Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn [email protected] 26.06.2024 VAIDLUSTAJA SEISUKOHT Hankija ja kolmanda isiku 19.06.2024 vastustele Vaidlustaja: Net Group OÜ Registrikood: 10585438 A. H. Tammsaare tee 92, 13423 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni 8, 10111 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Registrikood: 70009770 Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn Hankija kontaktisik Merily Rool, e-post: [email protected] Kolmas isik: Industry62 OÜ Registrikood: 11124544 Toompuiestee 35, Tallinn 10149 e-post: [email protected] Lepingulised esindajad: vandeadvokaat Veiko Vaske advokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE Estonia pst 9, Tallinn 10143 tel: 610 8010 e-post: [email protected]; [email protected] 1/7 1. ASJAOLUD 1.1. Vaidlustuskomisjoni menetluses on Net Group OÜ (edaspidi vaidlustaja) vaidlustus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskuse (edaspidi hankija) poolt riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidavas menetluses „SamTrack2 infosüsteemide arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 272053) tehtud otsustele. 1.2. Vaidlustuskomisjoni 20.06.2024 teatisega määras Vaidlustuskomisjon asjas kirjaliku menetluse ning määras osapooltele tähtaja 26.06.2024 täiendavate selgituste ja dokumentide, sh menetluskulude taotluste esitamiseks ning nimetatud kuupäeval laekunud seisukohtadele vastamiseks kuni 01.07.2024. 1.3. Käesolevaga esitav vaidlustaja omapoolsed seisukohad hankija ja kolmanda isiku 19.06.2024 laekunud seisukohtadele ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. 2. VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD 2.1. Enne hindepunktide osas täiendavate seisukohtade esitamist peab vaidlustaja vajalikuks märkida, et hankija on enda vastuses esitanud kaks asjas suurt tähendust omavat seisukohta. 2.2. Esmalt, on hankija on enda seisukohas punktis 2.17 märkinud järgmist: „Hankija tunnistab, et hindamisotsuse kirjeldus võis vaidlustaja jaoks hankenõuete, vaidlustaja poolt esitatud tööde puudujääke ja sellele tuginevat hankija lõplikku otsuse vahel seoste loomist rakendada, kuivõrd hankija lisas ka tähelepanekuid, mis ei olnud otsuse jaoks määravad [vaidlustaja rõhutus], aga hankija hinnangul siiski tähelepanuväärsed. Hankija hinnangul on põhjaliku tagasiside andmine asjakohane ja lubatav.“ 2.3. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija on oma tegevusega pakkujaid eksitanud. Nimelt, kuigi poolte vahel tõesti ei ole vaidlust, et hankija otsused peavad olema põhjendatud, siis oluline on, et põhjendustest nähtuks ja oleks arusaadav see, millest on hankija pakkumuste hindamisel lähtunud. Selleks tuleb kajastada nii faktilised kui õiguslikud asjaolud, millest lähtudes on hankija oma otsustuse teinud (VaKo 31-15/169544, p 17; 58-15/156076, p 10). Seejuures peavad kõik hankija põhjendused olema täpsed, selged ja arusaadavad (VaKo 58-15/156076). 2.4. Käesoleval juhul on hankija aga vastuses vaidlustusele tunnistanud vastupidist, see tähendab et hankija otsus pakkuja hindamise põhjenduste kohta ei olnud täpne, selge ja arusaadav. Seda põhjusel, et hankija on otsuse põhjendustes esitanud ka selliseid asjaolusid, millised ei ole üldse olnud aluseks vaidlustaja hindepunktide vähendamisel. Samas ei ole hankija selliseid põhjendusi eristanud nendest põhjendustest, millised on olnud aluseks hindepunktide vähendamisel. 2.5. Ülaltoodud põhjusel ei ole seega tagatud hankija otsuste läbipaistvus ja kontrollitavus ega järgitud ka muud riigihankeõiguse üldpõhimõtted. 