Sissetulev kiri

Justiitsministeerium 12.09.2023 nr 1-4/23/4206 Maagaasiseaduse, elektrituruseaduse, elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu Lugupeetud härra Laanet Esitame maagaasiseaduse, elektrituruseaduse, elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Tulenevalt eelnõu kiireloomulisusest palume esitada oma ettepanekud ja märkused eelnõule viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: Eelnõu ja selle seletuskiri koos lisaga Teadmiseks: Rahandusministeerium, Konkurentsiamet, Eesti Varude Keskus AS Kristjan Kaldmaa, 715 3421 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 07.09.2023 Maagaasiseaduse, elektrituruseaduse, elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seadus § 1. Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „jaotamise“ tekstiosaga „varumakse tasumise korraldamise“; 2) paragrahvi 262 lõike 9 teist lauset täiendatakse pärast sõna „soetushinnaga“ tekstiosaga „ning eristab käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud arvetel strateegilisest gaasivarust omandatud gaasist tarbijale eraldatud koguse ja selle hinna. Gaasivaru jaotatakse müüja poolt kõigi tema tarbijate vahel proportsionaalselt vastavalt müüja portfelli puudujäägile. Gaasimüüja teavitab tarbijaid eelnevalt ette strateegilise gaasivaru kasutamisest.“; 3) paragrahvi 262 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Varu haldaja müüb strateegilisest gaasivarust kasutusele antava varu bilansiperioodi bilansigaasi hinnaga või kaalutud keskmise soetushinnaga, sõltuvalt sellest, kumb nendest on kõrgem.“; 4) paragrahvi 264 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „Gaasivaru“ sõnadega „Kaitstud tarbijate gaasivaru“; 5) paragrahvi 267 pealkirja, lõiget 1, lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja punkte 2, 4 ja 5 ning lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „gaasivaru“ sõnadega „ning veeldatud maagaasi terminali haalamiskai ja taristu“; 6) paragrahvi 267 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) muud käesolevast seadusest tulenevad strateegilise gaasivaru hoidmise ning veeldatud maagaasi terminali haalamiskai ja taristu haldamise kohustuse täitmisega seotud kulud.“; 7) paragrahvi 267 lõikes 4 asendatakse sõna „võrguettevõtja“ sõnaga „tarbija“; 8) paragrahvi 267 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tarbijatelt kogub varumakset võrguettevõtja. Kogutud varumakse laekub varu haldajale võrguettevõtjalt. Võrguettevõtja on kohustatud ettenähtust suuremas ulatuses kogutud varumakse arvestama tarbijale ettemaksuna tulevikus tekkivalt varumakse kohustuselt. Kui tarbija jätab varumakse tasumata, on võrguettevõtjal kohustus tasumata jäänud varumakse tarbijalt sisse nõuda.“; 9) paragrahvi 267 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „tekib“ sõnaga „tarbijal“; 10) paragrahvi 267 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Varumakse arvestamise periood on kalendrikuu. Võrguettevõtja esitab varu haldajale hiljemalt 15. kuupäevaks teabe eelneval kalendrikuul tarbijatele edastatud gaasi koguse kohta. Varu haldaja esitab võrguettevõtjale varumakse arve suuruses, mis vastab võrguettevõtja poolt eelneval kalendrikuul tarbijatele edastatud gaasi kogusele ja kehtivale varumakse määrale. Võrguettevõtja tasub varu haldaja poolt esitatud arve hiljemalt 20. kuupäevaks.“; 11) paragrahvi 267 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui võrguettevõtja ei tasu arvet käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt, esitab varu haldaja võrguettevõtjale varumakse teate.“; 12) paragrahvi 267 lõikes 9 ja lõike 10 esimeses lauses asendatakse sõnad „varumakse maksja“ sõnaga „võrguettevõtja“ vastavas käändes; 13) paragrahvi 268 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Varumakse määra kehtestamise aluseks on strateegilise gaasivaru koguse ja veeldatud maagaasi terminali haalamiskai ja taristu haldamiseks vajalik eeldatav kulu perioodil 1. mai kuni 30. aprill ning sel perioodil Eesti gaasisüsteemis tarbitava gaasi eeldatav kogus.“; 14) paragrahvi 268 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „varu“ sõnadega „ning veeldatud maagaasi terminali haalamiskai ja taristu“; 15) paragrahvi 268 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui ajavahemikul 1. maist kuni 30. aprillini tasutud varumakse kogusumma ületab vastava perioodi strateegilise gaasivaru haldamise kulu või on sellest väiksem, võetakse see arvesse järgmisel varumakse määra kehtestamisel.“; 16) paragrahv 269 loetakse §-ks 2610 ja seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 269 järgmises sõnastuses: „§ 269. Aruandlus (1) Maksu- ja Tolliamet esitab varu haldajale iga kuu viimaseks kuupäevaks andmed võrguettevõtja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud aktsiisideklaratsioonile kantud gaasi koguse kohta. (2) Gaasivõrgu süsteemihaldur esitab varu haldajale iga kuu viimaseks kuupäevaks andmed gaasi müüjate turuosa kohta.“; 17) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse punktiga 30 järgmises sõnastuses: „30) kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga.“. § 2. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 761 lõikest 2 jäetakse välja sõna „tegevusloaga“; 2) paragrahvi 762 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Võrguettevõtja kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga juhul, kui üldteenuse müüjat ei ole leitud § 761 lõike 2 alusel korraldatud riigihanke korras. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.“; 3) paragrahvi 762 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Võrguettevõtja ja § 761 lõike 2 alusel korraldatud riigihanke korras leitud müüja avaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tüüptingimused oma veebilehel ning annavad nende kohta teavet isikule, kes seda nõuab.“; 4) paragrahvi 763 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 765 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui elektribörsi Eesti hinnapiirkonna päev-ette turu hind kalendrikuu kohta on kahel järjestikusel kalendrikuul madalam kui käesoleva seaduse §-s 766 nimetatud tootmishind, lõpetab elektrimüüja universaalteenuse tarbijaga sõlmitud lepingu, teatades sellest tarbijale vähemalt 30 päeva ette. Tarbijal on õigus lepingu lõpetamisest keelduda, teatades sellest elektrimüüjale 30 päeva jooksul teate saamisest. (12) Lõikes 11 nimetatud lepingu lõpetamise teatega teeb müüja tarbijale ettepaneku sõlmida tarbijale müüja pakutavatest tingimustest kõige soodsamatel tingimustel elektrimüügileping. Kui tarbija oma eelistusest müüjale teada ei anna, viib müüja universaalteenuse lepingu lõppemisel tarbija üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule sellel hetkel müüja poolt pakutavatel üldlevinud tingimustel.“; 6) paragrahvi 766 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tootja, kelle tootmisseadme netovõimsus on 150 MW või rohkem, on kohustatud võrdsetel tingimustel müüma elektrienergiat elektrimüüjale universaalteenuse osutamiseks hinnaga, mis on kooskõlastatud Konkurentsiametiga (edaspidi tootmishind).“. § 3. Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmine Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse (RT I, 22.09.2022, 1) § 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „§ 763 lõige 11,“. § 4. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 291 järgmises sõnastuses: “291) strateegilise gaasivaru haldajale varumakse tasumise kontrollimiseks maagaasiseaduse alusel;". § 5. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 ja § 4 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Lauri Hussar Tallinn, 2023 Algatab Vabariigi Valitsus __________ 2023. a nr Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)  07.09.2023 Maagaasiseaduse, elektrituruseaduse, elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seaduse muutmise eesmärk on täpsustada maagaasiseaduse1 (edaspidi MGS) §-s 267 sätestatud gaasi varumakse tasumise põhimõtteid, mis on seotud hädaolukorra seaduse2 (edaspidi HOS) § 181 lõike 3 alusel moodustatud strateegilise gaasivaru haldamisega ja veeldatud gaasi terminali haalamiskai ja taristu, sh sadamataristu haldamisega seotud kulutustega. MGS-i § 267 kohaselt loetakse strateegilise gaasivaru haldamise kuludeks varu hoidmisega seotud kulu (nt gaasihoidla tasu), varu kindlustamise kulu, varu koguse ja varu nõuetele vastavuse kontrollimisega seotud kulud, varu haldaja tegevuskulud ja eelnõu kohaselt edaspidi ka veeldatud gaasi (edaspidi LNG) ujuvterminali haalamiskai ja sellega funktsionaalselt seotud taristu, sh sadamataristu haldamise kulu. Strateegilise gaasivaru ja LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks vajalikud taristu haldamise kulud kaetakse gaasi varumaksest. Seadusemuudatusega lisatakse MGS-i ka varu haldaja (AS Eesti Varude Keskus) õigus saada gaasi varumakse maksmise kontrollimiseks vajalikke andmeid ja infot Maksu- ja Tolliametilt (edaspidi MTA) ning AS-ilt Elering. Elering AS esitab varu haldajale iga kuu viimaseks kuupäevaks andmed gaasi müüjate turuosa kohta. MTA-le antakse õigus esitada varude haldajale võrguettevõtjate poolt aktsiisideklaratsioonile kantud gaasi koguse kohta andmeid, mis on vajalikud selleks, et varude haldajal oleks võimalik kontrollida võrguettevõtjate poolt varumakse tasumisel esitatud andmete õigsust. Selleks, et MTA saaks anda AS-ile Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK) vajaminevaid andmeid, muudetakse ka maksukorralduse seadust3, kuna tegemist on maksusaladust sisaldava teabe avaldamisega. Seadusega sätestatakse ka järelevalve kohustus Konkurentsiametile. Hädaolukorras peab Konkurentsiamet teostama järelevalvet turul tegutsevate gaasimüüjate kohta, et nad müüks strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi edasi soetushinnaga ja ei teeniks põhjendamatut kasumit kriisi ajal. Lisaks täpsustatakse seaduse muutmisega varumakse maksja tähendust ja täpsustatakse mõiste varu sisu. Kuna varem lasus varumakse maksmise kohustus võrguettevõtjal, siis käesoleva muudatuse tulemusel on strateegilise gaasivaru varumakse maksja gaasi tarbija, kellelt võrguettevõtja kogub varumakset ning mis seejärel tasutakse strateegilise gaasivaru haldajale EVK-le. Muudatuse eesmärk on muuhulgas ka tarbijatelt kogutava varumakse läbipaistvuse suurendamine gaasi lõpptarbijate jaoks. Varumakse avaldab mõju kõikidele gaasitarbijatele, nii kodu- ja äritarbijatele. Gaasitarbijate arvetel jääb varumakse osakaal ligikaudu 1% juurde kogu gaasiarvest. 1 RT I, 09.08.2022, 22 2 RT I, 09.08.2022, 25 3 RT I, 30.06.2023, 43 1 Täpsustatakse ka kaitstud gaasivaru mõistet. Kaitstud tarbijate gaasivarule on täna kehtivas MGS-is viidatud kui varule. Edaspidi viidatakse sellele kui kaitstud tarbijate gaasivarule, mis muudab paragrahvide sisu üheselt mõistetavamaks. Lisaksmuudetakse elektrituruseaduse universaalteenuse ja üldteenuse regulatsiooni. Muudatuse järgi ei ole üldteenus enam seotud universaalteenuse tootmishinnaga. Ühtlasi peab muudatuse järgi elektrimüüja lõpetama universaalteenuse osutamise universaalteenuse tarbijale, kui elektrituru kahe eelneva kuu aritmeetiline keskmine hind on olnud soodsam kui universaalteenuse tootmishind. Tarbijatele jääb õigus otsustada ning ta võib keelduda börsihinnal põhinevale üldteenusele üleviimisest, andes sellest elektrimüüjale teada 30 päeva jooksul pärast elektrimüüjalt teate saamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi energeetika osakonna, energiaturgude talituse varustuskindluse nõunik Kristjan Kaldmaa ([email protected], 5885 1135). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]) ja Kliimaministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anna-Liisa Kotsjuba ([email protected], 625 8998). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected], 5307 4485). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse maagaasiseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 37, elektrituruseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 5, elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse redaktsiooni RT I, 22.09.2022, 1 ning maksukorralduse seaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 43. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja lihthäälteenamust. 2. Seaduse eesmärk Käesoleva eelnõu eesmärk on tagada pikaajalise gaasitarne häire korral gaasisüsteemi toimepidevus ja korraldada strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmine ka LNG kasutamisel. 2023. aasta 1. maist jõustunud MGS-i redaktsiooniga ei korraldatud strateegilise gaasivaru haldamisega seotud kulude katmise põhimõtteid LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks vajaliku taristu haldamiseks. Eelnõuga lisatakse gaasi varumakse hulka ka LNG terminali halduskulude katmine, mida 2023. aasta 1. maist jõustunud MGS ei reguleeri, kuna varu haldaja omandas gaasi varustuskindluste tagamiseks rajatud LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks vajaliku taristu (haalamiskai ja kaldapealne kinnistu) 2023. aasta märtsis. Eelnõuga antakse MTA-le volitus esitada varu haldajale igal kuul andmeid võrguettevõtja edastatud gaasi koguse kohta. Nende andmete esitamine on vajalik selleks, et varu haldajal oleks võimalik kontrollida, kas võrguettevõtjad on gaasi varumakse tasunud. 1. maist 2023 jõustunud MGS-i redaktsiooni kohaselt kogub varu haldaja võrguettevõtjatelt gaasi varumakset ja võrguettevõtjal on kohustus tasuda varumakseid eelneval kuul lõpptarbijatele edastatud gaasi mahult. Varu haldaja on kohustatud kontrollima varumakse tasumist eelneval kuul tarbijatele edastatud gaasi koguse andmete alusel, mis on kantud aktsiisideklaratsioonile. Kui 2 võrguettevõtja on varumakse tasumisel eksinud kogusega, on varu haldaja kohustatud vähem makstud varumakse võrguettevõtjalt sisse nõudma. 