Väljaminev kiri

Kliimaministeerium Meie: 11.09.23 nr 1-6/2023-030-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn E-post: [email protected] Koopia: Justiitsministeerium, e-post: [email protected] Konkurentsiameti arvamus energiamajanduse korralduse seaduse ja sellest tulenevalt elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta 06.09.2023 esitas Kliimaministeerium (KLIM) üle vaatamiseks Konkurentsiametile energiamajanduse korralduse seaduse ja sellest tulenevalt elektrituruseaduse (ELTS) muutmise seaduse eelnõu (Eelnõu (käesoleva kirja lisa 1)). Eelnõu ja seletuskirja (lisa 2) üle vaadanud, juhib amet tähelepanu järgmistele Eelnõuga seonduvatele kitsakohtadele, millega amet nõustuda ei saa. Ameti seisukohad on järgnevad: Eelnõu § 2 punkti 14 järgi täiendatakse ELTS-i § 93 lõiget 6 punktidega 91 ja 92, mille järgi: 91) hindab pikaajaliste müügilepingutega seotud regulatiivseid ja haldustõkkeid ning esitab juhised selliste lepingute kasutuselevõtmise põhjendamatute tõkete kõrvaldamiseks. 92) tagab, et pikaajaliste taastuvelektri müügilepingute suhtes ei kohaldata ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid menetlusi ega tasusid. Eelnõu seletuskirjas on muudatust põhjendatud järgmiselt: „Punktiga 14 täiendatakse paragrahvi 93 uute punktidega 91 ja 92, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 15 punkt 8 ning seatakse Konkurentsiametile kohustused hinnata pikaajaliste müügilepingutega seotud regulatiivseid ja haldustõkkeid, esitada juhised selliste lepingute kasutuselevõtmise põhjendamatute tõkete kõrvaldamiseks ning tagada, et pikaajaliste taastuvelektri müügilepingute suhtes ei kohaldata ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid menetlusi ega tasusid.“ Peame esmalt vajalikuks juhtida tähelepanu, et direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 15 lõikes 8 on kasutatud terminit „taastuvelektri ostuleping“ (inglise keeles „renewables power purchase agreement“), mitte „taastuvelektri müügileping“. Selgitame, et direktiivis (EL) 2018/2001 viidatud taastuvelektri ostuleping on sisult ja olemuselt midagi muud kui Eelnõus viidatud taastuvelektri müügileping. Näiteks võlaõigusseadus käsitleb lepingutega (sh müügilepingutega) seonduvat. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et oleks hinnatud ja võrreldud juba kehtiva lepinguõiguse sätteid direktiivist (EL) 2018/2001 ülevõetavate alustega. Kuna võrdlust olemasoleva seadusandlusega ei ole tehtud, ei saa välistada, et kehtivas seadusandluses on direktiivis (EL) 2018/2001 viidatud põhimõtted juba olemas. Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku Eelnõu ja seletuskiri tervikuna vastavalt üle vaadata. Selgitame, et pikaajalise taastuvelektri ostulepingu puhul on tegemist lepinguga taastuvelektri tootja ja ostjast turuosalise (ehk teise ettevõtja, nt elektri müüja) vahel, mis annab finantsraamistiku taastuvelektri müügiks ja ostmiseks pikema perioodi jooksul (nt isegi kuni 10–25 aastat). Need lepingud on olulised vahendid taastuvenergiaprojektide väljatöötamisel ja kasutuselevõtul, soodustades investeeringuid rohelistesse tehnoloogiatesse. Seni ei ole pikaajalised taastuvelektri ostulepingud osutunud populaarseks, kuna: 1) regulatsioon ja õiguslik raamistik võivad piirkonniti oluliselt erineda, mõjutades pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute teostatavust ja rakendamist; 2) tootjad ja turuosalised seisavad silmitsi krediidivõimelisuse, maksehäirete ja energiatarbimise muutustega seotud riskidega, mis võivad mõjutada pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute rahalist elujõulisust; 3) taastuvenergia tehnoloogiate töökindlus ja jõudlus võivad mõjutada tegelikku elektritootmist ja sellest tulenevalt ka pikaajalistest taastuvelektri ostulepingutest saadavat tulu; 4) elektrihindade kõikumised, valitsuse stiimulite või toetuste muutused ja energianõudluse muutused võivad mõjutada pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute kasumlikkust. Selguse huvides kasutame alljärgnevalt läbivalt terminit „taastuvelektri ostuleping“. Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärk on suurendada säästliku ja taastuva energia kasutamist. Seetõttu juhime ka tähelepanu, et pikaajalisi taastuvelektri ostulepinguid puudutavaid aluseid ELTS-s sätestatud ei ole, mh puudub seaduses eelnimetatud lepingute osas definitsioon. Konkurentsiamet ei saa täiel määral nõustuda kohustustega, mida talle Eelnõu kohaselt ELTS § 93 lõike 6 punktidega 91 ja 92 panna tahetakse. Vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 15 lõikele 8 on tegemist liikmesriigi, mitte regulaatori kohustustega – amet ei saa astuda poliitika kujundaja (antud juhul KLIM) asemele ning nt hakata andma juhiseid pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute kasutuselevõtmise põhjendamatute tõkete kõrvaldamiseks. Samuti ei saa amet hakata tagama, et antud ostulepingute suhtes ei kohaldataks diskrimineerivaid menetlusi ega tasusid. Konkurentsiamet saab küll koostada erinevaid analüüse, kuid selle eelduseks on, et ELTS-s sätestatakse tingimused, millele peavad pikaajalised taastuvelektri ostulepingud vastama. Hetkel vastavad alused Eelnõus puuduvad. Peame vajalikuks siinkohal juhtida tähelepanu, et vaatamata võimalike analüüside koostamisele ei saa amet lisaks poliitika kujundaja (antud juhul KLIM) asemele astumisele ka sekkuda taastuvelektri tootja ja turuosalise (nt elektri müüja) vahelistesse lepingulistesse suhetesse. Selgitame, et elektriturg on vaba. Täpsemad lepingutingimused lepitakse kokku tootja ja turuosalise vahel sõlmitavas pikaajalises taastuvenergia ostulepingus, millest tekkivad vaidlusküsimused kuuluvad kokkuleppele mittejõudmisel lahendamisele tsiviilkorras. Konkurentsiametil puudub seadusest tulenev võimalus siinkohal sekkuda. Ka vaidluste tsiviilkorras lahendamise eelduseks on tingimuste, millele peavad pikaajalised taastuvelektri ostulepingud vastama, sätestamine seadusandluses. Lisaks eeltoodule nähtub Eelnõu seletuskirjast, et Eelnõu mõju riigiasutustele piirdub ainult Keskkonnaameti ja Elering AS-ga. Konkurentsiamet leiab, et selline KLIM-i järeldus ei põhine konkreetsetel andmetel – Eelnõus sätestatakse selgelt Konkurentsiametile täiendavad ülesanded ning seejuures ei ole analüüsitud, kas vastavaid ülesandeid on võimalik ameti rahastusmudelist rahastada ning kui suured on lisanduvad kulud riigieelarvele. Kui Konkurentsiameti töökoormus suureneb, siis paratamatult suurenevad ka kulud nii tööjõule kui majanduskuludele. Seletuskirjast ei nähtu, et KLIM oleks Konkurentsiameti ametikohti ja nendega seotud ülesandeid hinnanud ning sellest järeldusi teinud. Antud Eelnõuga sätestatavad ülesanded ei ole praegu ühegi Konkurentsiameti teenistuja ülesannete hulgas ning juhul, kui soovitakse niimoodi seadust muuta, siis see toob paratamatult kaasa töökoormuse ja kulude kasvu ning 2 (3) lisaeelarve vajaduse. Kui Konkurentsiametile soovitakse panna direktiivist (EL) 2018/2001 tulenevalt täiendavaid ülesandeid, tuleb seda arutada laiemas plaanis ja kindlasti peaks siinkohal olema kaasatud Justiitsministeerium. Lähtudes eeltoodust, teeme järgmised ettepanekud: 1) eemaldada Eelnõust Konkurentsiameti kohustus esitada juhised pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute kasutuselevõtmise põhjendamatute tõkete kõrvaldamiseks; 2) eemaldada Eelnõust ameti kohustus tagada, et pikaajaliste taastuvelektri müügilepingute suhtes ei kohaldata ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid menetlusi ega tasusid; 3) üle vaadata Konkurentsiameti analüüside tegemise eesmärgid ja kohustused; 4) defineerida Eelnõus konkreetsed mõisted, mida reguleerida tahetakse; 5) täiendada Eelnõud tingimustega, millele peavad pikaajalised taastuvelektri ostulepingud vastama; 6) vastavasisuliselt muuta ka Eelnõu seletuskirja (juhul kui Konkurentsiametile tulekski mingeid ülesandeid juurde, siis esitada analüüs kulude suurenemise kohta, ja kõik lisanduvad ülesanded tuleb ka eelnevalt Justiitsministeeriumiga läbi rääkida). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab Regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Karl Jaak Rebane 667 2424 Margus Kasepalu 667 2430 [email protected] [email protected] 3 (3)  EELNÕU 07.07.2023 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt elektrituruseaduse muutmise seadus § 1. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 21 loetakse punktiks 22 ning paragrahvi täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) biogaas – elektrituruseaduse § 57 lõikes 2 sätestatud biomassist toodetud gaasiline kütus;“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 202 järgmises sõnastuses: „202) lignotselluloosmaterjal – ligniinist, tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev materjal, mille allikaks on mets, puittaimsed energiakultuurid ning metsatööstuse jäägid ja jäätmed;“; 3) paragrahvi 2 punktid 211–213 loetakse punktideks 212–214 ning paragrahvi täiendatakse punktiga 211 järgmises sõnastuses: „211) metsa biomass – metsanduses toodetud biomass;“ 4) paragrahvi 2 punkt 261 loetakse punktiks 262 ning paragrahvi täiendatakse punktidega 261, 263 ja264 järgmises sõnastuses: „261) põllumajanduslik biomass – põllumajanduses toodetud biomass; 263) toetuskava – vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergia kasutamise kohustuse abil või muul viisil sellise energia ostumahtu, mis hõlmab investeeringutoetust, maksuvabastusi või maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid hinnatoetuskavasid, sealhulgas sisseostu muutuvaid või fikseeritud hindu ja lisamakseid, kuid ei pea nendega piirduma; 264) toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal – peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev lähteaine, mis on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal ning mille alla kuuluvad toidu- ja söödakultuuride jäägid, nagu õled, maisivarred, teraviljakestad ja koored, väikese tärklisesisaldusega rohttaimsed energiakultuurid, nagu raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog, haljasväetistaimed enne ja pärast põhikultuure, söödikultuure, tööstuslikke jääke, sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist ning biojäätmetest saadud materjalid, kusjuures söödikultuure ja 1 haljasväetistaimi mõistetakse kui ajutiselt ja lühiajaliselt külvatud rohumaad, millel kasvatatakse väikese tärklisesisaldusega rohu-kaunviljade segu, eesmärgiga saada kariloomadele sööta ja suurendada mullaviljakust, et saada põhikultuuride suuremat saaki;“; 5) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 271 järgmises sõnastuses: „271) tõhus koostootmine – soojus- ja elektrienergia koostootmine, mis vastab käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele;“; 6) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 132 järgmises sõnastuses: „§ 132. Seadmete ja süsteemide tarnija esitatav teave Seadmete ja süsteemide tarnija teeb kättesaadavaks teabe taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus-, jahutus- ja elektrienergiat kasutavate seadmete ja süsteemide netotulu, kulu- ja energiatõhususe kohta.”; 7) paragrahvi 322 lõikest 13 jäetakse välja lausefraas „pärast 2022. aasta 15. juunit tootmist alustanud tootmisseadmete“; 8) paragrahvi 322 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses: „(14) Biomasskütustest üksnes elektrienergiat tootvate tootmisseadmete toodetud elektrienergiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel ning elektrituruseaduse §- des 59, 594, 595 ja 596 sätestatud toetuse maksmisel arvesse juhul, kui need ei kasuta ühe kuu lõikes peamise kütusena fossiilkütust ja kui käesoleva seaduse § 8 lõike 1 kohase aruande järgi ei ole tõhusa koostootmise tehnoloogiat võimalik kulutõhusalt rakendada. (15) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel võetakse biokütuseid ja vedelaid biokütuseid arvesse, kui need vastavad käesoleva seaduse §-s 323 ning atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel sätestatud biokütuse nõuetele ja säästlikkuse kriteeriumitele.“; 9) paragrahvi 323 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse juhtudel kui põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütust, vedelat biokütust ja biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuariks või pärast seda oli üks järgmistest staatustest: 1) looduslike liikidega mets ja muu metsamaa, kus ei ole selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral häiritud; 2) suure bioloogilise mitmekesisusega mets ja muu metsamaa, mis on liigirikas ja rikkumata, või mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa- alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus; 3) maa-ala, mis on looduskaitseseaduse alusel kaitse all, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine ei olnud kaitstava loodusobjekti eesmärkidega vastuolus; 2 4) maa-ala, mis on määratud selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitse aladeks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu koostatud nimekirjadesse, tingimusel et neid tunnustatakse vastavalt artikli 30 lõike 4 esimesele lõigule, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse- eesmärkidega vastuolus. 5) üle ühe hektari suurune looduslik rohumaa 6) üle ühe hektari suurune mittelooduslik rohumaa, mille pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine on vajalik selle kui suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa seisundi säilimiseks. 7) turbaala, kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist; 10) paragrahvi 323 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse järgmistel juhtudel: 1) jäätmetest ja põllumajandusmaa jääkidest toodetud biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse tootmiseks on olemas seire- või halduskava, mis käsitleb kütuse tootmise mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele. 2) biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud käesoleva paragrahvi lõike 6 tähenduses suure süsinikuvaruga maa-alalt.“; 11) paragrahvi 323 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „(61) Käesoleva seaduse paragrahvis 322 osutatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel ei tohi selliste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste, mis on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga toidu- ja söödakultuuridest, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, osakaal ületada 0,2 protsenti, välja arvatud juhul, kui need on käesoleva lõike kohaselt sertifitseeritud maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütustena. (62) 2030. aasta 1. jaanuariks peab lõikes 61 sätestatud piirmäär olema 0 protsenti.“; 12) paragrahvi 323 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ja seejärel biokütuseks, vedelaks biokütuseks või biomasskütuseks.“; 13) paragrahvi 323 täiendatakse lõigetega 101–103 järgmises sõnastuses: „(101) Saadetise töötlemise tulemusena saadud sellisele tootele või sellistele toodetele, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise 3 päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohandatakse teavet säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate kohta ja seotakse see toodanguga. (102) Kui saadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode käesoleva paragrahvi lõikes 101 nimetatud kütuste tootmiseks, siis kohaldatakse ümberarvestustegurit, mis näitab sellise tootmise töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi algtooraine massi suhet. (103) Kui saadetise töötlemise tulemuseks on mitu käesoleva paragrahvi lõikes 101 nimetatud kütuste tootmiseks mõeldud toodet, siis kohaldatakse igale tootele eraldi ümberarvestustegurit ja kasutatakse eraldi massibilansisüsteemi.“; 14) paragrahvi 323 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi kohaldatakse nii Euroopa Liidus toodetud kui ka imporditud biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste korral.“; 15) paragrahvi 327 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Päritolutunnistus käesoleva seaduse tähenduses on elektrooniline dokument, mille väljastab päritolutunnistuse süsteemi haldaja biometaani, vesiniku, veeldatud biometaani või elektri-, soojus- või jahutusenergia tootjale, et tõendada tootja taotluse alusel toodetud energiaühiku päritolu ja süsinikuneutraalsust.”; 16) paragrahvi 327 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „kasutada või“; 17) paragrahvi § 328 täiendatakse lõikega 81 ja 82 järgmises sõnastuses: „(81) Taastuvelektri võõrandamisel taastuvelektri müügilepinguga või muul viisil tuleb võõrandajal vastav kogus päritolutunnistusi registris üle kanda isikule, kes taastuvelektrit ostis. Kui ostjaks on elektri tarbija, tuleb võõrandajal vastav kogus päritolutunnistusi ostja kasuks registris kustutada. 