2.6. Hankija valitud viis otsuste põhjendamisel raskendab lisaks hankija otsuste mõistmisele ka nende vaidlustamist, kuivõrd vaidlustaja on sunnitud vaidlustama lisaks põhjendused, millised ehk tegelikult polekski vaidluse all. Nimetatu aga suurendab põhjendamatult menetluse mahtu ning ka osapoolte menetluskulusid. Vaidlustaja hinnangul peaks selline hankijate praktika olema igal juhul taunitav. 2.7. Teisalt, on hankija on enda seisukoha punktis 2.19 märkinud järgmist: „Vaidlustaja väidab punktis 2.17, et hindamiskriteeriumid ega ükski muu riigihanke alusdokument ei nõudnud, et proovitöö lahendus peab sisaldama andmebaasi dump importi. Hankija nõustub vaidlustajaga, et nõuetes ei olnud sõnastust, et proovitöö lahendus „peab sisaldama andmebaasi dump importi“ [vaidlustaja rõhutus]. Hankija täpsustas kirjevahetuse teel andmebaasi dump impordi oodatud käsitlust.“ 2.8. RHS § 46 lg 3 kohaselt riigihanke dokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. 2.9. Käesoleval juhul on hankija vastuses vaidlustusele tunnistanud, et on selgituste andmisega riigihanke alusdokumente muutnud. Nimelt on hankija kinnitanud, et proovitöö ülesanne ei nõudnud, et lahendus peab sisaldama andmebaasi dump importi. Samas on hankija asunud vaidlustuse kestel 2/7  väitma, et hankija poolt riigihankes esitatud selgituste andmisega on hankija sellist asjaolu täpsustanud. See ei ole aga võimalik, sest vastav nõue muudab oluliselt pakutavat lahendust. Tegevus ei ole seega õiguspärane ega lubatav, kuivõrd hankijatel ei ole võimalik selgituste andmisega muuta hanketingimusi (TlnHko 3-21-1384, p-d 11.1-11.4; TlnRngko 3-18-939, p-d 19-20). Hankija poolt viidatud viisil on hankija aga püüdnud seda teha. 2.10. Eelkirjeldatut arvesse võttes, ei olnud proovitöö tingimustes seega nõutud, et loodav lahendus peab sisaldama andmebaasi automaatset dump importi, vaid nõutud oli üksnes lahenduse loomine, milline võimaldaks ettemääratud andmekoosseisu MSSQLi baasist saata PostgreSQL andmebaasi, arvestades olemasolevaid ärireegleid, andmemudeleid ning protseduure. Sellest tulenevalt ei saanud hankija kuidagi sellist nõuet hanketingimustesse ka selgituste andmisega lisada ilmse riigihanke alusdokumente muutmata, ega seda toimiva ja kasutatava lahenduse hindamisel aluseks võtta. 2.11. Vaidlustaja rõhutab veelkord, et hankija poolt antud selgituste puhul ei olnud tegemist tingimuse selgitamisega, nagu väidab hankija ekslikult oma vastuses, vaid algsest oluliselt erineva nõude kehtestamisega. 2.12. Nimetatust on seega tuvastatav, et hankija ei ole ise rangelt kinni pidanud enda poolt kehtestatud riigihanke alusdokumentide kehtestatud nõuetest, mistõttu ei saa ka väita, et hankija oleks järginud RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuskohustust ja võrdse kohtlemise põhimõtet (vt ka EKo C- 336/12, p 40; EKo C-42/13, p-d 42-44, 46 ja 50; TlnRnKo 31.10.2019, 3-19-1523; TlnRnKo 09.07.2021, 3-21-722, p 12). Järelikult on hankija riigihanke läbiviimisel rikkunud RHS § 46 lg 3 koostoimes RHS § 81 lg-tega 1, 5 ja 6 ning RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid. 2.13. Proovitöö eesmärgiks ei olnud mitte metoodika kuidas tulemini jõuda, vaid just lõplik lahendus, mis täidaks eesmärgi, st valmiks tööriist andmete migratsiooniks ehk võimaldaks andmete liikumise ühest andmebaasist teise. Selleks pidid pakkujad esitama hankijale, nagu nõuab seda proovitöö ülesanne taustteenuse koodi, esitluskihi koodi, tulemi docker konteineri ja nõutud dokumentatsiooni. Eelviidatud on ka hankija ise enda vastuse punktis 2.6 kinnitanud, seega antud asjaolu üle ei saa pooltel vaidlust olla. 2.14. Kõik eeltoodud nõudeid vaidlustaja ka täitis, st vaidlustaja lahendus