Töötervishoiuteenuse osutamise kord

MINISTRI MÄÄRUS 15.12.2022 nr 87 Töötervishoiuteenuse osutamise kord Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 131 lõike 15 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus reguleerib töötervishoiuteenuse osutamise korraldust. § 2. Tööandja ülesanded töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel (1) Töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel võtab tööandja aluseks: 1) töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas andmed selliste töökeskkonna ohutegurite kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub; 2) ettevõtte töötervishoiu olukorra viimase analüüsi tulemused; 3) töötaja varasemad tervisekontrolli otsused; 4) tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmed. (2) Tööandja esitab töötervishoiuarstile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed ning töötervishoiuarsti soovi korral lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud andmed. (3) Tööandja konsulteerib töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel töötervishoiuarstiga ning töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavolinikuga või muu töötajate esindajaga. § 3. Töötervishoiuarsti ülesanded ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimisel (1) Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimisel töötervishoiuarst: 1) annab hinnangu ettevõtte töötervishoiu olukorra kohta tervikuna; 2) esitab tööandjale ettepanekud ettevõtte töötervishoiu olukorra parandamiseks, seahulgas töökeskkonna kohandamiseks, töötingimuste muutmiseks ja töötajate tervise edendamiseks. (2) Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimiseks võtab töötervishoiuarst asjakohaste andmete olemasolu korral aluseks: 1) töökeskkonna riskide hindamise tulemused; 2) töötajate terviseandmed, sealhulgas tervisekontrolli tulemused, töötajate tööga seotud haigestumiste andmed, ajutise töövõimetuse andmed ja töötajate terviseseisundit kirjeldavate küsimustike andmed; 3) tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise andmed. (3) Töötervishoiuarst esitab tööandjale ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi tulemused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. § 4. Töötaja tervisekontrolli tegemise kord (1) Töötaja tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst: 1) hindab töötaja terviseseisundit; 2) hindab töökeskkonna ja töökorralduse sobivust töötajale; 3) selgitab välja töötaja võimaliku tööst põhjustatud haigestumise või kutsehaigestumise. (2) Enne tervisekontrolli läbimist täidab töötaja lisas 1 esitatud tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ning kinnitab andmete õigsust allkirjaga. (3) Töötervishoiuarst, olles tutvunud töökeskkonna riskianalüüsiga, vajaduse korral töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega töökohal ning töötaja terviseandmetega, määrab vajalikud terviseuuringud ja analüüsid, kaasates vajaduse korral teisi eriarste või spetsialiste. (4) Töötervishoiuarst kannab tervisekontrolli kaardile terviseuuringute ja analüüside tulemused, otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta ning ettepanekud tööandjale ja töötajale. (5) Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute ja analüüside tulemused ning väljastab lisas 2 esitatud tervisekontrolli otsuse. (6) Töötervishoiuarst väljastab tööandjale lisas 2 esitatud terviskontrolli otsuse, milles esitab vajaduse korral ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks ja töötaja tervise edendamiseks. § 5. Isikuandmete töötlemine Töötervishoiuarstil on töötervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks ja osutamiseks õigus töödelda isikuandmeid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 41 sätestatud tingimustel ja korras. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1 Tervisekontrolli kaart Lisa 2 Tervisekontrolli otsus  Tervise- ja tööministri määruse „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määrusega kehtestatakse töötervishoiuteenuse osutamise kord. Määruse kehtestamise vajadus on seotud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatustega, millega muudetakse töötervishoiuteenuse osutamise põhimõtteid ja mis jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril. TTOS-is muudetakse töötervishoiuteenuse osutamise korraldust ning täpsustatakse tööandja ja töötervishoiuteenuse osutaja kohustusi töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel ja teenuse osutamisel. Muudatuste kohaselt on tööandjal edaspidi kohustus korraldada tervikliku töötervishoiuteenuse osutamist, mis hõlmab lisaks töötaja tervisekontrollile ka teisi töötervishoiuteenuse komponente, nagu ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs ja tööandja nõustamine. Muudatuste eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, sealhulgas tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme. Määruse eesmärk on täpsustada töötervishoiuteenuse osutamisega seotud detaile, muu hulgas seda, milliseid andmeid peab tööandja töötervishoiuteenuse, sh töötajate tervisekontrolli korraldamisel aluseks võtma ja töötervishoiuarstile esitama ning millistele andmetele tuginedes osutab töötervishoiuarst töötervishoiuteenust. Lisaks reguleeritakse määruses tervisekontrolli otsuse koostamise ja väljastamisega seonduvat. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa (626 9805, [email protected]) ja nõunik Sandra Kuus (626 9251, [email protected]). Määruse mõjuanalüüsi on koostanud analüüsi ja statistika osakonna endine analüütik Ester Rünkla. Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Virge Kuningas-Turu (626 9114, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Kehtestatakse uus tervise- ja tööministri määrus „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“. Määrus on seotud 1. jaanuaril 2023 jõustuvate TTOS-i muudatustega. Määrusega tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“. Määrus on seotud Riigikogus 26. oktoobril 2022 vastu võetud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (615 SE). Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) tähenduses ning selle kohta on koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang käesoleva seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs TTOS § 131 lõike 15 alusel kehtestatakse uus tervise- ja tööministri määrus „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“. Uue määruse kehtestamise vajadus on seotud TTOS-i muudatustega, millega muudetakse töötervishoiuteenuse osutamise põhimõtteid ja mis jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril. TTOS-is muudetakse töötervishoiuteenuse osutamise korraldust ning täpsustatakse tööandja ja töötervishoiuteenuse osutaja kohustusi töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel ja teenuse osutamisel. Tööandjal on edaspidi kohustus korraldada töötervishoiuteenuse osutamist, mis hõlmab lisaks töötaja tervisekontrollile ka teisi töötervishoiuteenuse komponente nagu ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimine ja tööandja nõustamine. Muudatuste eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, sealhulgas tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme. Määruse eesmärk on täpsustada, millised andmed peab tööandja töötervishoiuteenuse, sh töötajate tervisekontrolli korraldamisel aluseks võtma ja töötervishoiuarstile esitama. Samuti tuuakse määruses välja, millistele andmetele tuginedes osutab töötervishoiuarst töötervishoiuteenust, ning reguleeritakse tervisekontrolli otsuse koostamise ja väljastamisega seonduvat. Määrus koosneb seitsmest paragrahvist. Määruse §-ga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrus reguleerib töötervishoiuteenuse osutamise korraldust. Määruse §-ga 2 kehtestatakse tööandja ülesanded töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel. Lõikes 1 sätestatakse andmed, mida tööandja töötervishoiuteenuse korraldamisel aluseks võtab: töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas andmed selliste töökeskkonna ohutegurite kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub; ettevõtte töötervishoiu olukorra viimase analüüsi tulemused; töötaja varasemad tervisekontrolli otsused; tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmed. Lõikes 2 sätestatakse andmed, mida tööandja peab töötervishoiuarstile esitama selleks, et töötervishoiuarst saaks osutada kvaliteetset töötervishoiuteenust. Töötervishoiuteenus peab põhinema töökeskkonna riskianalüüsil ja seetõttu peab tööandja esitama töötervishoiuarstile töökeskkonna riskide hindamise tulemused, et töötervishoiuarst saaks ülevaate töötajaid mõjutavatest ohuteguritest. See on oluline tagamaks, et töötervishoiuteenus, sh töötajate tervisekontroll vastaks nii tööandja kui ka töötaja vajadustele ning töötervishoiuarst saaks anda tööandjale ja töötajatele soovitusi konkreetset töökeskkonda ja selle riske arvestades. Samuti peab tööandja esitama töötervishoiuarstile ettevõtte töötervishoiu olukorra viimase analüüsi tulemused. See on vajalik, et töötervishoiuarst omaks ülevaadet ettevõtte varasemast töötervishoiu olukorrast ja probleemidest ning soovitustest probleemide lahendamiseks. Varasemat infot saab töötervishoiuarst võtta aluseks uue analüüsi koostamisel, sh on selle abil võimalik analüüsida, kas olukord ettevõttes on läinud paremaks või halvemaks, millised meetmed on olnud efektiivsed ja millised mitte jms. Eriti oluline on see olukorras, kus varasema analüüsi on teinud mõni teine töötervishoiuarst (st tööandja on vahetanud töötervishoiuteenuse osutajat). Töötervishoiuarsti soovi korral peab tööandja esitama ka töötajate varasemad tervisekontrolli otsused ning ettevõttes aset leidnud tööõnnetuste ja kutsehaigestumise juhtumite uurimise raportid. Tööandja ei pea eelnimetatud andmeid uuesti ja korduvalt esitama, kui need dokumendid on teenuseosutajal juba olemas või kättesaadavad muul viisil, näiteks Tööelu infosüsteemi kaudu. Tööandjatel on Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas (TEIS) võimalik anda ligipääs ka töötervishoiuarstile. TEIS-is on rollipõhine privileegide süsteem. See tähendab, et inimestel, kes  3 on määratud vastavasse rolli, on samasugused õigused. Rolle on kahte tüüpi: nn automaatsed rollid, mis tekivad tänu iseteeninduse liidestustele teiste andmekogude ja registritega (nt äriregister või töötajate register, rahvastikuregister), ja tööandja enda poolt määratavad rollid ehk esindajad. Töötervishoiuarsti kui organisatsioonivälise isiku saab tööandja lisada funktsiooni „muu isik“ kaudu rolli „muu volitatud isik“. Anda saab tähtajalise volituse. Töötervishoiuarsti ei tohi määrata töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja, usaldusisiku või töökeskkonnanõukogu liikme rolli. Nemad on seaduste mõistes eraldi konkreetsed töökeskkonna esindajad, kellel on oma kindel ülesanne, eesmärk ja määramise viis ning nende lisamine Tööinspektsiooni iseteeninduses tähendab Tööinspektsiooni teavitamist konkreetse esindaja määramisest. Töötervishoiuarst saab volituste andmisel ligipääsu näiteks töölauale, riskianalüüsile ja järelevalve tulemustele. Lõikes 3 sätestatakse tööandja kohustus konsulteerida töötervishoiuteenuse osutamise korraldamise käigus töötervishoiuarstiga ning oma ettevõtte töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku või muu töötajate esindajaga. Konsulteerimine töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku või muu töötajate esindajaga hõlmab nii töötervishoiuteenuse osutaja valikut (või valikukriteeriume enne töötervishoiuteenuse osutaja tellimiseks hankemenetluse algatamist), teenuse sisu kui ka töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamist. Töötervishoiuarstiga tasuks konsulteerida teenuse sisu ning töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamise küsimustes. Koostöö töötervishoiuarstiga on oluline tagamaks, et teenus vastab tööandja ootustele ja vajadustele. Määruse §-ga 3 kehtestatakse töötervishoiuarsti ülesanded ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimisel. Lõikes 1 tuuakse välja ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi põhisisu. Töötervishoiuarst peab analüüsi koostamisel andma hinnangu ettevõtte töötervishoiu olukorrale tervikuna. Näiteks peab töötervishoiuarst välja tooma, millised on ettevõtte töötervishoiu olukorda arvestades suurimad probleemid, sealjuures ei tohi töötervishoiuarst avaldada tööandjale töötajate haigusseisundite kirjeldusi ega diagnoose. Tööandjale ei või töötervishoiuarst avaldada ka muid töötajate terviseandmeid, kui need ei ole töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks vältimatult vajalikud. Samuti tuleb analüüsis välja tuua ettepanekud tööandjale ettevõtte töötervishoiu olukorra parandamiseks ja probleemide lahendamiseks, sealhulgas töökeskkonna ja töötingimuste muutmiseks ning töötaja tervise edendamiseks. Ettepanekud võivad olla nii ettevõttepõhised kui töötaja-/ametikohapõhised. Analüüsi täpsema sisu, ülesehituse ja vormi peaksid töötervishoiuarst ja tööandja omavahel kokku leppima. Lõikes 2 tuuakse välja andmed, mille alusel töötervishoiuarst ettevõtte töötervishoiu olukorda analüüsib, kui asjakohased andmed on olemas. Esiteks võtab töötervishoiuarst aluseks töökeskkonna riskide hindamise tulemused, mille esitab töötervishoiuarstile tööandja. Teiseks on töötervishoiuarstil võimalik analüüsida töötajate terviseandmeid. Eelkõige on selleks töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrollide tulemused, aga lisaks sellele on töötervishoiuarstil võimalik analüüsida ka töötaja tööga seotud haigestumiste andmeid ja ajutise töövõimetuse andmeid või korraldada töötajate seas (anonüümseid) küsitlusi, näiteks vaimse tervise probleemide tuvastamiseks. Töötajate tervisekontrollide tegemise raames on töötervishoiuarstil õigus tutvuda ka töötaja terviseandmetega tervise infosüsteemis, et saada adekvaatne hinnang töötaja terviseseisundi kohta. Kolmandaks on töötervishoiuarstil võimalik analüüsida ettevõttes aset leidnud tööõnnetuste ja kutsehaigestumise juhtumite uurimise raporteid, mille esitab töötervishoiuarstile tema soovi korral tööandja. Eelkirjeldatud andmete alusel on töötervishoiuarstil võimalik anda hinnang ettevõtte töötervishoiu olukorra kohta ning teha tööandjale vajaduse korral ennepanekuid probleemide lahendamiseks. Tegemist on soovitusliku ja näitliku loeteluga. Täpne analüüsis kasutatavate andmete koosseis on töötervishoiuarsti otsustada vastavalt vajadusele ja võimalustele. Lõikes 3 sätestatakse, et töötervishoiu olukorra analüüsi tulemused tuleb tööandjale esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Täpne analüüsi formaat ja selle edastamise viis on tööandja ja töötervishoiuarsti omavahelise kokkuleppe küsimus.  4 Määruse §-ga 4 kehtestatakse töötaja tervisekontrolli tegemise põhimõtted. Tervisekontrolli tegemise üldpõhimõtted võrreldes kehtiva korraga ei muutu, see tähendab, et kehtivas sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määruses nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ sätestatud põhimõtted on kajastatud käesoleva määruse §-s 4. Lõikes 1 tuuakse välja töötervishoiuarsti tegevused tervisekontrolli tegemisel. Tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit, töökeskkonna ja töökorralduse sobivust töötajale ning selgitada välja töötaja võimalik tööst põhjustatud haigestumine või kutsehaigestumine. Õigusselguse tagamiseks on lõike 1 punkti 3 sõnastust parandatud nii, et töötervishoiuarst selgitab välja töötaja võimaliku tööst põhjustatud haigestumise või kutsehaigestumise. Enne tervisekontrolli läbimist peab töötaja täitma tervisedeklaratsiooni ja selle allkirjastama (lõige 2). Tervisedeklaratsiooni vorm on esitatud määruse lisas 1 (tervisekontrolli kaardi koosseisus). Tervisedeklaratsioon täidetakse üldjuhul paberil või kasutades töötervishoiuteenuse osutaja loodud elektroonilist vormi. Täpne tervisedeklaratsiooni täitmise ja töötervishoiuarstile esitamise viis on töötervishoiuteenuse osutaja otsustada. Töötaja tervisekontrolli tegemisel määrab töötervishoiuarst vajalikud terviseuuringud ja analüüsid ning kaasab vajaduse korral teisi eriarste või spetsialiste. Uuringute ja analüüside määramiseks peab töötervishoiuarst eelnevalt tutvuma tööandja esitatud riskianalüüsiga ning vajaduse korral töötaja töökeskkonna ja töötingimustega ettevõttes kohapeal. Töökeskkonna riskianalüüsiga tutvumise ja töökeskkonna külastamise kohustus tuleneb TTOS § 131 lõike 3 punktist 1, mille kohaselt peab töötervishoiuarst töötervishoiuteenuse osutamisel (sh töötaja tervisekontrolli tegemisel) tutvuma ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsiga ning vajaduse korral külastama töökeskkonda ettevõttes kohapeal. Samuti peab töötervishoiuarst tutvuma töötaja terviseandmetega ehk töötaja esitatud tervisedeklaratsiooniga ning vajaduse korral tervise infosüsteemi andmetega. Tervisekontrolli tulemusena kannab töötervishoiuarst tervisekontrolli kaardile terviseuuringute ja analüüside andmed, otsuse töökeskkonna või töökorralduse sobivuse kohta ning ettepanekud tööandjale ja töötajale (lõige 4). Tervisekontrolli kaart on esitatud määruse lisas 1. Tervisekontrolli kaardil asendatakse tervisekontrolli aluseks olevad põhiline ohutegur ja kaasnevad ohutegurid tervisekontrolli aluseks olevate ohutegurite andmeväljaga. Ohutegurite jagamine põhilisteks ja kaasnevateks ei ole mõistlik ega vajalik, sest riskianalüüsis peavad olema hinnatud kõik töökeskkonnas esinevad ohutegurid. Näiteks tootmises teeb töötaja tööd seisvas sundasendis, teisaldab käsitsi raskusi korduvliigutustena keskkonnas, kus on müra ja tolm. Siinkohal on tervisekontrolli tegemiseks olulised kõik ohutegurid. Tervisekontrolli tegija jaoks ei oma väärtust ohutegurite eristamine. Muudatus tehakse Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi ettepanekul. Lisaks eelkirjeldatud andmetele tuleb tervisekaardile kanda ka töö laadid ning info töötaja varasemate tööandjate, ametikohtade ja tööga kaasnenud ohutegurite kohta. Viimati nimetatud infot peaks töötervishoiuarst küsima töötajalt. Lisades 1 ja 2 kustutatakse töötaja elukoha andmed ja need asendatakse e-posti aadressiga. Töötaja elukoht ei oma tervisekontrolli kontekstis lisandväärtust, küll aga on vajalik töötaja e-posti aadress, kuhu saab arst saata tervisekontrolli otsuse. Lõikes 5 sätestatakse, et töötervishoiuarst teavitab töötajat tema terviseuuringute ja analüüside tulemustest ning väljastab töötajale otsuse tervisekontrolli tulemuste kohta. Tervisekontrolli otsuse vorm on esitatud määruse lisas 2. Tervisekontrolli otsusele tuleb kanda ohutegurid ja töö laadid, mille suhtes tervisekontroll tehti (näiteks töö kuvariga, kokkupuude müraga, töö ohtlike kemikaalidega, raskuste käsitsi teisaldamine vms), ning otsus töötaja töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta (st kas töötaja sobib või ei sobi töötama konkreetsetes töötingimustes või sobib töötama teatud piirangute või lisatingimuste täitmisel, näiteks sobib töötama, kuid vajab töötamiseks prille, sobib töötama, kuid ei tohi tõsta raskusi rohkem kui 10 kg vms).  5 Samuti peab töötervishoiuarst märkima tervisekontrolli otsusele vajaduse korral ettepanekud tööandjale töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks või töötaja tervise edendamiseks ning ettepanekud töötajale oma tervise edendamiseks. Töötajale ja tööandjale esitatavate ettepanekute eristamine on vajalik, et tööandja ei saaks teada selliseid töötaja terviseandmeid, milleks tal õigust ei ole. Eelkõige need töötajale mõeldud ettepanekud, mida tööandja mõjutada ei saa (nt kehakaalu langetamine, tervislik unerežiim vms), peaks töötervishoiuarst märkima otsuse vormil töötaja ettepanekute alla. Ettepanekud, mida tööandja saab oma töökeskkonnas rakendada, tuleks kirjutada tööandjale mõeldud ettepanekute alla. Näiteks, silmaharjutuste tegemise soovituse puhul saab tööandja töötajat juhendada ja jälgida, kas harjutusi tehakse, mistõttu on vaja see info ka tööandjale esitada. Tervisekontrolli otsusele märgitakse ka järgmise tervisekontrolli aeg. Lähtuvalt TTOS § 13 1 lõikest 8 määrab järgmise tervisekontrolli aja töötervishoiuarst vastavalt vajadusele, kuid see aeg ei tohi olla pikem kui kolm aastat. Muudatusena lisatakse peale järgmise tervisekontrolli aega põhjenduse andmeväli, kuhu saab töötervishoiuarst lisada selgituse järgmise tervisekontrolli aja kohta. Praktikas tekitab tööandjates küsimusi, miks on arst määranud lühema järgmise tervisekontrolli aja kui seadus ette näeb. Seetõttu lisatakse põhjenduste kirjutamiseks eraldi andmeväli. Põhjenduse väli tuleb täita, kui tervisekontrolli aeg määratakse seaduse nõudest erinev ehk lühem kui kolm aastat või alaealise puhul üks aasta. Lõikes 6 sätestatakse, et töötervishoiuarst väljastab tööandjale lisas 2 esitatud tervisekontrolli otsuse. Erinevalt töötajale esitatud otsusest ei täideta tööandjale esitatavas otsuses töötajale mõeldud ettepanekute andmevälja. Kuna tegemist on spetsiifiliselt töötajale tehtud ettepanekutega, mille järgimise suhtes tööandjal rolli ega vastutust ei ole, pole vaja tööandjale neid ettepanekuid ka esitada (nt ettepanek jälgida oma vererõhku või toituda tervislikumalt vms). Lisaks võib töötajale mõeldud ettepanekute esitamine tuua tööandjale kaasa olukorra, kus tööandja saab teada töötaja terviseandmeid, milleks tal õigust ei ole. Määruse §-s 5 sätestatakse töötervishoiuarsti õigus töödelda töötervishoiuteenuse osutamise raames töötaja isikuandmeid. Isikuandmete töötlemine toimub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 41 sätestatud tingimustel ja korras. Muudatused on vajalikud, kuna varasem regulatsioon, mis viitas nõusoleku küsimisele isikuandmete kaitse seaduse alusel, oli aegunud. Isikuandmete kaitse seaduse asemel on korrektne viidata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-le 41, kust tuleneb tervishoiuteenuse osutajale õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks. Segadust tekitas, kas töötervishoiukontrolli käigus võis töötervishoiuarst tugineda ainult määruse nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ §-s 3 nimetatud dokumentidele või teha päringuid ka tervise infosüsteemis. Täpsustused ja töötervishoiuarsti õigus töödelda töötervishoiuteenuse osutamise raames isikuandmeid on olulised, et tagada tervishoiuteenuse kvaliteet ja patsiendi õiguste kaitse. Määruse §-ga 6 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“. Nimetatud määruses esitatud tervisekontrolli korraldamise üldpõhimõtted on toodud käesolevasse määrusesse. Määruse §-s 7 sätestatakse määruse jõustumisaeg, milleks on 1. jaanuar 2023. Määruse jõustumisaeg on seotud vastavate TTOS-i muudatustega, mis samuti jõustuvad 1. jaanuaril 2023. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on puutumuses IKÜM-iga. 4. Määruse mõjud Käesolev peatükk ei käsitle määruse tehnilisi muudatusi, mis on õigusselgust parandavad, kuid ei too kaasa mõjusid.  6 Määruse muudatustega võib tuvastada sotsiaalse mõju, mõju majandusele ja mõju riigiasutuste töö korraldusele. Muudatustel puudub mõju keskkonnale ja riigi julgeolekule. Muudatus avaldab mõju tööandjatele, töötajatele ja töötervishoiuteenuse osutajatele, samuti Tööinspektsioonile ja Terviseametile. Muudatus: täpsustub töötervishoiuteenuse osutamise kord Kehtiva õiguse kohaselt on tööandjal kohustus korraldada töötajate tervisekontrolli ja soovi korral muude töötervishoiuteenuste osutamist ettevõttes (nt töötervishoiualane nõustamine jms). Määrusega täpsustatakse tööandjale TTOS-iga kehtestatud kohustust tellida laiem töötervishoiuteenus, mis põhineb tööandja ja teenuseosutaja tihedal koostööl ja mille eesmärk on tagada ettevõttes süsteemne töötervishoiu juhtimine. Töötervishoiuteenuse kohustusliku osana lisandub tööandjale kohustus tellida ettevõtte töötervishoiu olukorra terviklik analüüsiminine. Määrusega täpsustatakse töötervishoiuteenuse osutamisega seotud detaile, muu hulgas seda, milliseid andmeid peab tööandja töötervishoiuteenuse, sh töötajate tervisekontrolli korraldamisel aluseks võtma ja töötervishoiuarstile esitama ning millistele andmetele tuginedes osutab töötervishoiuarst töötervishoiuteenust. Lisaks reguleeritakse määruses tervisekontrolli otsuse koostamise ja väljastamisega seonduvat. Mõju sihtrühm 1: tööandjad 2021. aastal tegutses Eestis 77 697 vähemalt ühe töötajaga tööandjat.1 Mõju sihtrühm on suur, kuna mõjutab kõiki Eesti tööandjaid. Eesti tööelu-uuringu (2021. a) andmetel korraldatakse kõikides rohkem kui viie töötajaga organisatsioonides terviseohtude hindamist ning 87% organisatsioonide töötajad on viimase kolme aasta jooksul käinud töötervishoiuarsti juures tervisekontrollis. Mõju valdkond: mõju majandusele Kehtiva õiguse järgi on tööandja kohustatud korraldama töötajatele tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures. Ühe tervisekontrolli hind varieerub hinnanguliselt vahemikus 60–140 eurot sõltuvalt tervisekontrolli sisust, mis omakorda sõltub ametikohast ja töökeskkonna ohuteguritest. Arvestades senist praktikat on Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi hinnangul ettevõtte töötervishoiu olukorra tervikliku analüüsimise ja tööandja nõustamise kulu keskmiselt 600 eurot aastas ühe tööandja kohta, kuid täpne kulu sõltub ettevõtte suurusest ja riskitasemest ehk väiksema ettevõtte puhul on kulu tõenäoliselt väiksem. Lisaks rahalisele kulule on tervisekontrollide korraldamine seotud ajakuluga. TTOS-iga tööandjatele kaasnevate kulude analüüsi2 järgi moodustavad töötajate tervisekontrolliga seotud rahalised kulud 15% tööandja töötervishoiuga seotud kogukuludest ning töötajate tervisekontrolliga seotud ajakulu moodustab 12% tööandja kogu töötervishoiuga seotud ajakulust. Samas on TTOS-i kogukulude osakaal äriühingu kogukuludest vaid 0,3%. Muudatuste tulemusena võivad suureneda tööandjate kulud (nii aja- kui rahakulu) töötervishoiuteenuse korraldamisele, kuna lisaks tervisekontrolli tegemisele on edaspidi kohustuslik osa teenusest ka ettevõtte kui terviku analüüsimine ja tööandja nõustamine. Kulud suurenevad nendel ettevõtetel, kes varem on tellinud töötervishoiuteenuse osutajalt vaid töötajate tervisekontrolli, kuid muid kaasnevaid teenuseid (nõustamine jms) ei ole tellinud. Täpsed kulud 1 Tööinspektsiooni andmebaasis olevate selliste ettevõtete arv, kus Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja. 2 Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjatele kaasnevate kulude analüüs. Ernst & Young 2010. Kättesaadav: http://www.tooelu.ee/UserFiles/Uuringud/EY_TTOS_Analuusiraport_24032010_FINAL-1-.pdf  7 sõltuvad ettevõtte suurusest, tegevusalast, riskitasemest jms, kuivõrd teenuse hind kujuneb turu tingimustes ning teenuse maht ja hind sõltuvad ettevõtte eripäradest. Samas on oluline arvestada, et investeering töötajate tervisesse on pikas perspektiivis tööandjale kasumlik. Näiteks 2011. aastal tehtud rahvusvaheline töötervishoiuga seotud kulu-tulu analüüs näitab, et 1 euro suurune investeering töötaja kohta aastas toob ettevõttele tagasi 2,2 eurot.3 Kvaliteetsema töötervishoiuteenuse pakkumine ning sisuline koostöö tööandja ja töötervishoiuarsti vahel töötervishoiu korraldamisel aitab parandada töökeskkonda ja ennetada töötajate terviseprobleeme, mis omakorda vähendab tööandjate kulusid, mis kaasnevad töötajate haigestumise ja töölt eemalolekuga (haigushüvitised, töötaja asendamise kulud ja kasumi kaotus). Mõju esinemise sagedus on keskmine, kuna töötervishoiuteenuse korraldus ettevõttes on regulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatused eeldavad ettevõtetelt teatud kohanemist, kuid eeldatavalt ei kaasne olulisi kohanemisraskusi. Negatiivse mõjuna võib ilmneda täiendava kulu tekkides tööandjate soovimatus üldse teenust tellida. Selle riski maandamiseks on tagatud tõhus riiklik järelevalve Tööinspektsiooni poolt. Kokkuvõttes võib muudatuse majanduslikku mõju tööandjatele pidada oluliseks. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatuste abil paraneb töötervishoiuteenuse kvaliteet, kuna teenuse sisu on selgelt defineeritud. Muudatustega soodustatakse ettevõtetes süsteemse töötervishoiu käsitluse kujunemist, mis aitab parandada töökeskkonda, kaitsta töötajate tervist ning suurendada töötajate heaolu. Muudatuste tulemusena paraneb tööandjate ja töötervishoiuteenuse osutajate koostöö töötajate tervise kaitse ja töökeskkonna tervislikumaks kujundamise eesmärgil nii üksiktöötaja kui kollektiivi tasemel. Samuti muutuvad töötervishoiuarsti otsused ja soovitused tööandjale selgemaks ning seeläbi töökeskkonnas lihtsamini rakendatavaks. Kvaliteetse töötervisejuhtimise tulemuseks on tervem ja/või paindlikumalt töökeskkonda rakendatud töötaja. Mõju esinemise sagedus on keskmine, kuna töötervishoiuteenuse korraldus ettevõttes on regulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatused eeldavad ettevõtetelt teatud kohanemist, kuid eeldatavalt ei kaasne olulisi kohanemisraskusi. Negatiivseid sotsiaalseid mõjusid muudatusega ei kaasne. Kokkuvõttes võib muudatusega kaasnevat sotsiaalset mõju tööandjatele pidada oluliseks. Mõju sihtrühm 2: töötajad Muudatus mõjutab kõiki Eesti töötajaid. Statistikaameti 2021. aasta andmetel on Eestis 582 600 palgatöötajat. Eesti tööelu-uuringu (2021. a) andmetel on oma praeguses organisatsioonis töötamise aja jooksul käinud tervisekontrollis 67% töötajatest. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatus omab positiivset mõju töötajate tervisele, kuna kvaliteetne töötervishoiuteenus ning tööandja süsteemne töötervishoiu ja -ohutusega tegelemine töökeskkonnas aitab parandada töötajate töötingimusi, ennetada tööga seotud terviseprobleeme ja neid varakult avastada, vähendades töötajate haigestumist ning haiguse tõttu töölt eemalolekut. Vähemalt kolmandiku oma ööpäevast veedab inimene tööl, mistõttu toob töötervishoiuteenuse kvaliteedi paranemine suure tõenäosusega kaasa positiivse mõju inimese terviseseisundile. Seeläbi on muudatustel positiivne mõju ka töötajate toimetulekule, kuivõrd haigena olemisega kaasneb töötajatele ka märkimisväärne sissetuleku langus. Lisaks parandab keskendumine töötervishoiule töötajate ja 3 International Social Security Association 2011. The return on prevention: Calculating the costs and benefits of investments in occupational safety and health in companies. Kättesaadav: https://www.social-protection.org/gimi/RessourcePDF.action;jsessionid=IDHt4iEQRFI- 4ZxkOGm0EVoHmvBkWGrtzFiz6m4bPETCqKnDWRKQ!539423187?id=48441  8 tööandjate omavahelisi töösuhteid, sest töötaja mõistab, et tema töötamise tingimused on tööandjale olulised. Mõju esinemise sagedus on keskmine, kuna töötervishoiuteenuse korraldus, millega töötajad kokku puutuvad, on ettevõttes regulaarne tegevus. Muudatustega ei kaasne töötajatele kohanemisraskusi ega negatiivset sotsiaalset mõju. Kokkuvõttes võib pidada sotsiaalset mõju töötajatele oluliseks. Mõju sihtrühm 3: töötervishoiuteenuse osutajad ja töötervishoiuarstid Seisuga 26.05.2022 on Eestis Terviseameti tegevuslubade registri andmetel 58 töötervishoiuteenuse osutajat ning Terviseameti tervishoiutöötajate registri andmetel 105 töötervishoiuarsti. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2020. aastal Eestis 69 aktiivselt tegutsevat töötervishoiuarsti.4 Mõju valdkond: mõju majandusele Muudatusega suureneb töötervishoiuarstide ja töötervishoiuteenuse osutajate töökoormus, kuivõrd sisulisema ja laiapõhjalisema töötervishoiuteenuse osutamiseks on vaja rohkem aega ja inimesi. Töökoormuse kasv on tingitud sellest, et on suurenenud vajadus tegeleda ettevõtte kui tervikuga, mis sisaldab vajalikku tervisenäitajate analüüsi ja teisi tegevusi, et töötervishoiuteenuse osutaja meeskonnal oleks töökeskkonnast, seal valitsevatest terviseohtudest ja võimalikest maandamistegevustest terviklik ülevaade. Suureneva töökoormuse taustal võib potentsiaalse riskina näha töötervishoiuarstide vähesust ja sellega seotud riski teenuse kättesaadavusele. Riski maandamiseks on töötervishoiuteenuse osutajatel võimalik kaasata teenuse osutamisse teisi spetsialiste, näiteks töötervishoiuõdesid, et jagada töökoormust erinevate spetsialistide vahel ja vähendada riski, et teenuse kättesaadavus halveneb. Komplekssem teenus võimaldab töötervishoiuteenuse osutajatel tõsta hinda tellijale, kompenseerides seeläbi suuremat töökoormust ja suurendades kulude kõrval ka tulusid. Teenuse hind kujuneb eraturu tingimustes nõudluse ja pakkumise mõjul. Teenuseosutajad peavad panustama rohkem teenuse kvaliteedi parandamisse, mis esialgu võib tähendada teatud töökorralduslikke muudatusi nendele teenuseosutajatele, kes seni on piirdunud vaid tervisekontrolli tegemisega. Pikemas plaanis ei tohiks see aga märkimisväärseid kohanemisraskusi teenuseosutajatele kaasa tuua, kuivõrd muudatustega ei panda töötervishoiuarstidele / töötervishoiuteenuse osutajatele kohustusi, mis ületaksid nende pädevust. Mõju esinemise sagedus on suur, kuna muudatus mõjutab töötervishoiuteenuse osutaja igapäevatööd. Muudatuse ulatus on keskmine, kuna eeldab teatud muudatusi teenuse pakkumises ja töökorralduses, samas ei kaasne sellega eelduslikult märkimisväärseid kohanemisraskusi. Ebasoovitavaid mõjusid muudatusega ei kaasne. Kokkuvõttes on majanduslikud mõjud teenuseosutajatele ja töötervishoiuarstidele olulised. Mõju sihtrühm 4: riigiasutused Tööinspektsioon ja Terviseamet Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Kavandatav muudatus suurendab eelduslikult mõnevõrra järelevalveasutuste töökoormust, kuna nõuab inspektorite juhendamist ja koolitamist, et nad oleksid kursis järelevalve tegemiseks vajalike õigusaktide muudatustega. 4 Tervishoiutöötajad (sh töötervishoiuarstid) peavad olema registreeritud Terviseameti juures tervishoiutöötajate riiklikus registris. Registris registreerimine ei tähenda aga seda, et konkreetne isik ka reaalselt oma erialal töötab. Töötavate tervishoiutöötajate kohta kogub infot Tervise Arengu Instituut.  9 Muudatused mõjutavad vaid kahte riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma jaoks kaasnevad mõningased muudatused, kuid ilmselt ei too need kaasa kohanemisraskusi. Mõju esinemise sagedus on keskmine, sest kokkupuude on regulaarne. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile ja Terviseametile väheoluline. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määrusega sätestatakse töötervishoiuarsti õigus töödelda töötervishoiuteenuse osutamise raames töötaja isikuandmeid. Kehtivas õiguses on viide isikuandmete kaitse seadusele, mis on aegunud. Määrusega see viga parandatakse ning sätestatakse, et isikuandmete töötlemine toimub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 41 sätestatud tingimustel ja korras. Samuti tagatakse määrusega õigusselgus selles, millises ulatuses on töötervishoiuarstil õigus töödelda töötaja terviseandmeid. Seega ei ole tegemist uue õiguse ega kohustusega, vaid õigusselguse eesmärgil tehtavate täpsustustega, luues õigusaktis läbipaistva süsteemi (IKÜM art 6 lg 1 p-d c ja e, art 5 lg 1 p a). Kehtivas õiguses puudub selgus selles, kas töötervishoiukontrolli käigus võis töötervishoiuarst tugineda ainult määruse nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ §-s 3 nimetatud dokumentidele või teha päringuid ka tervise infosüsteemis. Seetõttu on vajalik täpsustada, et töötervishoiuarst võib sarnaselt teiste tervishoiuteenuse osutajatega töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Töötaja terviseandmete töötlemine on vajalik tervikliku töötervishoiuteenuse osutamiseks ja töötajate terviseseisundi hindamiseks. Töötaja terviseandmete töötlemiseta ei ole töötervishoiuarstil võimalik terviklikku töötervishoiuteenust pakkuda ega tööandjal talle pandud ülesandeid täita ning töötervishoidu ja tööohutust tagada. Sealjuures on tagatud, et tööandjal ei ole õigust saada andmeid, mida tal töötervishoiu ja -ohutuse tagamiseks vaja ei ole. Täpsem andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse (615 SE) seletuskirja punktis 6. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Töötervishoiuteenuse sisu laiendamine suurendab eelduslikult mõnevõrra järelevalveasutuste (Tööinspektsioon ja Terviseamet) töökoormust. Kvaliteetsema töötervishoiuteenuse abil on võimalik ennetada töötajate terviseprobleeme ja seeläbi vähendada riigi kulusid ehk väheneb ajutise töövõimetuse juhtumite hulk, väheneb töövõimetuspäevade arv, kahaneb haigekassa kulu raviteenustele ja töövõimetushüvitistele ning tuluna laekuvad tööjõumaksud töötaja palgalt. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023 ning jõustumisaeg on seotud TTOS-i vastavate muudatuste jõustumisega. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühingule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Kutsehaigete Liidule, Eesti Advokatuurile, Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukojale, Tööinspektsioonile, Tervise Arengu Instituudile, Terviseametile ja Andmekaitse Inspektsioonile.  10 Haridus- ja Teadusministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid määruse eelnõu märkusteta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium ja Keskkonnaministeerium kooskõlastasid määruse eelnõu vaikimisi. Omapoolsed ettepanekud esitasid Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Advokatuur, Siseministeerium, Terviseamet, Tööinspektsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Justiitsiministeerium, Eesti Personalijuhtimise Ühing ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. Kooskõlastamisel tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on esitatud seletuskirja lisas.  Töötervishoiuteenuse osutamise kord eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Tervise- ja tööministri määruse „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ eelnõu ettepanekute tabel Kooskõlastaja/arvamuse Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, andja mittearvestamise põhjused Eesti Paragrahv 3 lõike 2 punkt 3 loetleb Osaliselt arvetatud ja Töötervishoiuarstide andmetena, mida arst peab aluseks selgitatud. Selts võtma ettevõtte töötervishoiu olukorra Määruse § 3 lõike 2 sõnastust analüüsimisel: töötajate on muudetud selliselt, et terviseandmed, sealhulgas sätestaks loetelu, mida tervisekontrolli tulemused, töötajate asjakohaste andmete tööga seotud haigestumiste andmed, olemasolul ettevõtte ajutise töövõimetuse andmed ja töötervishoiu olukorra töötajate terviseseisundit kirjeldavate analüüsimiseks aluseks küsimustike andmed. Selline sõnastus võetakse. kohustab loetletud andmeid aluseks võtta. Loetelus viimasena toodud Täpne analüüsis kasutatavate „terviseseisundit kirjeldavad andmete koosseis on küsimustikud“ ei saa olla töötervishoiuarsti otsustada tervisekontrolli ega laiemalt vastavalt vajadusele ja töötervishoiuteenuse osutamisel võimalustele. Samuti ei ole teenuse kohustuslikuks osaks. Ei ole kohustuslik küsitluse praktiline kohustada arsti selliseid korraldamine. andmeid ilmtingimata koguma analüüsi teostamiseks. Soovitame sõnastada punkt järgmiselt: § 3 (2) 2) töötajate terviseandmed, sealhulgas tervisekontrolli tulemused, töötajate tööga seotud haigestumiste andmed, ajutise töövõimetuse andmed ja olemasolu korral töötajate terviseseisundit kirjeldavate küsimustike andmed. Eesti Paragrahv 4 lõikes 1 teeme ettepaneku Selgitatud. Töötervishoiuarst Töötervishoiuarstide lisada, et töötaja tervisekontrolli saab ka praegu kirjeldatud Selts tegemisel arvestab arst vajadusel olukordi otsuse tegemisel töötajate terviseseisundist tulenevalt arvesse võtta, kui tegemist on ka kolmandate isikute ohutuse töötaja terviseseisundi ning tagamise aspektidega otsuse töökeskkonna ja formuleerimisel. Ettepanek on töökorralduse sobivuse tingitud asjaolust, et mitmete ametite hindamisega. puhul (meditsiinipersonal, haridusasutuste töötajad, sõidukijuhid Töötervishoiuarsti otsus peab jms) esineb praktikas küllalt tihti kindlasti olema kaalutletud ja olukordi, kus töötaja terviseseisundist põhjendatud, st asjaolusid 1  sõltub tema tööst tulenevalt kellegi tuleb täpsustada mh töötajaga teise ohutus. Oma praktikas on vesteldes ja analüüse tehes. töötervishoiuarstid kokku puutunud situatsiooniga, kus tervishoiutöötajal Toodud näites vaimse tervise on rasked sõltuvusprobleemid, häirega lasteaiaõpetaja puhul lasteaiaõpetajal on arstile teadaolevalt saab töötervishoiuarst mh rasked vaimse tervise häired, mille kaaluda, kas töötaja iseloom võib põhjustada ootamatut terviseseisund võimaldab tal kontrollimatut käitumist jms. töötada sellises Ettepanek on sõnastada § 4 (1) töökeskkonnas ja järgnevalt: § 4 (1) Töötaja töökorraldusega. Arst saab tervisekontrolli tegemisel hinnata, kas töötaja töötervishoiuarst: 1) hindab töötaja terviseseisund on vastav, et terviseseisundit; 2) hindab lastega iga päev koos töötada töökeskkonna ja töökorralduse ning nende turvalisuse eest sobivust töötajale; 3) hindab talle vastutada. teadaolevate andmete alusel töötaja terviseseisundist tulenevalt töötaja tööalasest tegevusest sõltuvate isikute ohutust; 4) selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. Eesti Paragrahv 4 lõige 2 kohustab töötajal Mittearvestatud. Töötervishoiuarstide täitma lisas 1 esitatud tervisekontrolli Tervisedeklaratsioon Selts kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja täidetakse üldjuhul paberil või andmete õigsust allkirjaga kinnitama. kasutades Tervisedeklaratsioon on tänasel töötervishoiuteenuse osutaja päeval üheks tervise infosüsteemi loodud elektroonilist vormi. osaks, mistõttu on ebamõistlik Täpne tervisedeklaratsiooni kasutada aastakümneid tagasi loodud täitmise ja töötervishoiuarstile dokumenti. Toonane vajadus tugines esitamise viis on terviseinfo dokumenteerimisel töötervishoiuteenuse osutaja paberkandjatel ning infovahetuse otsustada. puudumisel Tervisedeklaratsioon võib olla (töö)tervishoiuteenuseosutajate vahel. allkirjastatud nii omakäeliselt Tervishoiuteenuse osutamise kui ka digitaalselt. dokumenteerimise tingimused ja kord Lisa 34 sätestatud tervisedeklaratsiooni andmekoosseis vastab täielikult töötervishoiuteenuse osutamise vajadustele, mistõttu puudub vajadus eraldi dokumendi loomiseks. Teeme ettepaneku sõnastada § 4 (2) järgnevalt: § 4 (2) Enne tervisekontrolli läbimist täidab töötaja digitaalselt või paberkandjal tervisedeklaratsiooni. 2 Eesti Paragrahv 4 lõige 3 alusel määrab Täname tagasiside eest. Töötervishoiuarstide töötervishoiuarst vajalikud Arvestame teavitustöö Selts terviseuuringud ja analüüsid vastavalt vajadusega. töötaja töökeskkonna riskidele ja töötaja terviseandmetele. ETTAS on väga toetav selle sõnastuse osas. Selle printsiibi alusel on koostatud ka Käsitlusjuhend töötervishoiuarstidele (esitatud Sotsiaalministeeriumile 31.oktoober 2022). Tähelepanu soovime pöörata asjaolule, et paljud tööandjad on täna töötervishoiuteenuse osutamisel sõlminud kindlalt piiritletud uuringute ja analüüside mahuga lepingud, mis piiravad töötervishoiuteenuse kvaliteetset osutamist. Seetõttu vajab see kindlasti teavitustööd tööandjatele. Eesti Paragrahv 4 lõige 5 sätestab, et Mittearvestatud. Töötervishoiuarstide töötervishoiuarst teeb töötajale Tervisekontrolli otsuse Selts teatavaks tema terviseuuringute ja väljastamine (kas paberil või analüüside tulemused ning väljastab digitaalselt) on vajalik, lisas 2 esitatud tervisekontrolli otsuse. kuivõrd praegu kirjutatakse Kõik loetletud andmed ka. Soovitused otsus vabas vormis kantakse (töö)tervishoiuteenust ambulatoorsele epikriisile, osutades digilukku, kust nad on alati mis ei ühti tervisekontrolli kättesaadavad nii töötajale endale kui otsuse vormiga. ka teistele tervishoiuteenuse osutajatele (näiteks perearst). Sotsiaalministeeriumil oli Täiendavate otsuste väljastamine koostöös Tervise ja Heaolu füüsilisel kujul töötajale on meie Infosüsteemide keskusega hinnangul ebamõistlik ressursi kavandamisel tervisekontrolli raiskamine. Digiloo kasutamine otsuste digitaliseerimise võimaldab olulise aspektina ka protsess, mille raames dokumentide ja terviseandmete muudetakse tervisekontrolli turvalise säilitamise. Oleme kogenud, otsused digitaalseks ja et pabereid unustatakse ja kaotatakse edastatakse tervise ning see võimaldab nende sattumise infosüsteemi. Kahjuks on võõrastesse kätesse. Lisaks on projekt COVID-19 kriisi ja töötajatel teiste õigusaktide alusel ressursinappuse tõttu hetkel alati võimalik endale väljavõtteid jäänud seisma. Kaalume nõutada. Arstid abistavad alati ettepanekuid uuesti, kui vajaliku info andmisega ka projektiga edasi liigutakse. paberkandjal või meilitsi (näiteks harjutused või soovitused) kuid seda ei tohi meie hinnangul planeerida kohustusliku lisadokumendina. Ettepanek on sõnastada § 4 (5) järgnevalt: § 4 (5) Töötervishoiuarst 3  teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute ja analüüside tulemused, tervisekontrolli otsuse ning ettepanekud töötaja tervise edendamiseks. Eesti Lisas 1 toodud Tervisekontrolli kaart a) Arvestatud. Töötaja Töötervishoiuarstide andmed vajavad ETTAS hinnangul elukoht on asendatud e- Selts muutmist järgnevalt: postiga. a) Lisada üldandmetesse töötaja e- b) Arvestatud. mail Tervisekontrolli aluseks b) Ei ole mõistlik jagada olevaid ohutegurid ei tervisekontrolli ohutegureid eristata enam põhilisteks ja „põhiliseks“ ohuteguriks ja kaasnevateks. Andmeväli on „kaasnevateks ohuteguriteks“. Toome asendatud tervisekontrolli näiteks tootmise, kus töötaja teeb aluseks olevate ohuteguritega. seisvas sundasendis tööd, teisaldades c) Mittearvestatud. käsitsi raskusi korduvliigutustena Tervisekontrolli otsuse keskkonnas, kus on müra ja tolm. väljastamine (kas paberil või Oluline on, et tööandja on riskide digitaalselt) on vajalik, hindamise tulemusel määratlenud kuivõrd praegu kirjutatakse