Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 14.06.2024 nr 1.1-14/2024/427-6
[email protected] Meie 14.06.2024 nr 1.1-14/2024/427-7
Vaidlustaja: Enersense Aktsiaselts
Registrikood: 11445550
Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Stig Hendrikson
Advokaadibüroo Magnusson OÜ
Aadress: Maakri 19/1, 10145 Tallinn
E-post:
[email protected]
E-post:
[email protected]
Hankija: Elering AS
Registrikood: 11022625
Hankija esindajad: Pilleriin Peedosk
E-post:
[email protected]
Elise Suurkuusk
E-post:
[email protected]
Kolmas isik: Aktsiaselts Elektritsentrum
Registrikood: 10166300
ELERING AS VASTUVÄIDE
ENERSENSE AKTSIASELTSI 14.06.2024 SEISUKOHALE
I TÄIENDAVAD TAOTLUSED
1. Jätta Enersense Aktsiaseltsi 14.06.2024 menetlusdokumendis esitatud seisukohtadega arvestamata.
2. Juhul kui vaidlustuskomisjon võtab Enersense Aktsiaseltsi 14.06.2024 menetlusdokumendi vastu ja
arvestab selles esitatud seisukohtadega otsuse tegemisel, palub Elering AS arvestada käesolevas
vastuväites esitatud seisukohtadega.
II MENETLUSE KÄIK
1. Vaidlustuskomisjoni menetluses on Enersense Aktsiaseltsi 27.05.2024 esitatud Vaidlustus.
1
2. 03.06.2024 otsustas vaidlustuskomisjon vaadata Vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses, andes pooltele
tähtajad 06.06.2024 ja 11.06.2024 täiendavate seisukohtade esitamiseks. Otsus tehakse pooltele teatavaks
18.06.2024.
3. Vaidlustaja ja Hankija esitasid oma täiendavad seisukohad vastavalt 06.06.2024 ja 11.06.2024.
4. 14.06.2024 esitas Vaidlustaja omavoliliselt täiendava seisukoha.
III HANKIJA SEISUKOHAD
5. Hankija palub jätta Vaidlustaja 14.06.2024 seisukoha täielikult tähelepanuta.
6. Riigihangete seaduse (RHS) § 196 lg 3 kohaselt määrab vaidlustuskomisjon kirjaliku menetluse korral
menetlusosalistele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente.
Käesolevas asjas on vaidlustuskomisjon edastanud pooltele 03.06.2024 kirjaga nr 12.2-10/100 kirjaliku
menetluse teate, milles on pooltele antud üheselt mõistetavad tähtajad täiendavate seisukohade esitamiseks
– 06.06.2024 ja 11.06.2024. Nii Vaidlustaja kui Hankija kasutasid neile antud võimalust täiendavate
seisukohtade esitamiseks vaidlustuskomisjoni määratud tähtaegadel.
7. Eeltoodust hoolimata on Vaidlustaja esitanud omal algatusel 14.06.2024 veel ühe seisukoha. Seejuures
kinnitab Vaidlustaja, et vaidlustuskomisjon ei ole veel ühe seisukoha esitamiseks Vaidlustajale täiendavat
võimalust andnud.
8. Hankija palub Vaidlustaja 14.06.2024 seisukoha jätta täielikult tähelepanuta. 14.06.2024 seisukoht on
esitatud hilinenult. Vaidlustaja ei too välja ka ühtegi asjaolu või mõjuvat põhjust, miks tuleks Vaidlustaja
hilinenult esitatud seisukoht sellegipoolest vastu võtta ja sellega otsuse tegemisel arvestada. Vastupidi,
Vaidlustaja toob oma seisukoha p-s 6 ka ise ausalt ainsa põhjusena välja, et Vaidlustaja tahab asja õigeks
lahendamiseks esitama vastuväited hankija poole 11.06.2024 esitatule. Teisisõnu üritas Vaidlustaja minna
mööda seaduses sätestatud menetluskorrast ning tagada, et viimasena jääks kõlama just Vaidlustaja
vastuväited.
9. Veel enam, Vaidlustaja esitas oma 14.06.2024 lisavastuväited mitte vahetult pärast Hankija 11.06.2024
seisukoha saamist, vaid mitu tööpäeva hiljem, reedel vahetult enne tööpäeva lõppu. Otsus on aga
planeeritud teatavaks teha 18.06.2024 (järgneva nädala teisipäeval), mistõttu jääb paratamatult mulje, et
Vaidlustaja eesmärgiks oli esitada oma täiendavad seisukohad nii, et Hankijal ei oleks võimalik nendele
vastuväidetele sisuliselt enam vastata. Vaidlustaja käitumine on pahatahtlik.
10. Vaidluskomisjoni praktika toetab Vaidlustaja hilinenud seisukohtadega arvestamata jätmist.1 Seejuures
rõhutatakse asjakohases õiguskirjanduses, et Vaidlustajal ei ole õigust nõuda, et just talle jääks n-ö viimase
sõna õigus. Isegi kui hankija või kolmas isik peaksid oma täiendavates seisukohtades esitama argumente
või tõendeid, millele vaidlustaja soovib omakorda vastu vaielda, puudub vaidlustajal menetluslik võimalus
seda teha.2 Vaidlustaja on aga üritanud teha just seda.
11. Juhul kui vaidlustuskomisjon leiab antud juhul siiski, et Vaidlustaja 14.06.2024 seisukohti tuleb otsuse
tegemisel arvestada, siis palub Hankija arvestada ka käesolevas vastuväites esitatud Hankija vastustega
Vaidlustaja etteheidetele. Menetlusosalisi tuleb kohelda menetluses võrdselt. Seega tuleb pooled kuulata
ära võrdses ulatuses. Andes Vaidlustajale võimaluse esitada täiendavaid seisukohti, Hankijale samaväärset
1
Vt nt, vaidlustuskomisjoni 21.03.2024 otsus asjas nr 35-24/273122, p 3; vaidlustuskomisjoni 23.01.2024 otsus
asjas nr 204-23/266677, p 8.
2
I. Pilving, M. Parind. § 196, p 7. – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne (2019), Tallinn: Juura.
2
vastamisvõimalust andmata, rikuks vaidlustuskomisjon menetlusosaliste võrdselt kohtlemise põhimõtet
(halduskohtumenetluse seadustik § 2 lg 6).3
12. On selge, et Vaidlustaja ja Hankija mõistavad hankes kehtestatud kvalifitseerimistingimust erinevalt.
Vaidlustaja hinnangul tuli Hankija tahteavalduse mõistmisel võtta aluseks see, kuidas mõistlik isik
(valdkonna spetsialist) pidi vaidlusalust kvalifitseerimistingimusest aru saama. Vaidlustaja seisukohast
järeldub, et kuivõrd Vaidlustaja on valdkonna spetsialist, tuleb lähtuda Vaidlustaja arusaamast. Samas on
Vaidlustaja jätnud tähelepanuta, et nii Kolmas isik kui ka Hankija on isikud, keda saab pidada antud
valdkonnas spetsialistiks. Kolmas isik ja Hankija on mõlemad mõistnud vaidlusalust
kvalifitseerimistingimust selliselt, et 600 000 euro nõue ei kehtinud mitte 110 kV või kõrgema pingega
õhuliini ehitustöödele ja projekteerimisele, vaid üksnes ehitustööde lepingule, mille raames 110 kV või
kõrgema pingega õhuliini ehitus- ja projekteerimistöid teostati.
13. Seejuures rõhutatakse kohtupraktikas, et kui tingimus on mitmeti mõistetav, tuleb selle sisustamisel lähtuda
ka hanke eesmärgist ja muudest olulistest asjaoludest, sh tõlgendada hindamiskriteeriumit pakkujale
soodsamalt, kui see on õiguspärase tulemuse saavutamiseks vajalik.4 Kui kvalifitseerimistingimus on
mitmeti mõistetav, tuleb tingimusest lähtuda potentsiaalsetele pakkujatele soodsamast tõlgendusest, mis on
loomulikult jätkuvalt kooskõlas riigihanke eesmärgiga.
14. Selline lähenemine on ka kooskõlas pakkujate võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise
põhimõtetega (RHS § 3 p-d 2 ja 3). Sama põhimõtet kordab ka Vaidlustaja enda viidatud kohtulahend,
mille kohaselt: Olukorras, kus on võimalikud nõude/tingimuse erinevad tõlgendused, tuleb nõuet/tingimust
tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult
suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega.5 Kvalifitseerimistingimuste
ebaselguse korral ei ole nende kitsam tõlgendamine kooskõlas hankemenetluse läbipaistvuse põhimõttega.6
15. Hankija on juba varasemas seisukohas selgitanud, kuidas vastab vaidlusalune tingimus nii riigihanke
eesmärgile, sh kuidas on tagatud, et hankelepingut asuks täitma töövõtja, kellel on vajalik tehniline ja
kutsealane pädevus. Hankija on valinud kvalifitseerimiseks tingimuse, mis on konkurentsi soodustav, tagab
lepingu nõuetekohase täitmise ning on proportsionaalne arvestades hankelepingu eset.
16. Vaidlustaja on oma seisukohas esitanud näited, kuidas Hankija tõlgenduse kohaselt oleks referentsina
lubatud esitada nii teenuse osutamise lepinguid, kui ka selliseid lepinguid, mille raames tehti üksnes
värvimistöid 110 kV või kõrgema pingega õhuliini mastidele.7 Sellised näited on utreeritud ja
pahatahtlikud.
17. Esiteks on Hankija nii oma vastuses, 11.06.2024 seisukohas kui ka kvalifitseerimistingimuses viidanud
selgelt, et leping peab olema ehitustööde leping. Ehitustööde hankeleping on seaduselt üheselt defineeritud
(RHS § 8 lg 5, direktiiv 2014/25/EL lisa 1). Ehituslepinguks ei saa pidada ilmselgelt teenuste lepingut ega
ka lepingut, mis sisaldab üksnes rajatise värvimistöid. Vaidlusaluses tingimuses esitatud viide ehitustöödele
on aga ajendatud sellest, et mh oli potentsiaalsetel pakkujatel võimalik esitada referentsina ka
segalepinguid, mis sisaldasid lisaks ehitustöödele ka asjade ostu (nt trafode, mastide vms ost) või teenuste
osutamist (nt projekteerimine). Tingimuse sisuks oli see, et ka segalepingu korral peab hankeleping olema
käsitletav ehitustööde hankelepinguna (st hankelepingu peamine ese peab olema ehitus).
18. Vastustaja on oma seisukoha p-s 13 korranud mõtet, et tingimuse kohaselt pidid olema nii referentslepingu
alusel teostatud projekteerimistööde hind 600 000 eurot, kui ka ehitustööde hind 600 000 eurot. Sellele,
3
Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2012 otsus asjas nr 3-11-1300, p 12; vaidlustuskomisjoni 14.09.2018 otsus asjas
nr 166-18/194960, p 16.
4
Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2019 otsus asjas nr 3-18-2338, p 27.
5
Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2024 otsus asjas nr 3-23-2245, p 15.
6
Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2027 otsus asjas nr 3-17-1639, p 14.
7
Vaidlustaja 14.06.2024 seisukoht, p 11.
3
miks selline tõlgendus on vale, ebamõistlik ning ebaproportsionaalne, on Hankija juba oma 11.06.2024
seisukohas vastanud, ega korda oma seisukohti.8
19. Vaidlustaja viitab oma 14.06.2024 seisukoha p-s 14 sellele, et tema tõlgendust toetab ka
kvalifitseerimistingimuse teine lõik. Hankija sellega ei nõustu. Kvalifitseerimistingimuse teine lõik andis
võimalikele pakkujatele võimaluse esitada referentsina ka mh lepingu, mille täitmine on veel alles pooleli.
Küll aga sätestas tingimus, et lepingut peab olema täidetud, st töid teostatud, nõuetekohaselt ja vähemalt
600 000 euro ulatuses. Näiteks, kui referentsina kasutatava lepingu täitmine on seisus, kus projekteerimis-
ja ehitustööd on lõpetatud (ja nende väärtus on vähemalt 600 000 eurot), kuid leping ei ole näiteks lõppenud
veel teostusdokumentatsiooni koostamise/esitamise või kasutusloa menetluse venimise tõttu, oleks lepingu
referentsina esitamine jätkuvalt võimalik. Samas kui referentsina esitatava lepingu puhul on teostatud
üksnes esimesed ettevalmistavad sammud (nt üksnes projekti koostamine, töömaa korrastamine vms), ei
oleks lepingu referentsina kasutamine lubatud.
20. Hankija ei ole olnud oma seisukohtade kujundamisel „loominguline“, nagu viitab Vaidlustaja, vaid on
lähtunud kogu hankemenetluse samas tõlgendusest. Seda tõendab nii RHAD „Pakkuja kinnitused“ p 3.1
sõnastus kui ka GRK Eestile esitatud küsimused.9 Seejuures, „Pakkuja kinnitused“ p 3.1 ei sisalda
Vastustaja viidatud fraasi (ehk teostatud märgitud ehitustöid). Hankija on algusest peale pidanud
kvalifitseerimistingimust selliseks, et sellega nõutakse pakkujatelt referentsina ehitustööde lepingut, mis
sisaldab 110 kV või kõrgema pingega õhuliini ehitustöid ning lisaks ka projekteerimistöid. Mõlemad
lepingud peavad olema aga vähemalt 600 000 eurot.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pilleriin Peedosk Elise Suurkuusk
Hankija volitatud esindaja Hankija volitatud esindaja
8
Hankija 11.06.2024 seisukoht, p 10 jj.
9
Vastus vaidlustusele, lisa 5.
4