sisaldas selle ehitamiseks ja lahendamiseks kõike vajalikku (s.t. lähtuti eeldusest, et lähteandmebaas on hankijal olemas ning pakuti erinevaid võimalusi andmebaasi sidumiseks migratsioonitööriistaga) ja seda on hankija ka ise kinnitanud. Küll aga on hankija asunud proovitöö tingimustele esitama täiendavaid, kuid lubamatuid nõudeid (sisuliselt on hankija soovinud, et andmete migratsioon toimuks automaatselt, kuigi sellist nõuet nagu hankija ise kinnitas, ei olnud riigihanke alusdokumentides kehtestatud), mille tulemusel püüab hankija väita, et vaidlustaja esitatud lahendus ei olnud terviklik ja seega toimiv. Viidatud ei vasta aga tegelikkusele, sest hankija poolt etteheidetavad asjaolud ei olnud proovitöö nõuetena üldse reguleeritud. 2.15. Ainuüksi eeltoodust on seega tuvastatav, et hankija on pakkumuste hindamisel oluliselt väljunud enda poolt kehtestatud hanketingimustest ning pakkujale on hindamisel antud punkte ebaõigesti. 2.16. Lisaks eelnevale ei saa vaidlustaja nõustuda ka hankija seisukohaga, et RHRis teabevahetuse käigus antud selgituste tulemusel pidid pakkujad mõistma dump faili automaatse importi nõuet. Nimelt on hankija vastuses selgitustele üksnes rõhutanud, et pakkujad on kohustatud kasutama MSSQL dumpi, hankija ei taga selleks eraldiseisvat serverit ning pakkujad peavad ise enda teenuse lokaalselt püsti saama. Nimetatud vastustes ei ole aga selgitatud, et just dump ise peab olema automaatselt imporditavaks esemeks ja olema proovitöö osa, [vaidlustaja ärisaladus]. 2.17. Arusaamist, et hanketingimustest ei olnud nõutud andmete automaatset importi, kinnitab lisaks tõsiasi, et hankija poolt väidetavalt kehtestatud nõuet „mõistis“ sellisel viisil üksnes kolmas isik, ehk hankija tänane lepingupartner, kuid kõik teised riigihankes osalenud pakkujad, kelle puhul on tegemist pikaajaliselt valdkonnas tegutsevate ettevõtjatega, tingimusi selliselt ei mõistnud ning said eranditult kolmandast isikust seetõttu märkimisväärselt vähem punkte.  Hankija selgitused alakriteeriumi 4 „tulemi ehitamine -taustteenus“ hindamisel on vastuolulised 2.18. Selguse huvides rõhutab vaidlustaja järgmist: a) Vaidlust ei ole, et alakriteeriumi nr 4 eesmärk oli sõnastatud järgmiselt: Ehitusprotsessi tulemiks on käivitatav ja toimiv docker konteiner /…/. Ehitusprotsessi docker konteiner luuakse ehitamisel kasutatava töövahendiga. /…/ 3/7  b) Vaidlust ei ole, et otsuses on hankija põhjendanud hindepunktide vähendamist järgmiselt: nõutud oli ehitusprotsessi tulemine käivitatav ja toimiv docker konteiner, kuid töös puudus taustteenuse docker compose. c) [vaidlustaja ärisaladus]. d) [vaidlustaja ärisaladus]. 2.19. Vaidlustaja hinnangul nähtub eeltoodust hankija püüd leida põhjendusi enda õigusvastasele tegevusele. Selguse huvides viitab vaidlustaja siinkohal, et alakriteeriumi nr 4 puhul hinnati taustteenuse loomist. Hankija püüab käesoleva alakriteeriumi juures segada omavahel aga nii taustteenuse käitamise, kui ka rakenduse ehitamise mõisteid.1 Kusjuures mõistet „rakenduse ehitamine“, ei sisaldu aga mitte üheski riigihanke alusdokumendis, mistõttu on tegemist antud riigihanke kontekstis uue ja asjasse puutumatu mõistega. 2.20. Esiteks, on täiesti arusaamatu hankija arutluskäik sellest, [vaidlustaja ärisaladus]. Iga mõistlik isik saab aru, et nimetatud põhjendused on omavahel vastuolus. Seega ei saa hankija hindamisel kuidagi olla lähtunud õigetest andmetest. 