2023. aasta 1. maist jõustunud MGS ei näe ette varu haldaja õigust MTA-ga andmeid vahetada, ent see on ainus viis, kuidas varu haldja saab kontrollida varumakse maksmisel aluseks võetud eelneval kuul tarbijatele edastatud gaasi kogust. Selleks, et varu haldaja saaks esitada võrguettevõtjale nõude vähem makstud varumakse tasumise kohta, lisatakse MGS-i vastav norm, mis annab varu haldajale õiguse võrguettevõtja edastatud gaasi mahtu ja varumakse nõuetekohast tasumist kontrollida MTA andmete alusel. Gaasimahtude kontrollimiseks on vaja sätestada see ka maksukorralduse seaduses, mis võimaldaks MTA-l vastavaid andmeid varu haldajale edastada. Sarnane regulatsioon on kehtestatud ka vedelkütusevaru seadusega4, mis annab varu haldajale võimaluse saada kütuse varumakse tasumise kontrollimiseks vajalik info MTA-lt. Eelnõus sätestatakse andmete vahetamine ka AS-iga Elering, kes on gaasivõrgu süsteemihaldur. Gaasivõrgu süsteemihaldur edastab varu haldajale andmeid gaasi müüjate müügimahtude kohta. Nimetatud teave on vajalik, kui varu haldaja peab tarneraskuste ja varustamise häirete tõttu riigi strateegilise gaasivaru kasutusse andma ja võrdleb laekunud gaasitellimusi gaasi müüjate statistiliste müügikogustega. Lisaks kehtestatakse eelnõuga järelevalve kohustus Konkurentsiametile. Kui kasutusele võetakse strateegilised gaasivarud, siis gaasi müüja on kohustatud seda edasi müüma soetushinnaga. Järelevalve eesmärk on tagada, et EVK-lt ostetud gaasivarusid ei müüda edaspidi tunduvalt kallima hinnaga edasi. Samuti täpsustatakse „varumakse maksja“ tähendust ja täpsustatakse „kaitstud gaasitarbija“ sõnastust. Kuna varem lasus varumakse maksmise kohustus võrguettevõtjal, siis käesoleva muudatuse tulemusel on varumakse maksja gaasi tarbija, kellelt võrguettevõtja kogub varumakset ja edastab selle Eesti Varude Keskusele. Kui võrguettevõtja oleks endiselt varumakse maksja, siis tarbijatel võib tekkida küsimusi, miks nemad peaksid varumaksed maksma. Muudatuse eesmärk on tarbijatelt kogutava varumakse läbipaistvuse suurendamine gaasi lõpptarbijate jaoks. „Kaitstud tarbijate gaasivarule“ on MGS-is viidatud kui „varule“, kuid edaspidi viidatakse sellele kui „kaitstud tarbijate gaasivarule“, mis muudab sisu üheselt mõistetavaks. Elektrituruseaduse muutmine tagab elektritarbijatele soodsama elektrihinna olukorras, kui tarbija ei ole olnud ise turul piisavalt aktiivne. Muudatuse eesmärk on võimaldada vähem aktiivsetel tarbijatel võimalikult palju kasu saada börsil olevatest madalamatest hindadest. Eelnõu MGS-i osa on seotud 2023. aasta 1. mail jõustunud MGS-i redaktsiooniga (RT I, 09.08.2022, 22) ning täpsustab gaasi varumakse tasumist ja MTA poolt võrguettevõtjate edastatud gaasi koguse kohta andmete edastamist varu haldajale. MTA andmeteta ei ole varu haldajal võimalik kontrollida, kas võrguettevõtja on gaasi varumakse seaduse järgi nõuetekohaselt tasunud. Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktis 1 toodud põhjusel - eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline.5 4 RT I, 30.06.2023, 99 5 RT I, 29.12.2011, 228 3 Maagaasiseaduse kiireloomulisus väljendub selles, et muudatused peavad kehtima hakkama hiljemalt 01.01.2024, mis võimaldab haalamiskai ja sealse infrastruktuuriga seotud haldamiskulud katta samuti varumaksest. Lisaks on vaja muuta varumaksega seotud tasumise tähtaegasid. Hetkel kehtiv varumakse tasumise 15. kuupäev ei võimalda võrguettevõtjatel õigeaegselt tasuda varumakset, kuna selleks ajaks pole veel tarbijatelt kõik summad laekunud. Hetkel toimub varumakse tasumine kokkuleppepõhiselt EVK ja võrguettevõtjate vahel 20. kuupäevaks. Elektrituruseaduse muudatuse kiireloomulisus väljendub vajadusest turul väheaktiivseid tarbijaid kaitsta, et nad ei kannaks põhjendamatut suurt rahalist koormust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu käsitleb gaasitarne ja gaasiga varustamise häire korral gaasisüsteemi toimepidevuse tagamist, täpsustab strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmist ja elektrituruseaduses oleva universaalteenuse kasutamise põhimõtete muutmist. Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. § 1. Maagaasiseaduse muutmine Punktiga 1 täiendatakse §1 lõiget 1, mis sätestab seaduse reguleerimisala. Kuna käesolevad MGS muudatused kirjeldavad muuhulgas varumakse kogumise loogikat, siis lõikesse tuleb lisada varumakse tasumise korraldamise mainimine, mida varem seal polnud. Punktiga 2 täpsustatakse § 262 lõikes 9 mainitud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi müümise hinda ja loogikat. Kui tegemist on hädaolukorraga MGS § 61 tähenduses ja gaasimüüjal on puudulikud gaasivarud nõudluse katmiseks, hangitakse tarbijatele gaasi tagamiseks puudujääv osa strateegilisest gaasivarust. Strateegilisest gaasivarust hangitud gaas jaotatakse müüja poolt proportsionaalselt tarbijate vahel, sõltumata tarbijaga varasemalt sõlmitud gaasimüügi lepingust. Sellisel juhul eristatakse arvetel strateegilisest gaasivarust ostetud gaas ja selle hind paralleelselt olemasoleva gaasiga, mille puhul jääb kehtima tarbijaga sõlmitud lepingu põhine hind. Näiteks on võrguettevõtja suuteline tagama 60% gaasist, kuid 40% jääb puudu. Tarbijale esitataval arvel eristatakse proportsioonid, näiteks 40% tarbitud gaasist tuleneb strateegilisest gaasivarust ja 60% gaasist tuleneb gaasimüüjalt kehtiva lepingu alusel. Strateegilise gaasivaru 40% puhul tuuakse arvel eraldi välja selle gaasikoguse hind ning samuti lepingupõhise 60% gaasikoguse hind. Gaasimüüja peab eelnevalt tarbijatele teada andma gaasi puudujääkist ning plaanist kasutada strateegilise gaasivaru ressursse. Sellisel juhul kehtib samuti eeldus, et strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi hind on kõrge, mis suunab tarbijaid vähem tarbima kriisiolukorras ning otsima alternatiive. Võrguettevõtja edastab varust ostetud gaasi tarbijale edasi strateegilisest varust gaasi soetamise hinnaga, mis välistab olukorra, et võrguettevõtja teeniks hädaolukorras põhjendamatult suurt kasumit. Järelevalvet selle üle teeb Konkurentsiamet. Punktiga 3 määratakse loogika, millise hinnaga müüakse gaasimüüjatele varu haldaja poolt strateegilisest gaasivarust gaasi. Strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi müüakse kas omahinnaga (varu soetamise hind) või bilansigaasi hinnaga, mida ostab Elering bilansigaasihaldurilt sellel päeval, sõltuvalt sellest, kumb nendest on kõrgem. 4 Maagaasiseadusest6 tulenevalt on bilansiperiood 24-tunnine periood, mis algab hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise päeva hommikul kell 7.00. Bilansigaas on gaas, mida süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab bilansihaldurilt bilansihalduri bilansiportfellis bilansiperioodil tekkinud ebabilansi katteks. Bilansihaldur on turuosaline, kes tarnib gaasi ülekandevõrku või kellele ülekandevõrgust tarnitakse gaasi asjaomaste ühenduspunktide kaudu ja kes on bilansivastutuseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu. Bilansiportfell on bilansihalduri bilansivastutuse piirkond, mis on määratud nende turuosaliste mõõtepunktidega, kelle bilansi bilansihaldur tagab. Punktiga 4 täpsustatakse „gaasivaru“ sõnastust. Varem viidati „kaitstud tarbija gaasivarule“ sõnaga „gaasivaru“ ning lühendatult „varu“. Muudatuse tulemusel sõnastatakse ümber § 264 pealkiri ja lõige 1 ning kasutatakse „gaasivaru“ asemel „kaitstud tarbijate gaasivaru“, mis edaspidi on lühendatult „varu“. Muudatuse eesmärk on muuta sõnastus üheselt arusaadavaks. Punktiga 5 täiendatakse MGS-i § 267 pealkirja, lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja punkte 2, 4 ja 5 ning lõiget 3 ja lisatakse, et strateegilise gaasivaru haldamise kulud ja LNG maagaasiterminali haalamiskai haldamiskulud kaetakse varumakse maksja tasutavast strateegilise gaasivaru maksest (edaspidi varumakse). Varumakse maksab gaasitarbija, kellelt kogub selle makse võrguettevõtja, kes omakorda tasub varumakse varu haldajale AS-ile Eesti Varude Keskus. Valitsuskabineti 3. novembri 2022. a otsuse alusel otsustas majandus- ja taristuminister varu haldaja omanikuna anda 16. novembri 2022. a otsusega nr 231 AS-ile Eesti Varude Keskus volituse omandada gaasi varustuskindluse tagamiseks riigile strateegiliselt oluline LNG terminali haalamiskai ja taristu ning Pakrineeme kinnistu, mis kõik on vajalikud gaasi varustuskindluse tagamiseks ja mille halduskulud tuleb samuti katta gaasitarbijatelt kogutavast varumaksest. AS Eesti Varude Keskus ja Pakrineeme Sadama OÜ sõlmisid 10. märtsil 2023. a lepingu, millega riik omandas Paldiskis asuva LNG haalamiskai koos selle juurde kuuluva taristu ja sadamakinnistuga. Eelnõu punktiga 6 muudetakse MGS-i § 267 lõiget 1 ja lõike 2 punkti 6 viisil, mis võimaldab lisaks strateegilise gaasivaru haldamise kuludele katta gaasi varumaksest ka LNG maagaasiterminali haalamiskai ja taristu halduskulud. Eelnõu punktiga 7 muudetakse MGS-i § 267 lõiget 4. Eesmärk on muuta sõnastus üheselt mõistetavaks. Gaasi tarbimisel maksab varumakset tarbija olenevalt tema tarbitud maagaasi kogusest. Varumakset ei maksa võrguettevõtja, vaid ta kogub varumakse kokku oma klientidelt ja siis maksab saadud summa kehtiva varumakse määra järgi EVK-le. Eelnõu punktiga 8 muudetakse MGS-i § 267 lõiget 5 ning sätestatakse, et varu haldajale EVK-le laekub võrguettevõtjate poolt tarbijatelt kogutud varumakse. Võrguettevõtja on kohustatud ettenähtust suuremas ulatuses kogutud varumakse arvestama tarbijale ettemaksuna tulevikus tekkivalt varumakse kohustuselt. Lisaks, kui tarbija jätab varumakse tasumata, on võrguettevõtjal kohustus tasumata jäänud varumakse tarbijalt sisse nõuda. Üldjuhul tähendab see, et tarbija on võrguettevõtjale tarbitud gaasi eest arve maksmata, siis võrguettevõtja teeb meeldetuletuse ning kui tarbija seda eirab, pöördutakse inkassoteenust pakkuvate ettevõtete poole. 6 RT I, 30.06.2023, 37 5 Eelnõu punktiga 9 muudetakse MGS-i § 267 lõiget 6. Täpsustusega soovitakse muuta varumakse kogumise käik tarbijale läbipaistvamaks ja selgemaks. Eelnõu punktiga 10 muudetakse MGS-i § 267 lõiget 7. Seni kehtiva regulatsiooni kohaselt on varumakse maksja (võrguettevõtja) kohustatud varu haldajale varumakse tasuma hiljemalt 15. kuupäevaks. Uue redaktsiooni kohaselt deklareerib võrguettevõtja varu haldajale hiljemalt 15. kuupäevaks eelnenud kalendrikuul tarbijatele edastatud gaasi koguse. Võrguettevõtja tasub varu haldajale varumakse vastavalt eelnenud kalendrikuul tarbijatele edastatud gaasi kogusele ja kehtivale varumakse määrale. Muudetakse ka tähtaega, mil võrguettevõtja peab olema varude haldaja poolt esitatud varumakse arve tasunud. Uue redaktsiooni kohaselt peab võrguettevõtja tasuma varu haldajale varumakse 20. kuupäevaks. Muudatus on vajalik seetõttu, et võrguettevõtjad ei ole 15. kuupäevaks gaasi tarbijatele eelnenud kuul edastatud gaasi eest ise veel tasu saanud. Võrguettevõtja tasub edastatud gaasi koguselt arvutatud varumakse varu haldajale tähtajaks ka juhul, kui edastatud gaasi eest ei ole gaasitarbija võrguettevõtjale veel tasunud. Eelnõu punktidega 11 ja 12 muudetakse § 267 lõikeid 8–10. Tegemist on sõnalise täpsustusega, kus tuuakse selgemalt esile võrguettevõtjale kohalduvad kohustused. Võrguettevõtja kogub tarbijatelt gaasiarvetega varumakse määra, mis edastatakse EVK-le. Võrguettevõtja on kohustatud viivist maksma, kui nad pole EVK-le arvet õigeks ajaks tasunud. Eelnõu punktiga 13 muudetakse MGS-i § 268 lõiget 3 ning sätestatakse strateegilise gaasivaru koguse ja LNG terminali haalamiskai ja taristu haldamiseks vajaliku eeldatava kulu arvestamise perioodina varumakse määra kehtestamisel 1. mai kuni 30. aprill. Rahvusvaheline gaasiaasta ei ole sünkroonis kalendriaastaga ja gaasi arvestusperioodiks loetakse ajavahemikku 1. maist kuni 30. aprillini. Seetõttu on vajalik muuta kehtivas seaduses sätestatud gaasimüügikoguse kalendriaastapõhine arvestus gaasiaastapõhiseks arvestuseks, mille alusel arvutatakse gaasi varumakse määr järgnevaks perioodiks. Eelnõu punktiga 14 täiendatakse MGS-i § 268 lõiget 4 ja sätestatakse, et gaasi varumakse määra võib muuta vastavalt varu haldamise tegelikele kuludele ja veeldatud gaasi terminali haalamiskai ja taristu haldamise tegelikele halduskuludele juhul, kui haldamise kulusid pole võimalik katta laekunud ja kehtiva varumakse määrast. Varumakse uus määr hakkab kehtima järgmisel kuul selle majandus- ja taristu ministri määrusega kehtestamise kuust arvates. Eelnõu punktiga 15 muudetakse § 268 lõiget 5. Kehtiva seaduse kohaselt arvestatakse varumakse määra kehtestamisel gaasi tarbimise prognoosi kalendriaasta kohta. Arvestades seda, et gaasiaasta algab 1. mail ja kestab 30. aprillini, on oluline sätestada gaasi varumakse määra kehtestamise aluseks võetav arvestusperiood samuti 1. maist kuni 30. aprillini. Muudetud sõnastuse kohaselt, kui perioodil 1. maist kuni 30. aprillini tasutud varumakse kogusumma ületab vastava perioodi strateegilise gaasivaru haldamise kulud või on sellest väiksem, võetakse see arvesse järgmisel varumakse määra kehtestamisel. Eelnõu punktiga 16 täiendatakse MGS-i 3. peatükki. Paragrahv 269 loetakse §-ks 2610 ning uue lisatava §-ga 269 sätestatakse MTA-le ja gaasivõrgu süsteemihaldurile (AS Elering) aruandekohustus varu haldajale. Lõikega 1 volitatakse MTA-d edastama varumakse kogumiseks vajalikku infot varu haldajale. Varumakse tasumise õigsuse kontrollimiseks vajalikud andmed võrguettevõtja poolt edastatud 6 gaasi koguste kohta on olemas MTA-l ja neid andmeid esitamata ei ole AS-il Eesti Varude Keskus võimalik kontrollida võrguettevõtjate makstava varumakse õigsust ega täita MGS-i § 267 lõikes 8 sätestatud kohustust. Juhul, kui võrguettevõtja ei tasu varumakset, on varu haldajal kohustus esitada varumakse maksjale teade ja arvestada tasumata summalt viivist. Lõike 1 kohaselt esitab MTA varu haldajale ehk AS-ile Eesti Varude Keskus andmed võrguettevõtja poolt eelmisel kalendrikuul edastamisele lubatud gaasi koguse kohta hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. MTA esitab võrguettevõtjate poolt aktsiisideklaratsioonile kantud info gaasi koguste kohta. Varumakse maksmise kohustus tekib tarbijal, kui ta tarbib võrguettevõtja poolt talle edastatud gaasi. Võrguhaldur kogub tarbijatelt varumakse neile edastatud gaasi koguse pealt ja maksab selle varu haldajale. Varumakse arvestusperiood on üks kalendrikuu. Varumakse maksab võrguettevõtja varu haldajale. Võrguhaldur on kohustatud varumakse tasuma eelnõu jõustumisest arvates hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks (seni kehtiva redaktsiooni kohaselt 15. kuupäevaks), lähtudes varumakse määrast ja edastatud gaasi kogusest. Varu haldaja esitab võrguettevõtjale varumakse arve. Kui võrguhaldur ei ole varumakset edastatud gaasimahu kohaselt õigeks ajaks tasunud, on AS-il Eesti Varude Keskus kohustus esitada võrguettevõtjale varumakse teade. Varumakse peab olema tasutud 10 päeva jooksul pärast teate kättesaamist, kooskõlas Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-4-1-15-07 (vedelkütusevaru makse tasumise menetlus)7, kus on sätestatud, et tasumisele kuuluva varumakse teade on haldusakt avalik- õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses8. Varumakse tähtajaks tasumata jätmisel arvestatakse sellelt viivist. Täiendavalt, MTA ei kontrolli igakuiselt võrguettevõtjate tegevust (sh jaotusvõrgust tegelikult edastatud maagaasi koguseid), vaid vastavad andmed esitavad võrguettevõtjad aktsiisideklaratsioonil ning seejuures tuleb arvestada praktikat aktsiisideklaratsioonide parandamisega (hilisem maagaasi koguste suurendamine või vähendamine). MTA esitab EVK- le võrguettevõtja poolt aktsiisideklaratsioonile kantud gaasikoguse andmed ja varumakse arvutatakse vastavalt deklaratsioonile kantud maagaasi kogustele. Sel juhul saab EVK ka hilisema aktsiisideklaratsiooni parandamise kohta info samuti otse MTA-lt (sama rütmiga nagu tehakse aktsiisideklaratsiooni parandusi, kuna iga muudatus tähendab uusi/muutunud andmeid). Antud juhul tähele panna seda, et kui võrguettevõtja parandab aktsiisideklaratsioonil koguseid, peab ta korrigeerima selle võrra ka järgmisel kuul tarbijale esitatud varumakse arvet vastavalt (nt tarbijale võib tekkida varumakse ettemaks). Sarnaselt võib tekkida ka EVK poolt võrguettevõtjale esitatud arvetel ettemaks või kohustus tasuda täiendav summa. Lõikega 2 sätestatakse gaasivõrgu süsteemihaldurile kohustus esitada varu haldajale iga kuu viimaseks kuupäevaks andmed gaasi müüjate turuosa kohta. Gaasi müüjal on õigus omandada gaasi HOS-i § 181 lõike 3 alusel riigi tegevusvaru koosseisu moodustatud strateegilisest gaasivarust. Gaasivõrgu süsteemihaldurilt saadavad andmed on EVK-le vajalikud selleks, et strateegilise gaasivaru kasutuselevõtu korral oleks varu haldajal võimalik täita gaasi võrguettevõtjate tellimusi vastavalt nende müügimahtudele. Hädaolukorras on gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetme subjektiks olev tarbijagrupp kohustatud oma gaasitarbimist piirama ja varu haldajal on kohustus seda kontrollida. Eelnõu punktiga 17 täiendatakse § 37 lõiget 3 punktiga 30, mis sätestab, et strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi edastamisel võrguettevõtjate poolt teeb järelevalvet 7 RKPJKo 3-4-1-15-07 8 RT I, 06.01.2023, 17 7 Konkurentsiamet. Järelevalve eesmärk on tagada, et müüja müüks strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi selle soetamise hinnaga ega teeniks kriisiolukorras põhjendamatut kasumit. Antud punkt ei tähenda Konkurentsiametile seda, et ta peab järelevalvet tegema EVK üle. Siin on mõeldud seda, et EVK (varu haldaja) käest saavad hädaolukorras osta strateegilisest gaasivarust gaasi gaasimüüjad. Konkurentsiameti ülesanne on teha järelevalvet sellele gaasile, mida gaasimüüjad edasi müüvad, näiteks võrguettevõtjatele. Antud juhul on oluline, et gaasi ei müüda edasi tunduvalt kõrgema hinnaga kasumi teenimise eesmärgil. § 2. Elektrituruseaduse muutmine Punktiga 1 muudetakse elektrituruseaduse paragrahvi 761 lõiget 2, mis käsitleb üldteenuse ostmist ja osutamist. Muudatuse tulemusel eemaldatakse lõikest sõna „tegevusluba“, kuna tänase seisuga enam selliseid tegevuslubasid Konkurentsiameti poolt ei väljastata. Tegemist on tehnilise muudatusega. Punktidega 2-3 muudetakse paragrahvi 762 lõikeid 1 ja 2, mis käsitlevad üldteenuse tüüptingimusi. Lõigetest eemaldatakse tekstilõigud „tema nimetatud müüjad“ ja lõikesse 1 lisatakse juurde tekstilõik „juhul kui üldteenuse müüjat ei ole leitud § 761 lõike 2 alusel korraldatud riigihanke korras“. Tegemist on tehnilise muudatusega. Kuna võrguettevõtja, kes ise üldteenust ei osuta, on kohustatud teenuse osutaja hankima paragrahvi 761 lõike 1 alusel läbi riigihanke, ei ole Konkurentsiameti kooskõlastus selliselt leitud müüja marginaalile enam kohane ja eemaldatakse seadusest. Läbi hanke leitud müüja tingimusi ei ole kohane hiljem muuta, kuna see läheb hanke lähenemisega vastuollu. Punktiga 4 muudetakse üldteenuse hind taas börsihinnapõhiseks. Eelnõu koostamise hetkel on sõltumata soodsast turuhinnast jätkuvalt paljud tarbijad üldteenusel, kasutades riigi kalleimat elektrienergiat. Muudatuse kohaselt rakendub üldteenuse hinnaks börsihind, nii nagu see oli enne universaalteenuse regulatsiooni kehtestamist. Punkt 5 kohustab elektrimüüjat lõpetama universaalteenuse lepingu, kui elektrituru hind on eelmised kaks kalendrikuud olnud madalam kui universaalteenuse tootmishind. See tagab elektrituru vähemaktiivsete osalejatele võimaluse saada osa madalast elektrituru hinnast. Universaalteenusele saab igal ajahetkel tagasi minna. Kui tarbijal on universaalteenuse leping ja eelneval kahel kuul on üldteenuse elektrihind olnud soodsam universaalteenuse hinnast, siis temaga lõpetatakse leping. Elektrimüüja teavitab sellest tarbijat 30 päeva ette. Juhul kui tarbija soovib endiselt jääda universaalteenusele, siis ta peab 30 päeva jooksul elektrimüüjat teavitama, et ta keeldub universaalteenuse lepingu lõpetamisest. Kui kaks kuud on olnud börsihind soodsam universaalteenusest, siis tarbija suunatakse edasi üldteenusele, mida käsitleb elektrituruseaduse § 761 lõige 1. Antud lõike kohaselt on väiketarbijal õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud. Üldteenust tarbivad avatud elektriturul kodukliendid, kellel ei ole sõlmitud elektrilepingut ühegi kindla elektrimüüjaga. See tähendab, et kui tarbija viiakse universaalteenuse lepingult üldteenusele, siis ta langeb lepinguta tarbijate gruppi. Tarbijale jääb pärast üldteenusele üleviimist õigus otsustada, kas ta soovib börsihinnal põhinevat üldteenust kasutada või ta soovib sõlmida endale uue meelepärase lepingu teise elektrimüüjaga. Tarbija saab soovi korral 8 valida turul tegutsevate elektrimüüjate endale sobiva elektripaketi, näiteks börsipaketi, fikseeritud hinnaga lepingu kindlaks ajaperioodiks jne. Samuti lisatakse paragrahvi 765 täiendav lõige 12. Muudatuse eesmärk on tagada tarbijale parima hinnaga elektrimüügileping. Universaalteenuse lepingu lõpetamise teatega teeb müüja tarbijale ettepaneku sõlmida tarbijale müüja poolt pakutavatest tingimustest kõige soodsamatel tingimustel elektrimüügileping. Kui tarbija oma eelistusest müüjale teada ei anna, viib müüja universaalteenuse lepingu lõppemisel tarbija üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule. Kui tarbija viiakse üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule, peab müüja seda tegema sellel hetkel üldlevinud tingimustel (näiteks ei tohi küsida kõrgemat marginaali võrreldes elektrimüüja poolt juba pakutavate börsipõhiste lepingutega). Punktiga 6 muudetakse § 766 lõike 1 sõnastus selliselt, et universaalteenuse raames ei müüda enam elektrit üldteenuse osutamiseks. See on vajalik seoses punktis 4 nimetatud muudatusega. Muudatuse järgi peab tootja universaalteenust osutama ainult universaalteenuse osutamiseks. § 3. Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmine Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadusega (RT I, 22.09.2022, 1) täiendati elektrituruseadust universaalteenuse regulatsiooniga kehtivusega kuni 1. mai 2026. a. Kuna elektrituruseaduse § 763 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks käesoleva eelnõu § 2 punktiga 4, on vaja vastav kehtetuks tunnistamise säte, mis jõustuks 1. mail 2026. a, elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadusest välja jätta. § 4. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses muudetakse maksukorralduse seaduse9 paragrahvi 29 „Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine“. Paragrahvile 29 lisatakse punkt 291, mis võimaldab maksuhalduril avaldada gaasivaru haldajale teavet varumakse tasumise kontrollimiseks. Teave on vajalik varu haldajale, et kontrollida varumakse laekumist ning mille alusel samuti esitatakse võrguettevõtjatele arved. § 5. Seaduse jõustumine MGS ja maksukorralduse seaduse muudatused jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. Elektrituruseaduse ja elektrituruseaduse ning konkurentsiseaduse muutmise seaduse muudatused jõustuvad üldkorras. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 9 RT I, 30.06.2023, 43 9 6. Seaduse mõjud MGS muudatuste eesmärk on parendada Eesti gaasisüsteemi valmisolekut reageerida potentsiaalsele tarnehäirele, võimaldada võtta kasutusele strateegiline gaasivaru ning korraldada strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmist. Muudatused omavad ennekõike mõju majandusele ja riigi julgeolekule. Muudatustel puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Elektrituruseaduse muudatus omab eelkõige positiivset mõju elektritarbijatele, kuna see võimaldab elektrit tarbida taskukohasemalt. Muudatuse eesmärk on tagada, et tarbijad saavad tarbida elektrit turutingimustes odavamalt võrreldes universaalteenusega. Siiski, kui elektriturul elektri hind kasvab, siis on tarbijatel alati võimalik tagasi minna universaalteenusele. Elektrituruseaduse muudatustel puudub mõju julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Elektrituruseaduse muudatustel puudub otsene mõju julgeolekule või välissuhetele. Maagaasiseaduse muudatused omavad mõju, kuna eelnõuga täpsustatakse gaasi varumakse maksmise regulatsiooni ning tagatakse strateegilise gaasivaru ja LNG terminali haalamiskai ja taristu, sh sadamataristu haldamisega seotud tegevuste jätkusuutlikkus ning gaasi varustuskindlus Eestis. Vene gaasitarnete peatamine tähendas olulist häiringut riigi energiajulgeolekule. Eesti sõltus oma gaasitarbimises (u 7% energiabilansis) tugevalt Venemaa gaasist – 80% tarbitud gaasist pärines Venemaalt. 2023. aasta 1. jaanuarist on gaasi importimine Venemaalt Eestisse keelustatud. Ka praegu kehtib Eestis varajase hoiatamise tase (ingl early warning level), lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/193810. Venemaa jätkuv sõda Ukrainas on suurendanud gaasi tarnekatkestuste ja piisavuse riski kogu Euroopa Liidus. 30. märtsil 2023 pikendas Euroopa Komisjon liikmesriikidele veel aasta võrra (kuni 31.03.2024) Euroopa gaasinõudluse vähendamise kava11 järgmist, mille kohaselt tuleb gaasi tarbimist vähendada 15%. Seega, Euroopa mõistes ei ole kriis läbi. Nõudluse kasvamise korral (nt saabuvad prognoositust külmemad ilmad) võib gaasiga varustamisel tekkida Euroopas probleeme just LNG piisavuse vaatest. Mõju majandusele Muudatused mõjutavad kohalike gaasitarbijatest ettevõtjate toimetulekut gaasi potentsiaalse tarnehäire korral ning lisavad võrguettevõtjate tegevusele lisakulusid läbi varumakse määra kogumise (IT-süsteemides tehtavad muudatused, finantskulud seoses tarbijate poolt varumakse tasumata jätmisega jms). Eelnõu muudatusena peab võrguettevõtja arvestama kohustusega tasuda gaasi strateegilise varu varumakset, mis arvestab ka veeldatud gaasi terminali haalamiskai haldamiskulusid. Võrguettevõtja kogub varumakset tarbijatelt sõltuvalt nende tarbitud gaasikogustele. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1938, 25. oktoober 2017, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (EMPs kohaldatav tekst) 11 Euroopa Komisjon, Teabevahetuse peadirektoraat (2022). Euroopa gaasinõudluse vähendamise kava. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus. https://data.europa.eu/doi/10.2775/827399 10 Suurim kulu, mis varumaksest on vaja katta, on varu hoidmisega seotud kulu. Inčukalnsi gaasihoidla operaatori Conexus Baltic Grid kehtestatud hinnakirja järgi tuleb hoidlas paikneva gaasi üleviimisel ühest hoiuperioodist teise (01.05.2023 kuni 30.04.2024) maksta tasu 1,3581 eurot megavatt-tunni eest. Pakrineeme LNG kai halduskulu jääb prognooside kohaselt 2023. aastal 350 000 euro piiresse. Täpsemad kulud 2024. aastaks selguvad 2023. aasta sügise jooksul, kuna kulud sõltuvad sadamateenuse operaatori hanke tulemustest. Varu haldaja poolt omandatud Pakrineeme haalamiskai ja taristu kaudu on tulevikus võimalik suunata Eesti gaasisüsteemi ligikaudu 5 TWh gaasi aastas. Ujuvterminali vastuvõtuvõimekus ei saa toimida ja taasgaasistamise (FSRU12) ja LNG tankerid ei saa silduda, kui nende teenindamiseks puudub rahvusvahelistele nõuetele vastav sadamataristu, mille haldamiskulud liidetakse samuti varumaksesse. Gaasiaasta arvestus algab 1. maist ja lõppeb 30. aprillil. Arvestades AS Eleringi aastase gaasitarbimise hinnangut, kehtestati 2023. aasta gaasi varumakse määraks 0,4 eurot/MWh. MGS-i § 286 lõike 6 kohaselt kehtestati varumakse määr majandus- ja taristuministri määrusega alates 1. maist 2023. Strateegilise gaasivaru haldamise kulud on 1 teravatt-tunni (TWh) gaasivaru puhul u 1,5 miljonit eurot. Arvestades gaasi müügimahuks 3,7 TWh aastas, kujuneb varumakse määraks 1,5 miljonit eurot: 3,7 TWh = 0,4 eurot megavatt-tunni (MWh) eest. Võrguettevõtjad koguvad gaasivaru maksemäära edastatud gaasi mahu järgi lõpptarbijatelt. Eestis oli 2022. aastal kodutarbijaid47 969 ning nende gaasitarbimise maht oli 392,5 GWh. Mittekodutarbijaid, ehk äritarbijaid, oli kokku 14 225, kelle tarbimismaht oli 3514, 94 GWh.13 Muudatused omavad rahaliselt suuremat mõju äritarbijatele, kuna nad tarbivad ligikaudu üheksa korda rohkem võrreldes kodutarbijatega. Oletades, et Pakrineeme LNG haalamiskai halduskuludeks edaspidi ligikaudu 500 000 eurot aastas ning oletades, et järgmisel aastal on gaasitarbimine samas suurusjärgus, mis käesoleval aastal (3,7 TWh), siis halduskulude lisandumine hetkel kehtivale varumaksele tähendaks tarbijale täiendavat kulu 0,13 eurot ühe MWh kohta (500 000€ / 3 700 000 MWh=0,13€). Alates 01.05.2023 kehtima hakanud varumakse määr 0,40€/MWh on seotud strateegilise gaasivaru hoidmisega Inčukalnsi gaasihoidlas, millega seotud haldamiskulud on aastas kokku ligikaudu 1,5 miljonit eurot (1 500 000€ / 3 700 000 MWh= 0,40€/MWh). Oletades, et varu hoidmisega seotud kulud jäävad samasse suurusjärku järgmisel aastal ja kaiga seotud halduskulud on 0,5 miljonit eurot, siis uus varumaksemäär võib hinnanguliselt olla 0,53€/MWh kohta. Siiski, tegemist on oletusega ning täpne varumakse määr selgub selle aasta lõpus, kui kindlalt on teada järgmise aasta kulud. Haalamiskaiga seotud täpsemad kulud 2024. aastaks selguvad 2023. aasta sügise jooksul, kuna kulud sõltuvad sadamateenuse operaatori hanke tulemustest. Eelneva näite põhjal moodustaks varumakse edaspidi tarbija lõplikust gaasiarvest marginaalse osa, ligikaudu 1%. Näiteks, kui keskmine kodutarbija tarbib aastas 9 MWh gaasi ja ühe MWh hind oleks 50 eurot (aastas kokku 450€), siis varumakse lisandumine tooks tarbijale kaasa täiendava rahalise väljamineku, milleks on ligikaudu 5 eurot (9 MWh*0,53€=4,77€). Samuti mõjutab varumakse suurenemine gaasi tarbivaid ettevõtjaid. Sarnaselt tavatarbijatega suureneb nende kulu vähesel määral, ligikaudu 1%. Siiski mõlemate tarbijagruppide puhul tuleb 12 FSRU (ingl Floating LNG Storage and Re-gasification Unit) on taasgaasistamistanker. 13 ARUANNE ELEKTRI- JA GAASITURUST EESTIS 2022. Konkurentsiamet: Tallinn. 11 meeles pidada, et tegemist on kriisiolukordades toimetulekuks mõeldud maksega. Kriisiolukorras on kõikidele gaasitarbijatele tagatud gaasiga varustatus. Samuti saavad enda tegevust jätkata gaasist sõltuvad ettevõtted, sh tarbijatele kaugkütteteenust pakkuvad gaasikatlamajad. Lisaks aitab gaasivaru hoiduda olukorrast, kus gaasiküttel põhinevates kodudes elavad inimesed peaksid gaasi ja gaasikütte puudumisel talveperioodil kolima tuttavate juurde. Halvim variant oleks inimeste evakueerimine, kui gaasipuudujäägi tulemusel ei suudeta neile külmal talvel sooja tagada. Varumakse eesmärk on pakkuda kõikidele gaasitarbijatele kindlustunnet kriisiolukordades, kuna tagatud on 1 TWh jagu strateegilist gaasivaru ning on loodud võimekus Paldiskisse tuua ujuvterminali. Elektriseaduse muudatuse tulemusel on võimalik börsihindadest kasu lõigata vähem aktiivsetel tarbijatel. Elektri börsihinnad on juba mõnda aega olnud madalamal kui universaalteenuse hind. Sellele vaatamata on juuli seisuga endiselt 87762 elektritarbijat üldteenusel universaalteenuse hinnaga (joonis 1). Joonis 1. Universaalteenuse kodutarbijate statistika ja tarbimismaht (allikas: Elering ja päringud elektrimüüjatele). Muudatused omavad positiivset mõju vähemaktiivsetele kodutarbijatele, kuna neid soovitakse kaitsta kõrge elektrihinna eest. Näiteks võrreldes 2023. aasta suveperioodiga, kus börsihinnad olid madalad, siis universaalteenusel olijad kaotasid sellel perioodil majanduslikult. Konkurentsiameti poolt kehtestatud universaalteenuse tootmishind on alates 30.09.2022 olnud 15,3 senti/kWh.14 Võrreldes seda näiteks 23.06-23.07.2023 keskmise börsihinnaga, siis börsil oli Eestis keskmiseks hinnaks 7,95 senti/kWh kohta.15 Börsihinnad on olnud universaalteenuse hinnast madalamad juba mõnda aega alates 2023. aasta kevadest saati. 14 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Universaalteenus 15 Nord Pool. Päevette hinnad-Monthly. 12 Teatud juhul võib kaasneda ka ebasoovitav negatiivne mõju. Näiteks on kaks kuud olnud elektrihind börsil odavam ja tarbija on üle läinud börsihinnal põhinevale üldteenusele. Siiski võib juhtuda ootamatuid olukordi, näiteks Soome Olkilioto tuumaelektrijaamas toimub avarii, mis vähendab sealse soodsa elektri lisandumist turule või toimub rike Estlinkide ühendustes. Ootamatustest tulenevatel juhul võib see kaasa tuua elektrihinna kallinemise, eriti talvise kõrge elektritarbimisega perioodil. Edaspidi peavad tarbijad keelduma elektrimüüja pakkumisest üle minna börsipõhisele paketile, kui nad soovivad endiselt jääda universaalteenusele. Sellega jäetakse tarbijale valikuvabadus vastavalt enda nägemusele valida soovitud elektripaketti. Äritarbijad saavad universaalteenust kasutada kuni 2023. aasta lõpuni ning neile on muudatustel vähene mõju. 2023. aasta juuli seisuga oli 5325 äritarbijat ja 46 kohalikku omavalitsust universaalteenusel. Joonis 2. Äritarbijad ja KOV-id universaalteenusel (allikas: Elering ja päringud elektrimüüjatele). Elektrituruseaduse muudatused toovad kaasa halduskoormuse kasvu elektrimüüjatele, kes peavad jälgima börsielektri keskmist hinda kahel kuul ja sellele vastavalt tegema tarbijatele ettepaneku minna universaalteenusest üle börsihinnale põhinevale üldteenusele. Muudatused ei too võrguettevõtjatele kaasa täienevaid tööülesandeid, sealhulgas olukordades, kui tarbijad jäävad neile gaasiarvete eest võlgu. Kui tarbijad jäävad võrguettevõtjale oma gaasiarvete eest võlgu, siis võrguettevõtja peab need neilt sisse nõudma (sh varumakse). Tegemist on tavapärase tegevusega, mida teostatakse igapäevaselt, ja pole põhjust arvata, et see suurendab võrguettevõtjate töökoormust. Elektrituruseaduse muudatused suurendavad töökoormust elektrimüüjatel, kes edaspidi peavad jälgima turuhindasid ja vajadusel lõpetama universaalteenuse lepinguid, kui eelneva kahe kuu jooksul on elektrihind turul olnud odavam kui universaalteenuse tootmishind. EVK halduskoormus samuti suureneb, kuna tuleb koguda varumakset võrguettevõtjatelt ja teostada andmete õigsuse kontrolli MTA andmetele tuginedes. Palgata tuleb täiendavat tööjõudu, kelle vastutusalasse kuuluks andmete kontrollimine ja arvete väljastamine. MTA 13 töökoormus suureneb samuti, kuna neil tuleb edastada väljavõtteid võrguettevõtjate poolt aktsiisideklaratsioonil esitatud andmeid. MTA näitel tuleb teha koondväljavõtteid esitatud aktsiisideklaratsioonidest ja esitada need EVK-le. MTA töökoormus küll suureneb, kuid puudub vajadus täiendavate ametikohtade järele. Elering AS-i halduskoormus samuti suureneb, kuid puudub vajadus palgata täiendavat tööjõudu, kuna tuleb esitada igakuiselt väljavõtteid EVK-le. Konkurentsiametile ei too elektrituruseaduse muudatused kaasa täiendavat halduskoormuse kasvu, kuna jätkub nende tavapärane töö ja ei lisandu täiendavaid uusi ülesandeid. Konkurentsiameti töökoormus osaliselt suureneb maagaasiseaduste muudatuste tulemusel, kuna nad peavad järelevalvet tegema gaasituru kohta ning kooskõlastama võrguteenuste hinnad, näiteks võrguettevõtja poolt tehtavad IT investeeringud maksesüsteemide uuendamiseks, et koguda tarbijatelt varumakset. Lisaks suureneb erandkorras Konkurentsiameti töökoormus, kui tegemist on hädaolukorraga. Sellisel juhul peab Konkurentsiamet tagant järgi kontrollima, kas gaasi müüjad ja võrguettevõtjad on strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi edasi müünud soetushinnaga. Eesmärk on tagada, et gaasimüüjad ja võrguettevõtjad ei teeniks hädaolukorras põhjendamatut kasumit tarbijate arvelt. Kliimaministeeriumi töökoormus käesolevate muudatuste tulemusel ei suurene. Maagaasiseaduse muudatuste puhul järelhindamist läbi ei viida. Järelhindamine on ebavajalik, kuna tegemist on varustuskindluse tagamise jaoks oluliste muudatustega ja puuduvad märkimisväärsed negatiivsed mõjud tarbijatele. Euroopas on endiselt gaasi varustuskindluse olukord ebastabiilne tulenevalt Venemaa agressioonist Ukrainas. Samuti sõltub gaasi tarbimine talvel külmakraadidest – mida madalamad temperatuurid on talvel, seda suurem on gaasitarbimine Euroopas. Muudatuste eesmärk on tagada Eesti gaasitarbijatele kindlus, et neil oleks tagatud gaasivarud ka kriisiolukorras. Strateegilise gaasivaru hoidmisega seotud kulud on marginaalsed, mis toovad gaasitarbijatele kaasa hinnanguliselt ligikaudu 1% hinnatõusu gaasiarvetel. Samuti ei viida läbi järelhindamist elektrituruseaduse muudatustele. Kliimaministeerium hindab 2023/2024 kütteperioodi järel, kas universaalteenuse jätkumine on vajalik. Käesolevad seaduse muudatused mõjutavad küll paljusid kodutarbijaid, kuid antud juhul pole negatiivseid riske või kohanemisvajadusi inimestel. Muudatuste eesmärk on vähemaktiivseid tarbijaid kaitsta elektrituru kõrgete hindade eest. Siiski jääb igale tarbijale otsustusõigus, kas nad soovivad jääda universaalteenusele või üle minna elektrimüüja poolt pakutud börsihinnapõhisele üldteenusele. Tarbijatele jääb alles õigus hiljem tagasi minna universaalteenusele 2026. aastani, kui nad ei soovi olla börsihinnapõhisel üldteenusel. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei suurene ka süsteemihalduri või jaotusvõrguettevõtjate kulud, kuna varumakset kogutakse juba 01.05.2023 saati ning vastavad investeeringud on nende poolt tehtud. LNG terminali haalamiskai omandamiseks on riik eraldanud varude haldajale 38 miljonit eurot, mida ei arvestata varumakse hulka. Strateegilise gaasivaru makse katab edaspidi ära gaasivaru hoidmise Inčukalnsi maa-aluses gaasihoidlas ning LNG terminali haalamiskai ja taristu, sh sadamataristu haldamise kulud. 14 AS Elering lisab võrgutariifi LNG võrku suunamiseks vajaliku gaasitaristu ehitamise kulud ja kaitstud tarbijate varuga seotud kulud. 12. mail 2023 sõlmisid Eesti ja Läti vastastikuse mõistmise memorandumi16, mille eesmärk on kokku leppida ühised tegevused juhuks, kui gaasitarnetega peaks esinema tõsiseid probleeme. Läti on avaldanud valmisolekut tasuda osa Pakrineeme sadama halduskuludest, et tagada ühine valmisolek kriisiolukorras. Kulude täpne jaotus selgub lähiajal läbirääkimiste tulemusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2017/1938 on pandud neile liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole vajalikke gaasihoidlaid, kohustus hoiustada vähemalt 15 protsenti oma aastasest gaasitarbimisest teistes liikmesriikides asuvates terminalides. Eesti strateegilise maagaasivaru moodustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 19. mai 2022. a korraldus nr 156 „Riigi tegevusvaru moodustamine“, millega kohustati varu haldajat (AS-i Eesti Varude Keskus) moodustama maagaasivaru 31. detsembriks 2022. a koguses, mis vastab ligikaudu 20 protsendile Eesti aastasest keskmisest gaasitarbimisest või arvestuses, mis katab kütteperioodi ühe kuu tarbimise. Eesti strateegilise gaasivaru eesmärk on tagada esmane gaasi varustusekindlus ja gaasi olemasolu ulatuslike tarnekatkestuste korral. Eesti maagaasi tarbimine vähenes 2022. aastal ja oli varasemate aastate keskmise näitaja 5 TWh asemel 3,8 TWh. 2023. aasta tarbimiseks ennustatakse hinnanguliselt 3,7 TWh. Nõudluse vähenemise peamisteks põhjusteks oli maagaasi kõrge hind ja kogu Euroopas, sh Eestis valitsenud soe talv. Siiski peab valmis olema gaasinõudluse kasvuks juhul, kui tuleb ootamatult külmem talv. Seaduse rakendamisega võivad kaasneda kulud riigiasutustele või kohalikele omavalitsustele, kes on maagaasi tarbijad. Näiteks kui kohaliku omavalitsuse hoonetes kasutatakse gaasil põhinevat kütet (näiteks gaasil põhinev küttesüsteem või gaasiboiler), siis nende tarbitud gaasikogusele lisandub varumakse, sarnaselt nagu kõikidele teistele eratarbijatele. Siiski tegemist on halduskulude marginaalse hinnatõusuga, kuna varumakse moodustab gaasiarvest ca 1%. Elektrituruseaduse muutmine otseselt riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi ei puuduta, kuna tegemist on äritarbijatega. Äritarbijad saavad universaalteenust kasutada kuni 2023. aasta lõpuni. Pärast seda neil puudub võimalus jätkata universaalteenuse tarbimisega. 2023. aasta juuli seisuga oli 46 kohalikku omavalitsust ja 5325 tarbijat universaalteenusel (joonis 2). 8. Rakendusaktid Muudatustega kaasneb kliimaministrile kohustus tunnistada kehtetuks määrus „Strateegilise gaasivaru varumakse määr“17 ja kehtestada uus gaasivaru maksemäär oma määrusega, mis arvestab haalamiskai ja taristu haldamiskulusid. Strateegilise gaasivaru varumakse määr kehtestatakse maagaasiseaduse §268 lõike 6 alusel, mis sätestab, et varumakse määra kehtestab varu haldaja ettepanekul valdkonna eest vastutav minister oma määrusega. 16 Eesti ja Läti vastastikuse mõistmise memorandum maagaasi varustuskindluse tagamiseks 17 RT I, 22.03.2023, 24 15 9. Seaduse jõustumine Eelnõuga reguleeritavate MGS-i küsimuste ajakriitilisust arvestades peavad seadusemuudatused jõustuma hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuaril. Alates 2024. aastast peab kehtima hakkama uus varumaksemäär, mis sisaldab haalamiskaiga seotud halduskulusid. Vastasel juhul pole 2024. aastal EVK-l võimalik rahaliselt katta haalamiskai ja sealse taristuga seotud halduskulusid. Lisaks tuleb seaduses teha varumakse kogumisega seotud täpsustused, mis võimaldaks võrguettevõtjatel 20. kuupäevaks varumakset maksta EVK-le. Praegu kehtiva MGSi redaktsiooni kohaselt maksavad võrguettevõtjad EVK-le varumakse 15. kuupäevaks, ent selleks ajaks ei ole veel kõik gaasitarbijad oma arveid võrguettevõtjale tasunud. Maksukorralduse seadus jõustub 01.01.2024, sest vastasel juhul pole MTA-l võimalik avaldada infot, mis on vajalik varu haldajale varumakse tasumise kontrollimiseks. Elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muudatused jõustuvad üldkorras, kuna muudatused ei too kaasa vajadust muuta normi adressaatide tegevust. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Käesolev eelnõu esitatakse ülevaatamiseks Justiitsministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5. Eelnõu esitati eelnevalt kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse andmiseks Konkurentsiametile, MTÜ-le Eesti Gaasiliit, AS-le Eesti Varude Keskus ja AS-le Elering. Seletuskirja lisas on esile toodud EIS-i saabunud ettepanekud ja kommentaarid. Lisas on esitatud ka vastused saabunud kommentaaridele. 16  Maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse seletuskirja lisa Märkustega arvestamise tabel Säte Kommenteerija Kommentaar/ettepanek Tagasiside Maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu Maagaasiseaduse muutmist käsitlevad ettepanekud Rahandusministeerium Nimelt paistab, et MGS-i reguleerimisala (§ 1) vajab täiendamist Arvesse võetud. Eelnõusse on lisatud maagaasilt varumakse tasumise korraldusega, sest see valdkond kehtivas esimeseks punktiks „paragrahvi 1 lõiget 1 reguleerimisalas puudub (MGS § 1 lg 1 loetleb maagaasi impordi, täiendatakse pärast sõna „jaotamise,“ ülekande, jaotamise ja müügiga seonduva ning gaasivõrguga liitumise). sõnadega „varumakse tasumise korraldamise“; Rahandusministeerium Eelnõu sõnastusest ja seletuskirjast tulenevalt laiendatakse varumakse Teadmiseks võetud. Tegemist on olnud tasumise kohustust LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks vajaliku taristu aruteludega, kuid kindlat otsust veel pole haldamise kulude katmiseks. Samas on ujuvterminal vaid üks LNG vastu võetud. Juhul kui võetakse vastu otsus tarnimise võimalustest ning tulevikuperspektiivis on arutletud ka maapealse rajada püsiv LNG terminal maapeale, siis püsiva LNG terminali ehitamist. Seega soovitame varumakse regulatsioonis tehakse vajaminevad muudatused ujuvterminali kõrval kaaluda ka püsiva maapealse terminali hõlmamise maagaasiseadusesse. vajadust. Rahandusministeerium Eelnõu § 1 punktidega 6–10 korraldatakse ümber senine maagaasilt Teadmiseks võetud. Hetkel puudub varumakse tasumise kord, millega sätestatakse maagaasilt varumakse vajadus praeguse gaasi varumakse tasumise kohustus võrguettevõtja asemel edaspidi tarbijal. Muudatused korralduse ümbervaatamiseks. tekitavad küsimuse, et kui varumakse tasumiseks kohustatud isikuks sätestatakse võrguettevõtja asemel edaspidi maagaasi lõpptarbija, siis miks Miks võrguettevõtja asemel on varumakse jääb varumakset koguma ning seda varu haldajale edasi maksjaks lõpptarbija? Varumakset maksma/vahendama jätkuvalt võrguettevõtja (ehk kõrvaline kolmas isik)? makstakse tarbitud gaasikoguse pealt, mitte Ka puudub seletuskirjas sisuline põhjendus senise korra muutmiseks, st edastatud gaasikoguse pealt – see on üheks millised probleemid on muutmisvajaduse tinginud. Seletuskirjas viidatakse põhjuseks. Teiseks, kui varumakse üldsõnaliselt vajadusele täpsustada varumakse maksmiseks kohustatud maksjaks on võrguettevõtja, siis tarbijatel isiku mõistet ning muuta MGS sõnastus üheselt mõistetavaks ilma võib tekkida küsimus, miks nemad peavad selgitamata, milles seisneb kehtiva regulatsiooni (varumakset tasub seda maksma? Selguse mõttes on oluline võrguettevõtja) ebaselgus. see seadusega sätestada. Leiame, et kavandatav regulatsioon võib tarbija jaoks kaasa tuua hinnatõusu Samuti täpsustati võlgnevuse olukorda. makseid vahendava ettevõtja kulude näol, seda enam, et tarbijal puudub võimalus makset tasuda otse varu haldajale (st tegemist on tarbijale „(5) Tarbijatelt kogub varumakset sundkuludega). võrguettevõtja. Kogutud varumakse laekub varu haldajale võrguettevõtjalt. Samuti ei reguleeri kavandatav varumakse kogumise uus kord varumakse Võrguettevõtja on kohustatud ettenähtust maksmiseks kohustatud isiku (gaasitarbija) ja selle kogumiseks õigustatud suuremas ulatuses kogutud varumakse isiku (varu haldaja) vahelisi suhteid, vaid selle asemel on varumakse arvestama tarbijale ettemaksuna tulevikus haldamise keskseks isikuks kolmas (asjasse puutumatu) isik - tekkivalt varumakse kohustuselt. Kui võrguettevõtja. Kuna uus varumakse kogumise regulatsioon näib osaliselt tarbija jätab varumakse tasumata, on põhinevat kehtival korral (varumakset kogub ja edastab võrguettevõtja), võrguettevõtjal kohustus tasumata tekivad maksmiseks kohustatud isiku muutmisest mitmed erinevad jäänud varumakse tarbijalt sisse nõuda.“ õiguslikud probleemid. Seoses hinnatõusu kommentaariga. Kuna Näiteks puudub regulatsioon juhuks, kui tarbija jätab võrguettevõtjale varumakse moodustab ca 1% gaasiarvel, varumakse tasumata, sest eelnõu käsitleb vaid võrguettevõtja võlgnevust näiteks kui gaas maksab 50 MWh ja varu haldaja ees (tekib ebaselgus, kas ja kes saab tarbijalt nõuda võlgnetava varumakse määr on 0,4€, siis igalt tarbijalt varumakse tasumist, kohaldatav sissenõudmise menetlus). Samuti puudub eraldi 0,4€ arvega koguda on ebamõistlik. võrguettevõtjal selgesõnaline kohustus ekslikult ettenähtust suuremas Sellise makse puhul tasub ka meeles pidada, ulatuses kogutud varumakse tarbijatele tagastamiseks ja/või arvestamiseks et tavaline pangamakse tarbija poolt toob ettemaksuna tulevikus tekkivalt varumakse kohustuselt. Kuna tarbija on kaasa näiteks 0,38€ teenustasu ühest võrguettevõtjaga võrreldes ilmselgelt nõrgemas positsioonis, võib see pangast teise panka kandes. Kuna avada pahausksele võrguettevõtjale erinevaid võimalusi kuritarvitusteks. võrguettevõtja esitab tarbitud gaasi eest arve, omab ta andmeid tarbitud mahu kohta, Seega soovitame kavandatava varumakse kogumise korraldus tervikuna üle siis selle põhjal on kõige mõistlikum vaadata. Seejuures soovitame kaaluda maagaasilt kogutava varumakse ja varumakset koguda ühe arve kaudu. vedelkütuse varumakse puhul analoogseid põhimõtteid. Ühtne praktika Võrguettevõtja omakorda maksab varu oleks otstarbekas ja lihtne nii varu haldajale kui varumakse tasujatele. haldajale varumaksemäära summa vastavalt  nende poolt müüdud ja tarbija poolt tarbitud gaasikoguse kohta. Näiteks lõpptarbimisse läks 40 000 Mwh 20 000 lõpptarbija poolt ühes kuus, mis tooks hetkel kehtiva varumakse alusel kaasa võrguettevõtjalt 16 000€ suuruse makse varu haldajale. Eestis oli 2022. Aastal kokku 47969 kodutarbijat ja 14225 mittekodutarbijat. Kui EVK peaks esitama ligikaudu 62 000 arvet, mis on valdavalt kodutarbijatele ja suurusjärgus 1- 2€, siis sellega kaasneks EVK näitel rohkem kulusid halduskoormuse näol võrreldes võrguettevõtjatega, kes nagunii arveid tarbijatele esitavad. Teiseks, kui võrguettevõtja on ekslikult kogunud müüdud gaasikoguse pealt rohkem varumakset ekslikult, siis tal on kohustus see olukord lahendada (nt tasaarveldus). Juhul kui tõesti peaks olema tegemist pahatahtliku võrguettevõtjaga, kes kogub rohkem varumakset, siis tegemist on seaduse rikkumisega. Rahandusministeerium Maksuhaldur võib maksusaladuseks liigituvat teavet avaldada üksnes Arvesse võetud. Eelnõule on lisatud vastav maksukorralduse seaduses (edaspidi MKS) ette nähtud alustel. Kuna punkt MKS § 29. võrguettevõtjate aktsiisideklaratsioonidel esitatud teave on maksusaladuseks (MKS § 26 lg 1), ent MKS-s puudub alus eelnõu § 1 „291) strateegilise gaasivaru haldajale punktis 15 kirjeldatud teabe avaldamiseks varu haldajale, on eelnõus varumakse tasumise kontrollimiseks sätestatud varumakse tasumise õigsuse kontrollimise funktsiooni täitmiseks maagaasiseaduse alusel;“ vajalik täiendada MKS-s maksusaladuse avaldamise regulatsiooni (vrdl  analoogne olemasolev regulatsioon vedelkütuse varumakse osas MKS § 29 p 29) Rahandusministeerium Palume korrigeerida eelnõu § 1 punktis 15 esitatud § 269 lõike 1 sõnastust, Arvesse võetud. sest sellega hõlmatakse andmete edastamise kohustuses üksnes tarbimisse lubatava maagaasi kogused, kuid oleme varasemalt viidanud maagaasi Vastavat lõiget on muudetud järgnevalt: õiguslikult tarbimisse lubamise võimatusele ning sellest omakorda tulenevalt ei ole võimalik anda infot selle kohta, mida ei eksisteeri. Lisaks „(1) Maksu- ja Tolliamet esitab varu ei kontrolli maksuhaldur igakuiselt võrguettevõtjate tegevust (sh haldajale iga kuu viimaseks kuupäevaks jaotusvõrgust tegelikult edastatud maagaasi koguseid), vaid vastavad andmed võrguettevõtja poolt Maksu- ja andmed esitavad võrguettevõtjad aktsiisideklaratsioonil. Seejuures tuleb Tolliametile aktsiisideklaratsioonile kantud arvestada praktikas aktsiisideklaratsioonide parandamisega (hilisem gaasi koguse kohta.“ maagaasi koguste suurendamine või vähendamine). Seega tuleb sõnastusest välistada tarbimisse lubamine ning andmete esitamise kohustus viia Loogika on järgnev. MTA esitab EVK-le aktsiisideklaratsioonil esitatud andmete edastamise põhiseks. võrguettevõtja poolt aktsiisideklaratsioonile kantud maagaasi koguse andmed ja varumakse arvutatakse vastavalt aktsiisideklaratsioonile kantud maagaasi kogustele. Antud juhul saab EVK ka hilisema aktsiisideklaratsiooni parandamise kohta info samuti otse MTA-lt (sama rütmiga nagu tehakse aktsiisideklaratsiooni parandusi, kuna iga muudatus tähendab uusi/muutunud andmeid). Antud juhul tähele panna aga seda, et kui võrguettevõtja parandab aktsiisideklaratsioonil koguseid, peab ta korrigeerima selle võrra ka järgmisel kuul tarbijale esitatud varumakse arvet vastavalt (nt tarbija arvele võib tekkida varumakse ettemaks). Sarnaselt võib tekkida ka EVK poolt võrguettevõtjale  esitatud arvetel ettemaks või kohustus tasuda täiendav summa. Eesti Gaasiliit Palume eelnõu §-s 1 esitatud maagaasiseaduse (MGS) § 267 lõikes 7 Arvesse võetud. Eelnõus ja seletuskirjas on asendada sõnad „10. kuupäevaks“ sõnadega „15. kuupäevaks“. muudetud vastavad kohad 15. kuupäevaks. Selgitame, et vastavalt majandus- ja taristuministri 28.07.2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ § 16 lg-le 4 edastab võrguettevõtja andmevahetusplatvormile mõõtepunktide kaupa lõplikud mõõteandmed gaasi koguste kohta iga kuu 7. kuupäevaks. Samas on vastavalt määruse § 18 lg-le 1 lubatud andmete korrigeerimine ning andmete korrigeerimine on äri nüanssidest tulenevalt tavapärane. Üldjuhul on andmed korrigeeritud 15. kuupäevaks, aga mitte veel 10. kuupäevaks. Ka aktsiisideklaratsioon esitatakse 20. kuupäevaks. Kuna vastavalt eelnõus esitatud MGS § 269 lg-le 1 toimub varu haldaja poolt tarbimisandmete kontroll MTA-lt saadud aktsiisideklaratsioonide info järgi, siis juhul kui võrguettevõtja on esitanud tarbimiskogused varu haldajale 10. kuupäevaks, aga hiljem teinud korrigeerimisi, hakkab olema regulaarselt aruannete vahel ebakõla, mille korrigeerimine lükkub alati järgmisesse kuusse. Selline halduskoormus ei ole mõistlik ning andmete kontroll ei täidaks ka oma eesmärki, sest üldjuhul oleks kontrolli tulemus, et andmeid ei ühti. 15. kuupäev tarbimisandmete edastamiseks varu haldajale on kokku lepitud ka varasemalt turuosaliste, varu haldaja ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kohtumisel, selle järgi ka hetkel tegutsetakse ning protsess toimib. Eesti Gaasiliit Palume MGS §-i 267 täiendada sättega, mis üheselt sätestab, et tarbijalt Arvesse võetud. Eelnõud täiendati kogub varumakset võrguettevõtja. Riigikohus on oma otsuses (RKPJKo järgnevalt: 23.03.1998, 3-4-1-2-98) märkinud, et kõik avalik-õigusliku rahalise „(5) Tarbijatelt kogub varumakset kohustuse kohustuslikud elemendid – maksumaksja, maksu objekt, võrguettevõtja. Kogutud varumakse laekub maksumäär, maksu saaja, maksu tasumise kord ja tähtpäev – peavad olema varu haldajale võrguettevõtjalt.“  kindlaks määratud 2 seaduses. Seega peab seadusest üheselt tulenema, kes tarbijalt makset kogub ja ei piisa eelnõu § 1 punktis 7 esitatud MGS § 267 lg 5 muudatusest, mille kohaselt laekub makse varu haldajale võrguettevõtjalt ja millest võib vaid tuletada, et tarbijalt kogub varumakse võrguettevõtja. Eesti Gaasiliit Eelnõu § 1 punktis 16 esitatud MGS § 37 lg 3 punkt 30 on ebatäpne. Arvesse võetud. Vastavalt on muudetud Seletuskirjast tuleneb üheselt, et sättes on mõeldud vaid strateegilisest eelnõu ja seletuskirja. gaasivarust omandatud gaasi müüki, mitte igasuguse müüja omandis oleva gaasi müüki. Palume muuta sätte sõnastust järgmiselt: „30) kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale seotushinnaga.“. Eesti Gaasiliit Nõustuda ei saa eelnõu §-s 4 sätestatud MGS-i muudatuste jõustumise Teadmiseks võetud. ajaga. Muudatused tuleb meie hinnangul jõustada esimesel võimalusel. Hetkel on mitmed eelnõuga korrastatavad varumaksega seotud küsimused Varumakset saab kehtestada siis, kui MGS- reguleeritud kokkuleppel varu haldajaga ja on oluline, et vastavad i muudatused on kinnitatud. Sarnaselt 2023. seadusemuudatused jõustuvad viivituseta. aasta kevadega, kui varumakse hakkas kehtima 01.05.2023, siis varumakse määr Seletuskirjas on MGS-i muudatuste jõustumise aega (01.01.2024) hakkas kehtima sellest hetkest, kui hakkas põhjendatud sellega, et alates 2024. aastast peab kehtima uus kehtima vastav seaduse muudatus. Kõigi varumaksemäär. Märgime, et eelnõus esitatud MGS § 268 lg 3 muudatuse eelduste kohaselt saab uue varumakse järgi ei eelda seadus varumakse määra kehtestamist kalendriaastaks ning kinnitada novembri lõpus (kuu enne 1. igal juhul tuleb vastav määr kehtestada vähemalt kuu aega enne selle jaanuarit 2024), eeldades, et MGS kehtima hakkamist (MGS § 268 lg 2). Seetõttu on meie hinnangul muudatused on vastu võetud. põhjendatud, et MGS-i muudatused jõustuvad esimesel võimalusel pärast avaldamist. Varumakse määra kehtestamisega seotud muudatuste erineval ajal jõustumine või rakendamine tuleks vajadusel lahendada eraldi rakendus- või jõustumissätetega. Eesti Gaasiliit Eelnõu seletuskirja kohta toome välja, et seletuskirjas on korduvalt Arvesse võetud. Eelnõu ja seletuskirja on kirjeldatud olukordi, kus võrguettevõtja müüb gaasi, sh strateegilisest läbivalt muudetud (võrguettevõtja edastab gaasivarust soetatud gaasi (vt näiteks seletuskirja osa 2 „Seaduse eesmärk“, ja gaasi müüb müüja). § 1 punktide 1, 9, 15 ja 16 seletused, seletuskirja osa 6 allosa „Mõju majandusele“). Selgitame, et võrguettevõtja ei müü gaasi, vaid osutab võrguteenust (MGS § 2 p 9). Gaasi müüb müüja (MGS § 2 p 10). Korrektne on ka seletuskirjas kasutada eelnõus kasutatud sõnastust, mille järgi võrguettevõtja edastab gaasi ning gaasi müügi puhul rääkida võrguettevõtja asemel müüjast. Palume eelnõu seletuskirja muuta. Eesti Gaasiliit Kuna eelnõu puudutab ka strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi Osaliselt arvesse võetud. müügil hinna järelevalvet teemat, siis juhime tähelepanu asjaolule, et MGS ei sisalda hetkel regulatsiooni, millise hinnaga on hädaolukorras müüjal MGS-iga sätestatakse varu haldajalt õigus strateegilisest gaasivarust gaasi omandada. Käesoleva aasta mais strateegilise gaasivaru soetamise hind gaasi kooskõlastamisel olnud hädaolukorraseaduse (HOS) § 183 lõike 4 alusel müüjale. kehtestatava majandus ja infotehnoloogiaministri määruse „Strateegilise gaasivaru kasutusele võtmise kord“ eelnõu kohaselt kavandati gaasi Arvesse ei saa võtta seda, et aluseks peaks müügihind reguleerida nimetatud määrusega. See aga ei ole meie hinnangul olema GetBalticu hind. kooskõlas määruse aluseks oleva volitusnormiga (HOS § 183 lõige 4), mis võimaldab ministril määrusega reguleerida küll varu kasutuselevõtu korda GetBalticu sama päeva gaasi hind ei (ehk kuidas toimub varu kasutuselevõtt), mitte aga varu kasutuselevõtu suunaks tarbijaid ostma strateegilist tingimusi (ehk millistel tingimustel on võimalik varust gaasi osta). Kuna gaasivaru viimase võimalusena. Pigem on MGS § 262 lõike 9 kohaselt müüakse varust soetatud gaas tarbijale edasi siin õigem võtta gaasi hinnaks bilansigaasi sama hinnaga, siis on tegemist küsimusega, mis oluliselt riivab tarbija hind, kuna bilansigaasi hind kujuneb küll õigusi hädaolukorras gaasi omandamisel. Seega on tegu küsimusega, mille turuhinda aluseks võttes, aga võtab arvesse üle otsustamise ministrile delegeerimine pole kooskõlas Eesti Vabariigi ka ebabiblansi, ehk selle mahu mis osas jäi põhiseadusest tuleneva põhimõttega, et kõik olulised riigielu küsimused gaasi tegelikult üle või puudu võrreldes peab reguleerima seadusandja seadusega. turul planeerituga. Gaasivaru kasutusele võtul ong tegelikul tegemist puudujäägi Eelnevast tulenevalt palume eelnõu täiendada MGS-i muudatusega, millega katmisega, millega turg ise hakkama ei määratakse kindlaks strateegilisest gaasivarust gaasi müügihind. Kuna saanud. Strateegilise gaasivaru MGS § 262 lõike 9 kohaselt on strateegilise gaasivaru kasutamise eeldus soetusmaksumuse kasutamine olukorras, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 kohane kus see on varu kasutamise hetkel  hädaolukord ehk olukord, kus turupõhine gaasiga varustamine ei ole piisav, turuhinnast või isegi bilansigaasi hinnast et rahuldada kogu nõudlust, siis on meie hinnangul põhjendatud madalam, ei ole mõistlik, kuna sel juhul ei strateegilisest gaasivarust gaasi müümine turuhinnaga, mille referentsiks toimiks gaasiturul enam vabaturu reeglid. sobib hästi GetBalticu sama päeva hind. Varu moodustamise ja Samuti läheks sel juhul olukord vastuollu kasutuselevõtu eesmärgiks on tarbijate, kes on kandnud ka gaasi varumakse Euroopa Liidu määrusega (EL) 2017/1938, tasumise koormust, gaasiga varustamine. Seetõttu võiks strateegilise käsitleb gaasi varustuskindluse tagamise gaasivaru haldaja poolt tasutud soetusmaksumuse kasutamine olla meetmeid ja reguleerib gaasi kriisiolukordi, asjakohane vaid olukorras, kus see on varu kasutamise hetke turuhinnast kuna gaasivarustuse kriisiolukorra madalam ja eesmärgiks on tarbijate kaitsmine kõrge turuhinna eest. lahendamisel ja enne gaasivarustuse piiramist tuleb kasutada enne mitteturupõhiste meetmete rakendamisel võimalikult turupõhiseid kauplemise reegleid. Eesti Gaasiliit Eelnõuga laiendatakse varumakse määraga kaetavaid tegevusi, milleks on Teadmiseks võetud. veeldatud gaasi terminali haalamiskai ja taristu haldamiseks vajaliku kulude 1) Hetkel suheldakse lätlastega ning ees on katmine. Kui strateegilise varu koguse hoiustamiseks tekkivate kulude erinevate võimaluste kaardistamised. katmisest on teatud gaasitarbijate gruppidel kindlus, et varumakse määra Veel on vara rääkida kindlatest tasumisel saadakse täiendav kindlustunne gaasi tarneraskuste korral, siis kokkulepetest. Käesolevat veeldatud gaasi terminali haalamiskai ülalpidamisest võib tekkida kasu varumaksemäära pole Läti näitel, kuna alles siis kui naaberühendused ei toimi ja strateegiline varu on kasutatud. seal puudub selline LNG ujuvterminali See muudab saadava kasu üpris teoreetiliseks. Kuna tegemist on täiendava vastuvõtuvõimekus. Hetkel pole teada finantsilise koormusega kõikidele gaasitarbijatele, siis paluksime selgitusi ka lätlaste kindel nägemus, kuidas ja kommentaare järgmistele küsimustele: tulevikus soovitakse kulusid katta. 2) Pakrineeme sadama ja kaasneva taristu 1) Kliimaministeerium on pressiteadete vahendusel andnud mõista, et ülalpidamise kulud selguvad sügise haalamiskai kulusid hakatakse koos lätlastega jagama. Kas Lätis on sarnane jooksul. Lätlaste panusega ei saa hetkel varumaksemäär kehtestatud või kehtestamisel või plaanib Läti valitsus arvestada, kuna läbirääkimised võtavad riigieelarvest vajalike kulude katmiseks otse vahendeid eraldada? aega. 3) Pakrineeme sadama haalamiskail on olemas kasutusluba. Käpp peaks 2) AS Varude Keskus soetas Paldiski haalamiskai rohkem kui neli kuud saabuma selle aasta lõpuks, nagu tagasi ja endiselt puudub teadmine, et milliseks kujunevad taristu varasemalt planeeritud. Nii Elering kui ülalpidamiskulud. Seetõttu sooviksime teada, et kuna selgub haalamiskai EVK on kinnitanud, et sadam on ülalpidamiskulude maht ja kas uue varumaksemäära kehtestamisel tehniliselt valmis vastu võtma arvestatakse juba lätlaste panusega? ujuvterminale. Haalamiskaiga seonduvad kulud lisanduvad 3) Sooviksime tähelepanu juhtida asjaolule, millele viitas ka riigikontrolör varumaksele alates jaanuarist 2024. Janar Holm, et hetkel puudub Paldiski haalamiskail kasutusluba, lisaks Kuna kai rajati 2022. aastal esmalt laadimisvars ehk käpp. Seetõttu tekib küsimus, et kas riik kavatseb soomlaste renditud LNG ujuvterminali gaasitarbijatele esitada haalamiskai ülalpidamiseks arveid juba ennem kui (Exemplar) vastuvõtmise eesmärgil, siis haalamiskai on juriidiliselt ja tehniliselt valmis vastu võtma LNG laevu? tehti ka selle laeva kohta sildumise Lisaks sooviksime tähelepanu juhtida asjaolule, et LNG haalamiskaide simulatsioonid. Kai tunnistati laeva valmimisel on vaja kontrollida, kas taristu on tehniliselt valmis ja selleks omanikfirma poolt sobilikuks kasutatakse „commissioning cargo`t“. Kas Eesti ja Läti riik on planeerinud ujuvterminali vastu võtmiseks. Seega vastava laeva tellimise, et sajaprotsendiliselt veenduda haalamiskai oli juba varem ja on ka praegu võimekus valmisolekus vastu võtta LNG laevu või ei eeldatakse, et kõik töötab? Kui vastu võtta konkreetset LNG „commissioning cargo“ tellitakse, nagu näeb ette ülemaailmne praktika, siis ujuvterminali (Exemplar). mis ajaks on vastav tegevus planeeritud? Toruühendust on kontrollinud ja selle turvalisust on Eleringile kinnitanud 4) Kas Kliimaministeerium koostöös Varude Keskus ASiga saaksid kolmandad osapooled (nt Rohrleitungs- turuosalisi informeerida, et mitu Paldiski haalamiskai äärde sobivat laeva, und AnlagenService GmbH Saksamaalt arvestades laadimisvarre parameetreid, laeva pikkust ning jääklassi, on ja Inspecta Eestist). Lätlastega pole hetkel globaalselt saadaval ehk ei ole lepingutega kaetud, juhul kui peaksid commissioning cargo küsimust veel tekkima gaasi tarneraskused? arutatud. 4) Ujuvterminalide puhul ei ole Pakrineemel sildumisel ja taasgaasistamisel määravaks mitte niivõrd laevade pikkus, kuivõrd võime meie kliimas (merevee temperatuur) taasgaasistamisega hakkama saada. Soomes asuv Exemplar saab taasgaasistamisega hakkama nii sooja  kui külma ilmaga, kuid enamik ujuvterminale ehk FSRU-sid mitte. Meie kliimasse sobivad aastaringselt kasutamiseks suletud soojusvahetiga laevad vs avatud soojusvaheti süsteemiga ehk üksnes merevee soojust kasutavad laevad. Teisisõnu öeldes on sobilike aluste valik meie kliimast tulenevalt Pakrineemel väiksem, kui LNG kai tehniline võimekus laevu, sh suuri ujuvterminale vastu võtta. Seega pole laevade pikkus ainus ega sugugi peamine kriteerium hindamaks sadama võimet erinevaid ujuvterminale vastu võtta.  Ülemaailmne ujuvterminalide laevastik koosneb uutest FSRU-dest ja ümberehitatud LNG-kandjatest – vee peal on 45 FSRU-d (välja arvatud praamid/väikesed FSRUd ja 2 ümberehitatud LNGC-d).  Uued FSRU-d ulatuvad 138k cbm (ehk 138 000 kuupmeetri mahutavusega) (algsed 2005/6. tarned) laevadest kuni ühe Q-Max suurusega 263 cbm (263 000 kuupmeetri) mahutavusega FSRU- ks.  Alates 2014. aastast ehitatud FSRU-dest on maailmas uute FSRUde maht vahemikus 170-180k cbm, välja arvatud 2014. aastal ehitatud Golar Eskimo,  mille mahutavus on 160k cbm ja 2017. aastal ehitatud MOL FSRU Challenger 262k cbm.  Enamus 2014+ ehitatud FSRUdest on ainult avatud süsteemiga (ahelaga) merevee taasgaasistamise tehnoloogiaga laevad. Need FSRUd võivad küll Pakrineemel aastaringselt silduda, kuid meie kliimast tulenevalt suudaksid taasgaasistamise funktsiooni täita ligi 6 kuud aastas soojal ajal. Kokkuvõttes jõudis analüüs tulemuseni, et Pakrineemele sobivate ujuvterminalide suurused jäävad tavapäraste suurte ujuvterminalide vahemikku 170k cbm kuni 180k cbm ning nende vastuvõtuks vajalik ühilduvus ja kai paigutus on sadamas asjakohane. Saadaval olevate FSRU-de arv selgub lätlastega kaardistamise käigus. Justiitsministeerium Eelnõu § 1 punkti 1 järgi muudetakse MGS § 262 lõiget 9 järgmiselt: Mitte arvesse võetud. „(9) Hädaolukorras on müüjal õigus omandada gaasi hädaolukorra Eelnõus täpsustati antud lauset järgnevalt: seaduse § 181 lõike 3 alusel riigi tegevusvaru koosseisu moodustatud „30) kontrollib, et hädaolukorras müüb strateegilisest gaasivarust (edaspidi strateegiline gaasivaru), lähtudes müüja strateegilisest gaasivarust hädaolukorra seaduse § 183 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud omandatud gaasi tarbijale seotushinnaga.“ korrast. Müüja müüb omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga ning eristab käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud arvetel strateegilisest gaasivarust Antud punkt ei tähenda Konkurentsiametile omandatud gaasist tarbijale eraldatud koguse ja selle hinna.“ seda, et ta peab järelevalvet tegema EVK üle. Siin on mõeldud seda, et EVK kui varu Eelnõu punkti 16 alusel täiendatakse MGS § 37 lõiget 3 punktiga 30 haldaja käest saavad hädaolukorras osta järgmises sõnastuses: strateegilisest gaasivarust gaasi „(3) Konkurentsiamet täidab käesoleva seaduse alusel järgmisi ülesandeid: gaasimüüjad. MGS §2 punkt 10 defineerib 30) kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja omandatud gaasi tarbijale gaasimüüja järgnevalt: „ 10) müüja on soetushinnaga.“ ettevõtja, kes müüb gaasi;“. Eelnõu seletuskirja lk 3 ja 6 kohaselt põhjendatakse eelnõu § 1 punktidega „Strateegilise gaasivaru kasutusele võtmise 1 ja 16 kavandatavaid muudatusi järgmiselt: „Kui tegemist on kord“ määrus on hetkel töös ning suure hädaolukorraga MGS § 61 tähenduses ja gaasimüüjal on puudulikud tõenäosusega hakkab septembrist määrus gaasivarud nõudluse katmiseks, hangitakse tarbijatele gaasi tagamiseks kehtima. Kõikidel gaasimüüjatel on puudujääv osa strateegilisest gaasivarust. Sellisel juhul eristatakse arvetel võimalik gaasivarust gaasi osta. strateegilisest gaasivarust ostetud gaas ja selle hind paralleelselt olemasoleva gaasiga, mille puhul jääb kehtima tarbijaga sõlmitud lepingu Konkurentsiameti ülesanne on teha põhine hind. Võrguettevõtja müüb varust ostetud gaasi tarbijale edasi järelevalvet sellele gaasile, mida strateegilisest varust gaasi soetamise hinnaga. Järelevalvet selle üle teeb gaasimüüjad edasi müüvad, näiteks Konkurentsiamet. Järelevalve eesmärk on tagada, et müüja müüks võrguettevõtjatele. Antud juhul on oluline, omandatud gaasi selle soetamise hinnaga ega teeniks kriisiolukorras et gaasi ei müüda edasi tunduvalt kõrgema põhjendamatut kasumit.“ hinnaga kasumi teenimise eesmärgil. Lisaks tasub meeles pidada, et hädaolukorra puhul Justiitsministeerium on seisukohal, et Konkurentsiametil oleks väga on tegemist väga erandliku olukorraga ja keeruline astuda Kliimaministeeriumi asemel vastutava isiku rolli HOS-st täiendavat järelevalvet peab tulenevate maagaasi varustuskindlust puudutavate ülesannete täitmisel. Konkurentsiamet tegema ainult seoses Eelnõu § 1 punktides 1 ja 16 ning seletuskirja lk 3 ja 6 nähtub plaan, mille strateegilist gaasireservi rakendatud kohaselt Konkurentsiamet hakkaks teostama järelevalvet Varude Keskuse perioodi kohta. tegevuse üle, kes haldab alates 1. juulist 2022 hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning hoolitseb nende kasutusele võtmise korraldamise eest. Oleme seisukohal, et Konkurentsiamet ei saa hädaolukorras Varude Keskuse käsutuses olevaid gaasivarusid silmas pidades Varude Keskuse asemel hinnata või otsustada, kas ja milline gaasimüüja hädaolukorras strateegilisest gaasivarust gaasi omandab või mitte. Märgime seejuures, et  hetkel ei ole ka kehtestatud varu kasutusele võtmise korda HOS § 183 lõike 4 alusel. Ka ei saa Konkurentsiamet anda korraldusi, kes gaasivaru hoiab ja kuidas seda teeb. Samuti ei saa amet anda korraldusi varude kasutamiseks või müügiks. Seda arvestades ei saa Konkurentsiameti pädevusse kuuluda ka kontrolli teostamine selle üle, et hädaolukorras müüb müüja omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga. See on Varude Keskuse ülesanne. Samuti juhime tähelepanu, et vastavalt konkurentsiseaduse 71. peatükile „Järelevalvetasu“ tasuvad eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevad ettevõtjad Konkurentsiametile nimetatud peatükis ettenähtud järelevalvetasu. Juhul kui Konkurentsiamet peaks hakkama teostama järelevalvet Varude Keskuse tegevuse üle, kontrollides Varude Keskuse käsutuses olevate gaasimahtude koguseid ja soetamismaksumust, peaks võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes tasuma järelevalvetasu ka Varude Keskus. Samas eelnõu seda ei sätesta. Lähtudes eeltoodust, palume eelnõust välja jätta MGS § 37 lg 3 p 30, mis paneb Konkurentsiametile kohustuse kontrollida et hädaolukorras müüb müüja omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga. Oleme seisukohal, et Varude Keskus saab ise kontrollida, mis hinnaga müüjad gaasi edasi müüvad, ning samuti on Varude Keskusel võimalik avalikustada oma veebilehel gaasi soetushinnad, mida tarbijatel on võimalik kontrollida. Elektrituruseaduse muutmise seadust käsitlevad ettepanekud Lisatav Eesti Energia Eesti Energia ei nõustu ministeeriumi poolt tehtud elektrituru Arvestatud: ELTS § ümberjagamise ettepanekuga. Elektrimüüja on kohustatud pakkuma 765 tarbijale alternatiivseid pakette ja kui tarbija lõige 11 ELTS § 765 lõike 11 lisamist seadusesse on KM täpsustanud eelnõu oma eelistust ei teata 30 päeva jooksul, seletuskirjas, mille kohaselt lõpetab elektrimüüja universaalteenuse viima ta üle börsihinnaga paketile. lepingu, kui elektrituru hind on eelmised kolm kalendrikuud olnud Tarbijal on õigus ka keelduda madalam, kui universaalteenuse tootmishind. Elektrimüüja teavitab sellest universaalteenuse lepingu lõpetamisest ja tarbijat 7 päeva ette pärast mida suunatakse tarbija edasi üldteenusele. Kuna jääda edasi universaalteenusele, teatades üldteenus muudetakse ELTS § 763 lõike 11 kehtetuks tunnistamisega taas seda elektrimüüjale 30 päeva jooksul börsihinna põhiseks, siis rakendub üldteenuse tarbijale börsipõhine hind. elektrimüüja teavituse saamisest. Eesti Energia ei vastusta KM-i ettepanekut lõpetada tarbijaga universaalteenuse leping, kui elektrituru hind on eelmised kolm kalendrikuud olnud madalam, kui universaalteenuse tootmishind ja tarbija suunamist börsihinnaga elektrilepingule. Küll aga vastustab Eesti Energia KM-i ettepanekut, mille kohaselt tuleks pärast universaalteenuse lepingu lõpetamist suunata tarbija üldteenusele. Ettevõte käsitleb seda ettepanekut kui riigipoolset ebaproportsionaalset sekkumist elektriturule ja elektrituru ümberjagamise katset, mille tulemusel võetakse elektrimüüjalt kliendid kelle saamiseks on elektrimüüja tööd teinud ja enda ressursse (sh rahalisi ressursse) kulutanud. Kuna 2022. aasta oktoobris kohustati elektrimüüjaid ELTS § 765 lõikega 1 viima nende müügiportfellides olevad lepingulised kliendid üle universaalteenusele ilma tarbijapoolse taotluseta, andes tarbijatele sellest vähemalt seitse päeva enne universaalteenuse osutamise lepingu jõustumist teada, siis oleme me seisukohal, et tarbijate väljaviimine universaalteenuse alt peaks toimuma samal viisil, ilma elektrimüüja huve põhjendamatult kahjustamata. Kuna KM on seadnud eesmärgiks viia universaalteenuse tarbijad vähemalt esmalt börsihinnaga elektrilepingule, siis tuleks see nii ka eelnõus sätestada. See tähendab, et paragrahvi 765 tuleks täiendada lõikega 11 ja muuta lõiget 2 järgmises sõnastuses (antud juhul on träkis täiendatud KM-i sõnastusettepanekut ja muudetud seaduse praegust sõnastust): „(11) Kui Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrituru aritmeetiline keskmine börsihind on olnud kolmel järjestikusel kalendrikuul madalam kui käesoleva seaduse §-s 766 nimetatud tootmishind, lõpetab elektrimüüja universaalteenuse tarbijaga sõlmitud lepingu, teatades sellest tarbijale  vähemalt seitse päeva ette. Elektrimüüjal on universaalteenuse osutamise lepingu lõpetamise korral kohustus sõlmida tarbijaga, kelle universaalteenuse lepingu ta lõpetab, uus börsihinnaga elektrileping tarbijapoolse taotluseta, andes sellest tarbijale teada vähemalt seitse päeva enne uue lepingu jõustumist. (2) Tarbijal on õigus keelduda universaalteenuse osutamise lepingu ja börsihinnaga elektrilepingu sõlmimisest, andes sellest elektrimüüjale teada vähemalt kaks päeva enne universaalteenuse osutamise lepingu või börsihinnaga elektrilepingu jõustumist“. ELTS Eesti Energia Kuidas katta tootja püsikulud perioodil, kui teenusel ei ole maksvaid kliente Teadmiseks võetud. Regulatsiooni §766 kohaselt peab tootmishind katma lõige 2 Elektri börsihinnad on käesoleval aastal olnud kalendrikuude lõikes tegevuskulud. Ei näe põhjust regulatsiooni madalamad, kui Konkurentsiameti poolt 29.09.2022 määratud muuta. Konkurentsiamet peab tegevuskulud universaalteenuse ajutine tootmishind. Kui selline areng jätkub ja KM-i arvesse võtma tootmishinna arvestamisel. pakutud elektrituruseaduse muudatused peaks heaks kiidetama, siis on Tootja peab tegevuskulusid põhjendama. elektrimüüjad kohustatud lõpetama universaalteenuse tarbijatega sõlmitud lepingud. Viimase tulemusel elektrimüüjad faktiliselt lõpetavad universaalteenuse osutamise, sest neile ei jää enam ühtegi lepingulist universaalteenuse klienti. Kuna universaalteenuse regulatsioon jääb kehtima kuni 2026. aasta maini ja tarbijatel on eelnõu seletuskirja kohaselt õigus sellesse igal ajahetkel tagasi minna, siis erinevalt müüjatest on ELTS-i § 766 lõikes 1 mainitud tootja (st Enefit Power) kohustatud olema igal ajahetkel valmis universaalteenuse osutamiseks vajalikku elektrienergiat müüma ja Konkurentsiametiga kolme keevkihtploki põhist tootmishinda kooskõlastama. Keevkihtplokkide ülevalhoidmisega kaasnevad kahtlemata püsikulud (st kulud keevkihtplokkide hooldusele ja nende käitamiseks vajalikele töötajatele jms) ja seda isegi olukorras, kus universaalteenuse  osutamiseks vajalikku elektrienergiat ei ole vaja toota ja müüa. KM-i koostatud eelnõu paraku ei selgita kuidas peaks tootja need püsikulud katma perioodil, kui universaalteenusel pole enam teenuse eest maksvaid kliente. Eelnevast tulenevalt on Eesti Energia seisukohal, et KM-i koostatud eelnõu ei ole kooskõlas ELTS-i § 766 lõikega 2, mis näeb ette, et universaalteenuse tootmishind kujundatakse selliselt, et universaalteenuse osutamiseks oleks tagatud vajalike tegevuskulude katmine. Seda põhjusel, et eelnõu ei selgita kuidagi kuidas peaks tootja perioodil, kui tal ei ole teenuse eest maksvaid kliente, enda püsikuludest tegevuskulusid katma. Eelnõu vajab viimase osas täiendamist. Eesti Energia Kuidas määrata universaalteenuse tootmishind perioodil, kui teenust ei Teadmiseks võetud. Regulatsiooni osutata kohaselt peab tootmishind katma tegevuskulud. Ei näe põhjust regulatsiooni Nagu kirja sissejuhatuses mainitud on KM-i esitatud eelnõu üheks muuta. Konkurentsiamet peab tegevuskulud eesmärgiks universaalteenuse klientide väljaviimine universaalteenuse alt. arvesse võtma tootmishinna arvestamisel. Kui praegune hinnatrend elektribörsil jätkub, siis realiseerub see eesmärk Tootja peab tegevuskulusid põhjendama. pärast elektrituruseaduse muudatuste heakskiitmist. Viimane tekitab aga küsimuse kuidas peaks olema arvutatud universaalteenuse tootmishind perioodil, kui teenusel pole ühtegi teenuse eest maksvat klienti. Selgitame siinkohal, et praeguse regulatsiooni kohaselt tuleb tootmishinna määramise menetluses võtta arvesse osutatava teenuse mahtu ja prognoosida selle mahu katmiseks tehtavaid kulutusi. Kui aga teenuse mahuks on teadaolevalt 0 MWh, siis pole sellest tulenevalt võimalik praeguse regulatsiooni kohaselt määrata kindlaks ka universaalteenuse tootmishinda, mis võimaldaks tootjal täita seaduses sätestatud kohustusi (st pakkuda vajaduse korral universaalteenuse osutamiseks vajalikku elektrienergiat) tagades seejuures tootjale põhjendatud tulukuse (vt ELTS-i § 72 lõige 8). Eelnevast tulenevalt on Eesti Energia seisukohal, et eelnõu tuleks sedavõrd täiendada, et see selgitaks kuidas peaks universaalteenuse tootmishinda kujundama perioodil, kui teenusel pole ühtegi teenuse eest maksvat klienti  nii et tootja saaks täita talle seaduses sätestatud kohustused ja teenides kohustuste täitmiselt põhjendatud tulukust. Eesti Energia Universaalteenuse kohaldamise regulatiivsetest probleemidest Teadmiseks võetud. Universaalteenust kohaldatakse Eestis alates 01.10.2022. Sellel eesmärgil määras Konkurentsiamet 29.09.2022 kindaks universaalteenuse ajutise tootmishinna (tootja taotletavat hinda amet ei aktsepteerinud). Hoolimata lakkamatust kirjavahetusest ja andmete esitamisest Konkurentsiametile pole Enefit Poweril senimaani õnnestunud universaalteenuse tootmishinda Konkurentsiametiga kooskõlastada. Universaalteenuse regulatsiooni spetsiifilistest probleemidest on Eesti Energia KM-i korduvalt informeerinud, viimati 13.07.2023 edastatud memoga. Seetõttu, kui KM soovib universaalteenuse regulatsiooni pikema perioodi jooksul säilitada, siis teeb Eesti Energia KM-ile ettepaneku universaalteenuse regulatsiooni oluliselt reformida, tagamaks selle suurem läbipaistvus ja paindlikkus. Lisaks. Möödunud aasta sügisest alates rakendati Euroopa Komisjoni välja antud määruse alusel EL-i liikmesriikides erinevaid energiakriisiga seonduvaid kriisimeetmeid, mille rakendamise tähtaeg lõppes käesoleva aasta juunis. Eelnevast tulenevalt palub Eesti Energia KM-ilt infot kas KM on saanud Euroopa Komisjonilt riigiabi loa universaalteenuse edasiseks osutamiseks? Ettevõtte hinnangul on riigiabi loa taotlemine antud juhul vajalik kuna elektrituruseaduse alusel tagatakse ühele tootjale sellele tootjale kuuluvate tootmisseadmete põhiselt riigi poolt ilma avaliku konkursita tulu teenimine, mida Euroopa Komisjon võib käsitleda riigiabina. Rahandusministeerium Eelnõu §-dega 2 ja 3 muudetakse elektrituruseaduse universaalteenust Teadmiseks võetud. Universaalteenuse puudutavaid sätteid. Kuna universaalteenus ei ole osutunud pikaajaliselt vajalikkust hindab ministeerium pärast mõistlikuks ei tootjaile ega tarbijaile (sh ei ole Konkurentsiamet seni 2023./2024. a kütteperioodi. tootmishinda kooskõlastanud – kehtestatud on ajutine hind), tuleks kaaluda  universaalteenuse lõpptähtaja toomist kahe aasta võrra varasemaks (30. aprillilt 2026. a 30. aprillile 2024. a). See võimaldaks universaalteenuse (mitte-)toimivust veel ühe kütteperioodi jooksul jälgida Rahandusministeerium Leiame, et nii tootja, müüja kui eriti tarbija jaoks on mõistlikum lahendus Teadmiseks võetud. universaalteenuse regulatsioon ümber kujundada (või asendada) selliselt, et seataks üksnes mõistlik ülempiir tarbija poolt makstavale börsihinnale. Seejuures tuleks määratleda ka hinna ülempiiri rakendusmehhanism ning asutus, kes on pädev seda hinna ülempiiri kehtestama. Rahandusministeerium Juhime tähelepanu asjaolule, et kui elektrimüüjaid kohustatakse alla Teadmiseks võetud. Asjaolu, kas kulu tootmishinna jäävate börsihindade tõttu lõpetama universaalteenuse peab olema lisatud tootmishinna kuludesse, lepinguid, kuid universaalteenuse regulatsioon jääb kehtima ja tarbijatel on hindab seaduse kohaselt Konkurentsiamet. õigus sellele teenusele igal ajahetkel tagasi minna, siis on teatud tootja (st Enefit Power) kohustatud olema igal ajahetkel valmis universaalteenuse osutamiseks vajalikku elektrienergiat müüma. Kui tootja on universaalteenuse lepingute valdavast lõpetamisest tulenevalt teinud riske maandavaid ja hinda ette fikseerivaid tehinguid ning turuolukorra järsk muutus (börsihindade oluline tõus) toob hiljem kaasa universaalteenuse mahu järsu kasvu, tekib tootjal täiendav kulu riske maandavate ja hinda ette fikseerivate tehingute tühistamisest. See lisakulu tuleks arvestada elektrituruseaduse § 766 lõike 2 punktis 1 nimetatud vajalike tegevuskulude koosseisus universaalteenuse tootmishinna hulka. Rahandusministeerium Palume vaadata veelkord läbi eelnõu § 2 punkt 3, sest hetkel pakutud Arvestatud. Muudatuse järgi peab sõnastuse korral elektrituruseaduse § 766 lõike 1 esimene lause mitte ei universaalteenuse raames toodetud kitsene vaid laieneb. Kui kehtiva sõnastuse kohaselt peab teatud tootja (st elektrienergiat müüma ainult Enefit Power) müüma elektrienergiat elektrimüüjale tootmishinnaga vaid universaalteenuse osutamiseks. Eelnõu universaalteenuse või üldteenuse osutamiseks, siis pakutud sõnastuses kaob vastavalt muudetud. seos universaalteenuse või üldteenuse osutamisega ning tootmishinnaga müügi kohustus laieneb. Ilmselt peaks praegune piirav viide müügile (vaid) universaalteenuse osutamiseks viidatud sättesse siiski sisse jääma. Eesti Gaas Meie hinnangul on ebaselge, milline hind tuleb eelnõu § 2 punktis 2 esitatud Arvestatud. Eelnõu vastavalt muudetud. elektrituruseaduse § 765 lõike 11 alusel universaalteenuse tootmishinnaga võrdlusel aluseks võtta. Samuti on muudetud eelnõu. kolme kuu asemel viiakse tarbija üldteenusele siis, kui Nord Pool elektribörs avaldab päev-ette (day-ahead) turul hinda tunni, kaks kalendrikuud on börsihind olnud päeva, nädala ja kuu kohta. Seejuures on kuu kohta avaldatud (monthly) madalam. hind vastava kalendrikuu päevade kohta (daily) avaldatud hindade aritmeetiline keskmine. Kuna avaldatud hinda tuleb võrrelda universaalteenuse tootmishinnaga, siis on oluline, kas võrdluse aluseks tuleb võtta päeva kohta avaldatud hind või kalendrikuu kohta avaldatud hind, sest võimalik on olukord, kus kalendrikuu kohta avaldatud hind on küll madalam universaalteenuse tootmishinnast, kuid ühe või mõne päeva keskmine hind selles kalendrikuus ületab universaalteenuse tootmishinda . Seega päeva hinda aluseks võttes katkestaks sellise hinnaga päev kolmekuulise ajaperioodi kulgemise, mille jooksul on universaalteenuse tootmishind olnud kõrgem, kuid lähtudes kalendrikuu hinnast nimetatud ajaperiood ei katkeks. Eelnevat arvestades soovitame eelnõus esitatud elektrituruseaduse § 765 lõike 11 sõnastada järgmiselt: „(11) Kui elektribörsi Eesti hinnapiirkonna päev-ette turu hind kalendrikuu kohta on kolmel järjestikusel kalendrikuul olnud madalam kui käesoleva seaduse §-s 766 nimetatud tootmishind, lõpetab elektrimüüja universaalteenuse tarbijaga sõlmitud lepingu, teatades sellest tarbijale vähemalt seitse päeva ette.“. Justiitsministeerium Eelnõu § 2 punkti 2 järgi täiendatakse ELTS §-i 765 lõikega 11 järgmises Osaliselt arvestatud. sõnastuses: 1) Eelnõu muudetud selliselt, et „(11 ) Kui Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrituru üldteenusele viimine toimub seni pakutud aritmeetiline keskmine börsihind on olnud kolmel järjestikusel kalendrikuul kolme kuu asemel kahe kuu möödumisel. madalam kui käesoleva seaduse §-s 766 nimetatud tootmishind, lõpetab elektrimüüja universaalteenuse tarbijaga sõlmitud lepingu, teatades sellest 2) Eelnõu muudetud selliselt, et tarbijale vähemalt seitse päeva ette.“ universaalteenuse lepingu lõpetamisel ei liigu tarbijad üldteenusele, vaid kui and Eelnõu seletuskirja lk 6 põhjendatakse eelnõu § 2 punktiga 2 kavandatavat endale meelepärast paketti ei vali, liiguvad muudatust järgmiselt: üle oma elektrimüüja poolt pakutavale „Punkt 2 kohustab elektrimüüjat lõpetama universaalteenuse lepingu, kui börsihinna paketile. elektrituru hind on eelmised kolm kalendrikuud olnud madalam kui Tarbijal on alati võimalus valida endale ka universaalteenuse tootmishind. See tagab elektrituru vähemaktiivsete edaspidi sobivam pakett või liikuda tagasi osalejatele võimaluse saada osa madalast elektrituru hinnast. universaalteenusele juhul kui börsihind Universaalteenusele saab igal ajahetkel tagasi minna. jällegi tõusma hakkab. Kui tarbijal on universaalteenuse leping ja eelneval kolmel kuul on üldteenuse elektrihind olnud soodsam universaalteenuse hinnast, siis temaga lõpetatakse leping. Elektrimüüja teavitab sellest tarbijat 7 päeva ette. Tarbija suunatakse edasi üldteenusele, mida käsitleb elektrituruseaduse § 761 lõige 1. Antud lõike kohaselt on väiketarbijal õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud. Üldteenust tarbivad avatud elektriturul kodukliendid, kellel ei ole sõlmitud elektrilepingut ühegi kindla elektrimüüjaga. See tähendab, et kui tarbija viiakse universaalteenuse lepingult üldteenusele, siis ta langeb lepinguta tarbijate gruppi. Tarbijale jääb pärast üldteenusele üleviimist õigus otsustada, kas ta soovib börsihinnal põhinevat üldteenust kasutada või ta soovib sõlmida endale uue meelepärase lepingu teise elektrimüüjaga. Tarbija saab soovi korral valida turul tegutsevate elektrimüüjate endale sobiva elektripaketi, näiteks börsipaketi, fikseeritud hinnaga lepingu kindlaks ajaperioodiks jne.“ Oleme seisukohal, et kavandatud ELTS-i muudatused ei pruugi täita piisavalt tarbijate huvide kaitsmise eesmärki. Eelnõu kohaselt peaks Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrituru aritmeetiline keskmine börsihind olema kolmel järjestikusel kalendrikuul madalam ELTS-i §-s 766 nimetatud tootmishinnast selleks, et rakenduks eelnõus ette nähtud elektrimüüjapoolne tarbijaga sõlmitud elektrilepingu lõpetamine. Justiitsministeeriumi hinnangul võib eelnõus nimetatud 3-kuuline periood olla ehk ebamõistlikult pikk. Tarbijale oleks kasulik, kui nimetatud ajaperiood oleks lühem. Teiseks peame problemaatiliseks eelnõus ette nähtud korraldust, mille kohaselt elektrimüüja lõpetab tarbijaga sõlmitud elektrilepingu ning tarbija muutub juhul, kui ta ise mõnda uut elektrilepingut ei sõlmi, üldteenusel olevaks tarbijaks. Eelnõus pole ette nähtud lahendusi selliseks olukorraks, kus elektrituru hinnad tõusevad ning on taas kõrgemad ELTS-i §-s 766 sätestatud universaalteenuse tootmishinnast. Praeguse eelnõu seletuskirja kohaselt peaksid sellisel juhul üldteenusel olevad tarbijad võtma ise vastu otsuseid ja valima endale soodsamaid pakette ning sõlmima nende rakendumiseks elektrimüüjaga lepinguid. Nagu eelnõu seletuskirjas nimetatud, on juba praegu märkimisväärne hulk passiivseid tarbijaid, kes pole ühel või teisel põhjusel teinud vajalikke samme endale soodsama elektripaketi valimiseks. Pole põhjust arvata, et juhul kui sellised tarbijad viiakse üle elektrituru hinnast sõltuvale üldteenusele, võtaksid nad elektrituru hinna tõusmisel ette vajalike samme soodsama elektrimüügipaketi valimiseks. Võimalik, et eelnõuga on mõeldud, et juhul kui elektrituru hinnad tõusevad ning on taas kõrgemad ELTS-i §-s 766 universaalteenuse tootmishinnast, kohaldub § 765 lõikes 1 toodud alus, mille järgi müüa võib tarbija universaalteenusele üle viia, aga ei ole kohustatud seda tegema. Juhul kui müüjal on vaid õigus tarbija üle viia universaalteenusele, ei kaitse see tarbijate huve. Seetõttu palume kaaluda lahendust, kus automaatselt universaalteenusele viidud kliendid toodaks selles olukorras tagasi universaalteenusele. Samuti tekib küsimus, kas ELTS § 765 lõikes 11 sätestatut arvestades, juhul kui tarbija soovib uuesti üle minna universaalteenusele, kohalduvad siinkohal ELTS § 87 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alused, mille järgi universaalteenusega liituval tarbijal ja universaalteenuse tarbijal on õigus elektrileping üles öelda, teatades sellest vähemalt seitse päeva ette, ning elektrimüüja ei või nõuda universaalteenust lõpetavalt tarbijalt elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevat leppetrahvi ega kahju hüvitamist. Kui need sätted kohalduvad, siis kas ühekordselt? Märgime, et Konkurentsiamet on läbi viimas järelevalvemenetlust, kus üheks keskseks küsimuseks on, kuivõrd oleks elektrimüüjatel võimalik pakkuda nn hübriidpakette, kus universaalteenuse tootmishind kohalduks tarbija jaoks maksimaalse hinnana ning ajal, mil elektrituruhinnad on sellest madalamad, kohalduks tarbijale viimane. Tegemist oleks selgelt ühe tarbija huve enim teeniva lahendusega, kuidas universaalteenust pakkuda. Hetkel teadaoleva põhjal puuduvad ELTS-is sätted, mis selliste pakettide pakkumist otseselt takistaksid. Sealhulgas ei takistaks seda ka kõne all olev seadusemuudatus. Kui ka asuda seisukohale, et selline välistus ELTS-ist siiski tuleneks, oleks see tõenäoliselt vastuolus konkurentsiõiguse põhimõtetega, kuna takistaks elektrimüüjatel pakkuda tarbijatele soodsamate tingimustega elektrimüügilepinguid. Juhul, kui eelviidatud järelevalvemenetluse käigus ilmneb, et hübriidpakettide pakkumine on siiski mingil põhjusel ELTS-ist tulenevalt takistatud, annab Konkurentsiamet sellest täiendavalt teada. Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks kompleksselt hinnata, kuidas universaalteenuse osutamise korraldus ja regulatsioon toimivad olukorras, kus börsihinnad on rohkem või vähem püsivalt universaalteenuse hinnast madalamad. Nagu eelpool selgitatud, ei ole välja pakutud seadusemuudatus tõenäoliselt parim võimalik lahendus sellises olukorras tarbija huvide  kaitsmiseks. Eeltoodut arvestades palume ELTS-i universaalteenusega seotud muudatusi täiendavalt analüüsida ning eelnõu vastavalt täiendada. Alexela AS Alexela ei poolda lahendust, kus seadusega kohustatakse elektrimüüjaid Arvestatud osaliselt. lõpetama ühepoolselt tarbijatega sõlmitud universaalteenuse lepinguid, millega langevad tarbijad üldteenusele. Lisatud põhimõte, et tarbija võib jääda Alexela leiab, et tarbijatega sõlmitud universaalteenuse lepingute universaalteenusele, selleks soovi lõpetamine ühepoolselt eelnõus välja pakutud viisil on halb lahendus. Seda avaldades. eelkõige, kuna: Lisatud, et elektrimüüja saadab tarbijale pakettide valiku ja soovituse millist paketti 1) Ajastus antud muudatuse tegemiseks on äärmiselt ebasobiv. Eelnõu enda pakutavatest valida. Kui tarbija oma kohaselt on seadus määratud jõustuma 1. jaanuaril 2024, kus tõenäoliselt eelistust ei teata, viiakse ta üle elektrimüüja eelneva 3 kuu aritmeetiline keskmine börsihind on olnud madalam kui poolt pakutavale börsipaketile. universaalteenuse tootmishind. See tähendab, et kui lisatava § 765 lõike 11 7 päevane etteteatamisaeg pikendatud 14 kohaselt tuleb tarbijale teatada lepingu lõpetamisest ette 7 päeva sellise päeva peale. asjaolu saabumise korral, siis tähendaks see, et 8. jaanuaril 2024 oleks vaja Märgime ka, et Elektrituruseaduse tarbijad massiliselt viia üle universaalteenuselt üldteenusele – seda muudatused ei hakkaks kehtima mitte olukorras, kus aasta kaks kõige külmemat ja tõenäoliselt kõige kallima 1.jaanuarist vaid koheselt. 1. jaanuarist elektrihinnaga kuud on just algamas. Kui on 2 kuud aastas, kus keskmine rakendumine on MGS-i osas. börsihind võiks olla kallim kui universaalteenuse tootmishind, siis on need aga just jaanuar ja veebruar. 2) Teiseks, on suur vahe aritmeetilisel keskmisel börsihinnal ja tarbija keskmisel tarbitud börsielektrihinnal. Kuna tarbija tarbib elektrit üldiselt päevasiseselt rohkem aegadel, mil elektrihind on ka kõrgem (nt. hommikul 07:00-09:00, õhtul 18:00-22:00), siis võib tõenäoliselt juhtuda olukord, kus universaalteenus oleks tarbijale odavam kui tema tarbimisega kaalutud keskmine börsihind. Ja seda eriti juhul, kui börsihinnale on lisatud üldteenuse marginaal (mis on tavatult kõrge!). 3) Üldteenus on oluliselt kallim viis tarbida börsielektrit, kui börsielektri pakett elektrimüüja juures. Üldteenuse mõõtepunktide suur arv on Eestis juba viimased 10a olnud suureks probleemiks, kuna antud kliendid on maksnud (kümnetes) kordades kõrgemat marginaali oma elektri eest kui elektrimüüja juures olevad lepingulised kliendid. Et säästa elektritarbijatele raha, tuleks aktiivselt tegeleda üldteenuse klientide arvu vähendamisega, mitte suurendamisega. Seega viiks antud muudatus tarbijad taas kokkuvõttes hoopis kallimale hinnastamisele ja seda olukorras, kus tegelikkuses oleks elektrimüüjatel olemas tarbijasõbralikumad paketid, kuhu tarbijaid universaalteenuse tarbimisel asemel üle viia. 4) See on suur administratiivne halduskulu elektrimüüjale lõpetada tuhandeid või koguni kümneid tuhandeid lepinguid korraga ja tegeleda tuhandete tarbijate pöördumisega klienditeeninduse poole. Olukord muutuks kordades keerulisemaks, kui jaanuari börsihind peaks tulema kallim kui universaalteenuse hind – tuhandete pahaste klientide pöördumist on sel juhul igal juhul keeruline majandada ja põhjendada ning paratamatult pöörduvad tarbijad oma senise elektrimüüja juurde selgituste saamiseks. Mööname, et möödunud sügisesele praktikale tuginedes võib pidada 7- päevast tähtaega tarbijate teavitamiseks ühepoolsest lepingu lõpetamisest ka ebamõistlikult lühikeseks, mille jooksul tarbijad lihtsalt ei jõua teha kaalutletud otsust mõne muu soodsama elektrilepingu valimiseks ja sõlmimiseks - vastavat indikatsiooni on tarbijad jaganud universaalteenusele üle viimise protsessi kohta, kus sätestati samuti elektrimüüja kohustus teavitada tarbijat vastavast üleviimisest vähemalt 7 päeva enne universaalteenuse lepingu jõustumist ning jäeti õigus tarbijale keelduda vastavast üleviimisest, kui tarbija teatab keeldumisest vähemalt 2 päeva enne universaalteenuse lepingu jõustumist. Märgime, et antud eelnõus oleva muudatuse korral ei ole tarbijatele jäetud isegi võimalust universaalteenuse lepingu lõpetamisest loobumiseks, kuid samuti ei anta elektrimüüjatele õigust oma tarbijaid enda universaalteenusest soodsamale paketile üle viimiseks, vaid kohustatakse sootuks lepingut ühepoolselt lõpetama. 5) Nagu universaalteenuse algne eelnõu näitas, ei saa paljud inimesed siiani aru, et neile määrati automaatselt universaalteenuse pakett ja võib eeldada, et valdav enamus tänastest universaalteenuse tarbijatest ei saa ka aru, et neid vastavalt käesolevale eelnõule suunatakse automaatselt üldteenuse elektrit tarbima. Oleks äärmiselt vastutustundetu loota, et need tarbijad oskavad ise valida endale parema elektripaketi või eeldada, et suur hulk neist jõuaks seda üldteenusele langemise vältimiseks teostada universaalteenuse osutajalt teate saamisest vähem kui 7-päevase perioodi jooksul. 6) Ka ei sätesta antud eelnõu kuidas tagada tarbija soov tarbida universaalteenust ka juhul kui börsihind on olnud madalam. Kui elektrimüüja lõpetab tarbijaga sõlmitud universaalteenuse lepingu vastavalt eelnõus kavandatavale regulatsioonile, kuid tarbija sõlmib taas universaalteenuse osutamise lepingu, siis peaks antud eelnõu muudatuse kohaselt elektrimüüja seda taas/korduvalt automaatselt lõpetama, et täita seadusest tulenevat kohustust kavandatava arvestuspõhimõtte järgimiseks. Seda enam, et antud eelnõu näeb üksnes ette elektrimüüja kohustuse leping lõpetada ja sellest tarbijat teavitada, kuid ei näe ette tarbija õigust keelduda temaga sõlmitud universaalteenuse lepingu ühepoolsest lõpetamisest. Kusjuures tarbija soov universaalteenusel jätkata või universaalteenuse alusel uuesti elektrienergiat tarbima asuda võib olla vägagi põhjendatud olukorras, kus eelneva 3 kuu börsihind on küll olnud soodsam, kuid ettevaatavalt on börsihinnad kallimad ja seda olukorras, kus ka elektrimüüjad ei pea võimalikuks antud hetkel universaalteenusest soodsamaid (tähtajatuid) fikseeritud hinnaga pakette pakkuda. 7) Kuivõrd eelnõu sõnastusega kohustatakse elektrimüüjaid ühepoolselt tarbijatega sõlmitud lepinguid lõpetama, millisel juhul viiakse need tarbijad elektrienergia tarbimiseks üldteenusele, siis tekitab antud muudatus elektrimüüjatele otsest varalist kahju tarbijate kaotamise näol, mis võib tekitada potentsiaalselt elektrimüüjate poolt nõude riigi vastu antud kahju kompenseerimiseks. Kui universaalteenuse kehtestamisega anti võimalus kõigile elektrimüüjatele asuda ka universaalteenuse osutajateks, siis tagati sellega elektrimüüjatele võrdne võimalus elektrienergia müümiseks universaalteenusena nii oma senistele tarbijatele kui ka kõigile uutele huvitatud tarbijatele. Antud eelnõus kirjeldatud kohustus universaalteenuse lepingute ühepoolseks lõpetamiseks tingib aga selle, et kuivõrd üldteenust saab pakkuda üksnes üks elektrimüüja, siis välistatakse sellega teiste elektrimüüjate võimalus oma senistele tarbijatele elektrit müüa, kui tarbija ei ole kas jõudnud selle 7-päevase perioodi jooksul reageerida ja muud paketti vahetada või on tegemist passiivse tarbijaga, milliseid on universaalteenuse tarbijate hulgas paraku väga palju. Selgelt on aga iga elektrimüüja soov oma tarbijaid hoida ja leida neile parim pakkumine ka olukorras, kus riiklikult reguleeritud universaalteenuse tootmishind on väga kõrge, kuid elektrimüüjal oleks tarbijale pakkuda soodsamaid alternatiive, kui seda on üldteenus. Arvestada tuleb siinjuures ka seda, et lähtuvalt isikuandmete kaitse üldmäärusest ei ole lepingu lõppemise järel elektrimüüjatel enam õiguslikku alust oma varasemate tarbijate otseseks kõnetamiseks. Selline muudatus sekkub ka ülemääraselt efektiivse vaba turu toimimisse ja tarnitava elektri hinnakujunduse, mis ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta, mille artikli 5 kohustab liikmesriike võtma kasutusele vajalikke meetmeid, et tagada tarnijate vahel tõhus konkurents. Seejuures tuleb riiklikul sekkumisel hinnakujundusse tagada kõikidele liidu elektriettevõtjatele võrdne juurdepääs tarbijatele. Niisiis lisaks antud muudatusega klientide kaotusega kaasneda võivale kahjule võib selline muudatus tingida ka konkurentsi moonutuse, kuna universaalteenuse tarbijad võivad koonduda suurel määral ühe üldteenust pakkuva elektrimüüja alla, mida elektrimüüjad ei saaks universaalteenuse lepingu lõpetamise kohustuse tõttu ära hoida. Riik peaks aga soodustama ettevõtete ja nende poolt pakutavate teenuste/toodete rohkust, arvestades asjaolu, et tänases turuolukorras on elektrimüüjatel valmidus ja võimalused tarbijatele selliste pakkumiste tegemiseks olemas. Kõike eelnevat arvesse võttes, leiame et seaduseelnõust tuleks välja võtta elektrimüüjate kohustus ühepoolselt lõpetada kliendi universaalteenuse lepingud, millega klient satuks üldteenusele. Kui aga KM on kindlal seisukohal, et tarbijaid on kindlasti vaja ära liigutada universaalteenuse paketist juhul, kui aritmeetiline keskmine börsihind on olnud kolmel järjestikusel kuul soodsam kui universaalteenuse tootmishind, siis meie hinnangul tuleks kindlasti vältida tarbijate sattumist üldteenusele ning anda elektrimüüjatele õigus ühepoolselt näiteks 14-päevase etteteatamisega määrata antud tarbijatele oma senise elektrimüüja juures kas börsihinnaga pakett või tähtajatu (trahvivaba) fikseeritud hinnaga pakett. Alexela peab eelkõige mõistlikuks ja vajalikuks võimaldada elektrimüüjatel kõnetada oma tarbijaid, et suunata neid enda pakette üle vaatama ja valima vastavalt turuolukorrale soodsamaid ja paremini sobivamaid lahendusi. On selge, et universaalteenus ei täida tänasel juhul enam oma eesmärki, mille seadusandja elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõus (SE 655) toodud põhjendustel erandina riikliku sekkumise meetmena 2022. aasta oktoobrist kehtestas. Seega on Alexela nõus, et täna universaalteenust tarbivate tarbijate jaoks on olemas sobilikumad lahendused ning kaaluda võib lahendust, kus elektrimüüjatele antakse õigus ühepoolselt viia universaalteenuse tarbijad mõistliku etteteatamisega tema senise elektrimüüja soodsamale börsihinnaga või fikseeritud hinnaga (kuid ilma leppetrahvita) paketile, kui arvestuse tulemusena on eelneva järjestikuse kolme kuu keskmine börsihind olnud universaalteenuse tootmishinnast soodsam. Kohustus universaalteenuse lõpetamiseks ja tarbijate massiliselt üldteenusele viimiseks ei ole aga kindlasti tarnijate suhtes proportsionaalne ega tarbijate huvidest lähtuv meede ning  kahtlemata ei ole mõistlik rakendada seda 01.01.2024 seisuga kütteperioodi kestel, mil külmimad kuud on alles ees. Täiendavad märkused eelnõu kohta Justiitsministeerium Vastavalt HÕNTE § 42 lg-le 2 tuleb seletuskirjas viidata eelnõule eelnenud Mitte arvesse võetud. Seletuskirjas on väljatöötamiskavatsusele (VTK) või põhjendada VTK puudumist lähtuvalt põhjendatud VTK puudumist ning lubatud eranditest (HÕNTE § 1 lg 2). Erinevate muudatuste sisust ja põhjuseid, miks järelhindamine on vajadusest tulenevalt võib mõnikord olla tarvilik viidata ka mitmele ebavajalik. kohalduvale erandile, kuid iga erandi kasutamist tuleb muudatustest lähtuvalt eraldi põhjendada. Kuna VTK koostamise olulisemad eesmärgid seonduvad alternatiivide kaalumise (nt kas neid üldse oli) ja mõjutatud osapoolte kaasamisega, tuleks seletuskirjas põhjendada, kuidas on nende asjaoludega arvestatud juhul, kui VTK jäi koostamata. Tuletame meelde, et kui VTK jäi koostamata nt kiireloomulisuse kaalutlustel (HÕNTE § 1 lg 2 p 1) ning 4 / 5 eeldatav mõju on mõnele sihtrühmale oluline, kohustab Riigikogus vastu võetud õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 eelnõus ette nägema ka mõjude järelhindamiskohustuse (p 12.4.1.). Justiitsministeerium Eelnõu seletuskirja lisatud mõjuanalüüs ei anna hinnangut ettevõtjate ja Arvesse võetud. Mõjuanalüüsi on vastavalt füüsiliste isikute halduskoormuse võimaliku muutumise kohta olukorras, täiendatud. kus vastu võetakse muudatused, mis eelduslikult võivad mõjutada või ka mõjutavad nende käitumist. Palume kindlasti lisada analüüsi ka kokkuvõttev hinnang kavandatavate muudatuste järgse halduskoormuse kasvu, kahanemise või samaks jäämise kohta koos lühikese põhjendusega. Sarnaselt tuleks anda hinnang ka riigiasutuste töökoormuse võimalikule muutumisele, lisades vajalikud selgitused. Mõjuanalüüsis palume käsitleda mõju ka ametitele, hinnates mh, kas mõju avalduks pidevalt (Maksu- ja Tolliamet) või ainult teatud tingimustel ja olukordades (Konkurentsiamet). Justiitsministeerium Eelnõuga kavandatav universaalteenust puudutav muudatus seab eesmärgiks vähem aktiivsete tarbijate kasu saamise börsil olevatest madalamatest hindadest. Samas on mõjuanalüüsis käsitlemata jäänud võimalikud ebasoovitavad mõjud, mis võivad tuleneda sellest, kus hoolimata keskmise börsihinna soodsamast tasemest võib leiduda tarbijaid (sh teadlikult selle valiku teinud tarbijaid), kelle tarbimisharjumuste tõttu (nt kasutades elektrit eelkõige tiputundidel) võib automaatne üleminek börsihinnale tähendada siiski kokkuvõttes kallimat hinda kui universaalteenusel olles. See võib juhtuda eriti neis olukordades, kus börsihinna ja universaalteenuse hinna vahe kujuneb marginaalseks. Mõjuanalüüsis tuleks hinnata ka seda, kuivõrd kavandatav muudatus mõjutaks klientide edasist käitumist (mõju ulatus) ning suurendaks ka nende halduskoormust ehk kas muudatuse mõju võib osutuda oluliseks. Samuti ei käsitle mõjuanalüüs ebasoovitavaid mõjusid, mis võivad tuleneda sellest, et automaatselt börsihinnale üle viidud mitteaktiivne klient võib börsihinna uuesti ebasoodsamaks kujunemisel jääda ka selles olukorras passiivseks ning saada seetõttu soovimatut majanduslikku kahju. Justiitsministeerium Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja Arvesse võetud. Vastavalt on muudetus failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega seletuskirja ja eelnõud. Lisaks saadetakse eelnõu mõju kohta. eelnõu JuM-ile teiseks kooskõlastusringiks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.