Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie: 12.06.2024 nr 12.2-10/110 Tartu mnt 85 Meie: 1 7 .06.2024 nr JV-KHO-1/3260- 4 10115 Tallinn
[email protected] Riigihanke nimetus ja viitenumber: Kaugloetavate elektriarvestite ost ja haldamine , 276975 Vaidlustaja: Startup Solutions OÜ Registrikood: 12345709 Asukoht: Narva mnt 7 // 7b, 10117 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Erki Fels vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Advokaadibüroo TGS Baltic e-post:
[email protected] Hankija: E lektrilevi OÜ Registrikood: 11050857 Asukoht: Veskiposti 2, 10138 Tallinn Esindaja: jurist Heili Raudkivi e -post:
[email protected] Vastus vaidlustusele riigihanke s viitenumbriga 276975 Lugupeetud Taivo Kivist i k Elektrilevi OÜ (edaspidi hankija) sai kätte Startup Solutions OÜ (edaspidi vaidlustaja) riigihanke s viitenumbriga 276975 esitatud vaidlustuse 12 .06.202 4 . Käesolev vastus vaidlustusele on esitatud vaidlustuskomisjoni nimetatud tähtajaks 17 .0 6 .202 4 . I Hankija taotlused 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. II Faktilised asjaolud 3. 13.05.2024 avaldas hankija riigihangete registris riigihanke „ Kaugloetavate elektriarvestite ost ja haldamine “ hanketeate (viitenumber 276975) . Hankija määras pakkumuste esitamise tähtajaks 19 .0 6 .202 4 . 4. 12 .06.202 4 sai hankija kätte riigihankes esitatud vaidlustuse ja pikendas pakkumuste esitamise tähtaega kuni 15 .07.202 4 . II I Hankija seisukoht 5. Hankija ei nõustu vaidlustuses esitatud etteheidetega ning palub vaidl ustuskomisjonil jätta vaidlustus rahuldamata. Hankija põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 6. Vaidlust us tugineb kolmele väitele : 1) a inult ühel ettevõtjal on võimalik pakkuda nõutava tarkvaraga ühilduvaid arvesteid ; 2) ainult ühel ettevõtjal on võimalik pakkuda olemasolevatele arvestitele haldust; 3) konkreetse võrgutehnoloogia nimetamine on õigusvastane. 7. Väi t e d , mille kohaselt saab hankes pakkumuse esitada vaid üks ettevõtja, ei vasta tõele. Pakkumuse saab riigihankes esitada rohkem kui üks pakkuja , mistõttu on hankija avaliku hankemenetluse ka korraldanud . Kui hankija hinnangul saaks pakkumuse esitada ainult üks pakkuja , oleks hankija tuginedes RHS § 156 lg 1 punktile 3 (mitte § 49 lg 1 punktile 2 , nagu viitab vaidlustaja) läbi viinud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse. 7 .1 Seda, et hankes saab pakkumuse esitada rohkem kui üks pakkuja , kinni tab muu hulgas fakt , mille kohaselt sõlmis hankija 2012. aastal rahvusvahelise riigihanke „ Elektrienergia arvestite ja arvestite haldussüsteemi ost ning paigaldus “ tulemusena lepingu pakkujaga, kes ei tooda ise hankes pakutud arvesteid ega ole ka hankel pakutud arvestite haldus süsteemi HES omanik , tegemist on edasimüüja ga . Nimeta tud hankemenetlus es hankis hankija nii kaugloetavate arvestite haldussüsteemi kui ca 650 000 kaugloetavat arvestit koos paigaldusega . Sisuliselt oli hankija jaoks tegemist läbi aegade suurima hanke menetluse ga, nii maksumuse, ettevalmistamiseks kulunud ressursside kui lepingu täitmise kestuse mõttes . 7.2 E dukaks pakkujaks osutus Ericsson Eesti AS, kellega hankija s õlmi s 2012. aastal leping u kaheks aks aastaks koos hankija õigu sega pikendada lepingut kahel korral kolme aasta võrra (hankija on õigust lepingut pikendada mõlemal korral ka kasutanud) . Lepingu täitmise käigus vahetas Ericsson Eesti AS viie aasta jooksul välja lõviosa hankija poolt võrguteenuse osutamisel kasutatavatest kohtloetavatest elektriarvestitest , asendades need uute kaugloetavate arvestite ga . S eoses 2012. aastal sõlmitud lepingu arvestite koguseliste mahtude täitumisega on hankija välja kuulutanud käesoleva riigihanke . H ankija eesmär giks on käesoleval ajal juurde hankida üksnes marginaal n e kogus uusi kaugloetavaid arvesteid . Kuna hankija hinnangul on objektiivselt mõistlik , et koos hallatakse nii hangita va id kui olemasoleva id arvesteid, on h anke osaks ka arvestite hald amine, mi lleks praegusel lepingupartneril käesolevas hankes hangitavate arvestite osas kohustus puudub. Mitme paralleelse haldussüsteemi ülalpidamine tähendaks hankijale põhjendamatut ressursikulu , mille tekitamine oleks vastuolus RHS § 3 punktis 5 sätestatud hankija rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise üldpõhimõttega. 