dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Käibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE)

Sotsiaalministeerium · 14. detsember 2022
Viit
1.2-3/4155-1
Registreeritud
14. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2022
Vastutaja
Maret Voore (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)
Lahendamise tähtaeg
22. detsember 2022

Failid

  • 📎1-1-14-757-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_757_SE_kohta.asice761 KB
  • 📎22-02567-2.pdf2 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsus .12.2022 nr 1-1/14-757/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu 27 liikme k.a 7. detsembril algatatud käibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri seitsmel lehel 3) seletuskirja lisa kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Lisa k äibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seadus e eelnõu seletuskirja juurde Rakendusakti kavand 1 TERVISE- JA TÖÖMINISTER MÄÄRUS Käibemaksumääraga 5% maksustatavad vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimid Määrus kehtestatakse käbemaksu seaduse § 15 lõike 2 1 punkti 2 alusel. § 1. Käibemaksumääraga 5% maksustatavad ravimid Käibemaksumääraga 5 % maksustatakse järgmised nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisa, kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodidel põhinevad ravimid: Nr Nimetus Kaubakood 1) … … 2) … … 3) … … § 2 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 20 24 . aasta 1. jaanuaril . Peep Peterson Minister Maarjo Mändmaa Kantsler Rakendusakti kavand 2 TERVISE- JA TÖÖMINISTER MÄÄRUS Annetuste eest ostetud ravimi eest toetuse taotlemise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 62 2 lõike 2 alusel . § 1. Toetuse taotlemine … § 2. Toetuse andmine ja maksmine … § 3. Toetuse tagasinõudmine … § 4 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 20 24 . aasta 1. jaanuaril . Peep Peterson Minister Maarjo Mändmaa Kantsler Käibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seadus e eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga täienda takse käibemaksuseadust uue 5%- lise vähendatud käibemaksumääraga . Muudatus võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrusega nimekirja vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimi test, mis maksustatakse 5%- lise käibemaksumääraga. Lisaks sätestatakse ravimiseaduses alus Eesti H aigekassa le hüvit ada mittetulundusühingu te le, sihtasutuse te le või usulise te le ühendus t ele annetuste eest ostetud vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga võrd n e summa. Muudatus t e ga soovitakse vähendada kulusid vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate ravi ks mõeldud ravimitele ja toetada eraõiguslikke juriidilisi isikuid selliste ravimite ostmisel neile tehtud annetuste eest käibemaksu ulatuses selleks, et parandada ravimite kättesaadavust. Praegu kehtib 5%- line käibemaksumäär ainult ajakirjandusväljaannetele ja vald konna eest vastutava l ministri l on võimalik määrusega määratleda nimekir i ravim itest , mis maksustatakse 9 %- lise käibemaksumääraga. Tervise- ja tööminister on kehtestanud 2022. aasta 29. aprilli määrusega nr 40 „ Haigused, mille raviks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75 “ nimekirja haigustest, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75 , kuid see ei hõlma kõiki vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravim eid. Märkused Eelnõuga kavandatakse muudatus ed käibemaksuseaduse 2022 . aasta 1. augustil jõustunud redaktsiooni ( RT I, 04.06.2022, 12 ) ja ravimiseaduse 2022. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooni ( RT I, 20.06.2022, 75 ). Eelnõul on puutumus ka Euroopa Liidu N õukogu direktiivi ga 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118) . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu lähtub soovist toetada eraisiku id , sh eraõiguslik ke juriidilis i isiku id , vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimite soetamis el , et parandada vastava ravi kättesaadavust . Selleks nähakse käibemaks useaduses ette võimalus alandada vastavate ravimite käibemaksumäär 5%- le nende maksustatavast väärtusest ning sätestatakse ravimiseaduses uus toetuse liik, mis võimaldab toetada eraõiguslikke juriidilisi isikuid vastavate ravimite soetamisel annetuste eest käibemaksu ulatuses . Eestis on solidaarne tervisehoiusüsteem, kuid kahjuks on inimesi, kes ei mahu oma haigustega Eesti Haigekassa toetavate hulka. Nende seas on ka suur osa vähihaigeid, kelle jaoks on arstide poolt soovitatud ravimid kahjuks väga kallid. Täna tegutseb Eestis eraalgatuslik vähiravi toetusfond – Hille Tänavsuu Vähiravifond “ Kingitud elu ”. Fond tuleb appi nii konkreetsele inimesele, kui ka riigile, võttes enda kanda kulud, mida riik ei ole valmis ravimite ostmisel tegema. Korjates raha annetuste kaudu ja ostes annetuste eest arstide poolt välja kirjutatud ravimeid, maksab fond käibemaksu. Seega läheb üsna kõrge protsent kogutud rahast tagasi riigile. Üheksa tegutsemisaasta jooksul on fond kulutanud käibemaksule kokku ligikaudu 1,5 miljonit eurot. See on summa, millega saaks fond katta vähihaigete poole aasta ravikulu. Poole aasta jooksul saab ravi umbes sadakond inimest. Selline täiendav kulu tundub ebaõiglane oluliste sihtgruppide, mh annetajate vaates. Siit lähtub ka soov vähendada annetuste eest ostetud ravimite kulu käibemaksu ulatuses. Käibemaksuseaduse § 15 kohaselt on käibemaksumäär üldjuhul 20% maksustatavast väärtusest, kuid nt valdkonna ministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravimitele, meditsiiniseadmetele ja abivahenditele on see 9%. Praegu reguleerib vastavat valdkonda sotsiaalministri 2006 . aasta 4. detsembri määrus nr 63 „ Käibemaksumääraga 9% maksustatavad ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted, meditsiiniseadmed ning abivahendid “. Käibemaksu täielikku kaotamist ei võimalda Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (käibemaksudirektiiv), artikkel 98. See koos direktiivi III lisaga lubavad liikmesriikidel kohaldada kuni kahte vähendatud maksumäära ja seda muuhulgas farmaatsiatootedele , meditsiiniseadmetele ja abivahenditele. Alternatiivselt sai kaalutud ka võimalust kehtestada kõigile annetuste eest ostetud ravimitele madalam käibemaks, samuti võimalust näha seadusega ette käibemaksu tagastamine annetuste eest ostetud ravimitele. Selliseid erisusi käibemaksudirektiiv aga ei luba ja sellega kaasneks ka isikute ebavõrdne kohtlemine, kui ühe isiku soetatud ravimi käibemaksumäär on väiksem kui teise isiku soetatud sama ravimi käibemaksumäär. Ühele ja samale ravimile ei saa kehtestada erinevat käibemaksumäära sõltuvalt vaid sellest, kes ravimi ostab või kuidas vastavat ostu rahastatakse. Ainult annetuste eest ostetud ravimistele madalama käibemaksu kehtestamine ei sobitu käibemaksu üldise loogikaga. Tekkida võib segadus sisendkäibemaksu majandamisega olukorras, kus käitlejad ei pruugi teada, kas väljamüüdav ale ravim ile lisandub 5% või 9% käibemaksumäär enne, kui see apteegis t ostetakse. Käibemaks on objektiivne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksuga maksustamisel ei tehta tavaliselt vahet, kes on müüja või ostja (mõned erandid on seotud impordi maksuvabastusega (Lasse Lehis. Maksuõigus. Juura, 2004. lk 353). Muude võimalustena vähiravimite hinna alandamiseks oleks mõeldav ka ravikindlustuse seaduse § 43 alusel kehtestatud nn soodusravimite nimekirja täiendamine nende vähiravi ravimitega, mida seal hetkel ei ole. Samas on see reguleeritud ministri määruse ga , mistõttu seadus andja sinna sekkuda ei saa. Samuti oleks vastava meetme rakendamine eelduslikult oluliselt kulukam, kui eelnõus sätestatu. Käibemaks kehtestatakse kaubale ja see kehtib nii importimisel, ühendusesisesel soetamisel, kui siseriiklikul müügil. Ravimite käibemaksukulu vähendamiseks on võimalik vähendada ravimite käibemaksumäära üldiselt või teha seda mõnede ravimite osas. Välistatud ei ole otsetoetused väljaspool käibemaksusüsteemi. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millega muudetakse käibemaksuseaduse § 15 ja ravimiseaduse peatükki 2 1 ning määratletakse vastavate muudatuste jõustumisaeg. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse k äibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkti 2 pärast sõnu ˮ puudega isikule ˮ sõnadega ˮ , välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 1 punktis 2 nimetatud ravim. ˮ . Vastav muudatus võimalda b valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada vähiravimitele 5% käibemaksumäära ja sellega eristub vastav volitus selgelt käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punktis 2 sätestatud üldisest volitusnormist kehtestada nimekiri ravimitele, mille käibemaksumäär on 9%. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse k äibemaksuseaduse § 15 lõige 2 1 . Muudatusega lisatakse lõikesse punkt 2, milles sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nimekirja vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitest, mis maksustatakse 5% käibemaksuga . Nimekirja kuuluvad ravimid, mis ei ole kantud sellesse ravimite loetellu, mida Eesti Haigekassa hüvitab 50-100% ulatuses. Nimekirja kehtestamine ministri poolt on vajalik täpsuse huvides, et ei tekiks arusaamatust, millised ravimid on mõeldud vähiraviks ja millised mitte. Samas ei garanteeri see sajaprotsendiliselt, et minister kannab nimekirja kõik ravimid, millel oleks eeldusi vähktõve ravimiseks. Uude loetellu saab võtta ainult neid ravimeid, mis vastavad ravimiseaduse alusel kehtestatud nõuetele, lähtudes eelkõige ravimiseaduse §-st 13 . Selle kohaselt võib Eestis müüa ja kasutada ainult R avimiameti või Euroopa Komisjoni müügiloaga ravimeid, mis on Euroopa Majanduspiirkonnas väljastamiseks vabastatud; ravimeid, mille kohta Ravimiamet on väljastanud ühekordse sisseveoloa ja turustamisloa; müügiloata veterinaarravimeid, mille veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja on määranud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 artiklitele 112–114 ning ravimeid, mis on apteekides valmistatud vastavalt ravimi seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Tervise- ja tööminister on kehtestanud 2022. aasta 29. aprilli l määruse ga nr 40 „ Haigused, mille raviks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75 “ nimekirja haigustest, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75. M ääruse § 1 punkti 4 kohaselt kuuluvad vähktõbi ja muud pahaloomulised kasvajad nende haiguste hulka, mille puhul Haigekassa hüvitab 100% ravimite piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna ja omaosaluse vahest. Eelnõu kohaselt kehtestatav uus nimekiri ei puuduta selle määruse alusel toimuvat ravimite hinna hüvitamist. Haigekassa jääb hüvitama ka käibemaksuseaduse § 15 lg 2 p 2 alusel kehtestatud nimekirjas olevaid ravimeid , kuid uu d e nimekirja kantud ravimiste puhul oleks soodustuseks väiksem käibemaks. Viieprotsendiline käibemaks kehtib kõigile loetellu kantud ravimitele sõltumata sellest, kas need on ostetud annetuse toel või mitte. Võib pidada tõenäoliseks, et suurem osa madalama määraga ravimitest ostetakse siiski annetuste abil, eelkõige vähiravifondi „ Kingitud elu “ toel. Arvestades nende ravimite kõrgeid hindu, ei ole usutav, et 4%- line käibemaksu erinevus saaks olla oluline tegur otsustamisel, kas osta see ravim oma raha eest või mitte. Pakutud lahendus o n ravimipõhine, kuid sisu poolest hõlmaks peamiselt annetusi. Käesoleval ajal kehtiv käibemaksuseaduse § 15 lõi g e 2 1 näeb juba ette, et 5%- lise maksumääraga maksustatakse ajakirjandusväljaanded, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga väljaanded. Eelnõu kohaselt muutub vastav regulatsioon sama lõike punkti ks 1. Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse ravimiseaduse peatüki 2 1 pealkiri. Praegu reguleerib vastav peatükk ainult apteekri lähtetoetuse maksmist. Pealkirja muutmine tuleneb asja olust, et eelnõuga lisatakse vastavasse peatükki uus toetuse liik, milleks on annetuste eest ostetud ravimi toetus ja seetõttu vajab peatüki pealkiri korrigeerimist . Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse ravimiseaduse peatükki 2 1 paragrahviga 62 2 . Sellega sätestatakse uus toetuse liik, milleks on annetuste eest ostetud ravimi toetus. Nimetatud paragrahvi lõige 1 näeb ette, et Eesti Haigekassa hüvitab mittetulundusühingule, sihtasutusele või usulisele ühendusele, kes on kantud tulumaksuseaduse §- is 11 sätestatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja, annetuste eest ostetud vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ning Eestis müüa ja kasutada lubatud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga võrdse summa. Selleks, et ühing saaks hakata taotlema tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kandmist, tuleb tegutseda avalikes huvides ja heategevuslikult , pakkudes kaupa, teenust või muud hüve peamiselt tasuta või muul tulu mittetaotleval või üldkättesaadaval viisil. Nimekirjas olevatel ühingutel tekivad lisakohustused võrreldes ühingutega, kes nimekirja pole kantud. Kord aastas on neil vaja Maksu- ja Tolliametile esitada õigeaegselt eelneva aasta kohta deklaratsioon k ingitus te ja annetus te kohta ning deklaratsioon k ingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise kohta . Lisaks pea vad ühing ud esitama k ord aastas õigeaegselt Äriregistrile ka majandusaastaaruande ning peavad nimekirjas püsimiseks täitma seadusega neile pandud tingimusi. Ravimiseaduse § 62 2 lõige 2 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega toetuse taotlemise ja maksmise korra. Ministri reguleerida jääb annetuste dokumenteerimise ja annetuse vastuvõtjate usaldusväärse kontrolli mehhanism . Eelnõu § 3 näeb ette, et seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Seaduse jõustumiseks on antud pikem ajavahemik, et ministril oleks võimalik põhjalikult kaaluda uue ravimite loetelu sisu ning määratleda annetuste eest ostetud ravimi toetuse taotlemise ja maksmise tingimused. Samuti tule b arvestada eelnõude normitehnika eeskirja § 7 lõikega 2 , mis näeb ette, et r iigile või kohaliku omavalitsuse üksusele lisakulude sätestamisel või kui on vaja nende tulusid vähendada, tuleb eelnõu koostamisel kavandada nimetatud lisakulude või saamata jäävate tulude katteallikad. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei nähta ette uusi mõisteid. 5. Vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118), viimati muudetud direktiiviga 2022/542 (ELT L 107, 06.04.2022, lk 1–12 ) artikli 98 (1) ja lisa III punktiga 3 . 6. Seaduse mõjud Eelnõuga kavandatavad muudatused on majandusliku mõjuga ja mõju on ka riigiasutustele. Muudatustega ei kaasne eeldatavat olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. 6.1 Kavandatav muudatus: vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimite käibemaksumäära vähendamine Mõju valdkond 1: majanduslik mõju. Mõju sihtrühm : käibemaksukohustuslased, kes soetavad vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimeid. Mõju kirjeldus : muudatusega luuakse õiguslik alus kehtestada nimekiri v ähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitest, mille käibemaksu määr langetatakse 9% kuni 20% - lt 5%- le . Järeldus mõju olulisuse kohta: tegemist on sihtrühmale positiivse mõjuga, kuna see vähendab kulutusi osadele ravimitele. Mõju ulatus sihtrühmale on väike, kuna muudatusega ei kaasne olulist kohanemisvajadust. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ettevõtja jaoks on see ühekordne tegevus, et vastavalt muuta oma raamatupidamistoimingud. Ebasoovitavate mõjude risk ei ole teada . Mõju valdkond 2 : riigiasutuste töökorraldusele. Mõju sihtrühm: Sotsiaalministeerium ning Maksu- ja Tolliamet. Mõju kirjeldus: Lühiajaline töökoormuse tõus Sotsiaalministeerium ile seoses 5% käibemaksumääraga ravimite nimekirja koostamisega. Lühiajaline t öökoormuse tõus Maksu- ja Tolliamet ile seoses muudatusest tuleneva teavitus- ja selgitustöö vajadusega , mis puudutab võimalikele päringutele vastamist. Antud muudatus ei puuduta maksu objekti, et sellega seoses oleks vajadust korraldada infopäevi või koostada ettevõtjatele selgitavat juhendit. Mõju ulatus on väike , kuna ravimite nimekirja uuendamine ei tekita pikemas perspektiivis Maksu- ja Tolliametile ning Sotsiaalministeeriumile olulist lisakoormust. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna maksumaksjate teavitustöö ja kontrollitegevus on Maksu- ja Tolliametile igapäevane töö, kuid seoses kehtima hakkavate muudatustega on vahetult muudatustele eelneval ja järgneval perioodil teavitustegevuse vajadus suurem. Ebasoovitavate mõjude risk ei ole teada. 