Hankija vastus

JeweLex Advokaadibüroo Riigihangete vaidlustuskomisjon Saadetud digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressitele: [email protected]; [email protected]; [email protected] 26.06.2024.a. Vaidlustus 12.2-10/116 (Riigihange „Kiviõli kaugküttepiirkonnas soojuse ost 2026-2038“, viitenumber 279899) Hankija: AS Kiviõli Soojus Registrikood 10245027 Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Aasa tn 19, 43125 E-post: [email protected] Vastutav isik: juhatuse liige Vladimir Tšikul Hankija lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hillar Villers JeweLex Advokaadibüroo OÜ Asukoht: Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41531 Ida-Virumaa Telefon: + 372 337 6767 GSM: + 372 5082311 E-postiaadress: [email protected]; Vaidlustaja KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING Registrikood 12453072 Turu tn 3, Kiviõli linn, 43125 Lüganuse vald, Ida-Viru maakond Vaidlustaja lepingulised esindajad: Vandeadvokaat Veiko Viisileht Vandeadvokaat Maksim Kozlov Advokaadibüroo LINKLaw Telliskivi 60/2, 10412 Tallinn E-post: [email protected] E-post: [email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE Hankija taotlused 1. Jätta vaidlustaja vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 2. Kõik vaidlustuse kulud jätta vaidlustaja kanda ning mõista RHS § 198 lg 3 alusel hankija poolt vaidlustusmenetluses kantavad lepingulise esindaja kulud välja vaidlustajalt. I MENETLUSE SENINE KÄIK JA ASJAOLUD 1.1. AS Kiviõli Soojus (tekstis ka hankija) viib läbi riigihanget „Kiviõli kaugküttepiirkonnas soojuse ost 2026-2038“, (viitenumber 279899) (tekstis ka Hange). JeweLex Advokaadibüroo OÜ Keskväljak 4 Registrikood: 12412334 Tel: +372 337 6767 [email protected] 41531 Jõhvi linn, Jõhvi vald KMKR: EE101607797 Faks: + 372 337 6707 [email protected] Ida-Virumaa, Eesti a/a 221056739476 Swedbank www.jewelex.ee a/a 10220215989223 SEB Pank 1.2. 19.06.2024.a. esitas KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING (tekstis ka vaidlustaja) Hankes vaidlustuse (tekstis ka Vaidlustus) riigihangete vaidlustuskomisjonile (tekstis ka VAKO), millega vaidlustas osaliselt hankedokumentide tingimused. 1.3. VAKO on informeerinud hankijat Vaidlustuse esitamisest ja nõudis kirjaliku vastuse ja asja lahendamiseks vajalike dokumentide esitamist 3 tööpäeva jooksul, so hiljemalt 26.06.2024.a. Hankija leiab, et Vaidlustus on alusetu, sisuliselt põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Hankija vaidleb Vaidlustusele vastu täies ulatuses ning esitab kooskõlas Riigihangete seaduse (tekstis ka RHS) § 194 lg 5 käesolevaga kirjaliku vastuse. II HANKIJA VASTUVÄITED VAIDLUSTUSELE 2.1. Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et Hanke ese ja eesmärk on vastuolus Hanke aluseks olevate õigusaktidega, sh KKütS’i, RHS’i, KliM Määrusega ja MKM Määrusega. Hanke läbiviimine baseerubki eelkõige KliM Määrusel, millise kohaselt ehitataks Käitis. Vaidlustaja on ekslikul seisukohal, et soojusvarustuse hanke eesmärgiks on vaid see, et edukas pakkuja saaks toetuse ja ehitaks uue käitise. Hanke eesmärgiks on Kiviõli linna kaugkütte lahti sidumine põlevkivitööstusest taastuvatel energiaallikatel põhinevast energiatõhusast käitisest toodetava soojusenergia ost. Samuti ei ole Hanke tingimused vastuolus KKütS § 1 lg 2 sätestatuga. 