Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 15.09.2025, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna-Elise Rähni
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 25231700150
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx)
Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 25231700150, milles xxx kahtlustatakse
KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 2024.
aasta juulis kriminaalmenetluse käigus täpselt tuvastamata ajal aadressil xxx tungis kallale oma
elukaaslasele xxx. Nimelt lähenes xxx selja tagant xxx, haaras tema kaela omale küünarvarde
haardesse ja hakkas sellisel viisil teda kägistama. xxx tundis valu xxx teo tagajärjel, samuti tundis
õhupuudust.
Samuti kahtlustatakse xxx selles, et tema 25.05.2025 xxx aadressil xxx kell 01.25 paiku tungis kallale
oma elukaaslasele xxx. Nimelt lõi xxx ühe korra labakäega xxx paremale poole vastu nägu ja seejärel
kägistas kaelast. xxx tundis xxx teo tagajärjel valu ja sai tervisekahjustused: kaelal verevalumid ja
hematoomid.
Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise
ajaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,
on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS
§ 202 alusel.
KrMS § 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada olukorras, kus kogutud tõendite põhjal on
isiku hüpoteetiline süü tõendatud. See tähendab, et süüdimõistvat otsust ei tehta, kuid samas ei saa
öelda, et süüstav toime täielikult puuduks (RKKK 03.11.2010 3-1-1-84-10, p 34, EIKo 21.06.2016
Lähteenmäki vs Eesti p 49). Lõpetamise kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused:
1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) kriminaalmenetluse jätkamiseks
puudub avalik menetlushuvi, 4) isik on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja
on tasunud (tasub) kriminaalmenetluse kulud ning 5) kahtlustatava nõusolek.
Käesoleva kriminaalasja esemeks on KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kui
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS
§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KarS 121 lg
2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane
vangistus. Niisiis on käesoleval juhul kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuriteod, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära.
Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Isiku süü suuruse kindlaks määramisel tuleb
lähtuda vaid nendest asjaoludest, mis puudutavad konkreetset süütegu. Riigi peaprokuröri
oportuniteedi juhise kui ka KrMS § 202 kommentaaride kohaselt tuleb süü suuruse hindamisel võtta
aluseks KarS-s toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatut. Kahtlustatava süü ei ole suur. Süü
1
suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud
vangistuse alammäära.
Kuriteoga hüvitatavat kahju ei tekitatud ja kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Samuti puudusid
kriminaalmenetluses menetluskulud.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on
avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku
karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse
lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo
iseloomust.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,
valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et
menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks
teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud
tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just
selle järele on tungiv vajadus.
Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat
kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute
süütegude toimepanemise xxx poolt. Isikul puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ja tema suhtes
rohkem pooleliolevaid kriminaalmenetlusi käimas ei ole. Samuti ei ole õiguskaitseorganitele
laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Samuti ei
ole tema suhtes varasemalt kohaldatud KrMS §-e 202, 203 või 2031, st menetlust oportuniteedi korras
lõpetatud. Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul esiteks kriminaalmenetlus kui
selline ning teiseks isikule asetatud kohustused, s.o mitte toime panna uusi isikuvastaseid kuritegusid
ja osaleda vägivallast loobumise toetamise teenuse nõustamisel. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava
menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.
Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel.
Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna
kahtlustatav kuulati üle ning isik on võtnud eripreventiivse mõjuga kohustuse. Riik on niisiis isiku
käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt reageerinud ja suunanud ta õiguskuulekale teele
tagasi. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse
osas mingeid negatiivseid signaale.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on
tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline
vajadus puudub.
Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et kahtlustatava süüd võib pidada väikseks ning
kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi puudub. Üldpreventiivsetest vajadustest
lähtuvalt ei ole isiku kohtulik karistamine vajalik ja tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei
2
ole vajalik rakendada kohtulikku karistust ning piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasneva
kohustuse määramisest. Seega on antud kriminaalasjas võimalik lõpetada xxx suhtes menetlus
oportuniteedi põhimõtte alusel, pannes talle kohustuseks mitte toime panna uusi isikuvastaseid
kuritegusid ja osaleda vägivallast loobumise toetamise teenuse nõustamisel.
Juhindudes KrMS §-dest § 202 lg 2, 7 ja 206, prokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231700150 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: xxx on kohustatud:
• mitte toime panema uusi isikuvastaseid kuritegusid. Tähtajaks määrata 15.03.2026.
• ennast registreerima hiljemalt 22.09.2025 Sotsiaalkindlustusameti vägivallast
loobumise toetamise teenuse nõustamisele (tel 660 6077;
[email protected]) ja osalema nimetatud nõustamisel
kriminaalmenetluse lõpetamisest alates 6 (kuue) kuu jooksul nõustaja poolt ette nähtud
arv kordi ning järgima nõustaja poolt etteantud tegevusplaani. Nõustaja võib nõustatava
edasi suunata individuaalsele nõustamisele. Nõustamine lõpetatakse nõustaja või
individuaalse nõustaja kinnituse alusel.
Tähtajaks määrata 15.03.2026.
xxx kohustub teavitama prokuröri Hanna-Elise Rähni kirjalikult e-posti aadressil hanna-
[email protected] või telefonil xxx hiljemalt 22.09.2025 nõustajaga ühenduse
võtmisest.
Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur
kriminaalmenetluse määrusega uuendada.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kahtlustatavale xxx, kannatanule xxx.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse
lõpetanud prokuratuuris.
9. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Hanna-Elise Rähni
abiprokurör
(allkirjastatud digitaalselt)
Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud määratud kohustuste
mittetäitmise tagajärgi:
xxx
kahtlustatav
(allkirjastatud digitaalselt)
3