Arvamuse andmine

Justiitsministeerium Teie 10.10.2016 nr 7-1/7281 [email protected] Meie 24.10.2016 nr 6-6/16-40 Arvamuse andmine Täname võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni poolt 14. septembri 2016. a avaldatud autoriõiguse reformipaketi kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rätsep Õigusteabe osakonna peaspetsialist Lisa: Arvamus Euroopa Komisjoni avaldatud autoriõiguse reformipaketi kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Arvamus Euroopa Komisjoni avaldatud autoriõiguse reformipaketi kohta Justiitsministeerium edastas Riigikohtule arvamuse avaldamiseks Euroopa Komisjoni poolt 14.09.2016 avaldatud autoriõiguse reformipaketi. Riigikohus leiab, et digitaalse ühisturu tingimustes on reformipaketti kuuluvad õigusaktid tervikuna vajalikud ja põhjendatud. Autoriõiguse seni suhtelise lokaalse iseloomuga regulatsiooni vajab selgelt Euroopa Liidu üleseid õiguspoliitilisi täiendusi, arvestades ka seda, et autoriõigusega kaitstud teoste loomine, levitamine ja edastamine on muutunud paljuski digitaalseks. Järgnevalt täpsemalt Riigikohtu seisukohad paketti kuuluvate Euroopa Liidu õigusaktide ettepanekute kohta. 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek, mis käsitleb autoriõigust digitaalsel ühtsel turul (COM(2016) 593 final) Antud määrus peaks kaasa aitama kõikide autoriõiguse reformi peamiste eesmärkide saavutamisele: digitaalse sisu suurema valiku võimaldamine ning selle kättesaadavuse parandamine internetipõhiselt ja piiriüleselt, vaba kasutuse reeglite täpsustamine (sh täiustatud autoriõiguse eeskirjad teadus-, haridus- ja kultuuripärandi valdkonna asutuste tarbeks) ning õiglase ja jätkusuutliku turu võimaldamine loovisikutele, loometööstusele ja ajakirjandusele. Eelnevast tulenevalt on direktiiviga ette nähtud meetmed sisuliselt jagatud ka kolme gruppi. a. Meetmed, millega kohandatakse erandeid ja piiranguid digitaalse ja piiriülese keskkonna jaoks Esiteks näeb direktiiv ette kolm vaba kasutuse erandit: teadusvaldkonnas teksti- ja andmekaeve teostamiseks, digitaalse ja piiriülese õppetegevuse jaoks ning kultuuripärandi säilitamiseks. Riigikohtu hinnangul on direktiivis kirjeldatud täiendavad vaba kasutuse erandid vajalikud, seda kasvõi erandite selgemaks määratlemiseks. Põhimõtteliselt võimaldab õppetegevuse jaoks erandit AutÕS § 19 lg 1 p 2 ja kultuuripärandi säilitamiseks vajalikke meetmeid AutÕS § 20 (eelkõige lõige 1 p-d 2 ja 4). Näiteks õppetegevuse osas on direktiivi preambulas ka nenditud just selguse vajadust (direktiivi preambula p 13). Eelkõige aitavad erandid aga tagada samad õigused liiduüleselt. Teadusvaldkonnas teksti- ja andmekaeve kontekstis tuleks tähelepanu pöörata siiski direktiivi preambula p-le 13. Nimelt ei nähta õiguste omajatele ette hüvitise maksmist, sest erandi olemuse ja ulatuse tõttu peaks kahju olema minimaalne. Samas ei ole artiklis 3 otseselt reguleeritud erandi ulatust (vrd nt direktiivi artikkel 4 lg 1). Ehk tuleks õiguste omajate huvides kaaluda vähemalt mingisuguse ulatuse määratlemist (nt motiveeritud maht või uurimiseesmärgile vastav maht). Õppetegevuse erandi puhul oleks soovitav täpsustada, millistele haridusasutustele erand laieneb. Nimelt on peaksid preambula p 15 kohaselt erandist kasu saama kõik haridusasutused niivõrd kui nende haridusalane tegevus toimub mitteärilisel eesmärgil. Järgmine lause aga selgitab, et haridusasutuse organisatsiooniline struktuur või rahastamisvahendid ei ole otsustavad mitteärilise iseloomu kindlakstegemisel. Seetõttu jääb ebaselgeks, kas näiteks erakoolid (paljuski lapsevanemate rahastamisel toimivad koolid) saaksid direktiivis sätestatud erandit kasutada. Kuna õppetegevuse eesmärk on erakoolides sama, mis avalik-õiguslikes koolides, siis ei tohiks õpilaste õigused materjalide kasutamisel erineda. 1  Lisa 1 b. Meetmed litsentseerimistavade parandamiseks ning infosisu laiema kättesaadavuse tagamiseks Teiseks tagatakse laiem juurdepääs mitteturustatavatele teostele (kultuuripärandi asutuste kaudu) ning audiovisuaalteostele nõudevideoplatvormide kaudu. Mitteturustatavate teoste kollektiivne litsentseerimine ja esindatuse eeldus, samas direktiivis ettenähtud avalikustamismeetmed ja litsentsist keeldumise õigus loovad mitteturustatavate teoste kasutamisel mõistliku tasakaalu õiguste omajate ja kasutajate huvide vahel. Direktiivi ülesvõtmisel tuleks siiski hinnata, kas Eestis praegu toimivad kollektiivse esindamise organisatsioonid vastavad direktiivis organisatsioonile seatud nõuetele (direktiivi preambula p 24). Kuivõrd direktiiv näeb ette esinduse eelduse, siis on organisatsioonile seatud nõuded iseenesest põhjendatud. Direktiivi artiklis 9 ette nähtud sidusrühmade korrapärase dialoogi kohustus on väga üldsõnaline. Selleks, et tagada liiduüleselt sarnased standardid, võiks olla soovitav dialoogi vormi või mehhanismi täpsustada. Artiklis 10 kirjeldatud läbirääkimismehhanism (audiovisuaalteostele ligipääsu ja kättesaadavuse tagamiseks) võib leida praktikas vähe kasutust, kuid liikmesriigid ei vormi seda piisavalt lihtsasti kasutatavaks. Kuna praktikas on ilmnenud probleem just Euroopa Liidu teoste levitamisel, siis peavad õiguspoliitilised meetmed sisuliselt suunama asjaomaseid isikuid tehingute tegemisele. Isegi kui direktiivis ette nähtud mehhanismi toetada, peaks selle rakendamisel muutma võimalikult käepäraseks. c. Meetmed, et saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv turg Riigikohtu hinnangul võib toetada väljaannete õiguste laiendamist direktiivi artiklites 11 ja 12 kirjeldatud viisil. Kehtivas õiguses puudub väljaannetel võimalus saada hüvitist oma investeeringu kasutamise eest, eriti digitaalsel kujul. Artiklite 14 ja 15 eesmärk on sisuliselt tõhustada digitaalkeskkonnas õiguste omajate kaitset. Meetmed õiguste omajate kaitseks on äärmiselt vajalikud, kuivõrd digitaalkeskkond on muutunud peamiseks meediumiks teoste kasutamisel. Seega võib ka selles osas direktiivi ettepanekut toetada. Samas tuleb nentida, et ettepaneku raskuskese on siiski eelkõige tehnoloogilistel meetmetel, mille toimimisel on isikutel võimalik õiguste kaitseks asjakohaseid samme astuda. Direktiivi artikkel 16 näeb ette kohustuse tagada läbipaistvuskohustuse ja tasu kohandamise mehhanismiga seonduvate vaidluste lahendamiseks vabatahtliku ja alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse. Samuti on kaebuste lahendamise vajalikele mehhanismidele viidatud artikkel 13 lg-s 2. Kehtiva õiguse järgi tegutseb lepitusorganina teatud juhtudel autoriõiguse komisjon (AutÕS § 87), millel on aga õigus lahendada sisuliselt vaid õiguste objekti vaba kasutamise juhtudel tehniliste meetmete rakendamisega seonduvaid vaidlusi (AutÕS § 87 lg 1 p 41, § 803 lg 4). Seega tuleks Eestis