2.2. Hankija ei nõustu Vaidlustuse punktides 7 - 9 tooduga. RHAD ei välistagi Hankes pakkumuse tegemist ilma Klim Määruses toodud toetust kasutamata (p. 2.3.). Kas ja millistel tingimustel pakkuja(d) soovib/ei soovi toetust (sh osaliselt) kasutada jääb pakkuja otsustada. RHAD p. 3.1. kohaselt peab pakkuja ainult vastama KliM Määruses ja KKütS sätestatud soojuse tootjale kehtestatud nõuetele. 2.3. Ekslik on Vaidlustuse p. 10 toodud seisukoht, et hankija on kitsendanud Hanke tingimusi alusetult ja põhjendamatult karmimalt kui isegi KliM Määrus sätestab. Hankija sisuliseks eesmärgiks Hankes ei ole eduka pakkuja poolt toetuse saamine (nimetatut toetab ka RHAD p. 2.3.). Samuti on järgitud nii KKütS § 1 lg 2 ja § 141 ning RHS § 3 p-des 1-3 ja 5 sätestatut. Pigem annab Hange just laiapõhisema võimaluse konkurentsi efektiivseks ärakasutamiseks. Lisaks märgib hankija, et ostetava soojuse hinna kooskõlastab Konkurentsiamet (RHAD p. 12.2. ja 12.3.). Seega ei esine minetusi ka rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise osas. Samuti ei nõustu hankija Vaidlustuse p. 11 toodud hinnanguga. Vaidlustaja poolt pakkumuse esitamine Hankes ei ole millegagi piiratud ega välistatud. Eriti arvestades Vaidlustuse p. 3 toodut (vaidlustaja omab soojusenergia tootmisel vastavat tausta, võimekust ja teadmisi). Hankija on ka seisukohal, et Vaidlustuse esitamisega on vaidlustaja sisuline eesmärk Hanke tingimuste muutmine selliselt, et vaidlustaja saaks põhjendamatu konkurentsieelise, kuna tal on juba olemasolev soojusenergia tootmise ettevõte Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Kiviõli linnas. 2.4. Vaidlustuse p. 12 toodu on hüpoteetiline käsitlus ja ei ole millegagi tõendatud. Samuti on vaidlustaja ekslikul seisukohal (Vaidlustuse p. 13), et HD p. 4.1. ja TK p 2.3. on vaidlustaja õiguseid ja huve otseselt kahjustav, põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Hankija rõhutab 2  veelkordselt, et vaidlustajal on võimalus teiste isikutega võrdsetel tingimustel esitada hankes pakkumus, kuid lubatav ei ole Hanke tingimustega vaidlustajale konkurentsieelise loomine. 2.5. Vaidlustaja on Vaidlustuse p-s 14 ekslikul seisukohal, et HD p. 4.1. nõue on vastuolus MKM Määruse §-s 11 tooduga. Ka nimetatud sätte lg 1 p. 1 käsitleb tehnoloogilisi eeldusi. 2.6. Vaidlustuse p. 15-20 nähtub temaatika, et vaidlustaja probleemkohaks on põlevkivitöötlemise uttegaasist toodetud soojus, millist vaidlustaja sooviks müüa hankijale. Hanke korraldamisel ja selle soojuse tootmise energiaallikate määramisel on hankija lähtunud eelkõige KliM Määruse nõuetest, sest vastasel juhul muutuks KliM Määrus olemuslikult sisutuks. Klim Määruse kohaselt peab hankija läbi viima riigihanke (nt § 4 p 2, § 12 lg 1) mitte vaidlustaja poolt käsitletava ostumenetluse. Üldteadaolevalt viiakse riigihange läbi RHS alusel. Energiaallikate osas märgib hankija, et Hankes on käsitletud taastuvenergiaallikaid (RHAD p. 2.1. ja 2.2., TK p. 3.1.). KliM määruse § 4 p 4 sätestab, et taastuvenergia on – elektrituruseaduse § 57 lõikes 1 nimetatud taastuvatest allikatest toodetud energia Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001/EL artikli 2 punkti 1 tähenduses. Elektrituruseaduse § 57 lg 1 sätestab, et taastuvad energiaallikad on vesi, tuul, päike, laine, tõus- mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Uttegaasi ei käsitleta taastuva energiaallikana. Seoses konkursi avalikkusega märgib hankija, et Hange ongi avalik, avatud ja ei esine mittediskrimineerivaid tingimusi (sh ei saa vaidlustajale konkurentsieelise mitteloomist Hanke tingimustega käsitleda diskrimineerimisena). 