Arvamuse küsimine

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. september 2016 (OR. en) 12253/16 PI 95 CODEC 1270 RECH 269 EDUC 284 COMPET 487 AUDIO 96 CULT 78 DIGIT 101 TELECOM 167 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud Jordi AYET PUIGARNAU, direktor Kättesaamise 14. september 2016 kuupäev: Saaja: Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär Komisjoni dok nr: COM(2016) 592 final Teema: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE autoriõigustel põhineva õiglase, tulemusliku ja konkurentsivõimelise Euroopa majanduse edendamine digitaalsel ühtsel turul Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2016) 592 final. Lisatud: COM(2016) 592 final 12253/16 nr DGG 3B ET  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 14.9.2016 COM(2016) 592 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE autoriõigustel põhineva õiglase, tulemusliku ja konkurentsivõimelise Euroopa majanduse edendamine digitaalsel ühtsel turul ET ET 1. SISSEJUHATUS Komisjoni digitaalse ühtse turu strateegias 1 , mis võeti vastu 2015. aasta mais, toodi digitaalne infosisu esile ühe peamise digitaalmajanduse kasvu hoogustava tegurina. Strateegias rõhutati vajadust võtta meetmeid, mis muudaksid digitaalse sisu (sealhulgas audiovisuaalne sisu, muusika, raamatud ja muu) ning juurdepääsu turu- ja õiguskeskkonnale kasutajate jaoks veebipõhiselt laialdasemalt kättesaadavaks, mis on endiselt loovust, selle jätkusuutlikku rahastamist ja kultuurilist mitmekesisust toetav tegur. Autoriõigusi käsitlevate ELi eeskirjade sihipärane ajakohastamine nende eemärkide saavutamise võtmeelemendina on välja toodud komisjoni 2015. aasta detsembri teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“ 2. Teatises on esitatud suunatud meetmed ja pikaajaline nägemus, mis kajastab vajadust ühtset turgu kõnealuses valdkonnas edasi arendada, ajakohastada eeskirju vastavalt reaalse digitaalse olukorraga, tagada, et Euroopa loomemajandus on endiselt konkurentsivõimeline, ning säilitada vajalik tasakaal autoriõiguse ja muude avalikku huvi puudutavate poliitikaeesmärkide nagu hariduse, teadusuuringute, innovatsiooni ja puuetega inimeste vajaduste vahel. Lisaks 2015. aasta detsembri ettepanekule võtta vastu määrus veebisisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse kohta 3, mille eesmärk on võimaldada ELi elanikel kodus ostetud või tellitud digitaalse sisuga reisida, teeb komisjon nüüd ettepaneku mitme seadusandliku meetme kohta, millel on kolm eesmärki: i) tagada kogu ELis kasutajatele ulatuslikum juurdepääs digitaalsele sisule veebis ning pakkuda seda ka uutele kasutajatele, ii) kohandada digitaal- ja piiriülesele keskkonnale teatavad erandid ning iii) edendada hästitoimivat ja õiglast autoriõiguse turgu. Veel töötab komisjon välja meetmed tulemusliku ja tasakaalus oleva autoriõiguste kaitse tagamise süsteemi loomiseks. See on eriti oluline võitluses kaubanduses lokkava autoriõiguse rikkumise vastu. Nagu on rõhutatud detsembri teatises, ei saa autoriõigust käsitlevaid ELi eeskirju käsitleda eraldi laiemast poliitikameetmete kogumist, sealhulgas eelkõige programmist „Loov Euroopa“, 4 mis edendab Euroopa rikkalikku kultuuriloomingut ja mõjutab kultuuri- ja loometööstuse, innovatsiooni- ning kultuurilise mitmekesisuse keskkonda. ELis asuvad muu hulgas ühed suurimatest kirjastustest, dünaamiline muusikatööstus ja ülemaailmselt tunnustatud filmisektor. Seetõttu on Euroopa üks ülemaailmse tööstus- ja kultuuritegevuse juhtivatest eestvedajatest. Samas seisab mõni Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse valdkond silmitsi eriti suurte konkurentsi- ja ettevõtlusalaste ning rahastamisprobleemidega. Näiteks Euroopa filmitööstusele oleks abi uuest vaatajaskonnast nii Euroopa Liidus kui väljaspool seda. Sellel peaks olema positiivne mõju uute ärimudelite ja uute tuluallikate arendamisele, võttes arvesse toodangu suuruse, kättesaadavuse ja nähtavusega seotud küsimusi. Lisaks kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamisele, kultuuri- ja loomesektori professionaalsemaks muutmise toetamisele ning kultuuri ja loomesisu kättesaadavamaks muutmisele on programmi „Loov Euroopa“ eesmärk käsitleda mõningaid konkurentsiga 1 Komisjoni 6. mai 2015. aasta teatis „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“. COM(2015) 192 final. 2 COM(2015) 626 final. 3 COM(2015) 627 final. 4 Programmi 2014.–2020. aasta eelarve on 1,46 miljardit eurot. Programm „Loov Euroopa“ hõlmab lisaks sektoriülesele tegevusele kultuuri- ja muu meediavaldkonna allprogrammi. seotud probleeme, sealhulgas rahastamise võimaldamist uuest tagatisrahastust, mis on juba loodud ja mille eelarve on 121 miljonit eurot 5. Komisjon teeb ettepaneku algatada seadusandlikke ja mitteseadusandlikke meetmeid sisaldav laiaulatuslik tegevuskava, et aidata Euroopa autoriõiguse sektoril ühtsel turul areneda ja Euroopa autoritel jõuda uute sihtrühmadeni, muutes samal ajal Euroopas loodud teosed laialdaselt kättesaadavaks nii Euroopa kodanikele kui ka piiriüleselt. Käesolevas teatises käsitletakse pärast detsembri teatise vastuvõtmist toimunud viimaseid arenguid ja hetkeolukorda. 2. Meetmed tagamaks digitaalsele sisule laialdasem juurdepääs kogu ELis Detsembri teatises tõi komisjon välja eesmärgi kaotada järk-järgult tõkked, mis takistavad piiriülest juurdepääsu infosisule ja teoste levikut üle kogu ELi, võttes eelkõige arvesse järjest levinumat internetiühendust ja digitaaltehnoloogiat. Eesmärk on suurendada teoste kättesaadavust Euroopa kodanike jaoks, pakkuda loojatele uusi turustuskanaleid, edendada liikmesriikide kultuuri ja tõsta tähelepanu keskmesse ELi ühine kultuuripärand. Detsembri teatises esitati sihipärased meetmed, et hõlbustada televisiooni- ja raadioprogrammide piiriülest levitamist veebis, tellitavate videoteenuste (VoD) platvormidel pakutavate Euroopa audiovisuaalteoste litsentsimist ning selliste teoste digiteerimist ja laiemat levitamist, mida enam ei turustata. Nagu on märgitud detsembri teatises, on programmi „Loov Euroopa“ allprogrammi MEDIA raames 6, mis on Euroopa päritoluga teoste arendamist, levitamist ja nende müügi soodustamist toetanud juba 25 aastat, võetud mitu meedet, mille eesmärk on teha Euroopa filmid laiemalt kättesaadavaks kogu ELis nii äri- kui ka mitteäriliste kanalite kaudu. Need meetmed on esitatud allpool koos uute kavandatavate autoriõigust käsitlevate õigusaktidega. Esiteks määruse ettepanek, 7 mille eesmärk on luua soodsad tingimused televisiooni- ja raadioprogrammide selliste uute internetipõhiste piiriüleste levitamisviiside kasutamiseks, mis on võrreldavad traditsiooniliste edastusviisidega satelliidi vahendusel ja kaabli kaudu. Uued eeskirjad, mis põhinevad kehtiva satelliit- ja kaabellevi direktiivi sätetel, 8 muudavad teatavate ringhäälinguorganisatsioonide osutatavate teenuste (programmid, mida ringhäälinguorganisatsioonid edastavad veebis reaalajas, ja kordusülekannete teenused) ja selliste vahendite kaudu nagu IP-televisioon (televisiooni- või raadioteenused sisetelevisioonisüsteemis internetiprotokollil põhinevates võrkudes) järelvaatamisteenuste saamiseks vajalike õiguste saamise lihtsamaks ja kiiremaks. Kõnealuste eeskirjade eesmärk on hõlbustada turu arengut ja levitada laiemalt Euroopa raadio- ja telesaateid, mis on eurooplaste jaoks olulised teabe- ja meelelahutusallikad. See omakorda suurendab tarbijate valikuvõimalusi ja kultuurilist mitmekesisust. Paralleelselt nähakse ettepanekuga võtta vastu digitaalsel ühtsel turul autoriõigusi käsitlev direktiiv 9 ette uus läbirääkimiste mehhanism, mis lihtsustab litsentsilepingute 5 Komisjon uurib ka muid selle sektori rahastamise allikaid, sealhulgas omakapitali kaudu rahastamist ja ühisrahastamist. 6 Programmi „Loov Euroopa“ allprogramm. 7 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad selliste autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamist, mis kuuluvad kohaldamisele teatavate ringhäälinguorganisatsioonide veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes, COM(2016) 594. 8 Direktiiv 93/83/EMÜ. 9 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb autoriõigust digitaalsel ühtsel turul, COM(2016) 593. 3 sõlmimist audiovisuaalteoste kättesaadavaks tegemiseks tellitavate videoteenuste platvormidel. See on osa laiemast poliitikast, mille eesmärk on käsitleda erinevaid tegureid, mis põhjustavad Euroopa audiovisuaalteoste, eelkõige filmide vähest kättesaadavust kogu ELis 10 . Euroopa filme, mida üldjuhul toodavad väikesed filmiettevõtjad, levitatakse ELis veebi kaudu märkimisväärselt vähem kui USA filme 11. Sellistes piirkondades, kus kohalike levitajatega lepinguid sõlmitud ei ole, puudub Euroopa kodanikel võimalus neid filme seaduslikul viisil vaadata. Litsentsimisküsimusi ja nendega seotud õiguslikke ja lepingulisi probleeme Euroopa audiovisuaalteoste kasutamisel tellitavate videoteenuste kaudu käsitletakse ka struktureeritud dialoogis sidusrühmadega. Komisjoni eesmärk on dialoogi edendada ja kutsuda regulaarselt kokku kõiki väärtusahelas osalejaid (tootjad, autorid, müügiesindajad, levitajad, ringhäälinguorganisatsioonid, koondavad ettevõtjad, tellitavate videoteenuste platvormid). Dialoogi eesmärk on ühtlustada litsentsimistavasid ja soodustada valdkondlikke kokkuleppeid ning see tooks kaasa Euroopa teoste jätkusuutlikuma kasutamise ning laiaulatuslikuma kättesaadavuse. Komisjon esitab aruande dialoogi tulemuste kohta 2018. aasta lõpuks. Komisjon julgustab ka selliste praktiliste meetmete väljatöötamist, mis muudaksid audiovisuaalteoste litsentsimise nende kasutamise erinevates piirkondades kõikjal ELis lihtsamaks ja tõhusamaks. Need hõlmavad litsentsimiskeskuste ehk selliste veebipõhiste vahendite arendamist, mis võimaldavad Euroopas loodud teoste digitaalset levitamist riikides, kus neid ei ole kinodes levitatud või kus ei ole üleriigilist levitajat, ning erinevate tootjate audiovisuaalteoste selliste kureeritud kataloogide loomist, mida on võimalik tellitavate videoteenuste osutajatele pakkuda. Lisaprobleemid tulenevad sellest, et audiovisuaalsektoris puudub ühtne identifitseerimissüsteem. Selle asemel on turul kasutamiseks olemas kaks teoste standardtunnust 12 , kuid audiovisuaalsektoris ollakse nende kasutamise suhtes kõhkleval seisukohal, kuna tunnused ei ole koostalitlusvõimelised. See tähendab, et litsentsimistegevus on koormav ja seda ei ole lihtne automatiseerida. Kahe eraldi standardtunnuse eest vastutavad organisatsioonid töötavad hetkel koos komisjoniga selle nimel, et nende andmebaasid ja tunnused oleksid koostalitlusvõimelised 13 . Komisjon uurib ka võimalusi, kuidas ajendada õiguste omanikke tegema need teosed, mille levitamiseks saadakse toetust programmi „Loov Euroopa“ allprogrammist „MEDIA“, kättesaadavaks piirkondades, kus levitamise lepingut ei ole sõlmitud. Võetud on meetmeid, et lahendada puuduliku nähtavuse ja keelebarjääri probleemid, mis takistavad Euroopa kasutajatel Euroopas loodud teostele ligi pääseda. Subtiitrid ja dubleerimine on audiovisuaalteoste piiriülese levitamise võtmeks 14 ning neid 10 Euroopa filmid jõuavad keskmiselt 2,8 liikmesriiki, võrreldes USA filmidega, mis jõuavad tavaliselt 6,8 ELi liikmesriiki. Kinodes on vahe Euroopa filmide (2,6) ja USA filmide (9,7) näidatavuse vahel veelgi suurem (Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse aruanne „Kuidas levitatakse Euroopa Liidus filme tellitavate videoteenuste ja kinode kaudu“, mai 2016). 11 Vähemalt ühe tellitavate videoteenuste platvormi kaudu on ajavahemikus 2005–2014 ELi kinodesse jõudnud ELis toodetud filmidest kättesaadavad 47 % (5 046 filmi 10 828st), samas kui osutatud ajavahemikus ELi kinodes näidatud USA filmidest on vähemalt ühe tellitavate videoteenuste platvormi kaudu kättesaadavad 87 % (2 404 filmi 2 748-st) (Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse aruanne „Kuidas levitatakse Euroopa Liidus filme tellitavate videoteenuste ja kinode kaudu“). 12 ISAN (audiovisuaalteose rahvusvaheline standardnumber (International Standard Audiovisual Number)) ja EIRD (audiovisuaalteoste identifitseerimisnumbrite rahvusvaheline süsteem (Entertainment Identifier Registry)). 13 2016. aasta lõpuks teeb komisjon ettepaneku näha programmi MEDIA kaudu toetuse saamise kriteeriumina ette ühtse standardtunnuse kasutamine. 14 Teatavate audiovisuaalteoste puhul on vajalik minimaalne arv keeleversioone. 4 rahastatakse nii programmi „Loov Euroopa“ allprogrammist „MEDIA“ kui ka muudest riiklikest vahenditest. Komisjoni eesmärk on suurendada riiklikku rahastamist ning subtiitrite ja dubleerimise kasutamist programmi „Loov Euroopa“ allprogrammi „MEDIA“ alusel käimasolevate projektide ja sellise elektroonilise andmebaasi kaudu, mis võimaldab ELis tegutsevatel ettevõtjatel olemasolevatele subtiitritele ja dubleerimisele lihtsalt juurde pääseda ja mis käivitatakse 2016. aasta lõpuks. Ka interneti otsingumootorid on tõhusad vahendid, mille abil on tarbijatel võimalik leida seaduslikke võimalusi filmide vaatamiseks. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet on välja töötamas sellist otsingumootorit, mis toimiks Euroopa tasandil, ja riiklike otsinguvahendite loomise meetmete kogumit, mis hakkab täielikult toimima 2017. aastal ja on mõeldud liikmesriikidele tasuta kasutamiseks. Komisjon soodustab ka andmete ja automatiseeritud vahendite kasutamist sisusoovituste jaoks. See võimaldab võtta arvesse laiemat huvi- ja soovideringi ning arendada ja suurendada Euroopa päritoluga teoste publikut. Laiemas plaanis on on eesmärk tutvustada Euroopa filme oluline väljakutse, mille üle peab komisjon arutelusid Euroopa filmiagentuuride direktorite ühendusega. Arvestades võimalust, et koostöös toodetud filme levitatakse Euroopas ja väljaspool, 15 uurib komisjon koos Euroopa filmiagentuuride direktorite ühendusega 2017. aastal Euroopas koostööna valminud filmide ühiste müügiedendusmeetmete arendamise võimalust. Kõik need meetmed täiendavad hiljuti vastu võetud ettepanekut muuta audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi 16 . Ettepanekuga nähakse ette tõhustatud nõue edendada Euroopa päritolu teoseid tellitavate videoteenuste platvormide kaudu, tagades nii teoste kättesaadavuse kui ka nähtavuse. Lisaks teeb komisjon tööd selle nimel, et uurida alternatiivseid rahastamis-, tootmis- ja levitamismudeleid, mille puhul võetakse algusest peale arvesse ühtset turgu ja ülemaailmset turgu. Sellega seoses pöörab komisjon erilist tähelepanu Euroopa animafilmide sektorile. Selles valdkonnas on lugude jutustamine erilise tähtsusega ja teosed liiguvad piiriüleselt lihtsamini. Animafilmide tootjad töötavad enamasti üheaegselt erinevate projektidega televisioonis ja filmitööstuses ning neil on võimalik teha teiste stuudiotega eraldi projektide kallal ühistööd. Paralleelselt olemasoleva toetusega, mida antakse programmi „Loov Euroopa“ allprogrammi MEDIA alusel, algatab komisjon enne käesoleva aasta lõppu dialoogi Euroopa suuremate animafilmide stuudiotega, et arutada, kuidas seda sektorit arendada. Dialoogist peaks ka selguma selle sektori vajadused erinevates valdkondades alates ajude äravoolu vähendamisest kuni animafilmide ja tele-animafilmide levitamise tõhustamiseni. Kõnealuse dialoogi eesmärk oleks leppida 2017. aasta keskpaigaks kokku ühine tegevuskava selle sektori jaoks. Ettepanekus võtta vastu digitaalsel ühtsel turul autoriõigust käsitlev direktiiv 17 nähakse kultuuripärandi valdkonna asutuste jaoks ette lahendused õiguste lihtsamaks litsentsimiseks. See on vajalik selliste tööde digiteerimiseks ja levitamiseks, mida enam ei turustata, kuid millel on suur kultuuriline väärtus. Töödele ligipääsu võimaldamine mittekaubanduslikel eesmärkidel nt haridusasutustele, avalikele raamatukogudele ja muudele platvormidele kui kino on samuti väga oluline vahend kultuurilise 15 Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse hiljutise aruande „Kuidas levitatakse Euroopa Liidus filme tellitavate videoteenuste ja kinode kaudu“ (mai 2016) kohaselt levivad koostöös valminud filmid paremini kui muud Euroopa filmid. Euroopa filmid on kättesaadavad keskmiselt 2,8 riigis, samas kui koostöös valminud Euroopa filme levitatakse 3,6 riigis. 16 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta, et võtta arvesse muutuvat turuolukorda, COM(2016) 287 final. 17 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb autoriõigust digitaalsel ühtsel turul, COM(2016) 593. 5 mitmekesisuse tagamiseks, hariduslikel eesmärkidel ja ühiskonnaelus osalemiseks. Sellistel kanalitel koos paranenud meediapädevusega võib olla oluline roll Euroopa päritolu teoste tutvustamisel ja neile jätkusuutliku publiku loomisel. Lisaks uurib komisjon koos Euroopa filmiagentuuride direktorite ühenduse ja audiovisuaalsektoriga võimalust luua 2017. aastal hariduslikel eesmärkidel Euroopa filmide kataloog ja seda rahastada. See oleks kasulik katseprojekt tutvustamaks noortele Euroopa filmide mitmekesisust ja kvaliteeti. 6 3. ERANDITE KOHANDAMINE DIGITAALSELE JA PIIRIÜLESELE KESKKONNALE Erandid autoriõigusest võimaldavad teatavatel eesmärkidel ja tingimustel kasutada autoriõigusega kaitstud teoseid ilma autoriõiguse omaniku loata. Need erandid on kooskõlas avaliku poliitika eesmärkidega ELi tasandil ja neil on oluline roll autoriõiguse raamistikus laiemalt. Praegu on siiski enamik autoriõigusest tehtavad erandid vabatahtlikud ja neil ei ole piiriülest mõju. Veelgi enam, mõned neist eranditest tuleb tänapäeva tehnoloogiat arvesse võttes ümber hinnata, suurendades vajadusel ühtlustatuse taset, ent mõjutamata seejuures tõhusalt toimivaid riiklikke süsteeme. Täna ette pandud seadusandlike meetmetega viiakse erandite raamistik kooskõlla digitaalse keskkonnaga sellistes olulise tähtsusega valdkondades nagu haridus, teadustöö ja teadmiste kättesaadavus ning need meetmed on eeskätt keskendunud piiriülesele kasutusele, aidates nii kaasa ühtse turu süvendamisele. Ettepanekus võtta vastu digitaalsel ühtsel turul autoriõigust käsitlev direktiiv 18 nähakse ette uued kohustuslikud erandid hariduse, teadustöö ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas. Uus erand õppetöös näitliku materjali kasutamise suhtes annab täieliku õiguskindluse kaitstud teabesisu kasutamiseks digipõhiste õpetamismeetodite ja internetipõhise õppe puhul, sealhulgas piiriüleselt. See soodustab uusi õppemeetodeid, eeskätt kaugõpet, ning õpilaste ja õpetajate piiriülest liikuvust kõikjal ELis. Ettepanekuga kehtestatakse ka uus kohustuslik erand teadusuuringute eesmärgil tehtava teksti- ja andmekaeve suhtes. See erand võimaldab teadusasutustel kasutada teksti- ja andmekaeve tehnoloogiat täie õiguskindlusega. Kohustuslik erand kõnealuses valdkonnas võimaldab vältida eri lähenemisviiside järgimist erinevates liikmesriikides sellisel tegevusalal nagu teadusuuringud, kus tehakse üha sagedamini laiaulatuslikku piiriülest ja valdkondadevahelist koostööd. Sellega toetatakse teaduse ja innovatsiooni arengut ELis. Kavandatavas direktiivis on kultuuripärandi säilitamisega tegelevate asutuste jaoks ette nähtud ka uus kohustuslik erand seoses digitaalse säilitamisega, mis võtab arvesse digitaalse sisu vajadusi ja digitaaltehnoloogia kasutamist kultuuripärandi säilitamisel. See peegeldab nii digiteerimise kasutamist säilitusmeetodina kui ka suuremat hulka digitaalsena loodud teoseid kultuuripärandi säilitamisega tegelevate asutuste varamus. Suurem säilitamise määr on kasulik kultuuripärandi alalhoidmiseks ja võimaldab kodanikel selles protsessis kauem osaleda. Paralleelselt võetakse täna vastu kaks seadusandlikku ettepanekut 19 Marrakechi lepingu rakendamiseks ELi õiguses 20. Lepinguosalistelt nõutakse erandite kehtestamist trükikirja 18 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb autoriõigust digitaalsel ühtsel turul, COM(2016) 593. 19 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb autoriõiguse ja sellega seotud õigustega kaitstud teoste ja muu materjali kasutamise lubamist nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ja millega muudetakse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas, COM(2016) 596 ning ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb teatavate autoriõiguse ja sellega seotud õigustega kaitstud kättesaadaval kujul teoste ja muu materjali piiriülest 7 lugemise puudega inimeste ligipääsuks raamatutele ja muudele trükistele, mis on neile juurdepääsetavad. Direktiivi ettepanekus nähakse ette kohustuslik erand ja tagatakse selle toimimine selliste juurdepääsetavas vormis teavikute valmistamisel ja vahetamisel ühtse turu raames. Määruse ettepanek võimaldab kõnealuste teavikute piiriülest vahetust ELi ja lepinguosalistest kolmandate riikide vahel. Komisjon analüüsib jätkuvalt mitmeid teisi detsembri teatises välja toodud eranditega seotud küsimusi. Mõned neist küsimustest tuleb võib-olla uuesti üle vaadata hilisemas etapis, võttes arvesse praegu Euroopa Liidu Kohtus pooleliolevate kohtuasjade lahendeid. See hõlmab ka erandit, millega antakse raamatukogudele ja muudele asutustele õigus võimaldada nende ruumides teostega teadustöö ja eraviisilise uurimistöö eesmärgil tutvuda. 21 Komisjon kinnitab avaliku konsultatsiooni tulemuste analüüsi põhjal sobivaks nn panoraamierandi 22 , millega lubatakse inimestel pildistada alaliselt avalikus ruumis paiknevaid teoseid, näiteks hooneid või skulptuure, ja need pildid üles laadida. ELi õigusaktide kohaselt on liikmesriikidel selliste erandite kehtestamisel lai kaalutlusõigus. Peaaegu kõik liikmesriigid on panoraamierandi oma siseriiklikusse õigusesse üle võtnud. Nüüd on ka liikmesriigid, kes varem seda ei olnud teinud, nimetatud erandi oma õigusnormidesse sisse viinud või arutavad selleks võetavaid meetmeid. Komisjon jätkab sellise arengu jälgimist ja soovitab tungivalt, et kõik liikmesriigid kõnealuse erandi kehtestaksid. 4. MEETMED, MIS ON VAJALIKUD AUTORIÕIGUSE SEISUKOHAST HÄSTI TOIMIVA TURU SAAVUTAMISEKS Viimastel aastatel on internetist saanud peamine kauplemiskoht autoriõigusega kaitstud infosisule ligipääsuks ja levitamiseks. Internetiteenused on nüüd üks peamisi teostest ja muu kaitstud infosisust saadava tulu allikaid ja nende osakaal eeldatavasti kasvab. Siiski teeb üha rohkem muret veebisisu uutest vormidest saadava väärtuse õiglane jaotamine kogu väärtusahela ulatuses. Õiguste omanikud on teada andnud raskustest seoses nende loodud veebisisu kasutamise lubamise ja sellest saadava õiglase tasuga. Selline olukord võib asetada ebasoodsasse olukorda ka need teenusteosutajad, kes tegelevad samalaadsete levitamisvormidega. Sellega on seotud küsimus – mis mõjutab ka offline- kasutust – autorite ja esitajate õiglasest tasustamisest ning läbirääkimisvõime erinevusest, kui nad oma õigusi taotlevad või need üle annavad. Kõnealused raskused kahjustavad direktiivi eesmärki tagada digitaalsel ühtsel turul kõigile õiglane investeeringutasuvus. Need küsimused on olulised kõigis kultuuri- ja loomesektorites, sealhulgas kirjastamis-, kujutava kunsti ning muusika- ja vahetamist liidu ja kolmandate riikide vahel nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides (COM(2016) 595. 20 Marrakechi leping avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele, millele kirjutati ELi nimel alla 30. aprillil 2014. 21 Kohtuasi C-174/15. Vereniging Openbare Bibliotheken vs. Stichting Leenrecht. 22 Vt https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/public-consultation-role-publishers- copyright-value-chain-and-panorama-exception. 8 audiovisuaalvaldkonnas. Lisaks detsembri teatisele kinnitati nende küsimuste käsitlemise vajadust ka 2016. aasta mai teatises veebiplatvormide kohta. 23 Ettepanekuga võtta vastu digitaalsel ühtsel turul autoriõigust käsitlev direktiiv 24 tagatakse ajakirjanduse kirjastajatele õiguskindlus ja parem läbirääkimispositsioon lepingulistes suhetes internetipõhiste teenuste pakkujatega, kes nende pakutavat infosisu kasutavad ja sellele ligipääsu võimaldavad. Direktiiviga antakse neile uus autoriõigusega seotud õigus, millega tunnustatakse ajakirjanduse kirjastajate olulist rolli investeeringute tegemisel ja nende üldist panust kvaliteetse ajakirjandusliku sisu loomisel ning antakse neile kaitse, mida nad enda avaldatud materjali digitaalses keskkonnas kasutamisel vajavad. Ettepanekus nähakse ka liikmesriikidele ette võimalus luua süsteeme, mille kaudu on kirjastajatel (sh raamatu- ja teaduskirjastused) võimalik osa saada sellistest hüvitusmehhanismidest nagu on ette nähtud isiklikuks tarbeks kopeerimise ja reprograafia valdkonnas. Lisaks tugevdab ettepanek õiguste omanike positsiooni selliste veebiteenuste osutajatega läbirääkimiste pidamisel ja neilt enda loodud infosisu veebipõhise kasutamise eest tasu nõudmisel, kes säilitavad infosisu, mida nende teenuste kasutajad üles laevad, ning kes võimaldavad sellele infosisule ligipääsu. Võttes arvesse selliste teenuste olulisust kaitstud infosisu edastamisel, nõutakse ettepanekus teenuste osutajatelt, kes säilitavad suurt hulka allalaetavaid teoseid ja kes võimaldavad neile ligipääsu, et nad võtaksid koostöös õiguste omanikega sobivaid ja proportsionaalseid meetmeid, sealhulgas sisu tuvastamise tehnoloogial põhinevaid meetmeid, et tagada õiguste omanikega sõlmitud kokkulepetest kinnipidamine. Selles valdkonnas on oluline ka aktiivne koostöö sidusrühmadega. Tarbijatel on jätkuvalt võimalik sellist infosisu üles laadida ja kasutada laiaulatuslikku infosisu pakkumisi õiglasemas ja õiguskindlamas keskkonnas. Lõpuks saavad autorid ja esitajad kasu nende teoste ja esituste kasutamisega seotud suuremast läbipaistvusest ning parematest tasustamisvõimalustest. See peaks endaga kaasa tooma paremini toimiva raamistiku kõigile osalistele tulenevalt õigusselgusest õiguste omandajate jaoks ning suuremast usaldusväärsusest autorite ja esinejate jaoks, sealhulgas internetikeskkonnas. Kõnealuste meetmete tõhus kasutamine nõuab liikmesriikidelt valdkonnaspetsiifiliste arutelude korraldamist, et määrata praktikas kindlaks asjakohased läbipaistvuskohustused iga infosisu liigi ja valdkonna osas. Komisjon jälgib tähelepanelikult tööd liikmesriikide tasandil, et tagada tulemuste tõhusus ja sidusus. Komisjon jätkab üldiste või valdkondlike dialoogide kaudu ka koostööd kõigi kultuuri- ja loomesektori huvitatud osapooltega, et arutada selles küsimuses toimivat arengut ja vajadust edasiste meetmete järgi. Kokkuvõttes aitavad need meetmed luua autoriõiguste turu, mis toimib kõikide poolte jaoks tõhusalt, pakub õigeid stiimuleid veebikeskkonnas investeeringute tegemiseks ja loomingulise infosisu levitamiseks ning kinnitab seda, kui oluline on ELi jaoks vaba ja mitmekesise ajakirjanduse olemasolu. 23 Vt teatis „Veebiplatvormid ja digitaalne ühtne turg. Euroopa võimalused ja probleemid“, COM(2016) 288 final. 24 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb autoriõigust digitaalsel ühtsel turul, COM(2016) 593. 9 5. MEETMED AUTORIÕIGUSE JÕUSTAMISE TÕHUSA JA TASAKAALUSTATUD SÜSTEEMI LOOMISEKS Autoriõiguse rikkumine kommertstasandil, kus rikkujad kasutavad tasuta teiste tööd ja investeeringuid, kujutab endast Euroopa loomeinimeste jaoks tõsist ohtu, kuna see takistab neid oma loomingu eest tasu saamast ja pärsib seega lõppkokkuvõttes loovust ja innovatsiooni. Ilma tõhusa ja tasakaalustatud jõustamissüsteemita ei ole autoriõigus ja muud intellektuaalomandiõigused piisavalt kaitstud, mis pidurdab investeeringuid loovusesse ja innovatsiooni. Pärast detsembri teatises tehtud avaldust hindab komisjon praegu kehtiva intellektuaalomandiõiguste jõustamise õigusliku raamistiku üldist toimimist osana laiemast algatusest, mille eesmärk on parandada kõigi intellektuaalomandiõiguste kaitset, keskendudes kaubandusliku mastaabiga rikkumistele. Selle hindamise toetuseks algatati avalik konsultatsioon intellektuaalomandiõiguste jõustamise õigusliku raamistiku hindamise ja ajakohastamise teemal 25 ning konsultatsiooni tulemused kinnitasid et suurim probleem on intellektuaalomandiõiguste, sealhulgas autoriõiguse rikkumine. Enam kui kolm neljandikku küsimustikule vastanud autoriõiguse omanikest ja ametiasutustest märkisid, et intellektuaalomandiõiguste rikkumiste arv on viimase 10 aasta jooksul suurenenud. Kuigi enamik vastanutest leidis, et olemasolevad eeskirjad on aidanud intellektuaalomandit tõhusalt kaitsta ja intellektuaalomandi õiguste rikkumist ennetada, olid paljud õiguste omanikud ja eelkõige internetivahendajad seisukohal, et intellektuaalomandiõiguste jõustamise direktiivis ette nähtud meetmeid ja õiguskaitsevahendeid 26 ei kohaldata kõigis liikmesriikides ühetaoliselt. See võib kaasa tuua erineva kaitstuse taseme liikmeriikides ja võib tähendada, et intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiiviga ei suudetud intellektuaalomandiõiguste jõustamise erinevusi liikmesriikide tasandil täielikult kõrvaldada. Märkimisväärne osa vastajatest leidis ka, et mõnda neist meetmetest on vaja kohandada, et tagada õiguskindlus ja suurendada nende meetmete tõhusust, kehtestades vahendusteenuste pakkujate suhtes ajutisi ja ennetavaid meetmeid ning tehes neile ettekirjutusi või tehes kindlaks asjakohase kahju suuruse. Autoriõiguse omanikud tõid eelkõige esile selle, et samade adressaatide suhtes rohkem kui ühes jurisdiktsioonis ajutiste ja ennetavate meetmete rakendamiseks ja ettekirjutuste tegemiseks tuleb läbida tülikas menetlus. Pärast hindamist teeb komisjon ettepaneku viia õigusraamistikku sisse vajalikud muudatused, mis aitavad parandada õigusliku jõustamise süsteemi intellektuaalomandiõiguste, sealhulgas autoriõiguse rikkumise korral, selgitada ajutiste ja ennetavate meetmete ning ettekirjutuste ulatust ja kohaldamist ning kahju arvutamise ja maksmise korda. Samuti uurib komisjon võimalusi hõlbustada samade rikkumiste eest samade adressaatide suhtes ajutiste ja ennetavate meetmete võtmist ning ettekirjutuste tegemist rohkem kui ühes jurisdiktsioonis ELi piires. Kiiresti arenev digitaalkeskkond ja tehnoloogia nõuavad aga, et intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivis ette nähtud meetmeid, menetlusi ja õiguskaitsevahendeid võivad kohaldada ja nende suhtes korraldusi teha siseriiklikud kohtud põhjendamatu viivituseta. See on eriti asjakohane teoste ja muu kaitstud materjali kaitsmisel. Liikmesriigid peavad tagama, et nende kohtusüsteem suudab piisavalt kiiresti ja tõhusalt 25 Vt http://ec.europa.eu/growth/industry/intellectual-property/enforcement/. 