2.21. Teiseks, rõhutab vaidlustaja veelkord, et hindamiskriteeriumi alakriteerium 4 sätestas otsesõnu, et ehitusprotsessi docker konteiner tuleb luua ehitamisel kasutatava töövahendiga. Hankija on vastuses vaidlustusele punktis 2.8 selgitanud, et docker-compose on tööriist, mida aitab arendajatel luua ja käivitada docker rakendusi, kuid tegemist ei ole ehitamiseks kasutatava tööriistaga. Selleks nägi hankija otsesõnu tööriista ette proovitöö juhendi punktis 3.3, mis sätestas, et taustteenuse loomisel tuleb kasutada Spring raamistikku ja taustteenuse kokku ehitamisel tuleb kasutada Gradle vahendit (hankija vastuse p-d 2.11 ja 2.14). 2.22. Eeltoodust tuleneb seega selgelt, et alakriteeriumi nr 4 kohaselt, mis reguleeris taustteenuse ehitamist tuli sellekohane docker konteiner luua Gradle töövahendiga. [vaidlustaja ärisaladus]. Selle üle ei tohiks pooltel olla vaidlust. Seega on vaidlustaja täitnud kõik nõuded alakriteeriumis 4 hindepunkti „10“ saamiseks. 2.23. Kolmandaks, on ekslik ka hankija väide docker-compose kasutamisest rakenduse ehitamisel. Nii nagu vaidlustaja juba vaidlustuses viitas, siis mitte üksi riigihanke alusdokumendis sätestatud kriteerium ei näinud ette rakenduse ehitamiseks docker-compose kasutamist, vaid seda tuli teha Gradle töövahendiga. [vaidlustaja ärisaladus]. 2.24. [vaidlustaja ärisaladus]. 2.25. [vaidlustaja ärisaladus]. 2.26. Lisaks veel, on vaidlustaja vastuses vaidlustusele punktis 2.4 väitnud, et samade puuduste eest ei võtnud hindamiskomisjon punkte mitmes erinevad hindamismetoodika etapis maha. Ometigi arvestades punktis 2.25 esitatut ning hindamiskriteeriumi 7 osas tehtavaid etteheiteid, ei ole hankija tegevuse ja vaidlustuses esitatud väited omavahel kooskõlas. 2.27. Nimetatust on seega tuvastatav, et hankija on vastuses vaidlustusele asunud vaidlustaja pakkumuse osas esitama uusi ja lubamatuid väiteid, mis kogumis ei vasta tegelikkusele. Vaidlustaja on hankijale üle andnud kõik vajalikku lahenduse ehitamiseks ja paigaldamiseks. 2.28. Vaidlustaja ei esita siinkohal eraldi vastuväiteid ja jätab tähelepanuta kolmanda isiku poolsed selgitused ja viited antud alakriteeriumi osas. Nimelt on kolmas isik käsitlenud alakriteeriumiga 4 seonduvaid vastuväiteid põgusalt punktides 7 ning 13, milles on väitnud, et vaidlustaja lahenduses puudus taustteenuse docker-compose või oli see puudulik. Tegemist on aga tervikus ebaõigete ja hankija antud kinnitustega vastuolus olevate väidetega. 2.29. Kolmas isik nagu ise viidanud, ei oma ligipääsu vaidlustaja proovitöö sisule ning sel põhjusel puudub kolmandal isikul ka võimalus selles osas seisukohti võtta. Oletuslike ja asjakohatute väidete 1 Mida hankija peab silmas rakendamise ehitamise all on ebaselge, kuivõrd proovitöö nõudis eraldiseisvalt taustteenuse ja esitluskihi lahenduse loomise, ehk hankija on ise jaganud lahenduse osadeks. Nimetatud kaks lahendust kogumis moodustavad aga ühtse terviku. Rakendust kui mõistet kogu hankedokumentatsiooni kohaselt antud osas ei eksisteeri, on lahenduse loomine. Seega viide hankija vastuse punktis 2.11 on ebaõige ja eksitav. 4/7  esitamine ei ole põhjendatud ning suurendab üksnes kõigi menetlusosaliste menetluskulusid, milliste tekitamist nimetatud viisil ei pea vaidlustaja siinkohal põhjendatuks.  Hankija vastuväited alakriteeriumi 7 „toimiva lahenduse loomine“ osas eksitavad 2.30. Hankija on jäänud enda vastuses seisukoha juurde, et vaidlustaja poolt esitatud lahendus ei olnud toimiv ja kasutatav lahendus. Sellisele järeldusele on hankija väidetavalt jõudnud selliselt, et on püüdnud vaidlustaja poolt esitatud lahendust ehitada ja käivitada vastavalt vaidlustaja antud juhistele. Püsti pandud lahendus aga andmete ülekannet ei võimaldanud ning andmete migratsioon ebaõnnestus, mis hankija hinnangul viitab, et lahendus ei olnud toimiv. Sellise seisukoha põhistamiseks on hankija esitanud punktis 2.16 ka veakoodi näite. 