Vastus

Lisa 1 Arvamus karistusseadustiku ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta (A) Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse karistusseadustikku (edaspidi: KarS) paragrahviga 1181 („Naise suguelundite sandistav moonutamine“). I. Seletuskirja kohaselt võib loodavas karistusnormis kirjeldatud kuriteokoosseis olla sõltuvalt tagajärgedest karistatav de lege lata raske tervisekahjustuse tekitamisena (KarS § 118) või kehalise väärkohtlemisena (KarS § 121). Nende, positiveeritud, kuriteokoosseisude subjektideks on lisaks füüsilistele isikutele KarS § 118 lg 2 ja § 121 lg 2 järgi ka juriidilised isikud. Eelnõus sisalduv KarS § 1181 ei sisalda aga „sandistava moonutamise“ toimepanemist juriidilise isiku poolt, kuigi karistusseadustiku süstemaatikat arvestades oleks see nõutav. II. Naissoost isiku suguelundite sandistav moonutamine kattub ebaõigussisult paljuski just paragrahviga 118. Seletuskirja kohaselt KarS § 118 ja § 1181 ei konkureeri. Normiloojal tuleks nende kuriteokoosseisude osalist kattuvust ja sanktsioonide võrdlust silmas pidades kaaluda loodava karistusnormi dispositsiooni expressis verbis järgmise lausekatke lisamist: „... ja kui puudub käesoleva seadustiku §-s 118 sätestatud süüteokoosseis“. (B) Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 133 lõiget 1 pärast sõnu „on sunnitud“ sõnaga „abielluma“. III. Seletuskirjas mõtestatakse „abielu“ KarS § 133 lg 1 tähenduses. Kokkuvõttes on selle mõiste sisu jäetud lahtiseks ja ammendamatuks. Vastata tuleks küsimusele, kas abielu mõiste karistusseaduses on laiem samast mõistest perekonnaseaduses või vastab sellele. (C) Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seadust paragrahviga 1573 („Ahistav jälitamine“). IV. Vaadeldav säte võib eelnõus sõnastatuna põrkuda karistusõigusliku määratletuspõhimõttega nullum crimen nulla poena sine lege certa. Esmalt on normi dispositsiooni esimene lausepool (kokkuvõtlikult: isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumine) küllaltki lai ja ebamäärane, hõlmates enda alla vägagi eriilmelisi käitumisakte, mis ei pruugi olla piisavalt olulised karistusõiguslikuks sekkumiseks. Seepärast tuleks normiloojal kaaluda sõna „oluline“ või „tõsine“ kasutamist eraellu sekkumise määra väljendamiseks (ehk siis: „... või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu olulise sekkumise eest“). V. Paragrahvis 1573 kasutatud fraas „väga häirida“ on liigagi kõnekeelne ja vajaks ümbersõnastamist, lisaks on see sisult ähmane ja võib õiguspraktikas osutuda hoomamatuks.  Justiitsministeerium Teie 23.09.2016 nr 8-1/6886 [email protected] Meie 10.10.2016 nr 6-6/16-37 Arvamuse andmine Täname võimaluse eest avaldada arvamust karistusseadustiku ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse (millega viiakse Eesti õigus kooskõlla Istanbuli konventsiooniga) eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rätsep Õigusteabe osakonna peaspetsialist Lisa: Arvamus karistusseadustiku ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee