Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid

Riigikantselei Meie 17.06.2024 nr 1.1-10.1/2627-7 Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmise määruse eelnõu arutamiseks Vabariigi Valitsuse istungil. Palume eelnõud menetleda kiirendatud korras ja lisada eelnõu valitsuse 20.06 päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1) VV määruse eelnõu; 2) VV määruse eelnõu lisa; 3) VV määruse eelnõu seletuskiri; 4) VV määruse eelnõu seletuskirja lisa. Eve-Ly Kübard 5885 1341 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 12.06.2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmine Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 10 lõike 4 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist. Kaja Kallas peaminister Mart Võrklaev rahandusminister Taimar Peterkop riigisekretär Lisa 1. Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid maanteelõikudel  Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määrus nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) RAHVUSVAHELISEKS LIIKLUSEKS AVATUD PIIRIPUNKTID MAANTEELÕIKUDEL Piirikontrolli Piiriületuse võimalused Erisused kauba Piiripunkti nimi toimumise koht ja piirangud vormistamisel Koidula piiripunkt Karisilla–Petseri maantee 05.30–21.30 Luhamaa piiripunkt Riia–Pihkva maantee 24 h Narva-1 piiripunkt Tallinna–Narva maantee 07.00–23.00  12.06.2024 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigipiiri seaduse järgi on Vabariigi Valitsusele antud pädevus määrata piiripunktid, mille kaudu toimub isikute, transpordivahendite ja kaupade rahvusvaheline liiklus. Valitsus määrab ka piiripunktide lahtioleku ajad lähtudes Eesti huvidest ning arvestades kaubavahetuse ja isikute piiriülese liikumise vajadustega. Maanteepiiripunkte on Eestis kolm. Narva piiripunkt Ida-Virumaal ning kaks kõrvuti asetsevat piiripunkti Kagu-Eestis – Koidula ja Luhamaa. Alates 2024. aasta veebruarist on Narva maanteepiiripunkt avatud ainult jalakäijatele, selle kaudu transpordivahendid ei liigu ning kaubavedu ei toimu. Piiripunkti sulgemise põhjus on rekonstrueerimistööd Ivangorodi piiripunktis. Pärast Narva piiripunkti sulgemist kaubavahetusele on Luhamaa ja Koidula piiripunktid, mille kaudu toimub maanteel kogu rahvusvaheline kaubavedu. Kuna Soome on sulgenud kõik Venemaaga piirnevad maanteepiiripunktid, samuti on piiripunkte sulgenud Leedu, Läti ja Poola, on Eesti riik, mille kaudu toimub nii Eesti kui teiste Euroopa riikide vedajate ida-suunaline kaubavahetus. Vabariigi Valitsus kinnitas 2022. aasta aprillis Venemaaga suhtlemise lähtealustes põhimõtte, et kahepoolsed majandussuhted tuleb viia miinimumini. 2023. aasta juunis heaks kiidetud Eesti sanktsioonipoliitika põhimõtted Ukraina toetamisel annavad samuti aluse piiripunktide töökorralduse ülevaatamiseks ning muudatuste tegemiseks. Eelnõuga muudetakse Koidula maanteepiiripunkti lahtioleku aegasid. Määruse jõustumisel ei saa Koidula piiripunkti kaudu riigipiiri ületada enam ööpäevaringselt, vaid piiripunkt jäetakse piirikontrolli ja tollikontrolli teostamiseks avatuks päevasel ajal vahemikus 5:30-21:30. Kavandatav määrusemuudatus ei puuduta Koidula raudteepiiripunkti töökorraldust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Eve-Ly Kübard (tel: 5885 1341, e-post: [email protected]). Juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna Agnes Peterson (tel: 5885 1301, e-post: @fin.ee), keeleliselt toimetas sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel: 5885 1468, e- post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ 01.05.2024 jõustunud redaktsiooni (RT I, 23.04.2024, 8). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Riigipiiri seaduse (RipS) § 10 lg 1 järgi on piiripunkt rahvusvaheliseks liikluseks avatud maanteelõigu või veekogu, raudtee- või lennujaama, jõe-, järve- või meresadama ehitise ja territooriumi piiratud ja tähistatud osa, kus toimub piirikontroll. Piirikontroll hõlmab isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrolli, kaupade tollikontrolli ning vajadusel kaupade sanitaar-, veterinaar- või fütosanitaarkontrolli (RipS § 11 lg 1). Seadusandja on volitanud Vabariigi Valitsust otsustama, millised on need piiripunktid, mille kaudu võib toimuda rahvusvaheline liiklus (RipS § 10 lg 4). Seaduse järgi korraldab maanteedel asuvate piiripunktide haldamist Rahandusministeerium (RipS § 10 lg 2). Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määrust nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ ning määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses. Lisas 1 esitatakse loetelu maanteepiiripunktidest ning teave piiriületuse võimaluste ja piirangute kohta. Kehtiva määruse järgi on Võru maakonnas Setomaa vallas Karisilla-Petseri maanteel asuvas Koidula piiripunktis võimalik piiripunkti läbida ööpäevaringselt. Kavandatava muudatusega seatakse piiri- ja tollikontrolli läbimiseks ajaline piirang ning edaspidi on Koidula piiripunkt avatud päevasel ajal kell 5:30-21:30. Vajaduse piiripunkti töökorralduse muutmiseks on tinginud julgeolekuolukord Euroopas ning Ukrainas toimuv Vene sõjaline agressioon. Piiripunkti öise sulgemise teiseks põhjuseks on riigile kuuluva piiritaristu ja kinnisvaraobjektide efektiivne haldus ning piiril töötavate ametnike tööaja mõistlik planeerimine. Kuna julgeolekuolukord Euroopas ei ole paranenud, kehtestab Euroopa Liit (EL) Venemaa suhtes jätkuvalt uusi sanktsioone. Hetkel räägitakse ELis läbi 14. paketti, kuhu kavandatakse täiendavaid majandussanktsioone. Pea iga eelneva sanktsioonipaketiga on kehtestatud kaubanduspiiranguid, mis tähendab seda, et üha vähem on kaubanomenklatuuris selliseid kaupu, mida on lubatud Venemaale eksportida või sealt ELi importida. Kaubandussanktsioonide eesmärk on nõrgestada Venemaa majandust ning sõjatööstust. Embargokaupade nimekirjas on sadu kaubagruppe, mille sisse- ja väljavedu on keelatud ning mille ebaseadusliku piiriületuse tõkestamisega Maksu- ja Tolliamet (MTA) igapäevaselt tegeleb. Eelmisel 2023. aastal tuvastas ning tõkestas toll üle 1500 embargokauba rikkumise. Kaitsepolitseiameti menetluses on ligikaudu 50 rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kuritegu. Vene agressiooni tõttu ning kogu tänast julgeolekuolukorda arvestades ei ole Eesti huvides ida- suunalise kaubavahetuse igakülgne soodustamine. Eesti on ELis olnud Venemaa suunalise sanktsioonipoliitika eestkõneleja, kes nõuab jõulisi ja strateegilise mõjuga majandussanktsioone. Arvestades meie geopoliitilist olukorda, saab Eesti eestkõneleja rolli täita juhul, kui on ise majanduspiirangute rakendamisel eeskujuks. Hetkel on Eesti olukorras, kus Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunktid on kui „aken Euroopasse“, mille kaudu toimub Venemaa ja ELi vaheline kaubavahetus. Soome on sulgenud kõik maismaapiiripunktid. Läti on sulgenud kaks Venemaaga piirnevat maismaapiiripunkti riigi kirdeosas. Leedul on kuuest piiriületuspunktist Valgevenega avatud kaks piiripunkti, sealjuures ühes on keelatud jalakäijate ja jalgratturite liikumine. Poolal on Valgevenega kümnest piiripunktist avatud kaks piiripunkti, üks piiripunkt kaubavahetuseks (ainult EL-is registreeritud veokid) ning üks piiripunkt reisijatele. Naaberriikide sammud piiripunktide sulgemisel ning ida-suunalise kaubavahetuse piiramisel mõjutavad otseselt Eesti piiripunktide liikluskoormust, kuna kasvanud on välismaalaste ja teiste riikide veokite piiriületuste osakaal. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel näitab isikute ja transpordivahendite piiriületuse statistika, et välisriigi kodanike ja välisriigis registreeritud sõidukite piiriületuse osakaal on Koidula maanteepiiripunktis kasvanud. Osaliselt on see seotud Narva piiripunkti sulgemisega alates käesoleva aasta veebruarist, kuid mõju on avaldanud ka naaberriikide piiripunktide sulgemine. Kui 2024. a jaanuaris moodustasid Eesti numbrimärgiga sõidukid Koidula piiriületusest ligikaudu 50%, siis järgnevatel kuudel langes see 34%-le. Järgnesid Läti sõidukid 31%-ga, Leedu 13%-ga ning Soome 7%-ga. Sealjuures on hüppeliselt kasvanud Serbia, Moldova ja Saksamaa numbrimärgiga sõiduautode ja veoautode piiriületused Koidula maanteepiiripunkti kaudu. Veoautode piiriületuse läbilaskevõime on Koidula piiripunktis 400 veoautot ööpäevas, see on 200 mõlemas suunas. Piiriületuse tegelik statistika jääb sellele oluliselt alla. Keskmine veoautode piiriületuste arv ööpäevas oli jaanuaris 193, veebruaris 204 ja märtsis 230. Piiriületuse kiirus ei sõltu ainult ühe riigi piiriasutuse taristu võimalustest, vaid ka naaberriigi läbilaskevõimest ja piiriasutuse töökorraldusest. Koidula maanteepiiripunktis on elavas ootejärjekorras igapäevaselt ligikaudu 300 veoautot ning samas suurusjärgus ootavad veoautod piiriületust ka eelbroneeringu järjekorras. Isikute piiriületus näitab jätkuvat kasvavat trendi, tõus 40% võrreldes 2024. a jaanuari andmetega. Jaanuaris ületas Koidulas piiri keskmiselt 403 isikut ööpäevas, veebruaris 465 ning märtsis 557 isikut. Samas osakaalus on kasvanud ka sõiduautode ööpäevaringne piiriületus. Sealjuures tuleb märkida, et 80% isikute piiriületusi tehakse päevasel ajal vahemikus 6:00- 22:00 ning öösel piiri ületavatest isikutest on Eesti kodakondseid vaid viiendik. Viidatud andmetest saab järeldada, et isikute piiriületuse kontekstis mõjutab piiripunkti öine sulgemine eelkõige välisriigi kodanikke. Seda arvestades ei ole tänases julgeolekuolukorras piiripunkti öine lahti hoidmine põhjendatud ega möödapääsmatult vajalik. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 3.1. Isikute piiriülest liikumist reguleerivad Schengeni piirieeskirjad1, mille artikli 5 lõike 2 kohaselt võib lubada piiriületust piiripunkti kindlaksmääratud lahtiolekuaegadest erineval ajal, kui tegu on erivajadusega või ettenägematu hädaolukorraga Schengeni piirieeskirjade tähenduses. Eelnõu ei mõjuta erivajadusega juhtumite puhul piiriületuse lubamist öisel ajal, sest Koidula piiripunktis tagatakse PPA kohalolek. Piirikontrolli teostav asutus saab igakordselt objektiivsetele asjaoludele tuginedes otsustada, kas tegemist on Schengeni piirieeskirjade mõttes erivajaduse või ettenägematu hädaolukorraga. Liikmesriikide piirivalveasutustel on Schengeni piirieeskirjade rakendamisel lai kaalutlusruum. Schengeni piirieeskirjade artikli 39 lõike 1 punkti b kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni piiripunkti töökorralduses tehtud muudatusest teavitada. 3.2. Tollivaldkonnas reguleerib tolliasutuste asukohtade ja tollikontrolli teostamisega seonduvat liidu tolliseadustik2. Tolliseadustiku artikli 159 lõike 1 kohaselt antakse liikmesriigile pädevus otsustada, kus erinevad tolliasutused paiknevad ning milliseid tolliformaalsusi vastavates tolliasutustes teha saab. Sama artikli lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid sealjuures tagama, et tolliasutustele määratakse põhjendatud ja asjakohased 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud). – ELT L 269 10.10.2013, lk 1-162. ametlikud lahtiolekuajad. Arvesse tuleb võtta transpordi ja kauba liiki ning rahvusvahelisi vedusid ei tohi sealjuures takistada ega kahjustada. Võib tekkida küsimus, et kui kaubavahetusele seatakse osaline ajaline piirang, mida Koidula maanteepiiripunkti öine sulgemine endast kujutab, siis kas tegemist on rahvusvahelise veo takistamisega liidu tolliseadustiku artikli 159 tähenduses. Siinkohal tuleb asuda eitavale seisukohale, kuna tolliasutuse lahtioleku aja määramisel on täidetud põhjendatuse ja asjakohasuse tingimused, mida on pikemalt selgitatud seletuskirja osas 2 ja 4. Liikmesriigil on pädevus põhjendatud piiranguid kehtestada. 4. Määruse mõjud Koidula piiripunkti sulgemise kohta on Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus RAKE koostöös Tartu Ülikooliga koostanud 2023. a sügisel Siseministeeriumi tellimusel sotsiaalmajanduslike mõjude eelhinnangu3 (edaspidi RAKE uuring). Uuringust selgus, et piiripunkti täieliku sulgemisega kaasneksid kohalikule kogukonnale ja ettevõtlusele olulised negatiivsed mõjud. Uuringu ülesandepüstitus ei hõlmanud sulgemise kõrval alternatiivide võrdlust, nagu näiteks piiripunkti öine sulgemine ja kaasnevad mõjud. Seda teades on oluline märkida, et RAKE uuringu järeldusi ei saa täielikult üle kanda kõnesoleva valitsuse määruse eelnõu mõjudele. Kavandatav määrusemuudatus näeb ette, et piiripunkt on tavapärasteks piiritoiminguteks avatud 16h (5:30-21:30) ning suletud öisel ajal 8h. Käesoleva määrusemuudatusega, millega piiratakse isikute, transpordivahendite ja kaupade liikumist Koidula maanteepiiripunkti kaudu öisel ajal kaasnevad negatiivsed mõju, mis eeldab piirkonna elanikelt ja ettevõtjatelt mõõdukat kohanemist. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Koidula maanteepiiripunkti lähim suurim asula Eesti poolel on Värska asula, mis asub piiripunktist 18 km kaugusel ning Vene Föderatsiooni poolel Petseri linn, mis on piiripunktist 5 km kaugusel. Lähimad piiripunktid on Koidula raudteepiiripunkt (ca 1 km), Luhamaa piiripunkt (vahemaa 37 km) ja Saatse piiripunkt (25 km). Kui Luhamaa ja Koidula piiripunktid on avatud kõikidele transpordiliikidele, siis Saatse piiripunkt on avatud jalakäijatele ning seda saavad kasutada ainult Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni elanikud. Läbi Koidula raudteepiiripunkti reisirongiliiklust ei toimu, piiripunkti läbib kaks kuni kolm kaubarongi ööpäevas (sisenev ja väljuv suund kokku). Koidula maanteepiiripunkti öiseks ajaks sulgemise korral on isikutel võimalik piiri ületada Luhamaa piiripunkti kaudu, kui piiriületus on öisel ajal vältimatult vajalik. Koidula maanteepiiripunkt on oluline transpordisõlm Setomaa, Kagu-Eesti piirkonna ja Petseri linna elanikele, kuna selle kaudu toimub liiklus ning ühendus kahe riigi vahel. Piirkonna elanikud kasutavad piiripunkti igapäevaselt tööle käimiseks, pereliikmete külastamiseks ning kultuuritraditsioonide hoidmisega seotud tegevusteks. Kagu-Eesti tööandjad (n Värska Sanatoorium, Värska Südamekodu) sõltuvad topeltkodakondsetest, kelle elukoht on Vene Föderatsioonis ning kes käivad Eesti poolel tööl. RAKE uuringus toodi välja, et Koidula maanteepiiripunktis on jalgsi piiripunkti läbimine valdavaks piiriületusviisiks. Piiripunktini jõudmiseks kasutatakse aktiivselt ühistransporti või jäetakse auto piiripunkti ees olevasse parklasse või tee äärde ning piir ületatakse 3 Koidula piiripunkti töö ümberkorraldamisega kaasnevate sotsiaalsete ja majanduslike mõjude eelhinnang 2023. https://www.siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ministeerium-ja-minister/uuringud-ja-analuusid ootejärjekordade vältimiseks jalgsi. Teisel pool piiri jätkatakse teekonda teise autoga, ühistranspordiga või Petseris ka taksoga. Määrusemuudatusega kavandatava piiripunkti lahtioleku aja määramisel (5:30-21:30) on arvestatud isikute piiriülese liikumise vajadusega töölt koju ja tööle ning ühistranspordi sõidugraafiku kellaaegadega (n Elroni rongiliikluse sõidugraafik). Sihtrühm on isikud, kes ületavad riigipiiri pereliikmete külastamiseks, töötamiseks, sisseostude tegemiseks, teenuste tarbimiseks, kultuuritraditsioonide hoidmisega seotud tegevusteks. Mõju ulatust võib pidada pigem väikeseks. Võib eeldada, et piiriületuseks teise kellaaja valimine ei nõua piirkonna elanikelt ülemäära suuri pingutusi, kuna piiriametnike hinnangu kohaselt ei ole öisel ajal piiriületus piirkonna elanike seas tavapärane, vaid pigem harv. Vajalikud piiritoimingud tööle ja koju jõudmiseks ning pereliikmete külastamiseks tehakse päevasel ajal. Mõju avaldumise sagedust ei saa täpselt määrata, sest PPA ei kogu otseselt isikustatud statistikat selle kohta, millisel kellaajal konkreetsed isikud riigipiiri ületavad. Siiski saab piiriametnike ning piirkonna tööandjate hinnangu kohaselt teha järelduse, et kohalike elanike regulaarne piiriületus toimub päevasel ajal. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Piiriületusstatistika järgi toimub 80% piiriületusi päevasel ajal ning öösel piiri ületavatest isikutest on Eesti kodakondseid viiendik. Sellest saab järeldada, et mõjutatud isikute ring ei ole suur võrdluses kogu sihtrühmaga, kelleks on kõik piiriületajad. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk. Võimalikku ebasoovitavat mõju ei tuvastatud. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: PPA ja MTA Mõju ulatus on väike. Muudatus võimaldab PPAl ja MTAl oma ressursse ümber planeerida. Piiripunkti öösel täielikult ei suleta, tagatakse piiripunkti valve ning valmisolek lahendada erandlikke olukordi. Mõju avaldumise sagedus on väike. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike võrreldes PPA ja MTA ametnike koguarvuga. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei tuvastatud, sest töökorralduse muudatusega ei kaasne piiripunktis töötavate ametnike töökoha kaotamist, vaid muudatused tehakse asutuse struktuuris, vajadusel muutub töö tegemise asukoht. Mõju valdkond: majanduslik mõju Sihtrühm: rahvusvahelise kaubavahetusega tegelevad ettevõtjad ning piirkonnas tegutsevad äriühingud. Mõju ulatus. Kaubavahetusega tegelevate ettevõtjate jaoks on mõju ulatus keskmine. Kui öisel ajal tollivormistust ei teostata, pikenevad kaubaveoautode ootejärjekorrad. Täna ületab öisel ajal piiri 10-15 veoautot. Kaubaveoautode Koidula maanteepiiripunkti suunamisel läbitakse piiriületuse ooteala, mille haldamiseks on PPA sõlminud halduslepingu4. Ooteala tegevust korraldab AS Railservis. Ehkki Koidula maanteepiiripunkt öiseks ajaks suletakse, siis ei pea see automaatselt kaasa tooma ooteala sulgemist, kuna ooteala ei asu piiripunktis. Piiripunkti töökorralduse muutmisest tingitud halduslepingu muutmise vajadust hindab PPA ning teavitab lepingu osapooli õiguskorra muudatustest. Kagu-Eesti äriühingute jaoks, kes sõltuvad Vene Föderatsioonis elavast tööjõust, on mõju ulatus pigem väike. RAKE uuringu kohaselt elab arvestatav hulk Setomaal ja selle 4 Kontsessioonileping nr 20-2.36/1-13–Riigi Teataja lähipiirkonnas töötavatest inimestest teisel pool piiri. Kümnest piirkonna suurimast ettevõttest kaheksal on palgal märkimisväärsel hulgal Eesti Vabariigi kodanikke, kelle elukoht asub teisel pool piirijoont Ida-Petserimaal. Ettevõtjad ja kohalike omavalitsuste juhid hindasid, et Eestis töötavaid, ent teisel pool piiri elavaid Eesti kodanikke on vahemikus 100-150. Mõju avaldumise sagedus on kaubaveoga tegelevate ettevõtjate jaoks keskmine. Tuleb arvestada, et kuna Soome on sulgenud kõik maismaapiiripunktid ning Leedu, Läti ja Poola on piiranud osalise piiripunktide sulgemisega oluliselt ida-suunalist kaubavahetust, siis ongi Eesti piiripunktide liikluskoormus kordades suurem võrreldes 2023. a sügisega, kui kõik naaberriikide piiripunktid olid avatud. Koidula piiripunkti öine teenindamine kaubavedude läbilaskevõime probleemi ei lahendaks ega vähendaks märkimisväärselt. Eesti piiripunktid ei suuda teenindada suurenenud kaubavooge, mis on teiste Euroopa riikide piiripunktide sulgemise tagajärg. Läti kaguosa piiripunktides on kaubaveoautode ootejärjekorrad pikemad kui Eestis. Seda kõike arvestades ei saa üle kahe aasta kestnud sõja taustal olla ettevõtjatel ootust, et kaubavahetus Vene Föderatsiooniga, mille suhtes on kehtestatud ELi majandussanktsioonid, kulgeb kiiresti, ootuspäraselt ja riskivabalt. Eesti äriühingute jaoks, kes sõltuvad Venemaal elavast tööjõust, on mõju avaldumise sagedus väike. Piiripunkti lahtiolekuaegade määramisel (5:30-21:30) on arvestatud töötajate tööle ja koju jõudmise võimalusega ning ühistranspordi liinigraafikutega. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. On tõenäoline, et piirijärjekorrad pikenevad. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa riigieelarvelisi lisakulusid. PPA ega MTA ei ole kavandanud töötajate arvu vähendada, vaid muudatusi on võimalik teha asutuste struktuuriüksuste koosseisudes ning kokkuleppel suunata ametnikud Luhamaa piiripunkti. MTA kulude kokkuhoid aastas on 75 000 eurot, mis suunatakse rahvusvaheliste sanktsioonide järelevalve tõhustamiseks. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma kümnendal päeval pärast avaldamist. See on optimaalne aeg piiripunkti töö ümberkorraldamiseks ning piirkonna elanike, kohalike omavalitsusüksuste ja äriühingute teavitamiseks. ELi otsustusprotsessis ei ole Eesti toetanud pikki üleminekuperioode, mis jäävad Venemaa suunal vastu võetud meetmete heaks kiitmise ja jõustamise vahele. Vastupidiselt, Eesti on seisnud selle eest, et vastu võetud otsuseid rakendataks viivituseta. Samast põhimõttest lähtudes on kavandatud jõustuma kõnesolev määrusemuudatus. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Välisministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile, Setomaa Vallavalitsusele, Räpina Vallavalitsusele, Võru Vallavalitsusele, Võru Linnavalitsusele, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. MTAl ja PPAl eelnõu kohta märkuseid ei olnud. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas määruse märkusega ning juhtis tähelepanu määrusega kaasnevatele negatiivsetele mõjudele. Arvamuse eelnõu kohta esitasid Setomaa Vallavalitsus, OÜ Railservis, SA Võrumaa Arenduskeskus, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda ning Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon. Arvamuse esitajad ei toeta Koidula piiripunkti sulgemist, kuna sellega kaasnevad negatiivsed mõjud. Arvamused on lisatud seletuskirjale. Arvamused on teadmiseks võetud, kuid nendega ei saa arvestada, kuna valitsuse eesmärk on suurendada Venemaa agressiooni hinda ning mitte soodustada ida-suunalist kaubavahetust, vaid tõhustada Venemaa suhtes majandusliku mõjuga vastumeetmeid.  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lisa Määruse eelnõu ja seletuskirja kohta esitatud arvamused 1. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon Eesti rahvusvahelisi autovedajaid ühendava esindusorganisatsioonina pöördume teie poole seoses meedias kajastatud informatsiooniga Koidula piiripunkti võimaliku öise sulgemise kohta. Seda plaani kinnitab ka järjekorrakohtade broneerimissüsteemis (www.eestipiir.ee) alates 1.juulist 2024 ajavahemikus kl 21.00 – 06.00 märge „Pole saadaval“. Koidula piiripunkti öise sulgemise põhjendusena on nimetatud liikluskoormuse vähenemist, kuid kaubaveokite puhul see kindlasti nii ei ole, pärast Narva piiripunkti sulgemist 1.veebruaril 2024 on veoautode järjekorrad nii Koidulas kui Luhamaal kasvanud kuu aja pikkuseks. Piiriületuse järjekorda haldava ettevõtte GoSwift kodulehe informatsiooni järgi ootab tänase seisuga Koidulas C kategooria kaubaveokeid piiri ületamiseks kokku 472 sõidukit sh. elavas järjekorras 265 sõidukit. Esimene vaba eelbroneeritav aeg on 19.juunil 2024 kl. 00.00. https://www.eestipiir.ee/yphis/borderQueueInfo.action?request_locale=et Koidula piiripunkti öise sulgemise korral pikeneks veokite järjekorrad veel hinnanguliselt vähemalt 1-2 nädala võrra ning kasvaks ka kohapeal parkimiskohta vajavate veokite arv kuna suurem osa piiriületavatest kaubaveokitest moodustavad välisriikide sõidukid. Me ei pea mõistlikuks ega otstarbekaks Koidula piiriületuspunkti osalist sulgemist, see suurendaks veelgi kaubaveokite koormust nii Koidulas kui Luhamaal. Kui Euroopa Liit on pidanud vajalikuks teatud kaupade veo jätkumist Venemaale, siis tuleks Euroopa Liidu välispiiridel tagada maksimaalne läbilaskevõime. Teeme ettepaneku Koidula piiriületuspunktis töö jätkamiseks endises mahus ning hoida piiripunkt avatuna ööpäevaringselt. 2. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eelnõu §-ga 1 soovitakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määrust nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ määruse lisa 1 kehtestada uues sõnastuses. Määruse lisas 1 on loetelu maanteepiiripunktidest ning teave piiriületuse võimaluste ja piirangute kohta. Kehtiva määruse järgi on Võru maakonnas Setomaa vallas Karisilla-Petseri maanteel asuvas Koidula piiripunktis võimalik piiripunkti läbida ööpäevaringselt. Eelnõu lisa 1 kohaselt seatakse piiri- ja tollikontrolli läbimiseks ajaline piirang ning edaspidi on Koidula piiripunkt avatud päevasel ajal kell 5:30-21:30. Kaubanduskoda ei toeta eelnõuga kavandatud muudatust, mille kohaselt on edaspidi Koidula piiripunkt avatud päevasel ajal kell 5:30-21:30. Eelnõu seletuskirja lk 4 kohaselt ei too muudatus, millega piiratakse isikute, transpordivahendite ja kaupade liikumist Koidula maanteepiiripunkti kaudu öisel ajal, kaasa olulist ja suurt negatiivset mõju, vaid eeldab piirkonna elanikelt ja ettevõtjatelt mõõdukat kohanemist. Meie hinnangul ei saa nõustuda väitega, et plaanitavad muudatused ei omaks olulist ja suurt negatiivset mõju, kuna muudatuste tulemusel muutuvad piiripunkti ootejärjekorrad pikemaks. Eelnõu seletuskirjas (lk 5) on kirjas, et kaubavahetusega tegelevate ettevõtjate jaoks on mõju ulatus keskmine ning kui öisel ajal tollivormistust ei teostata, pikenevad kaubaveoautode ootejärjekorrad. Lisaks on seletuskirjas välja toodud, et öösel ületab piiri 10-15 veoautot, kuid arvestamata on jäetud, et juhul kui piiripunkti lahtiolekuaega lühendada, siis suureneb kümne päevaga veoautode järjekord eeldatavalt umbes 100 auto võrra. Praegu on Koidulas elavas järjekorras umbes 280 veokit, kogu järjekorras umbes 460 veokit ning ooteaeg ligi 145 tundi. 1 Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et kui juba praegu on ooteajad piiri läbimiseks ning piiripunktil olevad ootejärjekorrad väga pikad, siis plaanitavad muudatused muudavad antud olukorda veelgi kehvemaks. Muuhulgas on oluline märkida, et ooteaegade pikenemise korral suurenevad märgtavalt veel ka autojuhtide palgakulud ehk tekib lisakulu ettevõtetele. Plaanitava muudatuse tulemusel on meie hinnangul riigi kulude kokkuhoid väga väike võrreldes negatiivsete mõjudega, mida piiripunkti ööseks kinnipanemine endaga kaasa toob. Sellest tulenevalt ei ole Kaubanduskoja hinnangul tegemist loogilise ning õigustatud muudatusega. Juhul kui ootejärjekord piiri ületamiseks oleks kadunud, siis oleks asjakohane teha piiripunkti lahtioleku aegades muudatusi, kuid kui juba praegu on piiripunktis olevad ooteajad ja järjekorrad väga pikad, siis ei ole kuidagi loogiline piiripunkti lahtiolekuaegasid lühendada. Kuna juba praegu on piiripunkt ülekoormatud Soome ning Narva piiriületuste sulgemise tõttu, siis ei ole Kaubanduskoja hinnangul õigustatud Koidula piiripunkti lahtiolekuaega lühendada. Lisaks eelkirjeldatule leiab Kaubanduskoda, et piiripunkti lahtiolekuaja lühendamine olukorras, kus ootejärjekord on niigi pikk, tekitab olukorra, kus ööbimisvõimaluse puudumisel ootealal, peavad sõidukid peatuma maantee ääres, mis suurendab liiklusõnnetuste riski ja rikub ümbruskonna ökoloogilist tasakaalu. Muuhulgas kannatavad plaanitavate muudatuste tõttu ka Eesti kodanikud, kes igapäevaselt piiri ületavad. 3. SA Võrumaa Arenduskeskus SA Võrumaa Arenduskeskus ei kooskõlasta Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmine“ eelnõud, kuna Koidula piiripunkti sulgemine öisel ajal mõjutab piiriäärsete ettevõtjate tööjõu vaba liikumist ning seeläbi mõjub negatiivselt maakonna ettevõtlus- ja majanduskeskkonnale. 4. Setomaa Vallavalitsus 1. Seletuskirja majandusliku mõju analüüsis ei ole analüüsitud ooteala operaatori töökorralduslikke muudatusi. Eesti riigi ja operaatorfirma vahel on sõlmitud kontsessioonileping, mis reguleerib sõidukite piiriületuse korraldust. Lisaks sellele on Setomaa vald andnud ooteala aluse maa hoonestusõiguse lepinguga operaatorile ja saab selle eest hoonestusõiguse tasu, mille suurus on aastas 30 000 eurot. Öise liikluse piiramisel on selge majanduslik mõju ja see võib osutuda nii osaliseks kui ka operaatori mitte toimetulemisel laialdaseks (pankrot, töötajate koondamine, KOV-le hoonestusõiguse tasu mittemaksmine jne). Lisaks on antud alal ka töötav kohvik. 1 GoSwift | Ootejärjekorrad (eestipiir.ee) Millised on antud otsuse tagajärjel tekkivate majanduslike kahjude kompensatsiooni mehhanismid? 2. Seletuskirja sotsiaalse mõju analüüsis on valesti analüüsitud piiriületajate võimalust jõuda hommikusele Elroni rongile, mis väljub 6.04 Koidula raudteejaamast. Kui piiripunkt avatakse kell 5.30, siis on ebatõenäoline, et enamus inimesi rongile jõuab. Lisaks, paljud piiriületajad liiguvad kohvritega ja ka lastega, kelle kõndimiskiirus ei ole suur. (Antud kaardil näidatud marsruuti saavad jalgsi kõndijad otsemaks teha, kuid siiski kulub kahe punkti vaheliseks liikumiseks jalgsi vähemalt 20 minutit). 3. Veoautode järjekord on nii Koidulas kui Luhamaal jätkuvalt pikk: https://www.estonianborder.eu/yphis/borderQueueInfo.action?request_locale=et ja sellisel ajal piirata piiripunktide lahtioleku aega ei ole loogiline ja selgelt arusaadav. 4. Eelnõu seletuskirjas on toodud välja PPA ja MTA kokkuhoid: “PPA ega MTA ei ole kavandanud töötajate arvu vähendada, vaid muudatusi on võimalik teha asutuste struktuuriüksuste koosseisudes ning kokkuleppel suunata ametnikud Luhamaa piiripunkti. MTA kulude kokkuhoid aastas on 75 000 eurot, mis suunatakse rahvusvaheliste sanktsioonide järelevalve tõhustamiseks”. Antud väide kokkuhoiu osas on selge viide sellele, et töötasudeks makstakse vähem ja see kandub üle kindlasti piirkonna maksulaekumisele ning töökohtadele. KOV-l on äärmiselt kahju, et kärpimist tehakse ääremaadel, kus keskmine palk on 600 euro võrra madalam kui Eesti keskmine. On kindel, et antud otsus toob piirkonnale, inimestele ja KOV-le majanduslikku kahju, mida kuidagi ei plaanita kompenseerida. Antud otsus kasvatab piiriületuse järjekordi, mis Tallinnast vaadatuna ehk ei ole suure mõjuga, aga elanikele ja igapäevastele liiklejatele ning KOV-le avaldavad autode järjekorrad nii majanduse, turvalisuse kui heakorra valdkonnas suurt mõju! Jätkuvalt kinnitame, et kohalik omavalitsus ei poolda Koidula piiriületuse piiramist öisel ajal. 5. Railservis OÜ Railservis OÜ väljendab sügavat muret saadud määruse eelnõu üle. Ei saa nõustuda määruse eelnõus sisalduvate selgitustega, et piiripunkti töö piirangud ja inimeste, sõidukite ning kaupade liikumise piirangud Koidula maantee piiripunktis öisel ajal ei too kaasa olulist ja suurt negatiivset mõju. Tahame rõhutada, et sellest määrusest kannatavad mitte ainult kaubaveoettevõtted, kuna ootejärjekorrad pikenevad, vaid ka Eesti kodanikud, kes igapäevaselt piiri ületavad. Lisaks sellele saab keskkond kahjustada ning Koidula ooteala operaatori tegevus on lõpetamise ohus. Tuletame meelde, et Railservis OÜ osutab