direktiivi ülevõtmisel mõelda, kas ja kuidas tuleks autoriõiguse komisjoni pädevust laiendada. Ilmselt peaks sellega ka kaasnema autoriõiguse komisjoni tegevuse ümberkorraldamine üleüldse, kuivõrd direktiivis nimetatud vaidlusi võib esineda oluliselt tihedamalt, kui praegusi komisjoni pädevusse kuuluvaid vaidlusi. Samas tunduvad direktiivis esitatud nõuded vaidluse lahendamise mehhanismide kohta vajalikud. Kohtusse pöördumine võib õiguse omaja jaoks kaasa tuua liiga suuri kulusid ning teisalt ei too vaidlusaluses küsimuses lahendust ning seega kaitset õiguse omajale piisavalt kiiresti. 2  Lisa 1 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, milles sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad selliste autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamist, mis kuuluvad kohaldamisele teatavate ringhäälinguorganisatsioonide veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes (COM(2016) 594 final) Antud määrus peaks võimaldama digitaalse sisu suuremat valikut ning parandama selle kättesaadavust internetipõhiselt ja piiriüleselt. Kahtlemata on vajalik hõlbustada ringhäälinguorganisatsioonide internetipõhiste kõrvalteenuste kättesaadavust. Seetõttu võib määrust üldiselt vajalikuks ja põhjendatuks pidada (eelkõige direktiivi artiklit 2). Mõne võrra problemaatiliseks (kuigi määruse eesmärgi saavutamiseks ehk põhjendatuks) võib pidada direktiivi artiklit 3, mis näeb ette taasedastamise õiguse kasutamist üksnes kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu. Sealjuures juhul, kui õiguste omaja oma õigusi üle ei ole andnud, siis peetakse kollektiivse esindamise organisatsiooni siiski volitatuks (artikkel 3 lg 2). Kehtiva AutÕS § 131 lg 4 järgi on autoril põhimõtteliselt siiski valida, kuidas oma taasedastamise õigust kasutada, kas ise või kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu, erandid sellest (kollektiivse esindamise kohustus) on sätestatud AutÕS § 79 lg-s 3. Samas lähtub kehtiv õigus siiski vaid autoriõiguste lokaalsest iseloomust, mitte nende liiduülesest teostamisest (ja vastavalt piiramisest). 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek, mis käsitleb autoriõiguse ja sellega seotud õigustega kaitstud teoste ja muu materjali kasutamise lubamist nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ja millega muudetakse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (COM(2016)596 final) (allpool: Direktiiv) 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, mis käsitleb teatavate autoriõiguse ja sellega seotud õigustega kaitstud kättesaadaval kujul teoste ja muu materjali piiriülest vahetamist liidu ja kolmandate riikide vahel nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides (COM(2016) 595 final) (allpool: Määrus) Direktiivi ja Määrusega plaanitakse võtta EL õiguses üle 27.06.2013 vastu võetud ning WIPO poolt hallatav Marrakechi leping, millega lihtsustatakse pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute ligipääsu avaldatud teostele (edaspidi: Leping). Lepingul on oluline humanitaarne ja sotsiaalset arengut soodustav roll ning sellega kehtestatakse kohustuslikud erandid ja piirangud isikute kasuks, kes on pimedad, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega (edaspidi: soodustatud isikud). Erandid puudutavad teostest kättesaadavas formaadis koopiate valmistamist ning lepinguosaliste vahel