Taotluse edastamine

Riigikohus 25 .0 8 .2016 nr 1 - 7 / 409 [email protected] Taotl use edastamine Edastan Juuru Vallavolikogu taotluse haldusreformi seaduse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt taotluses märgitud haldusreformi seaduse sätete põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Eesik -Pärn valla sekretär Lisa d : 1. Haldusreformi seadus 2. Juuru Vallavolikogu 24.08.2016 otsus nr 78 3. Juuru Vallavolikogu 24.08.2016 istungi protokolli nr 32 väljavõte hääletustulemuste kohta 4.a Juuru valla põhimäärus 4.b. Juuru Vallavolikogu liikmete arvu tõendav dokument- Juuru Vallavolikogu otsus 27.06.2013 nr 164 4.c Juuru Vallavolikogu esimehe valimist tõendav dokument Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.07.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RT I, 21.06.2016, 1 Välja kuulutanud Vabariigi President 13.06.2016 otsus nr 788 Haldusreformi seadus Vastu võetud 07.06.2016 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala ja haldusreformi eesmärk (1) Käesolev seadus sätestab haldusreformi eesmärgi saavutamiseks valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra, sealhulgas haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks vajalike otsuste ja toimingute tegemise tähtajad, reformi aluseks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvust lähtuva omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumi, erandite kohaldamise tingimused selle kriteeriumi rakendamisel ning kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevad üldised õigused ja kohustused. (2) Haldusreformi eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse kasvu kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, piirkondade arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel. Selle eesmärgi elluviimiseks nähakse käesoleva seadusega ette valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine, mille tulemusena peavad kohaliku omavalitsuse üksused olema võimelised iseseisvalt korraldama ja juhtima kohalikku elu ning täitma seadusest tulenevaid ülesandeid. Haldusreformi rakendamisel lähtutakse ka riigivalitsemise reformi eesmärkidest riigihalduse korrastamisel, milleks on avalike teenuste hea kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine ning kulude kokkuhoid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusreformi eesmärgi saavutamiseks tuleb haldusterritoriaalse korralduse muutmisel eelistada kohaliku omavalitsuse üksuste moodustamist, kus elab vähemalt 11 000 elanikku (edaspidi omavalitsusüksuse soovitusliku suuruse kriteerium). (4) Käesolevas seaduses sätestatud haldusterritoriaalse korralduse ning kohaliku omavalitsuse üksuste piiride ja nime muutmisele kohaldatakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. (5) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise viisid ja rakendamine (1) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise viisid käesoleva seaduse tähenduses on: 1) kahe või enama kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemise tulemusena uue kohaliku omavalitsuse üksuse moodustamine; 2) ühe kohaliku omavalitsuse üksuse suurenemine selle liitumise teel ühe või mitme piirneva kohaliku omavalitsuse üksusega. (2) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus võib muuta ka ühinevate või liituvate kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi koos ka ühinevad kohaliku omavalitsuse üksused) piire ühe või mitme asustusüksuse või muu territooriumiosa (edaspidi koos territooriumiosa) ühest kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisust teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu arvamisega Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (3) Valdade ja linnade haldusterritoriaalset korraldust muudetakse haldusreformi rakendamisel kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu või Vabariigi Valitsuse algatusel. Haldusreformi seadus Leht 1 / 22  (4) Valdade ja linnade haldusterritoriaalset korraldust muudetakse haldusreformi rakendades käesoleva seaduse §-de 1‒25 alusel selliselt, et nii kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimised kui ka Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel toimuvad volikogu valimised korraldatakse 2017. aastal kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu korraliste valimiste ajal kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 2 kohaselt. (5) Haldusreformi elluviimise korraldamise eest vastutab Rahandusministeerium. § 3. Omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteerium Kohaliku omavalitsuse üksus on võimeline tagama seadusest tulenevate ülesannete korraldamiseks vajaliku professionaalse võimekuse ja osutama kõigile kohaliku omavalitsuse üksuse elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid kooskõlas käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud haldusreformi eesmärgiga juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuses elab vähemalt 5000 elanikku (edaspidi omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteerium). 2. peatükk Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine volikogu algatusel § 4. Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine volikogu poolt (1) Kohaliku omavalitsuse üksus, mis ei vasta rahvastikuregistri andmete kohaselt käesolevas seaduses sätestatud omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile ega ole Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõigete 1 ja 2 alusel esitanud asjaomastele volikogudele ettepanekut alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks, ei ole saanud teise kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu vastavat ettepanekut või on seni keeldunud läbirääkimiste alustamisest teise kohaliku omavalitsuse üksuse volikoguga, esitab hiljemalt 2016. aasta 1. oktoobriks teistele kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudele ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks. (2) Kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad volikogu algatusel Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-s 9 sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. Nimetatud juhul ei kohaldata Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõikes 31, lõike 8 teises lauses, lõike 9 punktis 2 ja lõikes 13 ning § 91lõike 1 punktides 3–6 ja 7 sätestatut ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 11 lõikes 4 ja § 23 lõikes 4 sätestatut. § 5. Piirkondlike komisjonide tegevus volikogu algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel (1) Kohaliku omavalitsuse üksustele annab haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks soovitusi Vabariigi Valitsuse moodustatud piirkondlik komisjon (edaspidi piirkondlik komisjon). Lisaks nõustab piirkondlik komisjon asjaomaseid volikogusid kokkulepete sõlmimisel ja haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate vaidlusaluste küsimuste lahendamisel. (2) Piirkondliku komisjoni ülesanne on anda: 1) piirkonna kohaliku omavalitsuse üksustele soovitusi, arvamusi ja hinnanguid haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks, et tagada käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud haldusreformi eesmärgi saavutamine ja vastavus omavalitsusüksuse miinimumsuuruse või soovitusliku suuruse kriteeriumile; 2) piirkonna kohaliku omavalitsuse üksustele ja Rahandusministeeriumile arvamus haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 nimetatud mõjude ja asjaolude arvestamise kohta; 3) hinnang piirkonna kohaliku omavalitsuse üksustele ja Rahandusministeeriumile kohaliku omavalitsuse üksuse moodustamisel piirkonna eripära, asustussüsteemi kooskõla ja territoriaalse terviklikkuse arvestamise kohta. (3) Piirkondliku komisjoni ülesanne on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud soovituste, arvamuste ja hinnangute andmisel kaaluda esmalt haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse vastavust omavalitsusüksuse soovitusliku suuruse kriteeriumile. (4) Vabariigi Valitsus moodustab korraldusega kuni neli piirkondlikku nõuandvat komisjoni. Korralduses määratakse piirkondliku komisjoni koosseis, tegevuspiirkond, täpsemad ülesanded, kohaliku omavalitsuse üksustele haldusterritoriaalse korralduse muutmisel arvamuste ja soovituste andmise ning nõustamise kord ja komisjoni teenindamise eest vastutav maavalitsus. Iga piirkondliku komisjoni koosseisu kuuluvad piirkondliku komisjoni tegevuspiirkonna maavanemad, Rahandusministeeriumi esindajad ja Vabariigi Valitsuse nimetatud eksperdid. § 6. Elanike arvamuse väljaselgitamine (1) Elanike arvamus selgitatakse välja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt. Leht 2 / 22 Haldusreformi seadus  (2) Kui piirkonna elanikud on esitanud kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse territooriumiosa arvamise kohta teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 lõike 1 alusel, eristatakse elanike arvamuse väljaselgitamisel küsitluse tulemused asustusüksuste või asustusüksuste gruppide kaupa selliselt, et sellest nähtuks, kas territooriumiosa elanikud toetavad ühinemist ühinemisläbirääkimistes osalevate või mõne muu valla või linnaga ühist piiri omava kohaliku omavalitsuse üksusega. (3) Kui elanike küsitluse tulemusena selgub, et soovitakse mõne territooriumiosa arvamist ühe kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisust teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu ning asjaomased kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud nõustuvad sellega, siis muudetakse valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse käigus ka vastavate haldusüksuste piire Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 71lõike 3 alusel. § 7. Volikogu algatatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemine (1) Haldusterritoriaalse korralduse muutmist taotletakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõigetes 9‒12 sätestatud korras. Taotlusele lisatakse seletuskiri, mis peab sisaldama selgitusi sama seaduse § 7 lõikes 5 nimetatud mõjude ja asjaolude arvestamise kohta. (2) Kui taotletava haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustuv kohaliku omavalitsuse üksus ei vasta omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile, kuid tema puhul on täidetud vähemalt üks käesoleva seaduse § 9 lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud tingimustest, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seletuskirja lisada ka § 9 lõikes 4 nimetatud põhjendatud ettepanek erandi kohaldamiseks. (3) Haldusterritoriaalse korralduse muutmist võivad piirkondliku komisjoni soovitusel taotleda ka ühise piirita kohaliku omavalitsuse üksused tingimusel, et ühinemist taotlevate kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritooriumite vahele jääv kohaliku omavalitsuse üksus ei vasta omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile ning tervikuna vastaks moodustuv kohaliku omavalitsuse üksus koos ühinemist taotlevate ja nende vahele jääva kohaliku omavalitsuse üksusega omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile. (4) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemiseks esitab asjaomane volikogu Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõike 9 punktides 1, 3, 5 ja 6 nimetatud otsused ning andmed maavanemale hiljemalt 2017. aasta 1. jaanuaril. (5) Asjaomased omavalitsusorganid on kohustatud valimisringkondade ja -jaoskondade, samuti valimiskomisjonide moodustamist ning volikogu liikmete arvu käsitlevad otsused vastu võtma hiljemalt 2017. aasta 15. juuniks. (6) Maavanem edastab haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotluse ja nõutava dokumentatsiooni Rahandusministeeriumile viie tööpäeva jooksul nende laekumisest arvates. § 8. Volikogu algatatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamine Vabariigi Valitsuse määrus kohaliku omavalitsuse volikogu algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta, välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud juhul, võetakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 3 lõike 1 ning § 71lõigete 2 ja 3 alusel vastu hiljemalt 2017. aasta 1. veebruariks. 3. peatükk Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine Vabariigi Valitsuse algatusel § 9. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine Vabariigi Valitsuse poolt (1) Vabariigi Valitsus algatab valla või linna haldusterritoriaalse korralduse muutmise Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-s 8 sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Nimetatud juhul ei kohaldata Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 8 lõikes 1, lõike 3 punktis 3 ega lõikes 4 sätestatut. (2) Vabariigi Valitsus algatab hiljemalt 2017. aasta 15. veebruaril nende kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise, mis ei vasta rahvastikuregistri andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile ja mille suhtes ei ole Vabariigi Valitsus võtnud vastu käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise määrust ning millele Vabariigi Valitsus ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandit. Rahandusministeerium esitab asjaomastele kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudele arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise kohta Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 3 lõike 1 ning § 71lõigete 2 ja 3 alusel (edaspidi Vabariigi Valitsuse ettepanek), mille kohta tuleb arvamus esitada hiljemalt 2017. aasta 15. mail. Vabariigi Valitsuse ettepanek Haldusreformi seadus Leht 3 / 22 võib hõlmata ka omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile vastavaid või kriteeriumile mittevastavaid kohaliku omavalitsuse üksusi, kelle suhtes on Vabariigi Valitsus võtnud vastu käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise määruse ja kelle haldusterritoriaalse korralduse muutmisel oleks positiivne mõju, lähtudes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludest, ning muutmine on vajalik ja otstarbekas omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava kohaliku omavalitsuse üksuse võimekuse tagamiseks tulenevalt käesoleva seaduse § 1 lõikest 2 ja §-st 3. (3) Vabariigi Valitsus võib omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava kohaliku omavalitsuse üksuse puhul kohaldada erandit, jättes kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamata juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuse erandiks jäämisega ei kaasne negatiivset mõju Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele ning täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) ühinevad vähemalt kaks kohaliku omavalitsuse üksust, mis moodustavad haldusterritoriaalselt loogilise terviku, mille pindala on kokku vähemalt 900 km2ja milles elab rahvastikuregistri andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku vähemalt 3500 elanikku; 2) moodustatakse vähemalt nelja ajalooliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumidest või nende osadest riigipiiri seaduse § 22 lõike 1 tähenduses Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoonega maismaal piirnev kohaliku omavalitsuse üksus, milles elab rahvastikuregistri andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku vähemalt 3500 elanikku; 3) kohaliku omavalitsuse üksus on mereline saarvald ehk vald, mis asub Eesti territoriaalmeres paikneval saarel, mille territooriumi vald tervikuna hõlmab ja kus teostatakse iseseisvat omavalitsuslikku haldamist; 4) käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud määruses sätestatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustamisel oleva kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv vastas rahvastikuregistri andmete kohaselt 2016. aasta 1. jaanuari seisuga omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile, kuid elanike arvu vähenemise tõttu ei vasta 2017. aasta 1. jaanuari seisuga enam sellele kriteeriumile. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab ettepaneku erandi kohaldamiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud tingimustel käesoleva seaduse § 7 alusel esitatavas taotluses. Erandi taotlemist põhjendatakse käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud seletuskirjas, selgitades lisaks Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 nimetatud mõjude ja asjaolude arvestamisele, kuidas suudetakse erandi kohaldamisel tagada käesoleva seaduse § 1 lõikest 2 ja §-st 3 tulenevate nõuete täitmine. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksus peab erandi saamiseks esitama hiljemalt 2017. aasta 1. jaanuaril Rahandusministeeriumile taotluse ja selgitama selles käesolevas lõikes nimetatud nõuete arvestamist. (5) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud erandi puhul kohaliku omavalitsuse üksuste põhjendatud taotlusel ja piirkondliku komisjoni soovitusel moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisel ühise piirita haldusterritooriumidest koosneva kohaliku omavalitsuse üksuse. (6) Vabariigi Valitsus algatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras ka käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud ühise piirita ühinemist taotlevate omavalitsusüksuste ühendamise omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava kohaliku omavalitsuse üksuse või selle territooriumiosaga, kes jääb volikogude algatatud valla või linna haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotluse kohaselt ühise piirita haldusterritooriumidest koosnevate kohaliku omavalitsuse üksuste vahele. (7) Vabariigi Valitsus võib enda algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus arvata ka territooriumiosa ühe kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisust teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 71lõike 3 alusel kohaliku omavalitsuse üksuste suhtes siis, kui asjaomased volikogud ei ole kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatatud ühinemisel käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud korras selles kokku leppinud, või muul põhjendatud juhul, kui territooriumiosa üleandmisega tagatakse omavalitsusüksuse haldusterritoriaalne terviklikkus tingimusel, et territooriumiosa üleandmine on vajalik ja otstarbekas omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. (8) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei esita Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta 2017. aasta 15. maiks arvamust, loetakse nimetatud ettepanek vastuvõetuks. (9) Kui Vabariigi Valitsuse ettepaneku saanud kohaliku omavalitsuse üksus esitab ettepaneku kohta, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud asjaolusid, negatiivse põhjendatud arvamuse, siis: 1) võib Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuses esitatud põhjenduste hindamise tulemusena, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud asjaolusid, lõpetada selle kohaliku omavalitsuse üksuse puhul haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse, misjärel Rahandusministeerium teavitab sellest viivitamata kohaliku omavalitsuse üksust; 2) hindab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuses esitatud põhjendusi ning kui tema hinnangul ei ole esitatud põhjendused käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud ajaolusid arvestades piisavalt kaalukad, otsustab omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise oma määrusega käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 2 nimetatud juhul teavitab Rahandusministeerium enne nimetatud määruse vastuvõtmist sellest viivitamata asjaomaseid kohaliku omavalitsuse üksusi. Leht 4 / 22 Haldusreformi seadus § 10. Piirkondlike komisjonide tegevus Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise ettevalmistamisse ning käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 ja § 13 lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu väljatöötamisse kaasab Rahandusministeerium piirkondlikud komisjonid, kelle ülesanne on anda Rahandusministeeriumile lisaks § 5 lõikes 2 nimetatule arvamus § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud Vabariigi Valitsuse ettepaneku tegemise ja erandi kohaldamise põhjendatuse kohta. § 11. Maavanema tegevus Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel Maavanem esitab kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude arvamused Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta koos Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 8 lõike 3 punktidest 1 ja 2 tuleneva dokumentatsiooniga Rahandusministeeriumile hiljemalt kolmandal tööpäeval asjaomaste volikogude otsuste saamisest arvates. § 12. Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamisel (1) Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmine toimub Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-s 8 sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 8 lõikes 1, lõike 3 punktis 3 ja lõikes 4 ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 11 lõikes 4 ja § 23 lõikes 4 sätestatut käesolevas seaduses sätestatud Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise puhul ei kohaldata. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus teeb pärast Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamist järgmised toimingud: 1) selgitab välja elanike arvamuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras; 2) esitab hiljemalt 2017. aasta 15. maiks maavanemale otsuse vormis põhjendatud arvamuse Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta; 3) lepib hiljemalt 2017. aasta 15. juuniks teiste asjaomaste volikogudega kokku omavalitsusüksuse nime, haldusüksuse liigi ja sümboolika, haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste, eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamise ning uue omavalitsusüksuse põhimääruse ja teiste õigusaktide vajalike muudatuste ettevalmistamise, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetest 5 ja 6, käesoleva seaduse §-dest 14‒18 ning Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-st 92(edaspidi ühinemiskokkulepe); 4) teeb hiljemalt 2017. aasta 15. juuniks koostöös asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud valimistoimingud. (3) Elanike arvamus selgitatakse asjaomastes kohaliku omavalitsuse üksustes välja kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 6. Elanike küsitluse läbiviimise aeg määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole hiljemalt 2017. aasta 15. maiks elanike arvamust välja selgitanud, siis korraldab elanike arvamuse väljaselgitamise asjaomane maavalitsus. Kui Vabariigi Valitsuse ettepaneku saanud kohaliku omavalitsuse üksused kuuluvad eri maakondadesse, korraldab elanike arvamuse väljaselgitamise maavalitsus, kelle maakonna territooriumile jääb suurem osa haldusterritoriaalse korralduse muutmisel moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse elanikest. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse nime ja haldusüksuse liigi valikul tuleb kohaliku omavalitsuse üksustel küsida enne arvamust kohanimeseaduse § 20 lõike 1 alusel moodustatud kohanimenõukogult. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud sümboolika tuleb kokku leppida teiste asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud tingimuste kohaselt, olles enne sümboolika kokkuleppimist küsinud Riigikantselei arvamust, millega tuleb sümboolika kasutamisel arvestada. (5) Ühinemiskokkuleppe eelnõu pannakse avalikkusele tutvumiseks välja ning määratakse ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui 15 kalendripäeva eelnõu avalikustamisest arvates. Ühinemiskokkuleppe kinnitavad oma otsusega kõik Vabariigi Valitsuse ettepaneku saanud asjaomased volikogud ja see avaldatakse valla või linna veebilehel. (6) Kui Vabariigi Valitsuse ettepaneku on saanud kohaliku omavalitsuse üksused, kellest vähemalt kaks on Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91alusel kinnitanud ühinemislepingu ja kelle suhtes on Vabariigi Valitsus võtnud vastu käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud määruse, vormistatakse Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvad ühinemiskokkulepped ühinemislepingu muudatusena, mille kinnitavad kõik asjaomased volikogud. (7) Kui kõik asjaomased volikogud ühinemiskokkulepet ei kinnita ning tegemist on kohaliku omavalitsuse üksustega, kellest vähemalt kaks on Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91alusel kinnitanud ühinemislepingu ja kelle suhtes on Vabariigi Valitsus võtnud vastu käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud määruse, lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud küsimuste lahendamisel ühinemislepingus Haldusreformi seadus Leht 5 / 22 kokkulepitust. Kui ühinemiskokkulepet ei kinnitata ja ühinemislepingut kinnitatud ei ole, siis lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 14‒18. Kohaliku omavalitsuse üksuse nime, liigi ja sümboolika kasutamisel võetakse kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 4 aluseks selle kohaliku omavalitsuse üksuse nimi, haldusüksuse liik ja sümboolika, kellega omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastav kohaliku omavalitsuse üksus ühendatakse või liidetakse. (8) Kui Vabariigi Valitsus on algatanud sellise kahe või enama omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava kohaliku omavalitsuse üksuse ühendamise, kes ei ole ühinemiskokkulepet kinnitanud, siis võetakse kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 4 kasutusele elanike arvult suurima kriteeriumile mittevastava kohaliku omavalitsuse üksuse nimi, haldusüksuse liik ja sümboolika. Kohanimenõukogu ettepanekul võib Vabariigi Valitsus määrata kohaliku omavalitsuse üksusele ka muu nime. (9) Kui asjaomased volikogud ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud toiminguid ja otsuseid teinud hiljemalt 2017. aasta 15. juuniks või kui volikogude otsused ei ole samased, teeb kohaliku omavalitsuse üksuse asukoha järgne maavanem koostöös asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 703sätestatud valimistoimingud ja kinnitab otsused oma korraldusega hiljemalt 2017. aasta 19. juuliks. (10) Kui Vabariigi Valitsuse ettepaneku saanud kohaliku omavalitsuse üksused, kellest ühe territooriumiosa on Vabariigi Valitsus arvanud teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu, ei lepi ühinemiskokkuleppes haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamises kokku, antakse sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle koosseisu territooriumiosa haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena arvatakse, üle järgmised varad: 1) territooriumiosal olevad kohaliku omavalitsuse üksuse kinnisasjad; 2) territooriumiosal oleva kohaliku omavalitsuse üksuse kinnisasjaga otseselt seotud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud võlakohustused; 3) proportsioonis kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvu osakaaluga territooriumiosal oleva kohaliku omavalitsuse üksuse kinnisasjaga mitteseostatavad kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud võlakohustused, välja arvatud juhul, kui nimetatud võlakohustuste summa on alla 1000 euro. § 13. Vabariigi Valitsuse algatatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamine (1) Vabariigi Valitsuse määrus Vabariigi Valitsuse algatatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta võetakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 3 lõike 1 ning § 71lõigete 2 ja 3 alusel vastu hiljemalt 2017. aasta 15. juuliks. (2) Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muudatus ning sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus valdade ja linnade kohta jõustub 2017. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval. 4. peatükk Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevad muud kohaliku omavalitsuse üksuste õigused ja kohustused § 14. Haldusüksuse liigi säilitamine (1) Linn võib säilitada ühinemise tulemusena moodustuva haldusüksuse liigi „linn”, kui ühinevad kohaliku omavalitsuse üksused on ühinemislepingus või -kokkuleppes linna kui haldusüksuse liigi säilitamises kokku leppinud. (2) Enne 2017. aastat ühinenud kohaliku omavalitsuse üksused, millest ühe omavalitsusüksuse liik enne ühinemist oli „linn”, võivad taotleda haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus haldusüksuse liigi „linn” taastamist, kui ühinevad kohaliku omavalitsuse üksused on ühinemislepingus või -kokkuleppes linna kui haldusüksuse liigi taastamises kokku leppinud. § 15. Osavalla ja linnaosa moodustamine haldusterritoriaalse korralduse muutmisel (1) Kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisel võib ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsuse alusel moodustada ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse maa-alal ja piires osavalla või linnaosa koos selle osavalla- või linnaosakoguga. Nimetatud juhul ei ole osavalla või linnaosa moodustamiseks teiste ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude nõusoleku saamine vajalik. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 57 lõike 2 kohase osavalla või linnaosa põhimääruse kinnitab käesoleva lõike ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 11 alusel haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, kes sätestab selles ka osavalla- või linnaosakogu ülesanded. Leht 6 / 22 Haldusreformi seadus  (2) Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse maa-alal moodustatud osavalda või linnaosa ei või haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus lõpetada esimese ühinemisjärgse valimisperioodi jooksul, välja arvatud osavalla- või linnaosakogu taotlusel. (3) Ühinemislepingus või ühinemiskokkuleppes kokku lepitud osavalla või linnaosa õiguste ja täidetavate ülesannete muutmisel esimese ühinemisjärgse valimisperioodi jooksul on vajalik volikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus. § 16. Õigusaktide kehtestamine ja kehtivus (1) Haldusterritoriaalse korralduse muutmisel lähtutakse õigusaktide kehtestamisel ja kohaldamisel Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141lõigetest 41‒45. (2) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestab valla või linna põhimääruse kuue kuu jooksul volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning uue põhimääruse kehtestamiseni lähtutakse ühinemislepingus või ühinemiskokkuleppes kokku lepitud ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärusest. Kui ühinemislepingut või ühinemiskokkulepet ei ole kinnitatud, võetakse aluseks selle kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärus, kellega omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastav kohaliku omavalitsuse üksus liidetakse või ühendatakse. (3) Kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruse kehtestamiseni võib moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus kasutada ühinemislepingus või ühinemiskokkuleppes kokku lepitud ühineva valla või linna sümboolikat. (4) Ühinemisleping ja ühinemiskokkulepe jõustuvad volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval ning need kehtivad järgmise kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamiseni. (5) Ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmiseks esimese valimisperioodi jooksul pärast haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist on vajalik volikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus. § 17. Kohaliku omavalitsuse üksuse organite, ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste struktuur (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse organite ja ametiasutuste ning nende hallatavate asutuste struktuur kehtestatakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141lõigetes 12 ja 13 sätestatud korras. (2) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused alustavad tööd 2018. aasta 1. jaanuaril. § 18. Töötajate ja ametnikega seotud küsimused (1) Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ja hallatava asutuse ametnikud ja töötajad viiakse vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 98 lõike 1 punktide 1 ja 2 ning töölepingu seaduse § 112 lõike 1 alusel üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse moodustatava uue ametiasutuse koosseisu. (2) Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik, kelle ametikoht ja teenistusülesanded kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatava uue ametiasutuse koosseisus ei muutu selliselt, et see eeldaks ametnikult uuel ametikohal teistsugust haridust või töökogemust või teistsuguseid teadmisi või oskusi, jätkab teenistust haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse moodustatava uue ametiasutuse koosseisus. (3) Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse töötaja, kelle töökoht ja -ülesanded kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatava uue ametiasutuse koosseisus ei muutu selliselt, et see eeldaks töötajalt uuel töökohal teistsugust haridust, töökogemust, teadmisi või oskusi, jätkab tööd haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse moodustatava uue ametiasutuse koosseisus. (4) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse moodustatava uue ametiasutuse ametikohtade täitmisel võib avaliku teenistuse seaduse § 16 lõike 2 kohaselt loobuda avaliku konkursi korraldamisest ja korraldada sisekonkursi. (5) Kui ametniku senine ametikoht haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatava uue ametiasutuse koosseisus koondatakse, pakutakse ametnikule avaliku teenistuse seaduse § 90 lõike 7 alusel võimaluse korral muud tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega töö- või ametikohta haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse koosseisus. Kui ametniku senine Haldusreformi seadus Leht 7 / 22 ametikoht koondatakse ja talle pakutakse töökohta, tuleb ametnikule teenistusest vabastamisel maksta avaliku teenistuse seaduse § 102 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel koondamishüvitist. (6) Kui töötaja senine töökoht haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatava uue ametiasutuse koosseisus koondatakse, pakutakse töötajale töölepingu seaduse § 89 lõike 3 alusel võimaluse korral muud tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise töökohaga sarnaste tööülesannetega töökohta haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse koosseisus. § 19. Kohaliku omavalitsuse üksuse juhtide sotsiaalsed garantiid (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu esimehele, vallavanemale ja linnapeale makstakse tema volituste tähtajalisel lõppemisel ühekordset hüvitist järgmiselt: 1) kui vallavanema või linnapea volitused on lõppenud seoses volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumise tulemusena uue valitsuse ametisse nimetamisega või volikogu esimehel valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisega ja isik on vallavanema, linnapea või volikogu esimehena töötanud vähem kui ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeva, makstakse volikogu otsusega hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta vastava ametikoha kuu keskmise ametipalga, töötasu või hüvituse kuuekordses ulatuses; 2) kui vallavanema või linnapea volitused on lõppenud seoses volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumise tulemusena uue valitsuse ametisse nimetamisega või volikogu esimehel valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisega ja isik on vallavanema, linnapea või volikogu esimehena töötanud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeva, makstakse volikogu otsusega hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta vastava ametikoha kuu keskmise ametipalga, töötasu või hüvituse 12-kordses ulatuses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu valib lõikes 1 nimetatud isiku vallavanema, linnapea või volikogu esimehe samale ametikohale uueks tähtajaks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei kohaldata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §- s 541sätestatut. (4) Vabariigi Valitsuse algatatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmisel kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 541lõigetes 3–5 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuste juhtidele hüvitise maksmise korda, millega kaasnevad kulud kaetakse käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus ühendatakse omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastav kohaliku omavalitsuse üksus §-s 8 nimetatud määruse kohaselt ühineva kohaliku omavalitsuse üksusega või § 7 lõikes 3 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuste puhul, kelle volikogud on ühinemist taotlenud ja kelle haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks on Vabariigi Valitsus kehtestanud § 13 lõikes 1 nimetatud määruse. Sellisel juhul makstakse §-s 8 nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud või § 7 lõikes 3 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse juhtidele hüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras. § 20. Ühinemistoetuse maksmise alus ja määrad (1) Kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksustele makstakse ühinemistoetust, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatule lisaks käesoleva seaduse §-dest 21‒23. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduses sätestatut, välja arvatud selle § 6 lõikes 2 nimetatud kulude loetelu ja sama paragrahvi lõikeid 3, 6, 7, 8 ja 9, ei kohaldata. (2) Ühinemistoetuse määr on 50 eurot ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse elaniku kohta. Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta on ühinemistoetuse minimaalne suurus 150 000 eurot ja maksimaalne suurus 400 000 eurot. § 21. Ühinemistoetuse arvutamise alused (1) Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksusele arvutatakse ühinemistoetust minimaalses suuruses, kui elaniku kohta arvutatud ühinemistoetuse määra ja kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvu alusel arvutatud toetuse suurus on väiksem kui ühinemistoetuse minimaalne suurus. (2) Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksusele arvutatakse ühinemistoetust maksimaalses suuruses, kui elaniku kohta arvutatud ühinemistoetuse määra ja kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvu alusel arvutatud toetuse suurus on suurem kui ühinemistoetuse maksimaalne suurus. (3) Kui ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv on väiksem kui 3000, arvutatakse iga ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta ühinemistoetust vastavalt toetuse minimaalsele suurusele. Leht 8 / 22 Haldusreformi seadus  (4) Kui ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv on võrdne 5000-ga või sellest suurem, arvutatakse iga ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta ühinemistoetust elaniku kohta kahekordses määras või ühinemistoetuse kahekordses minimaalses või maksimaalses suuruses. (5) Kui ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv on võrdne 3000-ga või sellest suurem, kuid väiksem kui 5000, arvutatakse iga ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta ühinemistoetust sõltuvalt ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6. (6) Lineaarselt kasvava ühinemistoetuse arvutamise aluseks on toetuse määr elaniku kohta, mida suurendatakse alates ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse 3000. elanikust iga järgneva elaniku kohta 2,5 sendi võrra, kuid mitte suuremaks kui toetuse kahekordne määr elaniku kohta. Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta arvutatud ühinemistoetuse minimaalne suurus suureneb lineaarselt samas proportsioonis elaniku kohta arvutatud ühinemistoetuse määra kasvuga, kuid mitte suuremaks kui toetuse kahekordne minimaalne suurus. (7) Kui ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv on võrdne 11 000-ga või sellest suurem või kui moodustub maakonnasuurune kohaliku omavalitsuse üksus, mille elanike arv võib olla ka väiksem kui 11 000, arvestatakse ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele 500 000 eurot täiendavat toetust. (8) Territooriumiosa arvamisel ühe kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisust teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu arvutatakse selle elaniku kohta ühinemistoetust, kui: 1) ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu on arvatud teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumiosa; 2) omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile vastava ja ühinemises mitteosalenud kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu on arvatud teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumiosa tingimusel, et kohaliku omavalitsuse üksus, kelle koosseisust territooriumiosa välja arvati, on ühinenud mõne kohaliku omavalitsuse üksusega. (9) Kui ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu on arvatud territooriumiosa, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud alustel iga ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle koosseisu arvatud territooriumiosa kohta ühinemistoetuse arvutamisel aluseks ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv koos ülevõetud territooriumiosa elanike arvuga. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 2 nimetatud juhul on ühinemistoetuse määr elaniku kohta kahekordne. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud tingimustel territooriumiosa teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu arvamisel ei vähendata ühinemistoetuse arvutamisel ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvu üle antud territooriumiosa elanike arvu võrra. (12) Ühinemistoetuse arvutamisel võetakse aluseks elanike arv rahvastikuregistri andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga. Ühinemistoetus arvutatakse kümne euro täpsusega. § 22. Ühinemistoetuse maksmise kord (1) Iga ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle koosseisu arvatud territooriumiosa kohta käesoleva seaduse § 21 lõigetes 1‒6 ja 9 sätestatud alustel arvutatud ühinemistoetus summeeritakse ja makstakse ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel välja makstavast ühinemistoetusest vähemalt üks neljandik kantakse ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele üle hiljemalt 2017. aasta lõpuks, pool toetusest 2018. aasta esimesel poolaastal ning ülejäänud summa hiljemalt 2019. aasta esimeses kvartalis. (3) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 7 nimetatud täiendav toetus kantakse ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele üle hiljemalt 2019. aasta esimeses kvartalis. (4) Käesoleva seaduse § 21 lõike 8 punktis 2 nimetatud juhul kantakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle koosseisu arvati territooriumiosa, ühinemistoetus üle hiljemalt 2017. aasta lõpuks. (5) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel välja makstava ühinemistoetuse vahendid nähakse ette riigieelarves. Ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemistoetuse suuruse kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega. (6) Valla- või linnavalitsus esitab ühe kuu jooksul pärast ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamist Rahandusministeeriumile ühinemistoetuse eraldamise Haldusreformi seadus Leht 9 / 22 taotluse, milles selgitab ühinemistoetuse kasutamise vastavust kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikele 2. (7) Valla- või linnavalitsus ei pea 2018. aasta ja 2019. aasta ühinemistoetuse väljamakse saamiseks täiendavat käesoleva paragrahvi lõike 6 kohast taotlust esitama. § 23. Ühinemistoetuse kasutamine (1) Volikogu algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest eraldatavat ühinemistoetust saab kasutada kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud toimingute kulude katteks. (2) Käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud ühekordset hüvitist makstakse asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu esimehele, vallavanemale ja linnapeale nende volituste lõppemisel kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatud ühinemistoetusest. § 24. Vabariigi Valitsuse algatatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate kulude katmine (1) Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele ühinemistoetusi ei maksta, välja arvatud nende kohaliku omavalitsuse üksuste eest, kelle haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks on Vabariigi Valitsus kehtestanud käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud määruse või kes on käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud tingimustel ühinemist taotlenud ja kelle haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks on Vabariigi Valitsus kehtestanud käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud määruse. Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele hüvitatakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõike 2 punktides 1–41või käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 4 nimetatud tegelikud tehtud kulud kuludokumentide alusel, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro ulatuses. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamise täpsemad tingimused ja korra. Ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemiskulude hüvitise suuruse kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega. (3) Käesoleva seaduse § 12 lõigetes 3 ja 9 sätestatu täitmisest tulenevad maavanema kulud kaetakse riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras. § 25. Kohaliku omavalitsuse üksuse võlakohustuste võtmine enne haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist Enne haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist peavad asjaomased volikogud võlakohustuste võtmisel kuni valimistulemuste väljakuulutamise päevani konsensuslikult heaks kiitma kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõike 2 punktides 1‒3, 52ja 7 ning lõikes 7 nimetatud võlakohustuse ja muude tulevastel eelarveaastatel raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmise: 1) Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91kohase ühinemislepingu või käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 3 nimetatud ühinemiskokkuleppe kõigi volikogude poolt kinnitamise päevast alates; 2) Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekuga mittenõustumise korral käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud määruse vastuvõtmise päevast alates. § 26. Enne ühinemist tekkinud maksukohustuste laekumine (1) Kui residendist füüsilise isiku elukoht oli enne kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist territooriumiosal, mis arvati teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu, laekub tema enne ühinemist tekkinud maksukohustuselt tasumisele kuuluv tulumaks selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, kelle koosseisust territooriumiosa välja arvati. (2) Territooriumiosal, mis arvati kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisel teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu, asuvalt maalt enne ühinemist tasumisele kuuluv maamaks laekub selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, kelle koosseisust territooriumiosa välja arvati. (3) Territooriumiosal, mis arvati kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisel teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu, enne ühinemist toimunud keskkonnakasutuse eest tasumisele kuuluv keskkonnatasu laekub selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, kelle koosseisust territooriumiosa välja arvati. 5. peatükk Leht 10 / 22 Haldusreformi seadus  Rakendussätted § 27. Seaduse rakendamine (1) Käesoleva seaduse §-des 1‒26 sätestatut kohaldatakse aastatel 2016‒2018 haldusreformi rakendamise käigus valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muudatuste ettevalmistamisel ja elluviimisel. (2) Kohaliku omavalitsuse üksustele, kes on maavanemale esitanud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõike 9 kohase taotluse enne 2016. aasta 1. augustit, ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 4‒6 ning § 7 lõikes 4 sätestatut. § 28. Haldusreformi seaduse muutmine Haldusreformi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad volikogu algatusel Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-s 9 sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. Nimetatud juhul ei kohaldata Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõikes 31, lõike 8 teises lauses, lõike 9 punktis 2 ja lõikes 13 ning § 91lõike 1 punktides 3, 4, 5, 6 ja 7 sätestatut ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 11 lõikes 4 ja § 17 lõikes 3 sätestatut.”; 2)paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmine toimub Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-s 8 sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 8 lõikes 1, lõike 3 punktis 3 ja lõikes 4 ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 11 lõikes 4 ja § 17 lõikes 3 sätestatut käesolevas seaduses sätestatud Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise puhul ei kohaldata.”. § 29. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmine Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 21lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Haldusüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud nime, liigi ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.”; 2)paragrahvi 6 lõiked 1‒3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vald ja linn jagunevad asustusüksusteks. (2) Asustusüksused on asulad, milleks on linnad, külad, alevikud ja alevid. (3) Linn haldusüksusena on samades piirides ka asula. Kui haldusüksusena linna haldusterritooriumil asub linn asustusüksusena, mille piir ei lange haldusüksuse piiridega kokku, siis ei ole linn haldusüksusena käsitletav asulana.”; 3)paragrahvi 6 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 4)paragrahvi 6 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Asustusüksuste liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”; 5)paragrahvi 7 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisel selgitatakse küsitluse teel välja asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvamus haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise kohta. Arvamust küsitakse elanike küsitluse ajaks vähemalt 16-aastaseks saanud elanikelt, kes elavad püsivalt asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse maa-alal ja kelle elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, kooskõlas järgmiste alustega: 1) haldusterritoriaalse korralduse muutmisel korraldatakse elanike arvamuse väljaselgitamine kõigis asjaomastes omavalitsusüksustes; Haldusreformi seadus Leht 11 / 22 2) territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel korraldatakse elanike arvamuse väljaselgitamine asjaomasel territooriumiosal asustusüksuste kaupa; 3) haldusüksuste piiride korrigeerimisel vastavalt maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustele elanike arvamuse väljaselgitamist üldjuhul ei toimu, vajaduse korral selgitatakse vaid asjaomaste elanike arvamus; 4) välja võib selgitada ka nende valla või linna territooriumil asuva kinnisasja ja eluruumi kui vallasasja omanike arvamuse, kes ei ole selle valla või linna elanikud.”; 6)paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 71järgmises sõnastuses: „(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud elanike arvamuse väljaselgitamiseks korraldatavast küsitlusest ei võta osa isik, kes on: 1) valimisõiguse tähenduses teovõimetuks tunnistatud; 2) kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas.”; 7)paragrahvi 7 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”; 8)paragrahvi 71pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 71. Haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuste piiride ja nime muutmise otsustamine ning valla ja linna maakondliku kuuluvuse ja liigi muutmine”; 9)paragrahvi 71lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Valla või linna haldusüksuse liigi muutmise otsustab Vabariigi Valitsus.”; 10)paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11järgmises sõnastuses: „11) korraldada selle valla või linna elanike arvamuse väljaselgitamine ja esitada maavanemale volikogu kinnitatud andmed valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamise kohta koos käesoleva lõike punktis 1 nimetatud otsusega;”; 11)paragrahvi 81lõike 6 punkt 1, lõike 8 punkt 5 ja lõige 12 tunnistatakse kehtetuks; 12)paragrahvi 9 lõike 6 punkt 1 ja lõike 9 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 13)paragrahvi 9 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Valimisringkondade ja -jaoskondade, samuti valla või linna valimiskomisjoni moodustamist ning volikogu liikmete arvu käsitlevad samased otsused võetakse asjaomaste omavalitsusorganite poolt vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud korras vastavalt taotletavale haldusterritoriaalsele korraldusele.”; 14)paragrahvi 9 lõike 9 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) volikogu kinnitatud andmed valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamise kohta, kus on näidatud elanike küsitluse läbiviimise aeg ja koht, haldusüksuse vähemalt 16-aastaste elanike arv ja küsitluses osalenud elanike arv ning küsitluse tulemused.”; 15)paragrahvi 91lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) omavalitsusüksuse nimi, liik ja sümboolika;”; 16)paragrahvi 91lõiget 1 täiendatakse punktidega 61–63järgmises sõnastuses: „61) osavalla või linnaosa moodustamine; 62) moodustatavate valimisringkondade arv; 63) moodustatava omavalitsusüksuse volikogu liikmete arv;”; 17)paragrahvi 91täiendatakse lõikega 11järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud omavalitsusüksuse poolt kasutusele võetava sümboolika kohta tuleb enne sümboolika kokkuleppimist küsida Riigikantselei arvamust.”; 18)paragrahvi 91lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; Leht 12 / 22 Haldusreformi seadus 19)seadust täiendatakse §-ga 92järgmises sõnastuses: „§ 92. Õigusvõime ja õigusjärglus (1) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustuval kohaliku omavalitsuse üksusel tekib õigusvõime kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval. (2) Ühinemise tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse moodustamisel ühinev kohaliku omavalitsuse üksus kui avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb. Ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus on ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldõigusjärglane. (3) Liitumise tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse reorganiseerimisel lõpetatakse ainult liituv kohaliku omavalitsuse üksus kui avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohaliku omavalitsuse üksus, kellega liitunud kohaliku omavalitsuse üksus liideti, on liitunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldõigusjärglane.”; 20)paragrahvi 141täiendatakse lõigetega 41‒45järgmises sõnastuses: „(41) Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste õigusaktid kehtivad kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kehtestamiseni selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, kus need valdade ja linnade ühinemiseni kehtisid. (42) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestab valla või linna põhimääruse kuue kuu jooksul volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning uue põhimääruse kehtestamiseni lähtutakse ühinemislepingus kokkulepitud ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärusest. (43) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu üleviidav hallatav asutus tegutseb kuni asutuse uue põhimääruse kehtestamiseni seni kehtinud põhimääruse järgi. (44) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava vastuvõtmiseni ja üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavad ja üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist või liitumist kehtestati. Kuni ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava vastuvõtmiseni lähtutakse otsustamisel kõigi ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavadest. (45) Kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse valla või linna põhimääruse kehtestamiseni võib moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus kasutada ühinemislepingus kokkulepitud ühinenud valla või linna sümboolikat, mis vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud nõuetele.”; 21)paragrahvi 141lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemused kuulutatakse välja vahemikus 1. oktoober kuni 31. detsember, kinnitab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu arengukava ja eelarvestrateegia hiljemalt ühinemise aastale järgneva aasta 15. oktoobriks.”; 22)paragrahvi 141täiendatakse lõigetega 51ja 52järgmises sõnastuses: „(51) Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemused kuulutatakse välja muul ajal kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud perioodil, kinnitab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu arengukava ja eelarvestrateegia üheksa kuu jooksul pärast volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamist. (52) Kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmiseni kehtivad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavad ja eelarvestrateegiad, millest tuleb lähtuda haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel.”; 23)paragrahvi 141täiendatakse lõigetega 11‒14 järgmises sõnastuses: Haldusreformi seadus Leht 13 / 22 „(11) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestab moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu kolme aasta jooksul moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates. (12) Pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena ühinemise teel uue kohaliku omavalitsuse üksuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku moodustumist viiakse kõik ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste senised täitevorganid ning ametiasutused ja ametiasutuste hallatavad asutused üle moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu. (13) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse struktuuri, koosseisu ja palgajuhendi kehtestab uus valitud volikogu. (14) Volikogu korraliste valimiste käigus toimunud haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse moodustatavad uued ametiasutused alustavad tööd ühinemisele järgneva aasta 1. jaanuaril.”. § 30. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 19 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kui volikogu liige on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks, nimetatud osavalla või linnaosa vanemaks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks;”; 2)paragrahvi 19 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema, linnapea, kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme ja ametisse nimetatud osavalla või linnaosa vanema suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni.”; 3)paragrahvi 20 lõikes 51asendatakse läbivalt sõnad „ülevallalises või -linnalises” sõnaga „ülelinnalises”; 4)paragrahvi 20 lõige 81muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(81) Kui Tallinnas ei ole valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeks registreeritud kandidaate, on asendusliikmeks sama erakonna või valimisliidu ülelinnalises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui erakonnal või valimisliidul ei ole ülelinnalises nimekirjas rohkem registreeritud asendusliikmeid, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud ülelinnaliste nimekirjade vahel jaotatud lisamandaadi alusel.”; 5)paragrahvi 201lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast või ülelinnalisest nimekirjast.”; 6)paragrahvi 22 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmise algatamine, otsustamine, taotlemine ja nende kohta arvamuse andmine;”; 7)paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101järgmises sõnastuses: „101) haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmine;”; 8)paragrahvi 22 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 233lõikes 1 nimetatud juhul;”; 9)paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise Leht 14 / 22 Haldusreformi seadus volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule.”; 10)paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 41ja 42järgmises sõnastuses: „(41) Kui sihtasutuse asutanud vald või linn ühineb ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusjärglus läheb üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele, ei kohaldata sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 5 sätestatut ja sihtasutuse asutajaõigused lähevad üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele. (42) Kui mittetulundusühingu liikmeks olev vald või linn ühineb ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusjärglus läheb üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele, ei kohaldata mittetulundusühingute seaduse § 14 lõikes 2 sätestatut, välja arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 69 lõikes 2 nimetatud kohaliku tegevusgrupi liikmeks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse liikmeõiguste suhtes.”; 11)paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 21järgmises sõnastuses: „(21) Kui Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91kohases ühinemislepingus on kokku lepitud investeeringute või muu arendustegevuse kavandamises, siis tuleb nimetatud investeeringud või arendustegevused esitada ka arengukavas.”; 12)paragrahvi 372täiendatakse lõikega 41järgmises sõnastuses: „(41) Kui vallas või linnas on moodustatud osavald või linnaosa, esitatakse arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu seisukoha kujundamiseks ja ettepanekute esitamiseks osavalla või linnaosa esinduskogule (edaspidi osavalla- või linnaosakogu), kelle ettepanekute arutelu toimub käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel sätestatud korras ja tähtaegadel.”; 13)paragrahvi 45 lõikes 5 asendatakse arv „10” arvuga „101”; 14)paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu muutmiseks esimese valimisperioodi jooksul pärast haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist on vajalik volikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus.”; 15)paragrahvi 52 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11järgmises sõnastuses: „11) pole kuue kuu jooksul haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates kehtestanud ühinemise tulemusena moodustunud valla või linna põhimäärust;”; 16)paragrahvi 541lõiked 3 ja 31muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale või linnapeale makstakse ametist vabastamisel seoses volituste tähtajalise lõppemisega volikogu otsusega hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta vastava ametikoha kuu keskmise ametipalga kuuekordses ulatuses, kui ta vabastatakse ametist volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumise tulemusena uue valitsuse ametisse nimetamisega ning vallavanem või linnapea on ametis olnud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeva. (31) Volikogu esimehele, kellele volikogu on määranud töötasu või hüvituse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 21 alusel, makstakse seoses volikogu esimehe volituste tähtajalise lõppemisega volikogu otsusega hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta kuu keskmise töötasu või hüvituse kuuekordses ulatuses, kui volikogu esimehe volitused lõpevad volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisega ning ta on volikogu esimehena töötanud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeva.”; 17)paragrahvi 541täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: Haldusreformi seadus Leht 15 / 22 „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 31sätestatud juhul ei maksta vallavanemale, linnapeale ega volikogu esimehele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud hüvitust.”; 18)paragrahvi 56 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Osavald või linnaosa on valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, kohaliku omavalitsuse üksuse elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla või linna ülesannete täitmisel. (2) Osavalla või linnaosa elanike esinduskoguna moodustatakse osavallas või linnaosas osavalla või linnaosa põhimäärusega osavalla- või linnaosakogu, kelle liikmed valitakse demokraatlikkuse põhimõttel nimetatud põhimääruses sätestatud korras. (3) Osavalla- või linnaosakogu valib osavalla- või linnaosakogu esimehe. (4) Osavalla- või linnaosakogu pädevuses on seisukoha võtmine ja ettepanekute tegemine kõigis osavalla või linnaosa territooriumil omavalitsuse toimimist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes. (5) Osavalla- või linnaosakogu pädevuses on omavalitsuse esindamine ning otsuste langetamine osavalla või linnaosa territooriumi puudutavates küsimustes talle seadusega, valla või linna põhimäärusega, osavalla või linnaosa põhimäärusega või volikogu otsusega antud valdkondades ning pädevuste piires.”; 19)paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 11järgmises sõnastuses: „(11) Osavalla või linnaosa võib moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisel, kui see on ühinemislepinguga kokku lepitud. Ühinemislepinguga moodustatud osavald või linnaosa alustab tegevust kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste jõustumise päevast.”; 20)paragrahvi 57 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11järgmises sõnastuses: „11) osavalla- või linnaosakogu kui osavalla või linnaosa elanike esinduskogu moodustamise kord ning osavalla- või linnaosakogu esimehe valimise kord;”; 21)paragrahvi 57 lõike 2 punktid 2‒5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) osavalla või linnaosa valitsuse moodustamise kord, kui moodustatakse osavalla või linnaosa valitsus; 3) osavalla või linnaosa vanema ametisse nimetamise kord, kui osavallas või linnaosas moodustatakse osavalla või linnaosa vanema ametikoht, kusjuures vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada selle valla- või linnavalitsuse volituste tähtaega; 4) osavalla- või linnaosakogu, osavalla- või linnaosakogu esimehe, osavalla või linnaosa valitsuse ja osavalla või linnaosa vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud valla või linna eelarvelised vahendid; 5) osavalla- või linnaosakogu, osavalla- või linnaosakogu esimehe, osavalla või linnaosa vanema ja osavalla või linnaosa valitsuse tegevuse järelevalve ning osavalla või linnaosa likvideerimise alused ja kord.”; 22)paragrahvi 57 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Osavalla- või linnaosakogul ega selle esimehel ja osavalla või linnaosa valitsusel ega vanemal ei ole õigustloova akti andmise õigust.”; 23)paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 41järgmises sõnastuses: „(41) Osavalla- või linnaosakogu võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks üksikaktina vastu võtta otsuseid.”; 24)paragrahvi 57 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(6) Osavalla- või linnaosakogu otsustele ja osavalla või linnaosa vanema korraldustele kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1, 2, 3 ja 5 sätestatud nõudeid. Osavalla- või linnaosakogu otsusele kirjutab alla osavalla- või linnaosakogu esimees. Osavalla või linnaosa vanema korraldusele kirjutab alla osavalla või linnaosa vanem. (7) Osavalla- või linnaosakogu otsuste ja osavalla või linnaosa vanema korralduste üle teostab kontrolli vallavanem või linnapea valla või linna põhimääruses sätestatud korras.”; 25)paragrahvi 57 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 26)paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 9‒13 järgmises sõnastuses: Leht 16 / 22 Haldusreformi seadus „(9) Osavalla- või linnaosakogul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogule või valla- või linnavalitsusele küsimuste aruteluks ja õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele kahe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates. (10) Osavalla- või linnaosakogu algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele eelnõuna või küsimuste korral kirjaliku järelepärimisena, mille allkirjastab osavalla- või linnaosakogu esimees. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (11) Osavalla- või linnaosakogu esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogu või valitsuse vastavas komisjonis ja volikogus või valitsuses sõnaõigusega. (12) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatud osavalda või linnaosa ei või likvideerida enne ühinemislepingu kehtivusaja lõppu, välja arvatud osavalla- või linnaosakogu taotlusel. (13) Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatud osavalla või linnaosa õigused ja täidetavad ülesanded on kokku lepitud ühinemislepingus, siis tuleb nende muutmisel ühinemislepingu kehtivusaja jooksul lähtuda käesoleva seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud volikogu liikmete häälteenamusest.”; 27)paragrahvi 571lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Osavalla või linnaosa vanema nimetab ametikohale valla- või linnavalitsus osavalla või linnaosa põhimääruses sätestatud korras, võttes arvesse osavalla- või linnaosakogu arvamuse.”; 28)paragrahvi 571lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Osavalla või linnaosa vanema vabastab teenistusest valla- või linnavalitsus, kui vallavanema või linnapea hinnangul vallavanema või linnapea ja osavalla või linnaosa vanema koostöö ei laabu, võttes arvesse osavalla- või linnaosakogu arvamuse.”; 29)paragrahvi 571täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Osavalla või linnaosa vanemat ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel teenistusest vabastada enne kuue kuu möödumist vallavanema või linnapea ja osavalla või linnaosa vanema koos töötamise algusest. (4) Osavalla või linnaosa vanema teenistussuhte viimane päev käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel ametist vabastamisel on teenistusest vabastamise teates märgitud päev.”; 30)paragrahv 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 58. Asustusüksuse vanem ja linnapea (1) Alevi, aleviku või küla koosolekul võidakse valida alevi-, aleviku- või külavanem. (2) Linna kui asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- või külavanem võib osaleda valla- või linnavolikogu istungil sõnaõigusega. (3) Volikogu võib võtta vastu linna kui asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- ja külavanema statuudi, milles määratakse asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- ja külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, nimetatute õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Linna kui asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. (4) Valla- või linnavalitsuse ülesannete täitmine linna kui asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.”; 31)seadust täiendatakse §-ga 703järgmises sõnastuses: „§ 703. Käesoleva seaduse 8. peatüki rakendamise erisus Osavaldade ja linnaosade puhul, mis on moodustatud käesoleva seaduse 8. peatüki alusel, ning osavaldades ja linnaosades nende elanike huvide esindamiseks loodud esinduskogude puhul, mis on moodustatud valla või linna põhimääruse alusel enne 2016. aasta 1. juunit, võib 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise ajani kohaldada käesoleva seaduse 2016. aasta 1. juunil kehtinud redaktsiooni.”. Haldusreformi seadus Leht 17 / 22 § 31. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)seaduses asendatakse sõnad „ülevallaline või -linnaline nimekiri” sõnadega „ülelinnaline nimekiri” vastavas käändes; 2)paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Volikogu liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes valla- või linnaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga järgmiselt: 1) üle 2000 elaniku – vähemalt 13 liiget; 2) üle 3500 elaniku – vähemalt 15 liiget; 3) üle 5000 elaniku – vähemalt 17 liiget; 4) üle 7500 elaniku – vähemalt 19 liiget; 5) üle 10 000 elaniku – vähemalt 21 liiget; 6) üle 30 000 elaniku – vähemalt 25 liiget; 7) üle 50 000 elaniku – vähemalt 31 liiget; 8) üle 300 000 elaniku – vähemalt 79 liiget.”; 3)paragrahvi 8 lõige 31muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul moodustatakse valimisringkonnad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste või kohaliku omavalitsuse üksuste gruppide kaupa, lõike 2 punktis 21nimetatud juhul moodustatakse valimisringkonnad ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste või mitme ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse kaupa.”; 4)paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tallinnas jaotatakse pool mandaatidest valimisringkondade vahel võrdselt, arvestades põhimõtet, et ringkonnamandaatide arv on valimisringkondade arvuga jagunev väikseim täisarv, mis on vähemalt pool kõigist mandaatidest. Ülejäänud mandaadid jaotatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtut järgides, arvestades, et valijate koguarv jagatakse jagamata jäänud mandaatide arvuga.”; 5)paragrahvi 233lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6)paragrahvi 34 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) Tallinnas lisaks kandidaatide ülelinnalise nimekirja.”; 7)paragrahvi 35 lõike 3 punkt 21muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „21) Tallinnas lisaks kandidaatide ülelinnalise nimekirja;”; 8)paragrahvi 40 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hääletamisruumis on välja pandud selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja Tallinnas lisaks ülelinnaline nimekiri.”; 9)paragrahvi 56 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 56. Valimistulemuste kindlakstegemine”; 10)paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga.”; 11)paragrahvi 56 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades vastavalt igaühele antud häälte arvule.”; 12)paragrahvi 561pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 561. Valimistulemuste kindlakstegemine Tallinnas”; 13)paragrahvi 70 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Leht 18 / 22 Haldusreformi seadus „(2) Võrdlusarvude tabelis on erakondadele ja valimisliitudele arvutatud võrdlusarvud suuruse järjekorras, alates võrdlusarvust, mis esimesena jäi nimekirjamandaatide jaotamisel (§ 56 lõige 5) või kompensatsioonimandaatide jaotamisel Tallinnas (§ 561lõige 5) arvesse võtmata.”; 14)seadust täiendatakse §-ga 703järgmises sõnastuses: „§ 703. Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus valimistoimingute tegemise erisused haldusreformi teostamisel (1) Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks vajalikud valimistoimingud tehakse käesolevas seaduses, haldusreformi seaduses ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Kui kohaliku omavalitsuse üksused ei ole teinud valimistoiminguid või võtnud vastu asjakohaseid otsuseid hiljemalt 2017. aasta 15. juuniks või kui nimetatud otsused ei ole samased, tehakse valimistoimingud hiljemalt 2017. aasta 19. juuliks järgmiselt: 1) ühinemisel moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmete arvu kinnitab asjaomane maavanem, lähtudes käesoleva seaduse § 7 lõike 1 teises lauses ja lõikes 2 ettenähtud järgmise koosseisu liikmete arvust selliselt, et volikogu liikmete arvuks määratakse ühinemise tulemusena moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvule vastav § 7 lõikes 2 sätestatud minimaalne volikogu liikmete arv; 2) lähtudes käesoleva seaduse § 8 lõikes 5 sätestatust, moodustab asjaomane maavanem ühinemisel moodustuva uue valla või linna territooriumil ühe valimisringkonna, välja arvatud juhul, kui Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmine hõlmab kohaliku omavalitsuse üksusi, kes volikogude algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus on leppinud kokku mitme valimisringkonna moodustamises; 3) asjaomane maavanem moodustab ühinemisel tekkiva uue valla või linna territooriumil valimisjaoskonnad ühinevates valdades või linnades eelmisteks valimisteks moodustatud valimisjaoskondade põhjal, lähtudes ühinevate valdade või linnade valitsuste kehtivatest määrustest valimisjaoskondade moodustamise kohta ning käesoleva seaduse §-s 10 sätestatust; 4) asjaomane maavanem nimetab ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude moodustatud valimiskomisjonide põhjal ühinemisel moodustuva valla või linna valimiskomisjoni liikmed ja kuni kaks asendusliiget, järgides käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 ja arvestades käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 sätestatut, ja määrab valimiskomisjoni asukoha. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul määratakse volikogu liikmete arvuks käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud minimaalsest lubatud volikogu liikmete arvust suurem arv, kui üks ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudest on kinnitanud volikogu liikmete arvuks sellest suurema arvu. (4) Kui kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt leppinud kokku mitme valimisringkonna moodustamises, moodustab maavanem asjaomaste ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste territooriumil eraldi valimisringkonnad. (5) Valla või linna valimiskomisjon nimetab jaoskonnakomisjoni liikmed ja asendusliikmed käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtut järgides. Sellisel juhul teeb §-s 21 sätestatud volikogu otsused valla või linna valimiskomisjon ja valla- või linnasekretäri toimingud teeb valla või linna valimiskomisjoni esimees. (6) Valla või linna valimiskomisjoni ning jaoskonnakomisjoni tehnilise teenindamise tagab maavalitsus. (7) Valla või linna valimiskomisjoni ning jaoskonnakomisjoni kulud, mis on seotud valimiste korraldamisega, kaetakse riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2‒4 sätestatut kohaldatakse ka haldusreformi seaduse teises peatükis nimetatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmisel volikogu algatusel, kui kohaliku omavalitsuse üksused ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuupäevaks teinud valimistoiminguid või võtnud vastu asjakohaseid otsuseid või kui nimetatud otsused ei ole samased.”; 15)paragrahv 703muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 703. Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus valimistoimingute tegemise erisused haldusreformi teostamisel (1) Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks vajalikud valimistoimingud tehakse käesolevas seaduses, haldusreformi seaduses ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Kui kohaliku omavalitsuse üksused ei ole teinud valimistoiminguid või võtnud vastu asjakohaseid otsuseid hiljemalt 2017. aasta 15. juuniks või kui nimetatud otsused ei ole samased, tehakse valimistoimingud hiljemalt 2017. aasta 19. juuliks järgmiselt: Haldusreformi seadus Leht 19 / 22 1) ühinemisel moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmete arvu kinnitab asjaomane maavanem, lähtudes käesoleva seaduse § 7 lõike 1 teises lauses ja lõikes 2 ettenähtud järgmise koosseisu liikmete arvust selliselt, et volikogu liikmete arvuks määratakse ühinemise tulemusena moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvule vastav § 7 lõikes 2 sätestatud minimaalne volikogu liikmete arv; 2) lähtudes käesoleva seaduse § 8 lõikes 5 sätestatust, moodustab asjaomane maavanem ühinemisel moodustuva uue valla või linna territooriumil ühe valimisringkonna, välja arvatud juhul, kui Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmine hõlmab kohaliku omavalitsuse üksusi, kes volikogude algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus on leppinud kokku mitme valimisringkonna moodustamises; 3) asjaomane maavanem moodustab ühinemisel tekkiva uue valla või linna territooriumil valimisjaoskonnad ühinevates valdades või linnades eelmisteks valimisteks moodustatud valimisjaoskondade põhjal, lähtudes ühinevate valdade või linnade valitsuste kehtivatest määrustest valimisjaoskondade moodustamise kohta ning käesoleva seaduse §-s 22 sätestatust; 4) asjaomane maavanem nimetab ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude moodustatud valimiskomisjonide põhjal ühinemisel moodustuva valla või linna valimiskomisjoni liikmed ja kuni kaks asendusliiget, järgides käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 ja § 17 lõikes 2 sätestatut, ja määrab valimiskomisjoni asukoha. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul määratakse volikogu liikmete arvuks käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud minimaalsest lubatud volikogu liikmete arvust suurem arv, kui üks ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudest on kinnitanud volikogu liikmete arvuks sellest suurema arvu. (4) Kui kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt leppinud kokku mitme valimisringkonna moodustamises, moodustab maavanem asjaomaste ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste territooriumil eraldi valimisringkonnad. (5) Valla või linna valimiskomisjon nimetab jaoskonnakomisjoni liikmed ja asendusliikmed käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtut järgides. Sellisel juhul teeb §-s 23 sätestatud volikogu otsused valla või linna valimiskomisjon ja valla- või linnasekretäri toimingud teeb valla või linna valimiskomisjoni esimees. (6) Valla või linna valimiskomisjoni ning jaoskonnakomisjoni tehnilise teenindamise tagab maavalitsus. (7) Valla või linna valimiskomisjoni ning jaoskonnakomisjoni kulud, mis on seotud valimiste korraldamisega, kaetakse riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2‒4 sätestatut kohaldatakse ka haldusreformi seaduse teises peatükis nimetatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmisel volikogu algatusel, kui kohaliku omavalitsuse üksused ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuupäevaks teinud valimistoiminguid või võtnud vastu asjakohaseid otsuseid või kui nimetatud otsused ei ole samased.”. § 32. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 21järgmises sõnastuses: „(21) Kui vallas või linnas on moodustatud osavald või linnaosa, esitatakse eelarve eelnõu koos seletuskirjaga arvamuse avaldamiseks osavalla- või linnaosakogule. Osavalla- või linnaosakogu arvamus lisatakse volikogule esitatavale eelarve eelnõu seletuskirjale.”; 2)paragrahvi 59 lõikes 10 asendatakse sõna „järgmise” sõnaga „ülejärgmise”. § 33. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 6 lõiked 1, 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 2)paragrahvi 6 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja sõnad „seadustes ettenähtud”; 3)paragrahvi 6 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 4)paragrahvi 6 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta ühinemise aastale järgneval aastal riigieelarvest eraldatav toetus on väiksem summast, mille ühinenud kohaliku omavalitsuse üksused oleksid saanud kokku eraldiseisvatena ühinemise aastale järgneval aastal kehtivatel toetuse jaotamise tingimustel, siis ühinemisest tingitud toetuse vähenemine kompenseeritakse. Ühinemise aastale järgneval aastal ühekordselt arvutatud kompensatsioon liidetakse toetuse summale ühinemise aastale järgneva kaheksa aasta jooksul. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel arvutatud riigieelarvest eraldatav toetus väheneb alla 0,5% ühinemises osalenud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise aasta eelarvete põhitegevuse tulude Leht 20 / 22 Haldusreformi seadus kogusummast, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad juhtumipõhised toetused, siis ei rakendata käesoleva paragrahvi lõikes 6 kehtestatud üleminekumehhanismi. Käesolevat lõiget ei kohaldata põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõikes 3 nimetatud haridustoetuse suhtes.”; 5)paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ühinemisest tingitud toetuse vähenemise kompensatsiooni andmine lõpetatakse, kui kompenseerimise perioodil lõpetatakse riigieelarvest vastava toetuse andmine. (9) Kui ühinemisest tingitud toetuse vähenemise kompensatsiooni andmise perioodil mõnel aastal ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus ei täida toetuse saamise tingimusi ja toetust ei saa, siis sellel aastal käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kompensatsiooni ei maksta.”. § 34. Maakatastriseaduse muutmine Maakatastriseaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 2 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 2)paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kanded katastrikaardile teeb katastripidaja. Katastrikaardile kantakse ruumiandmetena riigipiir, maakonna, valla ja linna halduspiirid, alevi, aleviku, küla, linna kui asustusüksuse ja katastriüksuse piirid.”. § 35. Planeerimisseaduse muutmine Planeerimisseaduse § 125 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku:”. § 36. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 126 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva seaduse § 50 lõiked 2 ja 3 ning § 51 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril.”; 2)paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva seaduse § 48 lõige 3 ning § 110 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.”. § 37. Ruumiandmete seaduse muutmine Ruumiandmete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 45 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) asula nimi, kui asula ei jaotu linnaosadeks, mis on moodustatud enne 2016. aasta 1. juunit, või linnaosa nimi, kui linnaosa on moodustatud enne 2016. aasta 1. juunit;”; 2)paragrahvi 50 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) asula nimest, kui asula ei jaotu linnaosadeks, mis on moodustatud enne 2016. aasta 1. juunit, või linnaosa nimest, kui linnaosa on moodustatud enne 2016. aasta 1. juunit;”. § 38. Valdkonnaseaduste muutmine haldusreformi rakendamiseks Valdkonna eest vastutav minister analüüsib koostöös ministeeriumidega haldusreformi rakendamiseks ministeeriumide valitsemisalast tuleneva vastutusvaldkonna seadusi, et selgitada välja riigi täidetavad, kuid olemuselt omavalitsuslikud ülesanded, mille saaks anda täitmiseks haldusreformi tulemusena moodustuvatele kohaliku omavalitsuse üksustele. Haldusreformiga seonduvate valdkonnaseaduste muutmise ettepanekud esitatakse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks pärast käesoleva seaduse jõustumist. § 39. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 28, § 30 punkt 8 ning § 31 punktid 5 ja 15 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril. Haldusreformi seadus Leht 21 / 22  (2) Käesoleva seaduse § 29 punktid 2‒4, §-d 34 ja 35 jõustuvad 2017. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval. (3) Käesoleva seaduse § 29 punkt 18 ja § 33 punkt 1 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Leht 22 / 22 Haldusreformi seadus  JUURU VALLAVOLIKOGU OTSUS Juuru 24. august 2016 nr 78 Taotluse esitamine Riigikohtule Võttes aluseks „Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse“ § 7, „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 10 lg 1, § 15 lg 3, § 42 lg 1 p 2 ja § 45 lg 5 ja „Juuru Valla põhimääruse“ § 16 lg 2, § 26 lg 1 ja § 27 lg 1 p 2, Juuru Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Esitada Riigikohtule taotlus (lisatud otsusele) tunnistada kehtetuks Riigikogus 07.06.2016 vastu võetud ning Vabariigi Presidendi poolt 13.06.2016 välja kuulutatud haldusreformi seadus (avaldatud RT I, 21.06.2016, 1), kuna see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhi- seaduslike tagatistega ja alternatiivsed taotlused: 1) tunnistada kehtetuks haldusreformi seaduse § 3, § 4 lg 1, § 7 lg-d 4 ja 5, § 8, § 9–13 ja § 24. 2) tunnistada kehtetuks HRS §-s 3 sätestatud omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteerium. 3) tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Vabariigi Valitsuse poolt menetluse algatamata jätmise ja menetluse lõpetamise puhul HRS-s muude erandite kehtestamata jätmine lisaks § 9 lg 2 ja § 9 lg 3. 4) tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks HRS § 9 lg 9 osas, milles see ei näe ette kaalutlusõigust kohaliku omavalitsuse poolt negatiivse arvamuse saamisel peale § 9 lõigete 2 ja 3. 5) tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks HRS § 9 lg 2, § 4 lg 1, § 7 lg-d 4 ja 5, § 8 (seni kehtinud tähtaegade lühendamine ning ebamõistlikud tähtajad nii vabatahtliku ühinemise kui ka Vabariigi Valitsuse poolt haldusterritoriaalse muutmise osas). 6) tunnistada kehtetuks HRS § 24 ning tunnistada HRS § 20 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks selles osas, milles see ei näe ette ühinemistoetust Vabariigi Valitsuse poolt algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel. 7) tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks HRS § 24 lg 1 osas, milles nähakse ette kulude piirmäär. 2. Volitada Juuru Vallavolikogu esimeest Sirje Endret (Endre) alla kirjutama otsuse punktis 1 nimetatud taotlusele. 3. Juuru Vallavalitsusel korraldada otsuse punktis 1 nimetatud taotluse edastamine Riigikohtule koos seaduses ettenähtud lisadega. 4. Volitada Juuru Vallavolikogu esimeest Sirje Endret sõlmima Advokaadibüroo HansaLaw OÜ-ga õigusabilepingut Juuru Vallavolikogu esindamiseks kohtus seoses otsuse punktis 1 nimetatud taotluse menetlemisega. 5. Käesoleva otsuse peale võib esitada Juuru Vallavolikogule vaide „Haldusmenetluse seaduses“ sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule „Halduskohtumenetluse seadustikus“ sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. 6. Otsus jõustub vastuvõtmisest. Sirje Endre volikogu esimees  Riigikohus 24.08.2016 [email protected] Taotluse esitaja: Juuru Vallavolikogu 75023786 Veski 1, Juuru alev ik Juuru vald 79401 Rapla maakond Tel. 484 1000 e-post [email protected] Taotluse esitaja esindaja: Sirje Endre Juuru Vallavolikogu esimees Veski 1, Juuru alev ik Juuru vald 79401 Rapla maakond Tel 504 8942 e-post [email protected] TAOTLUS Tunnistada kehtetuks Riigikogus 07.06.2016 vastu võetud ning Vabariigi Presidendi poolt 13.06.2016 välja kuulutatud haldusreformi seadus, kuna see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega ja alternatiivsed TAOTLUSED: I 1) Tunnistada kehtetuks haldusreformi seaduse § 3, § 4 lg 1, § 7 lg 4 ja lg 5 , § 8, § 9 - 13 ja § 24 . II 2) Tunnistada kehtetuks HRS §-s 3 sätestatud omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteerium. 3) Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Vabariigi Valitsuse poolt menetluse algatamata jätmise ja menetluse lõpetamise puhul HRS-s muude erandite kehtestamata jätmine lisaks § 9 lg 2 ja § 9 lg 3. 4) Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks HRS § 9 lg 9 osas, milles see ei näe ette kaalutlusõigust kohaliku omavalitsuse poolt negatiivse arvamuse saamisel peale § 9 lõigete 2 ja 3. 5) Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks HRS § 9 lg 2, § 4 lg 1, § 7 lg-d 4 ja 5, § 8 (seni kehtinud tähtaegade lühendamine ning ebamõistlikud tähtajad nii vabatahtliku ühinemise kui ka Vabariigi Valitsuse poolt haldusterritoriaalse muutmise osas). 6) Tunnistada kehtetuks HRS § 24 ning tunnistada HRS § 20 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks selles osas, milles ei nähta ette ühinemistoetust Vabariigi Valitsuse poolt algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel. 7) Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks HRS § 24 lg 1 osas, milles nähakse ette kulude piirmäär. Vastavalt p õhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 1 Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. PSJKS § 7 sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. Juuru Vallavolikogu otsustas 24.08.2016 otsusega esitada Riigikohtule taotlus tunnistada kehtetuks Riigikogus 07.06.2016 vastu võetud ning Vabariigi Presidendi poolt 13.06.2016 välja kuulutatud haldusreformi seadus, kuna see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega ja alternatiivsed taotlused: 1) tunnistada kehtetuks haldusreformi seaduse § 3, § 4 lg 1, § 7 lg-d 4 ja 5 , § 8, § 9 - 13 ja § 24 . 2) tunnistada kehtetuks HRS §-s 3 sätestatud omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteerium. 3) tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Vabariigi Valitsuse poolt menetluse algatamata jätmise ja menetluse lõpetamise puhul HRS-s muude erandite kehtestamata jätmine lisaks § 9 lg 2 ja § 9 lg 3. 4) tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks HRS § 9 lg 9 osas, milles see ei näe ette kaalutlusõigust kohaliku omavalitsuse poolt negatiivse arvamuse saamisel peale § 9 lõigete 2 ja 3. 5) tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks HRS § 9 lg 2, § 4 lg 1, § 7 lg-d 4 ja 5, § 8 (seni kehtinud tähtaegade lühendamine ning ebamõistlikud tähtajad nii vabatahtliku ühinemise kui ka Vabariigi Valitsuse poolt haldusterritoriaalse muutmise osas). 6) tunnistada kehtetuks HRS § 24 ning tunnistada HRS § 20 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks selles osas, milles ei nähta ette ühinemistoetust Vabariigi Valitsuse poolt algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel. 7) tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks HRS § 24 lg 1 osas, milles nähakse ette kulude piirmäär. 1. Asjaolud 1.1. 07.06.2016 võttis Riigikogu vastu HRS-i, mis on 13.06.2016 Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud ning mis jõustus 01.07.2016 ning on avaldatud RT I, 21.06.2016, 1. Vastavalt HRS § 39 jõustuvad osad sätted 01.01.2017, 2017. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval ja 01.01.2018. 2. Vaidlustatud õigusakt 2.1. Haldusreformi seadus HRS sätestab haldusreformi eesmärgi saavutamiseks valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra, sealhulgas haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks vajalike otsuste ja toimingute tegemise tähtajad , reformi aluseks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvust lähtuva omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumi, erandite kohaldamise tingimused selle kriteeriumi rakendamisel ning kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevad üldised õigused ja kohustused . Taotleja on seisukohal, et HRS on tervikuna vastuolus kohalike omavalitsuste põhiseaduslikkuse tagatistega (vt taotleja põhjendused p. 3 ja p. 4) . Kuigi võib väita, et eriti puudutab riive Vabariigi Valitsuse algatusel valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmist , on kogu seaduse sätted omavahel seotud ning seaduse osaline jõusse jätmine ei oleks põhjendatud. Taotleja ei sea kahtluse alla haldusterritoriaalse muudatuse läbiviimise vajalikkust, küll aga peab vajalikuks rõhutada, et see ei tohi toimuda põhiõigusi rikkudes. HRS-s sätestatud Vabariigi Valitsuse algatusel valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise puhul on tegemist kohaliku autonoomia põhimõtte ebaproportsionaalse piiranguga, rikutud on kohaliku omavalitsuse iseotsustamise õigust, HRS-s sätestatud Vabariigi Valitsuse algatusel valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine on vastuolus omavalitsuste põhiseaduslike tagatistega . E randeid, mis võimaldaksid seaduses sätestatud omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kohaldamata jätmist, ei ole kehtestatud. HRS on vastu võetud kiirustades, sätestatud tähtajad on ebamõistlikult lühikesed. HRS menetlemisel on rikutud nõudeid, erinevaid võimalusi ei ole sisuliselt kaalutud , mistõttu ei ole HRS formaalses ega materiaalses mõttes PS- ga kooskõlas (vt p 4) . HRS vastuvõtmise protseduurireegleid on rikutud, kuna väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud (vt taotlus p. 4.2 ). Eelnõu VTK kohustuse mittejärgimine on tinginud HRS kiirustades vastuvõtmise ja haldusreformi tormates läbiviimise, mis omakorda on viinud järgmiste rikkumisteni. Vanale, 2013 VTK- le (osaline) tuginemine ei ole olnud piisav ja põhjendatud, p ole kaalutud kõiki variante, seadus ei tugine vajalikele uuringutele, võimalik oleks olnud kohaldada leebemaid meetmeid (vt p. 4.1 ). Olukorras, kus VTK ei ole koostatud, ei ole kontrollitav proportsionaalsuse põhimõtte järgimine (sobiv, vajalik ja mõõdukas), sest just VTK staadiumis tuleb kaardistada küsimuse võimalikud lahendused ja võrrelda alternatiive ning seeläbi leida eelistatav lahendus. Taotleja on seisukohal, et ainuüksi VTK kohustuse mittetäitmine on antud juhul sedavõrd kaalukas rikkumine, mis koosmõjus teiste küsitavustega on viinud PS- ga vastuolus oleva seaduse vastuvõtmiseni. Rikutud on proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva leebeima riive kasutamise nõuet, on jäänud läbi töötamata (või vähemalt vajaliku põhjalikkusega) sundühendamisega võrreldes võimalikud vähem riivavad lahendused ja tegemata on võimalike lahenduste võrdlus . Tegemist on seadusega, mis on Eesti õiguskorras põhimõttelise tähendusega ning põhiseadusliku riive tõttu vajaks eriti selget põhjendamist. HRS vastuvõtmisel pole põhjendatud, miks on valitud kriteerium (miinimumsuurus) olemasolevatest võimalustest just kõige sobivam ; mitmetest olemasolevatest ja sobivatest eesmärgi saavutamise vahenditest ei ole valitud välja just selli st , mis on kõige vähem piirav, mis kahjustab kõige vähem ning muid lahendusi ei ole sisuliselt kaalutud (vt taotlus p 4.1-4.2 ). Taotleja on seisukohal, et HRS tervikuna kehtetuks tunnistamine on oluline ka seetõttu, et riik on asunud HRS-s sätestatud printsiipidele tuginedes võtma vastu juba KOV-i rahastamisega seonduvaid regulatsioone, nt on riigihalduse minister võtnud vastu 04.07.2016 määruse nr 32 „Avaliku sektori kohaliku omavalitsuse allsektori lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“, milles on juhindutud HRS- is sätestatud 5000 elaniku nõudest, kusjuures alla 5000 elanikuga omavalitsused peavad toetuse taotlemiseks olema piirkonnas, kus käivad ühinemisläbirääkimised vähemalt 5000 elanikuga omavalitsuse moodustamiseks. Omavalitsustel, kus elab alla 5000 elaniku ja kes ei pea läbirääkimisi 5000 elanikuga omavalitsuse moodustamiseks, ei ole võimalik toetust taotleda. Samuti ei ole HRS kehtimine põhjendatud olukorras, kus rakendusseadusi pole veel vastu võetud. Näiteks hiljem, koostöövormide õigusliku regulatsiooni kehtestamisel, võib selguda, et haldusreformi saaks ka teisiti läbi viia (vt taotlus p. 4.1.4 – 4.1.6 ). Taotleja on toonud kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud tagatised taotluse punktis 3 ja põhistused punktis 4. 2.2. Alternatiivselt vaidlustatud õigusnormid Alternatiivselt palub taotleja tunnistada kehtetuks HRS § 3, § 4 lg 1, § 7 lg 4 ja lg 5, § 8, § 9 - 13 ja § 24 , kuna need on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. HRS sätted: § 3. Omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteerium Kohaliku omavalitsuse üksus on võimeline tagama seadusest tulenevate ülesannete korraldamiseks vajaliku professionaalse võimekuse ja osutama kõigile kohaliku omavalitsuse üksuse elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid kooskõlas käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud haldusreformi eesmärgiga juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuses elab vähemalt 5000 elanikku (edaspidi omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteerium ). § 4. Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine volikogu poolt (1) Kohaliku omavalitsuse üksus, mis ei vasta rahvastikuregistri andmete kohaselt käesolevas seaduses sätestatud omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile ega ole Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõigete 1 ja 2 alusel esitanud asjaomastele volikogudele ettepanekut alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks, ei ole saanud teise kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu vastavat ettepanekut või on seni keeldunud läbirääkimiste alustamisest teise kohaliku omavalitsuse üksuse volikoguga, esitab hiljemalt 2016. aasta 1. oktoobriks teistele kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudele ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks. (2) Kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad volikogu algatusel Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-s 9 sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. Nimetatud juhul ei kohaldata Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõikes 3 1 , lõike 8 teises lauses, lõike 9 punktis 2 ja lõikes 13 ning § 9 1 lõike 1 punktides 3–6 ja 7 sätestatut ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 11 lõikes 4 ja § 23 lõikes 4 sätestatut. § 7 . Volikogu algatatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemine (1) Haldusterritoriaalse korralduse muutmist taotletakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõigetes 9‒12 sätestatud korras. Taotlusele lisatakse seletuskiri, mis peab sisaldama selgitusi sama seaduse § 7 lõikes 5 nimetatud mõjude ja asjaolude arvestamise kohta. (2) Kui taotletava haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustuv kohaliku omavalitsuse üksus ei vasta omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile, kuid tema puhul on täidetud vähemalt üks käesoleva seaduse § 9 lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud tingimustest, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seletuskirja lisada ka § 9 lõikes 4 nimetatud põhjendatud ettepanek erandi kohaldamiseks. (3) Haldusterritoriaalse korralduse muutmist võivad piirkondliku komisjoni soovitusel taotleda ka ühise piirita kohaliku omavalitsuse üksused tingimusel, et ühinemist taotlevate kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritooriumite vahele jääv kohaliku omavalitsuse üksus ei vasta omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile ning tervikuna vastaks moodustuv kohaliku omavalitsuse üksus koos ühinemist taotlevate ja nende vahele jääva kohaliku omavalitsuse üksusega omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile. (4) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemiseks esitab asjaomane volikogu Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõike 9 punktides 1, 3, 5 ja 6 nimetatud otsused ning andmed maavanemale hiljemalt 2017. aasta 1. jaanuaril. (5) Asjaomased omavalitsusorganid on kohustatud valimisringkondade ja -jaoskondade, samuti valimiskomisjonide moodustamist ning volikogu liikmete arvu käsitlevad otsused vastu võtma hiljemalt 2017. aasta 15. juuniks. (6) Maavanem edastab haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotluse ja nõutava dokumentatsiooni Rahandusministeeriumile viie tööpäeva jooksul nende laekumisest arvates. § 8. Volikogu algatatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamine Vabariigi Valitsuse määrus kohaliku omavalitsuse volikogu algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta, välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud juhul, võetakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 3 lõike 1 ning § 7 1 lõigete 2 ja 3 alusel vastu hiljemalt 2017. aasta 1. veebruariks. Haldusreformi seaduse 3. peatükk 3. peatükk Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine Vabariigi Valitsuse algatusel § 9. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine Vabariigi Valitsuse poolt (1) Vabariigi Valitsus algatab valla või linna haldusterritoriaalse korralduse muutmise Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-s 8 sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Nimetatud juhul ei kohaldata Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 8 lõikes 1, lõike 3 punktis 3 ega lõikes 4 sätestatut. (2) Vabariigi Valitsus algatab hiljemalt 2017. aasta 15. veebruaril nende kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise, mis ei vasta rahvastikuregistri andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile ja mille suhtes ei ole Vabariigi Valitsus võtnud vastu käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise määrust ning millele Vabariigi Valitsus ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandit. Rahandusministeerium esitab asjaomastele kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudele arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise kohta Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 3 lõike 1 ning § 7 1 lõigete 2 ja 3 alusel (edaspidi Vabariigi Valitsuse ettepanek ), mille kohta tuleb arvamus esitada hiljemalt 2017. aasta 15. mail. Vabariigi Valitsuse ettepanek võib hõlmata ka omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile vastavaid või kriteeriumile mittevastavaid kohaliku omavalitsuse üksusi, kelle suhtes on Vabariigi Valitsus võtnud vastu käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise määruse ja kelle haldusterritoriaalse korralduse muutmisel oleks positiivne mõju, lähtudes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludest, ning muutmine on vajalik ja otstarbekas omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava kohaliku omavalitsuse üksuse võimekuse tagamiseks tulenevalt käesoleva seaduse § 1 lõikest 2 ja §-st 3. (3) Vabariigi Valitsus võib omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava kohaliku omavalitsuse üksuse puhul kohaldada erandit, jättes kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamata juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuse erandiks jäämisega ei kaasne negatiivset mõju Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele ning täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) ühinevad vähemalt kaks kohaliku omavalitsuse üksust, mis moodustavad haldusterritoriaalselt loogilise terviku, mille pindala on kokku vähemalt 900 km 2 ja milles elab rahvastikuregistri andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku vähemalt 3500 elanikku; 2) moodustatakse vähemalt nelja ajalooliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumidest või nende osadest riigipiiri seaduse § 22 lõike 1 tähenduses Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoonega maismaal piirnev kohaliku omavalitsuse üksus, milles elab rahvastikuregistri andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku vähemalt 3500 elanikku; 3) kohaliku omavalitsuse üksus on mereline saarvald ehk vald, mis asub Eesti territoriaalmeres paikneval saarel, mille territooriumi vald tervikuna hõlmab ja kus teostatakse iseseisvat omavalitsuslikku haldamist; 4) käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud määruses sätestatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustamisel oleva kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv vastas rahvastikuregistri andmete kohaselt 2016. aasta 1. jaanuari seisuga omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile, kuid elanike arvu vähenemise tõttu ei vasta 2017. aasta 1. jaanuari seisuga enam sellele kriteeriumile. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab ettepaneku erandi kohaldamiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud tingimustel käesoleva seaduse § 7 alusel esitatavas taotluses. Erandi taotlemist põhjendatakse käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud seletuskirjas, selgitades lisaks Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 nimetatud mõjude ja asjaolude arvestamisele, kuidas suudetakse erandi kohaldamisel tagada käesoleva seaduse § 1 lõikest 2 ja §-st 3 tulenevate nõuete täitmine. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksus peab erandi saamiseks esitama hiljemalt 2017. aasta 1. jaanuaril Rahandusministeeriumile taotluse ja selgitama selles käesolevas lõikes nimetatud nõuete arvestamist. (5) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud erandi puhul kohaliku omavalitsuse üksuste põhjendatud taotlusel ja piirkondliku komisjoni soovitusel moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisel ühise piirita haldusterritooriumidest koosneva kohaliku omavalitsuse üksuse. (6) Vabariigi Valitsus algatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras ka käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud ühise piirita ühinemist taotlevate omavalitsusüksuste ühendamise omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava kohaliku omavalitsuse üksuse või selle territooriumiosaga, kes jääb volikogude algatatud valla või linna haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotluse kohaselt ühise piirita haldusterritooriumidest koosnevate kohaliku omavalitsuse üksuste vahele. (7) Vabariigi Valitsus võib enda algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus arvata ka territooriumiosa ühe kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisust teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 1 lõike 3 alusel kohaliku omavalitsuse üksuste suhtes siis, kui asjaomased volikogud ei ole kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatatud ühinemisel käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud korras selles kokku leppinud, või muul põhjendatud juhul, kui territooriumiosa üleandmisega tagatakse omavalitsusüksuse haldusterritoriaalne terviklikkus tingimusel, et territooriumiosa üleandmine on vajalik ja otstarbekas omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. (8) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei esita Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta 2017. aasta 15. maiks arvamust, loetakse nimetatud ettepanek vastuvõetuks. (9) Kui Vabariigi Valitsuse ettepaneku saanud kohaliku omavalitsuse üksus esitab ettepaneku kohta, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud asjaolusid, negatiivse põhjendatud arvamuse, siis: 1) võib Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuses esitatud põhjenduste hindamise tulemusena, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud asjaolusid, lõpetada selle kohaliku omavalitsuse üksuse puhul haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse, misjärel Rahandusministeerium teavitab sellest viivitamata kohaliku omavalitsuse üksust; 2) hindab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuses esitatud põhjendusi ning kui tema hinnangul ei ole esitatud põhjendused käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud ajaolusid arvestades piisavalt kaalukad, otsustab omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise oma määrusega käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 2 nimetatud juhul teavitab Rahandusministeerium enne nimetatud määruse vastuvõtmist sellest viivitamata asjaomaseid kohaliku omavalitsuse üksusi. § 10. Piirkondlike komisjonide tegevus Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise ettevalmistamisse ning käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 ja § 13 lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu väljatöötamisse kaasab Rahandusministeerium piirkondlikud komisjonid, kelle ülesanne on anda Rahandusministeeriumile lisaks § 5 lõikes 2 nimetatule arvamus § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud Vabariigi Valitsuse ettepaneku tegemise ja erandi kohaldamise põhjendatuse kohta. § 11. Maavanema tegevus Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel Maavanem esitab kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude arvamused Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta koos Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 8 lõike 3 punktidest 1 ja 2 tuleneva dokumentatsiooniga Rahandusministeeriumile hiljemalt kolmandal tööpäeval asjaomaste volikogude otsuste saamisest arvates. § 12. Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamisel (1) Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmine toimub Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-s 8 sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 8 lõikes 1, lõike 3 punktis 3 ja lõikes 4 ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 11 lõikes 4 ja § 23 lõikes 4 sätestatut käesolevas seaduses sätestatud Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise puhul ei kohaldata. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus teeb pärast Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamist järgmised toimingud: 1) selgitab välja elanike arvamuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras; 2) esitab hiljemalt 2017. aasta 15. maiks maavanemale otsuse vormis põhjendatud arvamuse Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta; 3) lepib hiljemalt 2017. aasta 15. juuniks teiste asjaomaste volikogudega kokku omavalitsusüksuse nime, haldusüksuse liigi ja sümboolika, haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste, eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamise ning uue omavalitsusüksuse põhimääruse ja teiste õigusaktide vajalike muudatuste ettevalmistamise, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetest 5 ja 6, käesoleva seaduse §-dest 14‒18 ning Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-st 9 2 (edaspidi ühinemiskokkulepe ); 4) teeb hiljemalt 2017. aasta 15. juuniks koostöös asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud valimistoimingud. (3) Elanike arvamus selgitatakse asjaomastes kohaliku omavalitsuse üksustes välja kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 6 . Elanike küsitluse läbiviimise aeg määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole hiljemalt 2017. aasta 15. maiks elanike arvamust välja selgitanud, siis korraldab elanike arvamuse väljaselgitamise asjaomane maavalitsus. Kui Vabariigi Valitsuse ettepaneku saanud kohaliku omavalitsuse üksused kuuluvad eri maakondadesse, korraldab elanike arvamuse väljaselgitamise maavalitsus, kelle maakonna territooriumile jääb suurem osa haldusterritoriaalse korralduse muutmisel moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse elanikest. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse nime ja haldusüksuse liigi valikul tuleb kohaliku omavalitsuse üksustel küsida enne arvamust kohanimeseaduse § 20 lõike 1 alusel moodustatud kohanimenõukogult. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud sümboolika tuleb kokku leppida teiste asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud tingimuste kohaselt, olles enne sümboolika kokkuleppimist küsinud Riigikantselei arvamust, millega tuleb sümboolika kasutamisel arvestada. (5) Ühinemiskokkuleppe eelnõu pannakse avalikkusele tutvumiseks välja ning määratakse ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui 15 kalendripäeva eelnõu avalikustamisest arvates. Ühinemiskokkuleppe kinnitavad oma otsusega kõik Vabariigi Valitsuse ettepaneku saanud asjaomased volikogud ja see avaldatakse valla või linna veebilehel. (6) Kui Vabariigi Valitsuse ettepaneku on saanud kohaliku omavalitsuse üksused, kellest vähemalt kaks on Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 1 alusel kinnitanud ühinemislepingu ja kelle suhtes on Vabariigi Valitsus võtnud vastu käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud määruse, vormistatakse Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvad ühinemiskokkulepped ühinemislepingu muudatusena, mille kinnitavad kõik asjaomased volikogud. (7) Kui kõik asjaomased volikogud ühinemiskokkulepet ei kinnita ning tegemist on kohaliku omavalitsuse üksustega, kellest vähemalt kaks on Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 1 alusel kinnitanud ühinemislepingu ja kelle suhtes on Vabariigi Valitsus võtnud vastu käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud määruse, lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud küsimuste lahendamisel ühinemislepingus kokkulepitust. Kui ühinemiskokkulepet ei kinnitata ja ühinemislepingut kinnitatud ei ole, siis lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 14‒18. Kohaliku omavalitsuse üksuse nime, liigi ja sümboolika kasutamisel võetakse kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 4 aluseks selle kohaliku omavalitsuse üksuse nimi, haldusüksuse liik ja sümboolika, kellega omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastav kohaliku omavalitsuse üksus ühendatakse või liidetakse. (8) Kui Vabariigi Valitsus on algatanud sellise kahe või enama omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava kohaliku omavalitsuse üksuse ühendamise, kes ei ole ühinemiskokkulepet kinnitanud, siis võetakse kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 4 kasutusele elanike arvult suurima kriteeriumile mittevastava kohaliku omavalitsuse üksuse nimi, haldusüksuse liik ja sümboolika. Kohanimenõukogu ettepanekul võib Vabariigi Valitsus määrata kohaliku omavalitsuse üksusele ka muu nime. (9) Kui asjaomased volikogud ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud toiminguid ja otsuseid teinud hiljemalt 2017. aasta 15. juuniks või kui volikogude otsused ei ole samased, teeb kohaliku omavalitsuse üksuse asukoha järgne maavanem koostöös asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 70 3 sätestatud valimistoimingud ja kinnitab otsused oma korraldusega hiljemalt 2017. aasta 19. juuliks. (10) Kui Vabariigi Valitsuse ettepaneku saanud kohaliku omavalitsuse üksused, kellest ühe territooriumiosa on Vabariigi Valitsus arvanud teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu, ei lepi ühinemiskokkuleppes haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamises kokku, antakse sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle koosseisu territooriumiosa haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena arvatakse, üle järgmised varad: 1) territooriumiosal olevad kohaliku omavalitsuse üksuse kinnisasjad; 2) territooriumiosal oleva kohaliku omavalitsuse üksuse kinnisasjaga otseselt seotud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud võlakohustused; 3) proportsioonis kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvu osakaaluga territooriumiosal oleva kohaliku omavalitsuse üksuse kinnisasjaga mitteseostatavad kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud võlakohustused, välja arvatud juhul, kui nimetatud võlakohustuste summa on alla 1000 euro. § 13. Vabariigi Valitsuse algatatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamine (1) Vabariigi Valitsuse määrus Vabariigi Valitsuse algatatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta võetakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 3 lõike 1 ning § 7 1 lõigete 2 ja 3 alusel vastu hiljemalt 2017. aasta 15. juuliks. (2) Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muudatus ning sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus valdade ja linnade kohta jõustub 2017. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval. /../ HRS § 20. Ühinemistoetuse maksmise alus ja määrad (1) Kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksustele makstakse ühinemistoetust, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatule lisaks käesoleva seaduse §-dest 21‒23. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduses sätestatut, välja arvatud selle § 6 lõikes 2 nimetatud kulude loetelu ja sama paragrahvi lõikeid 3, 6, 7, 8 ja 9, ei kohaldata. (2) Ühinemistoetuse määr on 50 eurot ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse elaniku kohta. Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta on ühinemistoetuse minimaalne suurus 150 000 eurot ja maksimaalne suurus 400 000 eurot. /../ § 24. Vabariigi Valitsuse algatatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate kulude katmine (1) Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele ühinemistoetusi ei maksta, välja arvatud nende kohaliku omavalitsuse üksuste eest, kelle haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks on Vabariigi Valitsus kehtestanud käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud määruse või kes on käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud tingimustel ühinemist taotlenud ja kelle haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks on Vabariigi Valitsus kehtestanud käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud määruse. Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele hüvitatakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõike 2 punktides 1–4 1 või käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 4 nimetatud tegelikud tehtud kulud kuludokumentide alusel, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro ulatuses. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamise täpsemad tingimused ja korra. Ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemiskulude hüvitise suuruse kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega. (3) Käesoleva seaduse § 12 lõigetes 3 ja 9 sätestatu täitmisest tulenevad maavanema kulud kaetakse riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras. 3. Taotluse lubatavus 3.1. Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste olemus Taotleja on seisukohal, et HRS on vastuolus omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega . 3.1.1 Õigussubjektsus (PS § 155) PS § 155 sätestab, et k ohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Muid kohaliku omavalitsuse üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras HRS riivatakse kohaliku omavalitsuse õigussubjektsuse garantiid. HRS kehtestatud „sundühendamine“ on PS- ga vastuolus. Õigussubjektsuse garantii eesmärk on õiguslikult tagada KOV-i koht avaliku halduse tasakaalustatud tervikstruktuuris. Garantii kindlustab ka vertikaalse võimude lahususe säilimise. Õigussubjektsuse garantii hõlmab: 1) KOV-ide liikide kaitse (PS § 155 lg 1); 2) KOV-i piiratud individuaalse õigussubjektsuse garantii (konkreetse KOV-i õigused riigi poolt tema haldusterritooriumi suuruse muutmisel või õigussubjektsuse lõpetamisel) . Kohaliku omavalitsuse üksuse õigussubjektsuse lõpetamine riigivõimu poolt KOV-i de ühendamise teel on PS- ga kooskõlas eeldusel, et haldusterritoriaalse korralduse muutmist ei teostata meelevaldselt, vaid mitmesuguseid formaalseid ja materiaalseid nõudeid järgides . Kuigi PS ei garanteeri konkreetsele vallale või linnale status quo ’d tema haldusterritooriumi suuruse või isegi tema õigussubjektsuse püsimise suhtes, eeldab samas tema õigussubjektsuse lõpetamine riigivõimu poolt erinevate formaalsete ( ärakuulamine (PS § 158; EKOH art 4 lg 6 ja art 5) , territooriumi muutmise otsuse tähtsusele vastav vorm) ja materiaalsete eelduste (erinevate huvide väljaselgitamine ja kaalumine, proportsionaalsuse põhimõte, põhiseaduslikud printsiibid – õigusriiklus, demokraatia, sotsiaalriiklus) järgimist ( Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommentaarid, § 155, punkt 2.3 ) . Taotleja on seisukohal, et HRS- ga ei ole tagatud eelnimetatud printsiipide järgimine . S eega on rikutud PS § 155 sätestatud tagatist (taotleja on toonud põhistused punkti s 4). 3.1.2. Enesekorraldusõigus (PS § 154) Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud tagatised on konstitueeritud PS-i XIV peatükis. PS § 154 lõike 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Nimetatud sättest tuleneb kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse garantii, mis sisaldub ka PS-i §-s 160, mis sätestab, et kohalike omavalitsuste korralduse ja järelevalve nende tegevuse üle sätestab seadus. Enesekorraldusõiguse garantii kui KOV põhigarantii ( HYPERLINK "http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-2-09" \h RKPJKo 09.06.2009, 3-4-1-2-09, p 29 ) eesmärk on tagada KOV-i enesekorraldusõigus e autonoomia, mille põhisisuks on otsustus- ja valikudiskretsioon kohaliku elu küsimuste lahendamisel . KOV iseseisvuse (enesekorraldusõiguse) puhul on tegu otsustus- ja valikudiskretsiooniga kohaliku elu küsimustes. See annab KOV-le õiguse vabalt, st riigilt lähtuvate otstarbekussuunisteta otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi ja võimet teha otsustusi vastavalt oma poliitilistele ettekujutustele. Iseseisvuseta muutuks KOV oma, valimiste kaudu teostuv legitimatsioonisüsteem (PS § 156) , mõttetuks. Riigikohus on sedastanud, et oma küsimuste iseseisev otsustamine tähendab KOV autonoomiat, mis on EKOH aluspõhimõte. See eksisteerib avaliku võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides. Kohaliku elu küsimuste iseseisev otsustamine tähendab, et volikogu liikmed saavad otsuseid langetada sõltumatult riigi keskvõimust ning seada esikohale kohalikud huvid . KOV volikogu liikmete jaoks tähendab see võimalust riigi ja kohaliku huvi konflikti korral langetada kohaliku elu küsimustes otsuseid sõltumatult, oma kogukonna huvides . Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on märkinud 09.06.20 0 9 kohtuotsuses nr 3-4-1-32-09 (p. 49), et PS § 154 lõikes1 sätestatud enesekorraldusõigus on kohaliku omavalitsuse üksuse olulisim põhiseaduslik tagatis. EKOH a rtikkel 4 sätestab kohaliku omavalitsuse võimupiirid : 1. Kohalike võimuorganite põhivolitused ja -kohustused määratakse kindlaks põhiseaduse või seadusandlusega. See tingimus ei välista aga kohalikele võimuorganitele erivolituste ja -kohustuste omistamist vastavuses seadusandlusega. 2. Kohalikel võimuorganitel on täielik vabadus seadusega lubatud piires rakendada oma initsiatiivi igas valdkonnas, mis ei jää väljapoole nende pädevust ega ole määratud täitmiseks mõnele teisele võimuorganile. 3. Riigi kohustusi täidavad üldjuhul eelistavalt kodanikule kõige lähemal seisvad võimuorganid. Kohustuste määramisel mõnele teisele võimuorganile peaks kaaluma ülesande ulatust ja iseloomu ning efektiivsuse ja majanduslikkuse nõudeid. 4. Kohalikele võimuorganitele omistatud volitused on tavaliselt täieulatuslikud ja eksklusiivsed. Ükski teine kesk- või piirkondlik võimuorgan ei tohi neid kahjustada ega piirata, välja arvatud seadusega ettenähtud korras. 5. Kui kesk- või piirkondlik võimuorgan delegeerib volitused kohalikule omavalitsusasutusele, peab viimasel olema õigus võimaluse piires kohandada nende rakendamine kohalikele oludele. 6 . Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise osas niipalju kui võimalik. PS § 154 nimetab ”kohaliku elu küsimusi” (vaba kogukonna teooria) ja ”riiklikke kohustusi”. Iseseisvus kohaliku elu küsimustes pole absoluutne, vaid ”seaduse alusel”. Seega on rida kohalike omavalitsuste oluliste aspektide õiguslikke regulatsioone antud põhiseadusega riigi seadusandja otsustada. Vaba kogukonna teooria kohaselt on kogukonna õigusel juhtida asju samasugune loomulik ja võõrandamatu iseloom nagu inimese õigustel ja vabadustel. Kuna kogukond on ajalooliselt tekkinud riigist varem, on viimane kohustatud austama kogukondliku halduse vabadust. / . ../ Kogukondliku omavalitsuse läbivaks tunn u seks on rahvavõimu ehk demokraatia põhimõte. Kogukondlik omavalitsus tähendab elanike iseotsustamise, isetegemise ja isemajandamise ühtsust ehk kogukondlike asjade ühist korraldamist ning elutegevuse sõltumatut juhtimist oma territooriumil . Eeltoodust järeldub, et kogukond ja kohalik omavalitsus on pigem üksteisele lähedal, kindlasti mitte aga kaugelseisvad mõisted nii ajaloolisest, kultuurilisest kui ka elanike ühtekuuluvustunde aspektist, mille kohaselt tuleb m uuhulgas arvestada haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisel ajaloolist põhjendatust, mõju elanike elutingimustele, elanike ühtekuuluvustunnet, mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile, mõju haldussuutlikkusele, mõju demograafilisele situatsioonile, mõju transpordi ja kommunikatsiooni korraldusele, mõju ettevõtluskekskkonnale , mõju hariduslikule olukorrale, omavalitsusüksuse organisatsiooniliselt ühise teenusepiirkonna toimimist. (taotleja on analüüsinud ETHS § 7 lg 5 sätestatut, taotluse punktis 4.3.) PS komme n teeritud väljaandes on märgitud, et omavalitsusteooriaid kaasaegses õigussüsteemis puhtal kujul enam ei rakendata ning kehtiva PS-i puhul võib rääkida omavalitsusteooriate sünteesist. Siiski on t aotleja seisukohal, et PS § 154 lg 1 kohaselt on KOV olemuseks idee vabast kogukonnast . Seda kinnitab ka Riigikohtu üldkogu 19.04.2005 otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-1-05 märgitu, et “Põhiseaduse järgi on kohaliku omavalitsuse aluseks idee kogukonnast , kelle ülesandeks on lahendada selle kogukonna probleeme ja korraldada kogukonna elu.” (p 18). Kuigi PS § 154 lg 1 kasutab mõistet ”kohaliku elu küsimused”, mis on omane „ vaba kogukonna teooriale”, võimaldab lõige 2 panna kohalikule omavalitsusele seaduse alusel või kokkuleppel temaga ka riiklikke kohustusi. HRS-s sätestatud Vabariigi Valitsuse poolt algatatud valla või linna haldusterritoriaalse korralduse muutmine (mis on vastuolus KOV tahtega) on kehtestatud riigi poolt seadusega. Juuru Vallavolikogu on seisukohal, et see läheb vastuollu kohaliku omavalitsuse enesekorraldamiseõigusega. Oluline on märkida, et omavalitsuste ”sundühendamise” korral kaugeneb kogukond üldjuhul omavalitsusest nii otsestes kui ülekantud tähendustes . PS kommenteeritud väljaande kohaselt PS ei garanteeri konkreetsele vallale ja linnale status quo ’d tema haldusterritooriumi suuruse või isegi tema õigussubjektsuse püsimise suhtes. Samas eeldab tema õigussubjektsuse lõpetamine riigivõimu poolt erinevate formaalsete ( ärakuulamine (PS § 158; EKOH art 4 lg 6 ja art 5) , territooriumi muutmise otsuse tähtsusele vastav vorm) ja materiaalsete eelduste (erinevate huvide väljaselgitamine ja kaalumine, proportsionaalsuse põhimõte, põhiseaduslikud printsiibid – õigusriiklus, demokraatia, sotsiaalriiklus) järgimist. HRS–s sätestatud „ sundühendamine„ riivab kohaliku omavalitsusüksuse enesekorraldusõigust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14.10.2015 otsuses nr 3-4-1-23-15 (p. 70-72) on märgitud: „ Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud tagatised on sätestatud eelkõige PS §-s 154, mille lõike 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. PS § 154 lõikes 1 on sätestatud kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus, mille põhisisuks on kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikudiskretsioon kohaliku elu küsimuste lahendamisel (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. jaanuari 2007. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-9-06 , punktid 22–23). [---] Tähtis on, [---] et omavalitsusüksustele oleks tagatud mitte ainult õiguslik, vaid ka tegelik võimalus otsustada, kas ja kuidas kohaliku elu küsimusi lahendada" (Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-8-09 , punkt 65). PS § 154 lõige 1 näeb ette, et kohalikud omavalitsused tegutsevad iseseisvalt seaduste alusel. Seega ei ole kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus piiramatu (Riigikohtu üldkogu 16.03.2010. otsus kohtuasjas nr 3-4-1-8-09 , punkt 53). Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste piiramine peab olema formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8.06.2007. otsus kohtuasjas nr 3-4-1-4-07 , p 19). PS § 154 lõige 1 näeb kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse piiramiseks ette lihtsa seaduse reservatsiooni (vrdl Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8.06.2007 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-4-07 , p 20). Tagamaks kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse põhiolemuse säilimist, peavad selle piirangud olema proportsionaalsed (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16.01.2007 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-9-06 , p-d 22–23; vrd Riigikohtu üldkogu 16.03.2010 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-8-09 , p 53)“ Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 16.01.2007 otsuses väljendanud järgmist seisukohta: "Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus ei ole piiramatu. Põhiseaduse § 154 lõige 1 näeb ette, et kohalikud omavalitsused tegutsevad iseseisvalt seaduste alusel. Niisiis võib seadusandja kehtestada kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse piiranguid. Põhiseadusele vastavad ei ole siiski igasugused seadusega sätestatud kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse piirangud. Tagamaks kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse põhiolemuse säilimist, peavad selle piirangud olema proportsionaalsed ehk siis piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad." ( 3-4-1-9-06 - RT III 2007, 3, 19; p 23.) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8.06.2007 otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-4-07 , p-des 19 - 20 on märgitud: „Seega on kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste piiramine lubatud, kui see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane / . ../ Põhiseaduse § 154 lg 1 näeb kohaliku omavalitsuse pädevuse piiranguna ette lihtsa seadus e reservatsiooni. Seega võib kohaliku omavalitsuse kohaliku elu küsimuste otsustamise õigust piirata mõne põhiseadusliku väärtuse kaitseks.“ Juuru Vallavolikogu on seisukohal, et seadusandja ei ole HRS kehtestamisel eeltoodud põhimõtteid arvesse võtnud, rikkudes sellega kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust ( vt taotluse p 4.). Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et KOV ühendamine võib toimuda vastuolus omavalitsuse tahtega, ei ole õiguste ja vabaduste piiramine olnud proportsionaalne. HRS ettevalmistamisel, menetlemisel, vastuvõtmisel ei ole toimunud erinevate huvide ja võimaluste piisavat kaalumist. Ainuüksi 5000 elaniku miinimumsuuruse kehtestamine, KOV ja selle elanike vastuseisu korral kaalutlusõiguse puudumine ning erandite kehtestamata jätmine, mis tuleneks KOV tegelikust haldussuutlikkusest, on põhiseaduse vastane (vt seisukohad punktis 4.). 3.1.3. Ärakuulamisõiguse tagamine kohaliku omavalitsuse piiride muutmisel (PS § 158) PS on lisaks iseotsustamise ja seaduse alusel kohustuste panemise regulatsioonile (PS § 154) ka erisäte piiride muutmise kohta. PS § 158 sätestab, et ko haliku omavalitsuse üksuste piire ei tohi muuta vastavate omavalitsuste arvamust ära kuulamata. PS § 158 kommenteeritud väljaandes on a rvamuse ärakuulamise eesmärk et KOV kaitse ning riigi otsuse ja avaliku huvi kokkulangevuse tagamine . KOV arvamus peaks olema piisavalt põhjalik ja sisuline ning võimaldama selgitada, kas piiride muutmisega saavutatakse soovitud eesmärk. Taotleja on seisukohal, et HRS-s sätestatud ärakuulamine ei ole PS §-ga 158 kooskõlas, arvamuse ärakuulamine on sisutu . Seega on rikutud kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikku tagatist (vt taotluse p 4.3.). 3.1.4. Vabariigi Valitsuse algatusel valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmisel kohaliku omavalitsuse poolt negatiivse arvamuse saamisel kaalut l usõiguse puudumine peale HRS § 9 lg 9 toodu ning muude erandite kehtestamata jätmine, mis ei arvesta omavalitsusüksuse võimekust. Ebamõistlikud tähtajad ja võrdsuse põhimõtte rikkumine (PS 154, § 160) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 28.10.2014 kohtuasjas nr 3-4-1-26-14 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 47.1. toonud esile, et „kolleegiumi hinnangul võimaldab PSJKS § 7 taotlejal vaidlustada ka seadusandja õigustloova akti andmata jätmist“. Vabariigi Valitsuse kaalutlusõiguse puudumist KOV poolt negatiivse arvamuse saamisel on taotleja põhjendanud taotluse punkti des 4.3. ja 4.4. Erandite mittekehtestamine praegust olukorda (KOV võimekust) arvestades ei ole olnud proportsionaalne ( vt taotluse p 4.4.) . Ebamõistlikud tähtaegade põhjendused on toodud punktis 4.5 . Kuigi õiguspärase ootuse põhimõte ei ole spetsiifiline PS XIV peatükis sätestatud kohaliku omavalitsuse tagatis, vaid üldine põhimõte, mis kehtib ennekõike põhiõigussuhetes, on see õigusriigi põhimõttest (PS § 10) tulenevalt rakendatav ka kohaliku omavalitsuse suhetes. Nimetatud põhimõtte kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Sellest põhimõttest tulenevalt peab igaüks saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik ( RKPJKo 30.09.1994, III-4/A-5/A). Tegemist on kohaliku omavalitsuse tagatise riivega PS § 154 lg 1 ja § 160 mõttes. Vastavalt PS § 160 sätestab seadus kohalike omavalitsuste korralduse ja järelevalve nende tegevuse üle. PS § 13 kohaselt on igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. PS § 14 sätestab, et õ iguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Võrdsuse põhimõtte rikkumine ühinemistoetuse osas on toodud punktis 4.6. (PS § 154 lg 2 - kohaliku omavalitsuse finantsgarantii). 3.2. Juuru Vallavolikogu taotluse lubatavus ja rikutavad põhiseaduslikud garantiid Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud tagatised PSJKS § 7 mõttes on ette nähtud PS § 154 - 160 ja mida on selgitatud käesoleva taotluse p 3.1 ja p 4. P SJKS § 7 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lg 5 kohaselt PSJKS-i §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Juuru Vallavolikogu esitab taotluse juurde hääletustulemust tõendava dokumendi. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis 16.01.2007 kohtuasjas 3-4-1-9-06 tehtud otsuse punktis 16, et hindamaks, kas kohaliku omavalitsuse volikogu taotlus on lubatav, tuleb kindlaks teha, kas taotlus on esitatud kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste kaitseks ning kas kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste riive on vaidlustatud sätte puhul võimalik. Seega on taotluse lubatavuse seisukohalt oluline, et kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste riive ei oleks ilmselgelt välistatud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 20.09.2011 kohtuasjas 3-4-1-16-11 tehtud kohtumääruse motiveeriva osa punktides 19-21 selgitanud, et Riigikohus on PSKJS §-i 7 alusel pädev sisuliselt läbi vaatama selliseid taotlusi, mille puhul on täidetud kaks tingimust. „Esiteks peab taotluse olema esitanud omavalitsusüksuse volikogu ja teiseks peab taotluses olema väidetud PSJKS §-s 7 nimetatud õigusakti või selle sätte vastuolu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. PSJKS § 7 kohaselt on omavalitsusüksuse volikogu võimalus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks piiratud. Nimelt ei saa omavalitsusüksuse volikogu taotleda õigusakti või selle sätte tunnistamist vastuolus olevaks põhiseaduse mis tahes normiga, vaid üksnes põhiseaduse mõne sellise normiga, mis kuulub kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste hulka. Omavalitsusüksuse volikogu esitatud taotluse lubatavus sõltub seega sellest, kas põhiseaduse norm, mille rikkumist taotluses väidetakse või mille rikkumise kahtlus taotluses märgitud asjaolude tõttu tekib, on käsitatav kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku tagatisena või mitte.“ Samuti on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 28.10.2014 kohtuasjas nr. 3-4-1-26-14 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 47.1. toonud esile, et „kolleegiumi hinnangul võimaldab PSJKS § 7 taotlejal vaidlustada ka seadusandja õigustloova akti andmata jätmist“. Antud juhul esitab käesoleva taotluse Juuru Vallavolikogu, millest tulenevalt on täidetud nõue, mille kohaselt saab taotluse esitada omavalitsusüksuse volikogu. Taotleja rõhutab, et HRS tervikuna ja alternatiivses taotluses viidatud sätted eraldi rikuvad kohaliku omavalitsusüksuse õigust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi, mis on põhiseaduse §-s 154 sätestatud kohaliku omavalitsuse oluline tagatis. Põhiseaduse § 154 lõige 1 sätestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Sellest sättest tuleneb kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus. Enesekorraldusõiguse põhisisuks on kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikudiskretsioon kohaliku elu küsimuste lahendamisel (vt RK 3-4-1-9-06). Kuigi PS §-s 154 sätestatud enesekorraldusõigus ei ole absoluutse iseloomuga, peavad kõik selle riived olema õiguspärased, sh proportsionaalsed. „Põhiseaduse § 154 lõige 1 näeb ette, et kohalikud omavalitsused tegutsevad iseseisvalt seaduste alusel. Niisiis võib seadusandja kehtestada kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse piiranguid. Põhiseadusele vastavad ei ole siiski igasugused seadusega sätestatud kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse piirangud. Tagamaks kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse põhiolemuse säilimist, peavad selle piirangud olema proportsionaalsed ehk siis piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad“ ( R K 3-4-1-9-06 p. 23). Juuru Vallavolikogu on põhjendanud punktis 4, et HRS ja selle sätted ei ole proportsionaalsed ning rikuvad kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikke tagatisi. Juuru vallas oli 01.01.2016 seisuga registreeritud elanikke 1450. Juuru valla tulumaksu laekumi n e võrreldes 2015. aastaga on kasvanud 1 3,7%. Lisaks väärib märkimist, et tulumaksu laekumine on aasta-aastalt paranenud, ulatudes eelmisel aastal 823 300 euroni (http://www.stat.ee/ppe-49990). Juuru valla 2016. a eelarve on 1 657 588 eurot ( https://www.riigiteataja.ee/akt/405032016069 ). Perioodi 2010-2013 kohta arvutatud KOVvõimekuse indeksi väärtused varieeruvad kohalike omavalitsus t e lõikes 82,5 punktist kuni 16,7 punktini (Lisa 2). Suurim on indeksi väärtus Rae vallal (82,5), järgnevad Viimsi vald (81,3), Harku vald (80,3) ja Tallinna linn (78,5). Juuru valla võimekuse indeksi väärtus on 55 ja Juuru vald asub valdade võimekuse tabelis 74. kohal 215-st,, mis näitab pigem kõrgemat võimekust täita KOV-le antud ülesandeid. ( http://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2015/06/kohaliku-omavalitsuse-vc3b5imekuse-indeksi-analc3bcc3bcs-2010-2013.pdf ). Juuru Vallavolikogu on seisukohal, et HRS-s oleks pidanud ar vestama ka piirkondlikke erisusi ning omavalitsus t e võimekust. Just KOV võimekus täita KOV-le antud ülesandeid on eriti oluline. See on ka haldusreformi tegelik eesmärk (vt taotlus p. 4.1.2) . Paraku võib juhtuda nii, et suurte ja üksteisest võõrdunud omavalitsuste ühendamisel kogukonnad kaugenevad üksteisest. Suurte maa-alade tõttu ei ole ka teenused elanikele kättesaadavad. See on aga hoopis vastuolus haldusreformi eesmärgiga. Juuru vald on seisukohal, et arvestades kohalikele omavalitsustele pandud ülesandeid, on ta võimeline need piisava võimekuse ga täitma ja ühinemine pelgalt selleks, et saavutada registreeritud elanike minimaalseks arvuks 5000, ei ole vajalik ega otstarbekas ning rikub tema põhiseaduslikke õigusi ( vt taotluse p. 3.1 ja 4). Taotleja on seisukohal, et HRS tervikuna kehtetuks tunnistamine on oluline, kuna riik on asunud HRS-s sätestatud printsiipidele tuginedes võtma vastu juba kohaliku elu rahastamisega seonduvaid regulatsioone, nt on riigihalduse minister võtnud vastu 04.07.2016 määruse nr 32 „Avaliku sektori kohaliku omavalitsuse allsektori lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“, milles on juhindutud HRS-s sätestatud 5000 elaniku nõudest, kusjuures alla 5000 elanikuga omavalitsused peavad toetuse taotlemiseks olema piirkonnas, kus käivad ühinemisläbirääkimised vähemalt 5000 elanikuga omavalitsuse moodustamiseks. Omavalitsustel, kus elab alla 5000 elaniku ja kes ei pea läbirääkimisi 5000 elanikuga omavalitsuse moodustamiseks, ei ole võimalik toetust taotleda. 4. Taotluse põhjendused 4.1. Vabariigi Valitsuse algatusel KOV-de „sundühendamine“ kehtestatud omavalitsusüksuse miinimumkriteeriumi (5000 elanikku) alusel on ebaproportsionaalne 4.1.1. HRS eelnõu seletuskirjas lk 12 - 18 on analüüsitud reformi aluste kooskõla põhiseadusega ning leitud, et „ reformiga kaasnev valdade ja linnade ühinemine Vabariigi Valitsuse algatusel ei ole ebaproportsionaalne kohaliku omavalitsuse autonoomia riive, pidades silmas reformiga taotletavaid eesmärke, mille sisu on ühelt poolt moodustada piisava haldus- ja finantsvõimekusega omavalitsused, mis omaksid laialdast iseotsustusõigust, ja teisalt tagada isikute suurem põhiõiguste- ja vabaduste kaitse teenuste kättesaadavuse paranemise kaudu. /…/ Kokkuvõtvalt võib konstateerida, et olgugi, et KOV üksuste ühendamisel Vabariigi Valitsuse algatusel riivatakse KOV enesekorraldusõigust, on riivel legitiimne eesmärk ning sekkumine on vajalik, kohane ja mõõdukas. Seega on Vabariigi Valitsuse poolt omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastavate KOVide ühendamine kokkuvõttes sobiv, vajalik ja mõõdukas meede ning eelnõu vastavad sätted seeläbi kooskõlas PSi ja EKOHiga .“ Taotleja on seisukohal, et haldusreform ja eriti sellega kaasnev valdade ja linnade ühinemine Vabariigi Valitsuse algatusel on ebaproportsionaalne kohaliku omavalitsuse autonoomia riive ning vastuolus PS § 154, 155, 158, 160 koosmõjus PS § 10 ja 11, rikkudes õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja proportsionaalsuse nõuet. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsustest ilmneb, et õiguste ja vabaduste piiramisel tuleb täita järgmisi tingimusi. Esiteks tuleb õigustatud eesmärk fikseerida, st õigusi saab piirata vaid alustel, mis vastavat õigust sätestavas põhiseaduse paragrahvis on lubatava piirangu alusena antud. Eeltoodu tähendab, et iga piirang peab olema põhjendatud . Teiseks: d emokraatlikus ühiskonnas peab olema piiranguks vajadus, piirang peab olema asjakohane ja proportsionaalne saavutatava eesmärgiga . Seega iga piirangu põhiseadusele vastavuse hindamisel on vaja arvestada mitmeid tegureid: piirangu olemust, ulatust, keda see puudutab jne. Proportsionaalsuse hindamise l tuleb arvestada õigustesse sekkumise ulatuse suhet sellega, mis toime on piirangul õigusele. Seega ei tulene alused õiguse piiramiseks ainult põhiseaduse vastavat õigust reguleerivast paragrahvist, vaid eriti koostoimest printsiipnormidega, antud juhul eeskätt põhiseaduse § 11, mille kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. ( RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-2, p 15; vrd RKPJKo 12.06.2002, 3-4-1-6-02, p 12; 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 31; RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 13; 05.03.2001, 3-4-1-2-01, p 16). Riigi poolt avalikel eesmärkidel võetavad meetmed ja kasutatavad vahendid ei või ületada kujutletavaid sobivuse ja vajalikkuse piire. Vahendite valikul ning potentsiaalse mõju hindamisel tuleb leida optimaalne lahendus; vähem piiravate meetmete olemasolul tuleb eelistada viimaseid, indiviidile (antud juhul KOV-le ja kogukonnale) tekitatav kahju või tema õigustele seatav piirang ei tohi olla ülemäärane ega ebaproportsionaalne taotletava eesmärgiga. KOV sundühendamise puhul on oluline saavutatav eesmärk. Haldusreformi eesmärki on käsitletud käesoleva taotluse punktis 4.1.2. Euroopa Kohtu praktikas välja töötatud proportsionaalsuse põhimõte tuleneb Saksa õigusest ning selle kohaselt peavad avaliku võimu poolt rakendatavad meetmed olema: sobivad eesmärgi saavutamiseks; vajalikud, s.t puuduvad sama tõhusad leebemad meetmed, ja mõõdukad, s.t avaliku võimu abinõud ei tohi olla ebaproportsionaalsed, arvestades nende poolt põhjustatavaid piiranguid (proportsionaalsus kitsamas tähenduses). Kolmeastmeline proportsionaalsuse põhimõte kajastus Riigikohtu praktikas esimest korda 2000. aastal ( HYPERLINK "http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-6-00" \h RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p-d 13, 16 jj ). PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS- ga : „See tähendab, et põhiõiguse iga riive peab vastama kõigile põhiseaduse normidele” ( HYPERLINK "http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-18-07" \h RKPJKo 26.11.2007, 3-4-1-18-07, p 35 ). Näiteks on Riigikohus leidnud, et „õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi” ( HYPERLINK "http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-15-01" \h RKEKo 20.12.2001, 3-3-1-15-01, p 22 ). PS- ga kooskõla tingimused sõltuvad sellest, mis liiki põhiõigusega on tegu. „ Põhiõigusi piirav õigustloov akt on põhiseaduspärane, kui see on formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas” ( HYPERLINK "http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-5-05" \h RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 7 ; 01.07.2008, 3-4-1-6-08, p 43 ; 26.03.2009, 3-4-1-16-08, p 26 ; 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 17 ; 14.12.2010, 3-4-1-10-10, p 46 ; 04.04.2011, 3-4-1-9-10, p 47 ; vrd RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 14 ; 12.06.2002, 3-4-1-6-02, p 11 ; 26.11.2007, 3-4-1-18-07, p 35 ; 17.07.2009, 3-4-1-6-09, p 15 ; 15.12.2009, 3-4-1-25-09, p 20 ; 12.10.2011, 3-4-1-15-11, p 21 ). „Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele” ( HYPERLINK "http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-5-05" \h RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 8 ; 26.11.2007, 3-4-1-18-07, p 35 ; 01.07.2008, 3-4-1-6-08, p 43 ). Materiaalses plaanis peab riivel olema legitiimne eesmärk ja riive peab olema proportsionaalne. „Materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu” . Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. ( HYPERLINK "http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-6-09" \h RKPJKo 17.07.2009, 3-4-1-6-09, p 21 ; 15.12.2009, 3-4-1-25-09, p 24 ; alates RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15 ; vrd RKPJKo 12.06.2002, 3-4-1-6-02, p 12 ; 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 31 ; RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 30 ; 17.06.2004, 3-2- 1-143-03, p 20 jj ; 03.01.2008, 3-3-1-101-06, p 27 ; 07.12.2009, 3-3-1-5-09, p 37 ; RKHKo 17.03.2003, 3-3-1-10-03, p 46 ; 17.03.2003, 3-3-1-11-03, p 48 .) Proportsionaalsuse põhimõte ehk ülemäärasuse keeld seob kogu riigivõim u, sellega „peab arvestama mitte üksnes õiguse kohaldaja , vaid ka seadusandja“ ( HYPERLINK "http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-6-00" \h RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 13 ; 05.03.2001, 3-4-1-2-01, p 16 ; 03.05.2001, 3-4-1-6-01, p 17 ; RKÜKo 11.10.2001, 3-4-1-7-01, p 21 ). HRS eelnõu seletuskirjas lk 14 on märgitud, et „ Põhiseadus nimelt ei garanteeri konkreetsele vallale ja linnale status quo’d tema haldusterritooriumi suuruse või isegi tema õigussubjektsuse püsimise suhtes. Samas eeldab KOVi õigussubjektsuse lõpetamine riigivõimu poolt erinevate formaalsete ( ärakuulamine ) ja materiaalsete eelduste (erinevate huvide väljaselgitamine ja kaalumine, proportsionaalsuse põhimõte, põhiseaduslikud printsiibid – õigusriiklus, demokraatia, sotsiaalriiklus) järgimist . Kõigi nende nõuetega on haldusreformi seaduse eelnõus arvestatud.“ Juuru Vallavolikogu on seisukohal, et õiguste ja vabaduste piiramine „sundühendamise“ kehtestamisel ei ole olnud proportsionaalne . HRS ettevalmistamisel, menetlemisel, vastuvõtmisel ei ole toimunud erinevate huvide ega võimaluste piisavat kaalumist ( vt allpool) . 4.1.2. Haldusreformi eesmärk HRS § 1 lg 2 sätestab, et haldusreformi eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse kasvu kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel , piirkondade arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel. Selle eesmärgi elluviimiseks nähakse käesoleva seadusega ette valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine, mille tulemusena peavad kohaliku omavalitsuse üksused olema võimelised iseseisvalt korraldama ja juhtima kohalikku elu ning täitma seadusest tulenevaid ülesandeid. Haldusreformi rakendamisel lähtutakse ka riigivalitsemise reformi eesmärkidest riigihalduse korrastamisel, milleks on avalike teenuste hea kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine ning kulude kokkuhoid. HRS eelõu seletuskirjas on märgitud: ” Haldusreformi läbiviimise on tinginud praktikast tulenevad KOVide võimekuse probleemid, mis ei aita KOVidel täita nõuetekohaselt seadusest tulenevaid ülesandeid. Inimeste põhiõiguste kaitse ei ole kõikjal tagatud. Hetkel ei ole seega Eesti omavalitsuskorraldus kooskõlas harta põhimõttega, mis nõuab, et KOV oleks piisavalt võimekas oma ülesannete täitmiseks. Riik peab tagama sellise omavalitsuskorralduse süsteemi, mis tagaks KOVile reaalse õiguse, võime ja kohustuse olemuselt omavalitsuslikke ülesandeid seaduste alusel iseseisvalt korraldada. Viimase puhul on silmas peetud, et KOV oleks piisava suurusega, et saaks reaalselt oma ülesandeid täita ja omaks kompetentset personali. Haldusreformi eelnõus on sätestatud reformi legitiimne eesmärk – et reformi tulemusena moodustuksid piisava võimekusega KOVid , kes suudaks täita kõiki seadusega neile pandud ülesandeid ning tagada avalike teenuste pakkumisel kvaliteet, mis on otseselt seotud isikute põhiõiguste kaitsega.“ HRS eelnõu seletuskirjas leitakse, et HRS eelnõuga kavandatav valdade ja linnade ühinemine (ka juhul, kui selle algatab Vabariigi Valitsus) ei ole ebaproportsionaalne kohaliku omavalitsuse autonoomia riive, pidades silmas reformiga taotletavaid eesmärke, mille sisu on ühelt poolt moodustada piisava haldus- ja finantsvõimekusega omavalitsused, mis omaksid laialdast iseotsustusõigust, ja teisalt tagaksid isikute suurema põhiõiguste- ja vabaduste kaitse teenuste kättesaadavuse paranemise kaudu. HRS eelnõu seletuskirjas on märgitud: ” Paragrahvi 1 lõikes 2 sõnastatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis kokkulepitust tulenevalt h aldusreformi eesmärk. Haldusreformi eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse kasvu kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, piirkondade arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ning ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel./…/ Haldusreform on suunatud Eesti piirkondliku arengu ühtlustamisele , et ära hoida süvenevat ääremaastumist ning kohandada avalike teenuste osutamist, et tagada teenuste osutamise ja korraldamise jätkusuutlikkus jätkuva rahvastiku vähenemise ja linnastumise tingimustes, pidades silmas samal ajal vajadust tõsta kohalike omavalitsuste toimimise tõhusust. Eesmärk on, et haldusreformi järgsel KOVil peab olema võimekus iseseisvalt korraldada talle seadusega pandud ülesandeid ja seetõttu seatakse reformi käigus omavalitsuse elanike arvu miinimumsuuruse kriteerium, millest alates vastav võimekus ekspertide hinnangul tekib“. Rahandusministeerium on oma kodulehel märkinud, et haldusreformi eesmärk on võimekad omavalitsused, kes suudavad kohalikku elu terviklikult arendada, et inimestel oleks hea elada ( http://haldusreform.fin.ee/haldusreformi-seadus/haldusreformi-eesmargid-ja-ajakava/ ) 19.11.2015 v alitsuskabineti nõupidamise päevakord (p.5) ( https://valitsus.ee/et/uudised/valitsuskabineti-noupidamise-paevakord-24 ): Haldusreformi eesmärk laiema riigivalitsemise reformi kontekstis on omavalitsuste moodustumine, kes suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Riik soovib toetada võimekate omavalitsuste loomist, kes suudavad kohalikku elu terviklikult arendada ja kus inimestel on hea elada. Vastavalt seadusele peab kohalik omavalitsus oma elanikele tagama kohustuslikud põhiteenused, senise killustunud halduskorraldusega jätkates seda alati ei suudeta.” HRS-i vastuvõtmisel ja kehtestamisel on tuginetud Euroopa Nõukogu soovitustele ja mitmetele seaduse seletuskirjas loetletud ning tsiteeritud uuringutele, mille kohta tehtud viited HRS läbiviimiseks põhinevad üldistatuna eelkõige probleemidele hariduse kättesaadavuse, sotsiaalabi, tervishoiu ja transpordi valdkonnas, s.o kokkuvõttes nähakse eesmärgina eelkõige vajadust pakkuda isikutele kvaliteetsemaid avalikke teenuseid. Juuru Vallavolikogu rõhutab, et eelloetletud valdkondades pakutavate avalike teenuste standardeid ei ole mitte üheski aktis kehtestatud ja nende kehtestamist ei nähta ette ka HRS-s. Juuru Vallavolikogu on seisukohal, et o mavalitsuse võimekust saab hinnata ainult konkreetsete kriteeriumide alusel. Kuna pole selge, millistele standarditele peavad KOV-ide poolt pakutavad avalikud teenused vastama, on haldusreformi eesmärk ebaselge. Juuru Vallavolikogu on seisukohal, et haldusreformi eesmärke oleks saanud täita ka KOV koostöövormidega või muul moel (vt taotluse p 4.1.4., -4.1.5 ) . 4.1.3. Omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumi kehtestamine on põhiseadusega vastuolus HRS § 3. Omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteerium Kohaliku omavalitsuse üksus on võimeline tagama seadusest tulenevate ülesannete korraldamiseks vajaliku professionaalse võimekuse ja osutama kõigile kohaliku omavalitsuse üksuse elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid kooskõlas käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud haldusreformi eesmärgiga juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuses elab vähemalt 5000 elanikku (edaspidi omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteerium ). Erandi kohaldamise kriteeriumid (alla 5000) on toodud vaid KOV algatatud ühinemise korral (HRS § 9 lg 2) ja § 9 lg 3 sätestatud juhul, kusjuures täidetud peavad olema korraga kaks kriteeriumi , peab olema sh üks: m erelised saarvallad , h ajaasustus , ühinevad vähemalt 4 kov , oli üle 5000 , aga vähenes, vt § 9 lg 3). HRS eelnõu seletuskirjas loetakse piisavalt võim e kaks KOV, kes vastab miinimumsuuruse kriteeriumile:“ Tegemist ei ole omavalitsuse autonoomia põhimõtte olulise riivega, kuna konkreetsete ühinemispartnerite valik on KOVidele omaalgatuslikus etapis vabatahtlik. KOV autonoomia põhimõtet ei riiva ka eelnõu § 1 lõikes 3 sätestatud omavalitsusüksuse soovitusliku suuruse kriteerium, millele saavutamist riik motiveerib täiendava ühinemistoetusega, kuid ei kohalda sundi, kui KOV ühineb selliselt, et ühinemise tulemusena moodustunud KOV jääb alla nimetatud soovitusliku suuruse kriteeriumit.“ HRS eelnõu seletuskiri lk 9: Kohaliku omavalitsuse vastavuse kriteeriumid haldusreformi teostamiseks on välja töötatud ekspertkomisjonis, heaks kiidetud valitsuskomisjonis ning 19.11.2015 valitsuskabineti nõupidamisel. HRS eelnõu seletuskirjas lk 22-24 on märgitud: Paragrahv 3 sätestab k ohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse kriteeriumi /../ Suurema võimekuse eelduseks on mastaabiefekt. Suuremas kohaliku omavalitsuse üksuses tekib võimalus spetsialiseeruda, mis on eelduseks kompetentsi tõusule. /…/ Kohalike avalike teenuste osutamise potentsiaali minimaalse taseme määramisel on ekspertkomisjon käsitlenud eelkõige kolme teenusrühma – sotsiaalteenused, esmatasandi terviseteenused ja hariduse valdkonna teenused, mille iseseisvalt korraldamise võimekus, kui selline vajadus ülesande KOV kaudu täitmiseks oleks, algab teenuse osutamiseks vajalikku minimaalset teenuse sihtrühma arvestades teatud elanike arvust. /…/ Vabariig Valitsuse tegevusprogrammi punktis 4.41 ja 4.42 on lepitud kokku haldusreformi läbiviimiseks objektiivselt mõõdetavate kriteeriumite sätestamises omavalitsuse miinimumsuurusele , millele mittevastavad omavalitsused peavad ühinema seaduses toodud tähtajaks. Haldusreformi ettevalmistamiseks moodustatud ekspertkomisjon tegi valitsuskomisjonile ettepaneku rakendada omavalitsuste miinimumsuuruse kriteeriumina elanike arvu miinimumi 5000 elanikku. Ekspertkomisjon soovitas reformi rakendamisel minimaalse indikatiivse elanike arvu põhise numbrilise näitaja kriteeriumiks seadmist koos mõningate eranditega, kuna elanike arv on otseses seoses KOV kliendibaasiga, kellele teenuste kättesaadavus tuleb tagada ning tulubaasi kujunemisega. Valitud kriteerium kajastab ekspertide hinnangul KOVi elanike arvu, mis on piisav KOVi poolt iseseisvalt täidetava suurimat kliendibaasi eeldava ülesande korraldamiseks. Konkreetne kriteeriumi arvväärtus tuleneb ametnike professionaalse võimekuse ja avalike teenuste osutamise potentsiaaliga seotud põhjendustest. 5000 elanikku on erinevate ekspertide hinnagul vähim, mille juures (arvestades ka rahvastiku prognoosile tuginevaid demograafilisi muutusi) on võimalik KOVil tänaste seadustega kohustuslike teenuste korraldamist efektiivselt ja jätkusuutlikult täita ning tegeleda omavalitsuse arendamisega. / . ../ Ekspertkomisjon eristas KOV võimekuse tekkimisel ja muutusel lisaks 5000 elaniku piirile ka 3500 elaniku ning 11 000 elaniku piiri. Kriitiline elanike arvu piir 3500 elanikku on seotud minimaalse vajaliku kriitilise elanike hulgaga, kus avaldub KOV kantselei ja finantstööga seotud tugiteenuste ning juhtimise korraldamisel mastaabiefekt /..../ Seega haldusreformi tulemusel ei tohiks KOVide suurus kindlasti olla vähem kui 3500 elanikku , mis on seatud ka võimalike eelnõu § 9 lõike 3 kohaste erandite kohaldamise puhul tingimuseks (va geograafilisest eripärast tingitud erandina merelised saarvallad), ka 3500 elanikuga KOV peab eeldatavalt osade omavalitsuslike ülesannete täitmisel tegema koostööd suurematega. Osa ekspertide hinnangul peaks KOV minimaalse elanike arvu kriteeriumiks olema vähemalt 11 000 elanikku, mis aitab tagada strateegilise planeerimise võimekuse omavalitsustes. Väljavõte Vabariigi Valitsuse 2015-2019 tegevusprogrammist - 29.05.2015 korraldusega nr 231 v astu võetud tegevusprogrammi p. 4.36 - Haldusreformi läbiviimiseks viime läbi omavalitsuste vastavuse hindamise sätestatud objektiivsete ja üheselt tõlgendatavate kriteeriumite põhjal. Kriteeriumitele mittevastavad omavalitsused peavad ühinema seaduses toodud tähtajaks. Kui ühinemine ei ole läbi viidud ühe aasta jooksul pärast hindamist, viib ühendamise läbi Vabariigi Valitsus. Ning p. 4.37 Sätestame seaduse tasandil omavalitsustele ülesanded ja reguleerime omavalitsuste ühisasutuste tegevuse, et omavalitsused saaksid tagada teenuste osutamise ühtlaselt kõikjal Eestis. Kriteeriumidele vastavatele omavalitsustele võimaldame lisaks omavalitsuslikele ülesannetele osutada ka riigi poolt rahastatud riiklikke ülesandeid . Haldusreformi käigus töötame välja kohalike omavalitsuste uue rahastamismudeli 23.10.2015 korraldusega nr 454 muudetud – eelnimetatud p. 4.37. tekst on toodud punktis 4.41 ja p. 4.37 toodud punktis 4.43 ning lisatud punkt 4.42: Sõnastada 1. novembriks objektiivselt mõõdetavad kriteeriumid omavalitsuse miinimumsuuruseks lähtudes omavalitsuste ülesannete täitmiseks vajalikust võimekusest. Pidada võimalikuks erandite tegemist seal, kus see geograafiliselt või demograafiliselt põhjendatud. Taotleja leiab, et kriteeriumid on kehtestatud kiirustades, mis annab alust kahelda nende põhjendatuses. Seletuskirjas pole piisavalt põhjendatud, miks kriteeriumiks on vajalik just elanike arv ja miks just 5000 elanikku. Ekspertkomisjon moodustati 26.05.2015, Vabariigi Valitsus otsustas juba 23.10.2015 , et kriteeriumiks peab olema just miinimumsuurus ning Vabariigi Valitsuse 19.11.2015 valitsuskabineti nõupidamisel kiideti omavalitsuse miinimumsuuruse kriteeriumid heaks. Üheselt pole arusaadav , kuidas on selle ajaga jõutud tulemusele, et kriteeriumiks peab olema just miinimumsuurus ning kas ja milliseid muid võimalusi on kaalutud. Kuigi omavalitsusreform on sisuliselt kestnud aastaid, on KOV miinimumsuurusest lähtudes tehtud vähe uuringuid. Ekspertkomisjon on esitanud erinevaid seisukohti ning tõdenud, et ei ole olemas ideaalset KOV suurust . Valdav osa ekspertidest soovitas elanike arvu miinimumsuuruskes 5000 inimest, samas leiti, et KOV tuleb toime ka juhul, kui elanikke on 3500. („Ekspertkomisjoni soovitusi haldusreformiks“, avaldatud 29.10.2015, kättesaadav: http://haldusreform.fin.ee/2015/10/ekspertkomisjoni-soovitusi-haldusreformiks/). Juhime ka tähelepanu miinimumikriteeriumite osas esitatud arvamustele : „Õiguskantsleri 20.01.2016 esitatud a rvamuses HRS eelnõu kohta on märgitud : Kohaliku omavalitsuse üksuste sundühendamise võimaluse kehtestamise, sh üldreeglina vähemalt 5000 elaniku nõude esitamise põhiseaduspärasusele ei ole võimalik praegu anda lõplikku hinnangut, sest reform on tihedalt seotud alles tulevikus valmiva rakendusseaduse eelnõuga .