Austatud Angelika Timusk
Riigihangete vaidlustuskomisjon 20. juuni 2024
[email protected]
VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT
Viimsi Vallavalitsuse avatud hankemenetlusega riigihankes „Pärnamäe lasteaia
hooviala ja mänguväljakute projekteerimis- ja ehitustööd“ (viitenumber 279056)
Vaidlustaja: Lars Laj Eesti OÜ
registrikood 11926901
Puiestee tn 13b, 50303 Tartu
Vaidlustaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid
Vesivärava 50, 10152 Tallinn
[email protected]
Hankija: Viimsi Vallavalitsus
registrikood 75021250
Nelgi tee 1, Viimsi alevik
Viimsi vald, 74001 Harju maakond
[email protected]
Hankija esindaja: Aslan Liivak
[email protected]
Kolmas isik: Tesron Ehitus OÜ
registrikood 11926901
Meistri tn 22, 13517 Tallinn
Kolmanda isiku esindaja: jurist Kätlin Hinnov
Fondia Eesti OÜ (12350857)
Rotermanni 14, 10111 Tallinn
[email protected]
1. MENETLUSE SENINE KÄIK
1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on vaidlustusasi Lars Laj Eesti OÜ
(vaidlustaja) vaidlustuses Viimsi Vallavalitsuse (hankija) riigihankes „Pärnamäe lasteaia
hooviala ja mänguväljakute projekteerimis- ja ehitustööd“ (riigihanke viitenumber
279056).
1.2. 17.06.2024 VAKO kirjaliku menetluse teate kohaselt on menetlusosalistel võimalik
esitada vaidlustuskomisjonile täiendavad selgitusi ja dokumente kuni 20.06.2024. Seega
on käesolevad vaidlustaja seisukohad esitatud tähtaegselt.
2. PÕHJENDUSED
2.1. Käesolevaga esitab vaidlustaja oma täiendavad seisukohad. Vaidlustaja leiab jätkuvalt,
et hankija otsus Tesron Ehitus OÜ kvalifitseerimise osas tuleb kehtetuks tunnistada.
Hankija ega ka kolmanda isiku esitatud väited ei anna alust asuda teistsugusele
seisukohale. Seda järgmistel põhjustel.
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ
Kadrioru Plaza, Vesivärava 50 Registrikood 10332163 +372 606 9600 Swedbank EE712200221010448583
10152 Tallinn, Eesti KMKR EE100352496
[email protected] SEB Pank EE801010220043418018
www.sirel.com
2.2. Esiteks, hankija ja kolmas isik viitavad, et hankes polnud pojekteerimisalane majandus-
ja kutsetegevuse registreering nõutud, mistõttu on vaidlustaja vastav viide asjakohatu.
Samas ei väida ei kolmandas isik ega ka hankija, et kolmas isik oleks faktiliselt esitanud
majandustegevuse teate projekteerimisalal. Vaidlustaja ei väidagi, et kolmas isik tulnuks
jätta kvalifitseerimata seetõttu, et ta pole majandustegevuse registrisse vastavat teadet
esitanud, vaid üksnes seda, et vastava teate puudumine kinnitab vaidlustaja veendumust,
et kolmas isik ise ei tegele projekteerimisega, järelikult pole tal ka nõuetekohaseid
referentslepinguid.
2.3. Teiseks, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 4 lg 1 kohaselt on
igaühel õigus igal ajal mis tahes tegevusalal vabalt alustada, teostada ning lõpetada
majandustegevust. MSÜS § 14 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud juhtudel ettevõtjal
kohustus esitada enne majandustegevuse alustamist registripidajale teade asjaomasel
tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi majandustegevusteade).
Ehitusseadustiku (EhS) § 25 lg 1 p 2 kohaselt peab ehitusloakohustusliku ehitise
projekteerimiseks olema majandustegevuse registrisse esitatud vastav teave. Avaliku
kasutusega spordi- ja puhkerajatis, sh mänguväljak, on EhS lisa 1 kohaselt ehitusluba
nõudev rajatis. See, et projekteerimine vajab majandustegevusteate esitamist, nähtub ka
majandustegevuse registrist (lisa 1). Seega selleks, et kolmas isik saaks tegeleda
mänguväljakute projekteerimisega, mis on eelduseks kvalifitseerimistingimuse nr 2
sisuks olevate referentslepingute olemasolule, peab kolmandal isikul olema
majandustegevuse registrisse esitatud vastav majandustegevusteade. Selle teate
puudumine – millise asjaolu üle vaidlus puudub – kinnitab vaidlustaja veendumust, et
kolmas isik ei tegele ise projekteerimisega, järelikult ei saa kolmandal isikul ka
asjakohaseid referentslepinguid olla. Pelgalt asjaolu, et kolmanda isiku kodulehel on mh
tegevusalade raames viidatud ka projekteerimisele, eeltoodut ümber ei lükka.