82) Taastuvelektri müügilepinguks nimetatakse lepingut, mille alusel turuosaline lepib otse tootjaga kokku taastuvelektri ostmises elektrituruseaduse § 3 lõike 17 tähenduses määratud tarnena või muul viisil ja mille tulemusel võõrandatakse ostjale vastavale taastuvelektri kogusele väljastatud päritolutunnistused.“; 18) paragrahvi 329 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „taastuvelektrienergia“ sõnaga „elektrienergia“. 19) peatükk 10 paragrahvid 381 kuni 41 loetakse paragrahvideks 40 kuni 44 ning peatükki täiendatakse paragrahviga 39 järgmises sõnastuses: „§39 Biomasskütustest elektrienergia tootmine 4 Käesoleva seaduse § 322 lõikes 13 ja 14 kohased nõuded kohalduvad alates 2022. aasta 15. juunist.“ § 2. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 3 täiendatakse punktidega 234 järgmises sõnastuses: „234) taastuvelektri müügileping – leping, mille alusel turuosaline lepib otse tootjaga kokku taastuvelektri ostmises määratud tarnena või muul viisil ja mille tulemusel võõrandatakse ostjale vastavale taastuvelektri kogusele väljastatud päritolutunnistused; 2) paragrahvi 3 lõiget 17 täiendatakse järgmises sõnastuses: „17) määratud tarne – turuosalisele temaga kauplemisperioodiks kokkulepitud sellise elektrienergiakoguse müümine, millest on bilansihaldurile ette teatatud käesolevas seaduses ja elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud korras, sealhulgas taastuvelektri müügilepingud ja taastuvenergiaga vastastikune kauplemine, mille käigus toimub müük turuosaliste vahel tehingute automaatset täitmist ja arveldamist reguleeriva eellepingu kohaselt kas turuosaliste vahel otse või sertifitseeritud turuosalise kaudu, kelleks on kolmas isik;“; 3) paragrahvi 58 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse §-s 1081 nimetatud juhul ja juhul, kui tootjal, kelle elektrijaam või tootmisseade koosneb mitmest tootmisseadme etapist ning erinevates etappides toodetud elektrienergia eest makstakse toetust erinevate toetuskavade või koostöölepingute alusel või osades etappides toodetud elektrienergia eest toetust ei maksta, määratakse elektrienergia kogus, mille eest makstakse toetust või mille kohta väljastatakse päritolutunnistus, kindlaks iga tootmisseadme etapi põhiselt eraldi selleks ettenähtud kauglugemisseadmega või samalaadsete inverterpõhiste tootmisseadme etappide puhul proportsionaalselt toetusskeemis oleva tootmisseadme etapi elektrilise võimsuse ulatuses kogu tootmisseadme elektrilisest võimsusest.“; 4) paragrahv 58 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul saab olla ühe liitumispunktiga ühendatud üks tootmisseade.“; „(22) Kui elektrijaamale või tootmisseadmele on lisatud energiasalvestusüksus ning võrgust elektrienergia salvestamine energiasalvestusüksusesse ei ole välistatud, siis elektrienergia kogus, mille kohta antakse energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327 nimetatud päritolutunnistus ja mille eest tervikuna või osaliselt makstakse käesoleva seaduse §-des 59, 594, 595 või 596 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks liidetakse tootja elektrijaama kõikides liitumispunktides kalendrikuu jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud ja käesoleva seaduse kohase otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus, millest lahutatakse kalendrikuu jooksul võrgust võetud elektrienergia kogus.“; 5 „(23) Lõiget 22 ei kohaldata juhul, kui tootmisseade on paigaldatud tarbija juurde, kes tarbib võrgust võetud elektrienergiat enam kui salvestisse salvestatakse.“ 5) paragrahvi 58 lõike 6 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „lõike 1 punkti 1“ tekstiosaga „, 594, 595 või 596“; 6) paragrahvi 583 lõiget 2 muudetakse ning kehtestatakse järgmises sõnastuses: „(2) Oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbijal on õigus: 1) individuaalselt või energiavahendaja kaudu toota, salvestada ja müüa taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, sealhulgas taastuvelektri müügilepingute alusel, elektrienergia tarnijatele ja vastastikuse kauplemise korra alusel, ilma et nende suhtes kohaldataks diskrimineerivaid või ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid ning võrgust tarbitud või võrku suunatud elektrienergia puhul võrgutasusid, mis ei kajasta kulusid; 2) paigaldada ja käitada oma tarbeks taastuvelektrit tootvate jaamadega kombineeritud elektrisalvestussüsteeme, ilma et nende suhtes kohaldataks kahekordseid tasusid; 3) säilitada oma õigused ja kohustused tarbijana; 4) saada omatoodetud ja võrku suunatud taastuvelektri eest turupõhist tasu ja asjakohasel juhul toetust toetuskavade kaudu.“ 7) paragrahvi 583 täiendatakse uue lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad, kes asuvad samas hoones, sealhulgas kortermajades, võivad osaleda ühiselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 osutatud tegevustes ja neil on lubatud korraldada nende tootmiskohas või tootmiskohtades toodetud taastuvenergia omavahelist jagamist.“ 8) seadust täiendatakse uue paragrahviga 584 järgmises sõnastuses: „§ 584. Taastuvenergia toetuste kavandamine (1) Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavad vastavad järgmistele tingimustele: 1) Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavad stimuleerivad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia lõimimist elektriturgu turupõhisel ja turule reageerival viisil, vältides elektriturgude põhjendamatut moonutamist ja võttes arvesse võimalikke süsteemi lõimimise kulusid ja võrgu stabiilsust. 2) Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavad kavandatakse selliselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia lõimitakse võimalikult suures ulatuses elektriturgu ning tagatakse, et taastuvenergia tootjad reageerivad turu hinnasignaalidele ja teenivad turul võimalikult suurt tulu. 3) Otseste hinnatoetuskavade puhul antakse toetust turupreemiatena, mis võiksid muu hulgas olla kas muutuvad või fikseeritud. (2) Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist võetakse toetuskavade väljatöötamisel arvesse taastuvenergiakogukondade eripära, et võimaldada neil konkureerida toetuse saamiseks teiste turuosalistega võrdsetel alustel.“ 6 9) paragrahvi 59 lõikes 25 asendatakse sõna „Alla“ sõnaga „Kuni“. 10) paragrahvi 591 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunevast osast ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevatest komponentidest elektrienergia tootmist alustanud käitise elektrienergia eest, kui jäätmeseaduse §-s 1363 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 sätestatud sihtarvud ei ole täidetud.“; 11) paragrahvi 591 lõike 7 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel järgmise teabe, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230), sätestatud eesmärkidest:“; 12) paragrahvi 591 lõiget 7 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) toetusvahendite järgmise viie aasta eeldatava eelarve või eelarve planeerimise piirangute puhul järgmise kolme aasta eeldatava eelarve.“; 13) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Käesoleva seaduse paragrahvi 59, 594, 595 või 596 alusel määratud toetuse maksab põhivõrguettevõtja välja vastavalt tootja taotlusele. Tootja ei saa taotleda toetuse väljamaksmist tagantjärele enam kui ühe aasta eest.“. 14) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse uute punktidega 91 ja 92 järgmises sõnastuses: „91) hindab pikaajaliste müügilepingutega seotud regulatiivseid ja haldustõkkeid ning esitab juhised selliste lepingute kasutuselevõtmise põhjendamatute tõkete kõrvaldamiseks. 92) tagab, et pikaajaliste taastuvelektri müügilepingute suhtes ei kohaldata ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid menetlusi ega tasusid.” Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 7  Energiamajanduse korralduse seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Energiamajanduse korralduse seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, millega muudetakse taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209)1, et suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist nii kodumajapidamistes kui ka suurtootjate ja -tarbijate hulgas. 1.2. Ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamise protsessis osalesid Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia ekspert Mairika Kõlvart ([email protected], 625 6450) ja nõunik Anastassia Batulin ([email protected], 625 6359). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.3. Märkused Direktiivi (EL) 2018/2001 ülevõtmise tõttu on vaja muuta järgmiseid seaduseid: a) energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 8; b) elektrituruseaduse (ELTS) redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 5. Tuginedes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist, ei ole koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust. Eelnõu töötatakse välja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi väliselt. Eelnõu on osaliselt seotud Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõuga (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) kuivõrd meretuuleenergia loastamisprotsessi kiirendamine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, millega muudetakse taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 kohaldamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on üle võtta direktiivist (EL) 2018/2001 tulenevad taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused, mis aitavad saavutada Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärki suurendada säästliku ja taastuva energia kasutamist. Muu hulgas seatakse direktiivis (EL) 2018/2001 liikmesriikidele kohustuslikud ühtsed (arvutus)põhimõtted üld- ja 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) 1 alameesmärkide täitmiseks ja toetuste maksmiseks. Valdav osa direktiivist on üle võetud energiamajanduse korralduse seadusega 4. mail 2022. Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamuse kohaselt sätestatakse käesoleva eelnõuga direktiivist tulenevad lisatingimused, mille alusel toimub toodetud energia taastuvenergiaks arvestamine ja/või toetuste maksmine. Peale nende tuuakse eelnõuga seadusesse täpsed terminid, mis puudutavad taastuvenergia tootmist, tarbimist või tarnimist. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnõu §-ga 1 muudetakse energiamajanduse korralduse seadust Punktiga 1 võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punkt 28, millega sätestatakse termin biogaas. Eelnõu kohaselt on biogaas elektrituruseaduse § 57 lõikes 2 sätestatud biomassist toodetud gaasiline kütus. Kuivõrd terminit biogaas kasutatakse nii energiamajanduse korralduse seaduses, elektrituruseaduses kui ka vedelkütuse seaduses, on oluline, et igas seaduses kasutataks terminit biogaas ühtses tähenduses. Termini biogaas alla ei kuulu prügilagaas ja heitvee puhastamisel eralduv gaas. Punktiga 2 võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punkt 41 ja sätestatakse termin lignotselluloosmaterjal. See on ligniinist, tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev materjal, mille allikas on mets, puittaimsed energiakultuurid ning metsatööstuse jäägid ja jäätmed. Punktiga 3 võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punkt 26 ja sätestatakse termin metsa biomass. Eelnõu kohaselt on metsa biomass metsanduses toodetud biomass, nagu näiteks puiduhake jt. Punktiga 4 võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punkt 5, 25 ja 42 ning sätestatakse terminid toetuskava, põllumajanduslik biomass ja toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal. Eelnõu kohaselt on toetuskava liikmesriigi või liikmesriikide rühma rakendatav vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergia kasutamise kohustuse abil või muul viisil sellise energia ostumahtu, mis hõlmab investeeringutoetust, maksuvabastusi või maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid hinnatoetuskavasid, sealhulgas sisseostu muutuvaid või fikseeritud hindu ja lisamakseid, kuid ei pea nendega piirduma. Termini toetuskava kasutuselevõtmise eesmärk on luua ühine termin kõikide taastuvenergia toetuste käsitlemiseks. Termini toetuskava alla kuuluvad kõik Euroopa Liidu liikmesriikide väljamakstavad taastuvenergia edendamist toetavad investeeringu- ja tegevustoetused, muu hulgas ELTS-i § 3 lõikes 92 sätestatud investeeringutoetus ja §-des 59 ja 594–596 nimetatud toetused ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse välja makstavad rohetehnoloogia toetused. Eelnõu kohaselt on põllumajanduslik biomass põllumajanduses toodetud biomass, nagu näiteks raps, sõnnik, põhk jt. Selliseks tselluloosmaterjaliks nimetatakse lähteaineid, mis koosnevad peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal ning mille alla kuuluvad toidu- ja söödakultuuride jääke, nagu õled, maisivarred, teraviljakestad ja koored, vähese tärklisesisaldusega rohttaimesid energiakultuure, nagu raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog, haljasväetistaimi enne ja pärast põhikultuure, söödikultuure, tööstuslikke jääke, sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist, ning biojäätmetest saadud materjali, mispuhul söödikultuure ja haljasväetistaimi 2 mõistetakse kui ajutiselt ja lühiajaliselt külvatud rohumaad, millel kasvatatakse vähese tärklisesisaldusega rohu-kaunviljade segu, eesmärgiga saada kariloomadele sööta ja suurendada mullaviljakust, et saada põhikultuuride suuremat saaki. Punktiga 5 võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punkt 21 ning sätestatakse termin tõhus koostootmine. Tõhus koostootmine on soojus- ja elektrienergia koostootmine, mis vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõikes 2 kehtestatud soojus- ja elektrienergia tõhusa koostoomise nõuetele. Punktiga 6 täiendatakse 5. peatükki §-ga 132, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 18 punkt 2 ning sätestatakse, et seadmete ja süsteemide tarnija teeb kättesaadavaks teabe taastuvates energiaallikatest toodetud soojus-, jahutus- ja elektrienergiat kasutavate seadmete ja süsteemide netotulu, kulu- ja energiatõhususe kohta. Sellised seadmed või süsteemid võivad olla näiteks salvestustehnoloogiad, soojuspumbad. Punktiga 7 tehakse normitehniline muudatus § 322 lõikes 13 ning eemaldatakse üleminekusäte, mis viitab, et antud lõikes sätestatud tingimustega tuleb kooskõlas olla biomasskütustest pärast 2022. aasta 15. juunit tootmist alustanud elektrienergiat tootvatel tootmisseadmetel. Rakendussäte viiakse §-i 39. Punktiga 8 täiendatakse § 322 lõigetega 14 ja 15. Lõikega 14 võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 punkti 11 teine alalõik, sätestades, et biomasskütustest pärast 2022. aasta 15. juunit tootmist alustanud üksnes elektrienergiat tootvate tootmisseadmete toodetud elektrienergiat võetakse taastuvenergiana ning taastuvenergia toetuste maksmisel arvesse üksnes tingimusel, et need ei kasuta peamisena kütusena fossiilkütust ja kui energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõike 1 kohaste hinnangute 1 järgi ei ole tõhusa koostootmise tehnoloogiat võimalik kulutõhusalt rakendada. Käesoleva eelnõu kontekstis on eelkõige silmas peetud hinnanguid, mis on antud kahes järgmises dokumendis: • „Kütte ja jahutuse tõhususe võimalused Eestis“2; • „Heitsoojuse ja heitjahutuse kasutamise võimalused kütte- ja/või jahutussektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“3. Lõikega 15 võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõige 12, sätestades, et energiamajanduse korralduse seaduse § 322 lõike 2 kohaldamisel ning taastuvenergia toetuste maksmisel ei keelduta biokütuste ja vedelate biokütuste arvesse võtmisest, kui need vastavad sama seaduse §-s 323 ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 alusel kehtestatud määruse §-s 9 sätestatud biokütuse säästlikkuse nõuetele. Biokütus on defineeritud vedelkütuse seaduse § 2 lõikes 10 ja vedelad biokütused ELTS-i § 3 lõikes 281. Punktiga 9 sõnastatakse ümber paragrahvi 323 lõige 1 ning võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 punktid 3 ja 5. Lõike ümber sõnastamisega täpsustatakse, milliselt alalt hangitud toorainest toodetud kütust ei saa arvestada taastuvenergiaks ning millisele energiale ei saa elektrituruseaduse §57 lõige 3 ja 4 kohaselt maksta toetust. Kuivõrd 1 Nimetatud hinnangud leiab Energiatalgute kodulehelt aadressil https://energiatalgud.ee/node/8919. 