left 540385 0 0 Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Kirjalik menetlus 17.06 .2024 Hankija : Viimsi vald Nelgi tee 1, Viimsi alevik 74001 Viimsi vald, Harju maakond telefon 602 8800 Vaidlustaja : Lars Laj Eesti OÜ registrikood 14208365 Puiestee tn 13b , Tartu Vaidlustaja esindaja : vandeadvokaat Anneli Aab Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ registrikood 10332163 Vesivärava tn 50 , Tallinn 10 152 e-post :
[email protected] Viimsi valla vastus vaidlustusele riigihankes nr 279056 I VAIDE KÄIK 7. juunil 202 4 saabus riigihangete vaidlustuskomisjonist teade, et riigihanget „ Pärnamäe lasteaia hooviala ja mänguväljakute projekteerimis- ja ehitustööd “ ( viitenr 279056 ) on vaidlustatud Lars Laj Eesti OÜ (edaspidi vaidlustaja ) poolt . Riigihangete vaidlustuskomisjon saatis 1 0.06 .2024 vaidlustusteate , milles kohustas hankijat vastama vaidele hiljemalt 1 3 .06 .2024. Hankija taotles vastamise tähtaja pikendamist põhjusel, et vaidlustus vajab täiendavat tutvumist, läbitöötamist ning vastuse koostamist. Samal päeval pikendas riigihangete vaidlustuskomisjon vastamise tähtaega kuni 17.06 .2024 kl 15:00 . II SEISUKOHAD VAIDLUSTUSELE Hankija poolt sätestatud tingimuse „Teenuslepingute puhul: täpsustatud liiki teenuste osutamine“ selgituses oli märgitud, et „Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul projekteerinud vähemalt kaks laste mänguväljaku t pindalaga vähemalt 1000m/2. Hankija loeb projekteerituks projekti, millele on väljastatud ehitusluba. Nõue loetakse ka täidetuks, kui on teostatud eelprojekt ja selle on väljastatud ehitusluba.“. Hankija juhib vaidlustaja tähelepanu asjaolule, et tingimuses ei ole sätestatud, et pakkujal peab olema registreering majandus- ja kutsetegevuse registris projekteerimise tegevusalal. Seega on hankijale arusaamatu vaidlustaja väide, et „ Tesron Ehitus OÜ sellele kvalifitseerimistingimusele ei vasta“. Hankija ei leia, et pakkuja Tesron Ehitus OÜ (registrikood 11926901) (edaspidi pakkuja) on tuginenud teise ettevõtja vahenditele RHS § 103 tähenduses. Riigihangete kommenteeritud väljaanne samuti selgitab, et „Kuigi RHS § 103 lg 1 annab ettevõtjatele sisuliselt hankelepingu täitmiseks teiste ettevõtjate piiramatu kasutamise võimaluse, tuleb võimalust tugineda teise ettevõtja vahenditele eristada RHS §-s 122 reguleeritud õigusest kasutada hankelepingu täitmisel alltöövõtjaid. Kui ettevõtja kasutab hankelepingu täitmiseks alltöövõtjat, täidab see alltöövõtja teatud osa hankelepingust või tarnib teatud tooted. Kui aga ettevõtja tugineb vastavalt RHS §-le 103 teise ettevõtja vahenditele, ei pruugi viimane hankelepingu täitmisel üldse osaleda. Tema ainsaks kohustuseks riigihanke menetluses võibki olla see, et ta lubab pakkujal või taotlejal tugineda oma majanduslikule ja finantsseisundile.“. Isegi kui eeldada, et pakkuja on kasutanud projekteerimisel teiste isikute abi, siis ei ole hankijal ikkagi alust arvata, et pakkuja ei ole ise projekteerimisest osa võtnud või projekteerimise eest vastutanud. Hankija ei pea minema uurimispõhimõttega nii kaugele, et hakkab kontrollima iga pakkuja lepinguid oma töötajate ja/või kolmandate isikutega. Hankija leiab, et kui pakkuja vastutab projekti eest, teostab kontrolli, annab sisendit jms, siis võib ta ennast nimetada projekteerijaks sisulises töös osalemise tähenduses , kuna ta on tõhusalt ja konkreetselt osalenud kõigi selle lepingu alusel tehtud tööde täitmisel . Samuti on analoogselt VAKO RHS 2007 alusel pargiinventari müügilepingute osas leidnud, et teise ettevõtja kogemusele tuginemiseks tuleb hankijale vastuvõetaval viisil ära näidata, et kogu hankelepingu või vähemalt olulise osa sellest täidab tuginetav ettevõtja. Projekteerimisel on oluline osa sisendi andmisel, kontrollimisel, vastutuse võtmisel ning hilisemal konsultatsioonil, seega näib, et suuremat osa lepingust on nii või teisiti täitnud pakkuja ise, mistõttu oleks lausa vale tugineda teise ettevõtja kogemusele. Samuti ei tule RHS-st hankijale konkreetset kohustust põhjendada pakkuja kvalifitseerimise otsuses, millises osas ja ulatuses on hankija arvestanud teiste ettevõtjate vahenditega. Tegemist on sisuliselt referentsobjektide esitamisega, mille eesmärgiks on, hankija arvates, leida pakkuja, kes on sarnaseid töid varem teostanud ja on suuteline nende töödega ka hakkama saama. Pakkuja või taotleja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele kvalifitseerimise tingimuste kehtestamise eesmärk on tagada, et ettevõtjal on vajalikud inim - ja tehnilised ressursid ning kogemused lepingu täitmiseks nõutaval kvaliteeditasemel. Kuna pakkuja esitas hankijale referentsobjekte, mis olid teised hankeobjektid, siis hankija kontrollis, kas edukaks pakkujaks selles hankes oli pakkuja või ei olnud. Hankijal puudub alus arvata, et pakkujal puuduvad vajalikud inim - ja tehnilised ressursid või pakkujal puuduvad projekteerimiskogemused, kui ta on edukalt teostanud mitmed hanked. Hankija rõhutab, et siinkohal ei olnud hankija jaoks oluline hankelepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate isikute identifitseerimine. Seega ei olnud pakkujal ka kohustuslik ära märkida, mis osas on tema ja kolmanda isiku vahel tööjaotus toimunud. I II VASTUSED VAIDLUSTAJA VASTUVÄIDETELE Vaidlustaja väidab, et „kvalifitseerimise otsusest ei nähtu (ja iseenesest ei peagi nähtuma), millised lepingud on Tesron Ehitus OÜ referentslepingutena esitanud.“. Hankijale jääb täielikult arusaamatuks vaidlustaja pretensioon. Hankija selgitab, et pakkuja on viidanud oma pakkumuse riigihangete numbritele, milles on ta osutunud edukaks pakkujaks ja teostanud lepinguid. Hankijal on olemas võimalus kontrollida selliseid lepinguid ning võtta ühendust teiste hankijatega, et kontrollida informatsiooni õigsust. See on tavaline praktika riigihangetes. Vaidlustaja väidab, et „Samas ei nähtu kvalifitseerimise otsusest ka see, kas Tesron Ehitus OÜ on esitanud referentslepingutena lepingud, millised on ise isiklikult täitnud või tuginenud siin kolmanda isiku vahenditele.“. Hankija selgitab, et sellist nõuet hankija ei sätestanud ning seetõttu ei olnud pakkujal ka kohustust sellist informatsiooni hankijale esitada. Vaidlustaja väidab, et „Nii VAKO (186-20/213197, p 39) kui ka Tallinna Ringkonnakohus (3 09 1277, p 20) on analoogses olukorras leidnud, et kui ettevõtja tugineb kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks teise isiku näitajatele, peab sellise ettevõtja kvalifitseerimise otsusest selle õiguspärasuse kontrollimiseks nähtuma, millises osas ja ulatuses on hankija teiste isikute vahenditele tuginevalt pakkuja kvalifitseerinud. Käesoleval juhul see kvalifitseerimise otsusest ei nähtu, sealt nähtub üksnes lakooniliselt, et pakkuja vastab tõendite alusel.“. Hankija selgitab, et tegemist ei ole analoogse olukorraga, sest käesoleval juhul pakkuja ei tugine teise ettevõtja vahenditele. Vaidlustaja väidab, et „ Kuivõrd vaidlustajale teadaolevalt pole Tesron Ehitus OÜ selliseid referentslepinguid ise sõlminud ja täitnud (st tal puudub vastav kogemus), võib Tesron Ehitus OÜ olla teenuse osutamise nö alltöövõtuna sisse ostnud. Sellises olukorras puudub kolmandal isikul endal ka tõhus ja konkreetne kogemus lepingu täitmisel. Hankija peab eeltoodut kontrollima ja VAKO peab vaidlustusmenetluses olukorras, kus vaidlustaja on vastava väite esitanud, ka kolmanda isiku ja hankija tegevust kontrollima. “. Riigihangete kommenteeritud väljaanne samuti selgitab, et „Kuigi RHS § 103 lg 1 annab ettevõtjatele sisuliselt hankelepingu täitmiseks teiste ettevõtjate piiramatu kasutamise võimaluse, tuleb võimalust tugineda teise ettevõtja vahenditele eristada RHS §-s 122 reguleeritud õigusest kasutada hankelepingu täitmisel alltöövõtjaid.“. Seega hankijal ei ole alust arvata kontrollitud referentslepingute alusel, et pakkuja oleks teinud vähem tööd, kui projekteerija ning ta ei oleks võimeline töid teostama nõuetekohaselt . Eriti arvestades olukorda, et esitatud referentslepingud hõlmavad rohkem kui lihtsalt projekteerimistöid. Vaidlustaja väidab, et „Tulenevalt RHS-ist ja vaidlustuskomisjoni ning kohtupraktika seisukohtadest on hankepassi esitamata jätmise puhul tegemist sisulise puudusega, mille kõrvaldamise võimalust ei näe ette RHS ega direktiivid, kuna see oleks vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega.“. Kuna tegemist ei ole teiste ettevõtjate vahenditele tuginemisega, siis ei ole pakkujal olnud kohustust esitada täiendavaid hankepasse. IV KOKKUVÕTE Kokkuvõttes leiab hankija, et vaidlustaja on ekslikult eeldanud, et tegemist on teiste ettevõtjate vahenditele tuginemisega, mistõttu ta leiab, et pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimusele. Küll aga leiab hankija, et tegemist on ehitussektoris tavapärase alltöövõtuga, mis ei kvalifitseeru „teiste ettevõtjate vahenditele tuginemiseks“. Seega leiab hankija, et vaidlustaja vaie tuleb jätta rahuldamata . V MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Hankijal puuduvad menetluskulud käesoleva vastuskirja esitamise hetkel. Eeltoodu alusel palub hankija : jätta vaidlustus terves ulatuses rahuldamata; jätta menetluskulud (k.a riigilõiv) vaidlustaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aslan Liivak õigusosakonna juhataja