Vaidlustus

L-03437-0001-001 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, 10115 27.06.2024. a Riigihanke viite nr: 273842 Vaidlustaja: MTÜ Sotsiaalne Kaasatus Registrikood: 80364963 Papiniidu tn 35-34, 80022 Pärnu linn Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Aldo Vassar Advokaadibüroo LINDEBERG Telefon: 625 2000 E-post: [email protected] Hankija: Haapsalu Linnavalitsus Registrikood: 75012802 Posti 34, Haapsalu, 90504, Lääne maakond E-post: [email protected] VAIDLUSTUS Haapsalu Linnavalitsuse 17. juuni 2024 korralduse nr 474 kehtetuks tunnistamise nõudes 1. Hankemenetluse senine käik 1.1. Haapsalu Linnavalitsuse „Täiskasvanute varjupaiga teenus“ (273842) (edaspidi Hange) hanketeade avaldati riigihangete registris 02.01.2024. 1.2. Hankija tunnistas 15.02.2024 edukaks pakkujaks MTÜ Sotsiaalne Kaasatus. 1.3. Hankija Haapsalu Linnavalitsus tunnistas 17.06.2024 korraldusega riigihanke viitenumbriga 273842 kehtetuks. (lisa 1). 1.4. MTÜ Sotsiaalne Kaasatus on seisukohal, et Haapsalu Linnavalitsuse otsus riigihange kehtetuks tunnistada on alusetu ja seega õigusvastane. Väljatoodud põhjendused ja kaalutlused on meelevaldsed ning ei vasta tegelikkusele – otsuse põhjendused on näilikud ning ei vasta faktilisele alusele. Seega esitab MTÜ Sotsiaalne Kaasatus  käesolevaga vaidlustuse, millega taotleb õigusvastase otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. 2. Vaidlustuse põhjendused 2.1. 01.06.2024 avaldas ajaleht Lääne Elu artikli pealkirjaga „Haapsalu kesklinna tuleb kodutute varjupaik“. Artiklis sai sõna Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Linnapea sõnul tuleb valitud paiga kohta kindlasti lasta sõna sekka öelda nii lasteaia, kooli, spordibaaside kui ka ümbruskonna elanikel ning nende arvamusega tuleb arvestada. Artiklis on sedastatud, et reedel ei teadnud Sukles veel öelda, milline seaduslik alus on linnavalitsusel keelata keset linna varjupaiga rajamist. (lisa 2)1. 2.2. 13.06.2024 kirjutas Lääne Elu, et kool ja lasteaed on varjupaiga rajamise vastu. Artiklis toodi välja, et varjupaiga rajamisele vahetult lasteaia ja kooli kõrvale on osutanud Haapsalu põhikooli ja Vikerkaare lasteaia hoolekogud, kes asukohta heaks ei kiitnud. Pöördumises seisab, et aastakümneid on Haapsalut peetud lapsesõbralikuks ja laste heaolu eest seisvaks linnaks, kuid plaanitava varjupaigaga võib see muutuda. Artiklis on tsiteeritud Haapsalu aselinnapead Kaja Rootare: Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul on pöördumised määravad. „Ka mina arvan, et lasteaia ja kooli vahel pole hea koht,” lisas ta. (lisa 3)2. 2.3. TV3 Uudised avaldas 04.06.2024 teles saatelõigu sellest, kuidas „Haapsalu elanikud on kategooriliselt kesklinna planeeritava kodutute varjupaiga vastu“. Saatelõigus sai ka sõna Urmas Sukles, kes lausus mh järgmist: „…. mina olen ka sellele isiklikult vastu. Kui on seaduslikud võimalused seda protsessi mitte sinna lubada, siis ma arvan, et Haapsalu linn kasutab kõike seaduslikud võimalused ära“.3 2.4. Kokkuvõtvalt on Haapsalu Linnavalitsuse esindajad ja linnapea avalikult kinnitanud, et nad on vastu planeeritavale varjupaigale põhjusel, et neile ei meeldi/ei sobi varjupaiga asukoht. 2.5. Haapsalu Linn on aga oma 17.06.2024 korralduses nr 474 toonud välja kõike muud kui seda, et linnale ei sobi planeeritava varjupaiga asukoht. Nimelt on korralduse punktis 27 välja toodud 3 põhjust, miks riigihange kehtetuks tunnistatakse – 1) olematu konkurents; 2) hanke eesmärgi saavutamise võimatus; 3) hankija vigadest tingitud vajadus. 1 Artikkel veebis kättesaadav: https://online.le.ee/2024/06/01/haapsalu-kesklinna-tuleb-kodutute-varjupaik/ 2 Artikkel veebis kättesaadav: https://online.le.ee/2024/06/08/kool-ja-lasteaed-on-varjupaiga-rajamise-vastu/ 3 Järelevaadatav: https://play.tv3.ee/tv3uudised/haapsalu-lugu,clip-7523898 Lk 2 / 6 2.6. Korraldusega on lõpetatud hankemenetlus ning tunnistatud riigihange „Täiskasvanute varjupaigateenus“ (viitenumber 273842) hankemenetlus kehtetuks juhindudes riigihangete seaduse § 73 lg 3 p-st 6. 2.7. RHS § 73 lg 3 p 6 kohaselt hankemenetlus lõpeb hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluses tehtud ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. 