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprill 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta. 10 reageerida olukorras, kus on vaja kaitsta intellektuaalomandiõigusi, eelkõige internetis. Peale selle hindab komisjon võimalusi luua stiimuleid ajendamaks liikmesriikide kohtunikke spetsialiseeruma intellektuaalomandiõiguste rikkumist ja kehtivust käsitlevatele küsimustele, võttes arvesse nende liikmesriikide positiivseid kogemusi, kus sellised spetsialiseerunud kohtunikud juba töötavad. Detsembri teatises märkis komisjon veel, et „komisjon võtab viivitamatult meetmeid, et koos kõigi asjaomaste isikutega luua ja hakata rakendama rahavoogude jälgimisel ja isereguleerimisel põhinevaid mehhanisme“ 27. Lähtudes kehtivast ja hiljuti ajakohastatud vastastikuse mõistmise memorandumist võltsitud kaupade internetimüügi kohta, 28 on komisjon intellektuaalomandiõiguste kaitse eesmärgil heaks kiitnud vabatahtliku koostöö lepingute sõlmimise teiste vahendusteenuste pakkujatega, 29 sealhulgas internetireklaami, -maksete ja -pakiveoteenuste pakkujatega. Internetireklaam on autoriõigust rikkuvate veebilehtede jaoks peamine sissetulekuallikas. Internetireklaamiga seotud algatuse eesmärk on hoida ära reklaami paigutamist veebilehtedele, millel rikutakse intellektuaalomandiõigusi kaubanduslikul eesmärgil, vältides nii intellektuaalomandiõiguste rikkumise rahastamist reklaamitulust. Kuna autoriõigust rikkuvad veebilehed pakuvad nn eliit- või liitumismudeleid, mis võimaldavad tasu eest kiiremat juurdepääsu infosisule, võib ka makseteenuste osutajatel olla rahavoogude jälgimise põhimõtte rakendamisel oluline roll finantstehinguid tuvastades ja vajadusel oma teenuste osutamisest loobudes, muutes sellega nende ettevõtjate tegevuse kahjumlikuks. Komisjon on võtnud endale kohustuse saavutada neis protsessides reaalseid tulemusi, mis on määrava tähtsusega piraatluse vastu võitlemisel, ning loodab, et nende protsessidega ühineb võimalikult palju sidusrühmi, lähtudes siseriiklikul tasandil kehtivatest sarnastest kokkulepetest. Olenevalt nende algatuste edust uurib komisjon ka muid võimalusi tugevdada vahendusteenuse osutajate kaasamist intellektuaalomandiõiguste kaitsesse, näiteks nähes ette vahendajate vastutuse juhul, kui vahendaja on teadlik, et tema teenuseid kasutab kolmas isik, kes rikub intellektuaalomandiõigusi, kuid jääb seejuures tegevusetuks. 6. KOKKUVÕTE Kultuuri- ja loomemajandus on Euroopa jaoks mitmel viisil oluline. Selle näol on tegemist olulise majandussektoriga, kuid see on ka peamine teadmiste omandamise ja meelelahutuse allikas ning eriti oluline Euroopa kultuurilise mitmekesisuse säilitamisel ja edendamisel. Euroopa autoriõigusega seotud tööstusharude võime teha uuendusi digitaalkeskkonnas on nende edu ja üleilmse konkurentsivõime eeldus. Hästi kavandatud autoriõiguse raamistik ja seda toetavad meetmed on seega autorite, esitajate ning kultuuri- ja loomesektorite jaoks määrava tähtsusega, et neil oleks võimalik jõuda laiema publikuni ning lõppkokkuvõttes pakkuda kodanikele rohkem valikuvõimalusi. Komisjon viib ellu ulatuslikku tegevuskava, mille eesmärk on ajakohastada ELi autoriõiguse raamistikku kõigi sidusrühmade huvides ning toetada 27 Intellektuaalomandiõiguste rikkumine kaubanduslikul eesmärgil kujutab endast nii tasu maksmist intellektuaalomandiõigusi rikkuvate kaupade ja teenuste valmistamise või pakkumise ning levitamise või reklaamimise eest kui ka tulu saamist nende kaupade ja teenuste reklaamimise ja müümise eest. Rahavoogude jälgimise põhimõte hõlmab intellektuaalomandiõiguste kaitse valdkonnas erinevaid vahendusteenuste pakkujaid, nähes ette poliitikameetmed, mille eesmärk on tuvastada rikkumise tulemusel saadavaid tuluvoogusid ja need katkestada 28 http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/18023/ 29 Komisjoni avaldus siseturul kaubanduslikul eesmärgil intellektuaalomandiõiguste rikkumise ärahoidmiseks sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi täitmise hõlbustamise ja selle üle järelevalve teostamise kohta: http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/18023/ 11 Euroopa kultuurilise ja loomingulise infosisu kättesaadavust ja nähtavust, sealhulgas piiriüleselt. Seadusandlike algatuste ja rahalise toetuse meetmed on vastastikku toetavad ja tugevdavad. Komisjon jälgib kõnealuste meetmete mõju ja võtab järelmeetmeid vastavalt jõupingutustele, mida tööstus on teinud eespool esitatud eesmärkide integreerimiseks oma ärimudelitesse. 12  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 14.9.2016 COM(2016) 593 final 2016/0280 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul (EMPs kohaldatav tekst) {SWD(2016) 301 final} {SWD(2016) 302 final} ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Digitehnoloogia areng on muutnud teoste ja muu kaitstud materjali loomist, tootmist, levitamist ja kasutamist. Esile on kerkinud uued kasutusviisid, osalejad ja ärimudelid. Digitaalkeskkonnas on piiriülene kasutamine samuti suurenenud ning tarbijate jaoks on tekkinud uued võimalused juurdepääsuks autoriõigusega kaitstud sisule. Hoolimata sellest, et eesmärgid ja põhimõtted, mis on sätestatud ELi autoriõiguse raamistikus, on endiselt asjakohased, on vaja seda kohandada uute oludega. Sekkumine ELi tasandil on vajalik ka siseturu killustumise vältimiseks. Digitaalse ühtse turu strateegias, mis võeti vastu 2015. aasta mais,1 määratleti vajadus „vähendada eri riikide autoriõiguse korra erinevusi ja pakkuda kogu ELis kasutajatele veebis ulatuslikumat juurdepääsu teostele.“ Kõnealuses teatises rõhutati vajadust parandada autoriõigusega kaitstud sisuteenuste piiriülest kättesaadavust, hõlbustada uusi kasutusviise teadusuuringute ja hariduse valdkonnas ning selgitada internetipõhiste teenuste rolli teoste ja muu sisu levitamisel. 2015. aasta detsembris andis komisjon välja teatise „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“2. Selles teatises esitati sihipärased meetmed ja pikaajaline visioon ELi autoriõiguse eeskirjade ajakohastamiseks. Käesolev ettepanek on üks meetmetest, mille eesmärgiks on käsitleda kõnealuses teatises määratletud konkreetseid küsimusi. Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste erandid ja piirangud on ühtlustatud ELi tasandil. Mõne erandi eesmärk on saavutada avaliku poliitika eesmärke, nagu teadusuuringud või haridus. Kuna hiljuti on kerkinud esile uued kasutusviisid, ei ole selge, kas need erandid on endiselt sobivad, et saavutada õiglane tasakaal autorite ja muude õiguste omajate huvide ning kasutajate huvide vahel. Lisaks on need erandid riigisisesed ja õiguskindlus seoses piiriülese kasutusega ei ole tagatud. Sellega seoses on komisjon määratlenud sekkumise kolm põhivaldkonda: digitaalne ja piiriülene kasutamine hariduse valdkonnas, teksti- ja andmekaeve teadusuuringute valdkonnas ning kultuuripärandi säilitamine. Eesmärk on tagada teatavat tüüpi kasutamise õiguspärasus nendes valdkondades, sealhulgas piiriüleselt. Tänu erandeid ja piiranguid käsitlevale ajakohastatud raamistikule saavad teadlased kasu selgemast õigusruumist uuenduslike andme- ja tekstikaevevahendite kasutamisel, õpetajatele ja õpilastele tõuseb tulu digitaaltehnoloogiast hariduse kõikidel tasanditel ning kultuuripärandi asutusi (nt avalikud raamatukogud, muuseumid, arhiivid või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevad asutused) toetatakse nende jõupingutustes kultuuripärandi säilitamisel, et sellest kõigest saaks kasu ELi kodanikud. Kuigi digitaaltehnoloogia peaks lihtsustama piiriülest juurdepääsu teostele ja muule sisule, on jätkuvalt siiski takistusi, eelkõige nende kasutusviiside ja teoste puhul, mille kasutusloa saamine on keeruline. See on oluline kultuuripärandiga tegelevate asutuste jaoks, kes soovivad pakkuda veebipõhist, sealhulgas piiriülest, ligipääsu oma kataloogides olevatele teostele, mida enam ei turustata. Nende takistuste tõttu puuduvad Euroopa kodanikel võimalused ligipääsuks kultuuripärandile. Ettepanekus käsitletakse neid probleeme ja kehtestatakse konkreetne mehhanism, et kultuuripärandiga tegelevatel asutustel oleks hõlpsam väljastada litsentse enam mitteturustatavate teoste levitamiseks. Vaatamata nõudevideoplatvormide kasvavale tähtsusele moodustavad ELi audiovisuaalteosed vaid kolmandiku teostest, mis on tarbijatele nende platvormide kaudu kättesaadavad. 1 COM(2015) 192 (final). 2 COM(2015) 626 (final). ET 2 ET  Kättesaadavusprobleem on osaliselt tingitud kasutusloa saamise menetluse keerulisusest. Käesoleva ettepanekuga nähakse ette meetmed, mille eesmärk on lihtsustada litsentsimist ja kasutusloa hankimist. See aitaks lihtsustada tarbijate piiriülest ligipääsu autoriõigusega kaitstud sisule. Digitehnoloogiate areng on toonud kaasa uued ärimudelid ning tugevdanud interneti rolli peamise kauplemiskohana autoriõigusega kaitstud infosisule ligipääsuks ja levitamiseks. Uues raamistikus seisavad õiguste omajad silmitsi raskustega oma õiguste litsentsimisel ning tasu saamisel teoste levitamisel internetis. See võib ohtu seada Euroopa loovuse ja loomingulise sisu tootmise. Seetõttu on vaja tagada, et autorid ja õiguste omajad saavad õiglase osa väärtusest, mis luuakse nende teoste ja muu sisu kasutamisega. Seda arvesse võttes nähakse käesoleva ettepanekuga ette meetmed, mille eesmärk on parandada õiguste omajate positsiooni, et pidada läbirääkimisi ja saada enda loodud infosisu kasutamise eest tasu, kui pakutakse veebiteenuseid, mis annavad juurdepääsu kasutajate üles laaditud sisule. Väärtuse õiglane jagamine on vajalik ka selleks, et tagada ajakirjandusväljaannete sektori kestlikkus. Ajakirjanduse kirjastajatel on raskusi oma väljaannete litsentsimisega internetis ja õiglase osa saamisega väärtusest, mida nad loovad. See võib lõppkokkuvõttes mõjutada kodanike ligipääsu teabele. Käesoleva ettepanekuga nähakse kirjastajatele ette uus õigus, mille eesmärk on hõlbustada väljaannete litsentsimist internetis, investeeringute tagasiteenimist ning nende õiguste kasutamise tagamist. Selles käsitletakse ka olemasolevat õiguskindlusetust seoses kõigi kirjastajate võimalusega saada osa hüvitisest, kui teoseid kasutatakse erandi alusel. Autoritel ja esitajatel on sageli oma õiguste litsentsimisel lepingulistes suhetes nõrk läbirääkimispositsioon. Nende teoste või esituste kasutamisel saadava tulu läbipaistvus on sageli piiratud. See mõjutab lõpuks autorite ja esitajate tasustamist. Käesolev ettepanek hõlmab meetmeid, millega parandada läbipaistvust ja paremini tasakaalustada lepingulisi suhteid autorite ja esitajate ning nende vahel, kellele nad loovutavad oma õigused. Ettepaneku IV peatükis esitatud meetmete eesmärk on saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv turg ning sellel on tõenäoliselt keskpikas perspektiivis positiivne mõju infosisu tootmisele ja kättesaadavusele ning meedia pluralismile, mis kõik aitab suurendada tarbija hüvangut. • Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega Digitaalse ühtse turu strateegias on kirjeldatud mitmeid algatusi, mille eesmärk on luua digitaalse infosisu ja digiteenuste siseturg. 2015. aasta detsembris võttis komisjon esimese sammuna vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseks veebisisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse tagamise kohta siseturul3. Käesoleva ettepaneku eesmärk on käsitleda mitmeid sihipäraseid meetmeid, mida on kirjeldatud teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“. Muud kõnealuses teatises kirjeldatud meetmed on hõlmatud järgmiste dokumentidega: „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad selliste autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamist, mis kuuluvad kohaldamisele teatavate ringhäälinguorganisatsioonide veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes“4, „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb teatavate autoriõiguse ja sellega seotud õigustega kaitstud kättesaadaval kujul teoste ja muu materjali piiriülest vahetamist liidu ja kolmandate riikide vahel nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides“5 ning „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb autoriõiguse ja sellega seotud õigustega kaitstud teoste ja 3 COM(2015) 627 (final). 4 COM(2016) 594 (final). 5 COM(2016) 595 (final). ET 3 ET  muu materjali kasutamise lubamist nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ja millega muudetakse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas“,6 mis on vastu võetud käesoleva direktiivi ettepanekuga samal päeval. Käesolev ettepanek on kooskõlas kehtiva ELi autoriõiguse õigusraamistikuga. Ettepanek toetub eeskirjadele, mis on sätestatud direktiivis 96/9/EÜ7, direktiivis 2001/29/EÜ8, direktiivis 2006/115/EÜ9, direktiivis 2009/24/EÜ10, direktiivis 2012/28/EL11 ja direktiivis 2014/26/EL12, ning täiendab neid. Kõnealuste direktiividega ja käesoleva ettepanekuga aidatakse kaasa siseturu toimimisele, tagatakse kõrgetasemeline kaitse õiguste omajatele ja lihtsustakse kasutusloa saamist. Käesolev ettepanek täiendab direktiivi 2010/13/EL13 ja selle muutmise ettepanekut14. • Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega Käesolev ettepanek lihtsustaks haridus- ja teadustööd, parandaks Euroopa kultuuride levitamist ja mõjutaks positiivselt kultuurilist mitmekesisust. Seega on käesolev direktiiv kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 165, 167 ja 179. Ettepanek aitab edendada tarbijate huve kooskõlas ELi tarbijakaitsepoliitikaga ja ELi toimimise lepingu artikliga 169, võimaldades autoriõigusega kaitstud sisu paremat kättesaadavust ja kasutamist. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Ettepaneku alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114. See artikkel annab ELile volitused võtta vastu meetmeid, mille eesmärk on siseturu loomine ja toimimine. • Subsidiaarsus (jagatud pädevuse korral) Kuna erandid ja piirangud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste puhul on ühtlustatud ELi tasandil, on liikmesriikidel vähe manööverdamisruumi nende loomisel või kohandamisel. Sekkumine riiklikul tasandil ei oleks piisav, arvestades kindlakstehtud probleemide piiriülest 6 COM(2016) 596 (final). 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 077, 27.3.1996, lk 20–28). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10–19). 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28–35). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16–22). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5–12). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72–98). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1–24). 14 COM(2016) 287 (final). ET 4 ET  iseloomu. Seetõttu on vaja ELi sekkumist, et saavutada täielik õiguskindlus seoses piiriülese kasutamisega sellistes valdkondades nagu teadus, haridus ja kultuuripärand. Mõned liikmesriikide algatused on juba välja töötatud, et hõlbustada enam mitteturustavate teoste levitamist ja kättesaadavust. Kõnealuseid algatusi on siiski ainult teatavates liikmesriikides ning neid kohaldatakse üksnes oma riigi territooriumil. Seetõttu on vaja ELi sekkumist, tagamaks, et litsentsimise mehhanismid enam mitteturustatavate teoste kättesaadavuseks ja levitamiseks oleksid olemas kõigis liikmesriikides ja et neil on piiriülene mõju. Seoses audiovisuaalteoste kasutamisega internetis on vaja lihtsustada litsentsilepingute läbirääkimisi kõikides liikmesriikides, et toetada Euroopa päritoluga teoste kättesaadavust nõudevideoplatvormides kogu ELis. Autoriõigusega kaitstud sisu levitamine internetis on olemuslikult piiriülene. Ainult Euroopa tasandi mehhanismid võiksid tagada hästi toimiva turu teoste ja muu materjali levitamiseks, et tagada kirjastussektori kestlikkus digikeskkonnast tulenevate väljakutsete ees. Autorite ja esitajate jaoks peaks kõikides liikmesriikides kehtima kõrge kaitstuse tase, mis on kehtestatud ELi õigusaktidega. Selle saavutamiseks ja vältimaks lahknevusi liikmesriikide vahel, on vaja kehtestada ühine lähenemisviis läbipaistvuse nõuetele ja mehhanismidele, mis võimaldavad teatavatel juhtudel lepingute kohandamist, ning samuti ühine lähenemisviis vaidluste lahendamisele. • Proportsionaalsus Ettepanekuga on ette nähtud kohustuslikud erandid, mida liikmesriigid peavad rakendama. Need erandid on suunatud avaliku sektori poliitika eesmärkidele ja kasutamise piiriülesele mõõtmele. Erandid sisaldavad ka tingimusi, mis tagavad turgude toimimise ja õiguste omajate huvide säilimise, ning stiimuleid loomiseks ja investeerimiseks. Kui see on asjakohane, ja tagatakse, et direktiivi eesmärgid täidetakse, on liikmesriikidele jäetud otsustusruumi. Ettepanekus nõutakse, et liikmesriigid looksid mehhanismid, mille eesmärk on hõlbustada autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoste kasutamiseks lubade saamist enam mitteturustatavate teoste puhul ja audiovisuaalteoste internetis kasutamise korral. Arvestades, et ettepaneku eesmärk on tagada infosisu ulatuslikum kättesaadavus ja levik, tehakse seda nii, et säilivad autorite ja teiste õiguste omajate õigused. Selleks on kehtestatud mitu kaitseabinõud (nt keeldumise võimalus, litsentsimisvõimaluste säilitamine, läbirääkimistel osalemine vabatahtlikkuse alusel). Käesolev ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks, jättes liikmesriikidele piisavalt võimalusi teha otsuseid seoses kõnealuse mehhanismi üksikasjadega, ning sellega ei kaasne ebaproportsionaalseid kulusid. Ettepanekuga nähakse mõnede infoühiskonna teenustega seoses ette kohustusi. Kõnealused kohustused on mõistlikud, pidades silmas teenuste olemust, nende teenuste olulist mõju veebipõhisele infosisu turule ja suurt hulka autoriõigusega kaitstud sisu, mida need teenused hõlmavad. Sellega seotud õiguse kehtestamine kirjastajate jaoks aitaks parandada õiguskindlust ning nende positsiooni läbirääkimistel, mis ongi taotletav eesmärk. Ettepanek on proportsionaalne, sest see hõlmab üksnes ajakirjandusväljaandeid ja digitaalset kasutust. Peale selle ei mõjuta ettepanek tagasiulatuvalt mis tahes tegevusi või õigusi, mis on teostatud või omandatud enne ülevõtmise kuupäeva. Ettepanekus esitatud läbipaistvuskohustuse eesmärk on ainult tasakaalustada lepingulisi suhteid loojate ja nende lepinguliste partnerite vahel, austades samal ajal lepingulist vabadust. ET 5 ET  • Vahendi valik Ettepanek on seotud kehtivate direktiividega, mida mõningatel juhtudel muudetakse. See jätab liikmesriikidele (vajaduse korral ja võttes arvesse saavutavat eesmärki) manööverdamisruumi, tagades samas, et toimiva siseturu eesmärk on täidetud. Direktiivi kasutamine on seetõttu asjakohane. 3. JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, KONSULTEERIMINE SIDUSRÜHMADEGA JA MÕJUHINNANGUD • Järelhindamised / kehtivate õigusaktide toimivuskontroll Komisjon vaatas kehtivad autoriõiguse eeskirjad läbi ajavahemikul 2013–2016 eesmärgiga „tagada, et autoriõigus ja autoriõigusega seotud tavad täidavad selles uues digitaalses keskkonnas jätkuvalt oma eesmärki“15. Kuigi läbivaatamine algas enne Euroopa Komisjoni parema õigusloome tegevuskava vastuvõtmist 2015. aasta mais,16 viidi see läbi kooskõlas parema õigusloome suunistega. Läbivaatamise protsess tõi esile eelkõige tõsised probleemid teatavate erandite rakendamise ja nende piiriülese mõju puudumisega,17 ning osutas raskustele autoriõigusega kaitstud sisu kasutamisel, eriti digitaalses ja piiriüleses kontekstis, mis on viimastel aastatel tekkinud. • Konsulteerimine sidusrühmadega Komisjon korraldas mitmeid avalikke konsultatsioone. Konsultatsioonid ELi autoriõiguste läbivaatamise üle, mis toimusid ajavahemikus 5. detsember 2013 kuni 5. märts 2014,18 andsid komisjonile ülevaate sidusrühmade seisukohtadest ELi autoriõiguse eeskirjade läbivaatamise kohta, sealhulgas erandite ja piirangute ning autorite ja esitajate tasustamise kohta. Avalikud konsultatsioonid ajavahemikus 24. september 2015 kuni 6. jaanuar 2016 puudutasid platvormide, veebipõhiste vahendajate, andmete ja pilvandmetöötluse ning jagamismajanduse õiguskeskkonda19. Nende raames esitasid kõik sidusrühmad tõendeid ja arvamusi vahendajate rolli kohta teoste ja muu materjali levitamisel. Ajavahemikus 23. märts 2016 kuni 15. juuni 2016 toimus avalik konsultatsioon kirjastajate rolli üle autoriõiguse väärtusahelas ja panoraamierandi kohta. Kõnealune konsultatsioon võimaldas eelkõige koguda arvamusi võimaluse kohta võtta kasutusele uus ELi õigusakt autoriõigusega seotud uute kirjastajate õiguste kohta. Lisaks pidas komisjon aastatel 2014–2016 arutelusid asjaomaste sidusrühmadega ettepanekus käsitletud eri teemade üle. 15 COM(2012) 789 (final). 16 COM(2015) 215 (final). 17 Need hõlmavad vastavalt illustreeriva materjalina kasutamise erandit õppetöös või teadusuuringutes (sest see on seotud teksti ja andmekaevega) ja teatavaid reproduktsioone (sest see on seotud kultuuripärandi säilitamisega). 18 Aruanded konsultatsiooni vastuste kohta on kättesaadavad veebisaidil: http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2013/copyright-rules/docs/contributions/consultation- report_en.pdf 19 Esialgsed tulemused on kättesaadavad aadressil: https://ec.europa.eu/digital-single-market/news/first- brief-results-public-consultation-regulatory-environment-platforms-online-intermediaries ET 6 ET  • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Direktiivi 2001/29/EÜ kohaldamise, teatavate erandite ja piirangute kohandamise majandusliku mõju, teksti- ja andmekaeve õigusraamistiku ning autorite ja esitajate tasustamise kohta on tehtud õiguslikke20 ja majanduslikke21 uuringuid. • Mõju hindamine Käesoleva ettepaneku kohta tehti mõju hindamine22. 22. juuli 2016 esitas õiguskontrollikomitee positiivse arvamuse tingimusel, et mõju hindamist veelgi parandatakse23. Lõplikus mõjuhinnangus võetakse arvesse kõnealuses arvamuses sisalduvaid märkusi. Mõju hindamisel kaaluti lähteolukorra stsenaariume, poliitikavariante ja nende mõju kaheksa teemana, mis rühmitati kolme peatükki, nimelt i) infosisu laiem kättesaadavus, ii) erandite kohandamine digitaalses ja piiriüleses keskkonnas ning iii) autoriõiguse seisukohast hästi toimiva turu saavutamine. Erinevatele sidusrühmadele avaldatavat mõju on analüüsitud iga poliitikavaliku puhul. Võttes eelkõige arvesse VKEde ülekaalu loomemajanduses jõuti analüüsis järeldusele, et erikorra kehtestamine ei oleks kohane, kuna see ei oleks kooskõlas sekkumise eesmärgiga. Iga teema poliitikavalikud on lühidalt esitatud allpool. Audiovisuaalteostele ligipääs ja nende kättesaadavus nõudevideoplatvormide puhul: Mitteseadusandlik poliitikavalik (poliitikavariant 1), mis koosnes sidusrühmadega arutelu korraldamisest litsentsiküsimuste üle, jäeti välja, kuna seda peeti ebapiisavaks erinevate takistuste kõrvaldamisel. Tehtud valik (poliitikavariant 2) ühendab sidusrühmadega arutelu korraldamise liikmesriikide kohustusega luua läbirääkimiste mehhanismi. Enam mitteturustatavad teosed: Poliitikavariandiga 1 nõuti liikmesriikidelt piiriülese mõjuga õigusliku mehhanismi loomist, et hõlbustada litsentsimist enam mitteturustatavate raamatute ja erialaajakirjade puhul ning sidusrühmade arutelu korraldamist riiklikul tasandil, et soodustada selle mehhanismi rakendamist. Poliitikavariant 2 läks veelgi kaugemale, kuna seda kohaldataks kõigi enam mitteturustatavate teoste suhtes. Sellist laiendamist peeti vajalikuks enam mitteturustatavate teoste litsentsimisega seotud probleemide lahendamiseks kõigis sektorites. Seetõttu valiti poliitikavariant 2. 20 Uuring direktiivi 2001/29/EÜ kohaldamise kohta autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste puhul infoühiskonnas: http://ec.europa.eu/internal_market/copyright/studies/index_en.htm; Uuring teksti- ja andmekaeve õigusraamistiku kohta: http://ec.europa.eu/internal_market/copyright/docs/studies/1403_study2_en.pdf; Uuring üldsusele kättesaadavaks tegemise õiguse kohta ja selle seos reprodutseerimisõigusega piiriülese digitaalse edastamise puhul: http://ec.europa.eu/internal_market/copyright/docs/studies/141219-study_en.pdf; Uuringu autorite ja esitajate tasustamise kohta nende teoste kasutamise ja esituste salvestamise korral: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/commission-gathers-evidence-remuneration-authors- and-performers-use-their-works-and-fixations; Study on the remuneration of authors of books and scientific journals, translators, journalists and visual artists for the use of their works: [hyperlink to be included – publication pending] 21 Uuring „Assessing the economic impacts of adapting certain limitations and exceptions to copyright and related rights in the EU“: http://ec.europa.eu/internal_market/copyright/docs/studies/131001- study_en.pdf ja uuring „Assessing the economic impacts of adapting certain limitations and exceptions to copyright and related rights in the EU – Analysis of specific policy options“: http://ec.europa.eu/internal_market/copyright/docs/studies/140623-limitations-economic-impacts- study_en.pdf 22 Lisada link IA-le ja kommenteeritud kokkuvõttele. 