Hankija vastus

Vaidlustaja Net Group OÜ Registrikood: 10585438 Asukoht: A. H. Tammsaaretee 92, 13423 Tallinn Vaidlustaja esindaja vandeadvokaadi abi Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Asukoht: Rotermanni 8, 10111 Tallinn Telefon: 618 0820 E-post: [email protected] Hankija Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Registrikood: 70009770 Asukoht: Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn e-post: [email protected] Hankija esindaja Merily Rool Telefon: +372 5634 2114 E-post: [email protected] Kolmas isik Industry62 OÜ Registrikood: 11124544 Asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn e-post: [email protected] Hankija vastus riigihanke nr 272053 „SamTrack 2 infosüsteemi arendus- ja hooldustööd“ vaidlustuses 1. Asjaolud 1.1. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka hankija) viib läbi riigihanget „SamTrack 2 infosüsteemi arendus- ja hooldustööd“ viitenumbriga 272053 (edaspidi ka riigihange), mis avaldati Riigihangete Registris (edaspidi ka RHR) 22.02.2024. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 02.04.2024. 1.2. Vaidlustuskomisjon (edaspidi ka VAKO) edastas hankijale 14.06.2024 teate Net Group OÜ (edaspidi ka vaidlustaja, avaldaja) vaidlustusest. Vaidlustusest nähtuvalt vaidlustatakse riigihankes teostatud hindamise tulemust, millest teavitati pakkujaid 04.06.2024. 1.3. Käesolev vastus on esitatud tähtaegselt, s.o 19.06.2024. 2. Hankija seisukohad vaidlustusele Vaidlustaja hinnangul ei ole hankija tegevus proovitööde hindamisel ja selle käigus hindamiskriteeriumite kohaldamisel olnud õiguspärane. Hankija ei nõustu vaidlustaja etteheidetega ja leiab, et vaidlustuses toodud väited ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. Hankija on proovitööde hindamisel lähtunud hankes teatavaks tehtud 1 tingimustest ja hindamismetoodikast ning kohaldanud neid kõigi pakkumuste suhtes ühetaoliselt. Hankija esitab oma argumentide põhistamiseks järgnevad seisukohad. Hindamismetoodika 2.1. Hindamismetoodika alakriteerium 4 oli „Tulemi ehitamine - taustteenus“. Selleks, et pakkujale saaks omistada 10 hindepunkti, oli vaja täita kõik järgmised kriteeriumid: 2.1.1. Eelduseks on sama kriteeriumi vähem punkte andvate nõuete täitmine. 2.1.2. Ehitusprotsessi docker konteiner luuakse ehitamisel kasutatava töövahendiga. Töövoodes ei ole otseselt „docker build“ sammu. 2.2. Hindamismetoodika alakriteerium 7 oli „Toimiva lahenduse loomine“. Selleks, et pakkujale saaks omistada 30 hindepunkti, oli vaja täita kõik järgmised kriteeriumid: 2.2.1. Eelduseks on sama kriteeriumi vähem punkte andvate nõuete täitmine. 2.2.2. Veaolukorras antakse ka teade kasutajale. Näiteks: Vabandame, hetkel ei ole teenus kasutatav, kuna X komponent ei toimi hetkel. 2.3. Lisaks on hindamismetoodika p 3.1.6 kohaselt vajalik täita lisaeeldus, mille kohaselt pakkumus saab iga alamkriteeriumi kohta tabelis toodud punktide arvu, kui kõik alamkriteeriumis nimetatud tingimused on täidetud. Kui vähemalt üks alamkriteeriumi puhul hinnatav tingimus vastab madalama punktide arvu tingimustele, antakse pakkumusele vastava alamkriteeriumi eest tabelis toodud väiksem punktide arv. 2.4. Proovitöö on tervik ja selliselt hindamiskomisjon seda ka käsitles, kusjuures samade puuduste eest ei võetud punkte mitmes erinevas hindamismetoodika etapis maha. 2.5. Seega järgis hankija hindamismetoodikas märgitut ning lisaks kõikidele maksimaalsete punktide eeldusele võttis arvesse ka punkti 3.1.6, mille kohaselt ka üks kõrvalekalle toob kaasa madalama punktide arvu omistamise. Proovitöö ülesanne 2.6. Proovitöö raames oli vajalik teostada esimene ülesanne, mis on kirjeldatud proovitöö, mille sisuks oli luua lahendus, mis võimaldab ettemääratud andmekooseisu MSSQLi baasist (samuti võib lahendada MSSQLi konteinerist) andmeid saata PostgreSQL andmebaasi, arvestades olemasolevaid ärireegleid, andmemudeleid ning protseduure. Lahenduse osadena tuleb esitada taustteenuse ja esitluskihi kood, tulemi docker konteiner koos nõutud dokumentatsiooniga. 2.7. Proovitöö ülesannete tegemisel pidi lähtuma kogu proovitöö failis esitatust ja arvestama olemasolevaid ärireegleid, andmemudeleid ning protseduure ja esitama lähtekoodi, dokumentatsiooni, helm charti ja muu mis peaks olema vajalik lahenduse ehitamiseks (buildimiseks) ja paigaldamiseks. Komisjoni tuvastatud puudused on muuhulgas seotud sellega, et vaidlustaja ei esitanud eduka lahenduse ehitamiseks ja paigaldamiseks kõik vajalikku . 2.8. Järgnevalt mainitud docker-compose on tööriist, mis aitab arendajatel luua ja käivitada mitmekonteinerilisi Docker rakendusi. See tähendab, et see võimaldab mitut seotud teenust (näiteks veebiserver ja andmebaas) koos käivitada ja hallata. 2 2.9. Gradle on ehitustööriist, mida kasutatakse tarkvara koostamiseks, testimiseks ja pakkimiseks. See teeb tarkvara arendamise automatiseeritumaks ja aitab tagada, et kõik vajalikud komponendid oleksid õigesti kokku pandud. 2.10. Proovitöös nõutud tehnoloogia kubernetes on konteinerite haldussüsteem, mis võimaldab hallata konteineripõhiseid rakendusi suuremas ulatuses. See aitab automatiseerida rakenduste juurutamist, skaleerimist ja hooldust. Vaidlustaja proovitöö sai alakriteeriumis nr 4 põhjendatult 7 punkti, kuivõrd „Nõutud on, et ehitusprotsessi tulemiks on käivitatav ja toimiv docker konteiner. Antud töös puudub aga taustateenuse docker compose“, seega oli põhjendatud hindamisel 7 punkti andmine maksimaalse 10 punkti asemel 2.11. Hankija omistas proovitöö neljandale alakriteeriumile 7 hindepunkti, kuivõrd „nõutud on, et ehitusprotsessi tulemiks on käivitatav ja toimiv docker konteiner. Antud töös puudub aga taustateenuse docker compose.