6.2 Kavandatav muudatus: annetuste eest ostetud ravimi toetus Mõju valdkond 1: majanduslik mõju. Mõju sihtrühm : mittetulundusühingud, sihtasutused ja usulised ühendused kes on kantud tulumaksuseaduse §- is 11 sätestatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja, kes soetavad annetuste eest vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimeid. Mõju kirjeldus : muudatusega hüvitatakse mittetulundusühingule, sihtasutusele ja usulisele ühendusele annetuste eest ostetud vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga võrdse summa. Järeldus mõju olulisuse kohta: tegemist on sihtrühmale positiivse mõjuga, kuna see vähendab mõnevõrra kulutusi osadele ravimitele. Positiivne mõju avaldub ravimite soetamisel pikema ajavahemiku jooksul ja suuremate summade eest. Mõju ulatus on väike, kuna muudatusega ei kaasne eeldatavasti olulist kohanemisvajadust. Toetuse taotleja ja taotlus peavad vastama ministri määruses sätestatud tingimustele. Mõju avaldumise sagedus on sõltub ministri määruses sätestatust, kuid ei ole eeldatavalt ülemäärane. Ebasoovitavate mõjude risk ei ole teada . Mõju valdkond 2: riigiasutuste töökorraldusele. Mõju sihtrühm: Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa . Mõju kirjeldus: Lühiajaline töökoormuse tõus Sotsiaalministeeriumile seoses a nnetuste eest ostetud ravimi eest toetuse taotlemise ja maksmise korra väljatöötamisega. Lühiajaline töökoormuse tõus Eesti Haigekassa le seoses muudatusest tuleneva teavitus- ja selgitustöö vajadusega, mis puudutab võimalikele päringutele vastamist ning mõningane töökoormuse tõus seoses vaja dusega kontrollida esitatud toetusetaotluste põhjendatust . Mõju ulatus on väike , kuna ei tekita Sotsiaalministeerium ile ega Eesti Haigekassale pikemas perspektiivis olulist lisakoormust. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna Eesti Haigekassa teavitustöö ja kontrollitegevus on haigekassale igapäevane töö, kuid seoses kehtima hakkavate muudatustega on vahetult muudatustele eelneval ja järgneval perioodil teavitustegevuse vajadus suurem. T oetusetaotluste kontrolli mise sagedus sõltub väljatöötatavast korrast. Ebasoovitavate mõjude risk ei ole teada. 6.3. Koondhinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes ei avalda muudatused olulist ebasoovitavat mõju. M õjutatavatele sihtrühm adele on mõju ulatus ja sagedus väike või keskmine ning ebasoovitavate mõjude risk ei ole teada . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega kaasnevad mõningased kulu tused, eelkõige seoses IT-arendustega, mis arvestavad muudatusetega käibedeklaratsioonis ja võimaliku arendusega, mis võimaldab taotleda toetust elektrooniliselt ja pidada toetuste üle arvestust . Kavandatav muudatus vähendab alates 2024. aastast mõnevõrra käibemaksu laekumist ning suurendab veidi Eesti Haigekassa kulutusi toetuse maksmise kaudu. 8. Rakendusaktid Seaduse muudatusest tulenevalt tuleb kehtestada järgmisi ministri määruseid: 1) „ Käibemaksumääraga 5% maksustatavad vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimid “; 2) „ Annetuste eest ostetud ravimi eest toetuse taotlemise ja maksmise kord “. 9. Seaduse jõustumine Seadus t e muudatused on planeeritud jõustada 2024 . aasta 1. jaanuarist . Esitavad Riigikogu liikmed 07 .12.2022. Viktoria Ladõnskaja-Kubits Priit Sibul Heiki Hepner Andres Metsoja Helir-Valdor Seeder Helle-Moonika Helme Riho Breivel Peeter Ernits Paul Puustusmaa Jaak Valge Kalle Grünthal Uno Kaskpeit Leo Kunnas Kersti Sarapuu Anastassia Kovalenko-Kõlvart Jaanus Karilaid Taavi Aas Maria Jufereva-Skuratovski Alar Laneman Tarmo Tamm Jaak Aab Helmen Kütt Mihhail Korb Aivar Kokk Hele Everaus Tarmo Kruusimäe Üllar Saaremäe EELNÕU Käibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seadus § 1. Käibemaksuseaduse muutmine Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu ˮpuudega isikuleˮ tekstiosaga ˮ, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 1 punktis 2 nimetatud ravimˮ ; 2) paragrahvi 15 lõige 2 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ(2 1 ) Käibemaksumäär on 5 protsenti järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest: 1) nii füüsilisel kandjal kui ka elektroonili n e ajakirjandusväljaan n e, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga ajakirjandusväljaan n e; 2) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nimekirja kantud vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ning Eestis müüa ja kasutada lubatud ravim, mis ei ole kantud ravikindlustuse seaduse §-s 43 nimetatud Eesti Haigekassa ravimite loetellu.ˮ . § 2. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 2 1 . peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ 2 1 . peatükk TOETUSED ˮ ; 2) seaduse 2 1 . peatükki täiendatakse §- ga 62 2 järgmises sõnastuses: ˮ § 62 2 . Annetuste eest ostetud ravimi toetus, selle taotlemine ja maksmine (1) Eesti Haigekassa hüvitab mittetulundusühingule, sihtasutusele ja usulisele ühendusele, mis on kantud tulumaksuseaduse §-s 11 sätestatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja, annetuste eest ostetud vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ning Eestis müüa ja kasutada lubatud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga võrdse summa. (2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega toetuse taotlemise ja maksmise korra.ˮ . § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatavad Riigikogu liikmed 07 .12.2022. Viktoria Ladõnskaja-Kubits Priit Sibul Heiki Hepner Andres Metsoja Helir-Valdor Seeder Helle-Moonika Helme Riho Breivel Peeter Ernits Paul Puustusmaa Jaak Valge Kalle Grünthal Uno Kaskpeit Leo Kunnas Kersti Sarapuu Anastassia Kovalenko-Kõlvart Jaanus Karilaid Taavi Aas Maria Jufereva-Skuratovski Alar Laneman Tarmo Tamm Jaak Aab Helmen Kütt Mihhail Korb Aivar Kokk Hele Everaus Tarmo Kruusimäe Üllar Saaremäe Lisa käibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskirjajuurde Rakendusakti kavand l TERVISE- JA TÖÖMINISTER MÄÄRUS Käibemaksumääraga 5% maksustatavad vähktöve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks möeldud ravimid Määrus kehtestatakse käbemaksuseaduse § 15 löike 21 punkti 2 alusel. § l. Käibemaksumääraga 5% maksustatavad ravimid Käibemaksumääraga 5% maksustataksejärgmised nöukogu määruse (EMU) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning uhise tollitariifistiku kohta I lisa, kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodidel pöhinevad ravimid: Nr l Nimetus Kaubakood l) 2) 3) § 2. Määruse jöustumine Määrus jöustub 2024. aasta l. jaanuaril. Peep Peterson