2.4. Kolmandaks, kolmanda isiku vastuse p-st 2.3 nähtub, et kolmas isik on
referentslepingutena esitanud kaks lepingut, mis on kolmanda isiku poolt
peatöövõtumeetodil isiklikult teostatud ning mille mõlema koosseisu kuulusid ka laste
mänguväljakute pindalaga vähemalt 1000 m2 projekteerimistööd. Vaidlustaja hinnangul
on peatöövõtumeetodil lepingu täitmise eest vastutamine erinev faktilisest
projekteerimisest. Ka kolmanda isiku vastuse p-s 2.3 nähtub, et peatöövõtjaks on
eelkõige pakkuja, kes juhtis lepingu täitmist, st võttis vastu kõiki lepingu täitmisega seotud
olulisi otsuseid (nt projekti rahade väljamaksmine, dokumentide koostamine ja
koondamine, alltöövõtjate valimine, täitmisviiside valimine) jne. Seega pelgalt asjaolu, et
kolmas isik on peatöövõtjana vastutanud lepingu täitmise eest, mille mahtu kuulus mh ka
projekteerimistööd, ei ole võrdsustatav ega samastatav vahetu projekteerimise
kogemusega, mida kvalifitseerimistingimus eeldab.
2.5. Neljandaks, ka hankija vastusest ei nähtu, kas ja kuidas on hankija kontrollinud
kolmanda isiku poolt asjakohaste referentslepingute sisu ja kolmanda isiku rolli nende
täitmisel. Vastupidi, hankija on lausa möönnud, et isegi kui eeldada, et pakkuja on
kasutanud projekteerimisel teiste isikute abi, siis ei ole hankijal ikkagi alust arvata, et
pakkuja ei ole ise projekteerimisest osa võtnud või projekteerimise eest vastutanud. /…/
Hankija leiab, et kui pakkuja vastutab projekti eest, teostab kontrolli, annab sisendit jms,
siis võib ta ennast nimetada projekteerijaks sisulises töös osalemise tähenduses, kuna
on tõhusalt ja konkreetselt osalenud kõigi selle lepingu alusel tehtud tööde täitmisel.
Eeltoodu ei vasta tõele ja on vastuolus ka juba vaidlustuses viidatud, VAKO ja
kohtupraktikaga, mille kohaselt peab pakkuja kogemus lepingu täitmisel hindama
sõltuvalt selle ettevõtja konkreetsest osalusest ning seega tema tegelikust panusest
selle riigihanke raames sellelt ühenduselt nõutud tegevusse. Selleks, et ettevõtja saaks
tõendada oma kvalifikatsiooni ühispakkujate poolt täidetud kogu lepinguga, peab ta
olema tõhusalt ja konkreetselt osalenud kõigi selle lepingu alusel tehtud tööde
täitmisel. Üks ühispakkujatest ei saa tugineda teiste ühispakkujate teostatud töödele, kui
ta ise nende tööde tegemisel üldse ei osalenud. (VAKO 111-18/191509, p 9.2.4.2. ja seal
viidatud kohtupraktika, sh C-387/14, p 62). Kuna kvalifitseerimistingimus ei nõudnud
pakkuja kogemust projektijuhtimisel (peatöövõtjana) või üldmääraselt lepingu täitmisel,
2 (3)
vaid konkreetselt vähemalt 1000 m2 suuruse pindalaga mänguväljakute projekteerimist,
siis pidi hankija kontrollima, kas kolmas isik osales esitatud referentslepingute täitmisel
mänguväljakute projekteerimisel või mitte. Ei kolmanda isiku ega hankija vastus seda ei
kinnita. Ka majandustegevuse register ei kinnita, et kolmas isik üldse ise tegutseks
projekteerimise tegevusalal. Järelikult ei vasta kolmas isik kehtestatud
kvalifitseerimistingimusele.
2.6. Kuna nii hankija kui ka kolmas isik on kinnitanud, et kolmas isik ei tuginenud kolmanda
isiku vahenditele vastava tingimuse täitmisel, siis ei saa kolmas isik tugineda ka nende
alltöövõtjate rollile, keda ta referentslepingute täitmisel peatöövõtjana kasutas. Seetõttu
ei ole hankija kontrollinud kolmanda isiku vastamist kvalifitseerimistingimusele nr 2
täielikult, igakülgselt ja sisuliselt. Faktiline tehniline ja kutsealane projekteerimise
kogemus omandatakse üksnes vastavaid projekteerimistöid tehes, mida kolmas isik
teinud ei ole. Pelgalt lepingu täitmisel peatöövõtjana osalemine ei ole selleks piisav ega
vasta kvalifitseerimistingimusele.
2.7. Muus osas jääb vaidlustaja oma vaidlustuse juurde, seisukohtasid täiendavalt üle
kordamata, ja palub esitatud vaidlustuse rahuldada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Anneli Aab
vandeadvokaat
Lars Laj Eesti OÜ lepinguline esindaja
Lisad:
1) Väljavõte majandustegevuse registrist teate- ja loakohustusega tegevusalade osas.
3 (3)