23 Lisada link õiguskontrollikomitee arvamusele. ET 7 ET  Teoste ja muu materjali kasutamine digitaalse ja piiriülese õppetegevuse jaoks: Poliitikavariant 1 seisnes suunistes liikmesriikidele, kuidas kasutada olemasolevat õppetöö erandit digikeskkonnas, ja sidusrühmadega peetavate arutelude korraldamist. Seda ei peetud õiguskindluse tagamiseks piisavaks, eelkõige seoses piiriülese kasutamisega. Poliitikavariandiga 2 nõuti kohustuslike erandite kehtestamist, millel oleks piiriülene mõju digikeskkonnas. Poliitikavariant 3 sarnaneb variandile 2, kuid jätab liikmesriikidele teatud paindlikkuse otsustada erandi tegemine vastavalt litsentside olemasolule. See variant leiti olevat kõige proportsionaalsem. Teksti- ja andmekaeve: Poliitikavariant 1 hõlmas tööstuse iseregulatsiooni algatusi. Muud valikud käsitlesid kohustuslikku erandit, mis hõlmaks teksti- ja andmekaevet. Poliitikavariandi 2 puhul hõlmas erand ainult mitteäriliste teaduslike uuringute eesmärki. Variandi 3 puhul lubati ka äriliste teaduslike uuringute eesmärki, kuid kasusaajate hulk oli piiratud. Poliitikavariant 4 läks kaugemale, sest sellega kasusaajaid ei piirata. Poliitikavariant 3 leiti olevat kõige proportsionaalsem. Kultuuripärandi säilitamine: Poliitikavariant 1 hõlmas suuniste andmist liikmesriikide erandi rakendamise kohta konkreetsete reproduktsioonide säilitamise eesmärgil. See variant jäeti kõrvale, sest seda peeti ebapiisavaks, et saavutada õiguskindlus selles valdkonnas. Valituks osutus poliitikavariant 2, mis hõlmab kohustuslikku erandit kultuuripärandiasutustele kultuuripärandi säilitamiseks. Autoriõigusega kaitstud sisu kasutamine infoühiskonna teenuste kaudu, mis võimaldab kasutajate poolt üles laaditud suure hulga teoste ja muu materjali säilitamist ja kättesaadavust: Poliitikavariant 1 koosnes sidusrühmade dialoogi korraldamisest. See lähenemisviis jäeti kõrvale, sest sellel oleks piiratud mõju õiguste omajate võimalusele määrata kindlaks oma teoste ja muu materjali kasutamise tingimused. Valituks osutus poliitikavariant 2, mis läheb kaugemale ja millega nähakse ette teatavate teenusepakkujate kohustus rakendada asjakohast tehnoloogiat ja toetada kokkulepete sõlmimist õiguste omajatega. Õigused väljaannete puhul: Poliitikavariant 1 hõlmas sidusrühmade dialoogi korraldamist, et leida lahendused ajakirjandusväljaannete sisu levitamiseks. See variant jäeti kõrvale, sest seda peeti ebapiisavaks, et tagada õiguskindlus kogu ELis. Poliitikavariant 2 koosnes seotud õiguse kehtestamisest, mis hõlmab ajakirjandusväljaannete digitaalset kasutamist. Lisaks selle jäeti poliitikavariandiga 3 liikmesriikidele võimalus lubada kirjastajatel, kellele autor on õigused üle andnud või loa andnud teost kasutada, taotleda osa tuludest, hüvitamaks erandi alusel kasutamist. Valituks osutus viimane poliitikavariant, kuna selle kaudu tegeletakse kõigi asjaomaste probleemidega. Õiglane tasu autorite ja esitajate lepingutes: Poliitikavariant 1 koosnes soovitusest liikmesriikidele ja sidusrühmadega peetava dialoogi korraldamisest. See valik lükati kõrvale, kuna see ei oleks piisavalt tõhus. Poliitikavariandiga 2 nähti ette läbipaistvuskohustuse kehtestamine autorite lepingulistele partneritele. Poliitikavariandi 3 raames tehti lisaks ettepanek kehtestada tasude kohandamise mehhanism ning vaidluste lahendamise mehhanism. Viimane poliitikavariant jäi ka kehtima, sest poliitikavariant 2 ei oleks andnud loojatele jõustamisvõimalust läbipaistvuskohustuse toetamiseks. • Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine Erandiga hõlmatud kasutusviiside puhul võimaldab ettepanek haridusasutustel, avalikes huvides tegutsevatel teadusasutustel ning kultuuripärandiasutustel vähendada tehingukulusid. Tehingukulude vähendamine ei tähenda tingimata, et õiguste omajate tulud või litsentsitasud ET 8 ET  väheneksid. Õiguste ulatus ja tingimused tagavad, et õiguste omajad kannaksid minimaalset kahju. Mõju nende valdkondade VKEdele (eelkõige teadus- ja õppematerjalide kirjastajad) ja nende ärimudelitele peaks seetõttu olema piiratud. Mehhanismid, mille eesmärk on parandada litsentsimistavasid, võivad vähendada tehingukulusid ja suurendada õiguste omajate litsentsitasusid. Valdkondade VKEsid (tootjad, levitajad, kirjastajad jne) mõjutaks see positiivselt. Positiivselt mõjutaks see ka teisi sidusrühmi, nt nõudevideoplatvorme. Ettepanek sisaldab ka mitmeid meetmeid (läbipaistvuskohustus õiguste omajate lepingulistele partneritele, uus õigus kirjastajatele ning kohustused mõningate internetipõhiste teenuste puhul), mis parandaksid õiguste omajate läbirääkimispositsiooni ning kontrolli oma teoste ja muu materjali kasutamise üle. Eeldatakse, et see avaldab positiivset mõju õiguste omajate tuludele. Ettepanek sisaldab uusi kohustusi mõningate internetipõhiste teenuste puhul ning neile, kellele autorid ja esitajad loovutavad oma õigused. Need kohustused võivad kaasa tuua täiendavaid kulusid. Samas tagatakse ettepanekuga, et kulud on jätkuvalt proportsionaalsed ja et vajaduse korral mõnede osalejate suhtes kohustused ei kehti. Näiteks läbipaistvuskohustust ei kohaldata, kui kaasnevad halduskulud oleksid saadava tuluga võrreldes ebaproportsionaalsed. Mis puutub internetipõhiste teenuste kohustustesse, siis kohaldatakse neid üksnes infoühiskonna teenuste suhtes, mis säilitavad ja teevad kättesaadavaks suurel hulgal kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud sisu. Ettepanekuga pannakse liikmesriikidele kohustus rakendada läbirääkimiste ja vaidluste lahendamise mehhanismid. See tähendab liikmesriikide jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid. Enamikul juhtudel võivad nad siiski tugineda olemasolevatele struktuuridele, mis piirab kulusid. Õppetöö erand võib liikmesriikidele samuti tuua kaasa kulusid, mis on seotud meetmetega, millega tagatakse litsentside nähtavus ja kättesaadavus haridusasutuste jaoks. Uusi tehnoloogilisi arenguid on põhjalikult uuritud. Ettepanek sisaldab mitmeid erandeid, mille eesmärk on hõlbustada autoriõigusega kaitstud sisu kasutamist uute tehnoloogiate kaudu. Käesolev ettepanek hõlmab ka meetmeid, mis hõlbustavad ligipääsu sisule, sh digivõrkude kaudu. Lisaks tagatakse ettepanekuga tasakaalustatud läbirääkimispositsioonid digikeskkonna kõigi osalejate vahel. • Põhiõigused Autorite ja esitajate kauplemispositsiooni parandamine ning õiguste omajate kontrolli suurendamine nende autoriõigusega kaitstud sisu üle tagavad, et ettepanekul on positiivne mõju autoriõigusele kui omandiõigusele, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 17. Seda positiivset mõju tugevdavad veelgi meetmed, mis parandavad litsentsimistavasid ning õiguste omajate tulusid. Uued erandid, mis vähendavad mingil määral õiguste omajate monopoli on põhjendatud muude avaliku huviga seotud eesmärkidega. Need erandid mõjutavad tõenäoliselt positiivselt õigust haridusele ning kultuurilisele mitmekesisusele. Direktiivil on piiratud mõju ettevõtlusvabadusele ning sõna- ja teabevabadusele, mis on sätestatud vastavalt harta artiklites 16 ja 11, sest kasutusele on võetud leevendusmeetmed ja tasakaalustatud lähenemisviis asjaomaste sidusrühmade kohustuste kohta. 4. MÕJU EELARVELE Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet. ET 9 ET  5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve-, hindamis- ja aruandluskord Vastavalt artiklile 22 vaatab komisjon direktiivi läbi hiljemalt [viie] aasta möödumisel [ülevõtmise] kuupäevast. • Selgitavad dokumendid Kooskõlas ettepaneku põhjendusega 48 teavitavad liikmesriigid komisjoni oma ülevõtmismeetmetest selgitavate dokumentidega. See on vajalik, arvestades ettepanekuga kehtestatud eeskirjade keerukust ja vajadust tagada ühtlustatud lähenemisviis digitaalse ja piiriülese keskkonna suhtes kohaldatavatele eeskirjadele. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Esimene jaotis sisaldab üldsätteid, milles i) täpsustatakse direktiivi reguleerimiseset ja kohaldamisala ja ii) esitatakse mõisted, mida tuleb tõlgendada Euroopa Liidus ühetaoliselt. Teine jaotis käsitleb meetmeid, millega kohandatakse erandeid ja piiranguid digitaalse ja piiriülese keskkonna jaoks. See jaotis sisaldab kolme artiklit, milles kohustatakse liikmesriike nägema ette kohustuslik erand või piirang, mis võimaldab i) teksti- ja andmekaevet teadusasutuste poolt läbi viidud teadusuuringute eesmärgil (artikkel 3); ii) digitaalsete teoste ja muu materjali kasutamist illustreeriva materjalina õppetöös (artikkel 4) ning iii) kultuuripärandiasutustel teha koopiaid teostest ja muust materjalist, mis on püsivalt nende kogudes, niisuguses ulatuses, mis on vajalik nende säilitamiseks (artikkel 5). Artiklis 6 sätestatakse erandeid ja piiranguid käsitleva jaotise üldsätted. Kolmas jaotis käsitleb meetmeid, millega parandatakse litsentseerimistavasid ning tagatakse infosisu laiem kättesaadavus. Artikliga 7 nähakse ette, et liikmesriikidel tuleb kehtestada õigusraamistik, mis hõlbustaks enam mitteturustatavate teoste ja muu materjali litsentsilepinguid. Artikliga 8 tagatakse selliste litsentsilepingute piiriülene mõju. Artiklis 9 nõutakse, et liikmesriigid peavad looma sidusrühmade dialoogi küsimustes, mis on seotud artiklitega 7 ja 8. Artikliga 10 kehtestatakse liikmesriikidele kohustus näha ette läbirääkimiste mehhanism, et soodustada läbirääkimisi seoses audiovisuaalteoste internetis kasutamisega. Neljas jaotis käsitleb meetmeid, millega saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv turg. Artiklites 11 ja 12 sätestatakse i) õigus laiendada direktiivi 2001/29/EÜ artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 2 ajakirjandusväljaannete kirjastajatele oma väljaannete digitaalseks kasutamiseks ja ii) nähakse ette liikmesriikide võimalus anda kirjastajatele võimalus taotleda hüvitisest osa erandi alusel toimunud kasutuste korral. Artikliga 13 kehtestatakse infoühiskonna teenusepakkujatele, kes talletavad ja võimaldavad ligipääsu kasutajate poolt üles laaditud suurele hulgale teostele ja muule materjalile, kohustus võtta asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada õiguste omajatega sõlmitud lepingute toimimine ning vältida sellise sisu kättesaadavust, mis on kokku lepitud õiguste omajate ja teenusepakkujate vahel. Artiklis 14 nõutakse, et liikmesriigid lisaksid läbipaistvuskohustused autorite ja esitajate hüvanguks. Artikliga 15 nähakse ette, et liikmesriigid kehtestavad lepingute kohandamise mehhanismi seoses artiklis 14 sätestatud kohustustega. Artikkel 16 kohaselt tuleb liikmesriikides luua vaidluste lahendamise mehhanism küsimuste jaoks, mis tulenevad artiklites 14 ja 15 kohaldamisest. Viies jaotis sisaldab lõppsätteid, mis käsitlevad muudatusi teistes direktiivides, kohaldamisaega, üleminekusätteid, isikuandmete kaitset, ülevõtmist, läbivaatamist ja jõustumist. ET 10 ET  2016/0280 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust24, võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust25, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Asutamislepinguga nähakse ette siseturu rajamine ning süsteemi sisseseadmine, mis tagaks siseturul moonutamata konkurentsi. Neid eesmärke peaks aitama saavutada liikmesriikide autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate õigusnormide ühtlustamine. (2) Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas vastu võetud direktiivid tagavad kõrgetasemelise kaitse õiguste omajatele ja loovad raamistiku, milles teoste ja muu materjali kasutamine saab toimuda. Ühtlustatud õigusraamistik aitab kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele: sellega stimuleeritakse innovatsiooni, loomingulisust, investeeringuid ja uue sisu tootmist, ühtlasi ka digikeskkonnas. Kõnealuse õigusraamistikuga ette nähtud kaitse aitab kaasa ka Euroopa Liidu eesmärgile austada ja edendada kultuurilist mitmekesisust, rõhutades samal ajal ühist kultuuripärandit. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt peab liit võtma oma tegevuses arvesse erinevaid kultuuriaspekte. (3) Digitehnoloogia kiire areng on jätkuvalt muutmas teoste ja muu kaitstud materjali loomist, tootmist, levitamist ja kasutamist. Esile kerkivad uued ärimudelid ja osalejad. Eesmärgid ja põhimõtted, mis on sätestatud Euroopa Liidu autoriõiguse raamistikus, on endiselt ajakohased. Siiski püsib õiguskindlusetus nii õiguste omajate kui ka kasutajate jaoks teatavate kasutusviiside puhul, sealhulgas teoste või muu materjali piiriülene kasutus digikeskkonnas. Nagu on sätestatud komisjoni teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“,26 on mõnes valdkonnas vaja kohandada ja täiendada kehtivat liidu autoriõiguse raamistikku. Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad teatavate erandite ja piirangute 24 24 ELT C , , lk . 25 25 ELT C , , lk . 26 COM(2015) 626 (final). ET 11 ET  kohandamiseks digitaalse ja piiriülese keskkonnaga, samuti meetmed, et hõlbustada teatavaid litsentsimistavasid seoses enam mitteturustatavate teoste levitamisega ning audiovisuaalteoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide kaudu, eesmärgiga tagada laialdasem ligipääs sisule. Selleks et saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv turg, tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad väljaannetega seotud õigusi, nende internetiteenuste osutajate kasutusõigusi, kes säilitavad ja võimaldavad ligipääsu suurele hulgale kasutajate poolt üles laaditud teostele ja muule materjalile, ning autorite ja esitajate lepingute läbipaistvust. (4) Käesolev direktiiv toetub eeskirjadele (ja täiendab neid), mis on sätestatud praegu kõnealuses valdkonnas kehtivates direktiivides, eelkõige järgmistes: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ27, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ28, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/115/EÜ29, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/24/EÜ30, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/28/EL31 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL32. (5) Teadusuuringute, hariduse ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas võimaldab digitehnoloogia uusi kasutusviise, mis ei ole selgelt hõlmatud erandeid ja piiranguid käsitlevate kehtivate liidu eeskirjadega. Lisaks võib direktiivides 2001/29/EÜ, 96/9/EÜ ja 2009/24/EÜ sätestatud erandite vabatahtlikkus nimetatud valdkondades negatiivselt mõjutada siseturu toimimist. See on eriti asjakohane seoses piiriülese kasutusega, mis muutub digikeskkonnas üha olulisemaks. Kehtivates liidu õigusaktides sätestatud erandeid ja piiranguid, mis on seotud teadusuuringute, õppetöö ja kultuuripärandi säilitamisega, tuleks seetõttu uuesti hinnata, võttes arvesse neid uusi kasutusviise. Kasutusele tuleks võtta kohustuslikud erandid ja piirangud, mis käsitlevad kasutamist seoses teksti- ja andmekaevetehnoloogiatega teadusuuringute valdkonnas, kasutamist illustreeriva materjalina õppetöös ja kultuuripärandi säilitamist. Kasutusviiside puhul, mis ei ole hõlmatud käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega, tuleks jätkuvalt kohaldada liidu õiguses olemasolevaid erandeid ja piiranguid. Direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ tuleks kohandada. (6) Käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega püütakse saavutada õiglane tasakaal autorite ja muude õiguste omajate huvide ning kasutajate huvide vahel. Neid saab kohaldada üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus kaitstud teose või muu materjali tavapärase kasutamisega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste omaja õiguspäraseid huve. (7) Direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud tehniliste meetmete kaitse on jätkuvalt oluline, et tagada autoritele ja muudele õiguste omajatele liidu õigusaktidega antud õiguste kaitse 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20–28). 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10–19). 29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28–35). 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16–22). 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5–12). 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72–98). ET 12 ET  ja tõhus kasutamine. See kaitse tuleb säilitada, tagades seejuures, et tehniliste meetmete kasutamine ei takista käesoleva direktiiviga kehtestatud erandite ja piirangute kasutamist, mis on eriti oluline veebikeskkonnas. Õiguste omajatel peaks olema võimalus seda tagada vabatahtlike meetmete abil. Neil peaks olema vabadus valida vorm ja detailid, et anda käesoleva direktiiviga kehtestatud erandite ja piirangute kasutajatele võimalus neist kasu saada, tingimusel et need on asjakohased. Vabatahtlike meetmete puudumise korral peaksid liikmesriigid võtma asjakohased meetmed vastavalt direktiivi 2001/29/EÜ artikli 6 lõike 4 esimesele lõigule. (8) Uued tehnoloogiad võimaldavad digivormis teabe (näiteks teksti, heli, piltide või andmete) automatiseeritud analüüsi, mida tuntakse enamasti teksti- ja andmekaevena. Need tehnoloogiad võimaldavad teadlastel töödelda suurtes kogustes andmeid, et saada uusi teadmisi ja avastada uusi suundumusi. Kuna teksti- ja andmekaeve on digimajanduses laialdaselt levinud, ollakse valdavalt seisukohal, et teksti- ja andmekaevest saavad eelkõige kasu teadusringkonnad ning seeläbi soodustatakse innovatsiooni. Teadusorganisatsioonid, nagu ülikoolid ja teadusasutused, seisavad Euroopa Liidus siiski silmitsi õiguskindlusetusega küsimuses, mil määral tohib teostada teksti- ja andmekaevet sisus. Teatavatel juhtudel võib teksti- ja andmekaeve hõlmata materjali, mis on kaitstud autoriõigusega ja/või sui generis andmebaasi tegija õigusega, eelkõige seoses teoste või muu materjali reprodutseerimisega ja/või andmebaasist sisu väljavõtete tegemisega. Kui ei ole kohaldatavat erandit või piirangut, oleks selliseks tegevuseks vaja õiguste omajate luba. Teksti- ja andmekaevet võib teha ka seoses puhaste faktide või andmetega, mis ei ole kaitstud autoriõigusega kaitstud, ja sellisel juhul ei oleks luba vaja. (9) Liidu õigusaktides on juba sätestatud teatavad erandid ja piirangud, mis hõlmavad kasutamist teadustöö eesmärgil ning mida võiks kohaldada teksti- ja andmekaeve suhtes. Need erandid ja piirangud on siiski vabatahtlikud ja neid ei ole täielikult kohandatud tehnoloogia kasutamisega teadusuuringutes. Kui teadlastel on seaduslik juurdepääs infosisule, nt publikatsioonide tellimuste kaudu või avatud juurdepääsu litsentsiga, võivad litsentside tingimused välistada teksti- ja andmekaeve. Kuna teadustegevus toimub üha enam digitehnoloogia abil, tekib oht, et liidu konkurentsipositsioon teadusruumina kannatab, kui ei võeta meetmeid, et lahendada õiguskindlusetus seoses teksti- ja andmekaevega. (10) Selline õiguskindlusetus tuleb lahendada, nähes ette kohustusliku erandi seoses reprodutseerimisõigusega ja õigusega keelata andmebaasi väljavõte. Uus erand ei tohiks mõjutada olemasolevat kohustuslikku erandit ajutise reprodutseerimise suhtes, mis on sätestatud direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1, mille kohaldamist tuleks jätkata teksti- ja andmekaeve meetodite puhul, millega ei kaasne koopiate valmistamine, mis läheb kaugemale selle erandi ulatusest. Teadusasutused peaksid samuti saama kasutada erandit, kui nad loovad avaliku ja erasektori partnerlussuhteid. (11) Teadusasutused kogu liidust hõlmavad väga erinevaid üksusi, kelle peamine eesmärk on viia läbi teadusuuringuid või teha seda koos haridusteenuste osutamisega. Üksuste mitmekesisuse tõttu on oluline, et oleks olemas ühine arusaam sellest, kes võivad erandist kasu saada. Vaatamata erinevatele õiguslikele vormidele ja struktuuridele, on eri liikmesriikide teadusasutustele üldiselt omane, et need toimivad kas mittetulunduslikul alusel või täites riigi poolt tunnustatud avaliku huvi ülesandeid. Selline avaliku huvi ülesanne võib kajastuda näiteks riiklikus rahastamises, riigi õigusnormide sätetes või hankelepingutes. Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei peeta teadusasutuseks organisatsioone, mille üle äriühingutel on otsustav mõju, võimaldades ET 13 ET  neil teostada kontrolli struktuurilistes olukordades, näiteks tema aktsionäride või liikmetena, mis võib põhjustada eelisjuurdepääsu teadustöö tulemustele. (12) Pidades silmas juurdepääsutaotluste ning teoste ja muu materjali allalaadimiste potentsiaalselt suurt arvu, peaks õiguste omajatel olema lubatud võtta meetmeid, kui on olemas risk, et süsteemide või andmebaaside, kus teosed või muu materjal on majutatud, turvalisus ja terviklikkus seataks ohtu. Kõnealused meetmed ei tohiks ületada seda, mis on vajalik, et tagada süsteemi turvalisus ja terviklikkus, ning need ei tohiks takistada erandi tõhusat kohaldamist. (13) Puudub vajadus näha ette õiguste omajatele hüvitise maksmine seoses käesoleva direktiiviga kehtestatud teksti- ja andmekaeve erandi kasutamisega, kuna erandi olemuse ja ulatuse tõttu peaks kahju olema minimaalne. (14) Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punkt a võimaldab liikmesriikidel kehtestada erandi või piirangu reprodutseerimisõigusele, üldsusele edastamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise puhul, mille ainsaks eesmärgiks on muu hulgas kasutamine illustreeriva materjalina õppetöös. Lisaks on direktiivi 96/9/EÜ artikli 6 lõike 2 punktis b ja artikli 9 punktis b lubatud kasutada andmebaase väljavõtete tegemiseks või nende sisu olulise osa taaskasutamiseks, kui seda kasutatakse illustreeriva materjalina õppetöös. On ebaselge, kuidas tuleks kõnealuseid erandeid ja piiranguid kasutada digikeskkonnas. Lisaks puudub selgus, kas neid erandeid ja piiranguid kohaldatakse olukordades, kui õpe toimub veebis ja seega distantsilt. Lisaks ei ole olemasolevas raamistikus sätestatud piiriülene mõju. Selline olukord võib pärssida digitaalselt toetatavat õppetegevust ja kaugõpet. Seepärast on vaja kehtestada uus kohustuslik erand või piirang tagamaks, et haridusasutused saaksid täieliku õiguskindluse olukordades, kus digiõppe käigus kasutatakse teoseid või muud materjali, sealhulgas interneti kaudu ja piiriüleselt. (15) Kuigi piiriülese hariduse ja kaugõppe programme töötatakse enamasti välja kõrghariduse tasemel, kasutatakse digitaalseid vahendeid ja ressursse üha enam hariduse kõigil tasanditel, et eelkõige parandada ja täiendada õpikogemust. Käesoleva direktiiviga kehtestatavast erandist või piirangust peaksid kasu saama kõik haridusasutused nii alg-, kesk-, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel ning seda ulatuses, mil määral toimub nende haridusalane tegevus mitteärilisel eesmärgil. Haridusasutuse organisatsiooniline struktuur või rahastamisvahendid ei ole otsustavad, et määrata kindlaks tegevuse mitteäriline iseloom. (16) Erand või piirang peaks hõlmama teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist, näiteks teoste osade või väljavõtete kasutamist, et toetada, rikastada või täiendada õpetamist, sealhulgas sellega seotud õpitegevusi. Teoste või muu materjali kasutamine erandi või piirangu raames peaks aset leidma ainult haridusasutuste vastutusel toimuva õpetamis- ja õppimistegevuse kontekstis, sealhulgas eksamite ajal, ning piirduma sellega, mis on vajalik selliste tegevuste läbiviimiseks. Erand või piirang peaks hõlmama nii digivahenditega kasutamist klassis kui ka veebipõhist kasutust haridusasutuse turvalise võrgu kaudu, millele juurdepääs peaks olema kaitstud, eelkõige autentimismenetlustega. Erandit või piirangut tuleb mõista nii, et see hõlmab puuetega inimeste konkreetseid ligipääsuvajadusi seoses teoste kasutamisega illustreeriva materjalina õppetöös. (17) Teoste ja muu materjali kasutamise hõlbustamiseks kehtib mitmes liikmesriigis muu kord, mis põhineb direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud erandil või litsentsilepingul, mis hõlmab muid kasutusviise. Selline kord on tavaliselt välja töötatud, võttes arvesse haridusasutuste vajadusi ning erinevaid haridustasandeid. Arvestades, et on ET 14 ET  hädavajalik ühtlustada uue kohustusliku erandi või piirangu reguleerimisala seoses piiriülese õppetegevusega digitaalses keskkonnas, võivad rakendamise üksikasjad liikmesriigiti erineda, kui need ei takista erandi või piirangu tõhusat kohaldamist või piiriülest kasutust. See peaks võimaldama liikmesriikidel lähtuda olemasolevast riigi tasandil kokku lepitud korrast. Eelkõige võivad liikmesriigid otsustada erandi või piirangu kohaldamisel lähtuda täielikult või osaliselt adekvaatsete litsentside kättesaadavusest, mis hõlmavad vähemalt samu kasutusalasid, mis on lubatud erandi raames. See mehhanism võimaldab näiteks anda eelise nende materjalide litsentsidele, mis on mõeldud peamiselt haridusturu jaoks. Välistamaks, et selline mehhanism tekitab õiguskindlusetust või haridusasutustele halduskoormust, peaksid selle lähenemisviisi valinud liikmesriigid võtma konkreetseid meetmeid, tagamaks, et litsentsimissüsteemid, mis võimaldavad teoste või muu materjali digitaalset kasutust illustreeriva materjalina õppetöös, on kergesti kättesaadavad ning et haridusasutused on teadlikud sellistest litsentsimissüsteemidest. (18) Pärandi säilitamiseks võib olla vaja kultuuripärandiasutuse kogudes olevat teost või muud objekti reprodutseerida ning selleks on tarvis asjaomaste õiguste omajate luba. Kultuuripärandiasutused tegelevad oma kogude säilitamisega tulevaste põlvede jaoks. Digitehnoloogia pakub uusi võimalusi nendes kogudes oleva kultuuripärandi säilitamiseks, kuid see toob kaasa ka uusi probleeme. Nende uute probleemide tõttu on vaja kohandada kehtivat õigusraamistikku, nähes ette kohustusliku erandi reprodutseerimisõigusele, et võimaldada neid säilitamistoiminguid. (19) Liikmesriikide erinevad lähenemisviisid kultuuripärandiasutuste säilitamistoimingutele takistavad piiriülest koostööd ning kultuuripärandiasutuste säilitamisviiside jagamist siseturul, mis toob kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise. (20) Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel oma kogudes püsivalt olevate teoste ja muu materjali reprodutseerimist teoste säilitamise eesmärgil, et vältida tehnoloogia iganemisest või originaalteose kahjustumisest tulenevaid probleeme. Selline erand peaks võimaldama vajaliku arvu koopiate valmistamist asjakohase säilitamisvahendi, -viisi või - tehnoloogia abil teose või muu materjali mis tahes eluhetkel, ulatuses, mis on vajalik, et valmistada koopia üksnes säilitamise eesmärgil. (21) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks teoseid ja muud materjali pidada püsivalt kultuuripärandiasutuse kollektsiooni kuuluvaks, kui kultuuripärandiasutus omab või püsivalt hoiustab nende koopiad, näiteks omandi ülemineku või litsentsilepingute tulemusena. (22) Kultuuripärandiasutustel peaks olema selge raamistik enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks ja levitamiseks, sealhulgas piiriüleselt. Enam mitteturustatavate teoste kogude eripära tähendab seda, et õiguste omajate eelneva nõusoleku saamine võib olla väga keeruline. See võib tuleneda näiteks teoste või muu materjali vanusest, nende piiratud kaubanduslikust väärtusest või asjaolust, et need ei olnud kunagi ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil. Seepärast on vaja ette näha meetmed, millega lihtsustatakse kultuuripärandiasutuste kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste õiguste litsentsimist, ja võimaldada seeläbi siseturul piiriülest mõju evivate lepingute sõlmimist. (23) Käesolevas direktiiviga ette nähtud raamistikus peaks liikmesriikidel olema vabadus valida konkreetset tüüpi mehhanism, mis võimaldaks enam mitteturustatavate teoste litsentse laiendada nende õiguste omajate õigustele, keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, kooskõlas oma õiguslike traditsioonide, tavade või ET 15 ET  olukorraga. Sellised mehhanismid hõlmavad laiendatud kollektiivset litsentsimist ning esindatuse eeldust. (24) Sellise litsentsimismehhanismi jaoks on vaja range ja hästi toimivat kollektiivse esindamise süsteemi. Kõnealune süsteem hõlmab eelkõige head valitsemistava, läbipaistvust ja aruandlust, samuti korrapärast, hoolikat ja täpset tulude maksmist individuaalsete õiguste omajatele, nagu on ette nähtud direktiiviga 2014/26/EL. Täiendavad asjakohased kaitsemeetmed peaksid olema kättesaadavad kõigile õiguste omajatele, kellel peaks olema võimalus välistada sellise mehhanismi kohaldamine nende teoste või muu materjali suhtes. Kõnealuste mehhanismide tingimused ei tohiks mõjutada nende praktilist tähtsust kultuuripärandiasutustele. (25) Arvestades kultuuripärandiasutuste kogudes olevate teoste ja muu materjali varieeruvust, on oluline, et käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismid oleksid kättesaadavad ja praktikas kasutatavad eri liiki teoste ja muu materjali puhul, sealhulgas fotod, helisalvestised ja audiovisuaalteosed. Selleks et kajastada mitmesuguste kategooriate eripära seoses teoste ja muu materjali avaldamise ja levitamise viisidega ning lihtsustada kõnealuste mehhanismide kasutamist, peaksid liikmesriigid kehtestama konkreetsed nõuded ja menetlused litsentsimismehhanismide praktiliseks kohaldamiseks. Liikmesriikidel oleks seda tehes asjakohane konsulteerida õiguste omajate, kasutajate ja kollektiivse esindamise organisatsioonidega. (26) Rahvusvahelise viisakuse põhimõttest lähtudes ei tohiks enam mitteturustavate teoste digiteerimise ja levitamise litsentsimismehhanisme, mis on sätestatud käesolevas direktiivis, kohaldada teoste või muu materjali suhtes, mis esimest korda avaldati kolmandas riigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt kolmandas riigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub kolmandas riigis. Kõnealuseid mehhanisme ei tohiks kohaldada kolmandate riikide kodanike teoste ja muu materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui esimene avaldamine toimus liikmesriigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt liikmesriigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub liikmesriigis. (27) Massilised digiteerimiprojektid võivad kultuuripärandiasutustele kaasa tuua märkimisväärseid investeeringuid. Käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismide raames antavad litsentsid ei tohiks takistada neil piisava tulu teenimist, et katta litsentsiga hõlmatud teoste ja muu materjali digiteerimise ja levitamise kulud. (28) Sobivalt tuleks avalikustada teavet, mis käsitleb enam mitteturustatavate teoste ja muu materjali tulevast ja käimasolevat kasutamist kultuuripärandiasutuste poolt käesoleva direktiiviga kehtestatud litsentseerimismehhanismi alusel ning olemasolevat korda, mis võimaldab kõigil õiguste omajatel välistada litsentside kasutamine nende teoste või muu materjali puhul. See on eriti oluline, kui kasutamine toimub siseturul piiriüleselt. Seetõttu on asjakohane sätestada üldsusele ligipääsetava ühtse liidu veebiportaali loomine, et nimetatud teave oleks avalikkusele kättesaadav mõistliku aja jooksul enne piiriülene kasutamise toimumist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 386/201233 on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 386/2012, millega antakse Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud ülesannete täitmine, sealhulgas avaliku ja erasektori esindajatest koosneva intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse moodustamine (ELT L 129, 16.5.2012, lk 1–6). ET 16 ET  määratud teatavad ülesanded ja tegevused, mida rahastatakse tema enda eelarvevahenditest ning mille eesmärk on hõlbustada ja toetada liikmesriikide ametiasutuste, erasektori ja liidu institutsioonide tegevust intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastases võitluses, sealhulgas rikkumiste ärahoidmises. Seetõttu on asjakohane panna kõnealusele ametile ülesandeks tegeleda sellist teavet pakkuva Euroopa portaali loomise ja haldamisega. (29) Audiovisuaalmeedia nõudeteenustel võib olla otsustav roll Euroopa teoste levitamisel kogu Euroopa Liidus. Selliste teoste Internetis kasutamise lepingute korral võib esineda raskusi, mis on seotud õiguste litsentsimisega. Selliseid küsimusi võib näiteks esineda, kui õiguste omaja konkreetsel territooriumil ei ole huvitatud teose levitamisest internetis või kui esineb asjaolusid, mis on seotud leviakende kasutamisega. (30) Hõlbustamaks audiovisuaalteoste litsentsimist nõudevideoplatvormide puhul, nõutakse käesoleva direktiiviga, et liikmesriigid looksid läbirääkimiste mehhanismi, mis võimaldab pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu, tugineda sellise erapooletu organi abile. See organ peaks pooltega kohtuma ning aitama kaasa läbirääkimistele, andes professionaalset ja välist nõu. Seda arvestades peaks liikmesriigid paika panema läbirääkimiste mehhanismi toimimise tingimused, sealhulgas läbirääkimiste toetamise ajakava ja kestus ning kulude kandmine. Liikmesriigid peaksid tagama haldus- ja finantskoormuse proportsionaalsuse, et garanteerida läbirääkimisfoorumi tõhusus. (31) Vaba ja pluralistlik ajakirjandus on hädavajalik, et tagada kvaliteetne žurnalistika ja kodanike juurdepääs teabele. See annab olulise panuse avalikku arutellu ning demokraatliku ühiskonna toimimisse. Üleminek paberväljaannetelt online- ajakirjandusele on ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tekitanud probleeme oma väljaannete litsentsimisega internetis kasutamiseks ja oma investeeringute tagasi teenimisega. Kuna ajakirjanduse kirjastajaid ei tunnustata õiguste omajatena, on litsentsimine ja õiguskaitse tagamine digikeskkonnas sageli keerukas ja ebatõhus. (32) Ajakirjanduse kirjastajate korralduslikku ja rahalist panust väljaannete koostamisel tuleb tunnustada ja veelgi ergutada, et tagada kirjastussektori kestlikkus. Seepärast on vaja kehtestada liidu tasandil ühtlustatud õiguskaitse paberväljaannetele seoses nende digitaalse kasutamisega. Sellise kaitse saab tõhusalt tagada, viies liidu õigusesse sisse autoriõigusega seotud õigused ajakirjandusväljaannete reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks seoses digitaalse kasutusega. (33) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on vaja määratleda ajakirjandusväljaande mõiste nii, et see hõlmaks üksnes ajakirjanduslikke väljaandeid, mida teenusepakkuja avaldab korrapäraselt või mida ajakohastatakse perioodiliselt mis tahes meediakanalis informeerimise või meelelahutuse eesmärgil. See hõlmaks näiteks päevalehti, üldist või erihuvi pakkuvaid nädala- ja kuukirju ning uudisportaale. Perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad, ei peaks olema hõlmatud käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatava kaitsega. Kõnealune kaitse ei laiene linkimisele, mis ei kujuta endast üldsusele edastamist. (34) Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antavad õigused peaksid olema sama ulatusega kui direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud õigused reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha, kui on tegemist digitaalsete kasutusviisidega. Samuti peaks nende suhtes kohaldama samu sätteid erandite ja piirangute kohta, mida kohaldatakse direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud õiguste korral, sealhulgas erand ET 17 ET  tsiteerimiseks kriitikas või ülevaates, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis d. (35) Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tagatav kaitse ei tohiks mõjutada väljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, sealhulgas ulatust, mil määral võivad autorid ja teised õiguste omajad kasutada oma teoseid või muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud. Ajakirjandusväljaannete kirjastajatel ei tohiks olla võimalik kasutada neile tagatud kaitset autorite ja muude õiguste omajate vastu. See ei piira lepingulisi suhteid, mis sõlmitakse ühelt poolt ajakirjandusväljaannete kirjastajate ning teiselt poolt autorite ja muude õiguste omajate vahel. (36) Ajakirjandusväljaannete, raamatute või teaduslike väljaannete kirjastajad tegutsevad sageli autoriõiguste üleandmise alusel, kasutades kas lepinguid või õigusnorme. Sellega seoses teevad kirjastajad investeeringu, lootuses kasutada oma väljaannetes sisalduvaid teoseid, ning mõnel juhul võivad nad tulust ilma jääda, kui kõnealuseid teoseid kasutatakse erandite või piirangute raames (nt isiklikuks tarbeks kopeerimine ja reprograafia). Mitmes liikmesriigis jagatakse nende erandite puhul hüvitised autorite ja kirjastajate vahel. Selleks et võtta arvesse kõnealust olukorda ja parandada kõigi osapoolte õiguskindlust, tuleks liikmesriikidel lubada otsustada, et kui autor on oma õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud või muul viisil panustab oma teostega väljaandesse ning on olemas süsteem erandist või piirangust tingitud kahju korvamiseks, siis on kirjastajatel õigus taotleda hüvitise osa, samas kui avaldaja koormus oma taotluse põhjendamisel ei tohi ületada seda, mis on nõutav olemasolevas süsteemis. (37) Viimastel aastatel on veebisisu turu toimimine muutunud keerukamaks. Internetipõhised teenused, mis võimaldavad juurdepääsu autoriõigustega kaitstud sisule, mille on üles laadinud kasutajad ilma õiguste omanike kaasamiseta, on hästi edenenud ja muutunud veebis peamiseks sisule juurdepääsu kohaks. See mõjutab õiguste omajate võimalusi kontrollida, kas ja millistel tingimustel nende teoseid ja muud materjali kasutatakse, ning võimalust saada selle eest asjakohast tasu. (38) Kui infoühiskonna teenusepakkujad talletavad ja võimaldavad juurdepääsu autoriõigusega kaitstud teostele või muule materjalile, mille on üles laadinud kasutajad, minnes seega kaugemale pelgast füüsiliste abivahendite pakkumisest ja üldsusele edastamisest, on nad kohustatud sõlmima õiguste omajatega litsentsilepingud, välja arvatud juhul, kui nende suhtes võib kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ34 artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist. Seoses artikliga 14 on vaja kontrollida, kas teenusepakkuja tegutseb aktiivselt, näiteks optimeerides üleslaaditud teoste või muu materjali väljapanekut või tegeledes nende reklaamimisega, olenemata sellest, mis liiki vahendeid selleks kasutatakse. Selleks et tagada mis tahes litsentsilepingu toimimine, peaksid infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, võtma asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada teoste või muu materjali kaitse, rakendades näiteks tõhusaid tehnoloogiaid. See kohustus peaks 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16). ET 18 ET  kehtima ka juhul, kui infoühiskonna teenusepakkujate suhtes võib kohaldada direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist. (39) Koostöö infoühiskonna teenusepakkujatega, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, ja õiguste omajate vahel on väga oluline tehnoloogiate, näiteks sisutuvastustehnoloogiate toimimiseks. Sellistel juhtudel peaksid õiguste omajad esitama vajalikud andmed, mis võimaldavad kindlaks teha infosisu, ning teenusepakkujad peaksid õiguste omajatele avaldama kasutatavad tehnoloogiad, et oleks võimalik hinnata nende asjakohasust. Teenusepakkujad peaksid eelkõige andma õiguste omajatele teavet, mis liiki tehnoloogiaid kasutatakse, kuidas neid käitatakse ja nende õnnestumise protsent õiguste omajate sisu tuvastamisel. Need tehnoloogiad peaksid võimaldama ka õiguste omajatel saada teavet infoühiskonna teenusepakkujalt nende lepinguga hõlmatud sisu kasutamise kohta. (40) Teatavad õiguste omajad, näiteks autorid ja esitajad, vajavad teavet, et hinnata neile kuuluvate, liidu õiguse alusel ühtlustatud õiguste majanduslikku väärtust. Nii on see eriti juhul, kui sellised õiguste omajad annavad litsentsi või annavad õigused tasu eest üle. Kuna autorid ja esitajad on üldiselt lepingu nõrgem osapool, kui nad annavad litsentse või õigusi üle, vajavad nad teavet, et hinnata nende õiguste jätkuvat majanduslikku väärtust, võrreldes tasuga, mida nad saavad litsentsi või üleandmise eest, kuid sageli seisavad nad silmitsi vähese läbipaistvusega. Autorite ja esitajate tasustamise süsteemi läbipaistvuse ja tasakaalu huvides on seetõttu oluline, et lepingupartnerid või nende õigusjärglased jagaksid asjaomast teavet. (41) Läbipaistvuskohustuste rakendamisel tuleb arvesse võtta erineva sisu sektorite eripära ning autorite ja esitajate õigusi igas sektoris. Liikmesriigid peaksid konsulteerima kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sest see aitaks kindlaks määrata sektoripõhised nõuded. Kollektiivläbirääkimised oleks üks võimalus läbipaistvust käsitleva kokkuleppe saavutamiseks asjaomaste sidusrühmade vahel. Et võimaldada praeguse aruandlustava kohandamist läbipaistvuskohustustega, tuleks ette näha üleminekuperiood. Läbipaistvuskohustusi ei pea kohaldama kollektiivse esindamise organisatsioonide sõlmitud lepingute suhtes, sest nende puhul kohaldatakse juba direktiivis 2014/26/EL sätestatud läbipaistvuskohustusi. (42) Teatavad lepingud liidu tasandil ühtlustatud õiguste kasutamiseks on pikaajalised, mistõttu on autoritel ja esitajatel vähe võimalusi pidada uusi läbirääkimisi lepingupartnerite või nende õigusjärglastega. Seega, ilma et see piiraks lepingute suhtes kohaldatavat õigust liikmesriikides, tuleks ette näha tasude kohandamise mehhanism juhtudeks, kui algselt kokku lepitud tasu litsentsi või õiguste üleandmise eest on ebaproportsionaalselt väike võrreldes tulu ja kasuga, mis saadi teose või esituse salvestuse kasutamisest, pidades ühtlasi silmas käesoleva direktiiviga tagatud läbipaistvust. Olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta iga üksikjuhtumi asjaolusid ning erinevate sektorite eripära ja tavasid. Kui pooled ei jõua tasude kohandamise osas kokkuleppele, peaks autoril või esitajal olema õigus esitada hagi kohtule või muule pädevale asutusele. (43) Autorid ja esitajad ei soovi sageli oma õiguste kaitseks minna lepingupartnerite vastu kohtusse. Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse, mis käsitleks kaebusi seoses läbipaistvusnõuete ja lepingu kohandamise mehhanismiga. (44) Käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on teatavate aspektide ajakohastamine ELi autoriõiguse raamistikus, et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja kaitstud infosisu uusi ET 19 ET  levitamiskanaleid siseturul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, vaid neid saab nende ulatuse, mõju ja piiriülese mõõtme tõttu paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit kehtestada meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. (45) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Seepärast tuleks käesolevat direktiivi tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega. (46) Igasugusel isikuandmete töötlemisel käesoleva direktiivi alusel tuleb austada põhiõigusi, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 7 ja 8, ning see peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ35 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ36. (47) Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta,37 on liikmesriigid võtnud kohustuse lisada põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31−50). Käeolev direktiiv asendatakse alates 25. maist 2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88). 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (ELT L 201, 31.7.2002, lk 37–47), mida on muudetud direktiividega 2006/24/EÜ ja 2009/136/EÜ, nn e-privaatsuse direktiiv. 37 ELT C 369, 17.12.2011, lk 14. ET 20 ET  I JAOTIS ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala 1. Käesoleva direktiiviga sätestatakse eeskirjad, mille eesmärk on veelgi ühtlustada Euroopa Liidu õigusakte, mida kohaldatakse siseturu raames autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste suhtes, võttes eelkõige arvesse kaitstud infosisu digitaalset ja piiriülest kasutamist. Selles sätestatakse ka eeskirjad erandite ja piirangute ning litsentsimise hõlbustamise kohta, samuti eeskirjad, mille eesmärk on tagada hästi toimiv turg teoste ja muu materjali kasutamiseks. 2. Käesolev direktiiv ei muuda ega mõjuta mingil viisil olemasolevaid eeskirju, mis on sätestatud selles valdkonnas praegu kehtivates direktiivides, eelkõige direktiivides 96/9/EÜ, 2001/29/EÜ, 2006/115/EÜ, 2009/24/EÜ, 2012/28/EL ja 2014/26/EL, välja arvatud artiklis 6 osutatud juhtudel. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „teadusorganisatsioon“ – ülikool, instituut või muu organisatsioon, mille peamine eesmärk on teha teadusuuringuid või teha teadusuuringuid ja pakkuda haridusteenuseid (a) mittetulunduslikul alusel või reinvesteerides kogu kasumi oma teadusuuringutesse või (b) täites liikmesriigi poolt tunnustatud avaliku huvi ülesandeid nii, et juurdepääsu teadusuuringute abil saadud tulemustele ei saa soodustingimustel ettevõtja, kellel on otsustav mõju sellise organisatsiooni üle; (2) „teksti- ja andmekaeve“ – mis tahes automatiseeritud analüüsimeetod, mille eesmärk on analüüsida digivormingus teksti ja andmeid, et saada teavet näiteks mustrite, suundumuste ja korrelatsioonide kohta; (3) „kultuuripärandiasutus“ – avalik raamatukogu, muuseum, arhiiv või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelev asutus; (4) „ajakirjandusväljaanne” – ajakirjanduslikku laadi kirjatööde kogum, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjali ning mis kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajaleht või üldist või erihuvi pakkuv ajakiri, mille eesmärk on anda uudiste või muude teemadega seotud teavet, ning mida avaldatakse mis tahes meediakanalis teenusepakkuja initsiatiivil, toimetusvastutusel ja kontrollil. ET 21 ET  II JAOTIS MEETMED, MILLEGA KOHANDATAKSE ERANDEID JA PIIRANGUID DIGITAALSE JA PIIRIÜLESE KESKKONNA JAOKS Artikkel 3 Teksti- ja andmekaeve 1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, reproduktsioonide ja väljavõtete puhul, mida teadusorganisatsioonid teevad teksti- ja andmekaeveks teoste või muu materjali puhul, millele neil on seaduslik juurdepääs teadusuuringute eesmärgil. 2. Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata. 3. Õiguste omajatel on õigus kohaldada meetmeid, et tagada nende võrkude ja andmebaaside turvalisus ja terviklikkus, kus majutatakse nende teoseid või muud materjali. Kõnealused meetmed ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks. 4. Liikmesriigid kutsuvad õiguste omajaid ja teadusorganisatsioone üles määratlema ühiselt kokkulepitud parimad tavad seoses lõikes 3 osutatud meetmete rakendamisega. Artikkel 4 Teoste ja muu materjali kasutamine digitaalse ja piiriülese õppetegevuse jaoks 1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, või piiravad neid õigusi, et võimaldada teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist üksnes illustreerimise eesmärgil õppetöös, ulatuses, mis on põhjendatud taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamisega, tingimusel, et (a) kasutamine toimub haridusasutuse ruumides või turvalise elektroonilise võrgu kaudu, mis on kättesaadav üksnes oma õppeasutuse õpilastele ja õppepersonalile; (b) kasutatavale materjalile märgitakse ka allikas, sh autori nimi, kui see ei ole võimatu. 2. Liikmesriigid võivad ette näha, et lõike 1 alusel vastu võetud erandeid ei kohaldata üldiselt või teatud liiki teoste või muu materjali suhtes, kuivõrd asjakohased litsentsid, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid, on turul kergesti kättesaadavad. Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus nimetatud sätteid, võtavad vajalikud meetmed, et tagada asjakohane kättesaadavus ja nähtavus litsentside puhul, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid haridusasutuste jaoks. 3. Teoste ja muu materjali kasutamine turvaliste elektrooniliste võrkude kaudu üksnes õppetöö illustreerimiseks, mis toimub vastavalt siseriiklikele sätetele, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale artiklile, loetakse toimuvaks ainult selles liikmesriigis, kus asub asjaomane haridusasutus. ET 22 ET  4. Liikmesriigid võivad õiguse omajatele ette näha õiglase hüvitise kahju eest, mis tekib nende teoste või muu materjali kasutamisest vastavalt lõikele 1. Artikkel 5 Kultuuripärandi säilitamine Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artiklis 4 lõike 1 punktis a ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel teha koopiad teostest või muust materjalist, mis on püsivalt nende kogudes, mis tahes vormis või mis tahes andmekandjal, kui ainus eesmärk on selliseid teoseid või muud materjali säilitada, ja sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuseks säilitamiseks. Artikkel 6 Üldsätted Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõiget 5 ning artikli 6 lõike 4 esimest, kolmandat ja viiendat lõiku kohaldatakse käesolevas jaotises sätestatud erandite ja piirangute suhtes. ET 23 ET  III JAOTIS MEETMED LITSENSTSEERIMISTAVADE PARANDAMISEKS NING INFOSISU LAIEMA KÄTTESAADAVUSE TAGAMISEKS 1. PEATÜKK Enam mitteturustatavad teosed Artikkel 7 Enam mitteturustatavate teoste kasutamine kultuuripärandiasutuste poolt 1. Liikmesriigid tagavad, et kui kollektiivse esindamise organisatsioon, mis tegutseb oma liikmete nimel, sõlmib mittekaubanduslikel eesmärkidel lihtlitsentsi kultuuripärandiasutusega püsivalt nende kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks, levitamiseks, üldsusele edastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks, siis lihtlitsentsi kehtivust võib laiendada selliste õiguste omajate suhtes, kes kuuluvad samasse kategooriasse kui need, kes on litsentsiga hõlmatud, aga keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, või lähtuda eeldusest, et seda nende suhtes kohaldatakse, tingimusel et: (a) kollektiivse esindamise organisatsioon esindab õiguste omajate volituste alusel laiapõhjaliselt õiguste omajaid konkreetses teoste või muu materjali kategoorias ning õigusi, mis on litsentsiga hõlmatud; (b) kõikidele õiguste omajatele on seoses litsentsi tingimustega tagatud võrdne kohtlemine; (c) kõik õiguste omajad võivad igal ajal vaidlustada oma teoste või muu materjali enam mitteturustavaks pidamise ning keelduda litsentsi kohaldamisest oma teoste või muu materjali suhtes. 2. Teost või muud materjali peetakse enam mitteturustatavaks, kui kogu teos või muu materjal kõikides oma tõlgetes, versioonides ja avaldamisvormides ei ole avalikkusele kättesaadav tavapäraste turustuskanalite kaudu ning ei ole mõistlik eeldada, et see kättesaadavaks muutuks. Pidades nõu õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega, tagab liikmesriik, et nõuded, mida kasutatakse otsustamiseks, kas teoseid ja muud materjali võib litsentsida vastavalt lõikele 1, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ja mõistlik, ning ei välista võimalust määrata tervele kogule enam mitteturustava staatus, kui on mõistlik eeldada, et kogus sisalduvad kõiki teoseid või muud materjali enam ei turustata. 3. Liikmesriigid näevad ette vajalikud avalikustamismeetmed seoses järgmisega: (a) teoste või muu materjali enam mitteturustatavaks pidamine; (b) litsents ja eelkõige selle kohaldamine mitteesindatud õiguste omajate suhtes; (c) õiguste omajate võimalus esitada vastuväiteid, millele on osutatud lõike 1 punktis c; sealhulgas mõistliku aja jooksul enne kui teoseid või muud materjali digiteeritakse, levitatakse, edastatakse üldsusele või tehakse kättesaavaks. 4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud litsentse taotletakse kollektiivse esindamise organisatsioonilt, kes esindab liikmesriiki, kus: ET 24 ET  (a) teosed või fonogrammid esimest korda avaldati või, kui avaldamist ei toimunud, esimest korda eetrisse lasti, välja arvatud kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul; (b) on kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul teoste tootja asukoht või alaline elukoht; või (c) kultuuripärandiasutus on asutatud, kui liikmesriiki või kolmandat riiki ei olnud pärast mõistlikke jõupingutusi võimalik kindlaks teha vastavalt punktidele a ja b. 5. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata kolmandate riikide kodanike teoste või muu materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõike 4 punkte a ja b. Artikkel 8 Piiriülene kasutus 1. Teoseid või muud materjali, mis on hõlmatud artikli 7 kohaselt antud litsentsiga, võivad kultuuripärandiasutused kasutada vastavalt litsentsi tingimustele kõikides liikmesriikides. 2. Liikmesriigid tagavad, et teave, mis võimaldab kindlaks teha teosed või muu materjali, mis on hõlmatud artikli 7 kohaselt antud litsentsiga, ning teave õiguste omajate võimaluse kohta esitada vastuväide, millele on osutatud artikli 7 lõike 1 punktis c, tehakse üldsusele kättesaadavaks ühtse veebiportaali kaudu vähemalt kuus kuud enne teoste või muu materjali digiteerimist, levitamist, üldsusele edastamist või kättesaadavaks tegemist muus liikmesriigis kui see, kus litsents anti, ja kogu litsentsi kestuse ajaks. 3. Lõikes 2 osutatud portaali loob ja seda haldab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet vastavalt määrusele (EL) nr 386/2012. Artikkel 9 Sidusrühmade dialoog Liikmesriigid tagavad korrapärase dialoogi kasutajate ja õiguste omajate esinduslike organisatsioonide ning muude asjaomaste sidusrühmade organisatsioonide vahel, et sektoripõhiselt edendada artikli 7 lõikes 1 osutatud litsentsimismehhanismide asjakohasust ja kasutatavust, tagada käesolevas peatükis osutatud õiguste omajate kaitsemeetmete tõhusus, eelkõige seoses avalikustamisega, ja vajaduse korral aidata kaasa nõuete kehtestamisele, millele on osutatud artikli 7 lõike 2 teises lõigus. 2. PEATÜKK Audiovisuaalteostele ligipääs ja nende kättesaadavus nõudevideoplatvormide kaudu Artikkel 10 Läbirääkimismehhanism Liikmesriigid tagavad, et kui pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu audiovisuaalteoste kättesaadavaks tegemiseks nõudevideoplatvormide kaudu, on probleeme seoses õiguste litsentsimisega, võivad nad tugineda erapooletu organi abile, kellel on asjakohane kogemus. Kõnealune organ abistab läbirääkimiste puhul ja aitab saavutada kokkuleppeid. Hiljemalt [artikli 21 lõikes 1 osutatud kuupäev] teatavad liikmesriigid komisjonile lõikes 1 osutatud organist. ET 25 ET  IV JAOTIS MEETMED, ET SAAVUTADA AUTORIÕIGUSE SEISUKOHAST HÄSTI TOIMIV TURG 1. PEATÜKK Õigused väljaannete puhul Artikkel 11 Ajakirjandusväljaannete kaitse digitaalse kasutuse puhul 1. Liikmesriigid annavad ajakirjandusväljaannete kirjastajatele õigused, mis on sätestatud direktiiv 2001/29/EÜ artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 2, oma väljaannete digitaalseks kasutamiseks. 2. Lõikes 1 osutatud õigused ei muuda ega mõjuta mingil viisil ajakirjandusväljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, mis on sätestatud liidu õigusaktides. Selliseid õigusi ei tohi kasutada kõnealuste autorite ja teiste õiguste omajate vastu ning eelkõige ei tohi neilt võtta õigust kasutada oma teoseid ja muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud. 3. Direktiivi 2001/29/EÜ artikleid 5–8 ja direktiivi 2012/28/EL kohaldatakse mutatis mutandis seoses lõikes 1 osutatud õigustega. 4. Lõikes 1 osutatud õigused aeguvad 20 aastat pärast ajakirjandusväljaande avaldamist. Seda tähtaega arvutatakse alates jaanuari esimesest päevast, mis järgneb väljaande avaldamise kuupäevale. Artikkel 12 Õiglase hüvitise taotlemine Liikmesriigid võivad ette näha, et kui autor on õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud, annab selline üleandmine või litsents kirjastajale piisava õigusliku aluse taotleda osa hüvitisest seoses teose kasutamisega üle antud või litsentsitud õiguse suhtes tehtud erandi või piirangu raames. 2. PEATÜKK Kaitstud sisu teatav kasutamine internetipõhiste teenuste puhul Artikkel 13 Kaitstud sisu kasutamine infoühiskonna teenusepakkujate poolt, kes talletavad ja teevad kättesaadavaks suure hulga teoseid ja muud materjali, mis on üles laaditud kasutajate poolt 1. Infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad ja võimaldavad avalikkuse juurdepääsu suurele hulgale teostele või muule materjalile, mis on üles laaditud kasutajate poolt, võtavad koostöös õiguste omajatega meetmed, et tagada õiguste omajatega nende teoste või muu materjali kasutamiseks sõlmitud lepingute toimimine või vältida oma teenuste kaudu selliste teoste või muu materjali kättesaadavust, mille on õiguste omajad koostöös teenusepakkujatega kindlaks määranud. Kõnealused meetmed, näiteks tõhusate sisutuvastustehnoloogiate kasutamine, peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed. Teenusepakkujad annavad õiguste omajatele asjakohast teavet meetmete kasutuselevõtu ja toimimise kohta ning, kui see on asjakohane, annavad aru teoste ja muu materjali tuvastamise ja kasutamise kohta. ET 26 ET  2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teenusepakkujad võtavad kasutusele kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad vaidluste korral punktis 1 osutatud meetmete üle. 3. Vajaduse korral edendavad liikmesriigid koostööd infoühiskonna teenusepakkujate ja õiguste omajate vahel sidusrühmade dialoogi kaudu, et teha kindlaks parimad tavad, nagu asjakohased ja proportsionaalsed sisutuvastustehnoloogiad, võttes muu hulgas arvesse teenuste olemust, tehnoloogiate kättesaadavust ja nende tõhusust tehnika arengu valguses. 3. PEATÜKK Õiglane tasu autorite ja esitajate lepingutes: Artikkel 14 Läbipaistvuskohustus 1. Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad neilt, kellele nad on oma õigused litsentsinud, korrapäraselt ning võttes arvesse iga valdkonna eripära, õigeaegset, asjakohast ja piisavat teavet oma teoste ja esituste kasutamise kohta, eelkõige seoses kasutusviiside, saadud tulu ja makstava tasuga. 2. Lõikes 1 sätestatud kohustus peab olema proportsionaalne ja tõhus ning tagama piisava läbipaistvuse igas sektoris. Juhtudel, mil kohustusest tulenev halduskoormus oleks võrreldes teose või esituse kasutusest saadava tuluga ebaproportsionaalne, võivad liikmesriigid lõikes 1 osutatud kohustust kohandada, tingimusel et kõnealune kohustus jääb tõhusaks ja tagab piisava läbipaistvuse. 3. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata, kui autori või esitaja panus ei ole märkimisväärne, võttes arvesse kogu teost või esitust. 4. Lõiget 1 ei kohaldata nende üksuste puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiiviga 2014/26/EL kehtestatud läbipaistvuskohustusi. Artikkel 15 Lepingu kohandamise mehhanism Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad nõuda poolelt, kellega nad on sõlminud lepingu õiguste kasutamiseks, täiendavat, asjakohast tasu, kui algselt kokkulepitud tasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes teose või esituse kasutamisest tuleneva tulu ja kasuga. Artikkel 16 Vaidluste lahendamise mehhanism Liikmesriigid tagavad, et vaidluste puhul, mis puudutavad artikli 14 kohast läbipaistvuskohustust ja artikli 15 kohast lepingu kohandamise mehhanismi, võib kasutada vabatahtlikku, alternatiivset vaidluste lahendamise menetlust. ET 27 ET  V JAOTIS LÕPPSÄTTED Artikkel 17 Muudatused teistes direktiivides 1. Direktiivi 96/9/EÜ muudetakse järgmiselt. (a) Artikli 6 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega: „b) kui kasutamine toimub üksnes illustreeriva materjalina õppetöös või teadusuuringutes, tingimusel, et viidatakse allikale, ning sellises ulatuses, mis on vajalik taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamiseks, ilma et see piiraks erandeid ja piiranguid, mis on sätestatud direktiivis [käesolev direktiiv];“ (b) Artikli 9 punkt b asendatakse järgmisega: „b) kui väljavõte tehakse üksnes kasutamiseks illustreeriva materjalina õppetöös või teadusuuringutes, tingimusel, et viidatakse allikale, ning sellises ulatuses, mis on vajalik taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamiseks, ilma et see piiraks erandeid ja piiranguid, mis on sätestatud direktiivis [käesolev direktiiv];“ 2. Direktiivi 2001/29/EÜ muudetakse järgmiselt. (a) Artikli 5 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega: „c) konkreetsed reproduktsioonid, mida teevad avalikud raamatukogud, haridusasutused või muuseumid või arhiivid ning mis ei ole otseselt ega kaudselt ette nähtud majandusliku või kaubandusliku tulu saamiseks, ilma et see mõjutaks erandeid ja piiranguid, mis on sätestatud direktiivis [käesolev direktiiv];“ (b) Artikli 5 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega: „b) kasutamine illustreeriva materjalina õppetöös või teadusuuringutes, tingimusel, et märgitakse ka allikas, sh autori nimi, kui see ei ole võimatu, ning ulatuses, mis on õigustatult vajalik taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamiseks, ilma et see piiraks erandeid ja piiranguid, mis on sätestatud direktiivis [käesolev direktiiv];“ (c) Artikli 12 lõikele 4 lisatakse järgmised punktid: „e) uurida direktiivi [käesolev direktiiv] ülevõtmise mõju siseturu toimimisele ning tuua välja võimalikud ülevõtmisraskused; f) lihtsustada teabe vahetamist asjaomaste õigusaktide ja kohtupraktika arengute kohta, samuti praktiliste meetmete rakendamise kohta, mida liikmesriigid võtavad direktiivi [käesolev direktiiv] rakendamiseks; g) arutada muid küsimusi, mis tulenevad direktiivi [käesolev direktiiv] kohaldamisest.