levitamist ja kättesaadavaks tegemist. Euroopa Liit on Lepingu allkirjastanud 30.04.2014. a. Erandi kehtestamine Keskse instituudina näeb Lepingu Art 4 lg 1 lepinguosalistele ette kohustuse sätestada oma riigisiseses autoriõiguses erand või piirang seoses reprodutseerimis-, levitamis- ning üldsusele kättesaadavaks tegemise õigusega, soodustamaks teoste kättesaadavas vormis koopiate kättesaadavust soodustatud isikutele. Kõnealusest kahest EL õigusakti ettepanekust reguleerib seda küsimust Direktiiv. Seejuures vastab Direktiivi ettepaneku regulatsioon (Art 3 lg 1) 3  Lisa 1 Lepingu Art 4 lg-s 2 esitatud mudelile võimalikust viisist, kuidas lepinguosaline võib Art 4 lg- st 1 tulenevad kohustused riigisiseses õiguses kehtestada. Kommentaarid seoses Direktiivi ettepanekuga:  Lepingu Art 4 lg 1 p a kohustab lepinguosalisi nägema riigisiseses õiguses ette erandid reprodutseerimis-, levitamis- ning üldsusele kättesaadavaks tegemise õigustest. Direktiiv aga näeb erandi kohaldamise ette laiemalt, hõlmates sellega üldsusele suunamise (communication to public) õiguse, sh edastamise. Arvestades, et nii algne „teos või muu materjal“ kui ka „kättesaadavas vormis koopia“ Lepingu ja Direktiivi tähenduses hõlmavad ka nt audioraamatuid, võib erandi kohaldamine ka edastamisõigusele tuua kaasa selle, et erand on EL-is kehtestatud ulatuslikumalt kui Lepinguga ette nähtud. Lepinguga vastuolu see siiski kaasa ei tooks.  Lepingu kohaselt peab olema lubatud ka teose töötlemine, mis on vajalik selle viimiseks kättesaadavasse vormi (Art 4 lg 1 p (a) teine lause). Direktiiv liikmesriikidele otseselt sellist kohustust ei kehtesta, küll aga on erandi laienemine ka töötlemisõigusele kaudselt tuletatav Art 3 lg-test 1-2. ETTEPANEK: arvestades, et kõik EL liikmesriigid ei pruugi Lepingut ratifitseerida või teevad osad seda ajaliselt hiljem, võiks kaaluda selgemalt sätestamist, et liikmesriigid, mille riigisisene õigus võimaldab autoritel kontrollida teose töötlemist, sh sellest kohanduste tegemist või selles muudatuste tegemist, peavad nägema ette erandi laienemise ka sellisele õigusele.  Lepingu Art 4 lg-s 2 esitatud mudelregulatsioon näeb volitatud üksuste suhtes kehtiva erandi osas siiski ette ka teatavad lisatingimused (Art 4 lg 2(a)(i), (ii) ja (iv): õiguspärane ligipääs algsele teosele; teose töötlemise piiratus sellega, mis on vajalik selle viimiseks kättesaadavasse vormi; tegevuse mittetulunduslikkus), mida Direktiivi ettepanek otseselt ei sätesta. Direktiiv küll defineerib volitatud üksuse (authorised entity) organisatsioonina, „mis pakub soodustatud isikutele haridust, väljaõpet, kohandatud lugemist või juurdepääsu teabele mittetulunduslikul alusel“, ent seeläbi on mittetulunduslikkuse nõue nähtud ette organisatsiooni tegevusele kui tervikule, mitte aga konkreetsele tegevusele, mille puhul volitatud üksus tugineb Lepingu alusel kehtestatud erandile. Samuti näeb mudel soodustatud isiku või tema nimel tegutseva isiku enda poolt kättesaadavas vormis koopia tegemise lubatavuse eeldusena ette, et soodustatud isikul on algsele teosele või selle koopiale õiguspärane ligipääs (lawful access). Direktiiv sellist tingimust ei sisalda, vaid nõuab vaid, et algne teos oleks „avalikustatud või muul viisil õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks tehtud“ (Art 2 p 1). ETTEPANEK: ka Direktiiv võiks kehtestada erandile kohaldumise eeldusena, et sellele tugineval isikul on algsele teosele õiguspärane ligipääs.  