“ [konfidentsiaalne teave eemaldatud] Rakenduse enda ehitamiseks ei ole vaidlustaja aga kasutanud docker compose-i. 2.12. [konfidentsiaalne teave eemaldatud] 2.13. Hankija on seega alakriteeriumi nr 4 hindamisel lähtunud riigihanke alusdokumentatsioonist, jäädes selle piiridesse. Vaidlustaja proovitöös on tuvastatud viidatud puudused. 2.14. Eeltoodu põhjal ei vasta vaidlustuse punktis 2.12-2.13 esitatud väide tõele, kuivõrd hankija ei väida, et docker compose-i üldse ei kasutatud, vaid viitab asjaolule, et taustteenuse rakenduse enda ehitamiseks ei ole kasutatud docker-compose-i. [konfidentsiaalne teave eemaldatud] Vaidlustaja proovitöö sai alakriteeriumis nr 7 põhjendatult 0 punkti, kuivõrd „Andmete dump-iga ei ole piisavalt arvestatud. Docker-compose abil käivitatud mssql andmebaasiteenus ei hõlma enda alla migreeritavate andmete importi ning kirjeldust või juhiseid, kuidas seda teha tuleks. Alternatiivina välja toodud võimalust, kus kasutaja võib enda MSSQL baasi kasutada ei olnud kirjeldatud. Lisaks kasutati mittestabiilseid versioone. Lahendus ei ole toimiv.“, seega oli põhjendatud hindamisel 0 punkti andmine maksimaalse 30 punkti asemel 2.15. Hankija omistas proovitöö alakriteeriumile nr 7 null hindepunkti, kuivõrd „andmete dump-iga ei ole piisavalt arvestatud. Docker compose abil käivitatud mssql andmebaasiteenus ei hõlma enda alla migreeritavate andmete importi ning kirjeldust või juhiseid, kuidas seda teha tuleks. [konfidentsiaalne teave eemaldatud] Lahendus ei ole toimiv.“ Alakriteerium 7 otsuse osas jääb hankija enda järeldusele kindlaks, et vaidlustaja on esitanud lahenduse, mis hankija hinnangul ei ole nagu alamkriteeriumis 7 nõutud on, toimiv ja kasutatav lahendus. See kokkuvõtlik hinnang on ka otsuses kajastatud. 2.16. Hankija järgis hindamisel nagu ettenähtud lahenduse ehitamisel ja käivitamisel vaidlustaja poolt esitatud juhiseid. Tulemusena püsti pandud lahendus oodatud tulemust ehk andmete ülekannet ei võimaldanud. Andmete migratsioon ebaõnnestus, mille alusel hankija otsustas, et lahendus ei ole toimiv ja kasutatav. Backendi logidest selgus hankija jaoks, et lahendus annab veateate, mistõttu andmeülekanne ise 3  ebaõnnestub ja ka kasutajaliidese vaates andmete ülekannet ei toimunud. Veateade: [konfidentsiaalne teave eemaldatud] 2.17. Hankija tunnistab, et hindamisotsuse kirjeldus võis vaidlustaja jaoks hankenõuete, vaidlustaja poolt esitatud töö puudujääkide ja sellele tuginevat hankija lõplikku otsuse vahel seoste loomist raskendada, kuivõrd hankija lisas ka lisatähelepanekuid, mis ei olnud otsuse jaoks määravad, aga hankija hinnangul siiski tähelepanuväärsed. Hankija hinnangul on põhjaliku tagasiside andmine asjakohane ja lubatav. Järgnevalt kirjeldab hankija otsuses jagatud tähelepanekute põhjendusi. 2.18. Hankija otsuse põhjenduses on lisaks konkreetsele nõudele, mille alusel otsus punktide määramisel tehti („Lahendus ei ole toimiv“), ka sellised tähelepanekud esitatud proovitöö lahenduse osas, mis raskendasid oluliselt hankijapoolseid hindamistoiminguid. Vaidlustajale oli proovitöö ülesande punkt 2.8 raames teatavaks tehtud, et „Pakkuja annab hankijale üle lähtekoodi, dokumentatsiooni, helm charti ja muu mis peaks olema vajalik lahenduse ehitamiseks (buildimiseks) ja paigaldamiseks ning hankija ise kontrollib ja paigaldab vastavasse klastrisse“. [konfidentsiaalne teave eemaldatud] Sama põhjendusega tõi hankija ka andmete dumpi käsitlevate materjalide puudulikku põhjalikkust välja (näiteks puudus juhistes dump restore puudutav osa). 2.19. Vaidlustaja väidab punktis 2.17, et hindamiskriteeriumid ega ükski muu riigihanke alusdokument ei nõudnud, et proovitöö lahendus peab sisaldama andmebaasi dump importi. Hankija nõustub vaidlustajaga, et nõuetes ei olnud sõnastust, et proovitöö lahendus „peab sisaldama andmebaasi dump importi“. Hankija täpsustas kirjavahetuse teel andmebaasi dump impordi oodatud käsitlust. Küsimusele 827454 sisuga „Kas saab eeldada, et MSSQL andmebaas on olemas või peame selle oma dockeris looma ja siis seal ka taastama andmebaasi dump-ist?“ vastas hankija 11.03.2024 kell 15:00, et „Jah, pakkujale on antud MSSQL DUMP, mitte server. Pakkuja peab endal MSSQL-i teenuse püsti saama. Hankija ei taga serverit selleks eesmärgiks.“ Sarnaselt vastas hankija küsimusele 826972, et „Jah, ootame, et arendaja kasutab oma arenduses ette antud MSSQL dumpi.“ Hankijapoolsete täpsustuste eesmärk oli välistada pakkuja ja hankija vahelisi tehnilisi erinevusi andmete impordil MSSQL baasi. Sama eesmärgi nimel oli proovitöö ülesande punkt 2.8 raames teatavaks tehtud, et „Pakkuja annab hankijale üle lähtekoodi, dokumentatsiooni, helm charti ja muu mis peaks olema vajalik lahenduse ehitamiseks (buildimiseks) ja paigaldamiseks ning hankija ise kontrollib ja paigaldab vastavasse klastrisse“. 2.20. Lisaks soovib hankija vastata vaidlustaja väitele, et proovitöö eesmärgiks oli luua lahendus, mis võimaldab ettemääratud andmekoosseisu MSSQLi baasist (serverist) saata PostgreSQL andmebaasi. Proovitöö ülesande täpne sõnastus on „luua lahendus, mis võimaldab ettemääratud andmekooseisu MSSQLi baasist (samuti võib lahendada MSSQLi konteinerist) andmeid saata PostgreSQL andmebaasi“. Hankija hinnangul on vaidlustaja poolne sõnastus eksitav. Hankija proovitöö ülesandes puudub MSSQLi baasi juures täpsustus „(serverist)“. Selle mõiste on vaidlustaja hankija hinnangul enda tõlgenduse toetamiseks lisanud. Hankija hinnangul on serveri väljatoomine selles kontekstis eksitav, kuna viitab kindlale infrastruktuurile, mis erineb hankija poolt oodatud konteineriseeritud lahendusest ja võib sisaldada konfiguratsiooni nüansse, mis ei pruugi olla konteinerlahenduse puhul asjakohased. 