7 . 3 Vaidlustaja peab vaidlustuse kohaselt võimalikuks seda, et juhul kui hankija ei soovi arvestite haldussüsteemi välja vahetada, siis jääbki ta seda kasutama nii pikaks ajaks, kui soovib . See ei vasta tõele , muu hulgas hankijast sõltumatute asjaolude tõttu . Kui 2011. aastal korralda s hankija r iigihan k e viitenumbriga 122986 se l põhjusel , et õigusaktidest tulenevalt kohustus hankija tagama alates 01.01.201 7 elektriarvestite mõõteandmete tunnipõhise kauglugemise , siis 2030. aasta lõpu ks kohustub hankija õigusaktidest tulenevalt tagama mõõteandmete kauglugemise 15-minutilise intervalliga . Vastava nõude täitmiseks kohustub hankija hankima nii uu si nõudeid arvestava kaugloetavate arvestite haldusüsteemi kui ka ca 6 00 000 uut arvestit , mi lle paigaldamine toimub ca nelja aastase perioodi jooksul . Eeltoodust nähtuvalt on hankija l kavas korraldada lähiaastatel uus mahukas kaugloetavate arvestite ja uue haldussüsteemi hange , vaidlustatud hankes eelnimetatut (veel) ei hangita . 7 . 4 H ankija eesmärk ei ole seega käesoleval hetkel kõigi võrgus olevate arvestite väljavahetamine uute vastu, vaid väikse ma s koguses uute arvestite hanki mine, mis on osutunud vajalikuks sel põhjusel , et 2012. aastal sõlmitud hankelepingu rahaline maht on arvestite vaates täitunud. Asjaolusid arvestades ei ole hankijal objektiivses mõttes otstarbekas muuta olemasolevat arvestite haldussüsteemi, kuna selline muudatus tähendaks miljoneid eurosid lisakulusid , mida hankijal praegusel ajal eelarves ei ole . Ka ei ole hanke viitenumbriga 122986 lepingu täitmise käigus paigaldatud suurema osa arvestite kasutusiga veel lõppe mas ning toimivate arvestite ennetähtaegne väljavaheta mine oleks vastuolus RHS § 3 punktis 5 sätestatud hankija rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttega. Samuti on hankijal kasutusel olev HES-süsteem liidestatud mitmete teiste hankija infosüsteemidega ning olemasoleva lahenduse muutmine nõua ks hankijalt äärmisel märkimisväärset ressurssi , mistõttu võtab hankija vastavad muudatused ette paari aasta pärast , eesmärgiga tagada 2030. aasta lõpu ks tarbitud elektrienergia koguste mõõtmine 15-minutilise intervalliga. 7 . 5 Asjaolu, et varasemat arvestite ja nende haldussüsteemi ostu lepingut täidab ettevõtja , kes ise arvesteid ei tooda ja haldustarkvara ei oma, ei ole ainus märk sellest, et pakkumuse saab vaidlustatud hankel esitada rohkem kui üks pakkuja . Teadaoleval t ei ole ettevõtjal vaja end hanke juurde registreerida selleks, et hanke alusdokumentidega tutvuda, need on avatud hankemenetluses kõigile nähtavad ka registrisse sisse logimata. H anke juurde registreeruvad praktikas hankest huvitatud ettevõtjad , kes on reeglina valmis pakkumuse esitamiseks , sest pakkumuse esitamine eeldab registreerumist . V aidlustatud hankemenetluse juurde on riigihangete registris käesoleva seisuga registreer u nud kaheksa ettevõtjat . Ka on teabevahetuses hankijale päringuid esitanud rohkem kui üks ettevõtja , mis annab hankija jaoks selge indikatsiooni, et pakkumuse esitamist plaanib mitu ettevõtjat . Seejuures ei ole ükski teine ettevõtja pidanud põhjendatuks hanke tingimusi vaidlust ada (tähtaeg selleks möödus 11.06.2024) ja ei ole ka teabevahetuses väitnud, et hanke tingimused kuidagi nende õigusi rikuks. 7 . 6 Vaidlustaja väidab, et „ tal ei ole võimalik nõuda“ litsentsi HES haldussüsteemi omanikult Landis+Gyr ’ ilt . Hankijale j ääb arusaamatuks, mi lles täpsemalt võimatus seisneb . Selline väide võiks olla asjakohane olukorras, kus vaidlustaja on litsentsi taotlenud ja saanud Landis+Gyr’ilt mingil põhjusel keelduva vastuse . Hankija oletab, et vaidlustaja ei ole proovinudki litsentsi taotle da – vastasel juhul sõnastanuks ta oma etteheite teisiti – mistõttu vaidlustaja väide, et tema osalemine riigihankes on põhjendamatult takistatud, on meelevaldne . 7.6.1 Hankija t üllatab , et vaidlustaja peab sisuliselt mõeldamatuks olukord a , kus hankel võiks ühe isiku kaupu või teenuseid edasi müüa ka teised isikud. Praktikas on see siiski tavapärane , sealhulgas litsentside puhul . 8. Hankija rõhutab, et on hanke alusdokumendi „Juhised pakkujatele“ punktis 3.2 sätestanud järgmise: „ 3.2 Hankija iga viidet hanke alusdokumentides konkreetsele kaubale või tootele või muule RHS § 88 lõikes 2 nimetatule tuleb ühtlasi käsitada kui viidet kaubale või tootele või muule RHS § 88 lõikes 2 nimetatule koos täiendiga "või samaväärne". Heakskiitu omava kaubaga samaväärseks saab lugeda üksnes heakskiitu omavat kaupa.“. 8 .1 Eeltoodust nähtuvalt ei ole hankija koostanud hanke alusdokumente vastuolus RHS § 88, nagu vaidlustaja väidab , vaid võimaldab hankes pakkuda samaväärset kaupa või teenust eeldusel, et see täidab tehnilised nõuded – mis ongi samaväärsuse tunnusmärgiks. Tehnilised tingimused on hankija sätestanud muu hulgas hanke alusdokumentide lisas 2. Kuna hankija eesmärgiks ei ole käesolevas hankemenetluses arvestite haldussüsteemi väljavahetamine – mida ei saa hankijale ette heita – siis ei ole hankija sätestanud võimalust pakkuda hankel samaväärset arvestite haldussüsteemi. 9. Hanke alusdokumentide lisa 2 „Field Equipment Technical Information“ loetleb, mis omadused peavad arvestitel olema. Pakkuda saab mistahes arvestit eeldusel, et see ühildub Landis+Gyr ’ i HES süsteemiga . Vastava arvestite haldussüsteemi on hankija rahvusvahelise riigihanke raames õiguspäraselt hankinud ja seda kasutab ta arvestite ja mõõteandmete haldamiseks. Mistahes põhjendamatut kitsendust, millele vaidlustaja vaidlustuse punktis 3.2 viitab, siin kohal ei esine. Hankijal t ei saa objektiivselt eeldada, et ta han giks mistahes arvesteid, sealhulgas selliseid, mis hankija olemasoleva süsteemiga ei ühildu, kuna ilmselgelt ei saa hankija selliseid arvesteid elektrivõrku paigaldada. 9 .1 Hankelepingu eseme määrab hankija. Hankija ei pea koostama hanke alusdokumente selliselt, et hankel saaks osaleda iga turul tegutsev ettevõtja . Hankija ei pea tegema hankelepingu eseme kindlaksmääramisel mööndusi enda objektiivselt põhjendatud vajaduste arvel selleks , et võimalikult paljud ettevõtjad saaksid riigihankest osa võtta . Hankija ülesanne ei ole kunstlikult konkurentsi elavdada , seejuures lõppastmes hankija sadade le tuhandete le klientide le põhjendamatut kulu tekitades . 9 . 1.1 Hankija märgib siinkohal, et 2011. aastal arvestite ja nende haldussüsteemi hankimiseks korraldatud rahvusvahelise riigihanke eeldatav maksumus oli 100 miljonit eurot. On ilmne, et samas (kui mitte suuremas) suurusjärgus on eeldatav maksumus ka vastuses eelpool viidatud kavandataval riigihankel, mille käigus vahetab hankija välja arvestite haldussüsteemi ja sajad tuhanded hetkel võrgus olevad elektri arvestid. 9.2 Hankija on käesoleva s hankes seadnud küll teatud piirangud, kuid tegemist ei ole põhjendamatute või hanke eesmärki arvestades ebaproportsionaalsete kitsendustega. Kitsendused on objektiivselt vajalikud ning seonduvad juba nimetatud asjaoluga, mille kohaselt on hankija avaliku riigihanke tulemusena võtnud kasutusele arvestite haldussüsteemi, mille kasutamist ta kooskõlas 2012. aastal sõlmitud lepinguga jätkab . 