Lepingu Art 4 lg 1(b) järgi võivad lepinguosalised kehtestada erandi ka teose avaliku esitamise õigusest. Seda erandit ei ole Direktiiviga ette nähtud, mis on tõenäoliselt tingitud asjaolust, et esitamisõigus ei ole liidu õiguse tasandil ühtlustatud.  Art-st 11 tulenevalt võib lepinguosaline Lepinguga ette nähtud erandite rakendamisel järgida Berni konventsioonist, TRIPS-lepingust ja WIPO autoriõiguse lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, mh erandite kasutamisele kohalduva nn kolmeastmelise testi nõuet. Direktiivi Art 3 lg-s 3 ongi vastavat õigust kasutatud, kohaldades erandi suhtes direktiivi 2001/29/EÜ Art 5 lg-st 5 tulenevat kolmeastmelist testi. Arvestades kolmeastmelise testi kohaldumist, jääb aga arusaamatuks Direktiivi Art 3 lg 2 vajalikkus. Vastav säte, mille kohaselt liikmesriikidel on kohustus tagada, et kättesaadavas vormis koopia puhul on järgitud teose või muu materjali terviklikkust, 4  Lisa 1 näib olevat inspireeritud Euroopa Kohtu lahendis asjas Deckmyn v Vandersteen esitatud seisukohtadest. Teose terviklikkust ning seeläbi autori huvide kaitset tuleb ja saab aga niigi juba arvesse võtta kolmeastmelise testi rakendamise käigus. Pigem võib Direktiivi Art 3 lg 2 oma praegusel kujul tuua kaasa tõlgendusprobleeme (nt mis on „terviklikkus“). Samuti loob segadust asjaolu, et sätte teises osas on viidatud vajadusele teha teoses selle kättesaadavasse vormi viimise käigus muudatusi, ehkki töötlemisõigus ei ole EL õigusega harmoniseeritud ning ka Direktiivist endast ei tulene selgeid nõudeid seoses töötlemisõiguse või sellest kehtestatavate eranditega. ETTEPANEK: kaaluda täiendavalt Direktiivi Art 3 lg 2 vajalikkust.  Lepingu Art 4 lg 5 jätab lepinguosalise enda otsustada, kas näha ette mehhanism Lepingu Art 4 alusel kehtestatud erandiga õiguste omajatele kaasneva võimaliku kahju hüvitamiseks. Direktiivi ettepanek taolist hüvitist ette ei näe. Kuivõrd seda saab tõlgendada EL (kui lepinguosalise) seadusandja otsusega Lepingu alusel kehtestatud erandite eest õiguste omajatele hüvitist mitte ette näha, ei ole meie esialgsel hinnangul võimalik taolist erandit kehtestada Eestis ka Direktiivi üle võtmisel.  Lepingu Art 7 kohustab lepinguosalisi tagama, et tehniliste kaitsemeetmete eemaldamise eest ette nähtud õiguskaitsevahendid ei muutuks takistuseks Lepinguga kehtestatud erandite kasutamisel. Selleks on Direktiivis ette nähtud, et erandi suhtes kohaldatakse direktiivi 2001/29/EÜ Art 6 lg 4 esimest lõiku, mis kohustab liikmesriike kehtestama kohased meetmed selleks, et õiguste omajad võimaldaksid soodustatud isikutel oma erandist tulenevaid õigusi kasutada. Vastava nõude Eesti riigisiseses õiguses kehtestamise raames tuleks Riigikohtu hinnangul analüüsida laiemalt seda, kas AutÕS § 803 lg-s 4 kehtestatud regulatsioon, mis kokkuleppe mittesaavutamisel näeb õiguste objekti vabaks kasutamiseks õigustatud isikule õiguse pöörduda autoriõiguse komisjoni poole AutÕS §-s 87 toodud tingimustel, on oma eesmärgi saavutamiseks piisavalt tõhus, s.o sobiv ja efektiivne meede teose kasutamiseks õigustatud isikule sellele juurdepääsu tagamiseks. Seda võimaldaks hinnata nt autoriõiguse komisjonile esitatud pöördumiste arvu, menetluste keskmise kestuse ning menetluste sisuliste tulemuste analüüs.  