kõik ohutegurid, puudub vajadus neid otsus vabas vormis jagada põhiliseks ja kaasnevateks. ambulatoorsele epikriisile, c) Tervisekaardi andmetes peavad mis ei ühti tervisekontrolli olema toodud anamneesi, kaebuste ja otsuse vormiga. objektiivse leiu kirjeldused. ETTAS hinnangul ei ole mõistlik tervisekaardi Sotsiaalministeeriumil oli paberkandjal kasutamine ainukese koostöös Tervise ja Heaolu eesmärgiga töötaja poolne Infosüsteemide keskusega allkirjastamine. Andmete esitamine kavandamisel tervisekontrolli digiloos on ETTAS hinnangul piisav, otsuste digitaliseerimise et tagada töötajale nendega tutvumine. protsess, mille raames muudetakse tervisekontrolli otsused digitaalseks ja edastatakse tervise infosüsteemi. Kahjuks on projekt COVID-19 kriisi ja ressursinappuse tõttu hetkel jäänud seisma. Kaalume ettepanekuid uuesti, kui projektiga edasi liigutakse. Eesti Palume muuta lisas 2 toodud a) Arvestatud. Töötaja Töötervishoiuarstide tervisekontrolli otsust järgnevalt: elukoht on asendatud e- Selts a) Välja jätta töötaja elukoht. postiga. Tervisekontrolli kontekstis ei anna see b) Mittearvestatud. mingit lisandväärtust. Ettepanekute eristamine b) Ettepanekud töötajale rakendada töötajale ja tööandjale on tööandjale edastataval otsusel. vajalik, et tööandja ei saaks Ettepanekud sisaldaks töötajapoolseid teada selliseid töötaja vajalikke tegevusi tööriskide toime terviseandmeid, milleks tal 4  vähendamiseks, näiteks lühikeste õigust ei ole. Eelkõige lõõgastavate pauside vajadus, silmade töötajale suunatud puhkamise vajadus, asendimuutmine ettepanekud, mida tööandja jne. Töötervishoiuarstid näevad oma mõjustada ei saa (nt kehakaalu igapäevatöös olukordi, kus tööandja langetamine, tervislik poolselt on loodud eeldused riskide unerežiim vms), peaks toime vähendamiseks, kuid töötaja ei töötervishoiuarst märkima pööra neile tähelepanu. otsuse vormil töötaja c) Lisada ettepanekute plokki ettepanekute alla. (taastus)ravi korraldused ning Ettepanekud, mida tööandja sõnastada see järgnevalt: Ettepanekud peaks oma töökeskkonnas tööandjale töökeskkonna või tegema, tuleks kirjutada töökorralduse muutmiseks, tööandjale suunatud ravikorralduseks või töötajate tervise ettepanekute alla. Näiteks edendamiseks. Ettepanek tugineb silmaharjutuste tegemise vajadusele tööga seotud tervisehäirete soovituse puhul saab tööandja puhuseks taastusravi korraldamiseks, töötajat juhendada ja jälgida, mis paljudel juhtudel nõuab töötaja kas harjutusi tehakse, seega on omafinantseeringut ehk mida ei kaeta see info vajalik ka tööandjale Haigekassa rahastusest. Teiseks esitada. Seletuskirja on näeme täna üha laiemat tööandjate eelneva selgitusega poolset tervisekindlustuse pakkumist täiendatud. oma töötajatele ning kindlustusandjad c) Selgitatud. Määruse lisa 2 nõuavad raviprotseduuri vajaduse vastab TTOS § 131 lg 3 p 4 kajastamist tervisekontrolli otsusel. sõnastusele, mille kohaselt teeb töötervishoiuarst tööandjale ettepanekud töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks. Leiame, et ka ilma muudatusteta saab samal andmeväljal esitada ettepanekuid ravikorralduseks, sest tegemist on töötaja tervise edendamiseks mõeldud ettepanekutega. Vastavalt TTOS 131 lõikele 13 rakendab tööandja töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks, kui sellega ei kaasne tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Eesti Kaubandus- Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, kas Arvestatud. Seletuskirja on Tööstuskoda eelnõu § 2 lg 1 nimetatud kohustused täiendatud. Tööandja ei pea on tööandjal ka olukorras, kus määruse §-s 2 lõikes 1 toodud 5  töötervishoiuarstil on vajalikud andmeid uuesti ja korduvalt dokumendid juba olemas. Näiteks kui esitama, kui need dokumendid tööandja töötajad on varasemalt on teenuseosutajal juba käinud sama töötervishoiuteenuse olemas või kättesaadavad osutaja juures, sama teenusepakkuja muul viisil, näiteks läbi on varasemalt koostanud Tööelu infosüsteemi. töötervishoiu olukorra analüüsi ning arstile on varasemalt saadetud riskianalüüs, mida ei ole vahepeal muudetud, siis kas sellisel juhul tuleb tööandjal viidatud sättes nimetatud dokumendid teenuseosutajale ikkagi saata. Tööandjate koormuse vähendamiseks peaks kehtima põhimõte, et tööandjal ei ole kohustust esitada dokumente, mis on teenusepakkujal juba olemas. Palume eelnõu § 2 lg 1 osas täiendada seletuskirja selliselt, et tööandja ei pea viidatud lõikes nimetatud dokumente esitama, kui need dokumendid on teenuseosutajal juba olemas või kättesaadavad muul viisil. Eesti Kaubandus- Kuna töötervishoiu ja tööohutuse Selgitatud. Tööinspektsiooni Tööstuskoda seaduse § 134 lg 8 kohaselt säilitatakse iseteeninduskeskkonnas riskianalüüse Tööinspektsiooni (TEIS) saavad tööandjad teha töökeskkonna andmekogus, siis võiks esimesed sammud hea ka töötervishoiuarstil olla selle kaudu töökeskkonna loomisel, ligipääs tööandja riskianalüüsile. muuhulgas määrata ettevõtte Selline lahendus aitaks ühelt poolt töötervishoiu ja tööohutusega vähendada tööandja koormust, kuid tegeleva isiku ehk teisest küljest tagab, et töökeskkonnaspetsialisti. töötervishoiuarstil on ligipääs kõige Samuti on võimalus uuemale riskianalüüsile. Lisaks võiks iseteeninduses lisada ka töökeskkonna andmekogu töötervishoiuarst. arendamisel mõelda sellele, kas tööandjal võiks olla vabatahtlikkuse TEISis on rollipõhine alusel võimalik lisada eelnõu § 2 privileegide süsteem. See lõikes 1 nimetatud dokumente tähendab, et inimesed, kes on töökeskkonna andmekogusse, millele määratud vastavasse rolli, oleks omakorda ligipääs omavad samasuguseid töötervishoiuarstil. õiguseid. Teeme ettepaneku mõelda töökeskkonna andmekogu Rolle on kahte tüüpi: arendamisel selle peale, kas 1. nn automaatsed rollid, tööandjatel võiks olla tulevikus mis tekivad tänu võimalik eelnõu § 2 lg-s 1 nimetatud iseteeninduse dokumente esitada soovi korral liidestustele teiste töökeskkonna andmekogusse ning andmekogude ja 6  anda töötervishoiuarstile ligipääs registritega (nt nendele dokumentidele. äriregister või töötajate register, rahvastikuregister) 2. tööandja enda poolt määratavad rollid ehk „Esindajad“. Töötervishoiuarsti, kui organisatsioonivälise isiku, saab tööandja lisada „muu isik“ funktsiooni kaudu „muu volitatud isik“ rolli. Anda saab tähtajalise volituse. Töötervishoiuarsti ei tohi määrata töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja, usaldusisiku või töökeskkonnanõukogu liikme rolli. Nemad on seaduste mõistes eraldi konkreetsed töökeskkonnaesindajad, kelledel on oma kindel ülesanne, eesmärk, määramise viis ning kellede lisamine Tööinspektsiooni iseteeninduses tähendab Tööinspektsiooni teavitamist konkreetse esindaja määramisest ning ei ole korrektne. Töötervishoiuarst saab volituste andmisel ligipääsu nt töölauale, riskianalüüsile ja järelevalve tulemustele. Edastame tagasiside Tööinspektsioonile, et analüüsida tulevikus eraldi rolli arendamist töötervishoiuarstile. Eesti Kaubandus- Eelnõu § 2 lg 1 p 3 kohaselt peab Selgitatud. Tööstuskoda tööandja esitama töötervishoiuarstile Töötervishoiuarstidel on töötaja varasemad tervisekontrolli ligipääs inimese tulemused. Kuna töötervishoiuarst terviseandmetele tervise võib eelnõu kohaselt anda tööandjale infosüsteemis. Näiteks saab teada üksnes otsuse töökeskkonna või 7  töökorralduse töötajale sobivuse kohta arst vaadata varasemalt tehtud ning ettepanekud tööandjale, siis võib uuringute tulemusi. sellest infost töötervishoiuarsti jaoks Kuna hetkel täidab arst väheks jääda. Meie hinnangul peaks Tervise Infosüsteemis töötaja töötervishoiuarstil olema ligipääs ka andmed ning otsus nendele andmetele, mida kirjutatakse vabas vormis töötervishoiuarst on varasemalt ambulatoorsele epikriisile, töötajale teada andnud, näiteks mis ei ühti tervisekontrolli terviseuuringute ja analüüside otsuse vormiga, siis on eelnõu tulemused ning töötajale tehtud § 2 lg 1 p 3 vajalik. ettepanekud. Palume seletuskirjas täpsustada, kas töötervishoiuarstil on ligipääs töötaja tervisekontrolli varasematele otsustele, kus sisalduvad ka andmed, millele puudub ligipääs tööandjatel. Kui töötervishoiuarstil on nendele andmetele ligipääs olemas, siis ei näe me vajadust eelnõu § 2 lg 1 p 3 järele. Eesti Kaubandus- Eelnõu § 4 lg 4 ja 6 ja ka eelnõu lisa 2 Mittearvestatud. Tööstuskoda kohaselt peab töötervishoiuarst Ettepanekute eristamine esitama ettepanekud tööandjale töötajale ja tööandjale on töökeskkonna või töökorralduse vajalik, et tööandja ei saaks muutmiseks või töötaja tervise teada selliseid töötaja edendamiseks. Lisaks peab terviseandmeid, milleks tal töötervishoiuarst esitama ettepanekud õigust ei ole. Eelkõige töötajale, kuid eelnõu lisa 2 kohaselt ei töötajale suunatud või arst neid ettepanekuid tööandjale ettepanekud, mida tööandja esitada. Meie hinnangul peaksid mõjustada ei saa (nt kehakaalu töötervishoiuarsti tehtud ettepanekud, langetamine, tervislik mis on seotud töökeskkonnaga, olema unerežiim vms), peaks kättesaadavad nii tööandjale kui ka töötervishoiuarst märkima töötajale ja olema sama sisuga. Kui otsuse vormil töötaja töötervishoiuarst teeb ettepaneku ettepanekute alla. üksnes töötajale ja tööandjale ei ole Ettepanekud, mida tööandja ettepanek teada, siis on tööandjal peaks oma töökeskkonnas keeruline võtta kasutusele meetmeid tegema, tuleks kirjutada töökeskkonna või töökorralduse tööandjale suunatud muutmiseks või kontrollida, kas ettepanekute alla. Näiteks töötaja peab töötervishoiuarsti silmaharjutuste tegemise ettepanekutest kinni. Näiteks kui arst soovituse puhul saab tööandja on teinud töötajale ettepaneku, et töötajat juhendada ja jälgida, töötaja peab iga tunni tagant silmi kas harjutusi tehakse, seega on puhkama ja silmaharjutusi tegema, see info vajalik ka tööandjale kuid see info ei sisaldu tööandjale esitada. Seletuskirja on saadetud tervisekontrolli otsuses, siis eelneva selgitusega ei ole tööandjal võimalik seda täiendatud. soovitust töötajale meelde tuletada. Kuna vastutus töötervishoiu ja tööohutuse tagamise eest lasub 8  tööandjal, siis on väga oluline, et ka tööandjale oleks teada, millised on töötervishoiuarsti ettepanekud töötajale seoses töökeskkonnaga. Kaubanduskoja ettepanek: Muuta eelnõu lisa 2 sõnastust selliselt, et tervisekontrolli otsuses olevad ettepanekud, mis on seotud töökeskkonnaga, peavad olema ühesugused nii tööandjale kui ka töötajale. Eesti Advokatuur Tööandja koormuse vähendamiseks Selgitatud. Tööinspektsiooni võiks ette näha võimaluse, et neid iseteeninduskeskkonnas andmeid, mida tööandja on juba (TEIS) saavad tööandjad teha tööelu infosüsteemi (TEIS) esitanud, esimesed sammud hea ei peaks tööandja töötervishoiuarstile töökeskkonna loomisel, enam eraldi esitama, vaid piisab muuhulgas määrata ettevõtte sellest, kui töötervishoiuarstile töötervishoiu ja tööohutusega antakse neile TEIS-is ligipääs. Hetkel tegeleva isiku ehk on TEIS küll alles arendusjärgus ja töökeskkonnaspetsialisti. sealt nähtuvad vaid riskianalüüsid, Samuti on võimalus kuid kui tulevikus TEIS-i iseteeninduses lisada funktsionaalsus laieneb ja sisestatav töötervishoiuarst. andmestik täieneb, siis võiks juba kohe olla selline võimalus ette nähtud. TEISis on rollipõhine privileegide süsteem. See tähendab, et inimesed, kes on määratud vastavasse rolli, omavad samasuguseid õiguseid. Rolle on kahte tüüpi: 3. nn automaatsed rollid, mis tekivad tänu iseteeninduse liidestustele teiste andmekogude ja registritega (nt äriregister või töötajate register, rahvastikuregister) 4. tööandja enda poolt määratavad rollid ehk „Esindajad“. Töötervishoiuarsti, kui organisatsioonivälise isiku, saab tööandja lisada „muu isik“ funktsiooni kaudu „muu 9  volitatud isik“ rolli. Anda saab tähtajalise volituse. Töötervishoiuarsti ei tohi määrata töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja, usaldusisiku või töökeskkonnanõukogu liikme rolli. Nemad on seaduste mõistes eraldi konkreetsed töökeskkonnaesindajad, kelledel on oma kindel ülesanne, eesmärk, määramise viis ning kellede lisamine Tööinspektsiooni iseteeninduses tähendab Tööinspektsiooni teavitamist konkreetse esindaja määramisest ning ei ole korrektne. Töötervishoiuarst saab volituste andmisel ligipääsu nt töölauale, riskianalüüsile ja järelevalve tulemustele. Edastame tagasiside Tööinspektsioonile, et analüüsida tulevikus eraldi rolli arendamist töötervishoiuarstile. Eesti Advokatuur Jääb ebaselgeks, mida peetakse täpselt Arvestatud. Määruse silmas varasemate tervisekontrollide sõnastust on muudetud. tulemuste all. Tööandjale esitatakse Töötervishoiuteenuse töötervishoiuarsti poolt väljaantud osutamise korraldamisel otsused töötaja tööle sobivuse kohta võtab tööandja aluseks töötaja (vajadusel koos ettepanekutega tervisekontrolli otsused. töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks). Seega on ebaselge, et kas tööandja on kohustatud andma töötervishoiuarstile koopiad varasematest tervisekontrolli otsustest või midagi muud. Tõenäoliselt on töötervishoiuarstile pigem vajalikud otsuses toodud järelduste või ettepanekute aluseks olnud töötaja terviseandmed, kuid nendele tööandjal ligipääs puudub ning nendega saab töötervishoiuarst 10  tutvuda terviseinfosüsteemis. Ettepanek on tööandja vastavat kohustust täpsustada. Eesti Advokatuur Eelnõu paragrahv 4 lõiked 4 ja 6 Mittearvestatud. näevad ette informatsiooni, mida Ettepanekute eristamine töötaja tervisekontrolli kaardile ja töötajale ja tööandjale on tervisekontrolli otsuse vormile vajalik, et tööandja ei saaks kantakse. Nimelt näeb viidatud lõige 4 teada selliseid töötaja ette, et töötervishoiuarst kannab terviseandmeid, milleks tal tervisekontrolli kaardile muuhulgas õigust ei ole. Eelkõige otsuse töökeskkonna või töötajale suunatud töökorralduse töötajale sobivuse kohta ettepanekud, mida tööandja ning ettepanekud tööandjale ja mõjustada ei saa (nt kehakaalu töötajale ning lõige 6 näeb ette, et langetamine, tervislik töötervishoiuarst esitab vajaduse unerežiim vms), peaks korral tervisekontrolli otsuses töötervishoiuarst märkima ettepanekud töötaja töökeskkonna või otsuse vormil töötaja töökorralduse muutmiseks ja töötaja ettepanekute alla. tervise edendamiseks. Ettepanekud, mida tööandja peaks oma töökeskkonnas Praktikas esineb probleeme, kus tegema, tuleks kirjutada töötervishoiuarst on töötajale teinud tööandjale suunatud teatud ettepanekud (nt soovitanud ettepanekute alla. Näiteks tööpäevasiseseid puhkepause teha), silmaharjutuste tegemise kuid tervisekontrolli otsuses need ei soovituse puhul saab tööandja kajastu, mistõttu tööandjal ei ole töötajat juhendada ja jälgida, võimalik kontrollida, kas töötaja kas harjutusi tehakse, seega on töötervishoiuarsti poolt tehtud see info vajalik ka tööandjale ettepanekuid järgib. Kutsehaigustega esitada. Seletuskirja on seotud vaidluste korral on praktikas eelneva selgitusega kohtute poolt eeldatud, et kuigi täiendatud. ettepanek teatud tervist säästvaks käitumiseks on tehtud töötajale, siis peab tööandja selle eest hea seisma, et töötaja neid ettepanekuid arvesse võtab ja vastavalt nendele käitub. Juhul, kui töötajale tehtud ettepanekud tervisekontrolliotsuselt ei nähtu, siis ei ole tööandjal võimalik sellist kontrolli ja järelevalvet teostada, ent töötaja kutsehaiguse tekkimisel või süvenemisel vastustab selle eest tööandja. Seega on tulenevalt väljakujunenud kohtuvaidluste praktikast vajalik tervisekontrolli otsuses kajastada ka sellised töötajatele tehtud ettepanekud, mida töötaja peab oma 11  terviseedendamiseks järgima töökeskkonnas ning tagatud peaks olema, et järeldused töötaja töökohale sobivuse osas ja töötajale tehtud ettepanekud oleksid tervisekontrolli kaardil ja tervisekontrolli otsuses identsed. Selle tagamiseks võiks liita tervisekontrolli kaardi ja tervisekontrolli otsuse üheks dokumendiks, millest töötajale ja tööandjale oleks informatsioon nähtav erinevas mahus, st tööandjale osas, mis puudutab üksnes töötaja terviseedendust ja säästmist töökeskkonnas. Eesti Advokatuur Eelnõu paragrahv 4 lõige 3 näeb ette, Arvestatud. Seletuskirja on et vajalike terviseuuringute ja muudetud. Töökeskkonda analüüside määramisele eelnevalt kohapeal külastatakse tutvub töötervishoiuarst vajaduse vastavalt vajadusele, see ei ole korral töötaja töökeskkonna ja kohustus. töökorraldusega töökohal. Seletuskirjas on viidatud, et uuringute ja analüüside määramiseks peab töötervishoiuarst eelnevalt tutvuma tööandja esitatud riskianalüüsiga ning töötaja töökeskkonna ja töötingimustega ettevõttes kohapeal, kusjuures töökeskkonna riskianalüüsiga tutvumise ja töökeskkonna külastamise kohustus tuleneb TTOS § 131 lõike 3 punktist 1, mille kohaselt peab töötervishoiuarst töötervishoiuteenuse osutamisel (sh töötaja tervisekontrolli tegemisel) tutvuma ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsiga ning vajaduse korral külastama töökeskkonda ettevõttes kohapeal. Eelnõu seletuskiri on kaheti mõistetav selles osas, kas töötervishoiuarst peab alati tutvuma töökeskkonna ja töökorraldusega kohapeal või saab ta seda otsustada valikuliselt ehk vastavalt vajadusele. Kuivõrd seletuskirja kasutatakse sageli abimaterjalina õigusakti tõlgendamisel, siis oleks vajalik kõrvaldada vastuolu selle osas, kas kohapealne tutvumine on kohustus või valik. 12 Siseministeerium Eelnõu § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt Selgitatud. Määruses on võtab tööandja töötervishoiuteenuse välja toodud töötervishoiu osutamise korraldamisel aluseks ja olukorra analüüsi põhisisu ehk esitab töötervishoiuarstile ettevõtte hinnata tuleb ettevõtte töötervishoiu olukorra viimase töötervishoiu olukorda analüüsi tulemused. Eelnõu § 3 lõikes tervikuna ning esitada 1 tuuakse välja töötervishoiu olukorra tööandjale ettepanekud analüüsi põhisisu. ettevõtte töötervishoiu olukorra parandamiseks, Eelnõu ja seletuskirjaga tutvudes jäi seahulgas töökeskkonna arusaamatuks, millise sisuga analüüs kohandamiseks, vastab määruses väljatoodud nõuetele. töötingimuste muutmiseks ja Eelnõust ei selgu, milliseid punkte töötajate tervise tuleb töötervishoiuarstil täpsemalt edendamiseks. tööandja tellitud töötervishoiu olukorra analüüsis käsitleda või kas Analüüs võib olla olenevalt tööandja peab ise paika panema, töökeskkonnas ja tööandja milliseid punkte analüüsis käsitleda vajadustest väga erinev. tuleks. Seletuskiri täpsustab, et analüüsi sisu lepivad tööandja ja Näiteks kui tööandjal on töötervishoiuteenuse osutaja probleeme sagedaste omavahel kokku. Tööandja tellib täna haiguslehtedega, siis tervisenäitajate analüüsi töötervishoiuarst saab töötervishoiuteenuse osutajalt. Kuna analüüsida töötajate analüüsi komponente ei ole haigestumise ja töölt eelnõus detailsemalt käsitletud, puudumise statistikat ja puudub tööandjal kindlus, kas senisel töötajate üldisi kujul tellitud analüüs vastab määruses tervisenäitajaid, sh tööga väljatoodule või on oluline analüüsis seotud terviseprobleeme. Kui veel midagi täpsemalt kajastada. töökeskkonnas juhtub tihti Seega teeme ettepaneku täpsustada tööõnnetusi, siis töötervishoiu olukorra analüüsi sisu, analüüsitakse, kas need on et oleks üheselt selge, mida analüüs kuidagi seostavad konkreetse hõlmama peab. Täpsem regulatsioon osakonna või tehtava tööga ja ühtlustaks ka erinevate peamisi tööõnnetuste teenusepakkujate osas analüüsi juhtumise põhjuseid. Nii on kvaliteeti, vastasel juhul jääb selle võimalik välja selgitada kvaliteet ja sisu iga ettevõttes kõige sagedamini töötervishoiuteenuse osutaja enda esinevad probleemid ning otsustada. töötervishoiuarst saab pakkuda tööandjale sisulist ja ettevõtte spetsiifikast lähtuvat tagasisidet töötervishoiu korraldamiseks, töötajate tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks. 13  Samuti on sätestatud analüüsi aluseks olevad andmed - töökeskkonna riskide hindamise tulemused, töötajate terviseandmed ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise andmed. Eelnevast tulenevalt ei pea Sotsiaalministeerium praegu vajalikuks analüüsi täpsemat sisu määruses reguleerida, vaid analüüsi sisu, ülesehituse ja vormi peaksid töötervishoiuarst ja tööandja omavahel kokku leppima. Nii saab tööandja sellise analüüsi, kus on keskendutud tema töökeskkonnas peamiselt esinevatele probleemidele ja nende lahendamisele. Samuti arutame töötervishoiuarstidega, kas analüüsi koostamiseks on vajalik koostada juhendmaterjal või näidis. Siseministeerium Eelnõu § 2 lõike 1 punkti 3 kohaselt Selgitatud. võtab tööandja töötervishoiuteenuse Sotsiaalministeeriumil oli osutamise korraldamisel aluseks ja koostöös Tervise ja Heaolu esitab töötervishoiuarstile töötaja Infosüsteemide keskusega varasemad tervisekontrolli kavandamisel tervisekontrolli tulemused. otsuste digitaliseerimise protsess, mille raames Tervishoiuteenuse osutamisel on Eesti muudetakse tervisekontrolli Vabariigis kasutusel tervise otsused digitaalseks ja infosüsteem, kus töödeldakse edastatakse tervise tervishoiuvaldkonnaga seotud infosüsteemi. Kahjuks on andmeid. Töötajate varasemad projekt COVID-19 kriisi ja tervisekontrolli tulemused peaksid ressursinappuse tõttu hetkel olema sisestatud tervise infosüsteemi jäänud seisma. Kaalume ning sealtkaudu päritavad ettepanekuid uuesti, kui töötervishoiuteenust osutavale projektiga edasi liigutakse. töötervishoiuarstile. Tööandjale vastava info edastamise kohustuse panemine on ebamõistlikult suure halduskoormuse tekitamine, kuna 14  vajalikke andmeid saaks pärida tervise infosüsteemist. Siseministeerium Eelnõu § 2 lõike 1 punkti 4 kohaselt Selgitatud. Tööelu võtab tööandja töötervishoiuteenuse infosüsteemis saavad osutamise korraldamisel aluseks ja tööandjad tööõnnetuste ja esitab töötervishoiuarstile kutsehaiguste moodulit tööõnnetuste ja kutsehaiguste kasutada alates 01.12.2022. uurimise andmed. Arendus on seotud tööõnnetuse ja Riik kogub antud andmeid hetkel kutsehaigestumise Tööinspektsiooni vahendusel. Loodud registreerimise, teatamise ja on töökeskkonna andmekogu, kus on uurimise korra muudatustega, olemas nii tööõnnetuste kui ka millega võimaldatakse esitada kutsehaiguste uurimise andmed. Kui raportid töökeskkonna tööandja on kord riigile andmed andmekogu kaudu või esitanud, on mõistlik, et erinevad kirjalikku taasesitamist osapooled, kellel on põhjendatud võimaldavas vormis. vajadus andmetele ligi pääseda, saavad vajalikke andmeid pärida Samas juhime tähelepanu, et vastavatest andmekogudest. Seda tööandja peab uurima kõiki kohustust ei peaks täitma tööandja, tööõnnetusi, aga raport kuna andmete dubleeriv esitamine koostatakse ja esitatakse põhjustab tööandjale ebamõistlikku Tööinspektsioonile ainult siis, halduskoormust. kui tagajärg oli ajutine töövõimetus või surm. Seega ei ole Tööelu infosüsteemis kõiki andmeid, mida määruse § 2 lg 4 ette näeb ja tööandja peaks ikkagi need eraldi arstile esitama. Tööandja saab Tööelu infosüsteemile anda ligipääsu ka töötervishoiuarstile, et vähendada enda halduskoormust. Töötervishoiuarst saab volituste andmisel ligipääsu nt töölauale, riskianalüüsile ja järelevalve tulemustele, kuid hetkel mitte tööõnnetuste ja kutsehaigestumise andmetele. Edastame tagasiside Tööinspektsioonile, et analüüsida tulevikus eraldi rolli arendamist töötervishoiuarstile. 15 Siseministeerium Eelnõu § 2 lõike 3 kohaselt Arvestatud. Seletuskirja on konsulteerib tööandja täiendatud. Konsulteerimine töötervishoiuteenuse osutamise töökeskkonnaspetsialisti ja korraldamisel töötervishoiuarstiga töökeskkonnavoliniku või ning töökeskkonnaspetsialisti ja muu töötajate esindajaga töökeskkonnavolinikuga või muu hõlmab nii töötajate esindajaga. töötervishoiuteenuse osutaja valikut (või valiku kriteeriume Seletuskirja kohaselt hõlmab enne töötervishoiuteenuse konsulteerimine osutaja tellimiseks töökeskkonnaspetsialisti ja hankemenetluse algatamist), töökeskkonnavoliniku või muu teenuse sisu kui ka töötajate esindajaga nii töötervishoiuarsti töötervishoiuteenuse osutaja valikut, ettepanekute rakendamist. teenuse sisu kui ka töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamist. Töötervishoiuteenuse osutaja valikut ei ole riigiasutusel võimalik kaaluda, sest teenuseosutaja määratakse hankepakkumuse tulemusena ning töökeskkonnaspetsialistil ja töökeskkonnavolinikul ei ole selles osas võimalik kaasa rääkida. Konsulteerida oleks võimalik töötervishoiuteenuse osutaja valiku kriteeriumide osas enne hankemenetluse algatamist. Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirja selles osas täpsustada. Siseministeerium Teeme ettepaneku lisada eelnõusse Arvestatud. Lisasse 1 ja 2 on tervishoiuteenuse osutaja kohustus lisatud põhjenduse andmeväli. põhjendada oma otsust, kui töötaja Põhjenduse väli tuleb täita, järgmise tervisekontrolli tähtaeg on kui tervisekontrolli aeg lühem kui kolm aastat. määratakse lühem kui 3 aastat või alaealise puhul 1 aasta. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ega arvamuse andmiseks edastatud eelnõus ei ole reguleeritud, kas üldse ja millises ulatuses peab töötervishoiuteenuse osutaja põhjendama lühema tähtajaga tervisetõendite väljastamist. Vastavalt seadusele ei tohi järgmise tervisekontrolli tähtaeg olla pikem kui kolm aastat. Kuna töötervishoiuteenus on tasuline, on praktikas ette tulnud olukordi, kus töötervishoiuarst on eksinud aastaarvuga ning väljastanud tervisetõendi üheks aastaks, kuigi 16  tervisenäitajate poolest peaks see olema iga kolme aasta tagant. Tööandja jaoks on ebamõistlik iga lühema tähtajaga tervisetõendit üle kontrollida, et jõuda selgusele, kas tegemist on arsti eksimusega või on tõesti tervisenäitajatest tulenevalt vaja sagedasem kontroll. Kuna tööandja tasub antud teenuse eest ning planeerib selleks vajaliku eelarve, peab tööandjal olema kindlus, et töötaja tervisekontrolli tähtaeg on põhjendatult lühem, näiteks järgmine tervisekontroll on kuue kuu või ühe aasta pärast. Tööandja jaoks piisaks vaid tervishoiuteenuse osutaja lühikesest põhjendusest, et tervisenäitajatest tulenevalt vajab töötaja sagedasemat kontrolli. Lühikese selgituse lisamine, mis ei sisaldaks endas töötaja terviseandmete edastamist, annaks tööandjale kindluse, et lühem tervisekontrolli tähtaeg on põhjendatud ning ei ole arsti poolne eksimus. Näiteks on Päästeamet saanud korduvalt tervisekontrolli otsuseid, kus töötajale on määratud kolme aasta asemel järgmine tervisekontroll ühe aasta möödudes. Tervisekontrolli tähtaega teenuse osutajaga üle täpsustades on esinenud olukordi, kus töötervishoiuarst on järgmise tähtaja määramisel lihtsalt eksinud aastaga. Terviseamet Eelnõu seletuskirja põhjal on Selgitatud. tehtavate muudatuste eesmärgiks Sotsiaalministeeriumis käivad parandada töötervishoiuteenuse arutelud esmatasandi ja õdede korraldust ja kvaliteeti, sh tööandjate rolli üle, kuhu saab panustada ja töötervishoiuarstide koostööd. ka Terviseamet. Töötervishoiuteenuse osutaja valib tööandja ning seega sõltub valik Oleme varasemalt korduvalt konkreetse tööandja majanduslikust töötervishoiuspetsialiste olukorrast ja motivatsioonist pädevusnõuete üle arutanud, panustada töötervishoiuteenusesse. kuid kui Teil on teema osas Oleme seisukohal, et konkreetseid ettepanekuid, töötervishoiuteenuse kvaliteedi siis oleme valmis arutelusid tõstmiseks on vajalik erinevate jätkama. töötervishoiuspetsialistide pädevusnõuete kindlaksmääramine 17  ning meeskonnatöö printsiibi arendamine (paralleeli saab tuua esmatasandi tervishoiust, kus perearstiga koos töötab pereõde), samuti senisest suurem integreeritus üldisesse tervishoiusüsteemi. Erinevate töötervishoiuspetsialistide kaasamine jätaks töötervishoiuarstile rohkem aega tegeleda meditsiinilise poolega. Terviseamet Määruse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on Selgitatud. töötervishoiuarsti ülesandeks anda Tartu Ülikooli ja Tallinna hinnang ettevõtte töötervishoiu Tervishoiu Kõrgkooli 2020. olukorra kohta tervikuna. aastal valminud Töötervishoiuarst peab esitama töötervishoiuteenuse tööandjale ettepanekud ettevõtte uuringust selgus, et nii töötervishoiu olukorra tööandjad kui ka parandamiseks, seahulgas töötervishoiuteenuse osutajad töökeskkonna kohandamiseks, ei ole rahul kehtiva teenuse töötingimuste muutmiseks ja töötajate korraldusega. Tööandjad tõid tervise edendamiseks (§ 3 lg 1 p 2). välja, et nad ei näe kehtival Seletuskirja põhjal peavad teenusel olulist lisandväärtust töötervishoiuarst ja tööandja vastava töökeskkonna parandamisel ja analüüsi täpsema sisu, ülesehituse ja töötajate tervise edendamisel. vormi omavahel kokku leppima. Tervikliku Arvestades töötervishoiuarsti töötervishoiuteenuse eesmärk suurenevat rolli töötervishoiuteenuse on nimetatud uuringus toodud osutamisel, jääb arstil vähem aega kitsaskohad lahendada, tegeleda teenuse meditsiinilise parandada tööandja ja poolega, mis mõjutab töötervishoiuarsti koostööd, töötervishoiuteenusest saadavat kasu. selleks, et töötervishoiuteenus Määruse peamine fookus on tööandja omaks olulist lisandväärtust ja töötervishoiuarstide koostööl, kuid tööandjatele oma ettevõttes teiste töötervishoiuspetsialistide rolli töötervishoiuga tegelemisel. ja ülesandeid määrus ei sätesta. Muudatuste abil paraneb töötervishoiuteenuse kvaliteet, kuna teenuse sisu on selgelt defineeritud. Analüüsi koostamine vähemalt iga kolme aasta järel tagab süstemaatilise töötervishoiuga tegelemise töökeskkonnas, mis aitab parandada töökeskkonda, kaitsta töötajate tervist ning suurendada töötajate heaolu. Nõustume, et muudatusega suureneb töötervishoiuarstide 18  ja töötervishoiuteenuse osutajate töökoormus, kuivõrd sisulisema ja laiapõhjalisema töötervishoiuteenuse osutamiseks on vaja rohkem aega ja inimesi. Samas ka töötervishoiuarstid kasutavad töötervishoiuõdede abi töökoormuse jaotamiseks ning analüüse koostatakse ettevõtte kohta ainult kord kolme aasta jooksul. Mõju on eelnõu seletuskirjas hinnatud. Kui Teil on teema osas konkreetseid ettepanekuid, siis oleme valmis edaspidi sel teemal edasi arutama. Tervisamet Alates 01.01.2023 tunnistataks Selgitatud. kehtetuks sotsiaalministri Sotsiaalministri 18. juuni 18.06.20214 määrus nr 34 2014. a määrus nr 35 „Töötervishoiuspetsialistide „Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse tööülesanded osutamisel“ (määrus 34). TTOS § 19 töötervishoiuteenuse lg 1 kohaselt loetakse osutamisel“ tunnistatakse töötervishoiuspetsialistideks kehtetuks, sest määruses töötervishoiuarst, töötervishoiuõde, toodud erinevate tööhügieenik, tööpsühholoog, töötervishoiuspetsialistide tööfüsioterapeut ja ergonoom, kes tööülesanded vastavad võivad