“ Siseministeerium on 29.01.2016 arvamuses HRS eelnõu kohta märkinud:„ 5000 elaniku nõue võib tekitada teenuse mastaabi vaates piisavalt suure ressursi, ent samas ka territoriaalselt kunstliku ala, kus inimestel tegelikkuses kogukondadena ühtekuuluvust ei teki.“ Rahandusministeerium on 23.02.2016 arvamuses märkinud: „ Kavandatava regulatsiooni põhiseaduspärasuse analüüsis tuleks käsitleda ka kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvust lähtuva omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumi valikut, kuna nimetatud kriteerium omab põhiseaduspärasuse analüüsi puhul keskset tähendust. /…/ oleks vaja seletuskirja täiendada argumentatsiooniga, missuguseid teisi meetmeid kaaluti seaduse eesmärgi saavutamiseks, et saaks väita, et käesoleval juhul on tegemist vähemintensiivseima meetmega“. HRS eelnõu seletuskirja lisas 2 on toodud märkuste ja ettepanekute tabel, kus nähtub , et märkuste esitajate ettepanekuid ei ole üldjuhul arvestatud või on lihtsalt teadmiseks võetud. Paljud on esitanud ka vastuväite 5000 elanike nõudele. Samuti on Riigikogu fraktsioonid ja liikmed esitanud oma ettepanekuid ja arvamusi miinimumsuuruse kehtestamise vastu (vt Muudatusettepanekute loetelu haldusreformi seaduse eelnõu juurde ). Taotleja on seisukohal, et miinimumsuuruse kehtestamine ei ole piisavalt põhjendatud ja on ebaproportsionaalne. 4.1.4. Muude erandite kehtestamata jätmine HRS eelnõu seletuskirjas viidatakse suutlikkusele, mis võrdsustatakse miinimusuuruse kriteeriumiga, kuid on jäetud kaalumata ning arvestamata olemasolev olukord. Muude erandite, peale § 9 lg 2 ja lg 3 toodu, kehtestamata jätmist ei ole põhjendatud, pole selgitatud, miks ei piisa ETHS § 7 lg 5 toodu arvestamisest. ETHS § 7 lg 5 sätestab, et haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisel arvestatakse järgmisi asjaolusid: ajaloolist põhjendatust; mõju elanike elutingimustele; elanike ühtekuuluvustunnet; mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile; mõju haldussuutlikkusele; mõju demograafilisele situatsioonile; mõju transpordi ja kommunikatsiooni korraldusele; mõju ettevõtluskeskkonnale; mõju hariduslikule olukorrale; omavalitsusüksuse organisatsiooniliselt ühtse teenusepiirkonnana toimimist. Taotleja on seisukohal, et erandite kehtestamata jätmine, mis võiks tuleneda ainuüksi ETHS 7 lg 5 toodud asjaolusid arvestades, on põhiseadusega vasuolus (vt täiendavalt põhjendus punktis 4.3.). Arvestama oleks pidanud ka piirkondlikke erisusi. Oluline peaks olema KOV võimekus täita KOV-le antud ülesandeid. Vastavad uuringud on tehtud KOV võimekuse kohta ( http://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2015/06/kohaliku-omavalitsuse-vc3b5imekuse-indeksi-analc3bcc3bcs-2010-2013.pdf ). Perioodi 2010-2013 kohta arvutatud KOVvõimekuse indeksi väärtused varieeruvad kohalike omavalitsuse lõikes 82,5 punktist kuni 16,7 punktini (Lisa 2). Suurim on indeksi väärtus Rae vallal (82,5), järgnevad Viimsi vald (81,3), Harku vald (80,3) ja Tallinna linn (78,5). Näiteks Juuru valla indeksi väärtus on 55 ja Juuru vald asub tabelis 74. kohal 215-st, mis näitab pigem kõrgemat võimekust täita KOV-le antud ülesandeid. Taotleja on seisukohal, et ainuüksi miinimumsuuruse sätestamine rikub KOV autonoomiat, kuna pole arvestatud muid põhjendusi omavalitsuse võimekuse, tõmbekeskuste ja teenuste kättesaadavuste osas. Erandite kehtestamata jätmine (lähtudes praegusest KOV haldussuutlikkusest ning mitteühinemise võimalus ETHS § 7 lg 5 toodule tuginedes) on vastuolus põhiseadusega (PS § 154). 4.1.5. Muude võimaluste (alternatiivide) kaalumine. Koostöö võimalus PS § 159 sätestab, et KOV-il on õigus moodustada teiste KOV-dega liite ja ühisasutusi . EKOH art 10 - Kohaliku omavalitsuse üksustel on õigus oma volituste täitmiseks teha koostööd ning moodustada seadusega lubatud piires ühendusi teiste kohaliku omavalitsuse üksustega ühiseid eesmärke kandvate ülesannete täitmiseks. KOKS § 62 sätestab koostöövormid. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: tegutseda ühiselt; anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste liite ja muid ühendusi. Haldusreformi kontseptsioonis on märgitud, et Ühisasutus on sobivaim koostöövorm mitme KOVi poolt ühiselt teenuse osutamiseks konkreetsetes valdkondades. . Ekspertkomisjoni soovituse kohaselt on komisjon olnud seisukohal, et KOV piirkondliku ja valdkondliku koostöö alane õigusruum vajab korrastamist ning tuleb r eguleerida seaduses kohaliku omavalitsuse ühisasutuse õiguslikud alused. VVTP p. 4.43 märgitud, et Sätestame seaduse tasandil omavalitsustele ülesanded ja reguleerime omavalitsuste ühisasutuste tegevuse, et omavalitsused saaksid tagada teenuste osutamise ühtlaselt kõikjal Eestis. Kriteeriumidele vastavatele omavalitsustele võimaldame lisaks omavalitsuslikele ülesannetele osutada ka riigi poolt rahastatud riiklikke ülesandeid . Haldusreformi käigus töötame välja kohalike omavalitsuste uue rahastamismudeli. HRS eelnõu seletuskirjas lk 2 on märgitud: Kui mitmed sihtgrupi esindajad ja eksperdid on seisukohal, et ühinemise asemel võiks senisest rohkem koostöövõimalusi kasutada, seejuures vajadusel ka seaduses näha ette teatud valdkondades kohustusliku koostöö tegemine , siis tegelikkuses ei ole seni kohalikud omavalitsused näidanud märkimisväärset initsiatiivi koostöö käivitamiseks . Omavalitsustevaheline koostöö ei toimi tänaseni mitmetel põhjustel, küll toimimiseks kriitilise hulga elanike arvu saavutamiseks vajalike partnerite suure arvu ja poliitilise rivaalitsemise kui ka koostöö administratiivse keerukuse tõttu, mis eeldab omavalitsustelt nii juriidilist kui valdkondlikku kompetentsust. Koostöö edeneb eelkõige valdkondades, kus investeeringud koostööd tegeva organisatsiooni finantseerimiseks tulevad riigilt (näiteks jäätmekäitlus). Omavalitsuste oma eelarvetest ühiselt finantseeritavate teenuste pakkumise osakaal on pigem marginaalne. Taotleja on seisukohal, et seaduse eelnõu seletuskirjas toodud põhjendused on paljasõnalised. K una kriteeriume ei ole kehtestatud, ei saa koostöö puudumist ka ette heita . HRS vastuvõtmisel ei ole piisavalt kaalutud, miks ei saa eesmärki täita koostöövormidega (näiteks kohustusliku koostöö vormis, pole toodud erinevaid lahendusi, võrdlusi ega kaalutlusi. (vt ka p 4.1.3 ja 4.2). HRS vastuvõtmisel oleks tulnud põhjalikult selgitada, miks ei saa haldusreformi läbi viia KOV koostöö vormina. HRS-s § 1 lg 2 sätestatud eesmärki (haldussuutlikkust) oleks saanud tagada KOV koostöö reguleerimisega ja/või materiaalse soodustamisega. Need oleks olnud eesmärgi saavutamiseks sama efektiivsed, sama kohased ega oleks olnud kahjustavad. Eelnimetatut toetavad ka järgnevad seisukohad: Õiguskantsler on 20.01.2016 arvamuses HRS eelnõu kohta märkinud: „ Välja tuleks tuua võimalikud alternatiivid ning selgitada, miks nendega seatud eesmärke vähemalt sama tõhusalt või kohaliku omavalitsuse garantiisid vähem riivavalt saavutada pole võimalik.“ Siseministeeriumi 29.01.2016 arvamuses on märgitud : „Oleme seisukohal, et lisaks liitmisele tuleks näha selgemini ette ka koostöö arendamise õiguslikud võimalused kohalike omavalitsuste vahel ja üleselt (kohalikud turvalisusnõukogud, ühisametnikud ja -üksused, sh korrakaitse) – teenuste taseme tõstmise ja kohaliku demokraatia edendamiseks tuleb saavutada tasakaal liitmise ja kohaliku omavalitsuse koostöö kui asjakohaste meetmete vahel (alati ei anna liitmine paremat tulemust või parema tulemuse saamiseks ei ole vaja just liita). 5000 elaniku nõue võib tekitada teenuse mastaabi vaates piisavalt suure ressursi, ent samas ka territoriaalselt kunstliku ala, kus inimestel tegelikkuses kogukondadena ühtekuuluvust ei teki, kusjuures samas võiks ja saaks ka teatud juhtudel soodustada mitut omavalitsust hõlmavate teenuspiirkondade loomist ühisasutuse või -ametniku näol ( siseturvalisuse vaates näiteks ühte maakonda hõlmav kohalike omavalitsuste ühine korrakaitseüksus või -ametnikud jne)“ Rahandusministeeriumi 23.02.2016 arvamus: „oleks vaja seletuskirja täiendada argumentatsiooniga, missuguseid teisi meetmeid kaaluti seaduse eesmärgi saavutamiseks, et saaks väita, et käesoleval juhul on tegemist vähemintensiivseima meetmega.“ Tulenevalt eeltoodust ei ole HRS vastuvõtmisel mitmetest olemasolevatest ja sobivatest eesmärgi saavutamise vahenditest valitud välja just sellist, mis on kõige vähem piirav, mis kahjustab kõige vähem ning muid lahendusi ei ole sisuliselt kaalutud. Juuru Vallavolikogu on seisukohal, et HRS–s sätestatud „sundühendamise“ kriteerium (5000 elanikku) ei ole olnud sobiv , vajalik ega mõõdukas eesmärgi (HR eesmärk - tagada haldussuutlikkus) saavutamiseks . K asutada oleks saanud muid meetmeid (näiteks koostöö ) , pole põhjendatud, et valitud kriteerium (miinimumsuurus) on olemasolevatest võimalustest just kõige sobivam. Kuna seaduse vastuvõtmisel ei ole koostatud ka seaduse väljatöötamiskava (vt p4.2) , siis ei ole miinimumsuuruse kehtestamine kriteeriumina ka kontrollitav. 4.1.6. Kogu haldusreformi puutuva oleks pidanud kehtestama üheaegselt Vabariig i Valitsuse tegevusprogrammi ühe punkti esimesena täitmine (HRS vastuvõtmine) ei ole põhjendatud. Juuru Vallavolikogu on veendunud, et kogu haldusreformi puudutav õigusnormistik (sh KOV koostöö, ühisasutuste tegevus) oleks tulnud kehtestada üheaegselt (VVTP p. 4.37 ,millest järeldub lisaks HRS- ile täiendavate reeglistike kehtestamise vajadus - Sätestame seaduse tasandil omavalitsustele ülesanded ja reguleerime omavalitsuste ühisasutuste tegevuse, et omavalitsused saaksid tagada teenuste osutamise ühtlaselt kõikjal Eestis. Kriteeriumidele vastavatele omavalitsustele võimaldame lisaks omavalitsuslikele ülesannetele osutada ka riigi poolt rahastatud riiklikke ülesandeid . Haldusreformi käigus töötame välja kohalike omavalitsuste uue rahastamismudeli). Ka rakendusseaduse oleks pidanud kehtestama samaaegselt. Näiteks võib hiljem koostööde õigusliku regulatsiooni kehtestamisel selguda, et haldusreformi oleks saanud ka teisi läbi viia. Eeltoodud väite põhjendamise ilmestamiseks märgib t aotleja, et ka õ iguskantsler oma 20.01.2016 arvamuses HRS eelnõu kohta märkinud : „ Kohaliku omavalitsuse üksuste sundühendamise võimaluse kehtestamise, sh üldreeglina vähemalt 5000 elaniku nõude esitamise põhiseaduspärasusele ei ole võimalik praegu anda lõplikku hinnangut, sest reform on tihedalt seotud alles tulevikus valmiva rakendusseaduse eelnõuga . Ühelt poolt sõltub rakendusseadusest võimalikul sundühendamisel kohaliku omavalitsuse garantiide riive intensiivsus, mida on võimalik teatavate abinõudega vähendada. Seetõttu on rakendusseadust koostades oluline otsida võimalusi kompenseerimaks otsustustasandi nihkumist kohalikest elanikest kaugemale (osalus- ning vaidlustusõiguste laiendamise kaalumine) ning tagamaks teenuste jõudmist ka suure territooriumiga kohaliku omavalitsuse üksuse äärealadel elavate inimesteni (elektrooniline asjaajamine, teenuspunktid, hea haldus). Teiselt poolt sõltub rakendusseadusest (eriti sellega kohalikule omavalitsusele pandavatest ülesannetest) ka see, kui kaalukaks saab pidada taotletavaid eesmärke/.../ Võib osutuda problemaatiliseks, et sisulised haldusreformi muudatused selguvad alles valmivas rakendusseaduse eelnõus. Kui seda ei võeta vastu haldusreformi seaduse jõustumise ajaks, siis ei ole kohaliku omavalitsuse üksustel vabatahtlike läbirääkimiste faasis veel teada kõik asjaolud, mis liitumisotsust põhjendatult mõjutada võiksid.“ HRS näeb ette juba oktoobris 2016 ühinemisprotsessi algustoimingute tegemise. Õigusselguse huvides oleks pidanud kehtestama nii seaduse kui ka rakendussätted üheaegselt, kuivõrd rakendusaktid ja täiendavad regulatsioonid on lahutamatult seotud HRS- ga kehtestatud normidega. Selline olukord omakorda võib kaasa tuua vajaduse kogu regulatsiooni muutmiseks ja protsessi uuesti alustamiseks, mis omakorda on kulukas ja riivab KOV-ide finantsvõimekust. Normistiku ositi kehtestamine on seega ebaotstarbekas, toob kaasa õigusselgusetuse ning KOV-ide õiguste põhjendamatu rikkumise. 4.2. HRS põhjendamatu kiireloomuline vastuvõtmine ja jõustumine. HRS menetlemine on olnud formaalselt põhiseadusevastane, ei ole järgitud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja 4.2.1. HRS kiiret vastuvõtmist põhjendatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist tuleneva tähtajaga HRS eelnõu seletuskirjas on märgitud: Eelnõu väljatöötamine tuleneb Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019 (edaspidi VVTP) punktidest 4.40-4.52. VVTP kohaselt on otsustatud järgmist: „Haldusreformi läbiviimiseks võtame 1. juuliks 2016 vastu vajalikud seadusemuudatused, mis muuhulgas sätestavad reformi läbiviimise lõpptähtaja.“ VVTP punkt 4.41 järgi tuleb haldusreformi läbiviimiseks viia läbi omavalitsuste vastavuse hindamise sätestatud objektiivsete ja üheselt tõlgendatavate kriteeriumite põhjal. Kriteeriumitele mittevastavad omavalitsused peavad ühinema seaduses toodud tähtajaks. Kui ühinemine ei ole läbi viidud ühe aasta jooksul pärast hindamist, viib ühendamise läbi Vabariigi Valitsus. VVTP punktist 4.49 tulenevalt tuleb kõik sammud kavandada nii, et reformi raames toimuv omavalitsuste vabatahtlik ühinemisprotsess on võimalik läbi viia 2017. aasta kohalikeks valimisteks. 4.2.2. HRS väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud Väljatöötamiskavatsuse nõue tuleneb hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast. HÕNTE § -s 1 on sätestatud v äljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK ), kontseptsioon ja seaduse mõju järelhindamine . VTK peab käsitlema järgmist teavet ja põhjendusi: valdkond või lahendamist vajav probleem (edaspidi ka küsimus ) ja sihtrühm; eesmärk; küsimuse võimalikud lahendused, võimalike lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus ; valitud lahenduse sobivus kehtivasse õiguskorda; küsimuse lahendus Eestiga sarnase ühiskonnakorralduse ja õigussüsteemiga riikides; kavandatava regulatsiooni kirjeldus ja ülesehitus, sealhulgas regulatsiooni tasandi kindlaksmääramine, eelnõu eeldatav valmimise aeg ja regulatsiooni soovitav kehtivusaeg; millised olulised mõjud, lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist, võivad seaduse rakendamisega kaasneda; kuidas kaasnevaid olulisi mõjusid analüüsitakse ja põhjendus, milliseid kaasnevaid mõjusid ei analüüsita; seaduseelnõu edasise väljatöötamise tegevuskava. HRS eelnõu seletuskirjas on märgitud: „Eelnõu väljatöötamiseks ei ole koostatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 1 kohast väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK). HÕNTE-st tulenevalt on VTK eesmärgiks seaduseelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamine. Eesti kohalike omavalitsuste võimekusega seonduvate probleemide lahendamisele suunatud haldusreformi seaduse vajaduses on koalitsioonipartnerid kokku leppinud, valdkonnas on koostatud arvukaid analüüse ja uuringuid, sealhulgas mõjude hindamisi, ning arutelud avalikkuses on sisuliselt kestnud aastaid, mistõttu selle vajaduse täiendavalt kooskõlastamine ei ole, muuhulgas ka avaliku sektori töö efektiivsust silmas pidades, otstarbekas ega eesmärgipärane. Eraldiseisval VTKl ei oleks siinkohal olulist sisulist lisandväärtust. Lisaks on tegemist kiireloomulise eelnõuga , mis peab jõustuma hiljemalt 1. juulil 2016 ja mille väljatöötamine lähtub otseselt eelnimetatud VVTP punktidest 4.40-4.52, milles on ette ära määratud haldusreformi teostamise põhimõtted, sisu ja üldjoontes ajakava. Põhimõttelistes reformiga seotud küsimustes, välja arvatud omavalitsuse miinimumsuuruse kriteeriumi väljatöötamine, ei ole Vabariigi Valitsusele antud täiendavat kaalutlusruumi. Kohaliku omavalitsuse vastavuse kriteeriumid haldusreformi teostamiseks on välja töötatud ekspertkomisjonis, heaks kiidetud valitsuskomisjonis ning 19.11.2015 valitsuskabineti nõupidamisel. / … / Arvestades valitsuskabineti nõupidamise nimetatud punkti 8 on seatud haldusreformi seaduse eelnõu esitamise tähtajaks 2016.a veebruar, mis ei võimalda ajaliselt nagunii mahutada protsessi VTK koostamist ja kooskõlastamist (HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 järgi võib VTK koostamisest loobuda ka juhul, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline). Niipalju, kui see on olnud võimalik, on eelnõu väljatöötamisel peetud silmas ka 2013. aastal Siseministeeriumis välja töötatud 12.03.2013 ministeeriumidele kooskõlastamiseks esitatud „Omavalitsusreformi seaduse väljatöötamiskavatsuse“ osas esitatud märkustega Alates 2013. aastast, mil esitati „Omavalitsusreformi seaduse väljatöötamiskavatsus“, on avalik diskussioon haldus-territoriaalse reformi üle käinud ning VTK eesmärk täidetud. Isegi kui käesolevas eelnõus valitud lahendus erineb mõnevõrra 2013. aasta VTKs pakutud lahendusest, on printsiibis arutelu kohalike omavalitsuste piiride muutmise üle toimunud ning praegusel juhul ei oleks VTK enam sisulist lisaväärtust pakkunud. Kuna nimetatud eelnõus reguleeritud reformi protsess oli tõmbekeskustel põhinev, mis oluliselt erineb kavandatava reformi läbiviimise alustest, siis ei ole nende kahe eelnõu sisulise kokkulangevuse ja erinevuse ülevaadet käesolevas eelnõus esitatud. Omavalitsuskorralduse reformi VTK kooskõlastamisel laekunud peamised märkused ja põhjendused mitte kooskõlastamiseks või parendusettepanekud olid suunatud järgmistele sammudele haldusterritoriaalse korralduse muutmise järgselt, nii toodi välja, et põhjalikumad peaks olema hinnanguid ümberkorraldustega kaasnevatele kuludele ja potentsiaalsele kulude kokkuhoiule ühinemiste käigus ning mõjule KOVide võimekusele ettevõtluse toetamisel ja töökohtade loomisel. Samuti esitati kriitikana rahastamiskorralduse osas konkreetsete ettepanekute mitte kirjeldamist ning vajadust kirjeldada detailsemalt ülesannete jaotus maavalitsuste ja maakondlike omavalitsusliitude vahel ning määratleda avalike teenuste standardid. Samuti toodi kooskõlastamisel välja, et kavandatu näol on tegemist intensiivse riivega kohaliku omavalitsuse autonoomiale, mistõttu tuleb esitada VTK-s põhjalikum põhiseaduspärasuse analüüs. Viimase osas sisaldub käesoleva eelnõu seletuskirjas põhjalikum analüüs. Ülejäänud esitatud ettepanekutega arvestatakse valdkonnaseaduste muudatuste väljatöötamisel, mil neid küsimusi saab põhjalikumalt käsitleda. „ Tulenevalt eeltoodust on seaduseelnõu menetlemisel leitud, et ajaliselt ei saa mahutada protsessi väljatöötamiskavatsuse koostamist ja kooskõlastamist. Taotleja on seisukohal, et seaduseelnõu kiireloomulisuse põhjendus ei ole õiguspärane. Tegemist on seadusega, mis on Eesti õiguskorras põhimõttelise tähendusega ning põhiseadusliku riive tõttu vajanuks eriti selget põhjendamist. VTK koostamata jätmise tõttu ei ole käsitletud HÕNTE § 1 lg 1 p 3 sätestatud nõuet, s.o küsimuse võimalikud lahendused, võimalike lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus ehk sisuliselt on kaalumata erinevad variandid. VTK koostamata jätmise tõttu pole kättesaadavad ka kõik uuringud, millele on eelnõus viidatud. Seega pole võimalik kontrollida, kuidas ja mida on üldse kaalutud. Eelnõus sätestatu on suures osas paljasõnaline ning deklaratiivne. Taotleja on seisukohal, et eelmise seaduse eelnõule - 2013. Omavalitsuskorralduse reformi seaduse väljatöötamiskavatsusele - tuginemine ei ole põhjendatud, kuna see seadus käsitles teistsuguseid aluseid (tõmbekeskusel põhinev) ning sellest olid tingitud ka vastavad uuringud. Ka Rahandusministeerium on oma 23.02.2016 arvamuses märkinud, et „ Oleme jätkuvalt seisukohal, et väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmist ei saa põhjendada eelnõu kiireloomulisusega . Rõhutame, et kuigi haldusterritoriaalsete muudatuste osas saab varasemalt 2013.a koostatud väljatöötamiskavatsust arutelu- ja kaasamisdokumendina aktsepteerida, peab väljatöötamiskavatsuse kindlasti koostama teistele haldusreformi raames kavandatavatele muudatustele, sealhulgas eelnõu §-s 29 nimetatud kavatsustele. Omavalitsuste ülesannete, tulubaasi ja muu osas, millega on plaanis haldusterritoriaalsete muudatuste järgselt tegeleda, seni sisulist avalikku arutelu toimunud ei ole. Kuna haldusreformi näol on tegemist olulise mõjuga muudatustega, siis tuleb selle kohta koostada põhjalik mõjuanalüüs . Mõjuanalüüsi koostamine on vajalik põhjusel, et haldusreformiga saavutatavad eesmärgid oleksid tõenduspõhised. Mõjuanalüüs peaks hõlmama kindlasti seda, milline on aastaks 2050 eeldatav elanike arv maapiirkondades, et mõista reformi tänase juriidilise piiri – 5000 elanikku – nõude perspektiivi.“ Õiguskantsleri 20.01.2016 a rvamus HRS eelnõu kohta: „Kohaliku omavalitsuse garantiide riive intensiivsusest ning teiselt poolt taotletavate eesmärkide kaalukusest sõltub võimaliku sundühendamisega kaasneva kohaliku omavalitsuse garantiide riive proportsionaalsus (vajalikkus ja mõõdukus). Küll vajab haldusreformi seaduse eelnõu seletuskirja põhiseaduslikkuse analüüsi osa täiendamist eelkõige vajalikkuse osas. Välja tuleks tuua võimalikud alternatiivid ning selgitada, miks nendega seatud eesmärke vähemalt sama tõhusalt või kohaliku omavalitsuse garantiisid vähem riivavalt saavutada pole võimalik.“ HRS eelnõu seletuskirja lisas 2 on toodud märkuste ja ettepanekute tabel, kus t nähtub et märkuste esitajate ettepanekuid ei ole üldjuhul arvestatud või on lihtsalt teadmiseks võetud. Eelnõu kohta arvamuse esitajad on viidanud seaduse eelnõu kitsaskohtadele, mida oleks tulnud arvestada ning mille arvestamata jätmist pole piisavalt põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust on HRS nii formaalselt kui materiaalselt põhiseaduse vastane ning rikub kohaliku omavalitsuse põhiõiguslikke tagatisi (PS § 154, § 155) . 4.3. Ärakuulamisõiguse tagamine kohaliku omavalitsuse piiride muutmisel. KOV ja selle elanike negatiivse arvamuse korral kaalutlusõiguse puudumine PS-is on lisaks iseotsustamise ja seaduse alusel kohustuste panemise regulatsioonile (PS § 154) ka erisäte piiride muutmise kohta. PS § 158 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksuste piire ei tohi muuta vastavate omavalitsuste arvamust ära kuulamata. PS § 158 kommenteeritud väljaandes on märgitud, et a rvamuse ärakuulamise eesmärk on KOV kaitse ning riigi otsuse ja avaliku huvi kokkulangevuse tagamine . KOV arvamus peaks olema piisavalt põhjalik ja sisuline ning võimaldama selgitada, kas piiride muutmisega saavutatakse soovitud eesmärk. Seega on seaduse kohaselt KOV arvamuse ärakuulamisel oluline just see, kas piiride muutmisega saavutatakse soovitud eesmärk. Haldusreformi eesmärgiks on t agada haldussuutlikkus (vt taotluse p 4.1.2). EKOH art 4 lg 6 kohaselt kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise osas nii palju kui võimalik. KOKS § 15 lg 1 sätestab, et o mavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma antud valla või linna volikogu arvamust ära kuulamata. Kuna vastavalt HRS § 9 lg 2 algatab VV haldusterritoriaalse korralduse muutmise juba 15.02.2017 ning muudatused jõustuvad, siis ei ole haldusreformi läbiviimiseks jäetud aeg piisav küsimuste planeerimiseks ja konsulteerimiseks, lähtudes kriteeriumist „nii palju kui võimalik“ (vt ka ebamõistliku tähtaja kohta punktis 4.5.) PS § 158 reguleerib KOV kui õigussubjekti ärakuulamist . EKOH art 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksuse piire ei muudeta asjaomase kohaliku kogukonnaga eelnevalt nõu pidamata; kui seadus lubab, võib seda teha rahvahääletuse teel. Seega lähtub EKOH art 5 eeldusest, et piirimuudatused (millest radikaalseimaks juhtumiks on KOV-ide ühendamise kaudu konkreetse KOV sundlõpetamine) on fundamentaalse tähtsusega nii KOVü-le kui ka kodanikele, kelle huvides KOV peab tegutsema. Seetõttu on lisaks KOVü ärakuulamisele oluline ka kogukonna vahetu ärakuulamine (sellisel e järeldusele jõutakse ka PS kommenteeritud väljaandes, § 158). Järelikult ei või piiride muutmist teha ilma kogukonnaga eelnevalt nõu pidamata. Kohaliku rahvahääletuse võimalust kehtiv seadusandlus ette ei näe. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus ja HRS nõuavad elanike arvamuse väljaselgitamist (rahvaküsitlus). ETHS näeb haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuste piiride muutmisel valdade ja linnade osas ette nii asjaomase volikogu seisukoha küsimise (§ 8 lg 3 p 1- otsuse vormis põhjendatud arvamus; § 8 1 lg-d 2 ja 7; § 9 lg-d 2 ja 7) kui ka elanike arvamuse väljaselgitamise (§ 7 lg-d 7 ja 8 lg 1.1.), seda nii juhul, mil muudatuse algatajaks on Vabariigi Valitsus, kui ka juhul, mil see toimub volikogu algatusel. HRS § 9 lg 1 sätestab, et Vabariigi Valitsus algatab valla või linna haldusterritoriaalse korralduse muutmise Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-s 8 sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Nimetatud juhul ei kohaldata Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 8 lõikes 1, lõike 3 punktis 3 ega lõikes 4 sätestatut. Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamisel näeb HRS § 12 lg 3 ette, et elanike arvamus selgitatakse asjaomastes kohaliku omavalitsuse üksustes välja kooskõlas käesoleva seaduse § 6 . Elanike küsitluse läbiviimise aeg määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole hiljemalt 2017. aasta 15. maiks elanike arvamust välja selgitanud, siis korraldab elanike arvamuse väljaselgitamise asjaomane maavalitsus. Kui Vabariigi Valitsuse ettepaneku saanud kohaliku omavalitsuse üksused kuuluvad eri maakondadesse, korraldab elanike arvamuse väljaselgitamise maavalitsus, kelle maakonna territooriumile jääb suurem osa haldusterritoriaalse korralduse muutmisel moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse elanikest. HRS § 6 lg 1 sätestab, et elanike arvamus selgitatakse välja ETHS § 7 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt. ETHS § 7 lg 8 sätestab, et Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 11.05.2006 määrusega nr 108 on kinnitatud „Vabariigi Valitsuse poolt algatatud haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja kord“ . HRS ei sätesta võimalusi, et KOV või selle elanike arvamuse ärakuulamisel võiks Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmine (KOV ühendamine) ära jääda, kuna lõppkokkuvõttes ühendatakse KOV-d , kes ei vasta sätestatud kriteeriumidele. Ka KOV üksuse poolt negatiivse arvamuse esitamine ei oma mingit tähendust, kuna arvesse võetakse vaid HRS § 9 lg 2 ja lg 3 sätestatud asjaolusid (erandid, tingimused) (vt HRS § 9 lg 9 - Kui Vabariigi Valitsuse ettepaneku saanud kohaliku omavalitsuse üksus esitab ettepaneku kohta, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud asjaolusid, negatiivse põhjendatud arvamuse,/../ ). Eelnõu seletuskirja § 9 lg 7 (esialgne variant, mõeldud eeldatavasti kehtiva seaduse § 9 lg 9 – mis näitab samuti eelnõu seletuskirja mittevastavust): „ Negatiivse arvamuse esitamine ei tähenda siinkohal, et KOV saaks esitada motiveerimata seisukoha, et talle selline ühinemine ei sobi. KOV peab samamoodi seadusega antud kaalutluspiire ja põhjendusi arvestades esitama oma motiveeritud arvamuse Vabariigi Valitsuse ettepanekule.“ ETHS § 7 lg 5 sätestab, et haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisel arvestatakse järgmisi asjaolusid: 1) ajaloolist põhjendatust; 2) mõju elanike elutingimustele; 3) elanike ühtekuuluvustunnet; 4) mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile; 5) mõju haldussuutlikkusele; 6) mõju demograafilisele situatsioonile; 7) mõju transpordi ja kommunikatsiooni korraldusele; 8) mõju ettevõtluskeskkonnale; 9) mõju hariduslikule olukorrale; 10) omavalitsusüksuse organisatsiooniliselt ühtse teenusepiirkonnana toimimist. Taotluse esitaja on seisukohal, et HRS-s sätestatud „sundühendamine“ on vastuolus ETHS § 7 lg 5, kuivõrd ETHS § 7 lg 5 konkretiseerib ja sisustab PS § 158 ( Kohaliku omavalitsuse üksuste piire ei tohi muuta vastavate omavalitsuste arvamust ära kuulamata) regulatsiooni, viidates, millised küsimused on piiride muutmisel olulised. Järelikult tuleb vaadeldavat ETHS regulatsiooni käsitleda kui kohustuslikku arvestamisele kuuluvat miinimumi, mida haldusreformi puhul ei oleks tohtinud ignoreerida. HRS seletuskirja lk 15 kohaselt: Kuivõrd Vabariigi Valitsuse algatatud etapis antakse KOVidele , kes on Vabariigi Valitsuselt ühinemiseks ettepaneku saanud, ärakuulamisõiguse ja menetlustoimingute ning otsuste tegemiseks aega kolm kuud, siis on seeläbi täidetud ka PS ja EKOH nõue kuulata KOV enne haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmist ära. Kolm kuud on piisav aeg, et KOV volikogud saaksid omavahel põhimõttelistes küsimustes kokku leppida, mõelda läbi ühinemiskokkuleppe sisu ja viia läbi elanike küsitlus. Et vältida KOVide ühendamist olukordades, kus Vabariigi Valitsus ei ole otsust piisavalt motiveerinud või sekkumine ei ole antud juhul proportsionaalne reformiga taotletavat eesmärki silmas pidades, nähakse eelnõus ette ka regulatsioon juhuks, kui KOV põhjendatult leiab, et Vabariigi Valitsuse ettepanekus toodud ETHS § 7 lõikele 5 tuginevad argumendid ühendamiseks ei ole põhjendatud: sel juhul Vabariigi Valitsus lõpetab ühendamismenetluse ja teavitab sellest KOVi viivitamatult. HRS § 9 lg 9 grammatiliselt tõlgendades ( Kui Vabariigi Valitsuse ettepaneku saanud kohaliku omavalitsuse üksus esitab ettepaneku kohta, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud asjaolusid , negatiivse põhjendatud arvamuse,/ ) saab VV menetluse lõpetada ETHS § 7 lg 5 toodud asjaoludel vaid arvestades § 9 lg 2 ja lg 3 toodud asjaolusid. Kuna seadusandja tahe, sätestades haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse, oli rakendada HRS § 9 lg 9 ainult juhul kui esineb mõni § 9 lg 2 asjaolu või § 9 lg 3 nimetatud eranditest, tuleb tõdeda, et eelnõu seletuskiri, mis üldjuhul peaks väljendama, selgitama ja täpsustama seadusandja tahet, seda ülesannet ei täida või on isegi hoopis seaduse endaga vastuolus. Seega on rikutud õigusselguse põhimõtet. Juuru Vallavolikogu on seisukohal, et HRS § 9 lg 9 on vastuolus PS § - ga 158 , kuna KOV või selle elanike arvamuse ärakuulamine on sisutu. KOV ei saa tegelikult teostada § 158 õigust. HRS järgi puudub ka elanike arvamuse väljaselgitamisel igasugune mõte, kuna selle tulemuste arvestamine (vastuseisu korral - kui elanikud ühendamisega ei nõustu ning soovitakse jätkata sama KOV- n a ) ei mõjuta tulemust. Seega on rikutud demokraatia põhimõtet. Juuru Vallavolikogu on seisukohal, et KOV või selle elanike negatiivse arvamuse saamisel (mis ei ole seotud HRS § 9 lg 2 ja lg 3 toodud alustega) puudub Vabariigi Valitsusel kaalutlusõigus , mis on vastuolus põhiseadusega, kuna see muudab ärakuulamiskohustuse ainetuks. Seega on rikutud PS § 158. 4.4. Kaalutlusõiguse puudumine, erandite kehtestamata jätmine ( RS § 9 lg-d 2, 3 ja 9) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 28.10.2014 kohtuasjas nr. 3-4-1-26-14 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 47.1. toonu d esile, et „kolleegiumi hinnangul võimaldab PSJKS § 7 taotlejal vaidlustada ka seadusandja õigustloova akti andmata jätmist“. HRS § 9 lg 2 ja lg 3 on toodud erandid omavalitsusüksuse miinimumkriteeriumi kohta. HRS § 9 lg 9 sätestab Vabariigi Valitsuse otsuste võimalused KOV poolt negatiivse arvamuse saamisel, kusjuures arvestatakse vaid § 9 lg 2 ja lg 3 toodud asjaolusid. HRS § 9 lg 9 - Kui Vabariigi Valitsuse ettepaneku saanud kohaliku omavalitsuse üksus esitab ettepaneku kohta, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud asjaolusid, negatiivse põhjendatud arvamuse, siis: võib Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuses esitatud põhjenduste hindamise tulemusena, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud asjaolusid, lõpetada selle kohaliku omavalitsuse üksuse puhul haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse, misjärel Rahandusministeerium teavitab sellest viivitamata kohaliku omavalitsuse üksust; hindab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuses esitatud põhjendusi ning kui tema hinnangul ei ole esitatud põhjendused käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud ajaolusid arvestades piisavalt kaalukad, otsustab omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise oma määrusega käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt. Juuru Vallavolikogu on seisukohal, et erandite kehtestamata jätmine, sellise normi puudumine , mis arvestaks praegust olukorda (KOV haldussuutlikkust), on põhiseadusega vastuolus ning riivab KOV PS § 154 sätestatud enesekorraldusõigust. Erandite mittekehtestamine praegust olukorda (KOV võimekust, haldussuutlikkust) arvestades ei ole olnud proportsionaalne. Taotleja on seisukohal, et tulenevalt ETHS § 7 lg 5 regulatsioonist on kohustuslik haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisel arvestada viidatud lõikes toodud kataloogi, milles sisalduvad asjaolud kindlasti on iga KOV puhul unikaalsed. ETHS § 7 lg 5 loetelus toodud asjaolusid tuleb sisuliselt hinnata ja kaaluda. ETHS kohaselt tuleb neid asjaolusid täpselt samamoodi hinnata ka valdade puhul, kes soovivad jätkata iseseisvalt. Seetõttu on HRS § 9 lg 9 Põhiseaduse §-ga 154 vastuolus osas, kus see ei näe ette muid erandeid lisaks HRS § 9 lg 2 ja lg 3 loetletud eranditele . 4.5. Seni kehtinud tähtaegade lühendamine ning ebamõistlikult lühikesed tähtajad (HRS § 9 lg 2, § 4 lg 1, § 7 lg 4, lg 5, § 8 ) 4.5.1. HRS § 9 lg 2 kohaselt Vabariigi Valitsus algatab hiljemalt 2017. aasta 15. veebruaril nende kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise, mis ei vasta rahvastikuregistri andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile ja mille suhtes ei ole Vabariigi Valitsus võtnud vastu käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise määrust ning millele Vabariigi Valitsus ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandit. ETHS § 8 lg 1 Vabariigi Valitsus algatab korraldusega haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise mitte hiljem kui üks aasta enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi, tehes maavanema kaudu vastava ettepaneku asjaomasele valla või linna volikogule (edaspidi volikogu ). Ettepanekus märgitakse selle kohta arvamuse esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kolm kuud. Tähtpäevaks vastamata jätmisel loetakse ettepanek vastuvõetuks. HRS § 9 kohaselt Vabariigi Valitsuse poolt algatamisel ei kohaldata ETHS § 8 lg 1. Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 2 on volikogu valimispäev valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Seega, kui varem oli piiride muutmisel ette nähtud ajavahemik vähemalt 1 aasta enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi, siis HRS on seda lühendanud. Tähtaja lühendamist ei ole HRS eelnõu seletuskirjas sisuliselt põhjendatud, märgitakse vaid et tegemist on kiireloomulisusega (vt punkt 4.2.2.). Juuru Vallavolikogu on seisukohal, et tähtaja lühendamisel on rikutud õiguspärast ootust ETHS-s sätestatud tähtja kehtima jäämisele. Samuti rikub õigusi liiga lühike aeg, mis sunnib kohalik k e omavalitsusi vabatahtlikult ühinemisel kiirustama (kuna Vabariigi Valitsus algatab hiljemalt 2017. aasta 15. veebruaril nende kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise). Ka õiguskantsler on 20.01.2016 arvamuses HRS eelnõu kohta leidnud, et Haldusterritoriaalse reformi põhiseaduspärasus sõltub paratamatult ka sundühendamise otsuse läbikaalutusest ja põhjendatusest konkreetsete kohaliku omavalitsuse üksuste puhul. On kaheldav, kas haldusreformi seaduse eelnõus ettenähtud ajakava seda piisavalt võimaldab. Kuigi õiguspärase ootuse põhimõte ei ole spetsiifiline PS XIV peatükis sätestatud kohaliku omavalitsuse tagatis, vaid üldine põhimõte, mis kehtib ennekõike põhiõigussuhetes, on see õigusriigi põhimõttest (PS § 10) tulenevalt rakendatav ka kohaliku omavalitsuse suhetes. Nimetatud põhimõtte kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Sellest põhimõttest tulenevalt peab igaüks saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik ( RKPJKo 30.09.1994, III-4/A-5/94). Õiguspärase ootuse põhimõtte kohta on olemas rikkalik kohtupraktika. „Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas” ( HYPERLINK "http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-20-04" \h RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 13 ; 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 49 ). Õiguspärase ootuse printsiibi kohaselt „on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik.” ( HYPERLINK "http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/III-4%2F1-5%2F94" \h RKPJKo 30.09.1994, III-4/A-5/94 ; 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 13 ; 31.01.2012, 3-4-1- 24-11, p-d 49 ja 50 ; vrd RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 78.) (PS § 10 kommentaarid, p. 3.4.32) Seega on tähtaja muutmine kohaliku omavalitsuse tagatise riive PS § 154 lg 1 ja § 160 mõttes. 4.5.2. Ebamõistlikult lühike aeg vabatahtlikuks ühinemiseks ( Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine volikogu poolt). HRS § 4 lg 1 sätestab, et Kohaliku omavalitsuse üksus, mis ei vasta rahvastikuregistri andmete kohaselt käesolevas seaduses sätestatud omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile ega ole Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõigete 1 ja 2 alusel esitanud asjaomastele volikogudele ettepanekut alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks, ei ole saanud teise kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu vastavat ettepanekut või on seni keeldunud läbirääkimiste alustamisest teise kohaliku omavalitsuse üksuse volikoguga, esitab hiljemalt 2016. aasta 1. oktoobriks teistele kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudele ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks. HRS § 7 lg 4. - Haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemiseks esitab asjaomane volikogu Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõike 9 punktides 1, 3, 5 ja 6 nimetatud otsused ning andmed maavanemale hiljemalt 2017. aasta 1. jaanuaril. HRS § 7 lg 5 - Asjaomased omavalitsusorganid on kohustatud valimisringkondade ja -jaoskondade, samuti valimiskomisjonide moodustamist ning volikogu liikmete arvu käsitlevad otsused vastu võtma hiljemalt 2017. aasta 15. juuniks. HRS § 8 sätestab, et V abariigi Valitsuse määrus kohaliku omavalitsuse volikogu algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta, välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud juhul, võetakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 3 lõike 1 ning § 7 1 lõigete 2 ja 3 alusel vastu hiljemalt 2017. aasta 1. veebruariks . HRS jõustus 01.07.2016 ning juba 01.10.2016 peab KOV esitama teistele kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudele ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks ( HRS § 4 lg 1) ning otsuse maavanemale hiljemalt 2017. aasta 1. jaanuaril (HRS § 7 lg 4.) Seega on antud KOV-le aega ettepaneku tegemiseks vaid 3 kuud ning 3 kuud otsuse tegemiseks. Tegemist on ebamõistlikult lühikese ajaga, mis rikub KOV põhiõiguslikke tagatisi ( PS § 154 ja 160) koostoimes PS § 10. Vastavalt PS § 160 kohalike omavalitsuste korralduse ja järelevalve nende tegevuse üle sätestab seadus. PS § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. PS § 14 sätestab, et õ iguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Õiguskindlus tähendab kõige üldisemas plaanis seda, et õiguse eesmärk on luua korrapära ja stabiilsust ühiskonnas ( HYPERLINK "http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/III-4%2F1-5%2F94" \h RKPJKo 30.09.1994, III-4/1-5/94 ; 23.03.1998, 3-4-1-2-98, p IX ). „Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte. Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte).” ( HYPERLINK "http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-20-04" \h RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12 ; 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20 ; 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 21 ; 31.01.2007, 3-4-1-14-06, p 23 . ) Õigusselguse põhimõte tuleneb § 13 lg 2 ja keelab riigivõimu omavoli, st tagab, et isikul on võimalik riigiorganite käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada Õiguspärase ootuse põhimõte kaitseb autonoomiat: et isik saaks olla autonoomne, peab tal olema võimalus planeerida. Tähtaegade lühendamine ning ebamõistlikult lühikesed tähtajad on vastuolus õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõttega, need takistavad omavalitsustel neil lasuvate riiklike ja kohalike ülesannete planeerimist ning kujutab endast institutsioonigarantii rikkumist. 4.6. Võrdse kohtlemise rikkumine ühinemistoetuse osas ning põhjendamatu kulude piirmäär ( HRS § 20 lg 1 ja § 24) HRS § 24. Vabariigi Valitsuse algatatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate kulude katmine (1) Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele ühinemistoetusi ei maksta, välja arvatud nende kohaliku omavalitsuse üksuste eest, kelle haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks on Vabariigi Valitsus kehtestanud käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud määruse või kes on käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud tingimustel ühinemist taotlenud ja kelle haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks on Vabariigi Valitsus kehtestanud käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud määruse. Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele hüvitatakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõike 2 punktides 1–4 1 või käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 4 nimetatud tegelikud tehtud kulud kuludokumentide alusel, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro ulatuses. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamise täpsemad tingimused ja korra. Ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemiskulude hüvitise suuruse kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega. (3) Käesoleva seaduse § 12 lõigetes 3 ja 9 sätestatu täitmisest tulenevad maavanema kulud kaetakse riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras. § 20 . Ühinemistoetuse maksmise alus ja määrad (1) Kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksustele makstakse ühinemistoetust, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatule lisaks käesoleva seaduse §-dest 21‒23. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduses sätestatut, välja arvatud selle § 6 lõikes 2 nimetatud kulude loetelu ja sama paragrahvi lõikeid 3, 6, 7, 8 ja 9, ei kohaldata. (2) Ühinemistoetuse määr on 50 eurot ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse elaniku kohta. Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta on ühinemistoetuse minimaalne suurus 150 000 eurot ja maksimaalne suurus 400 000 eurot . Vabariigi Valitsuse poolt algatad ühinemisel ei ole ühinemistoetust ette nähtud. PS § 154 lg 2 kohaselt s eadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Haldusreformi teostamine ja läbiviimine on seotud riikliku sunniga ning kulud tekivad nii vabatahtliku ühinemise korral kui ka Vabariigi Valitsuse algatusel haldusterritoriaalne muudatuse korral. Vastavalt haldusreformiseaduse § 20 lg 2 ühinemistoetuse määr on 50 eurot ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse elaniku kohta. Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta on ühinemistoetuse minimaalne suurus 150 000 eurot ja maksimaalne suurus 400 000 eurot. Samas HRS § 24 lg 1 sätestab neile, kes vabatahtlikult ei ühine, kulu hüvitamise kuni 100 000 euro ulatuses. Taotleja on seisukohal, et tegemist on ebavõrdse kohtlemisega. Ühinemistoetus oleks pidanud kehtestama võrdsetel alusel (HRS § 20 lg l ), kuna vastavalt PS § 12 alusel on kõik seaduse ees võrdsed. PS § 13 kohaselt seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Kuigi ühinemistoetuse eesmärk on soodustada vabatahtlikku ühinemist, ei ole see „sundühendamise“ olukorras proportsionaalne. Seega on HRS § 24 ja § 20 lg 1 osas, milles ei nähta ette ühinemistoetust Vabariigi Valitsuse poolt algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel, vastuolus PS- ga ( PS § 154 lg 2 - kohaliku omavalitsuse finantsgarantii). Isegi juhul, kui ühinemistoetuse kehtestamata jätmine ei ole PS- ga vastuolus, on HRS § 24 lg 1 kehtestatud kulude piirmäär ebaproportsionaalne ja vastuolus PS § 154 lg 2. Kuna „sundühendamine“ on kehtestatud riigi poolt seaduse alusel, siis vastavalt PS § 154 lg 2 kaetakse seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklikke kohustustega seotud kulud riigieelarvest. Seega tuleb ka „sundühendamise“ korral hüvitada kõik kulud. 5. Juuru Vallavolikogu rõhutab kokkuvõtvalt, et 1. HRS on nii formaalselt kui materiaalselt põhiseadusega vastuolus ning tuleb tervikuna kehtetuks tunnistada ( vt taotluse p 3 ja 4 ). 2. Juhul, kui Riigikohus leiab, et kogu HRS kehtetuks tunnistamiseks puudub alus, taotleb Juuru Vallavolikogu tunnistada kehtetuks kõik Vabariigi Valitsuse poolt valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise sätted (HRS 3. peaükk ( § 9- 13) ja kõik muud sätted, mis on seotud Vabariigi Valituse poolt haldusterritoriaalse korralduse muutmisega. 3 . Juhul, kui kohus leiab, et kogu HRS-s sätestatud Vabariigi Valitsuse poolt algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei ole põhiseadusega vastuolus, taotleb Juuru Vallavolikogu: 1) tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks HRS-s sätestatud omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumi kehtestamine (HRS § 3). Kehtestatud kriteerium (vähemalt 5000 elanikku) on ebaproportsionaalne, kuna eesmärki oleks saanud täita mõne muu kriteeriumiga, mis oleks olnud vähem kahjustav. Isegi, kui arvulise kriteeriumi kehtestamine on sobiv eesmärgi saavutamiseks, ei saa väita, et see on vajalik, kuna puuduvad sama tõhusad leebemad abinõud . Taotleja rõhutab, et võimalike lahenduste võrdlust ei ole esitatud (väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, selles oleks ka muud lahendused toodud, vt p. 4.2) . Seega ei saa väita, et sätestatud muudatused on vajalikud. Samuti võib väita, et muudatused ei ole mõõdukad, kuna KOV põhiseaduslikke tagatisi on piiratud ebaproportsionaalselt võrreldes haldusreformi eesmärgiga ning avaliku huviga ja isikute õigustega. Taotleja rõhutab, et seadusandja on viidanud avalikele teenustele, kuid avalike teenuste standardeid ei ole kehtestatud. Kui pole selge, millistele standarditele peab avalik teenus vastama, on ka haldusreformi eesmärk ebaselge (taotluse p 4.1.2-4.1.3.) . 2) tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Vabariigi Valitsuse poolt menetluse algatamata jätmise ja menetluse lõpetamise puhul HRS-s muude erandite kehtestamata jätmine lisaks § 9 lõigete 2 ja 3. Taotleja on seisukohal, et seadusandja oleks pidanud kehtestama peale § 9 lõigete 2 ja 3 toodu ka muid erandeid, mis arvestaksid olemasolevat olukorda ja kohaliku omavalitsuse suutlikkust oma kohustusi täita ( vt taotlus p 4.1.4). 3) tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks HRS § 9 lg 9 selles osas , milles ei nähta ette kaalutlusõigust kohaliku omavalitsuse poolt negatiivse arvamuse saamisel peale § 9 lg 2 ja § 9 lg 3 toodule. 4) Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks HRS-s § 9 lg 2, § 4 lg 1, § 7 lg 4 ja lg 5, § 8 (seni kehtinud tähtaegade lühendamine ning ebamõistlikud tähtajad nii vabatahtliku ühinemise kui ka Vabariigi Valitsuse poolt haldusterritoriaalse muutmise osas, vt taotlus p. 4.5). 5) Tunnistada kehtetuks HRS § 24 ning tunnistada HRS § 20 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks selles osas, milles ei nähta ette ühinemistoetust Vabariigi Valitsuse poolt algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel (vt taotluse p 4.6. 6) Juhul, kui Riigikohus leiab, et Vabariigi Valitsuse poolt algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel ühinemistoetuse kehtestamata jätmine ei ole põhiseadusega vastuolus, tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks HRS § 24 lg 1 selles osas, milles nähakse ette kulude piirmäära (vt taotluse p. 4.6). 6. Menetluslikud küsimused Taotluse esitaja palub taotlus läbi vaadata suulises menetluses ja soovib asja arutamist oma esindaja kaudu. KOKS § 42 lg 1 p 2 ning Juuru Valla põhimääruse § 16 lg 2 ja § 27 lg 1 p 2 alusel esindab Juuru Vallavolikogu käesoleva taotluse esitamisel vallavolikogu esimees, kellele on volikogu 24.08.2016 otsusega antud volikogu esindamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses edasivolitamisõigus . Vastavalt KOKS § 45 lg 5 on PSJKS § 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Käesoleva taotluse juurde on esitatud volikogu liikmete arvu tõendav dokument, volikogu 24.08.2016 otsus ning väljavõte istungi protokollist (KOKS § 51 lg 5 alusel, hääletustulemuste kohta), millest nähtub, et on täidetud KOKS § 45 lg 5 nõuded. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 7 ning § 15 lg 1 p 2 ja 2 1 palun: tunnistada haldusreformi seadus põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Alternatiivselt: I 1) Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks HRS § 3, § 4 lg 1, § 7 lg 4 ja lg 5 , § 8, § 9 - 13 ja § 24 . II 2) Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks HRS § 3 sätestatud omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteerium. 3) Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Vabariigi Valitsuse poolt menetluse algatamata jätmise ja menetluse lõpetamise puhul HRS-s muude erandite kehtestamata jätmine lisaks § 9 lõigetele 2 ja 3. 4) Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks HRS § 9 lg 9 osas, milles ei nähta ette kaalutlusõigust kohaliku omavalitsuse poolt negatiivse arvamuse saamisel peale § 9 lõigete 2 ja 3. 5) Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks HRS § 9 lg 2, § 4 lg 1, § 7 lg-d 4 ja 5, § 8 (seni kehtinud tähtaegade lühendamine ning ebamõistlikud tähtajad nii vabatahtliku ühinemise kui ka Vabariigi Valitsuse poolt haldusterritoriaalse muutmise osas). 6) Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks HRS § 24 ning tunnistada HRS § 20 lg 1 põhiseaduse ga vastuolus olevaks selles osas, milles ei nähta ette ühinemistoetust Vabariigi Valitsuse poolt algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel. 7) Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks HRS § 24 lg 1 osas, milles nähakse ette kulude piirmäär. Lugupidamisega Sirje Endre Juuru Vallavolikogu esimees Lisad: 1. Haldusreformi seadus 2. Juuru Vallavolikogu 24.08.2016 otsus 3. Juuru Vallavolikogu 24.08.2016 istungi protokoll i väljavõte hääletustulemuste kohta 4. Juuru vallavolikogu liikmete arvu ning volikogu esimehe esindusõigust tõendav dokument VÄLJAVÕTE JUURU VALLAVOLIKOGU ERAKORRALISE ISTUNGI PROTOKOLL Juuru 24. august 2016 nr 32 Algus kell 14.00, lõpp kell 16.35. Istung toimus Juuru vallamajas. Istungit juhatas vallavolikogu esimees Sirje Endre. Istungit protokollis vallavolikogu sekretär Anu Lillemägi. Istungil osalesid vallavolikogu liikmed Kuuno Ahlberg, Rita Kraani, Ants Raismaa, Ain Roosimägi, Marina Runno, Urmas Tammemäe, Tiina Tiitso ja Hannes Vald (osavõtuleht lisatud protokollile). Kutsutud olid vallavanem Margus Jaanson, vallasekretär Ülle Eesik-Pärn, arendus- ja kultuurispetsialist Aili Normak, pearaamatupidaja Agle Romulus, keskkonna- ja maaspetsialist Vallo Leinberg, sotsiaal- ja lastekaitsespetsialist Kristina Eesmets ning OÜ Soval Teenus juhatuse liige Tarmo Peterson. Külalistena viibisid istungil erinevate meediakanalite esindajad. Istungi juhataja avas istungi ja tutvustas päevakorraprojekti. Muudatusettepanekuid ei tehtud ning istungi juhataja ettepanekul kinnitati 9 poolthäälega järgmine päevakord: /.../ 1. Taotluse esitamine Riigikohtule – otsuse eelnõu nr 79/2016 /.../ Istungi juhataja pani otsuse eelnõu nr 79/2016 „Taotluse esitamine Riigikohtule“ hääletusele. Otsustati 8 poolthäälega (1 vastu) võtta otsuse eelnõu nr 79/2016 vastu Juuru Vallavolikogu otsusena nr 78 „Taotluse esitamine Riigikohtule“ (lisatud protokollile). /.../ allkiri allkiri Sirje Endre volikogu esimees Anu Lillemägi protokollija KINNITAN VÄLJAVÕTTE ÕIGSUST /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Lillemägi volikogu sekretär 25.08.2016