Lepingu Art 12 järgi ei välista see muude erandite ja piirangute kehtestamist seoses soodustatud isikute või teiste puudega isikutega. EL õiguses on selliseks erandiks direktiivi 2001/29/EÜ Art 5 lg 3 p-st b tulenev erand. Eesti õiguses tuleneb sarnane erand AutÕS § 19 p-st 6. Arvestades, et kehtiva sõnastuse järgi ei võimalda viidatud erand autori nõusolekuta reprodutseerida, levitada ega kättesaadavaks teha teost, mis on spetsiaalselt loodud puuetega inimeste jaoks, vajab säte Direktiivi üle võtmisel muutmist. b. Kättesaadavas vormis koopiate rahvusvahelise ringlemise võimaldamine Teine kategooria Lepingust tulenevaid kohustusi seondub kättesaadavas vormis koopiate ringlemise võimaldamisega Lepingu osaliste vahel: 1) Lepingu Art 5 lg 1 kohustab osalisriike sätestama, et volitatud üksusel peab olema võimalik kättesaadavas vormis koopiaid, mis on tehtud erandile tuginedes, levitada või kättesaadavaks teha ka teiste Lepinguga liitunud riikide soodustatud isikutele ja volitatud üksustele; 2) Samadel tingimustel, mil on lubatud kättesaadavas vormis koopia tegemine, peab osalisriikide õigus Lepingu Art 6 kohaselt võimaldama soodustatud isikul, tema nimel 5  Lisa 1 tegutseval isikul või volitatud üksusel ka importida kättesaadavas vormis koopia mõnest teisest Lepinguga liitunud riigist. Antud kohustuste rakendamine EL õiguses toimub nii Direktiivi kui Määruse abil. Kommentaarid seoses Direktiivi ja Määruse ettepanekutega:  Eksport. Üldise märkusena juhime tähelepanu, et Lepingu Art 5 lg 1 kohaselt peab volitatud üksustele olema tagatud võimalus levitada ja teha kättesaadavaks teistes Lepinguga liitunud riikides asuvatele asjassepuutuvatele isikutele neid kättesaadavas vormis koopiaid, mis on tehtud riigisiseses õiguses kehtiva erandi alusel. Ka Art 5 lg-s 2 sisalduv mudelklausel käsitleb vaid olemasolevate kättesaadavas vormis koopiate edastamist ja kättesaadavaks tegemist. Lepingust ei näi tulevat kohustust võimaldada ühe riigi pädevatel asutustel valmistada juurdepääsetavas formaadis koopiat spetsiaalselt teise riigi soodustatud isiku või pädeva asutuse kasuks. (i) EL liikmesriikide ja kolmandate riikide, mis on Lepingu osapooled, vahel reguleerib kättesaadavas vormis teoste vaba ringlemise küsimusi Määrus (Art-d 3 ja 4). Määruse Art 3 vastab Lepingu Art 5 lg-s 1 sätestatule selle erisusega, et Määruses on viidatud sõnaselgelt ka koopia edastamise õigusele. Tähelepanu väärib üks oluline erinevus Määruse regulatsiooni ning Lepingu Art 5 lg-s 2 esitatud mudelklausli vahel. Mudelregulatsioon näeb ette, et erand kohaldub kolmandas riigis asuvale volitatud üksusele kättesaadavas vormis koopiate levitamisele või kättesaadavaks tegemisele vaid juhul (provided that), kui selle ainueesmärk on kasutamine soodustatud isikute poolt, v.a juhul, kui enne levitamist või kättesaadavaks tegemist ei teadnud levitav üksus ega saanud mõistlikult teada, et kättesaadavas vormis koopiaid kasutavad ka muud isikud. Määruse Art 3 aga sellist subjektiivset tingimust erandi kohaldamiseks ette ei näe, vaid kohaldub alati, kui koopia levitamine, edastamine või kättesaadavaks tegemine on toimunud kolmandas riigis asuvale asutusele, mis vastab volitatud üksuse tunnustele (vt Art 2 p 4). Siiski sätestab Määruse Art 5 volitatud üksusele rea kohustusi, mh kohustuse tagada, et ta levitab või edastab kättesaadavas vormis koopiaid või teeb need kättesaadavaks üksnes soodustatud isikutele või teistele volitatud üksustele. Mõneti jääb ebaselgeks, kas tegu on erandi kohaldumise eeltingimuste või eraldiseisvate kohustustega, millest erandi kohaldumine ei sõltu. Määruse sõnastus ja süstemaatiline tõlgendusviis toetatavad pigem teisena viidatud järeldust. Ehkki Määruses valitud lähenemine on erinev, siis kuna mudelklausel on sõnastatud vabatahtlikuna (a Contracting Party may), ei too see kaasa vastuolu Lepinguga. Siiski on Riigikohtul kahtlus, et üks Lepingust tulenev nõue pole Määruses piisavalt kajastatud. Nimelt tuleneb Lepingu Art 5 lg 4 p-st b tingimus, et kõnealune teine Lepingu osalisriik, kuhu kättesaadavas vormis koopiaid levitatakse või kättesaadavaks tehakse, peab olema WIPO autoriõiguse lepingu osalisriik või piirama Lepingu alusel rakendatavate levitamisõigust ja üldsusele kättesaadavaks tegemise õigust puudutavate erandite kohaldamise olukordadega, mil erandile tuginev kasutus ei ole vastuolus teose tavapärase kasutusega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve, s.t vastav riik peab järgima nn kolmeastmelist testi. Määrusest aga vastavat nõuet ei tulene. Lepingu Art 5 lg 4 sõnastus (shall be limited) viitab aga sellele, et tingimuse kohaldamine on lepinguosalistele kohustuslik. ETTEPANEK: eeltoodut täiendavalt analüüsida, hindamaks, kas esineb vastuolu Määruse ja Lepingu vahel. 6  Lisa 1 (ii) Siseturu kontekstis, s.o liikmesriikide vahel reguleerib kättesaadavas vormis koopiate vaba ringlemise küsimusi Direktiiv (Art 4). EL siseturgu on käsitatud Lepingu Art-st 5 tulenevate nõuete täitmise kontekstis ühtse territooriumina. Seda kinnitab asjaolu, et Direktiivi Art 4 koostoimes Art 3 lg-ga 1 näeb ette ka ühe liikmesriigi pädeva asutuse õiguse valmistada teose kättesaadavas vormis koopiaid teise riigi asjassepuutuvate isikute kasuks (vt eespool üldist kommentaari „Eksport“ teema all).  Import. Lepingu Art 6 kohaselt peab lepinguosaline võimaldama soodustatud isikul, tema nimel tegutseval isikul või volitatud üksusel importida kättesaadavas vormis koopia teisest Lepingu osalisriigist samadel tingimustel, kui tal oleks endal lubatud see koopia valmistada. Suhetes kolmandate riikidega reguleerib seda küsimust Määruse Art 4. Säte vastab üldjoontes Lepingu Art 6 sõnastusele, täpsustades vaid täiendavalt, et impordiks õigustatud isikul on õigus vastavat koopiat ka Direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide kohaselt kasutada. Erisus on siiski selles, et kui Lepingu Art 6 laieneb ka isikule, kes tegutseb soodustatud isiku nimel, siis Määruse Art 4 sõnastuses ei ole sellist isikut selgelt välja toodud. ETTEPANEK: kaaluda, kas Lepingu Art-ga 6 kooskõla tagamiseks oleks vajalik lisada ka Määruse Art-sse 4 viide soodustatud isiku nimel tegutsevale isikule. c. Volitatud üksustele asetatud täiendavad kohustused Määruse Art-st 5 tuleneb liikmesriigis asutatud volitatud üksusele, kes impordib või ekspordib kättesaadavas vormis koopiaid kolmandatesse riikidesse / kolmandatest riikidest, täiendavaid kohustusi seoses erinevate meetmete rakendamise, andmete säilitamise ja avaldamise ning üldise hoolsusega. Riigikohtu hinnangul on need kohustused Määruse ettepanekus sõnastatud abstraktselt ja ebaselgelt (nt „asjakohased meetmed“, „nõuetekohane hoolsus“) ning vajavad seega täpsustamist nt juhendmaterjalide tasandil. 7