Pöördumine

Saatja: Anne Värvimann | PRIORE <[email protected]> Saadetud: 15.12.2022 15:40 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; Eesti Advokatuur <[email protected]>; Seili Suder <[email protected]> Teema: TLS-i muutmise eelnõu Tere! Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjonini jõudis Eesti Tööandjate Keskliidu kaudu info, et Sotsiaalministeeriumi menetluses on eelnõu TLS-i muutmiseks. Edastan käesolevaga Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjoni kommentaarid nimetatud eelnõu osas. LugupidamisegaAnne VärvimannPartner | vandeadvokaat Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjoni esimees PRIORE Advokaadibüroo OÜ Roosikrantsi 2, III korrus, TallinnTel &#43;372 660 0006 Käesolev e-kiri on saadetud advokaadi kutsetegevuses ning selle sisu on konfidentsiaalne. E-kirjas sisalduvat informatsiooni võib kasutada vaid isik, kellele see on adresseeritud. Kui te pole sihipärane saaja, palun teavitage saatjat ja kustutage e-kiri koos manustega kohe ja lõplikult oma süsteemist. This e-mail may contain confidential information. If you are not the intended recipient please notify the sender and delete this e-mail. Any unauthorized copying, disclosure or distribution of the material in this e-mail is strictly forbidden. EESTI ADVOKATUUR TÖÖÕIGUSE KOMISJON Tööõiguse komisjoni erakorralise istungi protokoll 15.12.2022. a nr 26 Tööõiguse komisjon viis vastavalt komisjoni töökorra p-le 6 istungi läbi ja langetas otsuse e-posti teel. Istungit juhatas komisjoni esimees Anne Värvimann ja protokollis Pirkko-Liis Harkmaa. Istungist võtsid e-posti teel osa komisjoni liikmed Anne Värvimann, Pirkko-Liis Harkmaa, Rando Maisvee, Hanna Pahk, Katrin Sarap, Anu Kirss ja Karina Paatsi. Päevakord: Arvamuse avaldamine Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötamisel oleva TLS-i muutmise eelnõu osas, millega plaanitakse muuta TLS §-i 100 ja §-i 109. Komisjoni kommentaarid ja märkused eelnõu osas: Olles tutvunud nimetatud eelnõuga ja arutanud tutvumise käigus tekkinud küsimusi, otsustasid komisjoni liikmed teha eelnõu osas järgmised märkused ja ettepanekud: Käesoleval ajal kehtiva töölepingu seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt oli uue seaduse väljatöötamise ja vastuvõtmise üheks eesmärgiks viia tööõigus kooskõlla eraõiguslike põhimõtetega ning muuta õigusruum selgemaks (vt seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde, lk 2). Leiti, et kuivõrd tööleping on samuti üks võlaõiguslikest lepingutest, siis peab see tuginema võlaõigusseaduses sätestatud lepingute regulatsioonile, kusjuures võlaõigusseaduse üldosa laieneb töölepingule, kui töölepingu seaduses ei ole ette nähtud teistsugust regulatsiooni. Kõnealuste töölepingu seaduse sätete TLS § 100 ja 109 puhul ei ole seaduses ette nähtud teistsugust regulatsiooni. Samuti ei leia töölepingu seaduse eelnõu seletuskirjast viiteid sellele, et eesmärk oleks jätta töötajale makstavad hüvitised võlaõigusseaduse regulatsioonist välja. Kuivõrd seadusandja taoline soov ja eesmärk ei ole seaduse eelnõu seletuskirja põhjal tuvastatav või selge ning kavandatav muudatus mõjutab oluliselt väljakujunenud praktikat, siis ei saa väita, et eelnõus sätestatu näol oleks tegemist pelgalt tehnilise muudatusega. Samuti ei ole seaduseandja soovi sisustamiseks asjakohane väita, et hüvitis ja kahjuhüvitis on erinevad mõisted. Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt tähendabki hüvitis kahjutasu või kompensatsiooni. Lisaks tuleb mainida, et antud muudatuse põhjenduste kohaselt soovitakse nendega sisuliselt kehtestada karistuslikku kahjuhüvitist (nn punitive damages), mis ei ole omane Kontinentaal-Euroopale ja võiks seetõttu olla vastuolus põhiseadusega. Samas on komisjoni liikmete seas ka arvamus, et hüvitiste suurust ei tuleks vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra. Rävala pst 3 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978 10143 TALLINN Faks 662 0677 Nordea Bank Finland Plc Eesti Reg kood 74000027 E-post: [email protected]  EESTI ADVOKATUUR TÖÖÕIGUSE KOMISJON Arusaamatuks jääb ka see, et juhul, kui töövaidlusorganile jääb endiselt õigus töötajale väljamõistetavat hüvitist vähendada või suurendada, siis peavad ju sellise otsuse aluseks olema endiselt mingid kriteeriumid või asjaolud ning töövaidlusorgan saab endiselt võtta kõiki neid samu asjaolusid arvesse, mille arvesse võtmist üritatakse antud muudatusega vältida. Seega peab mõlemale töövaidluse poolele jääma endiselt õigus esitada argumente ja tõendeid, mille alusel saaks töövaidlusorgan hüvitise õiglase suuruse üle otsustada, arvestades muuhulgas ka tööandja heidutamise eesmärki. Töölepingu seaduse § 100 ja 109 on ühed olulisemad normid eelkõige töövaidluste lahendamisel ning need toovad kaasa olulised õiguslikud tagajärjed nii töötajale kui tööandjale. Seetõttu pole antud muudatused kindlasti käsitletavad tehniliste muudatustena, mistõttu on enne nende normide muutmist vajalik esiteks analüüsida, kas on muid viise töötajatele makstavate hüvitiste piisavuse tagamiseks, ja teiseks, kui jääda hüvitise karistusliku iseloomu juurde, siis on vaja läbi viia kavandatavate muudatuste põhjalik põhiseaduslikkuse analüüs. Sellisel kujul olemasolevate muudatuste vastuvõtmine ei pruugi ilma vastava eelneva analüüsita lahendada praegust ebaselget olukorda viidatud normide kohaldamisel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Anne Värvimann Pirkko-Liis Harkmaa istungi juhataja istungi protokollija Rävala pst 3 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978 10143 TALLINN Faks 662 0677 Nordea Bank Finland Plc Eesti Reg kood 74000027 E-post: [email protected]