2 samas 3 samas 3 looduskaitseseadus hõlmab kõiki nimetatud alasid, siis varasemalt kehtis seadus ainult Eestist hangitud biomassile. Muudatuse eesmärk on sätestada kriteeriumid biomassi hankimisele ka imporditud biokütustele, vedelatele biokütustele ja biomasskütustele. Põlismets on looduslike liikidega mets, kus ei ole selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulise määral häiritud. Eesti kontekstis on tegu metsaseaduse tähenduses vääriselupaikadega. Suure bioloogilise mitmekesisusega mets ja muu metsamaa on liigirikas ja rikkumata maa-ala, või mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks. Eesti kontekstis on tegu maastikukaitsealade, loodusreservaatide, sihtkaitsevööndite või hoiualadega. Need on ka looduskaitseseaduse alusel kaitse all olevad maa-alad. Looduslikud rohumaad on rohumaad, mis inimsekkumiseta jääks rohumaaks ja mis säilitab loodusliku liigilise koostise ja ökoloogilised omadused ning protsessid. Selliseid Eestis ei eksisteeri, kuid kriteerium kehtib endiselt väljaspool Eestit toodetud või hangitud, kuid Eestis tarbitud kütuse kohta. Mittelooduslikud rohumaad on rohumaad, mis inimsekkumiseta ei jääks rohumaaks ja mis on liigirikas ja rikkumata. Eesti kontekstis peaasjalikult on nendeks poollooduslikud kooslused. Turbaalad on alad, kus esineb looduslik turbakiht. Punktiga 10 täiendatakse paragrahvi 323 lõikega 11, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 punkt 2 ja 4. Lõike lisamisega sätestatakse, et põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse järgmistel juhtudel: 1) jäätmetest ja põllumajandusmaa jääkidest toodetud biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse tootmiseks on olemas seire- või halduskava, mis käsitleb kütuse tootmise mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele. 2) biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud käesoleva paragrahvi lõike 6 tähenduses suure süsinikuvaruga maa-alalt. Kuivõrd Eestis hetkel ei toodeta biokütust või vedelat biokütust, siis esimene punkt hõlmab peaasjalikult biogaasi tootmiseks kasutatud bioloogilist päritolu lähteaineid. Teine punkt täpsustab energiamajanduse korralduse seaduse § 323 lõikes 6 sätestatud sätestatud terminit suure süsinikuvaruga maa-ala. Täpsemalt seab antud täiendus piirangu nimetatud tooraine kasutamisele. Lõike ümbersõnastamisega täpsustatakse ning piiritletakse biokütuse, vedela biokütuse või biomasskütuse tootmiseks kasutatud tooraine tüüpi vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikele 2 ja 4. Punktiga 11 täiendatakse § 323 lõigetega 61 ja 62. Lõikega 61, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 26 punkt 2 ning mille kohaselt sätestatakse, et maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga toidu- ja söödakultuuridest, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste osakaal ei tohi ületada nende kütuste 2019. aasta tarbimise taset. Tegemist on siinkohal palmiõlist toodetud biokütuste ja vedelate biokütustega, mille tarbimise osakaal 2019. aastal oli Eestis vähem kui 0,2% kogu tarnimisse lastud kütustest. Lõikega 62 võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 26 punkt 2 ning mille kohaselt sätestatakse, et maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga toidu- ja söödakultuuridest, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste osakaal peab aastaks 2030 lineaarselt vähenema 0 protsendini. 4 Punktiga 12 täiendatakse § 323 lõiget 7 lausega, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 punkti 1 teine alalõik ning sätestatakse, et juhul kui jäätmeid või jääke on esmalt kasutatud mõne toote (nt ühekordsed nõud, paber) valmistamiseks ning siis alles kasutatud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuse tootmiseks, siis toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse paragrahvi 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui selline energia vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. Punktiga 13 täiendatakse § 323 lõigetega 101–103, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 punkt 2 ning mille kohaselt sätestatakse tingimused säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate kohta teabe kohandamise osas ning seotakse see toodanguga. Tingimusi rakendatakse juhul, kui saadetise (nt biomassi) töötlemise tulemusena saadud toote või toodete esmakasutus on toota biokütust, vedelat biokütust, biomasskütust, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelat ja gaasilist transpordikütust või ringlussevõetud süsinikupõhist kütust. Muudatustega kehtestatakse ümberarvestusteguri kohaldamise viis, mis sõltub sellest, kas saadetise töötlemise tulemusena on valminud üks või mitu nimetatud kütuste tootmiseks mõeldud toodet. Näitena protsessist, kus saadetis töödeldakse kütuse tootmiseks vajaminevaks tooteks, on puitsest biomassist tselluloosi tootmine ja sellest musta leelise eraldamine. Saadetisena arvestatakse sel juhul puitset biomassi ja tootena tselluloosi. Musta leelist omakorda on võimalik kasutada biokütusena. Teine näide – muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste sisendiks kasutatud toorainele, nagu taastuvelektrile või süsihappegaasile, võivad kehtida säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise nõuded. Need näitajad võivad sõltuvalt sisendi elukaarest erineda (näiteks tööstusprotsessidest või biometaani toomisest kokku kogutud süsihappegaasi puhul). Selline näitajate erinevus sisendites peaks kajastuma tootes, juhul kui seda kasutatakse kütusena. Punktiga 14 täiendatakse § 323 lõikega 14, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 punkt 3 ning sätestatakse, et energiamajanduse korralduse seaduse § 323 lõigetes 12 ja 13 kehtestatud nõudeid ja kriteeriumeid kohaldatakse nii Euroopa Liidus toodetud kui ka imporditud biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste korral. Punktiga 15 muudetakse ja sõnastatakse § 327 lõige 1 selliselt, et päritolutunnistus väljastatakse taotluse alusel toodetud energiaühiku päritolu ja süsinikuneutraalsuse tõendamiseks. Muudatus võimaldab edaspidi päritolutunnistusi väljastada nii tõhusa koostootmise režiimil kui ka näiteks fossiilkütustest toodetud energia eest. Selliselt on päritolutunnistustega võimalik tõendada nii elektri kui ka eri liiki gaasiliste kütuste päritolu ja näiteks vesiniku puhul on võimalik väljastada päritolutunnistusi nii rohevesinikule kui ka fossiilsele vesinikule. Muudatus on kooskõlas taastuvenergia direktiivi artikli 19 punktiga 2, mis sätestab, et liikmesriik võib otsustada päritolutunnistusi väljastada ka taastumatutest energiaallikatest toodetud energia puhul. Punktiga 16 muudetakse § 327 lõiget 6 ja võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 punkt 4 ning jäetakse välja sõnad „kasutada või”. Kui muudatus on tehtud, on kuuekuuline kustutamise lisaperiood täielikult üle võetud, kuna energiamajanduse korralduse seaduses on päritolutunnistuste võõrandamiseks ette nähtud tähtaeg 12 kuud ja kehtivuseks, mil on võimalik päritolutunnistusi kustutada, 18 kuud (EnKS-i § 327 lõiked 4 ja 6). Kehtivuse kaotanud päritolutunnistused võetakse arvesse riikliku energia segajäägi arvutamisel (EnKS-i § 3210 lõige 8), seega ei saa päritolutunnistusi pärast kehtivuse lõppu enam kustutada. 5 Punktiga 17 täiendatakse § 328 lõikega 81 ja 82, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 punkt 2 ning artikli 2 punkt 17. Lõikega 81 tagatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaühiku arvesse võtmine ainult ühekordselt. Taastuvelektri võõrandamisel peavad päritolutunnistused tehinguga kaasa liikuma sellele tarnijale või elektri tarbijale (s.o. eelkõige elektrituruseaduse § 12 lõike 1 mõistes), kes ostab taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, ja seda nii taastuvelektri müügilepingu, taastuvenergia vastastikuse kauplemise kui ka muu taastuvelektri ostu-müügi tehingu korral. Turuosalistel säilib võimalus tehinguid päritolutunnistuste müümiseks teha müümata seejuures taastuvelektrit, kuid hetkel, mil päritolutunnistused on müüdud tarbijale, siis kõik muud tehingud, mis tootja ja tarbija vahel tehakse ei sisalda taastuvenergiat ning nende tehingute sisuks ei saa olla taastuvenergiaga kauplemine. Lõikega 82 lisatakse seadusesse termin taastuvelektri müügileping. Taastuvelektri müügileping on määratud tarne käigus tehtud taastuvelektri tehing. Tehingute tegemist käsitlevates seadustes praegu ei eristata taastuvelektri tehingut ja fossiilse elektri tehingut. Seega täiendatakse ELTS- i, et teha üheselt arusaadavaks määratud tarne ja taastuvelektri müügilepingu vahe. Punktiga 18 asendatakse § 329 lõikes 3 sõna „taastuvelektrienergia“ sõnaga „elektrienergia“. See on tehniline täpsustus, mis toetab tõhusal koostootmise režiimil toodetud energiale päritolutunnistuste väljastamist. Seega, kui koostootmise režiimil toodetakse elektrit a) taastuvenergiaallikast, väljastatakse taastuvenergia päritolutunnistus; b) mitte-taastuvenergiaallikast, väljastatakse koostootmise päritolutunnistus. Punktiga 19 loetakse peatükk 10 §-id 381 kuni 41 §-deks 40 kuni 44 ning peatükki täiendatakse selliselt, et punktis 7 viidatud rakendussäte lisatakse §-i 39. 3.2. Eelnõu §-ga 2 muudetakse elektrituruseadust Punktiga 1 täiendatakse ELTS-i § 3 punktiga 234, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punkt 17 ning seadusesse lisatakse määratud tarne alaliigina termin taastuvelektri müügileping. Taastuvelektri ostuleping on määratud tarne käigus tehtud taastuvelektri tehing. Tehingute tegemist käsitlevates seadustes praegu ei eristata taastuvelektri tehingut ja fossiilse elektri tehingut. Seega täiendatakse elektrituruseadust, et teha üheselt arusaadavaks määratud tarne ja taastuvelektri ostulepingu vahe. Punktiga 2 täiendatakse ELTS-i § 3 punkti 17, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punkt 18 ning seadusesse lisatakse määratud tarne alaliigina termin taastuvenergiaga vastastikune kauplemine. Taastuvenergiaga vastastikune kauplemine on määratud tarne liik, mis käsitleb taastuvenergia müüki turuosaliste vahel eelnevalt kindlaks määratud tingimusi sisaldava tehingute automaatset täitmist ja arveldamist reguleeriva lepingu kohaselt kas turuosaliste vahel otse või sertifitseeritud turuosalise kaudu, kelleks on kolmas isik, näiteks energiavahendaja. Vastastikuse kauplemise õigus ei piira tehinguosaliste õigusi ega kohustusi lõpptarbijate, tootjate, tarnijate või energiavahendajatena. Punktiga 3 muudetakse § 58 lõike 2 teist lauset, tagamaks toetuse andmise läbipaistvus ja kulutõhusus vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 4 lõikele 4 ning päritolutunnistuste väljastamise täpsus ja usaldusväärsus vastavalt artikli 19 lõikele 6. Täpsemalt tuleb sätete tagamiseks mitmest elektrienergia tootmise elektripaigaldisest koosneva tootmisseadme puhul 6 päritolutunnistuste ja toetuse andmise aluseks oleva elektrienergia koguse arvestamisel võtta aluseks eraldi iga tootmisseadme etapi toodetud elektrienergia kogus, mis on mõõdetud nõuetekohase kauglugemisseadmega, mille mõõteandmed on edastatud tootja nõuetekohaselt andmevahetuslatvormile. Kui sama tootmistehnoloogiat kasutavatel elektripaigaldistel ei ole tagatud nõuetekohast mõõtmist iga tootmisseadme etapi põhiselt, saab toetusaluse elektrienergia koguse kindlaks määrata proportsionaalselt toetusskeemis oleva tootmisseadme võimsuse ulatuses. Näiteks, kui tootjal on üks päikeseenergiat tootmiseks kasutav tootmisseade, mis koosneb ühest toetusskeemis olevast 15 kW võimsusega etapist, ja teisest 35 kW etapist, mis ei ole toetusskeemis, saab toetusaluseks elektrienergiaks arvestada proportsionaalselt 30% samas paragrahvis kirjeldatud toodangust (15 : (15 + 35) = 30%). Punktiga 4 täiendatakse § 58 lõigetega 21 ja 22, et toetada tootmisseadme selget piiritlemist ja ühtlasi päritolutunnistuste täpset ja usaldusväärset väljastamist direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 lõike 6 kohaselt. Lõige 21 lisatakse põhjusel, et praktikas on turuosalistele ebaselge, kuidas piiritleda tootmisseadet ja mitu tootmisseadet võib ühe liitumispunkti taga olla. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on liitumispunkt turuosalise elektripaigaldise (ainsuses) täpselt kindlaks määratud ühenduskoht võrguga. Eelnevast tulenevalt saab toetuse saamise kontekstis ühe liitumispunkti taga olla vaid üks elektripaigaldis. Lõige 22 eesmärk on rakendada kalendrikuu põhist saldeerimist nendele tootmisseadmetele, mis annavad suurema osa toodangust võrku või otseliini. Sellisel juhul domineerib tootmise funktsioon ning tarbimise osakaal on väike, seega väljastatakse päritolutunnistusi ja vastavatele tingimustele vastamise korral ka toetust kalendrikuu põhiselt saldeeritud elektrienergia kogusele. Lõige 23 eesmärk on võimaldada kauplemisperioodi põhist saldeerimist vastavalt lõikele 2 nendele tootmisseadmetele, mis on lisatud sama liitumispunkti taga asuva tarbija juurde, kes tarbib suurema osa võrgust võetavast energia kogusest. Seega saab lõikes 23 nimetatud erandit rakendada üksnes juhul, kui tarbija tarbib kalendrikuus enam kui salvestisse salvestatakse. Punktiga 5 muudetakse § 58 lõiget 6 selliselt, et seni kehtiv põhimõte, mis lubab energia tootmisel kombineeritult taastuvast ja muust energiaallikast tootjale toetust maksta üksnes selle koguse elektrienergia eest, mis toodeti taastuvast energiaallikast, hakkab kehtima lisaks § 59 lõike 1 punkti 1 alusel määratud toetusele ka teistele sama seaduse §-de 59, 594, 595 või 596 alusel määratud toetustele. See muudatus tagab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 7 lõike 2 teise lõigu sisu, mille järgi tuleb nii taastuvaid kui ka taastumatuid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade puhul toodetud energia osakaalu arvestamisel võtta arvesse üksnes seda osa elektrienergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest. ELTS-i § 58 lõike 6 sisu on vananenud, kuna see on sõnastatud üksnes normi vastuvõtmise hetkel (2010. aastal) kehtinud toetusskeemi kohta. Punktiga 6 muudetakse paragrahvi 583 lõiget 2, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikkel 21 punkt 2. Antud muudatusega laiendatakse oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbija õiguseid. Lisaks õigusele individuaalselt või energiavahendaja kaudu toota, salvestada ja müüa taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, on seda tüüpi tarbijatel õigus ka: 1) mitte diskrimineerivatele ja proportsionaalsetele menetlustele ja tasudele, sh võrgutasudele, mis ei kajasta kulusid; 7 2) paigaldada ja käitada oma tarbeks taastuvelektrit tootvate jaamadega kombineeritud elektrisalvestussüsteeme, ilma et nende suhtes kohaldataks kahekordseid tasusid; 3) säilitada oma õigused ja kohustused tarbijana elektrituruseaduse § 12 tähenduses; 4) saada omatoodetud ja võrku suunatud taastuvelektri eest turupõhist tasu ja asjakohasel juhul toetust toetuskavade kaudu. Punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 583 uue lõikega 4, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikkel 21 punkt 4 ning luuakse võimalus samas hoones elavatel tarbijatel osaleda ühiselt sama paragrahvi lõikes 2 osutatud tegevustest. Samuti on neil lubatud korraldada nende tootmiskohas toodetud taastuvenergia omavahelist jagamist. Punktiga 8 täiendatakse seadust uue paragrahviga 584, millega võetakse täielikult üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 4 punktid 2 ja 3 ning artikli 22 punkt 7. Antud muudatus sätestab tingimused, mille peavad kõik taastuvelektri tootmisele kehtivad kui ka tulevikus loodavad toetuskavad vastama. Hetkel makstakse toetust taastuvelektrile vaid läbi elektrituruseaduse § 594 alusel korraldatud vähempakkumiste. Muudatuste tagamiseks kehtivad vähempakkumistele reeglid, mis tagavad toetuse turupõhisuse, nt peab vähempakkumine sõltuma turuhinnast, mille sätestab § 594 lõige 54. Samuti ei piira § 594 kogukondade osalemist vähempakkumistel. Punktiga 9 muudetakse § 59 lõiget 25, millega tehakse tehniline parandus ja tagatakse seaduse õigusselgus. 