“ Artikkel 18 Ajaline kohaldatavus 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide artiklis 1 osutatud teoste ja muu materjali suhtes, mis on [artikli 21 lõikes 1 nimetatud kuupäeval] või pärast seda kaitstud liikmesriikide autoriõigusealaste õigusaktidega. ET 28 ET  2. Artikli 11 sätteid kohaldatakse ka ajakirjandusväljaannete suhtes, mis on avaldatud enne [artikli 21 lõikes 1 osutatud kuupäeva]. 3. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei mõjuta enne [artikli 21 lõikes 1 osutatud kuupäeva] sooritatud toiminguid ega omandatud õigusi. Artikkel 19 Üleminekusäte Autorite või esitajate õiguste litsentsimise või üleandmise lepingute suhtes kohaldatakse artiklis 14 sätestatud läbipaistvuskohustust alates [üks aasta pärast artikli 21 lõikes 1 osutatud kuupäeva]. Artikkel 20 Isikuandmete kaitse Käesoleva direktiivi raamistikus toimuv isikuandmete töötlemine toimub kooskõlas direktiividega 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ. Artikkel 21 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [12 kuud pärast jõustumiskuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 22 Läbivaatamine 1. Mitte varem kui [viie aasta möödumisel artikli 21 lõikes 1 nimetatud kuupäevast] vaatab komisjon direktiivi läbi ja esitab aruande peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. 2. Liikmesriigid esitavad komisjonile vajaliku teabe aruande koostamiseks, millele on osutatud lõikes 1. Artikkel 23 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 24 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ET 29 ET  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 14.9.2016 COM(2016) 594 final 2016/0284 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse eeskirjad ringhäälinguorganisatsioonide teatavate veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes kohaldatavate autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) {SWD(2016) 301 final} {SWD(2016) 302 final} ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Digitaaltehnoloogia hõlbustab teoste ja muu kaitstud materjali levikut ja kättesaadavust ning 49% internetikasutajatest Euroopas kasutab muusikale, audiovisuaalsele infosisule ja mängudele ligipääsuks veebi1. Ringhäälinguorganisatsioonid ja taasedastamise teenuse osutajad investeerivad üha enam raadio- ja televisiooniprogrammide edastamiseks pakutavate digitaal- ja internetiteenuste arendamisse. Ringhäälinguorganisatsioonide interneti teel tehtavad pakkumised hõlmavad eeskätt samaaegse edastamise teenuseid (tele- ja raadiokanalid, mida edastatakse veebis paralleelselt traditsioonilise satelliidi-, kaabel- või maapealse leviga), teleprogrammide järelvaatamisteenuseid2 ja netisaateid. Vaatamata internetipõhiste teenuste järjest suuremale mitmekesisusele ei ole ringhäälinguorganisatsioonide programmid sageli internetis teistes liikmesriikides elavatele Euroopa kodanikele juurdepääsetavad. Lisaks on teistest liikmesriikidest taasedastamisteenuse abil edastatavate televisiooni- ja raadiokanalite valik liikmesriigiti erinev. Ringhäälinguorganisatsioonid edastavad iga päev väga palju uudiseid ning kultuuri-, poliitika- , dokumentaal- või meelelahutusprogramme, mille edastamiseks nad peavad saama loa või mille nad ise toodavad. Need programmid sisaldavad erinevat kaitstud infosisu nagu audiovisuaalseid või muusika-, kirjandus- või graafilisi teoseid. See nõuab paljudelt õiguste omajatelt loa saamiseks keerulise menetluse läbimist. Tihti tuleb luba saada lühikese aja jooksul, eelkõige selliste saadete ettevalmistamisel nagu uudistesaated ja aktuaalseid poliitilisi sündmusi käsitlevaid saated. Selleks, et muuta oma teenused piiriüleselt kättesaadavaks, tuleb ringhäälinguorganisatsioonidel saada nõutud load asjaomaste territooriumide jaoks ja see muudab lubade saamise veelgi keerulisemaks. Satelliitedastuse osas on loa saamise korda lihtsustatud, kohaldades päritolumaa põhimõtet, mis on sätestatud satelliit- ja kaabellevi direktiivis (direktiiv 93/83/EMÜ) ja mille kohaselt võivad ringhäälinguorganisatsioonid luba taotleda ainult ühes liikmesriigis. See direktiiv ei kuulu kohaldamisele, kui ringhäälinguorganisatsioon omandab õigusi oma internetipõhiste teenuste jaoks. Taasedastamise teenuste osutajatel, kes koondavad suure arvu tele- ja raadiokanaleid pakettidesse, on samuti raskusi ringhäälinguorganisatsioonide tele- ja raadioprogrammide taasedastamiseks vajalike lubade saamisel. Satelliit- ja kaabellevi direktiiv näeb ette teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadioprogrammide kaabli kaudu taasedastamiseks kohustusliku kollektiivse haldamise süsteemi. See süsteem, mis lihtsustab lubade saamist, ei laiene neile taasedastamise teenustele, mida osutatakse muul viisil kui kaabli kaudu sellistes suletud elektrooniliste sidevõrkudes nagu IP-televisioon (tele- ja raadioprogrammid suletud IP- põhiste võrkude kaudu). Niisuguste taasedastamise teenuste osutajatel tuleb seega taotleda väga palju lubasid, et nad saaksid oma teenuseid osutada, eeskätt siis, kui nad taasedastavad tele- ja raadioprogramme teistest liikmesriikidest. Käesoleva ettepaneku eesmärk on edendada programmiedastuse internetipõhiste kõrvalteenuste piiriülest osutamist ja hõlbustada liidu õigusraamistiku kohandamisega teistest liikmesriikidest pärinevate tele- ja raadioprogrammide digitaalset taasedastamist suletud 1 Allikas: Eurostat, „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutust kodumajapidamistes ja üksikisikute poolt käsitlev ühenduse uuring”, 2014. 2 „Järelvaadatavate telesaadete“ teenus, mis võimaldab tarbijatel vaadata saateid oma valitud ajal, põhineb üldjuhul programmi edastamiseks piiratud ajavahemikuks saadud loal, mis kehtib tavaliselt 7 kuni 30 päeva pärast programmi ülekandmist. ET 1 ET  võrkudes. Nende lubade saamisega seotud probleemide lahendamisega luuakse ettepanekuga tingimused, mis võimaldavad ringhäälinguorganisatsioonidel ja taasedastamise teenuste osutajatel pakkuda üle liidu suuremat tele- ja raadioprogrammide valikut. Nii on ettepaneku tulemusel võimalik parandada tarbijate ligipääsu teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadioprogrammidele nii ringhäälinguorganisatsioonide kui ka taasedastamise teenuste osutajate pakutavate interneti kõrvalteenuste kaudu. Ettepanekuga nähakse kogu liidus ette ühine lähenemisviis ja säilitatakse samal ajal õiguste omajate kaitse kõrge tase. Selliselt aidatakse kaasa siseturu toimimisele sisepiirideta alana. • Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega Digitaalse ühtse turu strateegias3 on esitatud mitu algatust, mille eesmärk on luua digitaalse infosisu ja digitaalsete teenuste siseturg. 2015. aasta detsembris astus komisjon esimese sammu, tehes ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus veebisisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse tagamise kohta siseturul4. See ettepanek on kooskõlas ühega digitaalse ühtse turu strateegia peamistest eesmärkidest: võimaldada kasutajatele laialdasemat internetipõhist juurdepääsu tele- ja raadioprogrammidele kogu liidus. Tele- ja raadioprogrammide edastamiseks vajalike internetipõhiste kõrvalteenuste piiriülese osutamise edendamine ja teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadiosaadete taasedastamise hõlbustamine on oluline samm, millega käsitletakse tarbijate huve silmas pidades spetsiifilist takistust piiriülestele raadio- ja teleprogrammidele ligipääsul. Käesolev ettepanek on kooskõlas autoriõigust käsitlevate õigusaktidega, eeskätt direktiiviga 93/83/EMÜ, direktiiviga 2001/29/EÜ, direktiiviga 2006/115/EÜ ja direktiiviga 2014/26/EL. Need direktiivid ja käesolev ettepanek aitavad kaasa siseturu toimimisele, tagavad õiguste omajatele kõrgetasemelise kaitse ja lihtsustavad loa saamist teoste kasutamiseks. Käesolev ettepanek aitab parandada audiovisuaalmeedia teenuste piiriülest ulatust ja täiendab seega direktiivi 2010/13/EL5. • Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 kohaselt võtab liit aluslepingute kohaselt tegutsedes arvesse erinevaid kultuuriaspekte. Hõlbustades juurdepääsu tele- ja raadioprogrammidele, parandab käesolev ettepanek kultuurisisu, uudiste ja teabe kättesaadavust. Käesolev ettepanek aitab edendada tarbijate huve, parandades juurdepääsu teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadiosaadetele, ning on seega kooskõlas ELi tarbijakaitsepoliitikaga ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 169. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Käesolev määruseettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114. See artikkel annab ELile volitused võtta vastu meetmeid, mille eesmärk on siseturu loomine ja toimimine. See hõlmab teenuste osutamise ja kasutamise vabadust. 3 COM(2015) 192 final. 4 COM(2015) 627 final. 5 ELT L 95, 20.5.2014, lk 1–24. ET 2 ET  EL on ühtlustanud õigusi, mis on seotud teoste ja muu kaitstud materjali interneti teel levitamisega ning tele- ja raadiosaadete taasedastamisega (eelkõige reprodutseerimise, üldsusele edastamise ja kättesaadavaks tegemise õigus) direktiiviga 2001/29/EÜ. Käesolev ettepanek käsitleb ringhäälinguorganisatsioonide internetipõhiste kõrvalteenuste jaoks vajalike lubade saamise lihtsustamist, nähes ette päritoluriigi põhimõtte, mille kohaselt leiab autoriõigusega kaitstud toiming aset üksnes selles liikmesriigis, kus ringhäälinguorganisatsioon asub. See hõlbustab ka lubade saamist suletud võrkude (v.a kaabel) kaudu taasedastamise teenuste jaoks, nähes ette kohustusliku kollektiivse haldamise eeskirjad. Ettepaneku eesmärk on võtta muu hulgas arvesse tehnoloogilisi muudatusi, mis tingivad varem ühtlustatud õigusraamistiku kohandamise. Kavandatav õigusakt on määrus, pidades silmas vajadust tagada, et selles kehtestatud eeskirjadega on võimalik saavutada taotletav eesmärk ühtselt ja et need eeskirjad on vahetult kohaldatavad. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Käesolevas ettepanekus käsitletud teema, nimelt kodanike ulatuslikum juurdepääs tele- ja raadioprogrammidele kogu liidus, on oma olemuselt piiriülene. Üksnes ELi õigusaktiga on võimalik kehtestada normid, millega saab tele- ja raadioprogrammide piiriülese edastamise suhtes kohaldada päritoluriigi põhimõtet. Mis puutub taasedastamise õiguste kasutamisse, siis on üksnes liidu õigusaktiga võimalik kõrvaldada praegust turu killustatust digitaalse taasedastamise teenuste õiguste haldamisel ja seeläbi tagada taasedastuse teenuseid pakkuvate ettevõtjate jaoks õiguskindlus. Siiski tuleb teatavad konkreetsed sätted suletud võrkude kaudu pakutavatele taasedastamisteenustele kohustusliku kollektiivse haldamise süsteemi kohaldamise kohta ette näha liikmesriikidel. • Proportsionaalsus Ettepanekus sätestatakse toetusmehhanismid, et lihtsustada autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoste kasutamiseks loa saamist suletud võrkude kaudu pakutavate tele- ja raadioprogrammide teatavat liiki veebiülekannete ja taasedastustega seoses. See on suunatud üksnes konkreetsetele turusegmentidele ja on ainult nende turusegmentidega seotud (ringhäälinguorganisatsioonide internetipõhised kõrvalteenused ja teatavad taasedastamise teenused, mida osutatakse IP-televisiooni ja muude „suletud“ elektrooniliste sidevõrkude kaudu), samas kui muud teenused (nt tellitavad teenused, mis ei ole programmiedastusega seotud) jäävad ettepaneku kohaldamisalast välja. Lisaks ei kohusta ettepanek ringhäälinguorganisatsioone osutama internetipõhiseid kõrvalteenuseid piiriüleselt ega taasedastuse teenuste osutajaid pakkuma saateid teistest liikmesriikidest. Ettepanekuga ei takistata ka poolte lepinguvabadust piirata kooskõlas liidu õigusega nende õiguste kasutamist, mida päritoluriigi põhimõte mõjutab. Mis puutub päritoluriigi põhimõttesse, mida tuleb kohaldada ringhäälinguorganisatsioonide internetipõhiste kõrvalteenuste jaoks loa saamisel, siis sellega määratakse üksnes kindlaks õiguste teostamisel asjaomased autoriõiguslikud toimingud (nt litsentsi saamine). Seega ei mõjuta päritoluriik asjaomaste autoriõiguslike toimingute toimumise koha kindlaksmääramist, kui vastavat luba ei ole saadud (st ilma loata edastamine). Mis puudutab taasedastamise õigusi, siis käsitletakse ettepanekus üksnes taasedastamise õiguste teostamist ega puudutata õigusi kui selliseid. Lisaks sellele hõlmab ettepanek taasedastamist sedavõrd, kui see puudutab teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadioprogramme. ET 3 ET  • Vahendi valik Määrus on liikmesriikides vahetult kohaldatav ja tagab seetõttu eeskirjade ühetaolise kohaldamise kogu Euroopa Liidus ning nende üheaegse jõustumise. See võimaldaks tagada erinevatel territooriumidel tegutsevatele teenuseosutajatele täieliku õiguskindluse. Ettepaneku sätete vahetu kohaldatavus aitaks ära hoida õiguslikku killustatust ja tagaks ühtlustatud eeskirjad, mis lihtsustaks tele- ja raadioprogrammide piiriülest edastamist internetis ja taasedastamise teenuste osutamist. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Järelhindamised / kehtivate õigusaktide toimivuskontroll Komisjon hindas direktiivi 93/83/EMÜ6, eelkõige päritoluriigi põhimõtte tõhusust ja asjakohasust, kuna seda kohaldatakse satelliidi kaudu edastamise suhtes, ning kaabli kaudu taasedastamise suhtes kohaldatavaid kohustusliku kollektiivse haldamise eeskirju. Hindamine näitas, et need mehhanismid on hõlbustanud loa saamist autoriõiguse või sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoste kasutamiseks saadete piiriülesel edastamisel satelliidi kaudu ja teistest liikmesriikidest pärinevate saadete samaaegsel taasedastusel kaabli kaudu. Hindamise põhjal selgus samas, et direktiivi 93/83/EMÜ ei kohaldata selle tehnoloogia-spetsiifiliste sätete tõttu viimastel aastatel loodud uue digitaaltehnoloogia suhtes, mida kasutatakse tele- ja raadioprogrammide edastamiseks ja taasedastamiseks. • Konsulteerimine sidusrühmadega Avalik konsultatsioon direktiivi 93/83/EMÜ läbivaatamise kohta toimus 24. augustist kuni 16. novembrini 20157. Konsultatsiooni käigus paluti vastajatel anda tagasisidet nende eeskirjade toimimise kohta, mis on seotud loa saamisega satelliitringhäälinguorganisatsioonide ja kaabellevivõrgu ettevõtjate jaoks ning hinnata võimalikku vajadust laiendada neid eeskirju internetisülekannetele ja muudele taasedastamise viisidele kui kaabel. Lisaks pidas komisjon aastatel 2015–2016 ulatuslikke konsultatsioone sidusrühmadega (avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid, telekommunikatsioonioperaatorid, õiguste omajad ja kollektiivse esindamise organisatsioonid), et arutada küsimusi, mis on seotud tele- ja raadioprogrammide internetis edastamisega ja taasedastamisega. Tarbijad pooldavad üldiselt päritoluriigi põhimõtte ulatuslikku laiendamist, et see hõlmaks kõiki internetiteenuseid, isegi kui mõned neist leiavad, et see mehhanism ei pruugi piiriülese juurdepääsu tagamiseks piisav olla. Kõik avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid ja kommertsraadiod soovivad päritoluriigi põhimõtte kohaldamist ülekandealaste internetipõhiste teenuste suhtes. Seevastu eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid, õiguste omajad ja kollektiivse esindamise organisatsioonid väljendavad päritoluriigi põhimõtte kohaldamise suhtes tõsiseid kahtlusi. Nad leiavad, et selline laiendamine võib piirata nende võimet õigusi territoriaalsel alusel litsentsida. Tarbijad, kaabel- ja telekommunikatsioonioperaatorid, avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid ja enamus kollektiivse esindamise organisatsioonidest pooldavad tele- ja raadioprogrammide samaaegse taasedastamise suhtes rakendatava kohustusliku kollektiivse haldamise süsteemi võimalikku laiendamist muudele platvormidele 6 6 Vt satelliit- ja kaabellevi direktiivi (93/83/EMÜ) järelhindamine (REFIT-hindamine) 7 Vt kokkuvõte sidusrühmade vastustest satelliit- ja kaabellevi direktiivi läbivaatamiseks toimunud avalikus konsultatsioonis https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/full-report-public- consultation-review-eu-satellite-and-cable-directive ET 4 ET  kui kaabellevi. Paljud kollektiivse esindamise organisatsioonid ja avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid ning mõned kaabellevi- ja telekommunikatsioonioperaatorid rõhutavad, et laiendamine peaks piirduma nn suletud keskkondadega, mis toimivad kaabelsüsteemiga võrreldavalt. Enamik õiguste omajatest on kohustusliku kollektiivse haldamise süsteemi võimaliku laiendamise vastu, kuna sellel võib olla kahjulik mõju turgudele. Ka eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid on üldjuhul selle vastu. Käesolevas ettepanekus kavandatud meetmetes võetakse arvesse mitmeid sidusrühmade tõstatatud küsimusi, eeskätt seoses päritoluriigi põhimõtte kohaldamisala laiendamisega (nt ringhäälinguorganisatsioonide tellitavad videoteenused jäävad selle kohaldamisalast välja ja põhimõtet kohaldatakse üksnes nende õiguste suhtes, mis on vajalikud internetipõhiste kõrvalteenuste jaoks) ja kohustusliku õiguste kollektiivse teostamise süsteemi laiendamisega (üksnes suletud võrgustikes). • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine ELi autoriõiguse eeskirjade digitaalkeskkonnas kohaldamise kohta on tehtud õiguslikke8 ja majanduslikke9 uuringuid (eeskätt interneti teel edastamise ja digitaalvõrkudes taasedastamise kohta). Lisaks viidi aastatel 2015 ja 2016 läbi uuring satelliit- ja kaabellevi direktiivi ja selle kohaldamisala laiendamise hindamise toetuseks10. • Mõju hindamine Käesoleva ettepaneku kohta tehti mõjuhinnang11. 22. juulil 2016 esitas õiguskontrollikomitee heakskiitva arvamuse tingimusel, et mõjuhinnangut täiendatakse12. Lõplikus mõjuhinnangus on arvesse võetud arvamuses esitatud märkusi. Mõjuhinnangus analüüsitakse kahte poliitikavarianti, mille eesmärk on hõlbustada teose kasutamiseks loa saamist i) tele- ja raadiosaadete veebiülekannete jaoks; ja ii) tele- ja raadiosaadete digitaalse edastuse jaoks. Tele- ja raadiosaadete interneti teel edastamisega seoses kaaluti baasstsenaariumile lisaks kolme poliitikavarianti. Mitteseadusandlik poliitikavariant (1. variant), mis kujutab endast vabatahtlike kokkulepete sõlmimise soodustamist, et hõlbustada teatavate ringhäälinguorganisatsioonide teenuste jaoks loa saamist, jäeti kõrvale, kuna selle tulemus oleks ebakindel, sõltudes sidusrühmade valmidusest õigusi litsentsida, ega tagaks ühtset litsentsimissüsteemi. Päritoluriigi põhimõtte kohaldamist teoste edastamise suhtes interneti kaudu analüüsiti kahe seadusandliku variandi alusel: 2. variandi korral piirdus kohaldamisala ringhäälinguorganisatsioonide internetipõhiste teenustega, mis on algse programmiedastuse kõrvalteenus (eelkõige samaaegsed ülekanded ja järelvaatamisteenused); 3. variandi kohaselt laiendati kohaldamisala interneti teel edastamisele, mis ei ole programmiedastusega seotud (veebiülekandeteenused). 2. variant vähendaks oluliselt tehingukulusid, mida tuleb tasuda neil 8 Uuring direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (vt eelkõige osa, mis käsitleb „autoriõigusega kaitstud infosisu taasedastamine digitaalvõrkudes“) kohaldamise kohta: http://ec.europa.eu/internal_market/copyright/studies/index_en.htm; Uuring õiguse kättesaadavaks tegemise kohta ja selle seose kohta reprodutseerimisõigusega piiriülesel edastamisel: http://ec.europa.eu/internal_market/copyright/docs/studies/141219-study_en.pdf 9 Majandusanalüüs õiguse kättesaadavaks tegemise territoriaalsuse kohta ELis: http://ec.europa.eu/internal_market/copyright/docs/studies/1403_study1_en.pdf 10 Uuring küsitluste ja teabe kogumise kohta satelliit- ja kaabellevi direktiivi 93/83/EMÜ hindamise ja selle kohaldamisala võimaliku laiendamise kohta, 2016 [viide lisatakse pärast avaldamist]. 11 Lisada link mõjuhinnangule ja kommenteeritud kokkuvõttele 12 Lisada link õiguskontrollikomitee arvamusele ET 5 ET  ringhäälinguorganisatsioonidel, kes soovivad oma programme internetis ja piiriüleselt kättesaadavaks teha. 3. variant laiendaks põhimõtteliselt neid soodustusi veebihäälingusaadete tootjatele; võttes samas arvesse, et veebiülekannete turg on alles arenemas ja et internetiettevõtjad võivad oma asukoha ELi piires lihtsalt ühest kohast teise üle viia, võib see ka tekitada õiguskindlusetust õiguste omajate jaoks ning tuua endaga kaasa madalama kaitsetaseme. 3. variant lükati seetõttu tagasi. Asjakohasemaks peeti päritoluriigi põhimõtte kohaldamist üksnes teatavate ringhäälinguorganisatsioonide selgelt määratletud internetiteenuste suhtes (2. variant). Vähendades piiriülese edastusega kaasnevaid tehingukulusid, avab see variant ringhäälinguorganisatsioonidele uusi võimalusi oma teenuste piiriüleseks pakkumiseks, eelkõige seoses sellise sisuga, mis ei põhine territoriaalsel ainuõigusel. Kõnealune variant ei piira õiguste omajate ja ringhäälinguorganisatsioonide võimalust jätkata litsentsimist territoriaalsel alusel, kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega. Seoses tele- ja raadioprogrammide digitaalse taasedastamisega kaaluti baasstsenaariumile lisaks kahte poliitikavarianti. Vastavalt 1. variandile piirdub õiguste kohustusliku kollektiivse haldamise süsteemi kohaldamisala IP-televisiooni taasedastamise teenustega ja muude nn suletud elektrooniliste sidevõrkude kaudu pakutavate taasedastamise teenustega, samas kui 2. variandi kohaselt hõlmaks see ka OTT-teenuseid, tingimusel et neid osutatakse teatavale arvule kasutajatele. Kuigi 2. variant võimaldaks enamate taasedastamisteenuste puhul teoste kasutamiseks loa saamisega seotud tehingukulusid vähendada, kaasneks sellega oht, et kahjustatakse õiguste omajate õigusi internetis ja turustamisstrateegiaid, mille tulemusena vähenevad litsentsimise tulud. 1. variandiga sellist ohtu ei kaasne, kuna enamus taasedastamise teenustest, mida osutatakse nn suletud elektrooniliste sidevõrkude kaudu, sõltuvad teataval territooriumil paiknevast taristust. Eelistatavaks variandiks peeti 1. varianti. Sellega suurendatakse tarbijate võimalusi valida teistest liikmesriikidest pärit raadio- ja televisioonisaadete taasedastamise teenuste vahel. Ettepanekuga loodetakse saavutada tulude ja kulude tasakaalu osas häid tulemusi. Teose kasutamiseks loa saamisega kaasnevad tehingukulutused peaksid vähenema, mille tulemusel paranevad valikuvõimalused tarbijate jaoks, ilma et see põhjustaks kahju õiguste omajatele. Lisaks peaks ettepaneku tulemusel õiguste omajatel tekkima uusi litsentsimisvõimalusi ja täiendavat litsentsitulu. • Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine Ettepanek vähendab televisiooni- ja raadioringhäälingu organisatsioonide ning taasedastuse teenuste pakkujate tehingukulusid ning seega oleks sellel soodne mõju selles valdkonnas tegutsevate VKEde jaoks. Samuti võib ettepanek olla soodne õiguste omajate, eelkõige üksikute õiguste omajate, ning mikroettevõtjate ja VKEde jaoks, kellel ei ole võimalik sõlmida paljude eri territooriumidel asuvate teenuste osutajatega eraldi litsentsitehinguid. Seetõttu ei ole peetud vajalikuks kehtestada mikroettevõtjatele erandeid ega VKEdele suunatud leevendusmeetmeteid. Käesolevas ettepanekus on hoolikalt analüüsitud uusi tehnoloogilisi arenguid ja neid arvesse võetud, keskendudes tele- ja raadiosaadete interneti teel edastamisele ja digitaalsele taasedastamisele. Teatud liiki interneti teel edastamise ja taasedastamise teenused on ettepaneku kohaldamisalast välja jäetud peamiselt ebakindluse tõttu, mis on seotud käimasolevate turumuudatuste ja teatavate teenuste vähese arenemise tõttu. • Põhiõigused Teatavat liiki piiriülese suletud võrkudes programmiedastuse ja taasedastuse suhtes kohaldatava litsentsimiskorra kehtestamisega on ettepanekul piiratud mõju autoriõigusele kui omandiõigusele ja ettevõtlusvabadusele, mida kaitsevad Euroopa Liidu põhiõiguste harta ET 6 ET  artiklid 16 ja 17. Samal ajal avaldab ettepanek soodsat mõju sõna- ja teabevabadusele, mida kaitseb põhiõiguste harta artikkel 11, kuna see suurendab teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadioprogrammide piiriülest edastamist ja vastuvõtmist. 4. MÕJU EELARVELE Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Esimene andmete kogumine peaks toimuma pärast määruse jõustumist, et luua alus tulevastele hindamistele. Järelevalve peaks keskenduma edusammudele tele- ja raadioprogrammide piiriülese kättesaadavuse tagamisel ja andmete kogumine peaks toimuma iga kahe kuni kolme aasta järel. Vastavalt ettepaneku artiklile 6 viib komisjon läbi käesoleva määruse hindamise ja esitab tulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Kõnealune aruanne hõlmab hinnangut määruse mõju kohta internetipõhiste kõrvalteenuste piiriülesele kättesaadavusele. Hindamine viiakse läbi kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Artiklis 1 on määratletud meetmetega hõlmatud teenused (eriti „internetipõhised kõrvalteenused“ ja „taasedastamine“). Neid määratlusi kohaldatakse ühetaoliselt kogu liidus. Artiklis 2 on sätestatud, et internetipõhiste kõrvateenuste osutamisel asjassepuutuvad autoriõiguslikud toimingud leiavad aset üksnes selles liikmesriigis, kus ringhäälinguorganisatsioon asub. Mõiste ringhäälinguorganisatsiooni „peamine tegevuskoht“ on liidu õigusega kooskõlas. Artiklites 3 ja 4 reguleeritakse ettepanekus käsitletud taasedastamisõigust. Nendes artiklites nähakse ette eeskirjad, mis on sarnased kaabli kaudu taasedastamist käsitleva direktiivi 93/83/EÜ artiklites 9 ja 10 sätestatud eeskirjadega. Artiklis 3 on liikmesriikidele jäetud teatav kaalutlusõigus nagu kaabli kaudu taasedastamise korral direktiivi 93/83/EÜ alusel. Artiklid 3 ja 4 käsitlevad autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kohustuslikku kollektiivset haldamist seoses taasedastamisega, kollektiivse esindamise organisatsioonide õiguste presumptsiooni ja ringhäälinguorganisatsioonide poolt kaabli kaudu taasedastamisõiguse teostamist. Artikkel 5 sisaldab üleminekusätteid. Artiklis 6 on sätestatud, et komisjon viib läbi käesoleva määruse hindamise ja esitab peamiste järelduste kohta aruande. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja aruande koostamiseks. Artiklis 7 on lõppsätted, täpsemalt määruse jõustumise kuupäev ning kuupäev, millest alates määrust kohaldatakse. ET 7 ET  2016/0284 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse eeskirjad ringhäälinguorganisatsioonide teatavate veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes kohaldatavate autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust13, võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust14, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Selleks et aidata kaasa siseturu toimimisele, on vaja näha liidu piires kõigi kasutajate jaoks ette teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadioprogrammide laiem levik, hõlbustades nendes programmides kasutatud, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muu materjali esitamiseks loa saamist. Tele- ja raadioprogrammid on kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja teabele juurdepääsu edendamise oluline vahend. (2) Digitaalse tehnoloogia areng ja internet on muutnud tele- ja raadioprogrammide levitamist ja neile ligipääsu. Tarbijad eeldavad aina enam, et neil on juurdepääs tele- ja raadioprogrammidele reaalajas ja tellimise alusel, kasutades selliseid traditsioonilisi sidevahendeid nagu satelliit või kaabellevi ning samuti veebipõhiseid teenuseid. Ringhäälinguorganisatsioonid pakuvad seetõttu oma tele- ja raadioprogrammidele lisaks üha rohkem internetipõhiseid kõrvalteenuseid nagu samaaegsed ülekanded ja järelvaatamisteenused. Taasedastamisteenuste osutajad, kes koondavad tele- ja raadioprogramme pakettidesse ja pakuvad neid kasutajatele algse programmi edastamisega samaaegselt muutumatul ja täielikul kujul, kasutavad erinevaid edastusviise nagu kaabellevi, maapealne digitaaltelevisioon, suletud IP-põhised võrgud, mobiilisidevõrgud ja avatud internet. Kasutajad nõuavad üha enam juurdepääsu mitte üksnes oma asukohaliikmesriigist, vaid ka teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadioprogrammidele, sealhulgas keelevähemustesse kuuluvad inimesed ja need, kes elavad muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik. 13 ELT C , , p. . 