Andre Sepp
Harjumaa Omavalitsuste Liit Teie 26.10.2022 /
[email protected] Meie 12.12.2022 nr 1.2-5/3534-3
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Andre Sepp
Olete pöördunud Sotsiaalministeeriumi ettepanekuga täiendada koolieelse lasteasutuse
seadust (KELS) ja sotsiaalhoolekande seadust (SHS) selliselt, et käsitleda kõigile pooleteise
kuni kolmeaastastele lastele osutatavat teenust lapsehoiuteenusena. Samuti toote
murekohana esile, et lapsehoiuteenust saades ei ole lapsevanematel võimalik kasutada
tulumaksutagastust, mis loob ebavõrdsust nende vanematega, kelle lapsed käivad
haridusasutuses.
Toetame samuti seda lahendust, et lapsehoiud peaks olema käsitletavad haridusasutusena,
viies ellu alushariduse eesmärke, tagades seejuures laste hoidmise ja vajalikud
hooldustoimingud väikelastele. Eraldi regulatsioon hoiuteenuse tagamiseks oleks vajalik vaid
suure hooldus- ja abivajadusega lastele, kelle hoidmisel vajab personal spetsiifilist
hooldustoimingute alast väljaõpet ja mis oleks käsitletav hoolekandeteenusena.
Oleme seisukohal, et kui käsitleda kõigile pooleteise kuni kolmeaastaste lastele osutatavat
teenust lapsehoiuteenusena ning sätestada täiendavad tegevuskava ja laste arengut tagavad
nõuded, sarnaselt varem menetluses olnud alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõule1,
vajaks ka TuMS § 26 lõige 2 muutmist. Eelnõuga oli kavas muuta pooleteise- kuni
kolmeaastaste laste lapsehoiuteenus haridussüsteemi osaks. Lastehoius toetatakse
pooleteise- kuni kolmeaastaste laste üldoskuste arengut ja selleks tuleb lastehoiul
alushariduse riikliku õppekava alusel koostada lastehoiu tegevuskava. Võrdluseks, ka
lasteaias toetatakse laste üldoskuste arengut, lasteaial tuleb eelnõu järgi koostada
alushariduse riikliku õppekava alusel lasteaia õppekava.
Küll aga ei saa kohaliku omavalitsuse üksus tänase õigusruumi alusel lasteaiakoha
asendamisel minna mööda lapsevanema nõusolekust. Seadusest lapsevanema nõusoleku
väljajätmine ei oleks kooskõlas põhiseadusega. Lapsevanemal on põhiseaduslik õigus ning
kohustus oma lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada. See annab vanemale õiguse teha
lapse eest teatud otsuseid ja teda esindada. PS § 37 lg 3 järgi on lapse hariduse valikul
otsustav sõna vanematel. Üldiseks kriteeriumiks, et määrata vanemate otsustusõiguse ulatus
lapse hariduse sisu puudutavates küsimustes, peab olema lapse parimate huvide põhimõte
(lapse õiguste konventsiooni art 3 lg 1, LasteKS § 5 p 3, § 21).
1 Alushariduse ja lapsehoiu seadus 579 SE
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
KELSi järgi on lapsevanemal õigus saada lapsele koht lasteaias (lasteaiateenus seaduses
sätestatud kvaliteedis), mis tähendab, et seda ei saa asendada ilma lapsevanema nõusolekuta
muu teenusega, isegi kui asendus on samaväärne. Lapsevanema nõusoleku saamiseks on
oluline ühe või teise teenuse erinevuste selgitamine, samuti asenduskoha samaväärne
kvaliteet ja lapsevanema täiendavate kulude kompenseerimine (võrreldes KOVi lasteaiakoha
kasutamisega).
Lapsehoiuteenus ei ole kehtivas regulatsioonis haridusteenus. Lapsehoiuteenuse osutamisel
ei ole asjaomast õppekava ega registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis. Lapsehoiuteenus
on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või
vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust. Lapsehoiuteenuse osutamisel ei
saa seega tekkida koolituskulusid. KELS § 10 lõike 1 alusel võib KOV vanema nõusolekul
asendada lasteaiateenuse lapsehoiuteenusega, kuid sellisel asendamisel ei muutu
lapsehoiuteenus haridusteenuseks, vaid tegemist on ikkagi sotsiaalteenusega, mida
osutatakse SHS alusel. Lapsehoiuteenuse eest makstavas osalustasus ei sisaldu koolituskulu,
sest sellise teenuse osutamisel koolituskulu ei teki.
Täiendav ettepanek oli muuta tulumaksuseadust (TuMS) selliselt, et lasteaiakoha asendamisel
lapsehoiuteenusega kohalduks vanematele samad maksustamise põhimõtted nagu nendele
vanematele, kelle laps käib kohaliku omavalitsuse üksuse lasteaias.
TuMS § 26 lõike 1 järgi on isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt
tasutud koolituskulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on koolituskuludeks muuhulgas riigi
või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses ja sellises erakoolis, millel on asjaomase
õppekava kohta tegevusluba, registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis, õppimise eest
tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud.
TuMS § 26 lõige 2 võimaldab maksustamisperioodi tulust maha arvata isiku poolt tasutud lapse
koolituskulud lasteaias, kuid lapsehoiuteenust kasutataval isikul see õigus puudub.
Kokkuvõttes leiame, et teie ettepanekud on asjakohased ja regulatsioon vajab uuendamist, et
luua terviklik alushariduse ja lapsehoiu süsteem. Seadusemuudatuste protsessi juhib Haridus-
ja Teadusministeerium, ent meile teadaolevalt ei ole eelnõu menetluse täpne ajaraam veel
paigas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanna Vseviov
asekantsler
Marge Hindriks 6269 216
[email protected]