2.31. [vaidlustaja ärisaladus]. 2.32. [vaidlustaja ärisaladus]. 2.33. Edasi püüab hankija andmete puudumist seada vaidlustaja riisikoks, tunnistades küll ühelt poolt, et proovitöö ülesanne tõepoolest dump faili importi ette ei näinud (vt ka käesoleva menetlusdokumendi punktides 2.7-2.17 esitatud selgitused), kuid selgitades teiselt, et kõik pakkujad pidid sellise nõude mõistma hankija poolt teabevahetuse käigus antud selgitustest. Vaidlustaja sellega ei nõustu. 2.34. Nagu vaidlustaja juba käesoleva menetlusdokumendi punktides 2.7-2.17 kirjeldas, ei saanud hankija selgituste andmise teel hanketingimusi muuta. Kuna nimetatut ei luba teostada RHS § 46 lg 3, siis pakkujatele ei olnud seatud nõuet automaatsest dump impordist. Seega, kui hankija oleks soovinud, et lahenduse loomisel dump faili import toimuks automaatselt, oleks hankija sellise nõude pidanud riigihanke alusdokumentides ka eraldi ette nägema. Seda aga tehtud ei olnud. 2.35. Eelnevat arvesse võttes pidi hankija seega lähtuma tingimustest, mida hankija lähteandmebaasi osas tegelikult oli hanketingimustes seadnud (eesmärk ei olnud dump andmete import, vaid migratsioonitööriista loomine andmete importimiseks) ning aktsepteerima kõiki võimalikke lahendusi lähteandmebaasi andmete laadimisel. 2.36. Viidatud hankija aga teinud ei ole, jättes otseselt järgimata vaidlustaja poolt kirja pandud juhised migratsioonitööriista ehitamisel ja käivitamisel. Nimelt on vaidlustaja esitanud andmete ülekandmise osas järgmised selgitused (Lisa 1, lk 23 ja 24): [vaidlustaja ärisaladus]. 2.37. Eelviidatud lahendus oli igati kooskõlas nii hanketingimustega aga ka hankija poolt hankemenetluse käigus antud selgitustega, milles rõhutas, et pakkujad peavad endal MSSQL-i teenuse ise püsti saama ning hankija selleks pakkujatele serverit ei taga. Tegemist ei olnud proovitöö tingimuste kohaselt lubamatu lahendusega, kuivõrd tingimused automaatse impordi nõuet ei olnud hanketingimustes kehtestanud. Seda on hankija vastuses vaidlustusele ise kinnitanud. Seega kuivõrd hankija ise on pakkujatele proovitöö tarbeks andmed eksportinud, siis järelikult oli hankijal võimalus ja võimekus ka andmed tagasi importida. Hanketingimustes ei olnud antud lahendust välistatud. 2.38. [vaidlustaja ärisaladus]. 2.39. [vaidlustaja ärisaladus]. 2.40. Kolmas isik on enda vastuväidetes asunud seisukohale, et loodud lahendus pidi tervikus olema docker-compose abil paigaldatav ja käivitatav ning see lahendus peab sisaldama ka vahelesegamist mitte vajavat dump faili, millist nõuet vaidlustaja kolmanda isiku hinnangul ei täitnud. Vastav nõue kolmanda isiku väitel tuleneb proovitöö punktist 4.3.1.1.3. Võttes arvesse ka hankija poolt vastuses antud kinnitusi, sh selle kohta, et proovitöö tingimused ei näinud ette automaatset dump faili importi, siis on ebaõige kolmanda isiku väide sellisest nõudest punktis 4.3.1.1.3. Tegelikkuses tulenes antud punktist üksnes, et lahenduse loomisel tuleb arvesse võtta tellija poolt jagatud taustamaterjale, sh MSSQLi baasi väljavõtet. Viidatu ei reguleeri aga kuidagi andmete automaatse impordi nõuet. Eelnevast ei ole seega kolmanda isiku seisukohad asjakohased ja tuleb tervikus jätta tähelepanuta. 2.41. Vaidlustaja on loonud toimiva migratsioonitööriista, mis võimaldab viia andmed ühest andmebaasist teise andmebaasi. Selline lahendus on kooskõlas kõigi ärireeglite, andmemudelite ja protseduuridega, lahendus vastab kõigile hindamiskriteeriumid nõutud tingimustele, [vaidlustaja ärisaladus]. Hankija ei ole toonud välja mitte ühtegi viidet sellest, et ärireeglid, andmemudelit ja 5/7  protseduurid keelaks kasutada just sellist lahendust tulemuse saavutamisel, mida vaidlustaja kasutas. Seega on vaidlustaja täitnud kõik nõuded alakriteeriumis 7 hindepunkti „30“ saamiseks. 