14 ELT C , , p. . ET 8 ET  (3) On olemas palju tõkkeid, mis takistavad internetipõhiste kõrvalteenuste ja taasedastamisteenuste osutamist ning seeläbi tele- ja raadioprogrammide vaba ringlemist liidus. Ringhäälinguorganisatsioonid edastavad iga päev palju tunde uudiste-, kultuuri-, dokumentaal- või meelelahutussaateid. Need programmid hõlmavad erinevat infosisu, nagu audiovisuaal-, muusika-, kirjandus- või graafilisi teoseid, mis on liidu õiguse alusel kaitstud autoriõigusega ja/või sellega kaasnevate õigustega. Selle tulemuseks on keerukas protseduur, mille käigus tuleb luba saada erinevatelt õiguste omajatelt erinevate teoste ja muu materjali edastamiseks. Tihti tuleb luba saada lühikese aja jooksul, eelkõige selliste saadete ettevalmistamisel nagu uudistesaated ja aktuaalseid poliitilisi sündmusi käsitlevad saated. Selleks et muuta oma teenused piiriüleselt kättesaadavaks, tuleb ringhäälinguorganisatsioonidel saada teoste ja muu materjali edastamiseks nõutud õigused kõigi asjaomaste territooriumide jaoks, mis muudab loa saamise veelgi keerulisemaks. (4) Taasedastamise teenuste osutajatel, kes üldjuhul pakuvad paljusid tele- ja raadioprogramme, mis sisaldavad mitmeid teoseid ja muud kaitstud materjali, on väga vähe aega vajaliku loa saamiseks ja neil lasub seega litsentsi saamisel märkimisväärne koormus. Samuti on oht, et õiguste omajate teoseid ja muud materjali kasutatakse ilma loata või tasu maksmata. (5) Teoste ja muu kaitstud materjali õigused on ühtlustatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/29/EÜ15 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/115/EÜ16. (6) Direktiiviga 93/83/EMÜ17 hõlbustatakse teistest liidu liikmesriikidest pärit tele- ja raadioprogrammide piiriülest satelliitlevi ja kaabli kaudu taasedastamist. Siiski piirduvad kõnealuse direktiivi ringhäälinguorganisatsioonide ülekandeid käsitlevad sätted satelliitedastusega ja seega ei kohaldata neid programmiedastuse internetipõhiste kõrvalteenuste osutamise suhtes, samas kui teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadioprogrammide taasedastamist käsitlevad sätted piirduvad kaabli teel või mikrolainesüsteemi kaudu edastamisega ega laiene taasedastamisele muu tehnoloogia vahendusel. (7) Seetõttu tuleb programmiedastuse internetipõhiste kõrvalteenuste piiriülest osutamist ning teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadioprogrammide taasedastamist hõlbustada, kohandades autoriõigust ja sellega kaasnevate õiguste teostamist käsitlevat õigusraamistikku selle tegevusega. (8) Käesoleva määrusega hõlmatud internetipõhised kõrvalteenused on teenused, mida osutavad ringhäälinguorganisatsioonid, kellel on programmiedastusega selge ja alluvuslik seos. Need hõlmavad teenuseid, mis annavad lineaarse juurdepääsu tele- ja raadioprogrammidele programmide edastamisega samaaegselt, ja teenuseid, mis annavad kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast algset edastamist juurdepääsu tele- ja raadioprogrammidele, mille ringhäälinguorganisatsioonid on eelnevalt edastanud (nn järelvaatamisteenused). Lisaks hõlmavad internetipõhised 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10). 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28). 17 Nõukogu 27. septembri 1993. aasta direktiiv 93/83/EMÜ teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta (EÜT L 248, 6.10.1993, lk 15). ET 9 ET  kõrvalteenused teenuseid, mis võimaldavad juurdepääsu materjalidele, mis rikastavad või muul viisil mitmekesistavad ringhäälinguorganisatsioonide tele- ja raadioprogramme, sealhulgas vastava programmi sisu eelvaatamine, laiendamine, täiendamine või kordusvaatamine. Juurdepääsu andmist konkreetsetele teostele või muule tele- või raadioprogrammis olevale kaitstud materjalile ei tohiks käsitada internetipõhise kõrvalteenusena. Samamoodi ei kuulu internetipõhiste kõrvalteenuste mõiste alla juurdepääs teostele või muule kaitstud materjalile programmist eraldi, näiteks juurdepääs üksikutele muusika- või audiovisuaalteostele, muusikaalbumitele või videotele . (9) Selleks et lihtsustada internetipõhiste kõrvalteenuste piiriüleseks osutamiseks vajaliku loa saamist tuleb kehtestada päritoluriigi põhimõte seoses autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teostamisega niisuguste toimingute suhtes, mida tehakse internetipõhiste kõrvalteenuste osutamise, nende kasutamise võimaldamise ja kasutamise käigus. Päritoluriigi põhimõtet tuleks kohaldada üksnes õiguste omajate (või õiguste omajaid esindavate üksuste nagu kollektiivse esindamise organisatsioonid) ja ringhäälinguorganisatsioonide vahelistes suhetes ning ainult internetipõhiste kõrvalteenuste osutamise, nende kasutamise võimaldamise ja kasutamise eesmärgil. Päritoluriigi põhimõtet ei tohiks kohaldada autoriõiguse või sellega kaasnevate õigustega kaitstud ja internetipõhiste kõrvalteenustega hõlmatud infosisu edaspidise üldsusele edastamise või taasesitamise suhtes. (10) Kuna internetipõhiste kõrvalteenuste osutamist, nende kasutamise võimaldamist ja kasutamist peetakse toimunuks üksnes selles liikmesriigis, kus on ringhäälinguorganisatsiooni peamine tegevuskoht, kuigi tegelikult on internetipõhiseid kõrvalteenuseid võimalik osutada piiriüleselt teistesse liikmesriikidesse, tuleb tagada, et asjaomaste õiguste eest tasumisele kuuluva summa arvutamisel võtavad pooled arvesse kõiki internetipõhiste kõrvalteenuste aspekte nagu teenuse tunnused, sihtrühm, sealhulgas sihtrühm liikmesriigis, kus on ringhäälinguorganisatsiooni peamine tegevuskoht, ja teistes liikmesriikides, kus on võimalik internetipõhistele kõrvalteenustele juurde pääseda ja neid kasutada, ning keeleversioon. (11) Lepinguvabaduse põhimõte võimaldab jätkata nende õiguste teostamise piiramist, mida käesolevas määruses ette nähtud päritoluriigi põhimõte mõjutab, eelkõige seoses teatavate tehniliste edastusvahendite ja teatavate keeleversioonidega, tingimusel et niisugune õiguste teostamise piiramine on kooskõlas liidu õigusega. (12) Kaabellevi, maapealse digitaaltelevisiooni, suletud IP-põhiste võrkude, mobiilisidevõrkude ja sarnaste võrkude kaudu taasedastamise teenuseid pakkuvad ettevõtjad osutavad teenuseid, mis on samaväärsed teenustega, mida osutavad kaabli kaudu taasedastamise teenuste ettevõtjad, kui nad edastavad samaaegselt muutmata ja täielikul kujul teisest liikmesriigist pärit esialgset tele- või raadioprogrammi, kui algne programmiedastus toimus kaabel- või kaablita sidevahendite abil ja oli ette nähtud üldsusele edastamiseks. Seetõttu tuleks need käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta ja nende suhtes tuleks kohaldada kohustusliku kollektiivse haldamise mehhanismi. Taasedastamise teenused, mida pakutakse avatud interneti vahendusel, tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, kuna neil teenustel on teistsugused tunnused. Need teenused ei ole seotud ühegi konkreetse taristuga ja nende suutlikkus tagada kontrollitud keskkond on piiratud, näiteks võrreldes kaabellevi või suletud IP-põhiste võrkudega. (13) Kaabellevi, maapealse digitaaltelevisiooni, suletud IP-põhiste võrkude, mobiilisidevõrkude ja sarnaste võrkude kaudu taasedastamise teenuste osutajatele ET 10 ET  õiguskindluse tagamiseks ja neid teenuseid käsitlevates siseriiklikes õigusnormides esinevate lahknevuste kõrvaldamiseks tuleks kohaldada eeskirju, mis on sarnased direktiivis 93/83/EMÜ kaabli kaudu edastamist käsitlevate eeskirjadega. Selles direktiivis sätestatud eeskirjad hõlmavad kohustust teostada õigust anda taasedastamise teenuse osutajale luba või keelduda talle luba andmast kollektiivse haldamise organisatsiooni kaudu. See ei piira direktiivi 2014/26/EL sätteid18, eelkõige neid sätteid, mis puudutavad õiguste omaja õigusi kollektiivse esindamise organisatsiooni valimisel. (14) Kõik õigused, mis kuuluvad ringhäälinguorganisatsioonidele nende endi toodetud programmide suhtes, sealhulgas õigused programmi sisule, tuleks taasedastamisele kohaldatava õiguste kohustusliku kollektiivse haldamise süsteemi kohaldamisalast välja jätta. Taasedastamise teenuseid osutavate ettevõtjate ja ringhäälinguorganisatsioonide vahel on enamasti püsivad ärisuhted ja seetõttu on ringhäälinguorganisatsioonide identiteet taasedastamise teenuste osutajatele teada ning seega on ringhäälinguorganisatsioonidelt teose edastamiseks loa saamise korraldamine suhteliselt lihtne. Niisiis ei lasu taasedastamise teenuste pakkujatel ringhäälinguorganisatsioonidelt teoste kasutamiseks loa saamisel sama koormus nagu siis, kui nad taotlevad litsentsi tele- ja raadioprogrammides sisalduvate teoste ja muu kaitstud materjali õiguste omajatelt. Seepärast ei ole vaja litsentsimise korda ringhäälinguorganisatsioonide õiguste suhtes lihtsustada. (15) Selleks et ära hoida päritoluriigi põhimõttest kõrvalehoidumist internetipõhiste kõrvalteenuste osutamise ja neile juurdepääsu võimaldamise või kasutamisega seotud autoriõigusi ja nendega kaasnevaid õigusi käsitlevate kehtivate kokkulepete kestuse pikendamise teel, tuleb päritoluriigi põhimõtet kohaldada ka juba kehtivatele kokkulepetele, kuid üleminekuperioodi jooksul. (16) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Kuigi õiguste omajate õiguste teostamisse võib sekkuda juhul, kui üldsusele taasedastamisega seoses on nõutav kohustusliku kollektiivse haldamise süsteemi rakendamine, tuleb niisugune tingimus ette näha konkreetsete teenuste suhtes eesmärgiga võimaldada tele- ja raadioprogrammide laiemat piiriülest levitamist selleks nõutava loa saamise hõlbustamisega. (17) Internetipõhiste kõrvalteenuste piiriülese osutamise edendamiseks ning teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadioprogrammide taasedastamise hõlbustamiseks on sobiv õigusakt määrus, mis on kõigis liikmesriikides vahetult kohaldatav. Määrus on vajalik selleks, et tagada eeskirjade ühetaoline kohaldamine kõigis liikmesriikides ning nende jõustumine üheaegselt kõigi asjaomaste ülekannete ja taasedastamiste suhtes. Määruse vahetu kohaldatavus vähendab õiguslikku killustatust ja tagab suurema ühtsuse, kuna määruses on ette nähtud ühtlustatud eeskirjad, mis edendavad teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadioprogrammide vaba ringlust. (18) Määrus tuleks teatava aja jooksul pärast selle jõustumist läbi vaadata, et hinnata muu hulgas seda, kui suures ulatuses on internetipõhiste kõrvalteenuste piiriülene osutamine Euroopa tarbijate jaoks suurenenud, mis on seega ka liidu kultuurilise mitmekesisuse huvides. 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72). ET 11 ET  (19) Kuna käesoleva määruse eesmärki edendada internetipõhiste kõrvalteenuste piiriülest osutamist ja hõlbustada teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadioprogrammide taasedastamist ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdub käesolev määrus üksnes eesmärgi saavutamiseks vajalikuga. Käesoleva määrusega nähakse internetipõhiste kõrvalteenuste piiriülese osutamise osas ette toetusmehhanismid, et hõlbustada autoriõiguse ja sellega seotud õigustega kaitstud teoste kasutamiseks loa saamist. Käesoleva määrusega ei kohustata ringhäälinguorganisatsioone selliseid teenuseid piiriüleselt osutama. Samuti ei kohustata käesoleva määrusega taasedastamise teenuste osutajaid edastama teistest liikmesriikidest pärit tele- või raadioprogramme. Käesolev määrus käsitleb ainult teatavate taasedastamise õiguste teostamist selles ulatuses, mis on vajalik, et lihtsustada nende teenuste osutamise eesmärgil autoriõiguste ja nendega seotud õigustega kaitstud teoste kasutamiseks vajalike lubade saamist üksnes teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadioprogrammidega seoses, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: (a) „internetipõhine kõrvalteenus“ — internetipõhine teenus, mis seisneb avalikkusele ringhäälinguorganisatsiooni poolt või kontrolli all ja vastutusel raadio- või teleprogrammi või selle programmiga seotud mis tahes muu sellise materjali edastamises, mille on tootnud ringhäälinguorganisatsioon või mis on ringhäälinguorganisatsiooni jaoks toodetud, samaaegselt programmiedastusega ringhäälinguorganisatsiooni poolt või kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast programmiedastust; (b) „taasedastamine“ — teisest liikmesriigist algse tele- või raadioprogrammi üldsusele vastuvõtuks ette nähtud mis tahes samaaegne, muutumatu ja täielik taasedastamine, mis ei ole direktiivis 93/83/EMÜ määratletud taasedastamine kaabellevi kaudu ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2015/212019 sätestatud internetiühenduse teenuse kaudu taasedastamine, mis toimub traatside või õhu kaudu, sealhulgas satelliidi, kuid välja arvatud interneti kaudu, tingimusel et edastamine toimub kellegi teise poolt kui see ringhäälinguorganisatsioon, kes programmi algselt edastas või kelle kontrolli all ja vastutusel programm algselt edastati. Artikkel 2 Nn päritoluriigi põhimõtte kohaldamine internetipõhiste kõrvalteenuste suhtes (1) Üldsusele edastamiseks ja kättesaadavaks tegemist internetipõhise kõrvalteenuse osutamisel ringhäälinguorganisatsiooni poolt või kontrolli all või vastutusel ning reprodutseerimist, mis on vajalik internetipõhiste kõrvalteenuste osutamiseks, kättesaadavaks tegemiseks või kasutamiseks, peetakse nende toimingutega seotud 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetti käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1). ET 12 ET  autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teostamisel toimunuks üksnes selles liikmesriigis, kus asub ringhäälinguorganisatsiooni peamine tegevuskoht. (2) Õiguste eest tasumisele kuuluva summa arvutamisel artiklis 1 sätestatud päritoluriigi põhimõtte alusel võtavad pooled arvesse kõiki internetipõhise teenuse aspekte, nagu internetipõhise kõrvalteenuse tunnused, sihtrühm ja keeleversioon. Artikkel 3 Taasedastamisõiguse teostamine muude õiguste omajate poolt kui ringhäälinguorganisatsioonid (1) Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste omajad, kes ei ole ringhäälinguorganisatsioonid, võivad teostada oma õigust taasedastamist lubada või keelata üksnes kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu. (2) Kui õiguste omaja ei ole lõikes 1 osutatud õiguse haldamist kollektiivse esindamise organisatsioonile üle andnud, peetakse seda kollektiivse esindamise organisatsiooni, kes haldab sama liiki õigusi selle liikmesriigi territooriumil, kus taasedastamise teenuse osutaja soovib teose taasedastamiseks luba saada, volitatuks õigust õiguse omaja nimel haldama. (3) Kui kõnealuse liikmesriigi territooriumil haldab seda liiki õigusi mitu kollektiivse esindamise organisatsiooni, võib õiguse omaja valida, milline neist kollektiivse esindamise organisatsioonidest on volitatud tema õigust haldama. Kui õiguse omaja sellises olukorras kollektiivse esindamise organisatsiooni ei vali, määrab liikmesriik, kelle territooriumil taasedastamise teenuse osutaja soovib teose taasedastamiseks luba saada, millist kollektiivse esindamise organisatsioonidest tuleb pidada volitatuks õiguse omaja õigust haldama. (4) Õiguse omajal on taasedastamise teenuse osutaja ja õiguste omaniku õigusi haldama volitatud kollektiivse esindamise organisatsiooni vahelise kokkuleppe alusel samad õigused ja kohustused nagu õiguste omajal, kes on kõnealusele kollektiivse esindamise organisatsioonile volituse andnud ning ta võib neile õigustele tugineda asjaomase liikmesriigi kindlaksmääratud aja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui kolm aastat alates kuupäevast, mil tema teost või muud kaitstavat materjali taasedastati. (5) Liikmesriik võib ette näha, et kui õiguste omaja annab loa oma teose või muu kaitstava materjali esialgseks edastamiseks selle liikmeriigi territooriumil, peetakse õiguste omajat nõustunuks mitte teostama taasedastamisõigusi eraldi, vaid kooskõlas käesoleva määruse sätetega. Artikkel 4 Taasedastamisõiguse teostamine ringhäälinguorganisatsioonide poolt Artiklit ei kohaldata 3 õiguste suhtes, mida teostavad ringhäälinguorganisatsioonid omaenda programmiedastusega seoses, sõltumata sellest, kas asjaomased õigused kuuluvad talle või on talle autoriõiguse või sellega seotud õiguste omaja poolt üle antud. Artikkel 5 Üleminekusätted Selliste kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud autoriõiguse ja sellega seotud õiguste kohta seoses üldsusele edastamise ja kättesaadavaks tegemisega internetipõhiste kõrvalteenuste osutamise käigus ja internetipõhiste kõrvalteenuste osutamiseks, kättesaadavaks tegemiseks ET 13 ET  või kasutamiseks vajalike reprodutseerimise toimingutega, mis kehtivad [artikli 7 lõikes 2 nimetatud kuupäev, mille sisestab Euroopa Liidu väljaannete talitus], kohaldatakse artiklit 2 alates [artikli 7 lõikes 2 osutatud kuupäev + 2 aastat, mille sisestab Euroopa Liidu väljaannete talitus], kui kõnealuste kokkulepete kehtivus lõppeb pärast seda kuupäeva. Artikkel 6 Läbivaatamine (1) Hiljemalt [3 aastat pärast artikli 7 lõikes 2 nimetatud kuupäeva, mille sisestab Euroopa Liidu väljaannete talitus] vaatab komisjon käesoleva määruse läbi ja esitab tulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. (2) Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks. Artikkel 7 Lõppsätted (1) Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. (2) Määrust kohaldatakse alates [6 kuud pärast selle avaldamise kuupäeva, mille sisestab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus]. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ET 14 ET  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 14.9.2016 COM(2016) 596 final 2016/0278 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV mis käsitleb autoriõigusega ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muu materjali teatavaid lubatud kasutusviise pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides ning millega muudetakse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EMPs kohaldatav tekst) ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Kavandatud direktiiviga viiakse liidu õigus kooskõlla Marrakechi lepingu (mis käsitleb avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamist nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele („Marrakechi leping“)) kohaste rahvusvaheliste kohustustega. Marrakechi leping võeti vastu 2013. aastal Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioonis (IPO), et lihtsustada raamatute ja muude kättesaadavas vormis trükiste piiriülest vahetamist kogu maailmas. Liit kirjutas lepingule alla 2014. aasta aprillis1. Lepingu kohaselt tuleb lepinguosalistel nägemispuudega ja trükikirja lugemise puudega inimeste huvides teha autoriõigusest ja sellega kaasnevatest õigustest erandeid või neid piirata ning sellega nähakse ette erivormingus raamatute, sealhulgas heliraamatute, ja muude trükiste piiriülene vahetamine lepinguosalisest riikide vahel. Euroopa Liit on võtnud poliitilise kohustuse lepingut rakendada, mida nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament on sellest ajast tõhustanud. Komisjon esitas omalt poolt ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus ratifitseerida Marrakechi leping liidu poolt 2014. aasta oktoobris. 2015. aasta mais esitas nõukogu komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 241 kohaselt taotluse, milles ta rõhutas oma täielikku pühendumust jõustada Marrakechi leping kiiresti ja palus komisjonil esitada viivitamata seadusandlik ettepanek liidu õigusraamistiku lepingu kohaseks muutmiseks. Marrakechi lepingu alusel soodustatud isikud, st inimesed, kes on pimedad, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega („soodustatud isikud“), võivad autoriõiguse või sellega kaasnevate õigustega kaitstud raamatute või muude trükiste kasutamisel kokku puutuda paljude takistustega. Sellises vormingus raamatute kättesaadavus, mida trükikirja lugemise puudega inimestel on võimalik kasutada, on hinnanguliselt 7 %2 kuni 20 %,3 vaatamata asjaolule, et digitaaltehnoloogia hõlbustab oluliselt niisuguses vormis trükiste avaldamist4. Kättesaadavas vormis on näiteks raamatud, mis on rahvusvahelises pimedate kirjas või suures kirjas, e-raamatud, spetsiaalse navigeerimissüsteemiga heliraamatud, audiokirjeldused ja raadioprogrammid. Kavandatava direktiivi eesmärk on suurendada teoste ja muu kaitstud materjali, nt raamatute, ajakirjade, ajalehtede ja muude trükiste ning nootide ja muu trükitud materjali kättesaadavust, sealhulgas helikandjal, sellises vormis, mis on soodustatud isikute jaoks kättesaadav. Selleks tagatakse, et kõigil soodustatud isikutel ja nende vajadustega mittetulunduslikul alusel tegelevatel organisatsioonidel on võimalik tugineda autoriõigusest ja sellega kaasnevatest õigustest tehtavatele kohustuslikele ja ühtlustatud eranditele. See võimaldab teha juba avaldatud või kasutusse antud teostest ja muudest materjalidest, millele üldjuhul ei ole võimalik ligi pääseda, kättesaadavas vormis koopiad. Kavandatava direktiiviga muudetaks kehtivat liidu õigusraamistikku ja tagataks, et kättesaadavas vormis koopiaid, mis on valmistatud ühes liikmesriigis, on võimalik levitada ja kasutada kogu Euroopa Liidus. 1 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus, mis käsitleb Marrakechi lepingu (avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele) Euroopa Liidu nimel allkirjastamist (ELT L 115, 17.4.2014, lk 1). 2 LISU Royal National Institute of Blind People (RNIB) „Availability of accessible publications - 2011 update“, oktoober 2011. 3 Catherine Meyer-Lereculeur „Exception „handicap“ au droit d’auteur et développement de l’offre de publications accessibles à l’ère numérique“, mai 2013. 4 Need arvud viitavad sellele, et raamatud ja muud trükised on juurdepääsetavad teatavates, aga mitte kõigis kättesaadavates vormides. ET 2 ET  Marrakechi lepinguga liidu ja lepinguosalisest kolmandate riikide vahel kättesaadavas vormis koopiate piiriülese vahetamise osas ette nähtud kohustustega seoses tuleb käesolevat direktiivi tõlgendada koostoimes määrusega [...]. Kavandatud direktiiv on kooskõlas ka nende ELi kohustustega, mis tulenevad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist. ELi suhtes on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon nõukogu otsuse 2010/48/EÜ5 kohaselt siduv alates 2011. aasta jaanuarist. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätted on seega lahutamatu osa liidu õiguskorrast. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis on ette nähtud teabele juurdepääsu õigus ja puuetega inimeste õigus osaleda kultuurielus teistega võrdsetel alustel. Konventsiooni artikli 30 kohaselt tuleb konventsiooniosalistel võtta kooskõlas rahvusvahelise õigusega kõik asjakohased meetmed, tagamaks, et intellektuaalomandi õigusi kaitsvad seadused ei takista ebamõistlikult või diskrimineerivalt puuetega inimeste juurdepääsu kultuurimaterjalidele. Euroopa Liidu esialgse aruande lõppjäreldustes,6 mis võeti vastu 4. septembril 2015, julgustas ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee liitu võtma kõik Marrakechi lepingu rakendamiseks vajalikud meetmed nii kiiresti kui võimalik. • Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega Liit on võtnud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas vastu mitu direktiivi, mis tagavad õiguste omanikele õiguskindluse ja kõrgetasemeline kaitse. Õigused, mis on kavandatud direktiivi tähenduses asjassepuutuvad, on praegu ühtlustatud direktiiviga 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas („direktiiv 2001/29/EÜ“),7 direktiiviga 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas,8 direktiiviga 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta9 ja direktiiviga 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta10. Liidu õigusega on ka ette nähtud nende õiguste suhtes kohaldamisele kuuluvad erandid või piirangud, mis võimaldavad teatavatel tingimustel ja teatavatel poliitikaeesmärkidel infosisu kasutada ilma õiguse omaja loata. Sellega seoses on tunnustatud puudega isikute vajadust infosisule juurde pääseda ja seda käsitletakse eelkõige direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punktis b. See säte võimaldab liikmesriikidel kehtestada autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste suhtes erandeid ja piiranguid puudega, sealhulgas trükikirja lugemise puudega inimeste huvides infosisu niisuguse kasutusega seoses, mis on nende inimeste puudega otseselt seotud ja toimub mitteärilisel eesmärgil, ning ulatuses, mis on konkreetse puude puhul vajalik. Kooskõlas Marrakechi lepingus kehtestatud nõuetega on kavandatud direktiivis ette nähtud erand liikmesriikidele kohustuslik ja kuulub kohaldamisele selliste õiguste suhtes, 5 Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35). 6 CRPD/C/EU/CO/1, kättesaadav aadressil: http://tbinternet.ohchr.org/Treaties/CRPD/Shared%20Documents/EUR/CRPD_C_EU_CO_1_21617_E. doc. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28). 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16). ET 3 ET  mis on liidu tasandil ühtlustatud ja mis on Marrakechi lepingus määratletud kättesaadavas vormis koopiate valmistamisel ja levitamisel asjassepuutuvad. Erand täiendab olemasolevat valikulist erandit või piirangut, mis on ette nähtud direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punktis b, nähes soodustatud isikute huvides ette kohustusliku erandi, mis kehtib kogu siseturu piires. • Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega Käesoleva direktiivi vastuvõtmisega soovib liit tagada, et kõigil soodustatud isikutel on juurdepääs raamatutele, ajakirjadele, ajalehtedele ja muudele trükistele, nootidele ja muule trükitud materjalile sisuliselt samas ulatuses nagu vaegusteta ja puudeta isikutel ning et selle saavutamiseks on võimalik kasutada kõiki siseturu võimalusi. Selles osas on kavandatav direktiiv kooskõlas teiste liidu õigusaktide ja algatustega, mille eesmärk on võtta aluseks siseturu tugevus ja kasutada kõigi selle mõõtmete võimalused täielikult ära,11 ning täiendab neid. Nende hulka kuuluvad ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb juurdepääsu avaliku sektori veebisaitidele, ning ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist seoses toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõuetega („Euroopa ligipääsetavuse akt“). Eelkõige on ettepanekus Euroopa juurdepääsetavuse akti vastuvõtmiseks ette nähtud kohustus tagada, et e-raamatutega seotud teenused, mida pakutakse siseturul alates direktiivi jõustumise kuupäevast, vastavad teatavatele tegevusnõuetele, nii et teenused on kättesaadavad hetkest, mil need turule jõuavad. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114. • Subsidiaarsus (jagatud pädevuse korral) Liit võib võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada Marrakechi lepingu alusel soodustatud isikute jaoks juurdepääsu teatavale autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud infosisule siseturul valdkonnas, mis on juba liidu tasandil ühtlustatud ja milles saab muudatusi teha üksnes liidu õigusaktiga. Ilma liidu sekkumiseta ei ole liikmesriikidel võimalik seda eesmärki saavutada. Lisaks on seda eesmärki meetme ulatuse või mõju tõttu võimalik paremini saavutada liidu tasandil. • Proportsionaalsus Ettepaneku proportsionaalsus on tagatud, kuna ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik Marrakechi lepinguga võetud liidu kohustuste täitmiseks. • Vahendi valik Direktiivi kui asjakohase õigusakti valik on kooskõlas asjaomases valdkonnas varem võetud meetmetega, eeskätt direktiiviga 2001/29/EÜ, millega ühtlustati autorite ja teiste õiguste omajate õigused ja nähti puudega inimeste huvides ette valikuline erand või piirang. Kavandatud direktiiviga muudetakse kehtivat liidu õigusraamistikku ühtlustatud õigustest tehtava uue kohustusliku erandi kehtestamisega ja selle tagamisega, et ühes liikmesriigis nimetatud erandi alusel valmistatud kättesaadavas vormis koopiat on võimalik levitada ja sellele on võimalik ligi pääseda kogu liidus. Sellega ja selgelt defineeritud mõistete abil 11 President Junckeri poliitilised suunised. ET 4 ET  nähakse direktiivis liidu poolt lepinguga võetud kohustuste suhtes ette ühtlustatud lähenemisviis, sealhulgas kättesaadavas vormis koopiate vaba ringlemine siseturul, millega tagatakse erandi kohaldamisalasse kuuluvatele isikutele vajalik õiguskindlus selliste kasutusalade osas, mida direktiiv hõlmab. Samal ajal annab see liikmesriikidele teatava otsustusõiguse selliste siseriiklike õigusnormide kohandamisel, mida käesoleva direktiivi sätted otse või kaudselt mõjutavad, nt haridus-, tervishoiu- või muus sotsiaalpoliitikavaldkonnas. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Järelhindamised / kehtivate õigusaktide toimivuskontroll Kavandatud direktiivi eesmärk on täita uusi rahvusvahelisi kohustusi osas, mis puudutab liidu õigust. Selles valdkonnas kehtivate Euroopa Liidu õigusaktide tagasiulatuv hindamine ei ole seetõttu asjakohane ega käesoleval juhul vajalik. Arvesse võeti siiski teavet asjaomaste Euroopa Liidu õigusaktide kohta, eeskätt avalike konsultatsioonide tulemusi ning olemasolevaid eksperdiarvamusi. • Konsulteerimine sidusrühmadega Seoses kavandatud direktiiviga, millega rakendatakse rahvusvahelise õiguse sätteid, ei toimunud konkreetseid arutelusid sidusrühmadega. Osana komisjoni läbi viidud ulatuslikust avalikust konsultatsioonist autoriõigust käsitlevate ELi eeskirjade läbivaatamiseks, mis toimus ajavahemikus detsember 2013 kuni märts 2014, käsitleti ka puudega inimeste huvides kehtestatavaid piiranguid ja erandeid ning juurdepääsu kättesaadavas vormis koopiatele ja nende levitamist ning sellega seoses viidati ka Marrakechi lepingule12. Muude tegurite hulgas osutasid lõppkasutajate, tarbijate ja institutsionaalsete kasutajate (sh puudega inimeste vajadustega tegelevad organisatsioonid ja raamatukogud) seisukohad sellele, et liikmesriikides kehtivad erineva ulatusega erandid ja piirangud, mis muudab keeruliseks õiguskindluse tagamise siseriikliku erandi või piirangu alusel valmistatud kättesaadavas vormis teavikute eksportimisel ja importimisel. Kõik need institutsionaalsed vastajad olid seisukohal, et Marrakechi lepinguga oleks võimalik need mured piisavalt lahendada. Õiguste omajad ja kollektiivse esindamise organisatsioonid leidsid üldiselt, et liidu õiguses ette nähtud valikulise erandi või piirangu siseriiklikus õiguses rakendamisega ei ole probleeme. Lisaks märkisid nad, et olemasolevad turumehhanismid võimaldavad tõhusalt lahendada puudega inimeste jaoks teostele juurdepääsuga seotud probleeme. Seda seisukohta ei jaganud lõppkasutajad, tarbijad ega institutsionaalsed kasutajad. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Käesoleva ettepaneku koostamiseks ei kogutud eraldi eksperdiarvamusi. Komisjon võttis arvesse 2013. aasta uuringut direktiivi 2001/29/EÜ kohaldamise kohta13, milles ta muu hulgas hindas direktiivi artikli 5 lõike 3 punkti b kohase puudega inimeste huvides tehtava erandi või piirangu kohaldamist 11 liikmesriigis. 12 Aruanne Euroopa autoriõiguse eeskirjade läbivaatamise teemalise avaliku konsultatsiooni tulemuste kohta, juuli 2014, lk 61–63. http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2013/copyright- rules/index_en.htm . 13 „Uuring direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) kohaldamise kohta“, detsember 2013, De Wolf ja partnerid, kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/internal_market/copyright/docs/studies/131216_study_en.pdf , p. 417 jj. ET 5 ET  • Mõju hindamine Kavandatud direktiiviga rakendatakse Marrakechi lepingut siseturul ja selle eesmärk on viia liidu õigusaktid lepinguga kooskõlla. Parema õigusloome suunistes14 ei nõuta mõjuhindamise läbiviimist juhul, kui komisjonil puudub poliitilise sisu osas kaalutlusõigus. • Põhiõigused Kavandatud direktiiviga toetatakse puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 26. Direktiiv kajastab ka liidule ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid kohustusi. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga tagatakse puudega inimestele õigus saada teabele juurdepääs ning õigus osaleda kultuuri-, majandus- ja ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Seda silmas pidades on õiguste omajate omandiõiguse piiramine hartast tulenevate kohustuste täitmiseks põhjendatud15. Kavandatud direktiiv on esimene oluline samm, millega tagatakse juurdepääs teabele ning osalemine kultuuri-, majandus- ja ühiskonnaelus. Ettepanekul on piiratud mõju autoriõigusele kui omandiõigusele, nagu seda on tunnustatud hartas (artikli 17 lõige 2)16. Tuleb märkida, et praeguseks on kõik liikmesriigid teataval määral kasutanud direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punktis b autoriõiguse suhtes ette nähtud valikulist erandit või piirangut. Kavandatud direktiivi mõju autoriõigusele kui omandiõigusele piirdub niisiis liikmesriikides trükikirja lugemise puudega isikute huvides autoriõiguse suhtes praegu kehtivate erinevate erandite ja piirangute täieliku ühtlustamisega. 4. MÕJU EELARVELE Ettepanekul puudub mõju liidu eelarvele. 5. MUU TEAVE Euroopa Majanduspiirkond Kavandatud õigusaktis käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonnaga (EMP) seotud küsimust, mistõttu tuleks seda kohaldada ka EMPs. • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 12 kuu jooksul pärast direktiivi vastuvõtmist. Liikmesriigid peavad tegema komisjonile teatavaks käesoleva direktiivi järgimiseks kehtestatud õigusnormid ja direktiivi kohaldamisalasse kuuluvas valdkonnas vastu võetud peamised õigusaktid. Komisjon jälgib kavandatud direktiivi rakendamist ning kooskõlas parema õigusloome suunistega ning mitte varem kui viie aasta möödumisel direktiivi ülevõtmiseks ette nähtud tähtpäevast viib komisjon läbi direktiivi hindamise ja esitab peamised järeldused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, lisades vajadusel järeldustele ettepanekud direktiivi 14 SWD(2015) 111 final. 15 Harta artikli 52 lõike 1 kohaselt tohib hartaga tunnustatud vabaduste teostamist piirata juhul, kui need piirangud on i) ette nähtud seadusega; ja ii) kooskõlas nimetatud õiguste ja vabaduste olemusega. Lisaks peavad piirangud olema „kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega“ ja neid võib „seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi“. 16 ELT C 83, 30.3.2010, lk 389–403. ET 6 ET  muutmiseks. Komisjon viib samuti läbi direktiivi hindamise [...]. Komisjon jälgib ka selliste teoste ja muu materjali kättesaadavas vormis koopiatele juurdepääsetavust, mida käesolev direktiivi ei hõlma, ning teoste ja muu materjali kättesaadavas vormis koopiate kättesaadavust muu puudega isikute jaoks liidus. Komisjon esitab kaks aastat pärast kavandatud direktiivi ülevõtmist selles küsimuses aruande. Aruandes tuleb anda hinnang selle kohta, kas komisjoni järelduste põhjal tuleks kaaluda direktiivi kohaldamisala laiendamist. • Selgitavad dokumendid Liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta17 nõustusid liikmesriigid lisama komisjonile esitatavale ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja seda ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel, kui sellise lisateabe nõudmine on põhjendatud. Selgitavad dokumendid aitavad tagada, et kõigis riiklikes õigussüsteemides kehtestatakse käesoleva direktiivi kohane kohustuslik erand kooskõlas liidule Marrakechi lepingust tulenevate kohustustega. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Artiklis 1 täpsustatakse kavandatud direktiivi reguleerimiseset ja kohaldamisala. Kavandatud direktiiviga lihtsustatakse teatava autoriõigusega kaitstud infosisu kasutamist ilma õiguste omaniku loata pimedate, nägemispuudega või trükikirja lugemise puudega inimeste huvides. Artiklis 2 on defineeritud mõisted „teos või muu materjal“, „soodustatud isik“, „kättesaadavas vormis koopia“ ja „volitatud üksus“ kavandatud direktiivi tähenduses. Artiklis 3 sätestatakse kohustuslik erand ning nähakse soodustatud isikute ja volitatud üksuste jaoks ette konkreetsed lubatud kasutusviisid. Artiklis 4 käsitletakse kättesaadavas vormis koopiaid siseturul. Selle artikli eesmärk on tagada, et artiklis 3 sätestatud erandi alusel valmistatud kättesaadavas vormis koopiaid on võimalik levitada või neile juurde pääseda mis tahes liikmesriigis. Artiklis 5 on sätestatud isikuandmete kaitse suhtes kohaldatavad eeskirjad. Artiklis 6 on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ tehtavad muudatused, et tagada kooskõla käesoleva direktiiviga. Artiklis 7 on sätestatud, et komisjon esitab aruande teoste ja muu materjali kättesaadavas vormis koopiatele siseturul juurdepääsetavuse kohta ja nende kättesaadavuse kohta muu kui käesolevas direktiivis nimetatud puudega isikute jaoks. Artiklis 8 on sätestatud direktiivi hindamise kord vastavalt parema õigusloome eeskirjadele. Artiklis 9 on liikmesriikidele ette nähtud tähtaeg kavandatava direktiivi ülevõtmiseks ja välja toodud mitu täiendavat kohustust, mida liikmesriikidel tuleb täita, nt teavitada komisjoni peamistest kavandatud direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormidest. Artiklis 10 sätestatakse direktiivi jõustumise kuupäev ja artiklis 11 on öeldud, et direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. 17 ELT C 369, 17.12.2011, lk 14. ET 7 ET  2016/0278 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV mis käsitleb autoriõigusega ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muu materjali teatavaid lubatud kasutusviise pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides ning millega muudetakse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust18, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Liidu direktiivid autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas tagavad õiguste omajatele õiguskindluse ja kõrgetasemelise kaitse. Ühtne õiguslik raamistik aitab kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ning edendab innovatsiooni, loomingut, investeeringuid ja uue infosisu tootmist, sealhulgas digitaalses keskkonnas. Selle eesmärk on ka parandada teadmiste ja kultuuri kättesaadavust, kaitstes teoseid ja muud materjali ning lubades kehtestada selliseid erandeid ja piiranguid, mis on avalikes huvides. Õiguste omajate ja kasutajate vahel tuleks tagada õiguste ja huvide õiglane tasakaal. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/9/EÜ,19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/29/EÜ,20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/115/EÜ21 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/24/EÜ22 ühtlustatakse õiguste omajate õigusi. Nimetatud direktiivides on kehtestatud ammendav loetelu kõnealuste õigustega seotud eranditest ja piirangutest, mis võimaldavad teatavatel tingimustel kasutada infosisu õiguste omaja loata teatavate poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. (3) Pimedad ja nägemispuude või muu trükikirja lugemise puudega inimesed puutuvad autoriõigusega ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud raamatutele ja muudele trükistele juurdepääsul siiani kokku paljude takistustega. Tuleb võtta meetmeid, et 18 18 ELT C , , lk . 19 ELT L 77, 27.3.1996, lk 20-28. 20 EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10-19. 21 ELT L 376, 27.12.2006, lk 28-35. 22 ELT L 111, 5.5.2009, lk 16-22. ET 8 ET  suurendada neile teostele kättesaadavas vormis juurdepääsu ja parandada nende ringlust siseturul. (4) Marrakechi leping, mis käsitleb avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamist nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele („Marrakechi leping“), kirjutati liidu nimel alla 30. aprillil 201423. Selle eesmärk on parandada teostele ja muule kaitstud materjalile kättesaadavas vormis juurdepääsu pimedatele, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele. Marrakechi lepingu kohaselt tuleb lepinguosalistel näha autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste omajate õiguste suhtes ette erandid või piirangud teatavate teoste või muu materjali kättesaadavas vormis koopiate valmistamiseks ja levitamiseks ning selliste kättesaadavas vormis koopiate piiriüleseks vahetamiseks. Marrakechi lepingu sõlmimine liidu poolt nõuab liidu õiguse kohandamist lepingu kohaldamisalasse kuuluvate kasutusviiside, teoste ja soodustatud isikute suhtes kohustusliku erandi kehtestamisega. Direktiiviga rakendatakse liidu kohustusi, mida tal tuleb Marrakechi lepingu alusel ühtlustatud viisil täita, tagamaks, et neid meetmeid kohaldatakse ühetaoliselt kogu siseturu piires. (5) Käesolev direktiiv on suunatud inimestele, kes on pimedad või kellel on nägemispuue, mida ei ole võimalik parandada selliselt, et nende nägemisvõime oleks sisuliselt sama nagu inimestel, kellel sellist puuet ei ole, või kellel on taju- või lugemispuue, sealhulgas düsleksia, mis takistab neil trükiseid lugemast samamoodi kui isikud, kellel sellist puuet ei ole, või kes ei ole füüsilise puude tõttu suutelised raamatut hoidma või käsitsema või silmi lugemiseks vajalikul määral fookustama või liigutama. Direktiiviga kehtestatud meetmete eesmärk on parandada raamatute, ajakirjade, ajalehtede ja muude trükiste ning nootide ja muu trükitud materjali kättesaadavust – kaasa arvatud helikandjal kas digitaal- või analoogvormingus – sellises vormis, mis muudab need teosed ja muu materjali kõnealuste isikute jaoks sisuliselt samavõrd kättesaadavaks kui isikutele, kellel niisugust häiret või puuet ei ole. Kättesaadavas vormis on näiteks raamatud, mis on rahvusvahelises pimedate kirjas või suures kirjas, kohandatud e-raamatud, heliraamatud ja raadioprogrammid. (6) Seepärast tuleks käesolevas direktiivis ette näha kohustuslikud erandid õigustest, mis on liidu õigusega ühtlustatud ja mis on Marrakechi lepingu kohaldamisalasse kuuluvate kasutusviiside ja teoste seisukohast asjassepuutuvad. Need hõlmavad eelkõige reprodutseerimise, üldsusele edastamise, kättesaadavaks tegemise, levitamise ja laenutamise õigust, mis on ette nähtud direktiivis 2001/29/EÜ, direktiivis 2006/115/EÜ, direktiivis 2009/24/EÜ ning direktiivis 96/9/EÜ, ning direktiivis 96/9/EÜ sätestatud vastavaid õigusi. Kuna Marrakechi lepingus kehtestatud erandid ja piirangud hõlmavad ka helikandjal olevaid teoseid, nagu heliraamatud, on oluline, et need erandid kuuluksid kohaldamisele ka kaasnevate õiguste suhtes. (7) Käesolevas direktiivis sätestatud kasutusviiside hulka kuulub kättesaadavas vormis koopiate valmistamine kas soodustatud isikute või nende vajadustega tegelevate selliste volitatud üksuste poolt, kes on kas avalik-õiguslikud või eraõiguslikud organisatsioonid, eelkõige raamatukogud, haridusasutused ja muud mittetulunduslikud organisatsioonid, kes tegelevad trükikirja lugemise puudega isikute vajadustega oma põhitegevusena või ühena oma põhitegevustest või seoses avalikke huvisid teenivate ülesannete täitmisega. Sellised kasutusviisid peaksid hõlmama ka kättesaadavas 23 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus 2014/221/EL, mis käsitleb Marrakechi lepingu (avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele) Euroopa Liidu nimel allkirjastamist. ELT L 335, 17.12.2011, lk 1. ET 9 ET  vormis koopiate valmistamist soodustatud isikute ainukasutuseks sellise füüsilise isiku poolt, kes teeb seda soodustatud isiku nimel või abistab soodustatud isikut niisuguse koopia valmistamisel. (8) Kohustuslik erand peaks piirama ka reprodutseerimisõigust, et võimaldada selliste toimingute tegemist, mis on vajalikud teose või muu materjali muutmiseks, teisendamiseks või kohandamiseks nii, et sellest on võimalik teha kättesaadavas vormis koopiat. See hõlmab vahendeid, mis on vajalikud teabe sirvimiseks kättesaadavas vormis koopias. (9) Erand peaks võimaldama volitatud üksustel liidu piires käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate teoste ja muu materjali kättesaadavas vormis koopiaid valmistada ja neid nii veebis kui ka mujal levitada. (10) Ühes liikmesriigis valmistatud kättesaadavas vormis koopiaid peaks olema võimalik saada kõikides liikmesriikides, et tagada nende suurem juurdepääsetavus kogu siseturul. See vähendaks kogu liidus nõudlust tarbetu töö järele, mis seisneb samast teosest või muust materjalist kättesaadavas vormis koopiate tegemises, mis aitaks kokku hoida kulusid ja suurendada tõhusust. Seetõttu tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et ühes liikmesriigis valmistatud kättesaadavas vormis koopiaid on võimalik levitada ja kasutada kõikides liikmesriikides. Volitatud üksustel peaks seega olema võimalik levitada neid koopiaid soodustatud isikutele ja volitatud üksustele kõigis liikmesriikides, nii veebis kui ka mujal. Lisaks peaks soodustatud isikutel ja volitatud üksustel olema lubatud saada kõikides liikmesriikides igalt volitatud üksuselt juurdepääsu neile koopiatele. (11) Pidades silmas erandi ainuomast laadi, selle taotletavat ulatust ja vajadust tagada soodustatud isikute jaoks õiguskindlus, ei peaks liikmesriikidel olema lubatud kehtestada erandi kohaldamiseks täiendavaid nõudeid, nagu hüvitamisskeemid või kättesaadavas vormis koopiate kaubandusvõrgus kättesaadavuse eelnev kontroll. (12) Kui käesoleva direktiivi alusel töödeldakse isikuandmeid, siis tuleb seda tehes järgida põhiõigusi, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud õigust era- ja pereelu austamisele ja isikuandmete kaitsele, ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemist, kui seda teevad volitatud üksused käesoleva direktiivi raames liikmesriikide pädevate ametiasutuste, eeskätt liikmesriikide määratud sõltumatute ametiasutuste järelevalve all. (13) ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mille osaline EL on, tagatakse puudega inimestele õigus saada teabele juurdepääs ning õigus osaleda kultuuri-, majandus- ja ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt tuleb konventsiooniosalistel võtta kooskõlas rahvusvahelise õigusega kõik asjakohased meetmed, tagamaks, et intellektuaalomandi õigusi kaitsvad õigusaktid ei takista ebamõistlikult või diskrimineerivalt puuetega inimeste juurdepääsu kultuurimaterjalidele. (14) Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaselt tunnustab ja austab liit puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus. (15) Käesoleva direktiivi vastuvõtmisega soovib liit tagada, et soodustatud isikutel on juurdepääs raamatutele ja muudele trükistele nende jaoks kättesaadavas vormis. Käesolev direktiiv on niisiis esimene oluline samm puudega inimeste jaoks teoste kättesaadavuse parandamisel. ET 10 ET  (16) Komisjon jälgib käesoleva direktiivi mõju. Selle käigus hindab ta selliste teoste ja muu materjali kättesaadavas vormis koopiatele juurdepääsetavust, mida käesolev direktiivi ei reguleeri, ning teoste ja muu materjali kättesaadavas vormis koopiate kättesaadavust muu puudega isikute jaoks. Komisjon jälgib olukorda tähelepanelikult. Vajaduse korral võib kaaluda käesoleva direktiivi kohaldamisala laiendamist. (17) Direktiivi 2001/29/EÜ kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada puudega isikute huvides erandeid või piiranguid ka olukorras, mida käesolev direktiiv ei reguleeri. (18) Seega austatakse käesolevas direktiivis põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Seepärast tuleks käesolevat direktiivi tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega. (19) Marrakechi lepinguga on kehtestatud teatavad kohustused seoses kättesaadavas vormis koopiate vahetamisega liidu ja lepingu osalisest kolmandate riikide vahel. Liidu poolt nende kohustuste täitmiseks võetud meetmed on ette nähtud määruses [...], mida tuleks tõlgendada koostoimes käesoleva direktiiviga. (20) Käesoleva direktiivi eesmärki rakendada liidule Marrakechi lepingust tulenevaid kohustusi, et parandada pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute jaoks juurdepääsu autoriõigusega ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud teostele ja muule materjalile, ei ole liikmesriikidel võimalik iseseisvalt saavutada, kuna see nõuab liidu õiguse kohandamist. Lisaks on seda eesmärki meetme ulatuse ja mõju tõttu võimalik paremini saavutada üksnes liidu tasandil võetavate meetmete abil. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. (21) Liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta24 kohustusid liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja seda ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad teatavate teoste ja muu materjali kasutamiseks ilma õiguste omaja loata pimedate, nägemispuudega või trükikirja lugemise puudega inimeste huvides. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „teos või muu materjal“ – raamatu, ajakirja, ajalehe või muu trükise kujul olev teos, sealhulgas noodid, ning sellega seotud illustratsioonid mis tahes andmekandjal, kaasa arvatud helikandjal, nagu heliraamatud, mis on kaitstud autoriõigusega või 24 ELT C 369, 17.12.2011, lk 14. ET 11 ET  autoriõigusega kaasnevate õigustega ja mis on avalikustatud või muul viisil õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks tehtud; (2) „soodustatud isik“: (a) isik, kes on pime; (b) isik, kellel on nägemispuue, mida ei saa ravida nii, et talle oleks tagatud nägemisvõime, mis on sisuliselt samaväärne sellise isiku nägemisvõimega, kellel niisugust puuet ei ole; (c) isik, kellel on taju- või lugemispuue, sealhulgas düsleksia, ning kes seetõttu ei ole suuteline trükitud teoseid lugema sisuliselt samal tasemel nagu isik, kellel sellist häiret või puuet ei ole; või (d) isik, kes on füüsilise puude tõttu võimetu raamatut hoidma või käsitsema või silmi lugemiseks vajalikul määral fookustama või liigutama; (3) „kättesaadavas vormis koopia“ – teose või muu materjali koopia, mis on esitatud muul viisil või alternatiivses vormis ja mis võimaldab soodustatud isikul teosele või muule materjalile juurde pääseda, võimaldades sealhulgas isikul teosele või muule materjalile ligi pääseda ja teha seda muu hulgas sama lihtsalt ja mugavalt, kui seda on võimalik teha isikul, kellel ei ole lõikes 2 osutatud nägemispuuet ega muud puuet; (4) „volitatud üksus“ – organisatsioon, mis pakub soodustatud isikutele haridust, väljaõpet, kohandatud lugemist või juurdepääsu teabele mittetulunduslikul alusel oma põhitegevusena või ühena oma põhitegevustest või seoses avalikke huvisid teenivate ülesannete täitmisega. Artikkel 3 Lubatud kasutusviisid 1. Liikmesriigid näevad ette, et mis tahes toimingu puhul, mis on vajalik, et: (a) soodustatud isik või tema nimel tegutsev isik saaks valmistada teose või muu materjali kättesaadavas vormis koopia soodustatud isiku ainukasutuseks; ning (b) volitatud üksus saaks valmistada kättesaadavas vormis koopia ja seda edastada, kättesaadavaks teha, levitada või laenutada soodustatud isikule või volitatud üksusele soodustatud isiku ainukasutuseks; ei nõuta teose või muu materjali suhtes autoriõigust või sellega kaasnevat õigust omava isiku luba vastavalt direktiivi 2001/29/EÜ artiklitele 2, 3 ja 4, direktiivi 2006/115/EÜ artikli 1 lõikele 1, direktiivi 2006/115/EÜ artikli 8 lõigetele 2 ja 3 ning artiklile 9, direktiivi 2009/24/EÜ artiklile 4 ja direktiivi 96/9/EÜ artiklitele 5 ja 7. 2. Liikmesriigid tagavad, et kättesaadavas vormis koopia puhul on järgitud teose või muu materjali terviklikkust, võttes olukorrast olenevalt arvesse vajadust teha muudatusi, et teos oleks alternatiivsel kujul kättesaadav. 3. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud erandi suhtes kohaldatakse direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõiget 5 ning artikli 6 lõike 4 esimest, kolmandat ja viiendat lõiku. ET 12 ET  Artikkel 4 Kättesaadavas vormis koopiad siseturul Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil asuvad volitatud üksused võivad teha artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud toiminguid soodustatud isiku või mis tahes liikmesriigis asuva volitatud üksuse huvides. Samuti tagavad liikmesriigid, et nende territooriumil asuvatel soodustatud isikutel või volitatud üksustel on lubatud saada kõikides liikmesriikides igalt volitatud üksuselt juurdepääsu kättesaadavas vormis koopiatele. Artikkel 5 Isikuandmete kaitse Isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi alusel toimub kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ. Artikkel 6 Direktiivi 2001/29/EÜ muutmine Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega: „b) puudega inimeste huvides kasutamine viisil, mis on otseselt seotud nende puudega ning on mitteärilise eesmärgiga, ulatuses, mis on konkreetse puude puhul vajalik, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad direktiivist [...];“. Artikkel 7 Aruandlus Hiljemalt [kaks aastat pärast ülevõtmiseks ette nähtud kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande siseturul muude kui artikli 2 lõikes 1 määratletud teoste või muu materjali soodustatud isikutele kättesaadavas vormis juurdepääsetavuse kohta ning teoste ja muu materjali kättesaadavuse kohta isikute jaoks, kellel on muu kui artikli 2 lõikes 2 osutatud puue. Aruandes tuleb anda hinnang selle kohta, kas tuleks kaaluda käesoleva direktiivi kohaldamisala muutmist. Artikkel 8 Hindamine Mitte varem kui [viie aasta möödumisel direktiivi ülevõtmiseks ette nähtud tähtpäevast] viib komisjon läbi direktiivi hindamise ja esitab peamised järeldused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, lisades vajaduse korral järeldustele ettepanekud direktiivi muutmiseks. Liikmesriigid esitavad komisjonile hindamisaruande ja artiklis 7 osutatud aruande ettevalmistamiseks vajaliku teabe. Artikkel 9 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [12 kuud pärast jõustumiskuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. ET 13 ET  2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 10 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 11 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ET 14 ET  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 14.9.2016 COM(2016) 595 final 2016/0279 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS mis käsitleb teatavate autoriõiguse või sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoste või muu materjali kättesaadavas vormis koopiate piiriülest vahetamist liidu ja kolmandate riikide vahel pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Kavandatud määrus võimaldab Euroopa Liidul täita rahvusvahelist kohustust, mis on võetud Marrakechi lepinguga, mis käsitleb avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamist nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele („Marrakechi leping“). Marrakechi leping võeti vastu 2013. aastal Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioonis (IPO), et lihtsustada raamatute ja muude kättesaadavas vormis trükiste kättesaadavust ja piiriülest vahetamist kogu maailmas. Liit kirjutas lepingule alla 2014. aasta aprillis1. Lepingu kohaselt tuleb lepinguosalistel nägemispuudega ja trükikirja lugemise puudega inimeste huvides teha autoriõigusest ja sellega kaasnevatest õigustest erandeid või neid piirata ning sellega nähakse ette erivormingutes raamatute, sealhulgas heliraamatute, ja muude trükiste piiriülene vahetamine lepinguosalisest riikide vahel. Euroopa Liit on seega võtnud poliitilise kohustuse lepingut rakendada, mida nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament on jätkuvalt tõhustanud. Komisjon esitas omalt poolt ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus ratifitseerida Marrakechi leping liidu poolt 2014. aasta oktoobris. 2015. aasta mais esitas nõukogu komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 241 kohaselt taotluse, milles ta rõhutas oma täielikku pühendumust jõustada Marrakechi leping kiiresti ja palus komisjonil esitada viivitamata seadusandlik ettepanek liidu õigusraamistiku lepingu kohaseks muutmiseks. Marrakechi lepingu alusel soodustatud isikutel, st inimestel, kes on pimedad, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega, võib olla raskusi autoriõiguse või sellega kaasnevate õigustega kaitstud raamatute või muude trükiste kasutamisel. Sellises vormis raamatute kättesaadavus, mida trükikirja lugemise puudega inimestel on võimalik kasutada, on hinnanguliselt 7 %2 kuni 20 %3, vaatamata asjaolule, et digitaaltehnoloogia hõlbustab oluliselt niisuguses vormis trükiste avaldamist4. Kättesaadavate vormide hulka kuuluvad näiteks raamatud, mis on rahvusvahelises pimedate kirjas või suures kirjas, e-raamatud, heliraamatud, audiokirjeldused ja raadioprogrammid. Marrakechi leping kohustab lepinguosalisi esiteks viima siseriiklikud õigusnormid lepinguga kooskõlla ja teiseks võimaldama riiklike erandite ja piirangute alusel kättesaadavas vormis koopiate piiriülest vahetamist lepinguosalisest kolmandate riikidega. Selleks et rakendada Marrakechi lepingut liidus, on direktiivis [...] liikmesriikidele ette nähtud kohustus kehtestada lepingu alusel soodustatud isikute huvides kohustuslik erand õiguste omajate teatavatest õigustest, mis on liidu õigusaktidega ühtlustatud, ja tagada siseturul erivormis teavikutele piiriülene juurdepääs. Kavandatud määruse eesmärk on rakendada liidule Marrakechi lepingust tulenevaid kohustusi seoses kättesaadavas vormis koopiate vahetamisega liidu ja Marrakechi lepingu osalisest kolmandate riikide vahel lepingu alusel soodustatud isikute huvides. 