50 kW piiri säilitada oma õigused ja kohustused tarbijana sisuline eesmärk oli jätta vanasse toetusskeemi tootmisseadmed, mille elektriline võimsus on 50 kW ja vähem ning mis toodavad elektrienergiat seisuga 31. detsember 2020. Sellele viitab ka 1. jaanuarist 2019 kehtima hakkava ELTS-i redaktsiooni § 59 lõige 24, mis käsitleb vanasse toetusskeemi jääva tootmisseadmena tootmisseadet, mis toodab seisuga 31. detsember 2018 elektrienergiat ning mille elektriline võimsus on suurem kui 50 kW ja väiksem kui 1 MW. Eeltoodust järeldub, et ELTS-i § 59 lõikes 25 toodud võimsuspiiri 50 kW tuleb käsitada nii, et ka täpselt 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseade kvalifitseerub § 59 lg-s 25 kirjeldatud toetusskeemi, kui see toodab elektrienergiat seisuga 31. detsember 2020 ning selle rajamiseks ei ole tootja saanud riigilt investeeringutoetust. Punktiga 10 täiendatakse § 591 lõiget 2 punktiga 8 ning võetakse täielikult üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 punkt 3. Kuivõrd jäätmete liigiti kogumise eesmärk on eelkõige jäätmete ringlussevõtu suurendamine, on otstarbekas hinnata liigiti kogumise nõuete täitmist selle kaudu, kas liigiti kogumine on piisav, et saavutada olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu. Seega sätestatakse, et jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunevast osast ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevatest komponentidest elektrienergia tootmist alustanud käitise elektrienergia eest ei tohi toetust maksta, kui jäätmeseaduse §-s 1363 punktis 1 ja lõikes 2 sätestatud taaskasutamise ja ringlussevõtusihtarvud ei ole täidetud. Sihtarvude täitmise kohta annab igal aastal ülevaate Keskkonnaagentuur, kes arvutab iga aasta kohta välja olmejäätmete ringlussevõtu taseme ja esitab selle kohta jäätmete raamdirektiivis ette nähtud aruande Euroopa Komisjonile. Sihtarvude arvutamisel lähtutakse keskkonnaministri 13. mai 2021. a määruse nr 22 „Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlusse võetud ja ladestatud koguste arvutamise metoodika“ § 3 lõikest 7. Nimetatud metoodika alusel saadud ringlussevõtu määr sarnaneb tabelis 1 toodud arvutusmeetodi IV alusel saadud tulemustele. Kuni 2025. aastani on lubatud kasutada ka arvutusmetoodikat I, mille alusel on ringlussevõtu sihtarvud täidetud. Tabel 1. Ringlussevõtu määr ja sihtarvud 8 Punktiga 11 muudetakse ja uuendatakse § 591 lõiget 7. Kehtivas sättes nimetatud direktiivid asendatakse järgmiste kehtivate direktiividega: a) direktiiv (EL) 2018/2001/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta; b) direktiiv (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust1. See on tehniline parandus, mis lubab võtta üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 6 punktis 3 nimetatud toetusvahendite eeldatava eraldamise pikaajalise ajakava. Punktiga 12 täiendatakse § 591 lõiget 7 punktiga 5, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 6 punkt 3 ja kehtestatakse tingimus toetusvahendite eelarve kohta. Punktiga 13 täiendatakse § 591 lõikega 9, millega sätestatakse, et toetuse väljamaksmist ei saa taotleda tagantjärele enam kui aasta eest. Säte lisatakse selleks, et vältida direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 4 lõigetes 2 ja 4 viidatud elektriturgude põhjendamatut moonutamist ning tagada toetuse andmise turupõhisus ja kulutõhusus. Taastuvatest energiaallikatest ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmise soodustamiseks ette nähtud toetuse saamiseks tuleb tootjal esitada vastav taotlus põhivõrguettevõtjale. Kui tootja toetust ei taotle, siis toetust ei maksta. Osad tootjad, kellel on õigus toetust saada, viivitavad selle taotlemisega aastaid. Kui tootja ei esita taotlust toetuse väljamaksmiseks aasta vältel vastava energia tootmisest, muutub keerulisemaks §-des § 59, 594, 595 ja 596 nimetatud toetuste rahastamise kulu arvestamine ning ühtlasi muutub kaheldavaks ergutava mõju olemasolu. Kui tootja ei ole vastava seadme toodangu eest varem ELTS-is nimetatud alusel toetust taotlenud, võib põhivõrguettevõtja keelduda toetuse väljamaksmisest taotlusele eelneva perioodi eest ELTS-i § 58 lõike 9 alusel põhjusel, et tootja ei ole esitanud sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid selle kohta, missugune osa toodangust müüdi toetust kasutades. Toetuse väljamaksmist ei saa taotleda enam kui aasta tagant järele. Punktiga 14 täiendatakse paragrahvi 93 uute punktidega 91 ja 92, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 15 punkt 8 ning seatakse Konkurentsiametile kohustused hinnata pikaajaliste müügilepingutega seotud regulatiivseid ja haldustõkkeid, esitada juhised selliste lepingute kasutuselevõtmise põhjendamatute tõkete kõrvaldamiseks ning tagada, et pikaajaliste 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2002, 11. detsember 2018, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (EMPs kohaldatav tekst) 9 taastuvelektri müügilepingute suhtes ei kohaldata ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid menetlusi ega tasusid. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduses ja elektrituruseaduses uued terminid: biogaas (EnKS § 2 lg 21), lignotselluloosmaterjal (EnKS § 2 lg 202), metsa biomass (EnKS § 2 lg 211), toetuskava (EnKS § 2 lg 263), põllumajanduslik biomass (EnKS § 2 lg 264), toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal (EnKS § 2 lg 264), tõhus koostootmine (EnKS § 2 lg 271), taastuvenergia müügileping (ELTS § 3 lg 234) ja taastuvenergiaga vastastikune kauplemine (ELTS § 3 lg 235) Nende kohta on info esitatud seletuskirja 3. peatükis. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesolev eelnõu on vastavuses direktiiviga (EL) 2018/2001. Direktiivi ülevõtmistabel on toodud seletuskirja lisas. 6. Seaduse mõjud Käesoleva eelnõuga tuuakse seadusesse terminid, mis puudutavad taastuvenergia tootmise tooraineid ja lõpp-produkte ning taastuvenergia tarbimist või tarnimist. Põhiliselt sätestatakse eelnõuga direktiivist tulenevad lisatingimused, mille alusel toimub toodetud energia, sh bioenergia arvestamine taastuvenergiaks ja/või toetuste maksmine. Lisaks sätestatakse eelnõus kohustus seadmete ja süsteemide tarnija esitatavale teabele ning tingimused saadetise töötlemise tulemusena saadud toote või toodete, mis on ette nähtud kütuste tootmiseks, säästlikkuse ja kasvuhooneheitgaaside heitkoguste vähendamise näitajatega seotud teabe kohandamise kohta. Samuti tehakse tehnilised muudatused päritolutunnistusega seoses ja seatakse põhivõrguettevõttele kohustus avaldada taastuvenergia toetuste eeldatav eelarve. Toetuste andmise kulutõhusamaks ja läbipaistvamaks muutmiseks tuuakse sisse termin tootmisseadme etapp ning sätestatakse, et liitumispunkti taga saab olla vaid üks tootmisseade. Lisaks tuuakse sisse kriteerium energiasalvestusüksusega varustatud elektrijaamale või tootmisseadmele, mis annab rohkem kui pool toodetud elektrienergiast võrku. Nimelt tuleb sellised üksused varustada kauglugemisseadmega. Bioenergia taastuvenergiana arvesse võtmine ja sellele toetuste maksmine reguleeritakse eelnõus selliselt, et bioloogilist päritolu lähteainest toodetud elektrienergiat võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu arvestamisel ja toetuste maksmisel arvesse juhul, kui need ei kasuta peamise kütusena fossiilkütust ja kui tõhusa koostootmise tehnoloogiat ei ole võimalik kulutõhusalt rakendada. Seda juhul, kui tootmine on algas pärast 15. juunit 2022. Samuti seatakse piirmäär taastuvenergiaks lugemisel bioloogilist päritolu lähteainele, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale ning seatakse tingimus, et biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikku biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt. Eelnõuga sätestatakse lisaks, et biokütuste ja vedelate biokütuste puhul ei tohi arvesse võtmisest keelduda kui need vastavad säästlikkuse kriteeriumitele ehk biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtetele. Eelnõus sõnastatakse ka, et biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia peab vastama nendest kütustest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtetele ka siis, kui tegemist on Euroopa Liidust või väljastpoolt imporditud kütusega. Samuti sätestatakse tingimused nendele jäätmetele ja jääkidele, mis on enne energiatootmises kasutamist töödeldud tooteks, ning jäätmetele, mis leiavad otse kasutust energeetikas. 10 Sisult ei sea eelnõu kohustusi seoses biomassi kasutamisega energia tootmises, vaid reguleerib, millistele tingimustele vastavat kasutamist saab arvesse võtta riikliku taastuvenergia eesmärgi hindamisel ja toetuste välja maksmisel. Lisatingimused võivad mõjutada riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamist, kuivõrd eelnõus nimetatud tingimusi ei ole osakaalu arvestamisel varem arvesse võetud. Eelnõu võib mõjutada edaspidise õigusloome ja kasutatavate meetmete kujunemist. Muudatuse sihtrühmaks on ennekõike bioloogilist päritolu lähteainetest toodetud kütuse kasutajatest ning jäätmeid kütusena kasutavad energiatootjad. Eestis on jäätmeid kütusena kasutavaid energiatootjaid üks. Kaudselt puudutab muudatus ka biomassist toodetud kütuste tootjaid ning vajaliku aruandluse kajastuse poolelt ka Eleringi ning Keskkonnaametit. Biomassist kütust tootvaid ettevõtteid Eestis hetkel ei ole. Kohustuse tõttu avaldada energiatõhususe kohta teavet kuuluvad mõjutatud osaliste hulka taastuvenergiat tarbivate seadmete ja süsteemide tarnijad. Nende hulka kuuluvad näiteks elektrolüüserite, soojuspumpade või akude tarnijad. Muudatused mõjutavad peaasjalikult biomassist biokütuseid, vedelaid biokütuseid või biomasskütuseid tootvaid ettevõtteid ning toetust välja maksvate ja päritolutunnistusi väljastavate asutuste, eelkõige põhivõrguettevõtja Elering tegevust. Eelnõus käsitletud terminite definitsioonide mõju on sektoriülene, mistõttu on konkreetseid sihtrühmasid siinkohal keerukas määrata. 