Minister Maarjo Mändmaa Kantsler Rakendusakti kavand 2 TERVISE- JA TÖÖMINISTER MÄÄRUS Annetuste eest ostetud ravimi eest toetuse taotlemise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 622 löike 2 alusel. § l. Toetuse taotlemine § 2. Toetuse andmine ja maksmine § 3. Toetuse tagasinöudmine § 4. Määruse jöustumine Määrusjöustub 2024. aasta l. jaanuaril. Peep Peterson Minister Maarjo Mändmaa Kantsler <\. t» Käibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Sissejuhatus Sisukokkuvöte Eelnöuga täiendatakse käibemaksuseadust uue 5%-lise vähendatud käibemaksumääraga. Muudatus vöimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määmsega nimekirja vähktöve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks möeldud ravimitest, mis maksustatakse 5%-lise käibemaksumääraga. Lisaks sätestatakse ravimiseaduses alus Eesti Haigekassale huvitada mittetulundusuhingutele, sihtasutusetele voi usulisetele uhendustele annetuste eest ostetud vähktöve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks möeldud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga vördne summa. Muudatustega soovitakse vähendada kulusid vähktöve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks möeldud ravimitele ja toetada eraöiguslikke juriidilisi isikuid selliste ravimite ostmisel neile tehtud annetuste eest käibemaksu ulatuses selleks, et parandada ravimite kättesaadavust. Praegu kehtib 5%-line käibemaksumäär ainult ajakirjandusväljaannetele ja valdkonna eest vastutaval ministril on vöimalik määrusega määratleda nimekiri ravimitest, mis maksustatakse 9%-lise käibemaksumääraga. Tervise- ja tööminister on kehtestanud 2022. aasta 29. aprilli määrusega nr 40 ,,Haigused, mille raviks voi kergendamiseks möeldudravim kantakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 voi 75^ nimekirja haigustest, mille ravimiseks voi kergendamiseks möeldud ravim kantakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 voi 75, kuid see ei hölma köiki vähktöveja muude pahaloomuliste kasvajate raviks möeldud ravimeid. Markused Eelnöuga kavandatakse muudatused käibemaksuseaduse 2022. aasta l. augustil jöustunud redaktsiooni (RT I, 04.06.2022, 12) ja ravimiseaduse 2022. aasta l. juulil jöustunud redaktsiooni (RT I, 20.06.2022, 75). Eelnöul on puutumus ka Euroopa Liidu Noukogu direktiiviga 2006/112/EU, mis käsitleb uhist käibemaksususteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1-118). Eelnöu seadusena vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnöu lähtub soovist toetada eraisikuid, sh eraöiguslikkejuriidilisi isikuid, vähktöveja muude pahaloomuliste kasvajate raviks möeldud ravimite soetamisel, et parandada vastava ravi kättesaadavust. Selleks nähakse käibemaksuseaduses ette vöimalus alandada vastavate ravimite käibemaksumäär 5%-le nende maksustatavast väärtusest ning sätestatakse ravimiseaduses uus toetuse liik, mis vöimaldab toetada eraöiguslikke juriidilisi isikuid vastavate ravimite soetamisel annetuste eest käibemaksu ulatuses. Eestis on solidaarne tervisehoiususteem, kuid kahjuks on inimesi, kes ei mahu oma haigustega Eesti Haigekassa toetavate hulka. Nende seas on ka suur osa vähihaigeid, kelle jaoks on arstide poolt soovitatud ravimid kahjuks väga kallid. l Tänä tegutseb Eestis eraalgatuslik vähiravi toetusfond - Hille Tänavsuu Vähiravifond "Kingitud elu". Fond tuleb appi nii konkreetsele inimesele, kui ka riigile, vöttes enda kanda kulud, mida riik ei ole valmis ravimite ostmisel tegema. Korjates raha annetuste kauduja ostes annetuste eest arstide poolt väljä kirjutatud ravimeid, maksab fond käibemaksu. Seega läheb usna körge protsent kogutud rahast tagasi riigile. Oheksa tegutsemisaasta jooksul on fond kulutanud käibemaksule kokku ligikaudu l ,5 miljonit eurot. See on summa, millega saaks fond kättä vähihaigete poole aasta ravikulu. Poole aastajooksul saab ravi umbes sadakond inimest. Selline täiendav kulu tundub ebaoiglane oluliste sihtgruppide, mh annetajate vaates. Siit lähtub ka soov vähendada annetuste eest ostetud ravimite kulu käibemaksu ulatuses. Käibemaksuseaduse § 15 kohaselt on käibemaksumäär uldjuhul 20% maksustatavast väärtusest, kuid nt valdkonna ministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravimitele, meditsiiniseadmetele ja abivahenditele on see 9%. Praegu reguleerib vastavat valdkonda sotsiaalministri 2006. aasta 4. detsembri määrus nr 63 ,,Käibemaksumääraga 9% maksustatavad ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hugieenitooted, meditsiiniseadmed ning abivahendid\ Käibemaksu täielikku kaotamist ei voimalaa Euroopa Liidu Nöukogu direktiivi 2006/112/EU, mis käsitleb uhist käibemaksususteemi (käibemaksudirektiiv), artikkel 98. See koos direktiivi III lisaga lubavad liikmesriikidel kohaldada kuni kahte vähendatud maksumäära ja seda muuhulgas farmaatsiatootedele, meditsiiniseadmetele ja abivahenditele. Alternatiivselt sai kaalutud ka vöimalust kehtestada köigile annetuste eest ostetud ravimitele madalam käibemaks, samuti vöimalust näha seadusega ette käibemaksu tagastamine annetuste eest ostetud ravimitele. Selliseid erisusi käibemaksudirektiiv aga ei lubaja sellega kaasneks ka isikute ebavördne kohtlemine, kui uhe isiku soetatud ravimi käibemaksumäär on väiksem kui teise isiku soetatud sama ravimi käibemaksumäär. Uhele ja samale ravimile ei saa kehtestada erinevat käibemaksumäära söltuvalt vaid sellest, kes ravimi ostab voi kuidas vastavat ostu rahastatakse. Ainult annetuste eest ostetud ravimistele madalama käibemaksu kehtestamine ei sobitu käibemaksu uldise loogikaga. Tekkida vo ib segadus sisendkäibemaksu majandamisega olukorras, kus käitlejad ei pruugi teada, kas väljamiludavale ravimile lisandub 5% voi 9% käibemaksumäär enne, kui see apteegist ostetakse. Käibemaks on objektiivne maks. Maksu suurus söltub kauba voi teenuse