1 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus, mis käsitleb Marrakechi lepingu (avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele) Euroopa Liidu nimel allkirjastamist (ELT L 115, 17.4.2014, lk 1). 2 LISU Royal National Institute of Blind People (RNIB) „Availability of accessible publications - 2011 update“, oktoober 2011. 3 Catherine Meyer-Lereculeur „Exception „handicap“ au droit d’auteur et développement de l’offre de publications accessibles à l’ère numérique“, mai 2013. 4 Need arvud viitavad sellele, et raamatud ja muud trükised on juurdepääsetavad teatavates, aga mitte kõigis kättesaadavates vormides. ET 2 ET  Niisiis tagatakse kavandatud määrusega, et kättesaadavas vormis koopiaid, mis on valmistatud ükskõik millises liikmesriigis direktiivi [...] kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide alusel, on võimalik eksportida Marrakechi lepingu osalisest kolmandasse riiki. Lisaks võimaldab määrus Marrakechi lepingu osalisest kolmandas riigis lepingu kohaselt valmistatud kättesaadavas vormis koopiate importimist liidus elavate lepingu alusel soodustatud isikute huvides. Liidus asuvatel lepingu alusel soodustatud isikutel ja volitatud üksustel peaks olema võimalik selliseid koopiaid saada ning need koopiad peaksid siseturul ringlema samadel tingimustel nagu kättesaadavas vormis koopiad, mis on valmistatud liidus direktiivi [...] kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide alusel. Kavandatud määrus on kooskõlas ka nende ELi kohustustega, mis tulenevad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist. ELi suhtes on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon nõukogu otsuse 2010/48/EÜ5 kohaselt siduv alates 2011. aasta jaanuarist. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätted on seega lahutamatu osa liidu õiguskorrast. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis on ette nähtud teabele juurdepääsu õigus ja puuetega inimeste õigus osaleda kultuurielus teistega võrdsetel alustel. Konventsiooni artikli 30 kohaselt tuleb konventsiooniosalistel võtta kooskõlas rahvusvahelise õigusega kõik asjakohased meetmed, tagamaks, et intellektuaalomandi õigusi kaitsvad seadused ei takista ebamõistlikult või diskrimineerivalt puuetega inimeste juurdepääsu kultuurimaterjalidele. Euroopa Liidu esialgse aruande lõppjäreldustes,6 mis võeti vastu 4. septembril 2015, julgustas ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee liitu võtma kõik Marrakechi lepingu rakendamiseks vajalikud meetmed nii kiiresti kui võimalik. • Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega Kavandatud määrus käsitleb teatavat autoriõigusega kaitstud infosisu kandvate kättesaadavas vormis koopiate vahetamist Marrakechi lepingu osalisest kolmandate riikidega. Koos direktiiviga [...] on selle eesmärk niisiis rakendada Marrakechi lepingu sätteid liidu õiguses. Kavandatud määrus on esimene ELi õigusakt, millega kehtestatakse sätted konkreetselt kättesaadavas vormis koopiate rahvusvaheliseks vahetamiseks soodustatud isikute huvides. • Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega Kavandatud määruse ja direktiiviga [...] täidab liit oma kohustusi seoses eespool osutatud eesmärgiga puudega inimesi kaasata. See on kooskõlas selle valdkonna muude ELi õigusaktide ja poliitikameetmetega. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207. • Proportsionaalsus Liit on kohustatud järgima talle Marrakechi lepingust tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi. Käesoleva määruse eesmärk on rakendada lepingu sätteid, mis käsitlevad kättesaadavas vormis koopiate vahetamist lepingu osalisest kolmandate riikidega. Selliseid meetmeid võib 5 Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35). 6 CRPD/C/EU/CO/1, kättesaadav aadressil: http://tbinternet.ohchr.org/Treaties/CRPD/Shared%20Documents/EUR/CRPD_C_EU_CO_1_21617_E. doc. ET 3 ET  võtta üksnes liidu tasandil, kuna teoste ja muu kaitstud materjali kättesaadavas vormis koopiate vahetamine on seotud intellektuaalomandi kaubandusaspektidega. Seega on määrus ainuke sobiv õigusakt. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. • Vahendi valik Kavandatud õigusakt on määrus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 207. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Järelhindamised / kehtivate õigusaktide toimivuskontroll Kavandatud määruse eesmärk on täita uusi rahvusvahelisi kohustusi osas, mis puudutab liidu õigust. Selles valdkonnas kehtivate Euroopa Liidu õigusaktide tagasiulatuv hindamine ei ole seetõttu asjakohane ega käesoleval juhul vajalik. Siiski on arvesse võetud olemasolevat teavet asjaomaste Euroopa Liidu õigusaktide kohta, eeskätt avalike konsultatsioonide tulemusi ning kättesaadavaid eksperdiarvamusi. • Konsulteerimine sidusrühmadega Seoses kavandatud määrusega, millega rakendatakse rahvusvahelisi sätteid, ei toimunud konkreetseid arutelusid sidusrühmadega. Osana komisjoni läbi viidud ulatuslikust avalikust konsultatsioonist autoriõigust käsitlevate ELi eeskirjade läbivaatamiseks, mis toimus ajavahemikus detsember 2013 kuni märts 2014, käsitleti ka puudega inimeste huvides kehtestatavaid piiranguid ja erandeid ning juurdepääsu kättesaadavas vormis koopiatele ja nende levitamist ning sellega seoses viidati ka Marrakechi lepingule7. Muude tegurite hulgas osutasid lõppkasutajate, tarbijate ja institutsionaalsete kasutajate (sh puudega inimeste vajadustega tegelevad organisatsioonid ja raamatukogud) seisukohad sellele, et liikmesriikides kehtivad erineva ulatusega erandid ja piirangud, mis muudab keeruliseks õiguskindluse tagamise autoriõigusest tehtud siseriikliku erandi või piirangu alusel valmistatud kättesaadavas vormis teavikute eksportimisel ja importimisel. Kõik need institutsionaalsed vastajad olid seisukohal, et Marrakechi lepinguga oleks võimalik need mured piisavalt lahendada. Õiguste omajad ja kollektiivse esindamise organisatsioonid leidsid üldiselt, et liidu õiguses ette nähtud valikulise erandi või piirangu siseriiklikus õiguses rakendamisega ei ole probleeme. Lisaks märkisid nad, et olemasolevad turumehhanismid võimaldavad tõhusalt lahendada puudega inimeste jaoks teostele juurdepääsuga seotud probleeme. Seda seisukohta ei jaganud lõppkasutajad, tarbijad ega institutsionaalsed kasutajad. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Käesoleva ettepaneku koostamiseks ei kogutud eraldi eksperdiarvamusi. Komisjon võttis arvesse 2013. aasta uuringut direktiivi 2001/29/EÜ kohaldamise kohta,8 milles ta muu hulgas 7 Aruanne Euroopa autoriõiguse eeskirjade läbivaatamise teemalise avaliku konsultatsiooni tulemuste kohta, juuli 2014, lk 61–63. http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2013/copyright- rules/index_en.htm 8 „Uuring direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) kohaldamise kohta, detsember 2013, De Wolf ja partnerid, kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/internal_market/copyright/docs/studies/131216_study_en.pdf , lk 417 jj. ET 4 ET  hindas direktiivi artikli 5 lõike 3 punkti b kohase puudega inimeste huvides tehtava valikulise erandi või piirangu kohaldamist 11 liikmesriigis. • Mõju hindamine Kavandatud määruses käsitletakse Marrakechi lepingu mõju kättesaadavas vormis koopiate vahetamisele kolmandate riikidega ja selle eesmärk on viia liidu õigus selles küsimuses Marrakechi lepinguga kooskõlla. Parema õigusloome suunistes9 ei nõuta mõju hindamise läbiviimist juhul, kui komisjonil puudub poliitilise sisu osas kaalutlusõigus. • Põhiõigused Kavandatud direktiiviga toetatakse puudega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 26 (edaspidi „harta“). Määrus kajastab ka liidu poolt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni alusel võetud kohustusi. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga tagatakse puudega inimestele õigus saada teabele juurdepääs ning õigus osaleda kultuuri-, majandus- ja ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Seda silmas pidades on põhjendatud õiguste omajate omandiõiguse piiramine hartast tulenevate kohustuste täitmiseks10. Ettepanekul on piiratud mõju autoriõigusele kui omandiõigusele, nagu seda on tunnustatud hartas (artikli 17 lõige 2)11. Sellega seoses väärib märkimist, et direktiiviga [...] kehtestati ettepaneku alusel soodustatud isikute huvides kohustuslik erand autoriõigusest. Kõnealuse määruse mõju on seega piiratud Marrakechi lepingu osalisest kolmandate riikidega kättesaadavas vormis koopiate vahetamise reguleerimisega. 4. MÕJU EELARVELE Ettepanekul puudub mõju liidu eelarvele. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Kooskõlas parema õigusloome suunistega ja mitte varem kui viie aasta möödumisel kuupäevast, millest alates määrus kohaldamisele kuulub, viib komisjon läbi määruse hindamise ja esitab peamised järeldused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, lisades vajadusel järeldustele ettepanekud määruse muutmiseks. Komisjon viib samuti läbi direktiivi hindamise [...]. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Artiklis 1 täpsustatakse kavandatava määruse reguleerimiseset ja kohaldamisala. Kavandatud määrus reguleerib teatavate autoriõiguse või sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoste või muu materjali kättesaadavas vormis koopiate vahetamist liidu ja Marrakechi lepingu osalisest kolmandate riikide vahel vastavalt Marrakechi lepingule. 9 SWD(2015) 111 final. 10 Harta artikli 52 lõike 1 kohaselt tohib hartaga tunnustatud vabaduste teostamist piirata juhul, kui need piirangud on i) ette nähtud seadusega; ja ii) kooskõlas nimetatud õiguste ja vabaduste olemusega. Lisaks peavad piirangud olema (iii) „kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega“ ja neid võib „seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi“. 11 ELT C 83, 30.3.2010, lk 389–403. ET 5 ET  Artiklis 2 on defineeritud mõisted „teos või muu materjal“, „soodustatud isik“, „kättesaadavas vormis koopia“ ja „volitatud üksus“ kavandatud määruse tähenduses. Artikkel 3 reguleerib kättesaadavas vormis koopiate eksportimist liidust kolmandatesse riikidesse. Artikkel 4 reguleerib kättesaadavas vormis koopiate importimist kolmandatest riikidest liitu. Artikli 5 eesmärk on täpsustada volitatud üksuste kohustusi, mida nad peavad täitma juhul, kui nad vahetavad kättesaadavas vormis koopiaid kolmandate riikidega. Artikkel 6 on sätestatud isikuandmete kaitse suhtes kohaldatavad eeskirjad. Artiklis 7 on sätestatud määruse hindamise kord vastavalt parema õigusloome eeskirjadele. Artiklis 8 on sätestatud määruse jõustumine ja artiklis 9 selle ajaline kohaldamisala. ET 6 ET  2016/0279 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS mis käsitleb teatavate autoriõiguse või sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoste või muu materjali kättesaadavas vormis koopiate piiriülest vahetamist liidu ja kolmandate riikide vahel pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Pimedad ja nägemispuude või muu trükikirja lugemise puudega inimesed puutuvad raamatutele ja muudele trükistele juurdepääsul siiani kokku paljude takistustega. Vajadust suurendada sellistele isikutele kättesaadavas vormis teoste ja muu kaitstud materjali hulka ning tõhustada nende teoste ja muu kaitstud materjali ringlemist ja levitamist on tunnustatud rahvusvahelisel tasandil. Marrakechi leping, mis käsitleb avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamist nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele („Marrakechi leping“) kirjutati liidu nimel alla 30. aprillil 201412. Lepingu kohaselt tuleb lepinguosalistel näha autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste omajate ainuõiguste suhtes ette erandid või piirangud, mis käsitlevad teatavate teoste või muu materjali kättesaadavas vormis valmistamist ja levitamist ning selliste kättesaadavas vormis koopiate piiriülest vahetamist. Marrakechi lepingu alusel soodustatud isikud on inimesed, kes on pimedad või kellel on nägemis-, taju- või lugemispuue, sealhulgas düsleksia, mis takistab neid trükiseid lugemast samamoodi kui isikud, kellel sellist puuet ei ole, või kes ei ole füüsilise puude tõttu suutelised raamatut hoidma või käsitsema või silmi lugemiseks vajalikul määral fookustama või liigutama. (2) Direktiivi [...] eesmärk on rakendada ühtlustatud viisil liidule Marrakechi lepingust tulenevaid kohustusi, et suurendada lepingu alusel soodustatud isikute jaoks juurdepääsu kättesaadavas vormis koopiatele ja edendada nende koopiate ringlust siseturul. Direktiivis on liikmesriikidele ette nähtud kohustus kehtestada erand teatavatest õiguste omajate õigustest, mida on liidu õigusaktidega ühtlustatud. Määruse eesmärk on rakendada lepingu alusel soodustatud isikute huvides Marrakechi lepinguga sätestatud kohustusi seoses kättesaadavas vormis koopiate ekspordi ja impordiga liidu ja Marrakechi lepingu osalisest kolmandate riikide vahel ning kehtestada sellise ekspordi ja impordi tingimused. Selliseid meetmeid võib võtta 12 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus, mis käsitleb Marrakechi lepingu (avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele) Euroopa Liidu nimel allkirjastamist. ELT L 335, 17.12.2011, lk 1. ET 7 ET  üksnes liidu tasandil, kuna teoste ja muu materjali kättesaadavas vormis koopiate vahetamine on seotud intellektuaalomandi kaubandusaspektidega. Määrus on ainus asjakohane õigusakt. (3) Määrusega tuleks tagada, et raamatute, ajakirjade, ajalehtede ja muude trükiste ning nootide ja muu materjali kättesaadavas vormis koopiaid, mis on valmistatud ükskõik millises liikmesriigis direktiivi [...] kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide alusel, on võimalik eksportida Marrakechi lepingu osalisest kolmandasse riiki. Kättesaadavate vormide hulka kuuluvad näiteks raamatud, mis on rahvusvahelises pimedate kirjas või suures kirjas, kohandatud e-raamatud, audioraamatud ja raadioprogrammid. Kättesaadavas vormis koopiaid peaks kolmandas riigis asuvatele trükikirja lugemise puudega inimestele või volitatud üksustele levitama, edastama või kättesaadavaks tegema ainult liidus asuvad volitatud üksused mittetulunduslikul alusel. (4) Käesoleva määrusega tuleks ette näha ka Marrakechi lepingu rakendamise alusel valmistatud kättesaadavas vormis koopiate importimine ja juurdepääs neile koopiatele liidus asuvate lepingu alusel soodustatud isikute ja volitatud üksuste poolt trükikirja lugemise puudega inimeste huvides. Neid kättesaadavas vormis koopiaid peaks olema võimalik levitada siseturul samadel tingimustel nagu liidus direktiivi [...] alusel valmistatud kättesaadavas vormis koopiaid. (5) Selleks et parandada juurdepääsu kättesaadavas vormis koopiatele ning hoida ära teoste ja muu materjali ebaseaduslikku levitamist, peaksid volitatud üksused, kes kättesaadavas vormis koopiaid levitavad ja kättesaadavaks teevad, täitma teatavaid kohustusi. (6) Kui käesoleva määruse alusel töödeldakse isikuandmeid, siis tuleb seda tehes järgida põhiõigusi, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud õigust era- ja pereelu austamisele ja isikuandmete kaitsele, ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ,13 millega reguleeritakse isikuandmete töötlemist, kui seda teevad volitatud üksused käesoleva määruse raames liikmesriikide pädevate ametiasutuste, eeskätt liikmesriikide määratud sõltumatute ametiasutuste järelevalve all. (7) ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mille osaline EL on, tagatakse puudega inimestele õigus saada teabele juurdepääs ning osaleda kultuuri-, majandus- ja ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt tuleb konventsiooniosalistel võtta kooskõlas rahvusvahelise õigusega kõik asjakohased meetmed, tagamaks, et intellektuaalomandi õigusi kaitsvad õigusaktid ei takista ebamõistlikult või diskrimineerivalt puuetega inimeste juurdepääsu kultuurimaterjalidele. (8) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Seepärast tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31). ET 8 ET  ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad teatavate teoste või muu materjali kättesaadavas vormis koopiate piiriüleseks vahetamiseks liidu ja Marrakechi lepingu osalisest kolmandate riikide vahel ilma õiguste omaja loata pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „teos või muu materjal“ – raamatu, ajakirja, ajalehe või muu trükise kujul olev teos, sealhulgas noodid, ning selle teosega seotud illustratsioonid mis tahes andmekandjal, kaasa arvatud helikandjal, nagu heliraamatud, mis on kaitstud autoriõigusega või autoriõigusega kaasnevate õigustega ja on avaldatud või muul viisil seaduslikul viisil üldsusele kättesaadavaks tehtud; (2) „soodustatud isik: (a) isik, kes on pime; (b) isik, kellel on nägemispuue, mida ei saa ravida nii, et talle oleks tagatud nägemisvõime, mis on sisuliselt samaväärne sellise isiku nägemisvõimega, kellel niisugust puuet ei ole; (c) isik, kellel on taju- või lugemispuue, sealhulgas düsleksia, ning kes seetõttu ei ole suuteline trükitud teoseid lugema sisuliselt samal tasemel nagu isik, kellel sellist häiret või puuet ei ole; või (d) isik, kes on füüsilise puude tõttu võimetu raamatut hoidma või käsitsema või silmi lugemiseks vajalikul määral fookustama või liigutama; (3) „kättesaadavas vormis koopia“ – teose või muu materjali koopia, mis on esitatud alternatiivsel viisil või alternatiivses vormis ja mis võimaldab soodustatud isikul teosele või muule materjalile ligi pääseda ja teha seda muu hulgas sama lihtsalt ja mugavalt, kui seda on võimalik teha isikul, kellel ei ole lõikes 2 osutatud nägemispuuet ega muud puuet; (4) „volitatud üksus“ – organisatsioon, mis pakub soodustatud isikutele haridust, väljaõpet, kohandatud lugemist või juurdepääsu teabele mittetulunduslikul alusel oma põhitegevusena või ühena oma põhitegevustest või seoses avalikke huvisid teenivate ülesannete täitmisega. Artikkel 3 Kättesaadavas vormis koopiate eksport kolmandatesse riikidesse Liikmesriigis asuv volitatud üksus võib soodustatud isikutele või Marrakechi lepingu osalisest kolmandas riigis asuvatele volitatud üksustele levitada, edastada või kättesaadavaks teha kättesaadavas vormis koopiaid, mis on valmistatud direktiivi [...] alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide kohaselt. ET 9 ET  Artikkel 4 Kättesaadavas vormis olevate koopiate import kolmandatest riikidest Soodustatud isik või liikmesriigis asuv volitatud üksus võib sellist kättesaadavas vormis koopiat, mille on soodustatud isikule või volitatud üksusele levitanud, edastanud või kättesaadavaks teinud Marrakechi lepingu osalisest kolmandas riigis asuv volitatud üksus, importida või selle muul viisil omandada või saada sellele juurdepääsu ning seda direktiivi [...] alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide kohaselt kasutada. Artikkel 5 Volitatud üksuste kohustused 1. Liikmesriigis asuv volitatud üksus, kes teeb artiklites 3 ja 4 osutatud toiminguid, tagab, et ta: (a) levitab või edastab kättesaadavas vormis koopiaid või teeb need kättesaadavaks üksnes soodustatud isikutele või teistele volitatud üksustele; (b) võtab asjakohased meetmed, et tõkestada kättesaadavas vormis koopiate ebaseaduslikku reprodutseerimist, levitamist, edastamist ja kättesaadavaks tegemist; (c) tegutseb nõuetekohase hoolsusega ja säilitab andmeid teoste ja muu materjali ning nende kättesaadavas vormis koopiatega tehtud toimingute kohta ning (d) avaldab ja ajakohastab oma veebisaidil vajaduse korral teavet selle kohta, kuidas ta on punktides a–c kehtestatud kohustusi täitnud. 2. Liikmesriigis asuv volitatud üksus, kes teeb artiklites 3 ja 4 osutatud toiminguid, esitab soodustatud isikule või õiguste omajale taotluse korral järgmise teabe: (a) selliste teoste ja muu materjali loetelu, millest tal on olemas kättesaadavas vormis koopiad, täpsustades, mis kujul need kättesaadavad on; ning (b) nende volitatud üksuste nimed ja kontaktandmed, kellega ta on kättesaadavas vormis koopiaid artiklite 3 ja 4 alusel vahetanud. Artikkel 6 Isikuandmete kaitse Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse alusel toimub kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ. Artikkel 7 Hindamine Mitte varem kui [viie aasta möödumisel kuupäevast, millest alates määrus kohaldamisele kuulub], viib komisjon läbi määruse hindamise ja esitab peamised järeldused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, lisades vajaduse korral järeldustele ettepanekud määruse muutmiseks. Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mis on vajalik hindamisaruande ettevalmistamiseks. Artikkel 8 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. ET 10 ET  Artikkel 9 Ajaline kohaldamisala Käesolevat määrust kohaldatakse alates [direktiivi [...] ülevõtmise tähtpäev]. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ET 11 ET  Õiguskantsleri kantselei Meie 10.10.2016 nr 7-1/7281 Arvamuse küsimine Euroopa Komisjoni poolt 14.09.2016 avaldatud autoriõiguse reformipaketile Eelmisel aastal Euroopa Komisjoni poolt avaldatud „Digitaalse ühtse turu strateegias“ (COM(2015) 192) on kirjeldatud mitmeid algatusi, mille eesmärk on luua digitaalse infosisu ja digitaalsete teenuste siseturg. Strateegiale tuginedes avaldas komisjon 14.09.2016 mitmest dokumendist koosneva mahuka ettepanekute kogumi, mida saab kokkuvõtvalt nimetada „autoriõiguse reformipaketiks“ (kättesaadav ka: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/modernisation-eu- copyright-rules). Samuti on materjalid kättesaadavad eelnõude infosüsteemi kaudu (EIS toimikute numbrid 16-3049, 16-3050, 16-3051 ning 16-3052). Pakett sisaldab järgmiste õigusaktide ettepanekuid: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek, mis käsitleb autoriõigust digitaalsel ühtsel turul (COM(2016) 593 final); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, milles sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad selliste autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamist, mis kuuluvad kohaldamisele teatavate ringhäälinguorganisatsioonide veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes (COM(2016) 594 final); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek, mis käsitleb autoriõiguse ja sellega seotud õigustega kaitstud teoste ja muu materjali kasutamise lubamist nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ja millega muudetakse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (COM(2016)596 final); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, mis käsitleb teatavate autoriõiguse ja sellega seotud õigustega kaitstud kättesaadaval kujul teoste ja muu materjali piiriülest vahetamist liidu ja kolmandate riikide vahel nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides (COM(2016) 595 final). Paketiga avaldati ka järgmised selgitavad dokumendid: 1) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele autoriõigustel põhineva õiglase, tulemusliku ja konkurentsivõimelise Euroopa majanduse edendamine digitaalsel ühtsel turul (COM(2016) 592 final); 2) Commission Staff Working Document „Impact assessment on the modernisation of EU copyright rules accompanying the Document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on copyright in the Digital Single Market and Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council laying down rules on the exercise of copyright and related rights applicable to certain online transmissions of broadcasting organisations and retransmissions of television and radio programmes“ (SWD(2016) 301 final); 3) Commission Staff Working Document „Evaluation of the Council Directive 93/83/EEC on the coordination of certain rules concerning copyright and rights related to copyright applicable to satellite broadcasting and cable retransmission“ (COM(2016) 308 final); 4) Commission Staff Working Document „Executive summary of the evaluation of the Council Directive 93/83/EEC on the coordination of certain rules concerning copyright and rights related to copyright applicable to satellite broadcasting and cable retransmission“ (COM(2016) 309 final). Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Autoriõiguse reformi eesmärgid saab üldistatult jagada kolme gruppi: 1) digitaalse sisu suurem valiku võimaldamine ning selle kättesaadavuse parandamine internetipõhiselt ja piiriüleselt (vastavad muudatused on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekus, milles sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad selliste autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamist, mis kuuluvad kohaldamisele teatavate ringhäälinguorganisatsioonide veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes (COM(2016) 594 final) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanekus, mis käsitleb autoriõigust digitaalsel ühtsel turul (COM(2016) 593 final)); 2) vaba kasutuse reeglite täpsustamine ehk täiustatud autoriõiguse eeskirjad teadus-, haridus- ja kultuuripärandi valdkonna asutuste tarbeks ning puudega inimeste kaasamiseks (vastavad muudatused on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanekus, mis käsitleb autoriõigust digitaalsel ühtsel turul (COM(2016) 593 final) ning WIPO Marrakeśi lepingust tulenevate nõuete täitmiseks vajalikes ettepanekutes COM(2016) 595 final ning COM(2016) 596 final)); 3) õiglase ja jätkusuutliku turu võimaldamine loovisikutele, loometööstusele ja ajakirjandusele (vastavad muudatused on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanekus, mis käsitleb autoriõigust digitaalsel ühtsel turul (COM(2016) 593 final)). Eesti seisukohtade kujundamisel kõnealuse ettepaneku suhtes peame väga oluliseks kõigi asjaomaste sidusgruppide arvamusi. Ootame Teie hinnanguid kõnealuse määruse ettepaneku kohta juba 24. oktoobriks 2016. a. Vabandame vähese ajavaru pärast vastuste koostamisel, kuid loodame, et peate siiski arvamuse avaldamist võimalikuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Norman Aas Kantsler Lisad: 1) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele autoriõigustel põhineva õiglase, tulemusliku ja konkurentsivõimelise Euroopa majanduse edendamine digitaalsel ühtsel turul (COM(2016) 592 final); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek, mis käsitleb autoriõigust digitaalsel ühtsel turul (COM(2016) 593 final); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, milles sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad selliste autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamist, mis kuuluvad kohaldamisele teatavate ringhäälinguorganisatsioonide veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes (COM(2016) 594 final); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek, mis käsitleb autoriõiguse ja sellega seotud õigustega kaitstud teoste ja muu materjali kasutamise lubamist nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ja millega muudetakse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (COM(2016)596 final); 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, mis käsitleb teatavate autoriõiguse ja sellega seotud õigustega kaitstud kättesaadaval kujul teoste ja muu materjali piiriülest vahetamist liidu ja kolmandate riikide vahel nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides (COM(2016) 595 final). Sama: Riigikohus Eesti Kohtunike Ühing Tartu Ülikooli õigusteaduskond Eesti Advokatuur (IP/IKT komisjon) Eesti Juristide Liit Inimõiguste Instituut Eesti Inimõiguste Keskus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Kaupmeeste Liit Teenusmajanduse Koda Eesti E-kaubanduse Liit Eesti Otsemüügi Assotsiatsioon Eesti Kultuuri Koda Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Autorite Ühing Eesti Heliloojate Liit Eesti Kirjanike Liit Eesti Lavastajate Liit Eesti Lavastuskunstnike Liit Eesti Esitajate Liit Eesti Näitlejate Liit Eesti Interpreetide Liit Eesti Fonogrammitootjate Ühing Eesti Audiovisuaalautorite Liit Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon Eesti Tarbijakaitse Liit Rahvusraamatukogu Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Eesti Rahvusringhääling Rahvusarhiiv BSA esindaja Eestis Eesti Kunstnike Liit Eesti Arhitektide Liit Eesti Disainerite Liit Eesti Maastikuarhitektide Liit Eesti Sisearhitektide Liit Eesti Ajalehtede Liit Eesti Ajakirjanike Liit Eesti Etendusasutuste Liit Eesti Kirjastuste Liit Eesti Filmi Instituut Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Eesti Filmitootjate Liit Eesti Rahvuslik Produtsentide Ühing Eesti Animatsiooni Liit Eesti Joonisfilm OÜ MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster Eesti Kujundusgraafikute Liit Eesti Dokumentalistide Gild Eesti Kinoliit Eesti Teatriliit Eesti Jazzliit Teatriliidu Gild MTÜ Eesti Filmi Andmebaas Eesti Ringhäälingute Liit Piraadipartei MTÜ STOP Estonia MTÜ Wikimedia Eesti Autorihüvitusfond MTÜ Loov Eesti Eesti Muusika Arenduskeskus Eesti Muusika Infokeskus AS Express Grupp AS Eesti Meedia Eesti Keele Instituut Kärt Nemvalts (6 208 283) [email protected]