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Kuivõrd tegemist on peaasjalikult muudatustega, mille abil toimub hiljem energia taastuvenergiana arvesse võtmine ja/või toetuste välja maksmine tootjatele, siis sotsiaalne mõju võib jäätmeid kütusena kasutavate ettevõtete puhul esile kerkida tulenevalt ettevõtte toetuskõlbulikuks olemise lakkamisest. Vajadus võib tekkida uute teadmiste ja oskustega tööjõu järele, seega tuleb panustada inimkapitali arendamisse. Nii lisakohustused kui ka -tingimused, mis selle eelnõuga bioloogilisest toorainest toodetud energia taastuvenergiana arvesse võtmiseks energiatootjatele pannakse, võivad avaldada kaudset mõju energia lõpphinnale. Mõju tarbijatele: lisakohustused, mida energiatootja peab täitma toetuste saamiseks, võivad tarbijale tõsta elektri- ja soojusenergia hinda, sh Tallinna kaugkütte võrgus olevatele tarbijatele, näiteks juhul, kui jäätmejaam aastal 2025 enam toetuskõlbulik ei ole. Mõju tootjatele: eesmärkide täitmisse kaasatud tootjad palkavad oma tegevuse elluviimiseks lisatööjõudu ja see mõjub positiivselt kohaliku kogukonna tööhõivele. Terminite lisamisega, päritolutunnistusega seoses tehniliste paranduste tegemisega ning süsteemide netotulu, kulu- ja energiatõhususega seotud teabe avaldamisega seotud sotsiaalne mõju puudub. 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kuivõrd muudatustega ei keelata teatud omadustega biomassi kasutust, vaid piiratakse selle arvestamist taastuvenergiana arvesse võtmisel ja/või toetuste maksmisel, ei kaasne muudatustega mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 11 Terminite lisamisega, päritolutunnistusega seoses tehniliste paranduste ning süsteemide netotulu, kulu- ja energiatõhususega seotud teabe avaldamisega seotud mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. 6.3. Mõju majandusele Eelnõul puudub oluline mõju leibkondade majanduslikele otsustele, investeeringutele ja innovatsioonile, infoühiskonna ja põllumajanduse arengule. Ette võib näha osalist halduskoormuse kasvu asjaolu tõttu, et eelnõu tulemusel muutub, milliseid andmeid isikutelt küsitakse ja kuidas neid arvestatakse (nt teabe kogumine seadmete ja süsteemide netotulu, kulu- ja energiatõhususe kohta). Mõju tarbijatele: bioenergia tootmiseks kasutatud lähteallikatele sätestatavatel kriteeriumitel võib olla kaudne mõju tarbijatele kütusehinna võimaliku kallinemise tõttu. Säästlikkuskriteeriumite tõendamine ja kriteeriumitele vastavate kütuste tootmine tähendab lisakulu, mille peab kokkuvõttes maksma kinni lõpptarbija. Mõju energia tootjatele: muudatus mõjutab elektrienergiat tootvaid käitisi, mis alustasid tööd pärast 2022. aasta 15. juunit ja kasutasid peamiselt fossiilkütuseid. Selliseid käitiseid 2023. aasta juuli seisuga ei ole ning seega ei rikuta ka õigustatud ootust juba rajatud seadmete investeeringute osas. Samuti avaldavad muudatused mõju jäätmeid kütusena kasutavatele energiatootjatele – Eestis on ainult üks jäätmepõletusjaam (Iru). Jäätmete ringlussevõtu sihtarv on täidetud arvestades arvutusmeetodit (I), kuid lähtudes uuest arvutusmeetodist, mis on kehtestatud keskkonnaministri 13. mai 2021. a määruse nr 22 „Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlusse võetud ja ladestatud koguste arvutamise metoodika“ § 3 lõikega 7 ei ole nimetatud sihtarvud täidetud. Kuni 2024. aasta 31. detsembrini võib energiatootja lähtuda I metoodika alusel arvutatud sihtarvudest, mis tähendab, et energiatootja on toetuskõlbulik ainult kuni 2025. aastani, välja arvatud juhul, kui ringlussevõtu sihtarvud uue metoodika kohaselt saavutatakse. Toetuse kadumine võib mõjutada sellisel viisil energiatootmise kulutõhusust energiaettevõttele. Mõju kütuste tootjatele: enamik Eestis toodetud ja kasutusele võetud biokütuseid vastavad juba eelnõu koostamise ajal kehtivatele säästlikkuse kriteeriumitele. Siiski võib nõudluse kasv kütuste järele tähendada kütuse tootjatele lisakulusid. Säästlikkuse kriteeriumite täitmine, sh tõendamine, et biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikku biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt, tähendab kulu, mille peab kriteeriumite tõendamise eest katma kütuse tootja. Samas kaetakse see kulu kokkuvõttes lõpptarbijatelt kogutava tasuga. Võrreldes kütuse hinnaga ei ole see kulu siiski märkimisväärne. Seoses töödeldud saadetisest pärineva toote kasutamisega kütuse tootmiseks ja selle kohase teabe kohandamisega mõjusid ei avaldu, kuivõrd Eestis ei ole veel kütusetootjaid, kes toodavad kütust töödeldud saadetisest pärinevast produktist. Mõju taastuvenergiat tarbivate seadmete ja süsteemide tarnijatele: muudatus toob kaasa tarnijate halduskoormuse tõusu, mis võib kaasneda lisakulude tekkega. Terminite lisamise ja päritolutunnistusega seoses tehniliste paranduste tegemisega seotud mõju majandusele puudub. 6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Bioenergiale eelnõuga kehtestatavatel tingimustel on kaudne positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale, sest riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ei saa võtta arvesse biokütuseid, mis ei vasta eelnõus sätestatud tingimustele. Viimane tähendab, et eeldatavalt 12 väheneb kütusetootmisel selliste bioloogilist päritolu toorainete kasutamine, mis põhjustavad suurt maakasutuse muutusest tulenevat CO2 heidet, ning seega väheneb ka CO2 heide. Terminite lisamise, päritolutunnistustega seoses tehniliste paranduste ning süsteemide netotulu, kulu- ja energiatõhususega seotud teabe avaldamisega seotud mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. 6.5. Mõju regionaalarengule Regionaalarengule avalduv mõju eelnõul puudub, sest eri piirkondade olukord eelnõus sätestatud tingimuste rakendamise tulemusel ei muutu. Eelnõu ei nõrgenda piirkondade arengupositsioone ja -eeldusi, traditsioonilisi tegevusalasid ning kultuuriliste ja looduslike eripärade säilimist ja nende arengu kestlikkust. 6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõu mõjutab Eleringi, kes vastutab taastuvenergia toetuste väljamaksmise eest ja kes peab lisakriteeriume oma tegevuste sooritamisel arvesse võtma. Lisaks esineb mõju Keskkonnaametile, kes peab edasises tegevuses silmas pidama eelnõuga täiendatud kriteeriumeid. Keskkonnaameti roll on silma peal hoida, kas taastuvenergiana võetakse arvesse tingimustele vastavad kütused ja arvutada taastuvenergia osakaal transpordisektoris. Mõju riigiasutustele: muudatuse sihtrühma kuuluvad Elering ja Keskkonnaamet. Eleringi vastutusalasse jääb taastuvenergia toetuste väljamaksmine, päritolutunnistuste väljastamine ja oma kodulehel teabe avaldamine toetuste eeldatava eelarve kohta. Keskkonnaamet jätkab arvestuse pidamist läbi VDS süsteemi nende toorainete kohta, millest toodetud biokütuseid Eestis toodetakse või Eestisse tarnitakse. Kõik tegevused toimusid ka varasemalt, mille tõtti täiendavat koormust asutustele ei teki. Mõju kohalikele omavalitsustele: muudatus ei mõjuta kohalikke omavalitsusi. Terminite lisamine ning süsteemide netotulu, kulu- ja energiatõhususega seotud teabe avaldamine ei mõjuta regionaalarengut. 6.1.7. Muu otsene või kaudne mõju Eelnõukohase seaduse rakendamisel puuduvad muud otsesed või kaudsed mõjud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga ei kaasne lisakulusid ega -tulusid riigieelarvele. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, kuna eelnõuga plaanitud muutused ei vaja täiendavat kohanemisaega. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. 13 Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Elering AS-ile, Keskkonnaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti Transpordikütuste Ühingule, Eesti Biogaasi Assotsiatsioonile ja Eesti Gaasiliidule. Algatab Vabariigi Valitsus 2023. a 14