9.3 Hankija osutab hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 1 punktis 1 nimetatud elutähtsat teenust ega saa võtta olemasoleva arvestite haldussüsteemi ja kaugloetava te elektriarvesti te mitteühildumise riski. Hankija on elektrituruseaduse § 65 alusel erinevaid võrguteenuseid osutav jaotusvõrguettevõtja , kelle ülesanne on tagada peaaegu kogu Eesti t hõlmava jaotusvõrgu tõrgeteta turvaline talitus, sealhulgas mõõteandmete usaldusväärsus . Mitteühildumisega kaasnevate p otentsiaalsete riskide hulka kuulu vad võimalikud tõrked tarbitud ja mõõdetud energiakoguste haldussüsteemi edastamisel ja küberturvalisuse riskid ( nt ebaseaduslik võimalus arvesteid distantsilt juhtida ) , mille realiseerumine või vad halvemal juhul kaasa tuua elutähtsa teenuse osutamise katkemise . Eeltoodut võtavad arvesse ka vaidlusaluse hanke ülesehitus ning hankes esitatud tehnilised nõuded . 9.4 K una k äesoleva s riigihanke s on hankija eesmärgiks tagada arvestite ühilduvus õiguspäraselt hangitud olemasoleva haldus süsteemiga , arvestavad ning peavadki arvestama hanketingimused olemasoleva haldus süsteemi võimalusi. T egemist ei ole riigihankes esitatud tingimuste kunstliku kitsendamisega. 9.4 .1 Asjaolu, et hankija on hank e alusdokumentides nimeta nud konkreetse i d võrgutehnoloog i a i d (CatM1, NB-IoT, 2G/4G) on tingitud sellest, et need on vajalikud olemasoleva haldus süsteemiga ühilduvuse ja mõõte andmete edastuse töökindluse tagamiseks. Näiteks vaidlustaja poolt välja toodud LoRaWAN tehnoloogia ei vasta ei hankija andmeside kvaliteedi-, käideldavuse, levi- ega turvanõuetele. Siinkohal juhib hankija taaskord tähelepanu hanke alusdokumendi „Juhised pakkujatele“ punktile 3.2, mille kohaselt tuleb hankija iga viidet hanke alusdokumentides konkreetsele kaubale või tootele või muule RHS § 88 lõikes 2 nimetatule tuleb ühtlasi käsitada kui viidet kaubale või tootele või muule RHS § 88 lõikes 2 nimetatule koos täiendiga "või samaväärne". 9.4.2 K äesolevas hankes hankija arvestite sidelahendust ei hangi . Sidelahenduse on hankija hankinud varasema riigihankega , mille tulemusena sõlmitud leping võimaldab kasutada CatM1, 4G ja NB-IoT tehnoloogiaid . Seejuures ei paigalda hankija võrku arvesteid, millel on ainult üks sidetehnoloogia, kuna käideldavuse seisukohast peab arvestitel olema täiendav sidelahendus. Kui esmane sidelahendus, näiteks CatM1 ei toimi, peab arvestil olema alternatiivne võimekus, näiteks NB-IoT. 10. Vaidlustaja märgib, et hankes esitatud tehnilised nõuded ei ole tema jaoks arusaadavad. Samas on hankest huvitatud ettevõtjatel olnud alates 13.05.2024, mil hanke alusdokumendid avaldati, võimalus pöörduda hankija poole riigihangete registri teabevahetuse vahendusel ning esitada hankijale hanke alusdokumentide kohta selgitustaotlusi. Seda võimalust on hankest huvitatud ettevõtjad käesolevas hankes ka ohtralt kasutanud ning hankija on vastavalt esitatud ettepanekutele ka hanke alusdokumente muutnud. Vaidlustaja ei ole arusaamatul põhjusel ühegi päringuga hankija poole pöördunud ning on selle asemel otsustanud esmase meetmena hanke alusdokumendid vaidlustada. 11. Kokkuvõtvalt märgib hankija, et ainuüksi asjaolu, et vaidlustaja poolt potentsiaalselt pakutavad tooted ja/või teenused ei vasta hanke alusdokumentides sätestatud nõuetele, ei tähenda seda , et hankija oleks konkurentsi põhjendamatult kitsendanud. Vaidlustaja ei saa määratleda hankelepingu eset j a eelda da, et hankija peab tegema ülisuuri põhjendamatuid kulutusi ainu üks i selleks, et rohkem ettevõtjaid hankel osaleda saaks. IV Menetluslikud küsimused 12 . Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 13 . Hankija palub jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. 14 . Hankija esindaja volikiri on vaidlustuskomisjonile edastatud koos hankija 13.06.2024 teate ga . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Raudkivi jurist