4 2.21. Täiendavalt soovib hankija välja tuua, et vaidlustaja poolt 2.17 all välja toodud viide hankija sõnumile, et „proovitöö lahendusena oodatakse lihtsustatud lahenduse loomist“ (Vastus hankija poolt 28.03.2024 kell 10:55), ei ole põhjendusena andmebaasi dump importi kontekstis asjakohane. Hankija vastus kohaldus väga konkreetselt küsimusele, kas lisaks kättesaadavaks tehtud taustamaterjalidele (ärinõuded) on vaja täiendavate ärireeglitega arvestada (sh viidatud linkidega). Hankija vastus oli, et ei pea. Selle vastuse laiendamine välja toodud kontekstile ei ole adekvaatne. 2.22. Hankija viitas põhjenduses ka sellele, et alternatiivina välja toodud võimalust, kus kasutaja võib enda MSSQL baasi kasutada, ei olnud kirjeldatud. Hankija tunnistab, et hankija poolt kirja pandud sõnastus oli ebatäpne ja oleks võinud olla „Alternatiivina välja toodud võimalust, kus kasutaja võib enda MSSQL baasi kasutada ei olnud piisavalt kirjeldatud.“ [konfidentsiaalne teave eemaldatud] 2.23.Vaidlustaja toob välja punktides 2.18-2.19, et pakkujad olid kohustatud konfidentsiaalsuslepingut sõlmima, mis vaidlustaja hinnangul määras loodava lahenduse lahenduskäiku. Hankija jagas küll proovitöö teostamiseks omalt poolt juba moonutatud andmestikku, aga veendumaks infoturbenõuete tagamises ka sellises olukorras, kus ekslikult mõni osa andmestikust siiski konfidentsiaalset infot sisaldab, nõudis hankija pakkujatelt enne andmetele ligipääsu andmist konfidentsiaalsuskokkuleppe sõlmimist. 2.24. Nagu hankija punktis 2.17 välja toob, ei ole hankija andmebaasi dump importi hindamisotsuse kujundamise aluseks võtnud, vaid soovinud tähelepanu juhtida andmete dumpi käsitluse puudulikkusele, mistõttu antud tähelepanek ei toeta vaidlustaja nõuet alakriteeriumis nr 7 rohkem punkte saada. 2.25. Täiendavalt soovib hankija siinkohal tähelepanu juhtida vaidlustaja enda argumentatsioonis esinevale vastuolule. Proovitöö dokumentatsioonis toob vaidlustaja välja, et konfidentsiaalsuslepingu alusel jagatud MSSQL andmebaasi faili alusel „loodi lokaalsel arendusel MSSQL andmebaas“. Vaidlustaja poolt välja toodud tähelepanek, et pakkujaga jagatud andmeid ei tohtinud „kopeerida, salvestada või muul viisil reprodutseerida“ ja sellepärast ei olnud võimalik MSSQL andmebaasiteenuses ette näha automatiseeritud andmete importi lahendusse. Vaidlustajapoolse tõlgenduse puhul tekib hankijal küsimus, kas mitte ei oleks ka juba pidanud vaidlustaja hinnangul olema lokaalsel arendusel MSSQL andmebaasi loomine õigusrikkumine ja miks sellisel juhul vaidlustaja jättis proovitööd teostades ja alusdokumentidega tutvudes võimaluse kasutamata kahtluse korral seisukohta hankijalt paluda. Kokkuvõte 2.26. Eelnevast tulenevalt ei ole vaidlustuses esitatu korrektne, irdudes nii proovitöö ülesandest kui esitatud proovitööst ning hindamismetoodikast. Proovitöös esinev puudused on alakriteeriumite 4 ja 7 maksimumtulemuse juures kirjeldatuga võrreldes ilmse puudused, st ei ole hoitud kinni olemasolevatest ärireeglitest ning ülesandest. Seega on asjakohane, et hindamiskomisjoni hinnangul vastab nende puuduse tõttu töö 129 punkti väärilisele kirjeldusele, kuna esineb mitmeid puudujääke. 2.27.Hankekomisjon on proovitöid hinnanud üksnes iga proovitöö suhtes üksikult vastu hindamismetoodikat. Proovitööde hindamisel on hankekomisjon taganud seega 5  võrdse kohtlemise ja objektiivsuse, kontrollides seeläbi pakkuja (sh vaidlustaja) kompetentsi ja võimekust mõista olemasoleva süsteemi eripärasid ning pakkuda sellesse sobituvaid lahendusi. Kahjuks ei ole pakutud proovitöö objektiivselt hindamismetoodika maksimumtulemusele vastav, mistõttu oli hankija sunnitud omistama sellele kogumis 129 punkti, mis andis kokku 47,78 hindepunkti. Hankekomisjoni hinnangul on hindamismetoodika piisavalt selge, et tagada objektiivne hindamine ja RHS § 3 üldpõhimõtted. 2.28. Asjaolu, et vaidlustaja ei nõustu hankija põhjendustega, ei ole aluseks otsuse tühistamisele. Hankija on teinud piisavalt põhjendatud otsuse, mis sisuliselt vastab nii esitatud tööle kui ka hindamismetoodikale. Vaidlustaja etteheited ei ole põhjendatud. 2.29. Hankija on käesoleva vastusega selgitanud täiendavalt esitatud põhjendusi neid sisuliselt muutmata, võttes arvesse vaidlustaja märkust puuduste nimetamise lakoonilisusest. Hankija jääb täielikult esitatud juurde ja peab otsuses märgitud põhjendusi piisavaks. Hindamismetoodika ei võimalda teisiti esitatud proovitööd hinnata 2.30. Hindamismetoodika kohaselt oli võimalik anda alamkriteeriumile 4 hindepunkte kas 1, 3, 5, 7 või 10 ja alakriteeriumile 7 kas 3, 9, 15, 21 või 30. Seega ei oleks hankijal olnud võimalik hindamismetoodikast kõrvale kaldudes omistada pakkujale enam hindepunkte. Hankija on loonud hindepunktide andmiseks trepid, mistõttu ei saa siinkohal lähtuda eraldi proportsionaalsusest, vaid üksnes seatud ja avaldatud punktidest. Hindamismetoodika kohaselt on seega iga üks tuvastatud puudus eraldiseisvalt aluseks otsuses märgitud hindepunktide andmisele hindamismetoodika p 3.1.6 kohaselt. 2.31. Teiseks tuleb hindamismetoodika puhul panna tähele ka hindamismetoodika p 3.1.6, mille kohaselt hindab komisjon alakriteeriumi vastava skooriga, kui kõik alakriteeriumis nimetatud tingimused on täidetud. Kui hinnatava alakriteeriumi puhul vähemalt üks nimetatud tingimus vastab madalama punkti tingimusele, antakse alakriteeriumi eest madalamad punktid. 