2.7. Vaidlustuse p. 21 osas märgib hankija, et termin „ehitamine“ hõlmab erinevaid tegevusi (EhS § 4). Kui vaidlustaja eesmärgiks on ehitada taastuva(te) energiaallika(te) põhine soojuse tootmise käitis, siis selleks takistused puuduvad. 2.8. Vaidlustuse p-de 22-25 osas märgib hankija, et käitises toodetava ja planeeritava ostetava soojuse koguse määramisel lähtus Hankija järgmistest eesmärkidest:  Tarbijate soojusenergia maksumuse hoidmine võimalikult madalal tasemel, mida on võimalik saavutada vaidlustaja tootmistegevusest tuleneva odava jääksoojuse võimalikult pikaajalise kasutamisega.  Tarbijate soojusvarustuse sõltuvuse vähendamine ainult põlevkiviõli tootmisest ja Kiviõli linna energiajulgeoleku suurendamine.  ELi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ning Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks EL kliimaneutraalsele majandusele ülemineku saavutamine. 7 MW võimsusega käitise aastane soojustoodang koguses 12 000 MWh aastas on arvestatud lähtuvalt sellest, et käitis võib koosneda ka kahest plokist 3 MW ja 4 MW (võimalikud on ka muud paigutusvariandid üksuste tehnilised omadused). Kütteperioodi keskmine soojuskoormus ehitatavale käitisele arvestatuna on 2,3 - 3,5 MW (maksimaalselt 5,0 MW, minimaalselt 1,7 MW). Vaidlustaja poolt soojusvõimsuse perioodidel vähenemisel peab käitus tagama võimsuse 3  vähemalt 7 MW, mis katab soojusvõrgu baaskoormuse. Tippkoormused kaetakse hankija katlamaja võimsusega. Soojuskoormus välistemperatuuri - 23 kraadi juures on 11,5 – 12,0 MW. Ka Hanke dokumentide koosseisus oleva Lepingu projekti p 3.1 näeb ette käitises toodetava ja ostetud soojuse koguse muutmise, lähtudes mõlemast soojusallikast (käitis ja vaidlustaja tootmisüksus) müüdud soojuse maksumuse võrdlusest. Hankija garanteerib soojuse ost koguses 12 000 MWh aastas t käitisest Konkurentsiosakonnaga kooskõlastatud hinnaga (kahe aasta pärast) ja kui vaidlustajale on kooskõlastatud kõrgem hind kui käitises toodetavale, ostja suurendab soojuse ostmist suuremas mahus kui 12 000 MWh. Sama kehtib ka vaidlustaja tegevuse lõpetamise kohta. Seega on vaidlustaja ekslikul seisukohal, et ühelgi mõistlikul, majandustegevuses tegutseval ettevõtjal, ei ole võimalik pakkumust esitada. Samuti üldteadaolevalt on igasugune ettevõtja majandustegevus paratamatult seotud äririskiga. 2.9. Vaidlustuse p-de 26-29 osas märgib hankija, et ei ole jätnud järgimata RHS § 3 sätestatud põhimõtteid ja vaidlustaja vastupidised seisukohad on alusetud. Kas pakkuja kasutab KliM Määruses sätestatud toetuse saamise võimalust või mitte, jääb pakkuja otsustada. Kõik vastavad võimalused on olemas (sh vaidlustajal). Energiaallikatega seonduvat on vastustaja käsitlenud käesoleva vastuse p. 2.6. Kokkuvõtvalt on hankija seisukohal, et vaidlustuse rahuldamiseks puudub alus. Eriti veel kus Vaidlustus on üldsõnaline, viitab üldistele normidele ning Vaidlustusest nähtuvalt soovib vaidlustaja Hanke tingimuste muutmist enda vajadustele/võimalustele vastavaks. III Menetluslikud küsimused 3.1. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega. Hankija on seisukohal, et istungi korraldamine ei ole vajalik. 3.2. Hankija palub RHS § 198 lg 3 alusel mõista hankija poolt kantavad lepingulise esindaja kulud välja vaidlustajalt. Austusega, Hankija lepinguline esindaja (volikiri lisatud) [allkirjastatud digitaalallkirjaga] Hillar Villers Vandeadvokaat 4