osutada järgmisi sisuliselt TTOS §-s 19 töötervishoiuteenuseid: 1) sätestatud töökeskkonna riskianalüüsi tegemine, töötervishoiuteenustele ja ei sealhulgas ohutegurite parameetrite oma seega eraldiseisva mõõtmine; 2) tööandja nõustamine määrusena täiendavat töö kohandamisel töötaja võimetele ja lisandväärtust. terviseseisundile vastavaks; 3) Eesti ülikoolides õpetatakse tööandja nõustamine töövahendite ja erinevate õppekavade alusel isikukaitsevahendite valikul ja erinevaid spetsialiste, kuid on kasutamisel ning töötingimuste teada, et turul tegutseb neid parandamisel; 4) töötajate taastusravi spetsialiste väga vähe. korraldamine; 5) tööandja ja töötaja psühholoogiline nõustamine. Juhime tähelepanu, et määruse 34 kehtetuks tunnistamine kaotab ära töötervishoiuspetsialistide erinevuse ja tööülesanded. Terviseamet on korduvalt viidanud, et töötervishoiuspetsialistide pädevusele on vajalik kehtestada miinimumnõuded, mille alusel saab 19  öelda, et isik on pädev töötervishoiuteenust osutama. Olukorras, kus pädevusnõuded puuduvad, ei saa kindel olla, et töötervishoiuspetsialistil on piisavad teadmised ja oskused, et osutada TTOS § 19 lg 1 punktides 1-5 nimetatud töötervishoiuteenuseid. Jõustuv TTOS ja määruse 34 kehtetuks tunnistamine võimaldavad erinevatel töötervishoiuspetsialistidel osutada kõiki TTOS § 19 lg 1 punktides 1-5 nimetatud töötervishoiuteenuseid, arvestamata nende tegelikku pädevust. Lisaks juhime tähelepanu, et seaduse muudatus eeldab ka majandustegevuse registri uuendusi alates 01.01.2023, sest kehtiva määruse kohaselt eristatakse ergonoomi, tööpsühholoogi ja tööhügieeniku tööülesandeid, mille osas on töötervishoiuteenuse osutajad esitanud majandustegevusteate (alates 01.01.2023 võib osutada TTOS § 19 lg 1 punktides 1-5 nimetatud töötervishoiuteenuseid). TTOS § 191 lg 1 järgi kohaldatakse töötervishoiuarsti ja töötervishoiuõe tööülesannete täitmist hõlmava töötervishoiuteenuse osutamiseks TTKS-is sätestatut. Arvestades asjaolu, et töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel ei ole enam õigusakti tasemel sätestatud, ei ole üheselt arusaadav, missuguste tööülesannete täitmist peetakse silmas § 191 lõikes 1. Tööinspektsioon Ettepanek määruse eelnõu § 2 lg 1 Arvestatud. Määruse sõnastuse muutmiseks, sest määruse sõnastust on muudetud. eelnõu § 2 lg 1 ja lg 2 on sisult vastuolulised. Määruse eelnõu § 2 lg 1 kohaselt töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel võtab tööandja aluseks ja esita töötervishoiuarstile lõike 1 punktides 1-4 nimetatud andmed ja tulemused. See tähendab, et § 2 lg 1 sõnastuse kohaselt on tööandja kohustus punktides 1-4 nimetatud tulemused ja 20  andmed igaljuhul esitada töötervishoiuarstile. Samas § 2 lg 2 ütleb, et tööandjal on kohustus esitada § 2 lg 1 p 1 ja 2 töötervishoiuarstile ning § 2 lg 1 p 3-4 nimetatud andmete kohustus tekib tööandjal alles siis, kui töötervishoiuarst soovib nende esitamist tööandjalt. Kui töötervishoiuarst ei ole soovi avaldanud § 2 lg 1 punktides 3-4 andmete esitamist, siis tööandja ka neid esitama ei pea. Siinjuures on meie seisukoht, et tööandja peab (kohustus) töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel aluseks võtma § 2 lg 1 p 1-4 olevad andmed ja tulemused. Leiame, et on sisuline vastuolu § 2 lg 1 ja lg 2 vahel. Määruse § 2 lg-te 1 ja 2 omavaheline ebakõla tekitab praktikas ebaselgust juurde, sest ei ole üheselt ja selgelt arusaadav, mis on siis tööandja kohustus. Selleks, et oleks üheselt ja selgelt aru saadav nii tööandja, arsti kui ka Tööinspektsiooni vaates, teeme järgneva ettepaneku § 2 lg 1 sõnastuse muutmiseks. Ettepanek jätta määruse eelnõu § 2 lõike 1 sõnastusest välja järgnev teksti osa: „...ja esitab töötervishoiuarstile“. Ettepanek § 2 lg 1 uueks sõnastuseks: „Töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel võtab tööandja aluseks“ Tööinspektsioon Ettepanek lisada määruse eelnõu § 3 Mittearvestatud. lõikesse 3 juurde konkreetne tähtaeg, Sotsiaalministeerium ei pea millise aja jooksul tuleb analüüsi analüüsi esitamise tähtaja tulemused tööandjale esitada. reguleerimist vajalikuks, sest Määruse eelnõu § 3 lg 3 seab analüüsi koostamise töötervishoiuarstile kohustuse esitada tingimused on tööandja ja tööandjale ettevõtte töötervishoiu töötervishoiuarsti kokku olukorra analüüsi tulemused ning leppida. Samuti on need tulemused tuleb esitada töökeskkonnad erinevad ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas mahukat analüüsi ei pruugi vormis. Praktikutena näeme siin jõuda 30 kalendripäeva kitsaskohana/vaidluskohana seda, et jooksul koostada. kohustuse täitmine ei ole seotud konkreetse ajaraamiga. Selleks, et oleks nii tööandjale kui ka töötervishoiuarstile täpselt teada, mis aja jooksul tuleb § 3 lõikes 3 olev 21  kohustus täita, teeme ettepaneku lisada sõnastusse konkreetne tähtaeg. Ettepanek määruse eelnõu § 3 lg 3 sõnastuse täiendamiseks: Töötervishoiuarst esitab ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi tulemused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 30 kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse §-s 2 nimetatud andmete esitamisest töötervishoiuarstile. Tööinspektsioon Ettepanek parema ja selgema Arvestatud. Määruse arusaamise eesmärgil muuta määruse sõnastust on õigusselguse § 4 lg 1 p 3 sõnastust järgmiselt: mõttes muudetud. „Töötaja tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst selgitab välja töötaja võimaliku tööst põhjustatud haigestumise või kutsehaigestumise“ Hetkel määruse eelnõu § 4 lg 1 p 3 tekst: „Töötaja tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise.“ Praeguse teksti kohaselt igaljuhul peab töötervishoiuarst välja selgitama tööst põhjustatud haigestumise, isegi kui reaalselt töötajal ei ole tööst põhjustatud haigestumist. Saame aru, et eesmärgiks on pigem see, et töötervishoiuarsti tuvastaks/selgitaks välja, kas esineb võimalik tööst põhjustatud haigestumise /kutsehaigestumise või mitte. See tähendab võimaliku tööst põhjustatud haigestumise või kutsehaigestumise olemasolu väljaselgitamist. Tööinspektsioon Määruse eelnõu § 2 lg 1 p 1 kohaselt Selgitatud. Määruse sõnastust „....töökeskkonna riskide hindamise on muudetud ja mõistet tulemused, sealhulgas andmed selliste „ohutegurite parameetrite töökeskkonna ohutegurite väärtus“ selguse mõttes enam parameetrite väärtuste kohta, millega ei kasutata. Määruse eesmärk töötaja oma töökohal kokku puutub“. ei ole muuta riskianalüüsi Punkti 1 sõnastus eeldaks justkui, et koostamisega seotud töökeskkonna kõik ohutegurid on regulatsiooni. Tõepoolest mõõdetud ehk on olemas parameetrite hinnatakse ohutegurite väärtused. Samas töökeskkonnas parameetreid vastavalt kõiki ohutegureid, millega töötaja vajadusele ning kõiki töökohal kokku puutub ei ole võimalik ohutegureid (nt mõõta 22  (psühhosotsiaalne/füsioloogiline psühhosotsiaalne) ei ole ohutegur) ning kõikide ohutegurite võimalik mõõta. mõõtmist TTOS § 13 ülamärgiga 4 lg 1 ka ei kohusta. TTOS ütleb, et tööandja vajaduse korral mõõdab töökeskkonnas väljaselgitatud ohutegurite parameetrid. Tööinspektsioon Määruse eelnõu § 2 lg 1 p 2 ja lg 3 Selgitatud. Tööandja kohaselt kohustus korraldab analüüsi vastavalt töötervishoiuteenuse osutamise vajadusele, kui vähemalt üks korraldamisel võtta aluseks ja esitada kord kolme aasta jooksul. See töötervishoiuarstile ettevõtte tähendab, et tööandja peab töötervishoiu olukorra viimase muudatuste jõustumisel ise analüüsi tulemused. Seletuskirjast ei hindama, millal ja kuidas on tule välja, kuidas tööandja peaks seda kõige otstarbekam analüüsi kohustust täitma, kui antud kohustus tellida. Esimene analüüs peab tekib tööandjal alates 01.01.2023, mil olema koostatud kõige jõustub vastava sisuline TTOS hiljemalt kolme aasta jooksul muudatus ning ka antud määrus. muudatuste jõustumisest, st TTOS § 13 prim lg 3 p 2 (jõustub 01.01.2026. Tööandja saab 01.01.2023) kohaselt on arvesse võtta ainult töötervishoiuteenuse osutamisel asjakohased andmed, mis on töötervishoiuarst analüüsib ettevõtte tal olemas. tervishoiu olukorda tervikuna. TTOS § 13 prim lg 12 kohaselt TTOS § 13 prim lg 3 p 2 (jõustub 01.01.2023) nimetatud ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi korraldab tööandja regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Tööinspektsioon Määrus § 3 lg 2 p 2 kohaselt ettevõtte Selgitatud. Määruse § 3 lõike töötervishoiu olukorra analüüsimiseks 2 sõnastust on muudetud võtab töötervishoiuarst aluseks selliselt, et sätestaks loetelu, sealhulgas töötajate terviseseisundit mida asjakohaste andmete kirjeldavate küsimustike andmed. Ei olemasolul ettevõtte ole üheselt ja selgelt aru saadav, mida töötervishoiu olukorra on silmas peetud töötajate analüüsimiseks aluseks terviseseisundit kirjeldavate võetakse. küsimustike andmete all. Seletuskiri (lk 3 lõik 2) räägib sellest, et Täpne analüüsis kasutatavate töötervishoiuarstil on andmete koosseis on tervisekontrollide tulemustele lisaks töötervishoiuarsti otsustada korraldada töötajate seas küsitlusi. vastavalt vajadusele ja Samuti seletuskiri (lk 3 2.lõik) räägib, võimalustele. Samuti ei ole et töötervishoiuarstil on õigus tutvuda kohustuslik küsitluse ka töötaja terviseandmetega tervise korraldamine. infosüsteemis. Seletuskiri ei selgita lahti, mida on mõeldud töötajate terviseseisundit kirjeldavate 23  küsimustike ja nende küsimustike andmete all. Leiame, et määruse § 3 lg 2 punkti 2 kohta seletuskirja selgitus (lk 3 2.lõik) ei aita kaasa parema õigusselguse tekkimisele. Samuti näeme, et praktikas võib tõusetuda küsimuseks, kas töötervishoiuarstil on kohustus neid küsimustike korraldada või küsimustike korraldamise osas on ikkagi töötervishoiuarst vaba otsustama, kas korraldab või mitte. Kui on töötervishoiuarsti kohustus küsimustike korraldada, siis tuleks see ka selgemalt kirja panna. Tööinspektsioon Seletuskiri lk 3 7.lõik 2.lause (Eelnõu Arvestatud. Seletuskirja on §-ga 4): Uuringute ja analüüside muudetud. Töökeskkonda ei määramiseks peab töötervishoiuarst ole kohustuslik kohapeal eelnevalt tutvuma töötaja külastada. töökeskkonna ja töötingimustega ettevõttes kohapeal. Määruse eelnõu § 4 lõikest 3 tuleb välja, et kui on olemas vajadus, siis on töötervishoiuarstil kohustus minna töökeskkonda kohapeale. Siinkohal leiame, et määruse § 4 lg 3 ja seletuskiri ei ühti. Antud juhul on määrus ja seletuskiri selles osas vastukäivad, sest ei ole aru saadav, kas töötervishoiuarst peab igal juhul minema töökeskkonda kohapeale või mitte. Ehk ei ole arusaadav, kas töötervishoiuarstile tahetakse anda kaalumis- ja otsustamisoht, millal ta ise näeb vajadust minna. Pooldame seda, et selgesõnaliselt peab olema välja toodud, et töötervishoiu olukorra analüüsimiseks peab töötervishoiuarst või tema esindaja käima töökohal, sest kohal käimiseta ei ole võimalik adekvaatset hinnangut anda. Tööinspektsioon Määruse eelnõus § 2 lg 1 p 1 osas Selgitatud. Määruse sõnastust pöörame tähelepanu, et on muudetud ja mõistet tervisekontrolli aluseks ei ole ainult „ohutegurite parameetrite ohuteguri esinemine, vaid ka töölaad väärtus“ selguse mõttes enam (nt kuvariga töö). Antud säte ütleb, et ei kasutata. Määruse eesmärk sealhulgas andmeid selliste ei ole muuta riskianalüüsi töökeskkonna ohutegurite koostamisega seotud parameetrite väärtuste kohta, millega regulatsiooni. Tõepoolest töötaja oma töökohal kokku puutub. hinnatakse ohutegurite Siinjuures toome välja, et ohutegur on parameetreid vastavalt 24  ka masina liikuv või terav osa või vajadusele ning kõiki kukkumisoht. Mida tuleks mõista selle ohutegureid (nt ohuteguri parameetri väärtusena. psühhosotsiaalne) ei ole Need ei ole ohutegurid, millest võimalik mõõta. tulenevalt on kohustus korralda tervisekontroll kui kirjapandu alusel ei Samuti on muudetud lisa 1 eristata ohutegureid, mis on sõnastust. Tervisekontrolli tervisekontrolli aluseks, ja muid aluseks olevaid ohutegurid ei töökeskkonnas esinevaid ohutegureid. eristata enam põhilisteks ja kaasnevateks. Andmeväli on asendatud tervisekontrolli aluseks olevate ohuteguritega. Lisas 1 tuleb märkida ka töö laad. Tööinspektsioon Määruse eelnõu § 4 lg 2 kohaselt Selgitatud. Tervisekontrolli töötaja täidab lisa 1 esitatud kaardil täidab ka üldandmete tervisekontrolli kaardil osa töötaja, sest tegemist on tervisedeklaratsiooni osa. Siinkohal tema enda kontaktandmete ja jäi õhku küsimus, aga kes täidab lisa 1 eelmise tööandjate I osa. Kas töötaja või tööandja? andmetega. Eesti Tööandjate Tervise- ja tööministri määruse Selgitatud. Keskliit „Töötervishoiuteenuse osutamise Tööandja kannab kord“ eelnõu (edaspidi „ määrus“) § 4 töötervishoiuteenuse lõike 3 kohaselt töötervishoiuarst, osutamisega seotud kulud. olles tutvunud töökeskkonna Uuringute ja analüüside riskianalüüsiga, vajaduse korral tellimine lepitakse kokku töötaja töökeskkonna ja lepingus töötervishoiuteenuse töökorraldusega töökohal ning töötaja osutajaga. Seega tuleks terviseandmetega, määrab vajalikud tingimustele ja hinnakirjale terviseuuringud ja analüüsid, kaasates pöörata tähelepanu teenuse vajaduse korral teisi eriarste või tellimisel. spetsialiste. Eesti Tööandjate Keskliit palub täpsustada, kas eelnimetatud eriarstide või spetsialistide kaasamisel teenuse osutamine tasutakse Haigekassa üldise korra ja hinnakirja alusel või on see lisakulu tööandjale. Viimasel juhul tuleks nii vastava spetsialisti kaasamine kui ka selle hind kooskõlastada tööandjaga. Eesti Tööandjate Lisaks eeltoodule teeb Eesti Arvestatud. Töötaja elukoht Keskliit Tööandjate Keskliit ettepaneku on asendatud e-postiga. määruse Lisas 1 „Tervisekontrolli kaart ja Tervisedeklaratsioon“ ja Lisas 2 “Tervisekontrolli otsus“ jätta välja elukoha andmed, kuna selleks puudub otsene vajadus. 25 Eesti Tööandjate Lisas 1 teeme ettepaneku Arvestatud. Lisa 1 sõnastust Keskliit tervisekontrolli aluseks olev põhiline on muudetud. Tervisekontrolli ohutegur ja kaasnevad ohutegurid liita aluseks olevaid ohutegurid kokku, sest praktikas on nii lihtsam ei eristata enam seda välja täita. põhilisteks ja kaasnevateks. Andmeväli on asendatud tervisekontrolli aluseks olevate ohuteguritega. Eesti Tööandjate Tervisedeklaratsioonis teeme Mittearvestatud. Haiguste Keskliit ettepaneku täpsustada, mis põdemise aega ei ole ajavahemiku kohta soovitakse teada otstarbekas piiritleda, sest haigestumiste kohta kuna praktikas on tervisekontrolli jaoks võib olla selles osas tööandjatel palju küsimusi. oluline ka ammu põetud haigus arvestades haiguste kroonilist ja perioodilist esinemist. Eesti Linnade ja Eelnõu § 2 lg 2 punkt 1 sätestab, et Selgitatud. Tööinspektsiooni Valdade Liit tööandja esitab töötervishoiuarstile iseteeninduskeskkonnas töökeskkonna riskide hindamise (TEIS) saavad tööandjad teha tulemused, sealhulgas andmed selliste esimesed sammud hea töökeskkonna ohutegurite töökeskkonna loomisel, parameetrite väärtuste kohta, millega muuhulgas määrata ettevõtte töötaja oma töökohal kokku puutub. töötervishoiu ja tööohutusega Märgime, et kuna riskianalüüsid on tegeleva isiku ehk elektrooniliselt kättesaadavad töökeskkonnaspetsialisti. tööinspektsiooni iseteeninduse kaudu Samuti on võimalus iseteenindus.ti.ee, siis võiks iseteeninduses lisada töötervishoiuarstil olla sinna töötervishoiuarst. juurdepääs, et tööandja ei peaks riskianalüüsi eraldi esitama? TEISis on rollipõhine Palume täpsustada, kas olemasolevas privileegide süsteem. See riskianalüüsis märgitud „riskitase“ on tähendab, et inimesed, kes on sama, mis ohutegurite parameetrite määratud vastavasse rolli, väärtus või tuleb tööandjal tellida uus omavad samasuguseid riskianalüüs, kus need parameetrid on õiguseid. välja toodud? Rolle on kahte tüüpi: 1. nn automaatsed rollid, mis tekivad tänu iseteeninduse liidestustele teiste andmekogude ja registritega (nt äriregister või töötajate register, rahvastikuregister) 2. tööandja enda poolt määratavad rollid ehk „Esindajad“. 