2.32.Käesoleval juhul on seega ainuvõimalik kolme tuvastatud puuduse korral omistada vaidlustaja proovitööle kokku 129 hindepunkti, sh 7 hindepunkti alakriteeriumi nr 4 eest ja 0 hindepunkti alakriteeriumi nr 7 eest. 3. Kokkuvõtlik seisukoht 3.1. Hankija jääb otsuses märgitu juurde täies ulatuses ja leiab, et omistatud hindepunktid on põhjendatud, olles kooskõlas nii RHAD-ga kui ka hindamismetoodikaga, samuti RHS §-ga 3. Vaidlusaluse riigihanke läbiviimine on toimunud kooskõlas seaduse ja RHAD-ga. 3.2. Hankija hindas vastavalt hindamismetoodikale proovitööd kogumis ning kõik põhjendused käisid väga konkreetselt alakriteeriumite kohta. Komisjon jõudis seisukohale, et puuduste tõttu tuli omistada vaidlustajale proovitöö neljandas alakriteeriumis 7 hindepunkti ning seitsmendas alakriteeriumis 0 hindepunkti. Vaidlustaja ei ole lihtsalt mõistnud hindamismetoodikat nii, nagu see kirja on pandud, vaid on asunud seda omale sobivalt tõlgendama ega nõustu hankekomisjoni hinnanguga tööle. 6 4. Menetluslikud küsimused 4.1. Vastavalt Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskuse hankekorra punktile 8.1 esindab hankijat riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus õigustalituse juhataja või jurist (lisa 1). 4.2. Hankija esitab vastusest vaidlustusele ärisaladusega versiooni ja ärisalatuseta versiooni kolmandale isikule edastamiseks. Hankija palub ärisaladusega versiooni kolmandale isikule mitte avaldada, arvestades vaidlustaja poolt esitatud ärisaladuse ulatust ja põhjendust. 5. Taotlused Tuginedes eeltoodule taotleb hankija: 5.1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata; 5.2. Vaadata asi läbi kirjalikus menetluses; 5.3. Jätta vaidlustaja menetluskulud vaidlustaja kanda. Austusega [Allkirjastatud digitaalselt] Merily Rool Õigustiimi juht Lisad: 1) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Hankekord. 7  Hankekord 1. Üldsätted 1.1. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) hankekord reguleerib TEHIKu tegutsemisvaldkonnas riigihangete planeerimist ja korraldamist, vastutuse jaotust ja dokumentide säilitamist ning riigihanke tulemusel sõlmitud raam- ja hankelepingute täitmist. 1.2. Riigihangete läbiviimisel lähtutakse lisaks käesolevale korrale kehtivatest õigusaktidest ja Sotsiaalministeeriumi riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korrast. 1.3. Lepingute täitmisel juhindutakse lisaks lepingus fikseeritud tingimustele võlaõigusseadusest, arvestades riigihangete seaduses (edaspidi RHS) lepingute kohta sätestatut. Euroopa Liidu poolt finantseeritavate või kaasfinantseeritavate riigihanke (välisvahenditest rahastatavate) lepingute täitmisel arvestatakse ühtlasi struktuuritoetuse seaduses, meetme määruses või toetuse andmise tingimustes sätestatud kohustustega. 1.4. Hanke vajadused väljaspool info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonda edastatakse sisendina Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakonnale riigihanke läbiviimiseks. 1.5. TEHIK ei vii läbi hankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija. TEHIK võib osaleda ühishankijana vabatahtliku keskse hankija poolt korraldatavates riigihangetes. 1.6. Riigihanke eeldatav maksumus arvestatakse käibemaksuta, sh käesolevas korras. 1.7. Käesoleva korra alusel korraldatavate riigihangete läbiviimisel vormistatavate dokumentide kooskõlastusringid on reguleeritud asjaajamiskorra lisas 2. 2. Mõisted 2.1. Riigihanke eeldatav maksumus – hanke tulemusel sõlmitava lepingu eeldatav kogumaksumus kogu lepingu täitmise perioodi jooksul, sh hangitava asja või teenuse, teenuse olelusringi kulude jm kulude arvestuslik eeldatav maksumus. 2.1.1. Olelusringi kulud – kõik tarkvaralahenduse planeeritud kasuliku eluea vältel tekkivad kulud, näiteks lahenduse loomine, litsentside ostmine või rentimine, juurutus- või hooldustööde teostamine, lahenduse haldamine (nii teenusena tellitav kui ka hankija personali kulu) jmt. 2.2. Riigihange – asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine, olenemata nimetatud tehingute või toimingute maksumusest. Riigihanked jagunevad vastavalt eeldatavale maksumusele järgmiselt: 2.2.1. väikeost – riigihange, mille eeldatav maksumus asjade ja teenuste hankimise korral jääb alla 30 000 euro, ehitustööde korral alla 60 000 euro ning sotsiaal- ja eriteenuste korral alla 300 000 euro; 2.2.2. hange – riigihange, mille eeldatav maksumus asjade ja teenuste hankimise korral on võrdne või suurem kui 30 000 eurot, ehitustööde hankelepingu korral võrdne või suurem kui 60 000 eurot ning sotsiaal- ja eriteenuste korral võrdne või suurem kui 300 000 eurot ning mis nõuab menetluse läbiviimist riigihangete registris. 2.3. Minikonkurss – mitme partneriga sõlmitud raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks läbiviidav menetlus pakkumuse esitamise ettepaneku tegemiseks ja pakkumuste saamiseks. Minikonkursid viiakse hankemenetluse eest vastutava isiku poolt läbi elektrooniliselt vastavalt raamlepingus fikseeritud tingimustele üldjuhul riigihangete registri vahendusel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Minikonkursi 1  läbiviimisele kohaldatakse hankekorras riigihankele ja hankemenetlusele sätestatut, arvestades minikonkursi erisusi. Minikonkursi hankedokumendid, minikonkursi tulemuste kohta vormistatav hankija otsus või minikonkursi tulemuste protokoll kooskõlastatakse vastavalt asjaajamiskorrale. 2.4. Seotud hange – dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimiseks läbiviidav menetlus pakkumuse esitamise ettepaneku tegemiseks ja pakkumuste saamiseks. Seotud hange viiakse hankemenetluse eest vastutava isiku poolt läbi elektrooniliselt vastavalt dünaamilises hankesüsteemis fikseeritud tingimustele üldjuhul riigihangete registri vahendusel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seotud hanke läbiviimisele kohaldatakse hankekorras riigihankele ja hankemenetlusele sätestatut, arvestades seotud hanke erisusi. Seotud hanke hankedokumendid ja tulemuste kohta vormistatav hankija otsus kooskõlastatakse vastavalt asjaajamiskorrale. 2.5. Tellimus – ühe partneriga sõlmitud raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks esitatav pakkumuskutse vastavalt raamlepingus fikseeritud tingimustele või hankelepingu alusel tellimuse esitamine. 2.6. Hankedokumendid – riigihanke läbiviimise aluseks olevad dokumendid (RHS mõttes alusdokumendid), sh lähteülesanne, tehniline kirjeldus, kvalifitseerimistingimused, vastavustingimused, hindamiskriteeriumid ja hankelepingu üldtingimused, vajadusel kodukord, erihanke kord jm dokumendid. Hankedokumentide ettevalmistamisel võetakse nende olemasolul aluseks TEHIKu siseveebis või muus asukohas õigustalituse poolt avaldatud dokumentide vormid ja/või konsulteeritakse hankemenetluse eest vastutava isikuga. Hankedokumendid kooskõlastatakse vastavalt asjaajamiskorrale. 2.6.1. Lähteülesanne – riigihanke või minikonkursi läbiviimiseks vajalikku üldinformatsiooni sisaldav vorm, mille alusel riigihange läbi viiakse (lisa 1). Kui lähteülesandes küsitud informatsioon kajastub teistes hankedokumentides või on sisestatud hanke läbiviimiseks Jirasse, ei ole vaja eraldi vormi koostada. 2.6.2. Tehniline kirjeldus – riigihanke eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu, mis on koostatud selliselt, et see võtaks arvesse ja ei kahjustaks turul valitsevat konkurentsi ega looks põhjendamatuid eeliseid kindlale tootele, tehnoloogiale või pakkujale. 2.6.3. Kvalifitseerimistingimused – vajadusel riigihankes pakkujale seatavad tingimused, millele pakkuja peab vastama, et temaga oleks võimalik leping sõlmida. Tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed, et hankija saaks veenduda pakkuja sobivuses hankelepingu täitmiseks. 2.6.4. Vastavustingimused – riigihankes seatavad tingimused pakkumuse sisule ja vormile, millele esitatav pakkumus peab vastama, nt nõuded pakkuja meeskonnale, pakkumusena esitatavad kohustuslikud dokumendid, kirjeldused. 2.6.5. Hindamiskriteeriumid – majanduslikult soodsaima (parima hinna ja kvaliteedi suhe) pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid, mille suhtelised osakaalud pakkumuste hindamiseks määratakse hankedokumentides. 2.7. Turu-uuring – vajadusel hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks teostatav analüüs, mille käigus konsulteeritakse asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja 2  ettevõtjatega ning mille tulemusena selgitatakse välja, millised turul pakutavad tooted, teenused või lahendused täidavad TEHIKu vajadusi ning milliseid tooteid, teenuseid või lahendusi on tehnilise kirjelduse alusel võimalik pakkuda, samuti vajadusel potentsiaalsed pakkujad. Turu-uuringu tulemused fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja säilitatakse dokumendihalduse süsteemis (edaspidi DHS) vastavalt asjaajamiskorrale, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne või suurem kui 60 000 eurot. Hankedokumentides esitatakse teave turu-uuringu läbiviimise kohta ja kokkuvõtlikult sama teave, mis edastati turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjale ning saadi neilt seoses riigihanke ettevalmistamises osalemisega või selle tulemusel. 2.8. Infopäev – hanke avaldamise järel korraldatav ettekanne, mille eesmärgiks on konkurentsi suurendamine. Ettekandes antakse edasi hankelepingu eseme sisu ja hankes olulised nõuded viisil, mille raames esitatakse informatsiooni üksnes ebaolulistes elementides RHS § 45 lg 5 mõttes, st hanke alusdokumente ei muudeta infopäeval esitatava infoga. Infopäev protokollitakse ja võimalusel salvestatakse ning lisatakse riigihanke alusdokumentide juurde sarnaselt turu-uuringus saadud informatsiooniga. Juhul, kui infopäeval esitatakse küsimusi, mis puudutavad hanke alusdokumente, pakkumust ja taotlusi, siis korratakse küsimused üle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis RHR-is ning hankija vastab neile samuti kirjalikult. 2.9. Hankelepingu eest vastutav isik – isik, kes vastutab tema vastutusvaldkonnas olevate riigihangete õigeaegse planeerimise ja läbiviimise eest, sealhulgas hankedokumentide koostamise ja nendes esitatud tingimuste sisulise põhjendatuse ja RHS-i regulatsioonile vastavuse ning turu-uuringu läbiviimise eest, hangitava objekti vajalikkuse ning lepingu nõuetekohase, seadusliku ja lepingus sätestatud mahtude piires täitmise eest (sh nii maksumus kui tähtaeg). Üldjuhul on selleks TEHIKu e- teenuste juhtimise, andmekorralduse ja andmeanalüüsi osakonna või infosüsteemide halduse osakonna projektijuht või talituse juhataja, kelle määrab vastava osakonna juhataja või direktor (ei avalikustata TEHIKu välisveebis). Hankelepingu eest vastutav isik võib ühtlasi olla valitsemisala asutuse esindaja. 2.10.Hankemenetluse eest vastutav isik – õigustalituse juhataja, jurist või hankespetsialist, kes vastutab hankedokumentide vastavuse eest RHSis sätestatud tingimustele ja riigihanke nõuetekohase läbiviimise eest. Hankemenetluse eest vastutava isiku määrab õigustalituse juhataja hankeplaanis (ei avalikustata TEHIKu välisveebis). 2.11. Hankekomisjon – hankelepingu eest vastutava isiku ettepanekul direktori käskkirjaga moodustatud töörühm hankedokumentide kinnitamiseks, hankemenetluses toimingute tegemiseks, laekunud pakkumuste hindamiseks või muudeks käskkirjas määratud ülesannete täitmiseks. Hankekomisjoni töö tulemuste fikseerimiseks, millele järgneb hankemenetluse otsus või minikonkursi tulemus, vormistatakse üldjuhul hankekomisjoni protokoll vastavalt asjaajamiskorrale. 2.12. Hankeleping – Hankeleping on hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd. Hankelepinguks on kõik tellimused jm viisil koostatud soetused ka juhul, kui neid ei ole allkirjastatud hankelepingu vormil. 3. Riigihangete planeerimine 3.1. Sõltumata hankelepingu eeldatavast maksumusest koondatakse kõik ühe kalendriaasta hankevajadused TEHIKu hankeplaani. Hankeplaani koostab õigustalituse juhataja osakondade või talituste juhatajatelt ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 3  asutustelt koondatud sisendi põhjal TEHIKu kalendriaasta tööplaani koostamise käigus. Hankeplaani sisend esitatakse ja koondatakse TEHIKu Jiras. 3.2. Hankeplaanis peavad kajastuma kõik hankeplaani koostamise hetkeks teada olevad riigihanked, minikonkursid, sh riigihanke erandid ja keskse hankija poolt läbiviidavad hanked. 3.3. TEHIKu välisveebis avaldatakse hankeplaanis kajastatud riigihangete, mis nõuavad toiminguid riigihangete registris, kohta vähemalt alljärgnev teave: 3.3.1. lepingu objekt (nimetus); 3.3.2. riigihanke eeldatav maksumus; 3.3.3. riigihanke liik (asjad, teenused, ehitustööd) ja menetluse liik; 3.3.4. riigihanke läbiviimise planeeritav aeg (vähemalt kvartali täpsusega); 3.3.5. hankelepingu kestus; 3.3.6. TEHIKu osakond või talitus, kelle vastutusalasse lepingu objekt kuulub. 3.4. Hankeplaani koostamisel lähtutakse järgnevatest põhimõtetest: 3.4.1. samalaadsed või funktsionaalselt koostoimivad asjad, teenused või ehitustööd hangitakse ühe eelarveaasta jooksul võimalusel ühtse riigihankena, arvestades, et kaetud oleksid kõik TEHIKu vajadused; 3.4.2. riigihanget ei või jaotada osadeks hanke läbiviimiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks; 3.4.3. asjade või teenuste ostmisel eeldatava maksumusega alates 60 000 eurot ning ehitustööde tellimisel alates 150 000 eurot, peab igakordselt kirjalikult põhjendama hanke osadeks jaotamata jätmist; 3.4.4. riigihanked tuleb läbi viia aegsasti; 3.4.5. osadeks jaotatud riigihanke eeldatava maksumuse arvutamisel võetakse arvesse kõikide osade summeeritud eeldatavad maksumused. 3.5. Hankeplaan kooskõlastatakse ja kinnitatakse vastavalt asjaajamiskorrale direktori käskkirjaga võimalusel kalendriaasta 31. märtsiks, kuid mitte enne TEHIKu eelarve ja tööplaani kinnitamist. 3.6. Tulenevalt TEHIKu tööplaani muudatustest võib vajadusel kinnitatud hankeplaanist ja planeeritud hangete korraldamisest kõrvale kalduda. Hankeplaani muudatused kinnitatakse ja avalikustatakse TEHIKu välisveebis kord kvartalis. 3.7. Hankeplaanis kajastamata, kuid vajaliku riigihanke hankeplaani lisamiseks esitab hankelepingu eest vastutav isik esimesel võimalusel Jiras õigustalitusele taotluse. 3.8. Hankeplaanis olevast riigihankest loobumiseks või hankeplaanis sisalduva riigihanke andmete muutmiseks (sh läbiviimise aja muutmiseks), esitab hankelepingu eest vastutav isik esimesel võimalusel teate Jiras, muutes vastava hanke andmeid. 4. Riigihangete läbiviimise üldpõhimõtted 4.1. Riigihange viiakse läbi RHSis, teistes asjaomastes õigusaktides ja käesolevas korras sätestatud tingimusi järgides. Välisvahenditest rahastatava riigihanke puhul arvestatakse lisaks finantseerimisasutuse kehtestatud erinõudeid. 4.2. Riigihanke läbiviimisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest: 4.2.1. riigihanke korraldamisel tegutsetakse läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; 4.2.2. kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, koheldakse võrdselt ja jälgitakse, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid 4  riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 4.2.3. tagatakse konkurentsi efektiivne ärakasutamine ja välditakse põhjendamatu eelise loomist kindlatele toodetele või pakkujatele; 4.2.4. välditakse konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 4.2.5. rakendatakse võimalusel keskkonnahoidliku, kestliku, ringse, innovaatilise ja sotsiaalse hankimise põhimõtteid; 4.2.6. rahalisi vahendeid kasutatakse säästlikult ja otstarbekalt, hankeleping sõlmitakse parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning riigihange viiakse läbi mõistliku aja jooksul. 4.3. Riigihangete korraldamisel võetakse aluseks direktori käskkirjaga kinnitatud hankeplaan. 4.4. Riigihanked viiakse läbi elektrooniliste vahendite abil läbiviidava menetlusena. 4.5. Hankemenetluse ettevalmistamisel, läbiviimisel, lepingu sõlmimisel ja täitmisel ei või osaleda isikud, kes on või kes on olnud pakkuja või potentsiaalse pakkujaga sellistes suhetes, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlusi nende isikute erapooletuses. 5. Väikeostude korraldamine ja lepingute sõlmimine 5.1. Väikeostu puhul on hankelepingu eest vastutav isik kohustatud jälgima, et väikeostuga on kaetud kõik TEHIKu vajadused ja kohustused, ühesuguste ostude kogumaksumus eelarveaasta jooksul ei ületa väikeostu piirmäära ja kõik ostuks vajalikud toimingud on seaduslikud ja otstarbekad. 5.2. Väikeostud, mille eeldatav maksumus on väiksem kui 10 000 eurot, korraldatakse järgides RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid selliselt, et hanke korraldamisel kaasneks võimalikult väike halduskoormus, sealhulgas aja-, raha- ja tööjõukulu. 5.3. Punktis 5.2 nimetatud väikeostude puhul ei ole hinnapakkumuste küsimise, hinnakirjade võrdlemise või muul moel teostatud tegevuste osas menetluse tulemuste säilitamine kohustuslik. 5.4. Väikeostu läbiviimiseks, mille maksumus on võrdne või suurem kui 10 000 eurot, küsitakse potentsiaalsetelt pakkujatelt hinnapakkumusi, võrreldakse avalikke hinnakirju või korraldatakse pakkumuste võrdlemine muul viisil, säilitades menetluse tulemused vastavalt punktidele 5.5 - 5.8. 