Vastus selgitustaotlusele

EVEA eie 04.12.2022 * r 0412/2022 * [email protected] Meie 13.12.2022 nr 1.5-1.1/4036-2 Vastus selgitustaotlusele haigushüvitiste ajutise korra tähtajatuks muutmise alusandmetest, analüüsidest Lugupeetud Ille Nakurt-Murumaa Täname EVEA-d oma seisukohtade üle täpsustamise eest ja võtame teadmiseks, et EVEA ei ole nõus haiguslehtede hüvitamise ajutise korra muutmisega tähtajatuks. Selgitustaotluses kirjeldate ka, et muudatus ei ole proportsionaalne taotletava eesmärgiga, milleks on viiruste leviku vähendamine valdavalt töökaaslaste hulgas. Selgitame, kui haigustunnustega inimene jätkab tööl käimist, siis ei ohusta ta sellega mitte ainult töökaaslasi, vaid ka laiemalt teisi inimesi nt kasutades ühistransporti, puutudes tööle- koju teel olles kokku teiste inimestega. Samuti näevad terviseameti poolt koroonaviiruse leviku ja sellesse nakatumise pidurdamiseks koostatud käitumisjuhised1 inimestele, asutustele ja ettevõttetele ette haige inimese teiste inimestega kontaktide vältimist ja kodus püsimist. Hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad üle kahesaja viiruse, mis tungivad organismi peamiselt ülemiste hingamisteede kaudu. Viirused levivad tavaliselt piisknakkusena ja saastunud käte vahendusel kontaktpindade (ukselingid, tööpinnad, telefonid, arvutiklaviatuurid jt) kaudu. Haigestumine on üldjuhul kõrgem talvel ja varakevadel. Seetõttu pakume kompromissina välja eelnõu pikendamise kuueks kuuks. Lisaks kaasneb haigena tööl käimisele inimesele endale tüsistuste oht ja selle tagajärjel võib hilisema ravi pikkus ja seonduv kahju olla veelgi suurem. Seega leiame, et mõju ei tohiks hinnata pelgalt töökaaslaste vaates, vaid laiemalt ning terviku eesmärgiga võrreldes on mõju proportsionaalne. Oleme näinud, millised on nakatumiskordajad2 ja millised võivad olla mõjud levikule näiteks COVID-19 puhul. Loodame, et EVEA nõustub, et ei ole mõistlik lõpetada kehtivat hüvitiste maksmise korda ülemiste hingamisteede nakkushaiguste leviku kõrgperioodil. Kirjutate, et Teieni ei ole jõudnud ühtki analüüsi haigushüvitiste maksmise hetkel kehtiva ajutise korraga seotud kuludest haigekassale ega ettevõtetele ning Te ei ole näinud ühtki analüüsi „ajutise korra“ positiivsete tulemite kohta. Lisaks soovite saada analüüsi või arvutusi haigushüvitiste maksmise ajutise korra tähtajatuks muutmisega kaasnevatest kuludest haigekassale ning ettevõtetele. Samuti palute esitada analüüs kavandatava muudatuse oodatavast positiivsest kasust. 1 https://kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/hetkel-kehtivad- piirangud#lhikontaktsed 2 R - näitaja, mitut inimest üks nakatunu omakorda edasi nakatab Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Selgitame, et ülevaade haiguslehtede kasutamise andmetest, kulude ja mõjude hinnangud haigekassale ja ettevõtetele ning muudatuse positiivsest kasust sisalduvad eelnõu seletuskirjas. Haigekassa andmetel on viimastel aastatel kasvanud haiguslehtede arv nakkus- ja parasiithaiguste (A00–B99 diagnoosirühm) ja hingamiselundite haiguste (J00–J99 diagnoosirühm) korral. Võrreldes 2018. ja 2019. aastaga on selliste diagnoosidega haiguslehtede arvu kasv ligikaudu neljakordne. Täpsustame ka, et haigekassa analüüsib haigushüvitiste kasutuse muutust ja põhjuseid iga- aastaselt majandusaasta aruannete koostamisel ja avaldab aruanded oma kodulehel. Võttes aluseks haigekassa majandusaasta varasemate aastate aruannetes sisalduvad andmed, siis on haiguslehtede arvu tõusu peamisteks põhjusteks olnud tööhõive kasv (tööandja poolt kindlustatute arvu kasv) ja ülemiste hingamisteede nakkushaigustesse haigestumiste arvu tõus. Näeme, et 2021. aasta teisest kvartalist alates on töötavate kindlustatute arv haigekassa andmetel alustanud taas tõusu ning Statistikaameti andmetel hakanud vähenema ka töötute arv, liikudes kriisieelse näitaja poole. 2021. aasta kindlustatute statistika järgi suurenes 2021. aastal töötavate kindlustatud inimeste arv võrreldes 2020. aastaga 3%. Lisaks näeme, et haiguslehti hüvitati 2021. aastal ka enim just hingamiselundite haiguste ja nakkushaiguste tõttu ning COVID-19 diagnoosiga haiguslehed moodustasid 6% kõikidest hüvitatud haiguslehtedest. Võrreldes 2020. aastaga suurenes kõige enam hingamiselundite haiguste tõttu välja võetud haiguslehtede arv (67%) ja nakkushaiguste tõttu välja võetud haiguslehtede arv (34%). Väljastatud haiguslehtede arv ühe töötava kindlustatud inimese kohta suurenes samuti – 2020. aastal oli see 0,6 ja 2021. aastal 0,8. 3 Kui vaadata juurde terviseameti statistikat, siis näiteks 2021. aasta oktoober–detsember perioodil kasvas võrreldes 2019. aasta sama perioodiga ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkushaigustesse haigestumine 80%4. Juba see on positiivne areng, kui riik ja tööandjad annavad haigushüvitiste praeguse korra jätkamisega inimestele signaali, et hoolitakse ja ollakse valmis panustama töötajate tervise hoidmisse ja nakkushaiguste leviku pidurdamisse. Sellisel juhul on riik ja tööandjad teinud omalt poolt kõik selleks, et maandada riski, et töötav inimene sissetuleku vähenemise kartuses haigena töö käimisega ei ohustaks enda ja teiste inimeste tervist. Eriti mõjutab see madalama sissetulekuga inimesi, kellel teravdab sissetuleku vähenemise muret ka üldine hinnatõus. Riigis kasvav majandussurutis suurendab haiguspäevade omaosaluse tõstmisel nii inimeste vaesusriski kui ka haigena töötamise jätkamise riske. Haiguslehtede arvu kasv on ülemiste hingamisteede ägedate nakkushaiguste kasvu5 taustal olnud ootuspärane ja kinnitab, et muudatus täidab eesmärki – inimestel on tõenäoliselt suurem majanduslik kindlustunne, et kasutada haiguslehti enda tervise hoidmise ja viirushaiguste leviku ärahoidmiseks. Oleme eelnõu seletuskirjas toonud välja, et statistikaameti andmetel on võrreldes 2021. aasta augustiga tarbijahinnaindeks tõusnud 2022. augustis 24,8%. Võrreldes 2022. aasta juuliga kasvas tarbijahinnaindeks augustis 2,3%. 2022. aasta teises kvartalis kiirenes keskmise palga kasv esimese kvartali 8,1%lt 10,1%-ni. Sissetulekute ostujõud on vähenenud ning sellest tulenevalt on praeguses majandusolukorras äärmiselt oluline, et töötajate omaosalus haiguspäevade hüvitamisel on minimaalne. Seetõttu on töötajate jaoks haigestumisel tähtis kaotada sissetulekus nii vähe, kui võimalik ning antud muudatusega me seda ka toetame. Selgitame, et kuludele hinnangu andmisel oleme tuginenud haigekassa andmetele. Seadusemuudatusest tulenev lisakulu haigekassale oli 2021. aastal 23,8 miljonit eurot ning 2022. aasta kaheksa ja poole kuuga on lisakuluks hinnatud 23,5 miljonit eurot. 3 Haigekassa 2021. aasta majandusaasta aruanne. https://www.haigekassa.ee/haigekassa/finantsaruanded-ja- eelarve 4 https://www.terviseamet.ee/et/nakkus-haigused/tervishoiutootajale/nakkushaigustesse-haigestumine 5 Võrreldes 2019. aastaga on J06 diagnoosiga haigestumiste kasv 2020. aastal ja 7% ja 2021. aastal 26%. www.tai.ee NH01: Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv ja kordaja 100 000 elaniku kohta  3 Haigekassa on tulenevalt haigushüvitise kasutamise statistikast prognoosinud, et kui kehtivat korda pikendada tähtajatult, oleks täiendav kulu haigekassale hüvitiste maksmisel 2023. aastal 30 miljonit eurot, 2024. ja 2025. aastal 33 miljonit eurot ja 2026. aastal 35 miljonit eurot. Kehtiva korra pikendamisel kuue kuu võrra on eeldatav lisakulu, mis kaetakse haigekassa eelarvest 2023. aastal 16,2 miljonit eurot. Arvestatud on, et haigekassa andmetel moodustavad esimese poolaasta haigushüvitiste kulud keskmiselt 54% aastamahust. Seadusemuudatus vähendas haigekassa andmetel 2021. aastal tööandjate kulusid kokku hinnanguliselt 1,2 miljonit eurot, kuna tööandjate poolt tasutavate päevade arv vähenes ühe päeva võrra. Kui enne esimest (29.12.2020) seadusemuudatust oli tööandjatel kohustus maksta haigushüvitist 4.–8. haiguspäeva eest 70% keskmise töötasu ulatuses, siis seadusemuudatuse kohaselt on tööandjatel edaspidi kohustus tasuda haigushüvitist samas mahus, kuid 2.–5. haiguspäeva eest. Samuti, kui haigestunud töötaja jääb varakult töölt eemale, ei haigestu teised töötajad, ning mida varem saab inimene vajalikku ravi, seda varem ta ka eelduslikult tööle naaseb. Ebasoovitavad mõjud võivad pigem kaasneda juhul, kui haigestunud töötaja jääb pikemalt eemale ja tema asendamise vajadusega tekivad suuremad kulud. Kui kehtivat korda pikendada, siis tööandjatele oleksid haigekassa 2022. aasta haiguslehtede kasutamise andmete põhjal 2023. aastal kulud hinnanguliselt 3,8 miljonit eurot väiksemad ning kehtiva korra jätkamisel kuni 1. juulini 2023, on prognoositavad ca 2 miljonit eurot väiksemad kulud6. Muudatuse mõju tööandjatele on seega pigem positiivne, kuna haigushüvitise maksmise periood on viie päeva asemel vähenenud neljale päevale, mistõttu peaks tööandjate kulu ka järgneva kuue kuu jooksul olema väiksem. Poole aasta võrra varasema korra jätkamine võimaldab ühtlasi Haigekassal selle aja jooksul analüüsida haiguslehtede varasema hüvitamise mõjusid laiemalt ning vajadusel esitada siis analüüsist johtuvalt hüvitamise skeemide muutmiseks ettepanekud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Lii Pärg 626 9278 [email protected] 6 Arvestatud on, et keskmiselt moodustavad esimese poolaasta haigushüvitiste kulud ca 54% aastamahust.