teenuseid Koidula ootealal 09.06.2021 sõlmitud kontsessioonilepingu alusel, milles on osapoolteks ka riik. Lepingu tingimuste kohaselt planeeris Railservis OÜ oma majandustegevust, sealhulgas tulu ja kulusid. Lepingu lisa 1 punktide 6.2 ja 7.2 kohaselt on Railservis OÜ kohustatud pakkuma teenuseid Koidula ootealal ööpäevaringselt. Piiripunkti öine sulgemine kaheksaks tunniks päevas vähendab autode läbilaskvust kolmandiku võrra, mis vähendab oluliselt Railservis OÜ tulu. Seetõttu on Railservis OÜ sunnitud töötajate töölepinguid ümber vaatama. Lisaks tuleb teha muudatusi kontsessioonilepingus, mis puudutavad ooteala tööaega, nimelt muuta punktid 6.2 ja 7.2, mis sätestavad ööpäevaringse tööaja, tööajaks 5.30-21.30. Selliste muudatuste tõttu on Railservis OÜ sunnitud ööseks ooteala sissesõidu ehk parkimisala sulgema. Ööbimisvõimaluse puudumisel ootealal peavad sõidukid peatuma maantee ääres, mis suurendab liiklusõnnetuste riski ja rikub ümbruskonna ökoloogilist tasakaalu. Lisaks ei saa tähelepanuta jätta ka rahalist külge. Riigipiiri seaduses sätestatud broneerimistasud ei ole muutunud alates 2011. aastast, samas on tootmiskulud ja miinimumpalk oluliselt tõusnud (tootmiskulud - rohkem kui 10 korda, miinimumpalk - rohkem kui 4 korda). Seoses piiri töötamise aja muutmisega ooteala läbilaskevõime vähenemisest tulenev osalise tulu kaotus võib viia selleni, et operaatoritele ei ole majanduslikult võimalik objektil tegutseda. Kõiki neid asjaolusid kaaludes tuleb kontsessioonilepingu tingimused ümber vaadata ning leida kompensatsioonide võimalust seoses operaatori tulude märkimisväärse vähenemisega võrreldes planeeritud eelarvega. See võimaldaks kompenseerida rahalisi kaotusi ja säilitada Koidula ooteala stabiilse töö. Palume arvestada eespool toodud asjaoludega määruse eelnõu kaalumisel ja korraldada täiendavaid konsultatsioone huvitatud osapooltega, et minimeerida võimalikke negatiivseid tagajärgi. 6. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kooskõlastame eelnõu alltoodud märkustega arvestamisel. Üldiselt leiame, et seletuskiri vajab täiendamist mõjuhinnangutega mitmest olulisest aspektist lähtuvalt. Koidula piiripunkt omab olulist tähtsust seto kogukonnale, mille liikmetest oluline osa on isiklikult ja perekondlikult seotud Vene Föderatsiooni Pihkva oblastiga. Seetõttu palume eelnõu täiendamisel arvestada igakülgselt Setomaa valla ja Võrumaa Arenduskeskuse poolt antava tagasisidega ning tagada nendega avatud ja õigeaegne infovahetus eelnõu edasise menetluse jooksul ning kõigis edasistes Kagu-Eesti piiripunktide töökorraldust puudutavates küsimustes. Koostöös Setomaa vallaga on eelnõu ettevalmistamisel juba arvestatud töötajate tööle ja koju jõudmise võimalusega ning ühistranspordi liinigraafikutega, leevendades sellega ebasoovitaid mõjusid kogukonnale. Koidula piiripunkti kasutavad paljud Pihkva oblastis elavad Eesti Vabariigi kodanikud, kes töötavad Eestis ning aitavad seeläbi leevendada Kagu-Eesti ettevõtjate tööjõupuudust. Seetõttu palume ka arvestada piiripunkti osalise sulgemise mõju piirkonna ettevõtlusele, seda nii tööjõu kättesaadavuse, käibe vähenemise kui tegevuspiirangute vaates. Setomaa vald on oma 14.05.2024 kirjas juhtinud tähelepanu sellele, et piiripunkti öine sulgemine mõjutab otseselt piiripunkti ooteala operaatorfirma tegevust. Eelnõu seletuskirja majanduslike mõjude analüüsi lõik neid otseseid mõjusid ei kajasta ega paku seega välja ka leevendusmeetmeid. Samuti ei ole selgitatud, milliseid tagajärgi piiripunkti öine sulgemine toob kaasa ooteala operaatoriga sõlmitud kontsessioonilepingu osapooltele. Palume seletuskirja nende mõjude kirjelduse ning leevendusmeetmete ettepanekutega täiendada. Seletuskirjas on mainitud, et muudatusega kaasneb keskmine risk, et kaubaveoautode piirijärjekorrad pikenevad, ent selle mõjud on kirjeldatud väga üldiselt vaid vedajate vaatest. Setomaa valla esindajatega kohtumisel on omavalitsusjuhid toonud välja, et selle riski realiseerumisel võivad lisanduda kohalikule omavalitsusele lisakulutused kui piirijärjekorrad väljuvad ooteala territooriumilt (teeääred ja muud parklad lähevad pungile täis). Samuti on omavalitsuse esindajad väitnud, et mõjud võivad puudutada ka kohaliku omavalitsuse tulusid kui töökohad piirkonnas peaksid vähenema. Seletuskirja mõjude analüüs peaks ka seda teemat adresseerima