2.42. Lõpetuseks viitab vaidlustaja, et täiesti asjakohatud on hankija vastuse punktis 2.25 esitatud etteheited andmete lokaalse arenduse andmebaasi loomisel (millisele ka hankija ise on teabevahetuses viidanud). Hanketingimused on hankija enda kehtestatud. Kui hankija on kehtestanud tingimused, millised ei taganud hankija soovitud eesmärki, siis ei ole hankija võimalik teha selles osas etteheiteid pakkujatele. Hankija on enda kehtestatud tingimusi kohustatud järgima. Pakkujad ei pidanud küsima hankijalt selgitusi olukorras, kus järgitud on hankija poolt kehtestatud nõudeid. Oluline on rõhutada, et hankes osalenud pakkujad ei ole vastloodud ettevõtted, vaid mitmeid aastaid riigi tellimusi täitnud pakkujad, kes on teadlikud sellest, kuidas hanketingimusi mõista. Käesoleval juhul on aga hankija olnud see, kes enda kehtestatud tingimustest ei ole kinni pidanud ning asunud andma tingimustele tõlgendusi ja nõudeid, milliseid aga tingimustest tegelikult üldse ei tule. 3. MENETLUSKULUDE TAOTLUS 3.1. RHS § 199 lg 1 kohaselt lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks tuleb vaidlustuskomisjonile kirjalikus menetluses hiljemalt RHS 196 lg 3 sätestatud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks esitada taotlus koos kulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. 3.2. Käesolevaga esitab vaidlustaja vaidlustuskomisjonile menetluskulude nimekirja, paludes vaidlustuskomisjonil RHS §-des 198 ja 199 alusel välja mõista riigihanke nr 272053 vaidlustamisel tekkinud menetluskulud. 3.3. Vaidlustaja on vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid järgnevalt: 1) riigilõiv 1280 eurot (vt vaidlustuse lisa); 2) lepingulise esindaja kulud summas 2800,60 eurot (ilma käibemaksuta). Kuupäev Töötaja Kommentaarid Hind Kestvus Summa 10.06.2024 Keidi Kõiv materjalidega tutvumine (kliendi esitatud 185,00 1,00 185,00 materjalidega tutvumine, suhtlus kliendiga) 11.06.2024 Keidi Kõiv menetlusdokumendi koostamine (nõudepidamine 185,00 1,20 222,00 kliendiga vaidlustuse esitamise osas) 11.06.2024 Keidi Kõiv menetlusdokumendi koostamine (vaidlustuse 185,00 5,00 925,00 koostamine, kaetud versiooni koostamine, VaKole esitamine) 24.06.2024 Keidi Kõiv materjalidega tutvumine (hankija ja kolmanda 185,00 0,75 138,75 isiku vastusega tutvumine) 25.06.2024 Keidi Kõiv menetlusdokumendi koostamine (vastuse 185,00 5,69 1052,65 koostamine hankija ja kolmanda isiku seisukohtadele, seisukohtade arutelu kliendiga) 26.06.2024 Keidi Kõiv menetlusdokumendi koostamine (infovahetus 185,00 2,50 462,50 kliendiga, seisukoha täiendamine, kaetud versiooni koostamine menetluskulude nimekirja koostamine, VAKO-le esitamine) menetlusdokumendi koostamine (vastuse 16,14 2985,90 koostamine hankija ja kolmanda isiku seisukohtadele) Koos KM- 3642,80 ga 3.4. Seega on vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulud kokku 4265,90 eurot, mille palub vaidlustaja välja mõista hankijalt. Kõik kulutused on olnud põhjendatud ja mõistlikud. Vaidlustaja lepinguline esindaja kinnitab, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. 6/7  3.5. Lähtudes eeltoodust palub vaidlustaja mõista Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt (TEHIK) Net Group OÜ kasuks välja vaidlustusmenetluse kulud kokku summas 4265,90 eurot. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv vandeadvokaat Net Group OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1) Proovitöö lahendus ja kirjeldus – KONF! 2) Veakoodi täislogi – KONF! 7/7