liigistja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksuga maksustamisel ei tehta tavaliselt vahet, kes on muuja voi ostja (möned erandid on seotud impordi maksuvabastusega (Lasse Lehis. Maksuöigus. Juura, 2004. lk 353). Muude vöimalustena vähiravimite hinna alandamiseks oleks möeldav ka ravikindlustuse seaduse § 43 alusel kehtestatud nn soodusravimite nimekirja täiendamine nende vähiravi ravimitega, mida seal hetkel ei ole. Samas on see reguleeritud ministri määrusega, mistöttu seadusandja sinna sekkuda ei saa. Samuti oleks vastava meetme rakendamine eelduslikult oluliselt kulukam, kui eelnöus sätestatu. Käibemaks kehtestatakse kaubale ja see kehtib nii importimisel, uhendusesisesel soetamisel, kui siseriiklikul muugil. Ravimite käibemaksukulu vähendamiseks on vöimalik vähendada ravimite käibemaksumäära uldiselt voi teha seda mönede ravimite osas. Välistatud ei ole otsetoetused väljaspool käibemaksususteemi. 3. Eelnou sisu ja vördlev analiius Eelnöu koosneb kolmest paragrahvist, millega muudetakse käibemaksuseaduse § 15 ja ravimiseaduse peatukki 2 ning määratletakse vastavate muudatustejöustumisaeg. Eelnöu § l punktiga l täiendatakse käibemaksuseaduse § 15 löike 2 punkti 2 pärast sönu "puudega isikule" sönadega ", väljä arvatud käesoleva paragrahvi löike 2 punktis 2 nimetatud ravim". Vastav muudatus vöimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada 2 vähiravimitele 5% käibemaksumäära ja sellega eristub vastav volitus selgelt käibemaksuseaduse § 15 löike 2 punktis 2 sätestatud uldisest volitusnormist kehtestada nimekiri ravimitele, mille käibemaksumäär on 9%. Eelnöu § l punktiga 2 muudetakse käibemaksuseaduse § 15 löige 2 . Muudatusega lisatakse löikesse punkt 2, milles sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nimekirja vähktöve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks möeldud ravimitest, mis maksustatakse 5% käibemaksuga. Nimekirja kuuluvaa ravimid, mis ei ole kantud sellesse ravimite loetellu, mida Eesti Haigekassa huvitab 50-100% ulatuses. Nimekirja kehtestamine ministri poolt on vajalik täpsuse huvides, et ei tekiks arusaamatust, millised ravimid on möeldud vähiraviks ja millised mitte. Samas ei garanteeri see sajaprotsendiliselt, et minister kannab nimekirja köik ravimid, millel oleks eeldusi vähktöve ravimiseks. Uude loetellu saab vötta ainult neid ravimeid, mis vastavad ravimiseaduse alusel kehtestatud nöuetele, lähtudes eelköige ravimiseaduse §-st 13. Selle kohaselt vöib Eestis muuaja kasutada ainult Ravimiameti voi Euroopa Komisjoni muugiloaga ravimeid, mis on Euroapa Majanduspiirkonnas väljastamiseks vabastatud; ravimeid, mille kohta Ravimiamet on väljastanud ilhekordse sisseveoloa ja turustamisloa; muugiloata veterinaarravimeid, mille veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja on määranud vastavalt Euroopa Parlamendija nöukogu määruse (EL) 2019/6 artiklitele 112-114 ning ravimeid, mis on apteekides valmistatud vastavalt ravimiseaduses voi selle alusel kehtestatud öigusaktides sätestatud nöuetele. Tervise- ja tööminister on kehtestanud 2022. aasta 29. aprillil määrusega nr 40 ,,Haigused, mille raviks voi kergendamiseks möeldud ravim kantakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 voi 75"' nimekirja haigustest, mille ravimiseks voi kergendamiseks möeldud ravim kantakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 voi 75. Määruse § l punkti 4 kohaselt kuuluvaa vähktöbi ja muud pahaloomulised kasvajaa nende haiguste hulka, mille puhui Haigekassa huvitab 100% ravimite piirhinna voi hinnakokkuleppes märgitud hinna voi Euroopa Komisjoni ravimite uhishankes kujunenud hinna ja omaosaluse vahest. Eelnöu kohaselt kehtestatav uus nimekiri ei puuduta selle määruse alusel toimuvat ravimite hinna huvitamist. Haigekassajääb huvitama ka käibemaksuseaduse § 15 Ig 2 p2 alusel kehtestatud nimekirjas olevaid ravimeid, kuid uude nimekirja kantud ravimiste puhui oleks soodustuseks väiksem käibemaks. Viieprotsendiline käibemaks kehtib köigile loetellu kantud ravimitele söltumata sellest, kas need on ostetud annetuse toel voi mitte. Vöib pidada töenäoliseks, et suurem osa madalama määraga ravimitest ostetakse siiski annetuste abil, eelköige vähiravifondi ,,Kingitud elu" toel. Arvestades nende ravimite körgeid hindu, ei ole usutav, et 4%-line käibemaksu erinevus saaks olla oluline tegur otsustamisel, kas osta see ravim oma raha eest voi mitte. Pakutud lahendus on ravimipöhine, kuid sisu poolest hölmaks peamiselt annetusi. Käesoleval ajal kehtiv käibemaksuseaduse § 15 löige 2 näeb juba ette, et 5%-lise maksumääraga maksustatakse ajakirjandusväljaanded, väljä arvatud peamiselt reklaami voi erakuulutusi avaldav voi peamiselt erootilise voi pornograafilise sisuga voi video- voi muusikasisuga väljaanded. Eelnöu kohaselt muutub vastav regulatsioon sama löike punktiks l. Eelnöu § 2 punktiga l muudetakse ravimiseaduse peatuki 2I pealkiri. Praegu reguleerib vastav peatukk ainult apteekri lähtetoetuse maksmist. Pealkirja muutmine tuleneb asjaolust, et eelnöuga lisatakse vastavasse peatukki uus toetuse liik, milleks on annetuste eest ostetud ravimi toetusja seetöttu vajab peatuki pealkiri korrigeerimist. Eelnöu § 2 punktiea 2 täiendatakse ravimiseaduse peatukki 21 paragrahviga 622. Sellega sätestatakse uus toetuse liik, milleks on annetuste eest ostetud ravimi toetus. Nimetatud paragrahvi löige l näeb ette, et Eesti Haigekassa huvitab mittetulundusuhingule, sihtasutusele 3 voi usulisele uhendusele, kes on kantud tulumaksuseaduse §-is 11 sätestatud tulumaksusoodustusega mittetulundusuhingute, sihtasutuste ja usuliste uhenduste nimekirja, annetuste eest ostetud vähktöve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks möeldud ning Eestis muuaja kasutada lubatud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga vördse summa. Selleks, et uhing saaks hakata taotlema tulumaksusoodustusega uhingute nimekirja kandmist, tul eb tegutseda avalikes huvides ja heategevuslikult, pakkudes kaupa, teenust voi muud huve peamiselt tasuta voi muul tulu mittetaotleval voi uldkättesaadaval viisil. Nimekirjas olevatel uhingutel tekivad lisakohustused vörreldes uhingutega, kes nimekirja pole kantud. Kord aastas on neil vaja Maksu- ja Tolliametile esitada öigeaegselt eelneva aasta kohta deklaratsioon kingituste ja annetuste kohta ning deklaratsioon kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise kohta. Lisaks peavad uhingud esitama kord aastas öigeaegselt Ariregistrile ka majandusaastaaruande ning peavad nimekirjas pusimiseks täitma seadusega neile pandud tingimusi. Ravimiseaduse § 622 löige 2 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega toetuse taotlemisejamaksmise korra. Ministri reguleeridajääb annetuste dokumenteerimiseja annetuse vastuvötjate usaldusväärse kontrolli mehhanism. Eelnöu § 3 näeb ette, et seadusjöustub 2024. aasta l.jaanuaril. Seadusejöustumiseks on antud pikem ajavahemik, et ministril oleks vöimalik pöhjalikult kaaluda uue ravimite loetelu sisu ning määratleda annetuste eest ostetud ravimi toetuse taotlemise ja maksmise tingimused. Samuti tuleb arvestada eelnöude normitehnika eeskirja § 7 löikega 2, mis näeb ette, et riigile voi kohaliku omavalitsuse uksusele lisakulude sätestamisel voi kui on vaja nende tulusid vähendada, tuleb eelnöu koostamisel kavandada nimetatud lisakulude voi saarnata jäävate tulude katteallikad. 4. Eelnou terminoloogia Eelnöuga ei nähta ette uusi möisteid. 5. Vastavus Euroopa Liidu oigusele Eelnöu on kooskölas nöukogu direktiivi 2006/112/EU, mis käsitleb uhist käibemaksususteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1-118), viimati muudetud direktiiviga 2022/542 (ELT L 107, 06.04.2022, lk 1-12) artikli 98 (l) ja lisa III punktiga 3. 6. Seaduse möjud Eelnöuga kavandatavad muudatused on majandusliku möjuga ja möju on ka riigiasutustele. Muudatustega ei kaasne eeldatavat olulist sotsiaalset möju, möju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, möju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. 6.1 Kavandatav muudatus: vähktöve ja muu.de pahaloomuliste kasvajate raviks möeldud ravimite käibemaksumäära vähendamine Möju valdkond l: majanduslik moju. Möju sihtruhm: käibemaksukohustuslased, kes soetavad vähktöve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks möeldud ravimeid. Möi u kirjeldus: muudatusega luuakse öiguslik alus kehtestada nimekiri vähktöve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks möeldud ravimitest, mille käibemaksu maar langetatakse 9% 4 kuni 20%-lt 5%-le. Järeldus möju olulisuse kohta: tegemist on sihtruhmale positiivse möjuga, kuna see vähendab kulutus! osadele ravimitele. Möju ulatus sihtruhmale on väike, kuna muudatusega ei kaasne olulist kohanemisvajadust. Möju avaldumise sagedus on väike, kuna ettevötjajaoks on see uhekordne tegevus, et vastavalt muuta oma raamatupidamistoimingud. Ebasoovitavate möjude risk ei ole teada. Möju valdkond 2: riigiasutuste töökorraldusele. Möju sihtruhm: Sotsiaalministeerium ning Maksu-ja Tolliamet. Möju kirjeldus: Luhiajaline töökoormuse töus Sotsiaalministeeriumile seoses 5% käibemaksumääraga ravimite nimekirja koostamisega. Luhiajaline töökoormuse töus Maksu- ja Tolliametile seoses muudatusest tuleneva teavitus- ja selgitustöö vajadusega, mis puudutab vöimalikele päringutele vastamist. Antud muudatus ei puuduta maksu objekti, et sellega seoses oleks vajadust korraldada infopäevi voi koostada ettevötjatele selgitavatjiihendit. Möju ulatus on väike, kuna ravimite nimekirja uuendamine ei tekita pikemas perspektiivis Maksu-ja Tolliametile ning Sotsiaalministeeriumile olulist lisakoormust. Möju avaldumise sagedus on keskmine, kunamaksumaksjate teavitustööja kontrollitegevus on Maksu- ja Tolliametile igapäevane töö, kuid seoses kehtima hakkavate muudatustega on vahetult muudatustele eelnevaljajärgneval perioodil teavitustegevuse vajadus suurem. Ebasoovitavate möjude risk ei ole teada. 6.2 Kavandatav muudatus: annetuste eest ostetud ravimi toetus Möju valdkond l: majanduslik möju. Möju sihtruhm: mittetulundusuhingud, sihtasutused ja usulised uhendused kes on kantud tulumaksuseaduse §-is 11 sätestatud tulumaksusoodustusega mittetulundusuhingute, sihtasutuste ja usuliste uhenduste nimekirja, kes soetavad annetuste eest vähktöve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks möeldud ravimeid. Möju kirjeldus: muudatusega huvitatakse mittetulundusuhingule, sihtasutusele ja usulisele uhendusele annetuste eest ostetud vähktöveja muude pahaloomuliste kasvajate raviks möeldud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga vördse summa. Järeldus möju olulisuse kohta: tegemist on sihtruhmale positiivse möjuga, kuna see vähendab mönevörra kulutus! osadele ravimitele. Positiivne möju avaldub ravimite soetamisel pikema ajavahemikujooksulja suuremate summade eest. Möju ulatus on väike, kuna muudatusega ei kaasne eeldatavasti olulist kohanemisvajadust. Toetuse taotlejaja taotlus peavad vastama ministri määruses sätestatud tingimustele. Möju avaldumise sagedus on söltub ministri määruses sätestatust, kuid ei ole eeldatavalt ulemäärane. 5 (•• t~ Ebasoovitavate möjude risk ei ole teada. Möju valdkond 2: riigiasutuste töökorraldusele. Möju sihtruhm: Sotsiaalministeeriumja Eesti Haigekassa. Möju kirjeldus: Luhiajaline töökoormuse töus Sotsiaalministeeriumile seoses annetuste eest ostetud ravimi eest toetuse taotlemise ja maksmise korra väljatöötamisega. Luhiajaline töökoormuse töus Eesti Haigekassale seoses muudatusest tuleneva teavitus- ja selgitustöö vajadusega, mis puudutab vöimalikele päringutele vastamist ning möningane töökoormuse töus seoses vajadusega kontrollida esitatud toetusetaotluste pöhjendatust. Moju ulatus on väike, kuna ei tekita Sotsiaalministeeriumile ega Eesti Haigekassale pikemas perspektiivis olulist lisakoormust. Möju avaldumise sagedus on keskmine, kuna Eesti Haigekassa teavitustöö ja kontrollitegevus on haigekassale igapäevane too, kuid seoses kehtima hakkavate muudatustega on vahetult muudatustele eelnevaljajärgneval perioodil teavitustegevuse vajadus suurem. Toetusetaotluste kontrollimise sagedus söltub väljatöötatavast korrast. Ebasoovitavate möjude risk ei ole teada. 6.3. Koondhinnans moj'u olulisusele Kokkuvöttes ei avalda muudatused olulist ebasoovitavat möju. Möjutatavatele sihtruhmadele on möju ulatusja sagedus väike voi keskmine ning ebasoovitavate möjude risk ei ole teada. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega kaasnevad möningased kulutused, eelköige seoses IT-arendustega, mis arvestavad muudatusetega käibedeklaratsioonis ja vöimaliku arendusega, mis vöimaldab taotleda toetust elektrooniliseltjapidadatoetuste file arvestust. Kavandatav muudatus vähendab alates 2024. aastast mönevörra käibemaksu laekumist ning suurendab veidi Eesti Haigekassa kulutus! toetuse maksmise kaudu. 8. Rakendusaktid Seaduse muudatusest tulenevalt tuleb kehtestadajärgmisi ministri määruseid: l) ,,Käibemaksumääraga 5% maksustatavad vähktöve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks möeldud ravimid''; 2) ,^4nnetuste eest ostetud ravimi eest toetuse taotlemiseja maksmise kord'. 9. Seaduse jöustumine Seaduste muudatused on planeeritudjöustada 2024. aasta l.jaanuarist. Esitavad Riigikogu liikmed 07.12.2022. ^ ^^/^^/7 '^^>^^^> - ^ ^^P <;><^^^^ z. ^M ^^^\- 6 \s <- ^. ^' -{/~e^t^ ^ ^ ^\ ^. ^^^- b-^t-i <^ce^ &. ^<SSj^ -^^^^Qt^t^ ^Ke^u^ ^. ^.^rc^^ ^ j -y^A. ^vjL ^- ^ l '^^^^2_ L / 10 . <\<^.c 1^ ^ f U ^7. [^d^ d ^ i ^, /^o y^c^^ / It u ^) i <^,. JinML f^Uiä^ /r- ^ ^J^/ A ^Ol/^^^l ^ /^/^G ? ^ ^ . o^©^^ ^^ ^^^ ^ f/ /^. 7 o^>^^- r <. ^^7 ^/eW^ - -^^^3, t) ^ ^. C^\ QCUA^ltc^lv Jo, y t a/iÄ^) \{ ^U^ ^1, AS. ^Mv^c^ ^^ t 2.3. JA^^I^ ^/. r-^>^e ^>/<^ 7 ^T i-f ^^^ ^{/^^^cy^ ^ ^,,-TA^HO ^l^U^ M-4C I '. rl. ^7 ^u^^ S^^^<a-^^^ ./i^ 5. ^^ «» •« EELNÖU Käibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seadus § l. Käibemaksuseaduse muutmine Käibemaksuseaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 15 löike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sönu "puudega isikule" tekstiosaga ", väljä arvatud käesoleva paragrahvi löike 2 punktis 2 nimetatud ravim"; 2)paragrahvi 15 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: "(2)) Käibemaksumäär on 5 protsenti järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest: l)nii fuusilisel kandjal kui ka elektrooniline ajakirjandusvälj äänne, väljä arvatud peamiselt reklaami voi erakuulutusi avaldav voi peamiselt erootilise voi pornograafilise sisuga voi video- voi muusikasisuga ajakirjandusvälj äänne; 2)valdkoima eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nimekirja kantud vähktöve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks möeldud ning Eestis muuaja kasutada lubatud ravim, mis ei ole kantud ravikindlustuse seaduse §-s 43 nimetatud Eesti Haigekassa ravimite loetellu.". § 2. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehaksejärgmised muudatused: l) seaduse 21. peatuki pealkiri muudetakseja sönastataksejärgmiselt: "21. peatukk TOETUSED"; 2) seaduse 2'. peatukki täiendatakse §-ga 622järgmises sönastuses: "§ 622. Annetuste eest ostetud ravimi toetus, selle taotlemine ja maksmine (l) Eesti Haigekassa huvitab mittetulundusuhingule, sihtasutuseleja usulisele uhendusele, mis on kantud tulumaksuseaduse §-s 1 l sätestatud tulumaksusoodustusega mittetulundusiihingute, sihtasutuste ja usuliste uhenduste nimekirja, annetuste eest ostetud vähktove ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks möeldud ning Eestis muuaja kasutada lubatud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga vördse summa. (2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega toetuse taotlemise ja maksmise korra.". § 3. Seaduse jöustumine Käesolev seadusjöustub 2024. aasta l.jaanuaril. Juri Ratas RiigSkogu Kantselei Riigikogu esimees Kuupäev _0^_^_^. ^0^^ Tallinn, 2022 Viit /-<Z/^- -7~^~J •f/ v Algatavad Riigikogu liikmed 07.12.2022. ^/.^ ^ -z/^w^ y^^y- ^^^ 2^ <%^ Sr^L. ^-i^^A - 3 ^^^^/U^J^^^ -^ ^i y jT/ h^.-^ 's^. G. ^<A^^Jl^ccu(< ti^<^- ^. ^••-4 ^•?e <v^ / ^ i ^<JJ^ ^nj^ ^~- P). y^c^ y^os'h^ ^^^2. 1c \^^ _^ & l ^ ^. t^k C^^^ j ^ . /U^^D '1^^<-^A p Lba ^ /(^. k^u^L' Jo/vt^^ /l^te^ G /S. ^^ss^ c^^Jo-^/^^ o /^ Ofify^VS ^^P/Ä^/9 - j7. 7^^- ^— c" ^ a. /^fete? ^eu^,_^ trS^ ^ Jf^M Q^\^ck<^k / f ^^^<y ^^ i^, /^ ^ i4^~"~2 ^^ . ^ /£^^^ {/}^JL^^ ^ ^^-^ Z3 •M.hl^^- /^, f ^ -^^^ wfc^ ^^. -He<L£~ 6:(/ e^ ^ ^.TA^HO t^u^S, •\J ...^ s> r'/, ^7, <<llc<^ .S^^^L^-^^ ^<$ ^^c- Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 12.12.2022 / 1-1/14-757/1; Riigikantselei / 12.12.2022 / 2-5/22-02567 Resolutsiooni teema: Käibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun Sotsiaalministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 29.12.2022 Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 22.12.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 5.1.2023 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-1520. Kontroll: Diana Mölder Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 14.12.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-1520 - Käibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 14.12.2022 resolutsioonile. Osapooled: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 29.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b5116094-baf4-48bd-bb27-05178f671e87 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b5116094-baf4-48bd-bb27-05178f671e87?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel