Saatja: Agne Annist <
[email protected]>
Saadetud: 14.12.2022 13:50
Teema: Eesti arstide ja õdede erialaliitude ühisavaldus laste
vaktsineerimisest
14.12.2022
Eesti arstide ja õdede erialaliitude ühisavaldus laste
vaktsineerimisest
Eesti arstid ja õed on seisukohal, et igal otsustusvõimelisel isikul, ka
neil, kes ei ole veel täisealised, on õigus otsustada oma tervise üle.
Toetame kooliõdedele õiguse andmist vaktsineerida kaalutlusvõimelist
õpilast ka siis, kui vanemad selleks nõusolekut ei anna.
Tervitame sotsiaalministeeriumi algatatud määruse eelnõu, mille eesmärk
on kaitsesüstimise korraldamise põhimõtete ühtlustamine. Kooliõed on
väljaõppinud spetsialistid, kellel on suur kogemus vaktsineerimisel ning
laste ja lastevanemate nõustamisel. Määrusega viiakse nende tegevus
kooskõlla võlaõigusseadusega. Õigusselgus on vajalik, et kooliõed saaksid
teha oma tööd sihipäraselt.
Kui imikuid ja koolieelikuid vaktsineeritakse perearstikeskustes, siis
teismeliste vaktsineerimine toimub koolis. Koolis vaktsineeritakse 12-
aastaseid papilloomiviiruse, 13-aastaseid mumpsi, leetrite ja punetiste
ning 1517-aastaseid difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu. Rutiinset
vaktsineerimist COVID-19 vastu koolides ei tehta ja pole ka plaanis teha.
Kooliõpilaste vaktsineerimine peab olema läbimõeldud, lihtne ja lapse
otsustusõigust arvestav. Seni on just teismeliste vaktsineerimist ja
kooliõdede tegevust puudutav määrus olnud ebamäärane. Vastukäiva
seadusandluse tõttu on osa kooliõdedest vaktsineerimisel juhindunud
kaalutlusvõimelise lapse otsustusõigusest, teised aga on toiminud vaid
lapsevanema soovide järgi.
Vaktsineerimine on oluline osa tervislikest eluviisidest. Eesti Vabariigi
põhiseaduses on sätestatud igaühe õigus tervise kaitsele ja see hõlmab
muu hulgas ka õigust olla kaitstud ohtlike haiguste eest. Kaitsesüstimine
on lapse huvides, sest vaid nii saavutatakse kaitse nakkushaiguste
(difteeria, lastehalvatus jt) vastu ohutul, kontrollitud viisil. Igal
lapsel on õigus saada vaktsineerimise kohta teaduspõhist infot.
Õiguskantsleri kantselei juhised lapsesõbraliku tervishoiu kohta ütlevad,
et lapse tervise ja raviga seotud asjaolusid tuleb lapsega arutada,
arvestades tema vanust ja küpsust. Tervishoius kehtib reegel, et
patsienti võib läbi vaadata ja ravida üksnes tema nõusolekul. Ka lapsel
on õigus teha oma tervisesse puutuvaid otsuseid, kui ta on võimeline
poolt- ja vastuväiteid vastutustundlikult kaaluma. Kui laps selleks
võimeline ei ole, on otsustusõigus ja vastutus lapse vanematel. Lapse
kaalutlusvõimet konkreetses olukorras hindab tervishoiutöötaja.
Õiguskantsleri kantselei infolehes on välja toodud, et üldjuhul on juba
14-aastased lapsed piisavalt küpsed, et otsustada ravi üle. Toonitame ka
seda, et kui laps ei ole vaktsineerimisega nõus, siis seda ei tehta ka
juhul, kui lapsevanem seda soovib. Tervishoiutöötajad ei tee
meditsiinilisi protseduure kunagi sunniviisiliselt.
Eesti arstid ja õed kutsuvad üles austama iga inimese, sealhulgas
kaalutlusvõimelise lapse õigust teha oma tervisesse puutuvaid otsuseid
ise, küsides vajadusel nõu kooli tervishoiutöötajalt, pereõelt või
perearstilt.
Allakirjutanud
Eesti Perearstide Selts
Eesti Arstide Liit
Eesti Infektsioonhaiguste Selts
Eesti Õdede Liit
Viited
1. Madise Ü. Koolilaste vaktsineerimise korraldamine. 19.09.2022.
2. Lapspatsiendi teavitatud nõusolek. Infoleht. Õiguskantsleri
kantselei, 2019.
3. Lapsesõbralik tervishoid. Infoleht täiskasvanule. Õiguskantsleri
kantselei, 2019.
Eesti arstide ja õdede erialaliitude ühisavaldus laste vaktsineerimisest
Eesti arstid ja õed on seisukohal, et igal otsustusvõimelisel isikul, ka neil, kes ei ole veel täisealised,
on õigus otsustada oma tervise üle. Toetame kooliõdedele õiguse andmist vaktsineerida
kaalutlusvõimelist õpilast ka siis, kui vanemad selleks nõusolekut ei anna.
Tervitame sotsiaalministeeriumi algatatud määruse eelnõu, mille eesmärk on kaitsesüstimise
korraldamise põhimõtete ühtlustamine. Kooliõed on väljaõppinud spetsialistid, kellel on suur
kogemus vaktsineerimisel ning laste ja lastevanemate nõustamisel. Määrusega viiakse nende
tegevus kooskõlla võlaõigusseadusega. Õigusselgus on vajalik, et kooliõed saaksid teha oma tööd
sihipäraselt.
Kui imikuid ja koolieelikuid vaktsineeritakse perearstikeskustes, siis teismeliste vaktsineerimine
toimub koolis. Koolis vaktsineeritakse 12-aastaseid papilloomiviiruse, 13-aastaseid mumpsi,
leetrite ja punetiste ning 15–17-aastaseid difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu. Rutiinset
vaktsineerimist COVID-19 vastu koolides ei tehta ja pole ka plaanis teha. Kooliõpilaste
vaktsineerimine peab olema läbimõeldud, lihtne ja lapse otsustusõigust arvestav. Seni on just
teismeliste vaktsineerimist ja kooliõdede tegevust puudutav määrus olnud ebamäärane. Vastukäiva
seadusandluse tõttu on osa kooliõdedest vaktsineerimisel juhindunud kaalutlusvõimelise lapse
otsustusõigusest, teised aga on toiminud vaid lapsevanema soovide järgi.
Vaktsineerimine on oluline osa tervislikest eluviisidest. Eesti Vabariigi põhiseaduses on sätestatud
igaühe õigus tervise kaitsele ja see hõlmab muu hulgas ka õigust olla kaitstud ohtlike haiguste eest.
Kaitsesüstimine on lapse huvides, sest vaid nii saavutatakse kaitse nakkushaiguste (difteeria,
lastehalvatus jt) vastu ohutul, kontrollitud viisil. Igal lapsel on õigus saada vaktsineerimise kohta
teaduspõhist infot.
Õiguskantsleri kantselei juhised lapsesõbraliku tervishoiu kohta ütlevad, et lapse tervise ja raviga
seotud asjaolusid tuleb lapsega arutada, arvestades tema vanust ja küpsust. Tervishoius kehtib
reegel, et patsienti võib läbi vaadata ja ravida üksnes tema nõusolekul. Ka lapsel on õigus teha
oma tervisesse puutuvaid otsuseid, kui ta on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundlikult
kaaluma. Kui laps selleks võimeline ei ole, on otsustusõigus ja vastutus lapse vanematel. Lapse
kaalutlusvõimet konkreetses olukorras hindab tervishoiutöötaja. Õiguskantsleri kantselei infolehes
on välja toodud, et üldjuhul on juba 14-aastased lapsed piisavalt küpsed, et otsustada ravi üle.
Toonitame ka seda, et kui laps ei ole vaktsineerimisega nõus, siis seda ei tehta – ka juhul, kui
lapsevanem seda soovib. Tervishoiutöötajad ei tee meditsiinilisi protseduure kunagi
sunniviisiliselt.
Eesti arstid ja õed kutsuvad üles austama iga inimese, sealhulgas kaalutlusvõimelise lapse õigust
teha oma tervisesse puutuvaid otsuseid ise, küsides vajadusel nõu kooli tervishoiutöötajalt,
pereõelt või perearstilt.
Allakirjutanud 14.12.2022
Eesti Perearstide Selts Eesti Infektsioonhaiguste Selts
Eesti Arstide Liit Eesti Õdede Liit
Viited
1. Madise Ü. Koolilaste vaktsineerimise korraldamine. 19.09.2022.
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Koolilaste%20vaktsinee
rimise%20korraldamine.pdf
2. Lapspatsiendi teavitatud nõusolek. Infoleht. Õiguskantsleri kantselei, 2019.
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/Lapspatsiendi%20teavitatud%20n%C3%
B5usolek%20%28infoleht%29.pdf
3. Lapsesõbralik tervishoid. Infoleht täiskasvanule. Õiguskantsleri kantselei, 2019.
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/Lapses%C3%B5bralik%20tervishoid%20
%28infoleht%20t%C3%A4iskasvanule%29.pdf