26 Töötervishoiuarsti, kui organisatsioonivälise isiku, saab tööandja lisada „muu isik“ funktsiooni kaudu „muu volitatud isik“ rolli. Anda saab tähtajalise volituse. Töötervishoiuarsti ei tohi määrata töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja, usaldusisiku või töökeskkonnanõukogu liikme rolli. Nemad on seaduste mõistes eraldi konkreetsed töökeskkonnaesindajad, kelledel on oma kindel ülesanne, eesmärk, määramise viis ning kellede lisamine Tööinspektsiooni iseteeninduses tähendab Tööinspektsiooni teavitamist konkreetse esindaja määramisest ning ei ole korrektne. Tööandja saab Tööelu infosüsteemile anda ligipääsu ka töötervishoiuarstile, et vähendada enda halduskoormust. Töötervishoiuarst saab volituste andmisel ligipääsu nt töölauale, riskianalüüsile ja järelevalve tulemustele. Edastame tagasiside Tööinspektsioonile, et analüüsida tulevikus eraldi rolli arendamist töötervishoiuarstile. Tööandja ei pea andmeid uuesti ja korduvalt esitama, kui need dokumendid on teenuseosutajal juba olemas või kättesaadavad muul viisil, näiteks läbi Tööelu infosüsteemi. 27  Määruse sõnastust on muudetud ja mõistet „ohutegurite parameetrite väärtus“ selguse mõttes enam ei kasutata. Antud määruse muutmine ei sätesta uusi nõudeid riskianalüüsile ega muuda riskianalüüsi koostamisega seonduvat regulatsiooni. Eesti Linnade ja Eelnõu § 2 lg 1 punkt 2 sätestab, et Selgitatud. Tööandja tellib Valdade Liit tööandja peab esitama analüüsi töötervishoiuteenuse töötervishoiuarstile ettevõtte osutajalt. Analüüsi tulemused töötervishoiu olukorra viimase esitatakse kirjalikku analüüsi tulemused. Palume selgitada, taasesitamist võimaldavas kas selle analüüsi koostamiseks on vormis. Analüüsi täpsema välja töötatud vastav vorm või sisu, ülesehituse ja vormi küsimustik või tuleb tööandjal tellida peaksid töötervishoiuarst ja nõutav dokument tööandja omavahel kokku töötervishoiuteenuse osutajalt? leppima. Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi korraldab tööandja regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Samuti arutame töötervishoiuarstidega, kas analüüsi koostamiseks on vajalik koostada juhendmaterjal või näidis. Eesti Linnade ja Eelnõu § 4 lõige 3 annab Selgitatud. Tööandja kannab Valdade Liit töötervishoiuarstile õiguse määrata töötervishoiuteenuse terviseuuringuid ja analüüse, kaasates osutamisega seotud kulud. vajaduse korral teisi eriarste või Töötervishoiuteenus ei ole spetsialiste. Eelnõust ja seletuskirjast Haigekassa poolt rahastatud jääb ebaselgeks, kas eelviidatud säte teenus, seega analüüse ja vastab kehtiva määruse § 5 lõikes 4 uuringuid Haigekassa toodule või tekib nüüd eelarvest ei rahastata. töötervishoiuarstil uus õigus suunata Töötervishoiuarst, määrab töötaja teiste eriarstide/spetsialistide vajalikud terviseuuringud ja juurde ja sellest tulenevalt: kas töötaja analüüsid, kaasates vajaduse peab andma analüüsid/tegema korral teisi eriarste või uuringud töötervishoiuteenuse osutaja spetsialiste. juures? Kui jah, siis kes kannab Uuringute ja analüüside vastavad kulud tellimise tingimused lepitakse (töötaja/tööandja/haigekassa)? kokku lepingus Milline on olukord, kui töötervishoiuteenuse töötervishoiuteenuse osutajal puudub osutajaga. Näiteks tehakse leping haigekassaga? Omavalitsuse tervisekontrolli raames tihti senise praktika kohaselt on vereanalüüs. 28  töötervishoiuarst näiteks suunanud Töötervishoiuarsti otsustada töötaja perearsti juurde märkusega on, kas ja milliseid eriarste või tervisekontrolli otsuses „Väljastatud spetsialiste (nt ajutine tervisetõend. Vajalik edasine töötervishoiuõde) kaasata. terviseseisundi täpsustamine.“. Muudatuse eesmärk on Kokkuvõttes palume täpsustada, kas eelkõige töökoormuse perearst peaks ikkagi analüüse jagamine erinevate määrama ja eriarstide vastuvõtule spetsialistide vahel, et suunama või võib seda teha ka vähendada teenuse töötervishoiuarst? kättesaadavuse halvenemise riski. Kuna töötervishoiuteenus ei ole Haigekassa poolt rahastatud, siis töötervishoiuarst ei saa patsienti suunata Haigekassa poolt rahastatud teenustele. Seetõttu suunatakse patsienti tihtipeale tagasi perearsti juurde, kes saab ise otsustada, kas ja milliseid analüüse ta patsiendile määrab või kas on vajalik eriarsti vastuvõtt. Justiitsministeerium Kavandatavad muudatused toovad Arvestatud. Vastavaid Justiitsministeeriumile ja meie mõjusid hinnati TTOS haldusalas kaasa kulude kasvu muutmise eelnõu raames (SE (kuivõrd tervishoiuteenuse osutaja 615). Määruse seletuskirja on teenuse sisu muutub, siis tõenäoliselt täiendatud sama kasvab oluliselt ka tervisekontrolli mõjuhinnanguga. maksumus). Palume täiendada vastavalt määruse seletuskirja kulude osa. Justiitsiministeerium Eelnõu kohaselt peab tööandja Selgitatud. esitama muu hulgas teenuse pakkujale Sotsiaalministeeriumil oli tervisekontrolli tulemused ja koostöös Tervise ja Heaolu tööõnnetuse raportid (juhul kui nt Infosüsteemide keskusega teenuse osutaja on vahetunud). Teeme kavandamisel tervisekontrolli ettepaneku korraldada vastav andmete otsuste digitaliseerimise edastus läbi e-teenuse arendamise, st protsess, mille raames tervisekontrollide andmed läheksid muudetakse tervisekontrolli andmebaasi, millele pääsevad ligi otsused digitaalseks ja erinevad teenuse osutajad ja kui edastatakse tervise teenusepakkuja vahetub, siis saab uus infosüsteemi. Kahjuks on teenusepakkuja andmetele ligi. projekt COVID-19 kriisi ja Tänaste digivõimaluste juures, kus ressursinappuse tõttu hetkel kõik info liigub e-keskkonnas, on jäänud seisma. Kaalume ebatavaline panna selline edastamine ettepanekuid uuesti, kui tööandjale eraldi kohustuseks. projektiga edasi liigutakse. 29  Tööõnnetuse raportite osas selgitame, et Tööelu infosüsteemis on tööõnnetuste ja kutsehaiguste menetluse süsteem alles arendamisel. Arendus valmib eelduslikult 2023.a jooksul. Edastame tagasiside Tööinspektsioonile. Justiitsiministeerium Eelnõuga ette nähtud töötaja poolt Mittearvestatud. täidetav tervisedeklaratsioon on üsna Sotsiaalministeeriumil oli sarnane kehtivale deklaratsioonile (nt koostöös Tervise ja Heaolu küsitakse, kas on kopsuhaigus, Infosüsteemide keskusega suhkruhaigus jne). Leiame, et kavandamisel tervisekontrolli tervisedeklaratsiooniga võiks töötajalt otsuste digitaliseerimise küsida ainult neid andmeid, millele protsess, mille raames töötervishoiuarstil digiloo kaudu muudetakse tervisekontrolli ligipääsu ei ole (nt kas olete olnud otsused digitaalseks ja haige viimasel ajal (töövõimetuslehte edastatakse tervise pole samas väljastatud), luu- infosüsteemi. Kahjuks on lihaskonna vaevused jmt). Palume projekt COVID-19 kriisi ja võimalusel deklaratsioonist välja jätta ressursinappuse tõttu hetkel andmed, mida arst saab digiloost ise jäänud seisma. Kaalume kontrollida. ettepanekuid uuesti, kui projektiga edasi liigutakse. Justiitsministeerium Kuivõrd muudatus jõustub juba 2023. Mittearvestatud. Kuna aasta 1. jaanuaril, siis tähendab see eelnõu on seotud Riigikogus muu hulgas ka olemasoleva 26. oktoobril 2022 vastu tervishoiuteenuse pakkujaga koostöös võetud töötervishoiu ja teenuse sisu ja maksumuse tööohutuse seaduse ning ülevaatamist. Eelnevaga seonduvalt töölepingu seaduse muutmise tuleb silmas pidada ka, et kuna seaduse eelnõuga (615 SE) tegemist on hankekorras hangitud ning töötervishoiuteenusega teenusega, siis omakorda kerkib seotud muudatused jõustuvad küsimus, kas see on teostatav 01.01.2023, siis ei saa olemasoleva hankelepingu raames või määruse jõustumist edasi tähendab see uue hanke tegemist. lükata. Palume muudatuste jõustumise aega Selgitame, et analüüsi edasi lükata, et tagada piisav aeg tellimiseks on tööandjatel muudatustega kohanemiseks. aega 3 aastat määruse jõustumisest ehk kuni 01.01.2026. Seega tööandjatel on piisavalt aega korraldada ka uus hange töötervishoiuteenuse osutamiseks. Eesti Personalijuhtimise Muudatuste tulemusena suurenevad Selgitatud. Ühing PARE tööandjatele nii rahaline kui ka ajaline Tartu Ülikooli ja Tallinna kulu töötervishoiuteenuse Tervishoiu Kõrgkooli 2020. korraldamisele, kuna lisaks aastal valminud tervisekontrolli teostamisele on töötervishoiuteenuse 30 edaspidi kohustuslik osa teenusest ka uuringust selgus, et nii ettevõtte kui terviku analüüsimine ja tööandjad kui ka tööandja nõustamine. Ajaline töötervishoiuteenuse osutajad panustamine eeldab ei ole rahul kehtiva teenuse töötervishoiuarstilt vajalikku korraldusega. Tööandjad tõid ressurssi. Seletuskirjas on toodud, et välja, et nad ei näe kehtival seisuga 26.05.2022 on Eesti teenusel olulist lisandväärtust Terviseameti tegevuslubade registri töökeskkonna parandamisel ja andmetel 58 töötervishoiuteenuse töötajate tervise edendamisel. osutajat ning Terviseameti registri Tervikliku alusel 105 töötervishoiuarsti. PARE töötervishoiuteenuse eesmärk liikmed on aastaid toonud esile, et on nimetatud uuringus toodud töötervishoiuarste ei ole piisaval kitsaskohad lahendada, hulgal, et tagada täna seaduses toodud parandada tööandja ja minimaalne töötervishoiuteenuse töötervishoiuarsti koostööd, kättesaadavaus ja selle kvaliteetsus. selleks, et töötervishoiuteenus Eriti suur probleem esineb PARE omaks olulist lisandväärtust liikmete hinnangul olukord tööandjatele oma ettevõttes Harjumaalt väljaspool. Hoolimata töötervishoiuga tegelemisel. töötervishoiuarstide arvu suurenemisest ei ole nende hulk Muudatuste abil paraneb piisaval tasemel ning üksnes töötervishoiuteenuse kohustuslikus korras koormuse kvaliteet, kuna teenuse sisu on suurendamine ei suurenda arstide selgelt defineeritud. Analüüsi arvu. Muu hulgas leiab PARE, et koostamine vähemalt iga töötervishoiuarstid vajaksid samuti kolme aasta järel tagab täiendavat juhendamist ja koolitamist, süstemaatilise töötervishoiuga et vastav töökeskkonnakontroll tegelemise töökeskkonnas, tööandja ruumides teostada. mis aitab parandada Arvestades, et eelnõu eesmärk on töökeskkonda, kaitsta kvaliteetsema töötervishoiuteenuse töötajate tervist ning kaudu töötajate terviseprobleemide suurendada töötajate heaolu. ennetamine ja seeläbi riigikulude vähendamine, eeldaks see, et Näiteks kui tööandjal on töötervishoiuarstil on piisavalt palju probleeme sagedaste aega, et iga töötaja tervisepilti haiguslehtedega, siis süveneda ning kõiki kaasnevaid töötervishoiuarst saab asjaolusid arvestada. Arvestades aga analüüsida töötajate valdkonnas valitsevat pidevat haigestumise ja töölt töötervishoiuarstide puudust, ei puudumise statistikat ja pruugi eesmärk olla käesoleva töötajate üldisi meetme kaudu saavutatav. Muu tervisenäitajaid, sh tööga hulgas ei ole selge, miks ei piisa seotud terviseprobleeme. Kui töötervishoiuarstile riskianalüüsi töökeskkonnas juhtub tihti koostamisest. Riskianalüüs kajastab tööõnnetusi, siis juba töötaja töökeskkonda ja analüüsitakse, kas need on töötingimusi, seega on arusaamatu, kuidagi seostavad konkreetse miks peaks töötervishoiuarsti ressurssi osakonna või tehtava tööga ja rakendama selleks, et ta hindaks peamisi tööõnnetuste täiendavalt üle riskianalüüsis toodu ja juhtumise põhjuseid. Nii on 31  koostaks selle põhjal täiendava võimalik välja selgitada analüüsi. Ettepanek oleks ettevõttes kõige sagedamini töötervishoiuarste ettevõtete esinevad probleemid ning külastustega mitte koormata, vaid töötervishoiuarst saab lähtuda riskianalüüsist. Riskide pakkuda tööandjale sisulist ja täiendav hindamine töökohal ei ettevõtte spetsiifikast lähtuvat muuda meie hinnangul tagasisidet töötervishoiu töötervishoiuteenust kvaliteetsemaks, korraldamiseks, töötajate mis on käesoleva eelnõu eesmärk. tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks. Määruse seletuskirja on parandatud. Töötervishoiuarst külastab töökeskkonda vajaduse korral, see ei ole kohustuslik. Nõustume, et muudatusega suureneb töötervishoiuarstide ja töötervishoiuteenuse osutajate töökoormus, kuivõrd sisulisema ja laiapõhjalisema töötervishoiuteenuse osutamiseks on vaja rohkem aega ja inimesi. Mõju on eelnõu seletuskirjas hinnatud. Eelnõuga tehtavad muudatused on läbi arutatud Eesti Töötervishoiuarstide Seltsiga. Töötervishoiuarstid ei ole väljendatud kahtlust oma suutlikkuse osas töötervishoiuteenust eelnõus kirjeldatud viisil ja kvaliteetselt osutada. Samuti arutame töötervishoiuarstidega, kas nad peavad vajalikuks koolitusi või juhendmaterjalide koostamist. Eesti Väike- ja TTOS § 12 lõikes 3 asendatakse sõna Selgitatud. Tartu Ülikooli ja Keskmiste Ettevõtjate „tervisekontrolli“ sõnadega Tallinna Tervishoiu Assotsiatsioon „töötervishoiuteenuse osutamise“ – on Kõrgkooli 2020. aastal äärmiselt oluline eristada kohustuslik valminud töötervishoiuteenus (tervisekontroll) töötervishoiuteenuse muudest teenustest ning loobuda uuringust selgus, et nii kohustuslike töötervishoiuteenuste tööandjad kui ka 32 loetelu laiendamisest, andes juba töötervishoiuteenuse osutajad vastu võetud seadusemuudatusele ei ole rahul kehtiva teenuse määrusega asjakohased sisulised ja korraldusega. Tööandjad tõid üheselt mõistetavad selgitused. välja, et nad ei näe kehtival teenusel olulist lisandväärtust töökeskkonna parandamisel ja töötajate tervise edendamisel. Tervikliku töötervishoiuteenuse eesmärk on nimetatud uuringus toodud kitsaskohad lahendada, parandada tööandja ja töötervishoiuarsti koostööd, selleks, et töötervishoiuteenus omaks olulist lisandväärtust tööandjatele oma ettevõttes töötervishoiuga tegelemisel. Kehtiva õiguse kohaselt on töötervishoiuarsti poolne konsultatsioon ja ettevõtte kui terviku analüüsimine ja selle põhjal tööandjale tagasiside andmine vabatahtlik teenus. Praktika on näidanud, et üldjuhul tööandjad seda teenust ei telli ja seetõttu ei paku töötervishoiuteenus tööandjatele ka piisavat lisandväärtust. Samuti näitavad uuringud, et tööandjad ei mõista alati töötervishoiuarsti soovitusi ega oska neid praktikasse rakendada. Juhul kui teenuse osa on ka konsulteerimine, on vastav risk viidud miinimumini ning teenuse kasutegur on nii tööandja kui ka töötajate vaates suurem. Teenuse säilimine samal kujul ei lahenda kehtiva töötervishoiuteenuse korralduse probleemkohti, samuti ei saa pidada piisavaks teenuse vabatahtlikuks jätmist, kuivõrd see on nii juba ka kehtivas korras ja praktika näitab, et väga vähesed tööandjad on valmis vabatahtlikult lisaks 33  tervisekontrollile teisi teenuse osasid kasutama. Määrusega on täpsustatud töötervishoiuteenuse osutamisega seotud detaile, muu hulgas seda, millistele andmetele tuginedes korraldatakse ja osutatakse töötervishoiuteenust, tervisekontrolli koostamise ja väljastamisega seonduvat ja analüüsi koostamist. Eesti Väike- ja TTOS § 131 – töötervishoiuteenus – Selgitatud. Nõustume, et Keskmiste Ettevõtjate on nii täna kehtivas kui uues töötervishoiuteenuse Assotsiatsioon redaktsioonis tööandjaid tegevuskoha kättesaadavusega on teatud ja suuruse järgi ebavõrdselt kohtlev, Eesti piirkondades probleeme, kuna maapiirkondades ja väiksemates mida mõjutab aktiivselt linnades (kus kohapeal ei ole tegutsevate töötervishoiuteenuse osutajaid) on töötervishoiuarstide arvu teenuse osutamise kulu ja sellega vähenemine. Seetõttu peame kaasnevad lisakulud (töötajate töötasu oluliseks pöörata tähelepanu säilitamine tervisekontrolli ajaks) ka töötervishoiuarsti eriala niigi oluliselt suuremad ja väikestele populariseerimisele ettevõtetele üle jõu käivad. ühiskonnas, leides lisaks õigusmuudatustele alternatiivseid meetmed. Leiame, et ka kavandatavad muudatused töötervishoiuteenuse korralduses aitavad kaasa sellele, et muuta valdkond atraktiivsemaks ja soodustada selle eriala valikut ning parandada tulevikus teenuse kättesaadavust. Eesti Väike- ja Ettevõtjad ei suuda isegi täna Selgitatud. Riskianalüüsi ja Keskmiste Ettevõtjate objektiivsetel põhjustel nõutavaid ettevõtte terviku analüüsi Assotsiatsioon töötervishoiuteenuseid (v.t. eesmärgid on erinevad. kommenteeritav määruse eelnõu § 2 lg Riskianalüüsi eesmärk on 1 punkt 2) tellida ning normid (TTOS leida üles kõik töökeskkonnas § 131 lg 3 punktid 1; 4; 5) on ka sisult esinevad ohud ja neid hinnata. ebamõistlikud kuna dubleerivad Analüüsi eesmärk on hinnata töökeskkonna riskianalüüsi ettevõtte töötervishoiu läbiviimisele seatud eesmärke. olukorda tervikuna ning Tööandjal võib ideaalmaailmas esitada tööandjale loomulikult olla võimalus selliseid ettepanekud ettevõtte teenuseid töötervishoiuteenuse töötervishoiu olukorra pakkujalt osta (sealhulgas tellida ka parandamiseks, seahulgas riskianalüüsi läbiviimist töökeskkonna 34 töötervishoiuarstilt) kuid see ei saa kohandamiseks, olla kohustus olukorras, kus tööandja töötingimuste muutmiseks ja on juba läbi viinud riskianalüüsi. Täna töötajate tervise ei ole Eestis tagatud maapiirkondade edendamiseks. ettevõtetele ega isegi väiksemate linnade ettevõtetele tavalise Analüüs võib olla olenevalt tervisekontrolli läbiviimine töökeskkonnas ja tööandja (normaalne konkurents toimib vaid vajadustest väga erinev. Tallinnas, Tartus, Pärnus) kuid nüüd peaks töötervishoiuarst suutma veel Näiteks kui tööandjal on teha ettevõtte töötervishoiu olukorra probleeme sagedaste analüüsi (lisaks riskianalüüsile!) haiguslehtedega, siis Palume eemaldada määrusest (§2 lg 1 töötervishoiuarst saab punkt 2; lg 2) nõue, et lisaks analüüsida töötajate riskianalüüsile tuleb haigestumise ja töölt töötervishoiuarstile esitada ettevõtte puudumise statistikat ja töötervishoiu olukorra viimase töötajate üldisi analüüsi tulemused. See on tervisenäitajaid, sh tööga ebamõistlik halduskoormus ning seotud terviseprobleeme. Kui lisaks jääb selgusetuks, mis on selle töökeskkonnas juhtub tihti analüüsi nõudmise õiguslik alus tööõnnetusi, siis (ministril puudub sellise analüüsi analüüsitakse, kas need on kohustuse kehtestamiseks vajalik kuidagi seostavad konkreetse volitusnorm!) ning mis võiks olla osakonna või tehtava tööga ja sellise analüüsi sisu- ja vorminõuded peamisi tööõnnetuste (kas sellise analüüsi teeb tööandja ise? juhtumise põhjuseid. Nii on Töötervishoiuarst enne võimalik välja selgitada tervisekontrolli läbiviimisega ettevõttes kõige sagedamini alustamist või enne tööandjale esinevad probleemid ning hinnapakkumise tegemist?) Vaadates töötervishoiuarst saab määruse eelnõu §3, siis saab järeldada, pakkuda tööandjale sisulist ja et olete silmas pidanud, et sellise ettevõtte spetsiifikast lähtuvat analüüsi teeb töötervishoiuarst. tagasisidet töötervishoiu Rõhutan, et see on ebamõistlik korraldamiseks, töötajate halduskoormus, tööandjale ka üle jõu tervise kaitseks ja ohutu käiv rahaline kulu ning lisaks töökeskkonna kujundamiseks. halvendab see tervisekontrolli kättesaadavust veelgi kuna vähesed Samuti on sätestatud analüüsi olemasolevad teenusepakkujad aluseks olevad andmed - suudavad teenindada veelgi vähem töökeskkonna riskide ettevõtteid. hindamise tulemused, töötajate terviseandmed ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise andmed. Tööandja tellib analüüsi töötervishoiuteenuse osutajalt. Analüüsi tulemused esitatakse kirjalikku 35  taasesitamist võimaldavas vormis. Analüüsi täpsema sisu, ülesehituse ja vormi peaksid töötervishoiuarst ja tööandja omavahel kokku leppima. Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi korraldab tööandja regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Lisaks selgitame, et eelnõu seletuskirjas toodud mõjuanalüüs näitab, et töötervishoiuteenuse laiendamisega kaasneb küll ettevõtetele täiendav kulu, kuid seda ei saa pidada nii suureks, et ettevõttel võiksid tekkida toimetulekuraskused. Kuivõrd töötervishoiuteenuse hind sõltub ettevõtte iseloomust, riskitasemest ja suurusest, siis võib eeldada, et väikeettevõtetele on tervikuna teenus odavam, kui suuretele ettevõtetele. Uuringud näitavad ka seda, et investeeringud töötajate tervisesse on kasumlikud, kuna selle abil on võimalik ennetada töötajate haigestumist ja töölt eemal olekut ja sellega kaasnevaid kulusid nii tööandjale kui ka töötajale ja riigile tervikuna. Eesti Väike- ja Tööõnnetuste ja kutsehaiguste Selgitatud. Töötervishoiuarst Keskmiste Ettevõtjate uurimise andmete nõudmine (määruse võib sarnaselt teiste Assotsiatsioon eelnõu § 2 lg 1 punkt 4) kätkeb endas tervishoiuteenuse osutajatega isikuandmete käitlemist ning minu töödelda tervishoiuteenuse hinnangul ei ole töötervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke osutajal õigust ega ka vajadust sellisel isikuandmeid, sealhulgas kujul isikuandmeid töödelda. Seega eriliiki isikuandmeid. Töötaja võiks IKS ja EL andmekaitse terviseandmete töötlemine on üldmääruse nõudeid arvestades kõne vajalik tervikliku alla tulla tööõnnetuste ja töötervishoiuteenuse kutsehaiguste üldandmed/kokkuvõte, osutamiseks ja töötajate mitte aga uurimise andmed. terviseseisundi hindamiseks. 36  Töötaja terviseandmete töötlemiseta ei ole töötervishoiuarstil võimalik terviklikku töötervishoiuteenust pakkuda. Eesti Väike- ja Määruse eelnõu kohaselt annab Selgitatud. Määruses on välja Keskmiste Ettevõtjate töötervishoiuarst ettevõtte toodud töötervishoiu olukorra Assotsiatsioon töötervishoiu olukorra analüüsimisel analüüsi põhisisu ehk hinnata hinnangu ettevõtte töötervishoiu tuleb ettevõtte töötervishoiu olukorra kohta tervikuna. olukorda tervikuna ning Samasugune sõnastus on järgmise esitada tööandjale aasta alguses jõustaval seaduse sättel, ettepanekud ettevõtte mille kohaselt töötervishoiuteenuse töötervishoiu olukorra osutamisel töötervishoiuarst analüüsib parandamiseks, seahulgas ettevõtte töötervishoiu olukorda töökeskkonna tervikuna. Määruse tasemel ei piisa kohandamiseks, lihtsalt seaduse teksti töötingimuste muutmiseks ja ümberkirjutamisest, määruses tuleks töötajate tervise sätestada selle ülesande täitmise edendamiseks. Samuti on täpsem kord. Nimetatud korras sätestatud analüüsi aluseks peaksid sisalduma selle uue ülesande olevad andmed - täitmise nõuded: millistest osadest see töökeskkonna riskide hinnang koosneb, kas olukorda tuleb hindamise tulemused, hinnata erinevate ohutegurite lõikes ja töötajate terviseandmed ning kas hinnang tuleb anda ka tööandja tööõnnetuste ja ennetustegevusele ning riskide kutsehaigestumiste uurimise maandamise piisavusele. Või piisab andmed. ainult ühesõnalisest hinnangust, näiteks töötervishoiu olukord on Analüüsi tulemused esitatakse eeskujulik, rahuldav vms. Samuti kirjalikku taasesitamist võiks seal olla selgitatud, millal tekib võimaldavas vormis. Analüüsi seaduses nimetatud vajadus korraldab tööandja töökeskkonda külastada või on see regulaarselt vastavalt töötervishoiuarsti piiramatu vajadusele, kuid vähemalt üks kaalutlusõigus. kord kolme aasta jooksul. Analüüsi täpsema sisu, ülesehituse ja vormi peaksid töötervishoiuarst ja tööandja omavahel kokku leppima. Nii saab tööandja sellise analüüsi, kus on keskendutud tema töökeskkonnas peamiselt esinevatele probleemidele ja nende lahendamisele. Samuti arutame töötervishoiuarstidega, kas analüüsi koostamiseks on 37  vajalik koostada juhendmaterjal või näidis. Eesti Väike- ja Eelnõu kohaselt esitab Selgitatud. Määruse § 3 lg 2 Keskmiste Ettevõtjate töötervishoiuarst vajaduse korral sätestab ettepanekute tegemist Assotsiatsioon töötaja tervisekontrolli tegemisel terviku analüüsis ning § 4 lg 6 ettepanekud töötaja töökeskkonna või reguleerib ettepanekute töökorralduse muutmiseks ja töötaja tegemist tervisekontrolli tervise edendamiseks. Ettevõtte käigus. töötervishoiu olukorra analüüsimisel Terviku analüüsis tehtavate esitab töötervishoiuarst tööandjale ettepanekute sisu selgitasime ettepanekud ettevõtte töötervishoiu eelnevates vastustes ehk need olukorra parandamiseks, seahulgas seonduvad sellega, mis töökeskkonna kohandamiseks, eesmärgil analüüs tellitakse. töötingimuste muutmiseks ja töötajate Tervisekontrolli käigus tervise edendamiseks. Kumma sätte tehtavad ettepanekud on alusel siis töötervishoiuarst need töötaja tervisekontrolli ettepanekud esitab või on need täiesti spetsiifilised ning eristatakse, erinevad ettepanekud? mida esitatakse töötajatele ja mida tööandjale. Näiteks võib arst soovitada töötajal kehakaalu langetada ja tervislikku unerežiimi jälgida. Ettepanekud, mida tööandja saab oma töökeskkonnas rakendada, tuleks kirjutada tööandjale suunatud ettepanekute alla, näiteks puhkepauside võimaldamine, silmaharjutuste tegemine jne. 38  Tervise- ja tööministri 15.12.2022 määrus nr 87 „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ Lisa 1 Töötervishoiuteenuse osutaja nimi............................................................................................. aadress....................................................................................................................................... tegevusloa nr ................................................ TERVISEKONTROLLI KAART I Üldandmed Eesnimi ............................................... Perekonnanimi ........................................................... Isikukood………………………………………………………………………………………............ E-post........................................................................................................................................ Telefon........................................................................................................................................ Ametikoht.................................................................................................................................... Tööandja nimi, aadress ............................................................................................................ Tervisekontrolli aluseks olevad ohutegurid .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Töö laad...................................................................................................................................... Varasemad tööandjad: Tööandja nimi Ametikoht Töösuhte algus ja Tööga kaasnenud lõpp ohutegurid II Töötaja tervisedeklaratsioon Kas põete või olete põdenud järgmisi haigusi: JAH EI TÄPSUSTUS – kopsuhaigused – tuberkuloos – südame-vereringehaigused – kõrgenenud vererõhk – allergilised haigused – mao-sooletrakti haigused, sh haavandtõbi, sapikivitõbi – neeru-kuseteedehaigused – suhkruhaigus – liigeste põletikud – närvipõletikud – luumurrud ja muud vigastused – teadvuse kaotuse hood, langetõbi, krambid – psüühikahäired – kõrvahaigused – krooniline nohu, otsmiku- või põskkoopapõletik – silmahaigused – muud haigused Kas tarvitate regulaarselt ravimeid? Kas olete viimase aasta jooksul olnud haige või töövõimetuslehel?  Kas Teil esineb tervisehäireid, mida seostate oma tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga? Kas Teile on varem tervisekontrolli põhjal määratud tööpiiranguid? Kinnitan andmete õigsust. Töötaja allkiri: Kuupäev: III Terviseuuringute tulemused .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... IV Töötervishoiuarsti otsused ja ettepanekud Hinnang töötaja terviseseisundile: .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta (sobib töötama / ei sobi töötama / sobib töötama teatud piirangute või lisatingimustega) .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Ettepanekud tööandjale töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks või töötaja tervise edendamiseks: .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Ettepanekud töötajale: .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Järgmise tervisekontrolli aeg.................................................................................................. Põhjendus (täidetakse, kui tervisekontrolli aeg määratakse lühem kui kolm aastat või alaealise puhul üks aasta) …………………………………………………………………………………………………….. Töötervishoiuarsti ees- ja perekonnanimi: Töötervishoiuarsti kood: Telefon: E-post: Töötervishoiuarsti allkiri: Kuupäev: Olen tutvunud tervisekontrolli tulemustega. Töötaja allkiri: Kuupäev:  Tervise- ja tööministri 15.12.2022 määrus nr 87 „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ Lisa 2 Töötervishoiuteenuse osutaja nimi............................................................................................. aadress....................................................................................................................................... tegevusloa nr ................................................ TERVISEKONTROLLI OTSUS Ees- ja perekonnanimi .............................................................................................................. Isikukood………………………………………………………………………………………............ E-post......................................................................................................................................... Ametikoht.................................................................................................................................... Tööandja nimi, aadress ............................................................................................................ Ohutegurid ja/või töö laadid, mille suhtes tervisekontroll tehti .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta (sobib töötama / ei sobi töötama / sobib töötama teatud piirangute või lisatingimustega) .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Ettepanekud tööandjale töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks või töötaja tervise edendamiseks: .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Ettepanekud töötajale*: .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Järgmise tervisekontrolli aeg..................................................................................................... Põhjendus (täidetakse, kui tervisekontrolli aeg määratakse lühem kui kolm aastat või alaealise puhul üks aasta) …………………………………………………………………………………………………….. Töötervishoiuarsti ees- ja perekonnanimi: Töötervishoiuarsti kood: Telefon: E-post: Töötervishoiuarsti allkiri: Kuupäev: Olen tutvunud tervisekontrolli tulemustega. Töötaja allkiri: Kuupäev: * Ei täideta tööandjale esitatavas otsuses.