2.8. Vasta sätte kohaselt hankija võib hankemenetluse põhjendatud vajaduse korral omal algatusel kehtetuks tunnistada. Eesti kohtud ja VAKO on oma praktikas juhindunud EL kohtute lahendites väljendatud arusaamadest. Eeskätt on tunnustatud hankija väga laia diskretsiooniruumi hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne.4 Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kaalutlused ei tohi olla meelevaldsed, kaalutlused ei tohi ka olla ebareaalsed ega vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. VAKO ja kohtud saavad hinnata, kas hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on vastavuses õigusaktidega, nt kas esineb põhjendatud vajadus ning kas põhjendused on asjakohased. 2.9. Lisaks vaidlustaja märgib, et haldusmenetluses tuleb igasuguse haldusakti põhjendamisel faktilised asjaolud siduda õigusnormi koosseisuga, mis vastab tuvastatud asjaoludele (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-81-08). Muuhulgas on Riigikohus selgitanud, et haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-14-00). Kui haldusakti adressaat ei tea, millised olid haldusakti andmise põhjused selle andmise hetkel, siis ei ole tal võimalik efektiivselt ja argumenteeritult vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Isik mõistab haldusakti õigusliku ja faktilise aluse kaudu, miks selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse selgumine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-03, p 36). Haldusorgani enesekontrolli kaudu peab haldusorgan jõudma selgusele otsuse õigsuses (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-49-08). Seega soovib vaidlustaja rõhutada, et igasuguse haldusakti juures on põhjendused keskse tähtsusega ning need peavad 4 RHS kommenteeritud väljaanne juuraveebis, RHS § 73 lg 3 p 6. Lk 3 / 6  vastama tegelikkusele ning olema seotud faktiliste asjaoludega. 2.10. Eeltoodust tulenevalt vaidlustaja märgib, et kui haldusakti põhjendused ei vasta tegelikkusele ja faktilistele asjaoludele ehk teisisõnu on nö otsitud ja näilikud, on tegemist oluliste haldusmenetluste põhimõtete rikkumistega, mh hea halduse tava põhimõtte rikkumisega. Lisaks käesoleval juhul hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kaalutlused ei tohi olla meelevaldsed, kaalutlused ei tohi ka olla ebareaalsed, vaatamata laiale hankija diskretsioonile. 2.11. Käesolevas asjas on avalike sõnavõttudega hankija esindajad kinnitanud, et nendele ei meeldi varjupaiga asukoht ehk nad on vastu asukohale, kus vaidlustaja soovis riigihankega otsitud sotsiaalteenust linnale pakkuda, mh alludes häälekate kohalike survele, kes olid vastu varjupaiga rajamisele kesklinna. Seega vaidlustatud korralduses toodud põhjendused ei vasta tegelikkusele ehk need on otsitud põhjendused ehk väljatoodud kaalutlused on näilikud ja seega ka meelevaldsed ja ebareaalsed, mistõttu on korraldus riigihanke lõpetamise kohta õigusvastane. 2.12. Hankija on hankemenetluse kehtetuks tunnistanud mh põhjendusel, et hankemenetluses on „olematu konkurents“. VAKO ja kohtupraktika kohaselt konkurentsi liigne piiratus võib mh tuleneda sellest, et eri pakkujad saavad tulenevalt RHAD tingimustest pakkuda vaid ühe kindla tootja tooteid. Praktikas on leotud õiguspäraseks hankemenetluse kehtetuks tunnistamine põhjusel, et hankemenetluses oli konkurents hankija hinnangul liiga vähene või puudus sootuks – nt ühe pakkujaga menetluses – ning uue riigihanke korraldamisel on reaalne võimalus nii konkurentsiks kui ka rahaliste vahendite säästlikuks ja otstarbekaks kasutamiseks.5 2.13. Käesoleval juhul oli pakkujaid 2. Hankija tunnistas 15.02.2024 edukaks pakkujaks MTÜ Sotsiaalne Kaasatus ning hankemenetlus on tunnistatud kehtetuks 17.06.2024 ehk 4 kuud hiljem. Seega hankija väited seonduvalt „olematu konkurentsiga“ on täiesti arusaamatud ning eluliselt ebausutavad – tegemist on meelevaldse ja täiesti ebaloogilise põhjendusega. 