dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus 25231551591

Prokuratuur · 1. september 2025
Viit
RP-6-15/25/9222
Registreeritud
1. september 2025
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2025
Vastutaja
Irina Tsugart (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted))

Failid

  • 📎25231551591 lõp määrus.pdf179 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 29.08.2025, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 25231551591 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3; KarS § 157’3 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (xxx) Kuriteo toimepanemise aeg: 27.08.2022, 14.09.2023, 01.08.2024-31.08.2024, 11.2024, 12.2024-26.05.2025 Kahtlustatavale xxx on kriminaalasjas 25231550827 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 (teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toimepandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt) ning KarS § 157’3 lg 1 järgi (teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis) järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). xxx tegu kvalifitseerub KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus, ja KarS § 157’3 lg 1 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3). Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Järgnevalt peatub prokurör asjaoludel, mida arvestab seisukoha kujundamisel kriminaalasja lahendamisel. Üldpreventiivsetel eesmärkidel ei ole ilmtingimata vajalik kahtlustatava karistamine kriminaalkorras. Käesoleva kriminaalasja materjalidest selgub, et kahtlustataval xxx ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. Kuigi käesolevas kriminaalasjas on menetluses mitu kuriteoepisoodi, enamus nendest on aset leidnud rohkem kui aasta tagasi. 14.09.2023 ja 2024. aasta novembrikuus aset leidnud sündmuste osas lõpetab prokurör KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, kuna esiteks ei ole tuvastatavad täpsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja teiseks ei ole võimalik saada andmeid Vene Föderatsioonilt. Teiste kuriteo episoodide suhtes kriminaalasja lõpetamine KrMS § 202 alusel ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku kehtivasse õigusesse – xxx kuulati üle, kohtueelne menetlus on lõpule viidud ning kriminaalasja toimik on jõudnud lahendamiseks prokuratuuri. Eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul xxx määratud kohustused. Kahtlustatavale etteheidetud kuritegude toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ka rahalise karistuse. Tuginedes eeltoodule jõuab prokurör seisukohale, et rahaline kohustus on piisav vahend tagamaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. 22.08.2025 suhtles prokurör kriminaalasjas kannatanuga xxx, kelle sõnul ei soovi ta kahtlustatava karistamist kriminaalkorras, soovib, et kahtlustatav ei läheneks temale ega tülitaks teda. xxx on esitanud kriminaalasjas lähenemiskeelu taotluse ja prokurör rahuldab seda, määrates kahtlustatavale ka vastava kohustuse. 25.08.2025 prokuratuuris toimunud kohtumisel esitas xxx prokurörile taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS 202 alusel ja andis nõusoleku kohustuste täitmiseks. Kuigi Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 (muudetud 19.12.2024 käskkirjaga nr RP-1-1/24/37) p 3.3.2. kohaselt on avalik menetlushuvi olemas KarS § 120-121 jätkuva perevägivalla puhul või kui kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid, leiab ikkagi prokurör, et käesolevas asjas siiski puudub avalik menetlushuvi ülaltoodud põhjustel. Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes on võimalik ja ei ole ilmtingimata vajalik tema karistamine kriminaalkorras. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui xxx suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi, antakse võimalus teha oma tegudest järeldusi ning jätkata õiguskuulekat käitumist. xxx on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 abiprokurör määras: Lõpetada kriminaalasjas nr 25231551591 menetlus xxx suhtes 14.09.2023 ja 2024. aasta novembrikuus aset leidnud kuriteoepisoodide osas ja jätkata menetlus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja KarS § 157’3 lg 1 järgi. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231551591 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1. xxx on kohustatud tasuma riigituludesse 600 eurot - KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel. Tähtajaks määrata 07.09.2025. 2.2. Keelata kahtlustataval xxx - viibida xxx elukohale aadressil xxx, xxx lähemal kui 20 meetrit, - viibida avalikes kohtades kannatanule xxx lähemal kui 20 meetrit, - võtta kannatanuga xxx ühendust erinevate sidevahendite kaudu. Tähtajaks määrata 9 kuud: 29.05.2026. 3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendeid ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei ole kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD-plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. 6. ABIS-i ja RSBR-i registritesse edastatud andmeid ei kustutata. 7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia saadetakse kannatanule xxx ja kahtlustatavale xxx. 9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud. 10. Kannatanul on õigus: - tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3); - taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab; - esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3). Irina Tsugart
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →