,
,
,
,
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 22.09.2025, Viljandi
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kristiina Uus
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 25284050183
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 lg 1
Kahtlustatava nimi, isikukood: Xxxx Xxxxx, ik xxxxxxxxxxx
Kuriteo toimepanemise aeg: 23.08.2025
Kriminaalasjas toimetati menetlust KarS § 424 lg 1 järgi joobeseisundis mootorsõiduki
juhtimise uurimiseks. Menetluse käigus tuvastati, et kahtlustatav juhtis 23.08.2025 kella 05.56
paiku xxxxxxxx maakonnas xxxxx-xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxx-xxxxx-xxxxx-
xxxxxx tee x. km mopeedi xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xx registreerimismärgiga xxxx, olles
alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,88 mg/l.
Arvestades toime pandud tegu, kahtlustatava isikut ja ka õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab
prokurör, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 sätete kohaldamisega.
KrMS § 6 sätestatud kriminaalmenetluse alustamine kohustus ei sea aga obligatoorseks
süüdimõistva kohtuotsuse taotlemist. Kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada otstarbekuse
kaalutlusel KrMS § 202 kohaldamisega. Ka sellisel viisil kriminaalmenetluse lõpetamise
eelduseks on teo karistatavuse üldiste eelduste (süüteokoosseisu, õigusvastasus, süü)
tuvastamine kahtlustatava käitumises.
Kahtlustatava toimepandud kuritegu on tõendatud tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuse
väljatrükiga, xxxx xxxxx juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja juhtimiselt kõrvaldanud
patrullpolitseiniku ülekuulamisega. Oma süüd tunnistas xxxx xxxxx nii patrullpolitseinikule
kohapeal kui ka hiljem kahtlustatavana ülekuulamisel. Seega on prokuröri hinnangul
süüteokoosseis, teo õigusvastasus ja süü tuvastatud ehk üks formaalsetest KrMS § 202
kohaldamise eeldustest täidetud.
Teiseks tuleb KrMS § 202 kohaldamise kaalumisel hinnata toimepanija süü suurust talle
etteheidetavas teos, samuti tekitatud kahju liiki ja suurust, aga ka seadusandja poolt sätestatud
sanktsioonimäära (väiksem sanktsioonimäär viitab väiksemal süüle). KarS § 424 lg 1 puhul on
tegemist teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on seadusandja näinud ette rahalise
karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Kuna seadusandja on selle kuriteo eest ette näinud ka
rahalise karistuse, on seadusandja arvates tegemist kuriteoga, mille toimepannuna võib isiku
süüd pidada väikseks.
Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine on abstraktne ohudelikt, mille süü suuruse hindamisel
tuleb vaadata, kui suure potentsiaalse liiklusõnnetuse tekitamise ohu isik oma teoga lõi. Esiteks
on asjakohane vaadata isiku joobeseisundi suurust, sest sellest sõltub sõiduki liikluses juhtimise
võime. Praegusel juhul oli xxxx xxxxx alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus 0,88 mg/l,
1/4
mis ületab LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud joobeseisundi piirmäära (0,75 mg/l) võrdlemisi vähe.
xxxx xxxxx sõnul tundis ta end mootorsõidukit juhtima asudes normaalselt ning miski ei
viidanud talle, et tal võiks veel organismis alkoholi olla. Varahommikul enne kella 6 maanteel
sõites ei kujutanud ta ka eriti suurt ohtu ümbritsevatele liiklejatele, sest liiklus on sellisel ajal ja
kohas pea olematu, mistõttu on ka liiklusõnnetuse põhjustamise tõenäosus väiksem. Lisaks ei
ületa LS § 2 p 42 järgi mopeedi valmistajakiirus 45 km/h, mistõttu võrdlemisi madala
sõidukiiruse tõttu oli liiklusõnnetuse põhjustamise tõenäosus veelgi väiksem. Süü suuruse
hindamisel tuleb arvesse võtta ka KarS §-is 57 loetletut. Kahtlustatavana ülekuulamise
protokollist on näha, et isik tunnistab oma süüd, samuti tegi ta seda ka kohe patrullpolitseiniku
küsimise peale kohapeal. Need asjaolud muudavad süü väiksemaks. Kokkuvõtteks saabki
järeldada, et täidetud on ka KrMS § 202 teine eeldus, et xxxx xxxxx süü ei ole suur.
Kolmandaks – KrMS § 202 seab menetluse lõpetamise tingimuseks ka avaliku menetlushuvi
puudumise. Prokurör on seisukohal, et süü suurus ning avalik menetlushuvi on teineteisega
väga lähedalt seotud. Iga konkreetse juhtumi puhul on oluline eraldi kaaluda, kas
kriminaalmenetluse jätkamisest on võimalik loobuda, arvestades teo toimepanija süü suurust
ning ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi.
Eripreventiivsetel kaalutlustel pole prokuröri hinnangul kahtlustatava kriminaalkorras
karistamine vajalik, kuivõrd tema teoeelne ega -järgne käitumine ei anna alust arvata, et ta võiks
jätkata kuritegude toimepanemist või mitte käituda õiguskuulekalt. xxxx xxxxxx puuduvad
kehtivad kriminaalkaristused. Tal on vaid üks kehtiv väärteokaristus LKindlS § 81 ja LS § 224
lg 2 järgi ehk liikluskindlustuseta ja lubatud alkoholi piirmäära ületades sõiduki juhtimise eest.
Selle teo pani ta toime käesoleva aasta aprillis. Sellele eelnevalt on ta elanud peamiselt
õiguskuulekat elu, ka arhiveeritud väärteokaristuste hulgas on vaid üks karistus LS § 224 lg 1.
Niisiis on varasemad väärteod kui ka praegu kõne all olev kuritegu alkoholijoobes toimepandud
süüteod, mistõttu on antud olukorras märksa asjakohasem kahtlustatavat mõjutada läbi
lõpetamisega kaasnevate kohustuste. Seatavate kohustusega on võimalik vähendada
kahtlustatava alkoholitarvitamise harjumisi. Läbi selle väheneb ka olulisel määral tõenäosus, et
xxxx xxxxx tulevikus taolist tegu toime paneks.
Kokkuvõttes leiab prokurör, et kuna kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu,
kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi
ja KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid on võimalik saavutada
kahtlustatavat kriminaalvastutusele võtmata, saab käesolevas kriminaalasjas kohaldada KrMS
§ 202 sätteid ning kriminaalasi lõpetada.
KrMS § 202 lg 7 kohaselt võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse
lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme
kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või
näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 424 lg 1 näeb karistusena ette rahalise
karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega võib prokuratuur antud juhul kriminaalasjas
menetluse lõpetada.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-dest 1, 2 ja 7 ning §-st 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 25284050183.
2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel määrata xxxx xxxxxxx järgmised kohustused:
2.1.Mitte juhtida alkoholi piirmäära ületavas seisundis või joobeseisundis mootorsõidukit,
trammi või maastikusõidukit käesoleva määruse allkirjastamisest kuni 22.09.2026.
2/4
2.2.Alates käesoleva määruse allkirjastamisest ühe aasta jooksul, määruses näidatud
tähtaegadel, alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks, andma kuuel korral alkoholi
biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi. Kui kolmanda ja neljanda analüüsi
tulemused on olnud kuni 20 ng/ml, siis viiendat ja kuuendat analüüsi andma ei pea.
a. Hiljemalt 29.09.2025 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille tulemused edastada
prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 13.10.2025. Nimetatud vereanalüüsil
nõutav näit puudub.
b. Ajavahemikul 15.11.2025-22.11.2025 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille
tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 06.12.2025
Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 110 ng/ml.
c. Ajavahemikul 15.01.2026-22.01.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille
tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 05.02.2026
Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.
d. Ajavahemikul 15.03.2026-22.03.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille
tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 05.04.2026.
Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.
e. Ajavahemikul 15.05.2026-22.05.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille
tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 05.06.2026.
Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.
f. Ajavahemikul 15.07.2026-22.07.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille
tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 05.08.2026.
Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.
2.3.Hiljemalt 22.03.2026 läbida vaimse tervise õe esmane vastuvõtt alkoholitarvitamise häire
ravi teenuse raames (täpsem info infolehes). Kui vastuvõtt ei toimu SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla Psühhiaatria polikliinikus, edastada nimetatud vastuvõtu läbimise kohta
prokuratuurile tervishoiuasutuse poolt väljastatud õiend e-posti teel või kirjalikult hiljemalt
22.03.2026.
Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur
kriminaalmenetluse määrusega uuendada.
3. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete
kustutamine: ei kustutata.
4. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia koos infolehega, milles kohustuste
täitmiseks vajalikud toimingud ja õiguslikud tagajärjed on üksikasjalikult kirjeldatud, on
kahtlustatavale määruse allkirjastamise hetkel prokuratuuris üle antud.
Kristiina Uus
abiprokurör
3/4
Määruse koopia olen kätte saanud. Käesolevaga olen nõus, et prokuratuur ja tervishoiu teenust
osutav asutus vahetavad omavahel mind puudutavat infot sh. terviseinfot, mis on vajalik
kriminaalmenetluse lõpetamiseks seatud kohustuste täitmise hindamiseks. Olen nõus täitma
minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustused. Kinnitan, et olen kätte
saanud info ja nõusoleku lehe, milles on üksikasjalikult selgitatud minule kriminaalmenetluse
lõpetamise määrusega pandud kohustuste täitmise tingimused ja õiguslikud tagajärjed. Mulle
on selgitatud, et PEth tulemuste võltsimine on kuritegu. Saan aru, et eelpool loetletud
tingimuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetluse käesolevas kriminaalasjas
uuendamisele.
Olen kohustusega nõus.
xxxx xxxxx 22.09.2025 _____________________________
Tel: xxxxxxxx
E-mail:
[email protected]
4/4