2.14. Teiseks on hankija on hankemenetluse kehtetuks tunnistanud mh põhjendusel: „hanke eesmärgi saavutamise võimatus“. Põhjendustes on väidetud, et hankija ei saa käesoleval ajal olla enam kindel, kas ja millal on võimalik antud hankemenetlus lõpetada hankelepingu sõlmimisega ja teenuse alustamisega. Nimelt hankemenetluse kehtetuks tunnistamist võib põhjendatuks pidada, kui ebarealistlikuks on muutunud hankelepingu sõlmimine või lepingu täitmise 5 VAKO 20.02.2018, 7-18/191465/193893 Lk 4 / 6  alustamine esialgselt RHAD-s seatud tähtpäeval. Käesoleval juhul on hankija põhjendused hanke eesmärgi võimatuse osas järjekordselt arusaamatud ja meelevaldsed. Pakkuja on valmis hankelepingut sõlmima ning teenust osutama. RHAD-s on alustamise tähtaeg 2024, pooled ei ole ületanud hankelepingu sõlmimise tähtaega. 2.15. Kolmandaks on hankija välja toonud põhjuse: „hankija vigadest tingitud vajadus“. Korralduses on sedastatud, et hankija tunnistab, et RHAD-s puudus konkreetne teenuse alustamise tähtaeg ning seetõttu on määratlemata kui kaua saab pahatahtlikult venitada teenuse alustamisega. 2.16. Pakkujale jääb arusaamtuks, mida käesoleval juhul tähendab pahatahtlik venitamine. Teisisõnu pakkuja loeb põhjendustest välja, et hankija süüdistab pakkujat pahatahtlikus venitamises vms. Tegemist on järjekordselt täiesti alusetu ja meelevaldse väitega. Mh pakkuja rõhutab, et alustamise tähtaeg on RHAD-s määratletud ning riigihanke kehtetuks tunnistamisega ei ole võimalik hankijal kiiremini soovitud eesmärki saavutada ning seda enam, et pakkuja on valmis hankelepingut sõlmima. Hankija vastav põhjendus on järjekordselt otsitud ja ei vasta tegelikkusele – tegemist on meelevaldse põhjendusega. 2.17. Kokkuvõtvalt kõik hankija põhjendused on otsitud, ebaloogilised, arusaamatud ning meelevaldsed ja ebareaalsed. Tegelik põhjus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks oli see, et osad linna elanikud ja sh linnavalitsuse liikmed olid vastu sellele, et kesklinna tuleb varjupaik. Seda on linnavalitsuse liikmed ja linnapea ka isiklikult avalikult kinnitanud. Vastavat tausta ja konteksti arvesse võttes on mõistetav, miks riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjendused on arusaamatud ja ebaloogilised – tegemist on otsitud põhjendustega, et varjupaiga rajamine kesklinna nö nurjata. 2.18. Lisaks soovib vaidlustaja rõhutada, et haldusorgan kannab haldusmenetluses alati tõendamiskoormust – koormava haldusakti andmisel peab asutus suutma tõendada, et esinevad haldusakti andmiseks vajalikud faktilised eeldused. Vaidlustaja leiab, et linnavalitsuse liikmete ja linnapea avalikud sõnavõtud selle kohta, et varjupaika ei soovita Haapsalu kesklinna, on piisavad tõendid selle kohta, et tegelik faktiline alus riigihanke kehtetuks tunnistamiseks oli midagi muud, mida väidetakse korralduse põhjendustes. Kui isegi eeltoodud seisukohaga mitte nõustuda, siis väljatoodud asjaolud kogumis panevad tõendamiskoormise hankijale – ehk hankija peab tõendama faktilisi eeldusi, millele korralduses tugineti. Vaatamata sellele, kas hankija esitab nõuetekohased tõendid või mitte, jääb pakkuja seisukohale, et vastavad põhjendused on meelevaldsed ehk sellistel kaalutlustel riigihanke lõpetamine on õigusvastane. Lk 5 / 6 3. Menetluslikud seisukohad 3.1. Menetlus. MTÜ Sotsiaalne Kaasatus on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3.2. Tähtaegsus. Vaidlustaja sai korralduse kätte 17.06.2024, seega vaidlustus on tähtaegne. 3.3. Esindusõigus. Vandeadvokaat Aldo Vassar kinnitab MTÜ Sotsiaalne Kaasatus osas esindusõiguse olemasolu. 3.4. Riigilõiv. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta on lisa 4. Eeltoodust tulenevalt palun: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks hankija 17.06.2024 korraldus nr 474 riigihanke viitenumber 273842 hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kohta. 2. Jätta kõik menetluskulud hankija Haapsalu Linnavalitsuse kanda. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Aldo Vassar Vandeadvokaat MTÜ Sotsiaalne Kaasatus lepinguline esindaja Lisad: 1) Hankija 17.06.2024 korraldus nr 474 riigihanke viitenumber 273842 hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kohta. 2) Lääne Elu 01.06.24 artikkel „Haapsalu kesklinna tuleb kodutute varjupaik“ 3) Lääne Elu 13.06.24 artikkel „Kool ja lasteaed on varjupaiga rajamise vastu“ 4) Maksekorralduse koopia Lk 6 / 6