Väljaminev kiri

Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 18.09.2023 nr 1-6/2023-031-2 10122, Tallinn E-post: [email protected] Koopia: Kliimaministeerium, e-post: [email protected] Konkurentsiameti seisukoht maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta 12.09.2023 esitas Kliimaministeerium (KLIM) arvamuse esitamiseks Justiitsministeeriumile (JUM) maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (Eelnõu). Konkurentsiamet on Eelnõu osas varasemalt esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile arvamuse 06.06.2023 kirjaga nr 7-16/2023-391-1 ja JUM-ile 17.07.2023 kirjaga nr 1-6/2023-021-2. Eelnõu ja seletuskirja üle vaadanud, juhib amet tähelepanu järgmistele Eelnõuga seotud kitsaskohtadele, millega amet nõustuda ei saa. Käesoleva kirja punktis 1 toodu puhul soovitakse Konkurentsiametile sätestada kohustusi, mille täitmine väljub ameti pädevuse piiridest. Pädevuste jagamise kohta on Konkurentsiamet varasemalt esitanud KLIM-ile ja JUM-ile 31.08.2023 kirja nr 7-12/23-0354-521-1. Käesoleva kirja punktides 2 ja 3 on toodud ameti ettepanekud Eelnõu ja seletuskirja täiendamiseks. Ameti seisukohad on järgnevad: 1. Konkurentsiamet tõi 17.07.2023 kirjas nr 1-6/2023-021-2 välja (kokkuvõtvalt), et Eelnõu ja seletuskirja kohaselt hakkaks amet teostama järelevalvet AS Eesti Varude Keskuse1 (Varude Keskus) tegevuse üle. Konkurentsiamet ei saa Varude Keskuse käsutuses olevaid gaasivarusid silmas pidades tema asemel hinnata või otsustada, kas ja milline gaasimüüja hädaolukorras strateegilisest gaasivarust gaasi omandab või mitte. Lähtudes eeltoodust, tegi amet ettepaneku kustutada eelnõust ameti kohustus, mille järgi amet kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga. Eelnõu § 1 punkti 2 järgi muudetakse maagaasiseadust (MGS) § 262 lõiget 9 järgmiselt: „(9) Hädaolukorras on müüjal õigus omandada gaasi hädaolukorra seaduse § 181 lõike 3 alusel riigi tegevusvaru koosseisu moodustatud strateegilisest gaasivarust (edaspidi strateegiline gaasivaru), lähtudes hädaolukorra seaduse § 183 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud korrast. Müüja müüb omandatud gaasi tarbijale 1 AS Eesti Varude Keskuse kohta vt: https://www.espa.ee/et soetushinnaga ning eristab käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud arvetel strateegilisest gaasivarust omandatud gaasist tarbijale eraldatud koguse ja selle hinna. Gaasivaru jaotatakse müüja poolt kõigi tema tarbijate vahel proportsionaalselt vastavalt müüja portfelli puudujäägile. Gaasimüüja teavitab tarbijaid eelnevalt ette strateegilise gaasivaru kasutamisest.“ Eelnõu § 1 punkti 17 alusel täiendatakse MGS § 37 lõiget 3 punktiga 30 järgmises sõnastuses: „(3) Konkurentsiamet täidab käesoleva seaduse alusel järgmisi ülesandeid: 30) kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga.“ Eelnõu seletuskirja lk 4 ja 7 kohaselt põhjendatakse Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 17 kavandatavaid muudatusi järgmiselt: „Kui tegemist on hädaolukorraga MGS § 61 tähenduses ja gaasimüüjal on puudulikud gaasivarud nõudluse katmiseks, hangitakse tarbijatele gaasi tagamiseks puudujääv osa strateegilisest gaasivarust. Strateegilisest gaasivarust hangitud gaas jaotatakse müüja poolt proportsionaalselt tarbijate vahel, sõltumata tarbijaga varasemalt sõlmitud gaasimüügi lepingust. Sellisel juhul eristatakse arvetel strateegilisest gaasivarust ostetud gaas ja selle hind paralleelselt olemasoleva gaasiga, mille puhul jääb kehtima tarbijaga sõlmitud lepingu põhine hind. Võrguettevõtja edastab varust ostetud gaasi tarbijale edasi strateegilisest varust gaasi soetamise hinnaga, mis välistab olukorra, et võrguettevõtja teeniks hädaolukorras põhjendamatult suurt kasumit. Järelevalvet selle üle teeb Konkurentsiamet. Järelevalve eesmärk on tagada, et müüja müüks strateegilisest omandatud gaasi selle soetamise hinnaga ega teeniks kriisiolukorras põhjendamatut kasumit. Antud punkt ei tähenda Konkurentsiametile seda, et ta peab järelevalvet tegema EVK üle. Siin on mõeldud seda, et EVK (varu haldaja) käest saavad hädaolukorras osta strateegilisest gaasivarust gaasi gaasimüüjad. Konkurentsiameti ülesanne on teha järelevalvet sellele gaasile, mida gaasimüüjad edasi müüvad, näiteks võrguettevõtjatele. Antud juhul on oluline, et gaasi ei müüda edasi tunduvalt kõrgema hinnaga kasumi teenimise eesmärgil.“ Eelnõule lisatud märkuste tabeli kohaselt ei ole Konkurentsiameti ja Justiitsministeeriumi ettepanekut arvestatud. KLIM on järgmisel seisukohal: „Eelnõus täpsustati antud lauset järgnevalt: „30) kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale seotushinnaga.“ Antud punkt ei tähenda Konkurentsiametile seda, et ta peab järelevalvet tegema EVK üle. Siin on mõeldud seda, et EVK kui varu haldaja käest saavad hädaolukorras osta strateegilisest gaasivarust gaasi gaasimüüjad. MGS § 2 punkt 10 defineerib gaasimüüja järgnevalt: „ 10) müüja on ettevõtja, kes müüb gaasi;“. „Strateegilise gaasivaru kasutusele võtmise kord“ määrus on hetkel töös ning suure tõenäosusega hakkab septembrist määrus kehtima. Kõikidel gaasimüüjatel on võimalik gaasivarust gaasi osta. Konkurentsiameti ülesanne on teha järelevalvet sellele gaasile, mida gaasimüüjad edasi müüvad, näiteks võrguettevõtjatele. Antud juhul on oluline, et gaasi ei müüda edasi tunduvalt kõrgema hinnaga kasumi teenimise eesmärgil. Lisaks tasub meeles pidada, et hädaolukorra puhul on tegemist väga erandliku olukorraga ja täiendavat järelevalvet peab Konkurentsiamet tegema ainult seoses strateegilist gaasireservi rakendatud perioodi kohta.“ Konkurentsiamet ei saa jätkuvalt nõustuda, et ta pannakse KLIM-i asemel vastutava isiku rolli hädaolukorra seadusest (HOS) tulenevate maagaasi varustuskindlust puudutavate ülesannete täitmisel.2 Amet on seisukohal, et ei saa Varude Keskuse tegevust puuduvalt hädaolukorras Varude Keskuse käsutuses olevaid gaasivarusid silmas pidades tema asemel hinnata või otsustada, kas ja milline gaasimüüja hädaolukorras strateegilisest gaasivarust gaasi omandab või mitte ning seda HOS § 183 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud korrast lähtudes (nimetatud määrust hetkel ka avaldatud ei ole). Ka ei saa Konkurentsiamet anda korraldusi, 2 HOS § 36 lõike 11 punkti 2 järgi Kliimaministeerium korraldab maagaasiga varustamist kui elutähtsa teenuse toimepidevust. 2 (5) kes gaasivaru hoiab ja kuidas seda teeb. Samuti ei saa amet anda korraldusi varude kasutamiseks või müügiks. Seda arvestades ei saa Konkurentsiameti pädevusse kuuluda ka kontrolli teostamine, et hädaolukorras müüb müüja strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga. See on Varude Keskuse ülesanne. Konkurentsiamet lisab, et ametil puudub võimalus ettekirjutuse tegemiseks, kui müüjad hädaolukorras põhjendamatut kasumit teenivad, sest sellised nõuded kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja mitte Konkurentsiameti ettekirjutuse raames. Ka siinkohal ei saa amet astuda Varude Keskuse rolli ning samuti ka tsiviilkohtu asemele. Samas, kui amet teostab seadusest tulenevat kontrolli, peab tal olema võimalus ettekirjutuse tegemiseks. Kuna antud juhul selline võimalus aga puudub, ei saa ametile ka sellist sisutühja ja praktikas mittetoimivat kohustust kehtestada. Lisaks jääb Konkurentsiametile arusaamatuks Eelnõus sätestatud kontrolli olemus. Kuigi Eelnõu seletuskirja (lk 14) kohaselt on tegemist tagantjärele ehk ex post kontrolliga, ei ole siiski selge, kas tegemist on pistelise või lauskontrolliga. Samuti, mis vormis tuleb kontrolli teostada ning kas gaasimüüjad on kohustatud kontrolli puudutavatele päringutele vastama. Ka ei selgu Eelnõust ja seletuskirjast, kas strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale kõrgema kui soetushinnaga müümine on sanktsioneeritav tegu. Samuti juhib amet tähelepanu, et vastavalt konkurentsiseaduse peatükile § 71 (järelevalvetasu) eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevad ettevõtjad tasuvad Konkurentsiametile nimetatud peatükis ettenähtud järelevalvetasu. Juhul, kui Konkurentsiamet peaks hakkama teostama järelevalvet gaasimüüjate tegevuse üle, et nad müüvad strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga, peaks ameti hinnangul võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes tasuma tulevikus järelevalvetasu ka gaasimüüjad. Samas Eelnõu ja seletuskiri seda ei sätesta. Lisaks eeltoodule nähtub Eelnõu seletuskirjast (lk 14), et: „Konkurentsiameti töökoormus osaliselt suureneb maagaasiseaduste muudatuste tulemusel, kuna nad peavad järelevalvet tegema gaasituru kohta ning kooskõlastama võrguteenuste hinnad, näiteks võrguettevõtja poolt tehtavad IT investeeringud maksesüsteemide uuendamiseks, et koguda tarbijatelt varumakset. Lisaks suureneb erandkorras Konkurentsiameti töökoormus, kui tegemist on hädaolukorraga. Sellisel juhul peab Konkurentsiamet tagantjärgi kontrollima, kas gaasi müüjad ja võrguettevõtjad on strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi edasi müünud soetushinnaga. Eesmärk on tagada, et gaasimüüjad ja võrguettevõtjad ei teeniks hädaolukorras põhjendamatut kasumit tarbijate arvelt.“ Konkurentsiamet märgib, et Eelnõus sätestatakse selgelt Konkurentsiametile täiendavad ülesanded ning seejuures ei ole analüüsitud, kas vastavaid ülesandeid on võimalik ameti rahastusmudelist rahastada ning kui suured on lisanduvad kulud riigieelarvele. Kui Konkurentsiameti töökoormus suureneb, siis paratamatult suurenevad ka kulud nii tööjõule kui majanduskuludele. Seletuskirjast ei nähtu, et KLIM oleks Konkurentsiameti ametikohti ja nendega seotud ülesandeid hinnanud ning sellest järeldusi teinud. Antud Eelnõuga sätestatavad ülesanded ei ole praegu ühegi Konkurentsiameti teenistuja ülesannete hulgas ning juhul, kui soovitakse niimoodi seadust muuta, siis see toob paratamatult kaasa töökoormuse ja kulude kasvu ning lisaeelarve vajaduse. Kui Konkurentsiametile soovitakse panna täiendavaid ülesandeid, tuleb seda arutada laiemas plaanis ja kindlasti peaks siinkohal olema kaasatud Justiitsministeerium. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet veel kord ettepaneku kustutada eelnõust ameti kohustus, mille järgi amet kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga. Amet on seisukohal, et Varude Keskus saab ise kontrollida, mis hinnaga müüjad gaasi edasi müüvad ning samuti on Varude Keskusel võimalik avalikustada oma veebilehel gaasi soetushinnad, mida tarbijatel on võimalik kontrollida. 3 (5) 2. Eelnõu § 2 punkti 5 järgi täiendatakse ELTS §-i 765 lõigetega 11 ja 12, mille kohaselt: „(11) Kui elektribörsi Eesti hinnapiirkonna päev-ette turu hind kalendrikuu kohta on kahel järjestikusel kalendrikuul madalam kui käesoleva seaduse §-s 766 nimetatud tootmishind, lõpetab elektrimüüja universaalteenuse tarbijaga sõlmitud lepingu, teatades sellest tarbijale vähemalt 30 päeva ette. Tarbijal on õigus lepingu lõpetamisest keelduda, teatades sellest elektrimüüjale 30 päeva jooksul teate saamisest. (12) Lõikes 11 nimetatud lepingu lõpetamise teatega teeb müüja tarbijale ettepaneku sõlmida tarbijale müüja pakutavatest tingimustest kõige soodsamatel tingimustel elektrimüügileping. Kui tarbija oma eelistusest müüjale teada ei anna, viib müüja universaalteenuse lepingu lõppemisel tarbija üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule sellel hetkel müüja poolt pakutavatel üldlevinud tingimustel.“ Eelnõu seletuskirja lk 8 järgi põhjendatakse kavandatavat muudatust järgmiselt: „Punkt 5 kohustab elektrimüüjat lõpetama universaalteenuse lepingu, kui elektrituru hind on eelmised kaks kalendrikuud olnud madalam kui universaalteenuse tootmishind. See tagab elektrituru vähemaktiivsete osalejatele võimaluse saada osa madalast elektrituru hinnast. Universaalteenusele saab igal ajahetkel tagasi minna. Kui tarbijal on universaalteenuse leping ja eelneval kahel kuul on üldteenuse elektrihind olnud soodsam universaalteenuse hinnast, siis temaga lõpetatakse leping. Elektrimüüja teavitab sellest tarbijat 30 päeva ette. Juhul kui tarbija soovib endiselt jääda universaalteenusele, siis ta peab 30 päeva jooksul elektrimüüjat teavitama, et ta keeldub universaalteenuse lepingu lõpetamisest. Kui kaks kuud on olnud börsihind soodsam universaalteenusest, siis tarbija suunatakse edasi üldteenusele, mida käsitleb elektrituruseaduse § 761 lõige 1. Antud lõike kohaselt on väiketarbijal õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud. Üldteenust tarbivad avatud elektriturul kodukliendid, kellel ei ole sõlmitud elektrilepingut ühegi kindla elektrimüüjaga. See tähendab, et kui tarbija viiakse universaalteenuse lepingult üldteenusele, siis ta langeb lepinguta tarbijate gruppi. Tarbijale jääb pärast üldteenusele üleviimist õigus otsustada, kas ta soovib börsihinnal põhinevat üldteenust kasutada või ta soovib sõlmida endale uue meelepärase lepingu teise elektrimüüjaga. Tarbija saab soovi korral valida turul tegutsevate elektrimüüjate endale sobiva elektripaketi, näiteks börsipaketi, fikseeritud hinnaga lepingu kindlaks ajaperioodiks jne. Samuti lisatakse paragrahvi 765 täiendav lõige 12. Muudatuse eesmärk on tagada tarbijale parima hinnaga elektrimüügileping. Universaalteenuse lepingu lõpetamise teatega teeb müüja tarbijale ettepaneku sõlmida tarbijale müüja poolt pakutavatest tingimustest kõige soodsamatel tingimustel elektrimüügileping. Kui tarbija oma eelistusest müüjale teada ei anna, viib müüja universaalteenuse lepingu lõppemisel tarbija üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule. Kui tarbija viiakse üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule, peab müüja seda tegema sellel hetkel üldlevinud tingimustel (näiteks ei tohi küsida kõrgemat marginaali võrreldes elektrimüüja poolt juba pakutavate börsipõhiste lepingutega).“ Võttes arvesse eeltoodut, on jätkuvalt üleval küsimus, kas ELTS § 765 lõigetes 11 ja 12 sätestatut arvestades, juhul kui tarbija soovib uuesti üle minna universaalteenusele, kohalduvad siinkohal ELTS § 87 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alused, mille järgi universaalteenusega liituval tarbijal ja universaalteenuse tarbijal on õigus elektrileping üles öelda, teatades sellest vähemalt seitse päeva ette, ning elektrimüüja ei või nõuda universaalteenust lõpetavalt tarbijalt elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevat leppetrahvi ega kahju hüvitamist? Kui need sätted kohalduvad, siis kas ühekordselt? Samuti juhib Konkurentsiamet tähelepanu, et Eelnõu seletuskirja on vastavalt Eelnõusse sisse viidud täiendustele täpsustatud vaid osaliselt. Ülejäänud osas kirjeldab Eelnõu seletuskiri jätkuvalt korraldust, mille kohaselt elektrimüüja lõpetab tarbijaga sõlmitud elektrilepingu ning 4 (5) tarbija muutub juhul, kui ta ise mõnda uut elektrilepingut ei sõlmi, üldteenusel olevaks tarbijaks (vt 11.07.2023 JUM-i poolt Konkurentsiametile hinnangu saamiseks esitatud Eelnõu ja seletuskiri ning 17.07.2023 ameti kiri nr 1-6/2023-021-2). Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku Eelnõud ja seletuskirja vastavalt täiendada. 3. Eelnõu § 3 alusel jäetakse elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse (RT I, 22.09.2022, 1) § 1 punktist 2 välja tekstiosa „§ 763 lõige 11,“. Konkurentsiamet tõi 17.07.2023 kirjas nr 1-6/2023-021-2 välja, et õigusloome seisukohast on jääb arusaamatuks, miks on antud juhul vajalik elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadust muuta, kui Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad nii ehk nii eraldi seadusega? Samuti, juhul kui see on põhjendatud ja ka hea õigusloome tavaga kooskõlas, so on vaja jätta § 1 punktist 2 välja tekstiosa „§ 763 lõige 11,“, siis miks ei jäeta nimetatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadusest välja teisi Eelnõuga kavandatavaid muudatusi? – Näiteks tunnistatakse Eelnõuga kehtetuks § 766 lõike 1 lauseosa „või üldteenuse raames elektrienergiat müüvale võrguettevõtjale või tema nimetatud müüjale universaalteenuse või üldteenuse osutamiseks“. Eelnõule lisatud märkuste tabelist nähtuvalt ei ole KLIM Konkurentsiameti kommentaari käsitanud, mistõttu juhib amet sellele veel kord tähelepanu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marilin Tilkson Energiaturgude osakonna juhataja Karl Jaak Rebane 667 2424 [email protected] Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 5 (5)