5.5. Tarkvara arendus-, hooldus-, juurutus- ja analüüsitööde hankimiseks korraldatava väikeostu läbiviimisel: 5.5.1. hankelepingu eest vastutav isik koostab tehnilise kirjelduse ja pakkumuskutse, milles paneb paika hindamiskriteeriumid ja vajadusel lepingu olulised tingimused (hankedokumendid) ning edastab need hankemenetluse eest vastutavale isikule TEHIKu Jiras vastava riigihanke juures kinnitamiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti; 5.5.2. hankemenetluse eest vastutav isik lisab punktis 5.5.1 nimetatud hankedokumendid kinnitamise järgselt DHSi projekti või teenuse toimikusse ja kooskõlastab need vastavalt asjaajamiskorrale; 5.5.3. hankemenetluse eest vastutav isik saadab pakkumuskutse DHSi vahendusel pärast kooskõlastamist võimalusel vähemalt kolmele potentsiaalsele pakkujale võrreldavate pakkumuste küsimiseks, lisades adressaatide koopiareale [email protected]; 5.5.4. hankemenetluse eest vastutav isik lisab laekunud pakkumused DHSi projekti või teenuse toimikusse; 5.5.5. hankemenetluse eest vastutav isik koostab sõlmitava lepingu juurde memo ja kooskõlastab need enne lepingu edukale pakkujale allkirjastamiseks edastamist 5  vastavalt asjaajamiskorrale. Memos fikseeritakse vähemalt: 5.5.5.1. pakkumuste hindamiskriteeriumid; 5.5.5.2. menetluse tulemused ja 5.5.5.3. põhjendus, miks tehakse ettepanek konkreetse pakkujaga lepingu sõlmimiseks või põhjendus võrdlevate pakkumuste puudumise kohta. 5.6. Kui punktis 5.5.3 nimetatud juhul ei saa pakkumusi küsida kolmelt, küsitakse pakkumused nii paljudelt potentsiaalsetelt pakkujatelt, kui võimalik. Pakkujate paljususe korral võib kaasata enam potentsiaalseid pakkujaid piisava konkurentsi tagamiseks ja asutuse rahaliste vahendite efektiivseks kasutamiseks. 5.7. Asjade või punktis 5.5 hõlmamata teenuste hankimiseks korraldatava väikeostu läbiviimisel hankelepingu eest vastutav isik: 5.7.1. edastab väikeostu läbiviimiseks tehnilise kirjelduse, pakkumuste hindamiskriteeriumid ja vajadusel lepingu olulised tingimused (hankedokumendid) hankemenetluse eest vastutavale isikule TEHIKu Jiras vastava riigihanke juures kinnitamiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 5.7.2. toob punktis 5.7.1 kirjeldatud sisendi edastamisel võimalusel välja vähemalt kolm potentsiaalset pakkujat, kellelt hinnapakkumus küsitakse või kelle hinnakirju võrreldakse, juhindudes korra punktist 5.6. 5.8. Hankemenetluse eest vastutav isik korraldab väikeostu alusdokumentide kooskõlastamise DHSis vastavalt asjaajamiskorrale, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui väikeostu läbiviimise eest vastutab talituse või osakonna juhataja, ei ole kooskõlastamine vahetu juhiga vajalik. 5.9. Hankemenetluse eest vastutav isik korraldab pakkumuste küsimise või hinnakirjade võrdlemise ja lisab laekunud pakkumused/hinnavõrdluse tulemuse DHSi projekti või teenuse toimikusse, koostab memo ja kooskõlastab nimetatu enne lepingu edukale pakkujale allkirjastamiseks edastamist või tellimuse tegemist vastavalt asjaajamiskorrale. Memos fikseeritakse vähemalt: 5.9.1. pakkumuste hindamiskriteeriumid; 5.9.2. menetluse tulemused ja 5.9.3. põhjendus, miks tehakse ettepanek konkreetse pakkujaga lepingu sõlmimiseks või põhjendus võrdlevate pakkumuste puudumise kohta. 5.10.Hankemenetluse eest vastutav isik kooskõlastab memo vastavalt asjaajamiskorrale, teavitab pakkujaid menetluse tulemustest ja korraldab seejärel väikeostu sooritamise või vajadusel lepingu sõlmimise. 5.11. Kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tuleb sõlmida leping: 5.11.1. mille maksumus on võrdne või suurem kui 20 000 eurot; 5.11.2. mis on seotud autoriõigustega; 5.11.3. mis sõlmitakse füüsiliste isikutega; 5.11.4. mis on seotud välisrahastusega; 5.11.5. milles lepitakse kokku konfidentsiaalsuskohustuses (sh andmekaitsealased tingimused) või õiguskaitsevahendite kasutamises. 5.12. Kui menetluse tulemusena on asi või teenus tellitud arve alusel, tuleb tellimuse esitanu märkida arvel kontaktisikuna. 5.13. Hankelepingu eest vastutav isik kontrollib lepingu täitmist, sh allkirjastab akti ning väljastab lepingu täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid. Kui lepingu täitmisel ilmnevad lepingu nõuetekohast täitmist mõjutavad asjaolud, teavitab ta sellest viivitamata õigustalituse juhatajat või juristi, et vajadusel kavandada lepingu muutmine 6  või õiguskaitsevahendite kohaldamine. 5.14. Väikeostu võib korraldada eeltoodust kõrvale kaldudes, kui tegemist on ettenägematust vajadusest tekkinud soetusvajadusega, mille puhul ei ole võimalik võrdlevaid pakkumusi küsida või kui tellimuse või lepingu saab sõlmida tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel ainult ühe pakkujaga ja konkurentsi puudumine ei tulene tehnilises kirjelduses esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest. 6. Hangete korraldamine, lepingute sõlmimine ja täitmine 6.1. Õigustalitus korraldab kõik TEHIKu hankeplaanis kajastatud ja täiendavalt korraldada otsustatud hanked riigihangete registri vahendusel. 6.2. Hankelepingu eest vastutav isik esitab hankeplaani kohaselt hankemenetluse eest vastutavale isikule hankedokumendid hiljemalt hankeplaanis määratud tähtajaks TEHIKu Jira vahendusel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hankelepingu eest vastutav isik vastutab hankedokumentides sisalduva informatsiooni õigsuse eest, sh rahaliste vahendite olemasolu eest ja teeb hanke korraldamise nimel hankemenetluse eest vastutava isikuga igakülgset koostööd. 6.3. Enne hanke riigihangete registris väljakuulutamist kooskõlastatakse hankedokumendid vastavalt asjaajamiskorrale. Kooskõlastamine toimub võimalusel riigihangete registris. Kui hankedokumendid on kooskõlastatud muus vormis, peab sellekohase info säilitama TEHIKu DHSis projekti või teenuse kaustas. 6.4. Kui TEHIK viib läbi hankemenetluse valitsemisala asutuse eritellimusel, kooskõlastatakse hankedokumendid ja vajadusel muud hankemenetluse toimingud vastava asutuse hankekorrast lähtuvalt. 6.5. Teabevahetuse hankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega tagab hanke läbiviimise ajal hankemenetluse eest vastutav isik. TEHIKu töötajatel on keelatud nimetatud isikute või muude kolmandate isikutega hankemenetluse vältel suhtlemine ja hankemenetluse kohta informatsiooni avaldamine, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 6.6. Menetluse tulemuste kohta vormistab hankemenetluse eest vastutav isik otsuse või protokolli hankelepingu eest vastutavalt isikult või hankekomisjonilt saadud sisendi põhjal, mis kooskõlastatakse enne allkirjastamist vastavalt asjaajamiskorrale. 6.7. Hankemenetluse tulemusena edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmib hankelepingu TEHIKu direktor või teda asendav töötaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 6.8. Leping sõlmitakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastavalt punktile 5.10. 6.9. Hanke korraldamisel hankemenetluse eest vastutav isik: 6.9.1. nõustab hanke ja hankedokumentide ettevalmistamisel; 6.9.2. kontrollib hankedokumentide vastavust riigihangete seadusele; 6.9.3. sisestab hanketingimused ja -dokumendid riigihangete registrisse ning viib hankemenetluse või minikonkursi riigihangete registris läbi (sh korraldab hankemenetluse algatamise, teabevahetuse, aruandluse jmt); 6.9.4. vormistab hankelepingu eest vastutava isiku või hankekomisjoni poolt esitatud sisendi alusel hankemenetluse käigus tehtud otsused või minikonkursi tulemuse protokollid, kooskõlastab need ja esitab otsused direktorile allkirjastamiseks vastavalt asjaajamiskorrale; 6.9.5. teavitab taotlejaid või pakkujaid hankemenetluse tulemustest; 7  6.9.6. korraldab lepingu kooskõlastamise, väljasaatmise teisele lepingu poolele ja sõlmimise vastavalt asjaajamiskorrale, kui ei ole kokku lepitud teisiti; 6.9.7. korraldab aruandluse lepingu sõlmimise ja täitmise kohta riigihangete registris. 6.10. Hanke korraldamisel hankelepingu eest vastutav isik: 6.10.1. teeb vajadusel direktorile ettepaneku hankekomisjoni moodustamiseks, komisjoniliikmete ülesannete määratlemiseks ja korraldab komisjoni töö; 6.10.2. koostab hankedokumendid ja edastab need hankeplaanis määratud hankemenetluse eest vastutavale isikule vastava hanke juures TEHIKu Jira vahendusel üle vaatamiseks, arvestades, et hankemenetluse eest vastutaval isikul oleks hankedokumentide osas tagasiside andmiseks minimaalselt aega üks töönädal; 6.10.3. korraldab vajadusel hanke turu-uuringu, infopäeva, läbirääkimised, dialoogi ja tagab nende protokollimise; 6.10.4. annab sisendi hanke eseme kohta esitatud küsimustele vastamiseks; 6.10.5. kontrollib pakkumuste sisulist vastavust hanke tingimustele ja annab hankemenetluse eest vastutavale isikule põhjendatud sisendi otsuste või minikonkursi tulemuse protokollide vormistamiseks; 6.10.6. kontrollib lepingu täitmist, räägib vajadusel TEHIKu õigustalituse juhataja või juristiga läbi lepingu muutmise kavatsuse ja teeb ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks; 6.10.7. väljastab lepingu täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid; 6.10.8. esitab raamlepingute kohta iga 12 kuu möödumisel raamlepingu sõlmimisest hankemenetluse eest vastutavale isikule teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta eelneva 12 kuu vältel; 6.10.9. esitab lepingu lõppemisel hankemenetluse eest vastutavale isikule teabe lepingu lõppemise kohta (lõppemise aeg, tegelik maksumus ja lepingu rikkumised). 6.10.10. lepingu täitmise kohta vormistatakse vastavalt lepingule ja asjaajamiskorrale akt, milles kajastatakse vähemalt üleantavad tööd või asjad, nende täpne üleandmise aeg ja vastavus lepingule ning seda menetletakse vastavalt asjaajamiskorrale. 7. Huvide konflikti vältimine, korruptsioonivastased meetmed ja teavitamiskohustus 7.1. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad muuhulgas hankelepingu eest vastutavale isikule, hankemenetluse eest vastutavale isikule, hankekomisjoni liikmele ja TEHIKu direktorile. 7.2. Riigihangetega tegelevad TEHIKu töötajad esitavad kord kalendriaastas allkirjastatud kinnituse huvide konflikti puudumise kohta (lisa 2), mille kehtivusaeg on üks aasta. 7.3. Hankekomisjoni liikmed, kes ei ole TEHIKu töötajad, esitavad vastava vormikohase kinnituse hankekomisjoni moodustamisel. Kinnituses tuuakse välja selle kehtivusaeg. 7.4. Hankemenetlusest ja selle ettevalmistamisest ei või osa võtta isik, kelle tegevuses esineb huvide konflikt või kelle puhul esineb kahtlus tema erapooletuses. Vastav isik peab viivitamatult sellise asjaolu ilmnemisel hoiduma konkreetse riigihankega seoses edaspidisest tegevusest (ennast taandama) ja teavitama taandamisest enda otsest juhti, kes määrab ülesannete täitmiseks teise töötaja (lisa 3) ning hankemenetluse eest vastutavat isikut riigihangete registris toimingute tegemiseks. 8 8. Esindamine vaidlustuskomisjonis ja kohtus 8.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab TEHIKut, kui riigihanke korraldajat ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus õigustalituse juhataja või jurist. 8.2. Vajadusel kaasatakse vaidlustus- või kohtumenetlusse hankelepingu eest vastutav isik või hankekomisjoni olemasolul selle liige. 8.3. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb õigustalitus koostöös hankelepingu eest vastutava isiku ning tema vahetu juhiga. 9. Lisad: 9.1. Lähteülesande vorm; 9.2. Kinnitus huvide konflikti puudumise kohta; 9.3. Taandamisavaldus. 9