Tulemusvaldkondade „Tõhus riik", „Keskkond" ja "Transport" 2023. aasta tulemusaruannete kinnitamine

2023 Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusaruanne 31.05.2024 Sisukord 1.Tulemusvaldkond „Tõhus riik“ ülevaade 3 Tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed 4 Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 5 Olukorra lühianalüüs 6 2. Riigi rahanduse programm 10 Programmi kulud tegevuste lõikes 10 Programmi mõõdikud ja sihttasemed 11 Olukorra analüüs 12 Programmi tegevuste täitmiste analüüs 14 3. Halduspoliitika programm 29 Programmi kulud tegevuste lõikes 29 Programmi mõõdikud ja sihttasemed 30 Olukorra analüüs 30 Programmi tegevuste täitmise analüüs 35 4. Finantspoliitika programm 53 Programmi kulud tegevuste lõikes 53 Programmi mõõdikud ja sihttasemed 54 Olukorra analüüs 55 Programmi tegevuste täitmise analüüs 61 5. Arhiivindusprogramm 72 Programmi kulud tegevuste lõikes 72 Programmi mõõdikud ja sihttasemed 72 Olukorra analüüs 73 Programmi meetmete täitmise analüüs 73 6. Regionaalpoliitika programm 76 Programmi kulud tegevuste lõikes 76 Programmi mõõdikud ja sihttasemed 76 Olukorra analüüs 77 Programmi tegevuste täitmise analüüs 82 7. Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programm 92 Programmi kulud tegevuste lõikes 92 1 Programmi mõõdikud ja sihttasemed 93 Olukorra analüüs 93 Programmi tegevuste täitmise analüüs 94 2 1.Tulemusvaldkond „Tõhus riik“ ülevaade Joonis 1. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ programmid ja eesmärgid. Tõhusa riigi tulemusvaldkonda panustasid ühtse eesmärgi nimel 2023. aastal kuus programmi: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine, Finantspoliitika, Riigi rahandus, Halduspoliitika, Regionaalpoliitika ja Arhiivindus. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamise eest vastutavad riigisekretär, rahandusminister, regionaal- ja põllumajandusminister ja haridusminister. Käesolev tulemusaruanne kajastab Rahandusministeeriumi valitsemisala 2023. aasta tegevusi, tulemusi ja kulusid. Tabel 1. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ seos strateegia „Eesti 2035“ sihtidega. Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ sihid: Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, MAJANDUS pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades. Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. 3  Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. RIIGIVALITSEMINE Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Õigus- ja maksukeskkond ning valitsemiskorraldus soosivad ühiskonna sidusust, uute lahenduste kasutuselevõttu, innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele. Eesti on usaldusväärne riik oma kodanikele ning väärtustatud partner rahvusvahelises suhtluses. Riigi valitsemine on avatud ehk võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on inimesekeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad osaleda oluliste otsuste tegemisel. Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust. Tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Tabel 2. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027 Tegelik Sihttase Valitsussektori töötajate osakaal tööealises 14,8 14,9 15,2 15,6 15,7 15,8 15,2 15,2 15,2 15,2 15,2 elanikkonnas 20-64 (ei kasva), % Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-st (ei kasva), 39,3 39,1 44,9 41,9 39,8 43,5 43,1 43,1 42,6 42,4 41,6 % Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta 55,3 57,8 59,5 64,4 >66 >67 >68 >69 >70 EL keskmisest, % Täidesaatva võimu 6,7 6,6 /kasvab/ /kasvab/ suutlikkus1 1 Executive Capacity http://www.sgi-network.org/2019/Governance/Executive_Capacity 4 Joonised 2 ja 3. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ mõõdikud Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas (20—64 aastat) suurenes kolmandat aastat järjest üle sihttaseme, kuna tööealine elanikkond väheneb, samas valitsussektori töötajate arv kasvab. 2023. aastal suurenes 20-64. aastaste vanusegrupis elanikkond ligi 18 000 inimese võrra ning valitsussektori töötajate arv kasvas 3 000 teenistuja võrra. Avaliku sektori väike kasv 2022. aastal tähendas eelkõige nende inimeste lisandumist, keda meie ühiskond vajab ja ootab – õpetajad, sotsiaalvaldkonna töötajad omavalitsustes, meditsiinipersonal jt. Hoolimata Ukraina sõjast tulenenud töökoormuse kasvust on riigiasutused suutnud oma tööd optimeerida. 2023. aasta avaliku sektori andmed täpsustuvad 2024. aasta suveks. Valitsussektori 2023. aasta kulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist kasvas võrdluses 2022. aasta näitajaga tuginedes riigieelarvega kehtestatud mitmetele täiendavatele meetmetele. Näiteks suurendati laste- ja peretoetuseid, pensione, kõrghariduse rahastamist, toetati lisarahaga eestikeelsele haridusele üleminekut ning tõsteti ennaktempos õpetajate, kultuuritöötajate ja siseturvalisuse eest seisvate töötajate palgafondi. Jätkuvalt on kõrgel, 3 protsenti sisemajanduse koguproduktist, tasemel kaitsekulud ja jätkatakse suuremahulisi investeeringuid energiajulgeolekusse. Valitsussektori kulud kasvasid 2023. aastal 14,5 protsenti, kuid sisemajanduse koguprodukti maht kasvas samal ajal vaid 4,6 protsenti, mistõttu valitsussektori kulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktis on pöördunud kasvule ning ületab 2022. aasta kasvutempost 4,8 protsendi võrra. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tabel 3. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ Rahandusministeeriumi valitsemisala 2023. aasta eelarve täitmise ülevaade. Tulemusvaldkond Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine TÕHUS RIIK Rahandusministeeriumi valitsemisala 376 596 268 362 206 369 366 052 625 programmide kulud kokku Arhiivindusprogramm 9 823 10 924 9 607 Regionaalpoliitika 59 202 594 51 316 238 programm 5  Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse 26 369 28 177 17 951 toetamise programm Olukorra lühianalüüs Positiivsed arengud • Riigi rahanduse valdkonnas on reitinguagentuuride hinnangud eelneva aastaga võrreldes punkti võrra langenud, mis on tinginud möödunud aasta valitsussektori eelarvepuudujäägist. Samas tugev riigijuhtimine, tugevad institutsioonid koos kuulumisega Euroopa Liitu ja euroalasse, jätkuvalt usaldusväärne eelarvepoliitika koos madala võlakoormusega ja netolaenuandja positsioon aitavad lähiajal Eesti majanduse suunata tagasi tõusule. • Maksude laekumine oli varasema aastaga võrreldes seitse protsenti suurem, kuid jäi oodatust väiksemaks. Eelarveprognoos täitus 99 protsendiliselt. Oodatust enam laekus füüsilise isiku tulumaksu (151 miljonit eurot), juriidilise isiku tulumaksu (117 miljonit eurot) ning alkoholiaktsiisi (3 miljonit eurot). Vähem laekus käibemaksu (288 miljonit eurot), tubakaaktsiisi (22 miljonit eurot), sotsiaalmaksu (22 miljonit eurot) ning kütuseaktsiisi (18 miljonit eurot). • Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus) oli heal tasemel, sest puudusid suure mõjuga maksumuudatused. Küll aga jõustusid mitmed väiksema mõjuga maksumuudatused: tõusid maksuvaba tulu ja tubakaaktsiis, tõsteti käibemaksu 20 protsendilt 22 protsendini, platvormihalduritel tekkis kohustus avalikustada info nende poolt teenitud tulu kohta. • Halduspoliitika valdkonnas avaldati riigireformi analüüs, valmisid uuringud rollide ja hoiakute kohta avalikus sektoris ning ministeeriumite info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste arendusteenuste toimemudelite osas ning eri sektorite palgauuringud. Riigihangete valdkonnas valmisid väärtuspõhiste riigihangete põhimõtted. Avati kaks riigimaja, Pärnus ja Valgas. • Statistikaametil oli koostöös asutustega prioriteetseks tegevuseks andmekogude kirjeldamise toetamine, lisaks täiendati ja uuendati Euroopa Liidu ühtlustatud ja kohustusliku statistika koosseisu, et viia seda paremasse kooskõlla viimastel aastatel muutunud sotsiaalse ja majanduskeskkonnaga ning hinnata rohepöörde tegevuste tulemuslikkust, Euroopa tööturul ja rahvastikus toimuvaid muutusi. Lisaks koostati Eesti seisukohad Euroopa statistika määruse muutmise, Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse ja ettevõtete tööturustatistika määruse eelnõule. • Finantspoliitika valdkonnas on üle võtmisel Euroopa kestlikkusaruandluse standardid, käimas või lõppenud on Euroopa Liidu direktiivide arutelud, millega kehtestatakse uuenenud pankade kapitalinõuded. Avaldati kriisiohjamisraamistik ja muud meetmed, et tagada suurem hoiusekindlus ebastabiilses majandusolukorras. Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus SKP lisandväärtuses on tõusnud võrreldes möödunud aastaga (4,6 protsenti) kuuele protsendile. Eesti pangandussektor on endiselt tugev ning valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi toetama. • Arhiivinduses väärivad 2023. aasta saavutustest esiletõstmist ennekõike kaks valdkonda. Esiteks jõuti vahefinišini mitme keskse arendusega, sealhulgas avati arhiivi infosüsteemi uus avalik liides ning 6  fotode-filmide-helide avaliku juurdepääsusüsteemi rolli võttis üle Meediateek. Liiguti edasi ka filmipärandi voogedastusplatvormiga Arkaader, millele lisandus nt filmide ajajoon ja ingliskeelne osa. Nimetatud arendused võeti arhiivi klientide poolt hästi vastu. • Teiseks liiguti Arhiivindusprogrammi raames jõudsalt edasi suuremahuliste digiteerimisprojektidega. Rahvusarhiiv juhtis aastail 2018–2023 kokku seitset nn massdigiteerimisprojekti, mille raames digiteeriti 22 erineva mäluasutuse 6,6 mln kaadrit dokumendipärandit, lisaks 245 tundi filme ja 167 tuhat fotonegatiivi. Projektide tulemusena jõudis avalikkuseni tohutu hulk senitundmatut kultuuripärandit. Just digiteerimine annab võimaluse uuteks arendusteks, millistest suurimat uut avalikku hüve pakub ülalmainitud Arkaader. • ÜKP rakenduskava 2021–2027 regionaaltoetuste ettevalmistusperiood jõudis 2023. aastaga lõpule, Aastal 2023 avanesid enamike uute regionaalmeetmete taotlusvoorud mille eelarve kokku on 186 mln €. Perioodil 2024–2027 avanevad toetuste taotlusvoorud veel 62 mln € mahus. • Ruumilise planeerimise valdkonnas jõustusid 2023. aastal riigile oluliste ehitiste ja tuuleparkide kiiremat arendamist võimaldavad planeerimisseaduse muudatused ning harjutusväljade kiiremat arendamist võimaldavad relvaseaduse muudatused. Ruumilise planeerimise valdkonna edasiseks arendamiseks koostati planeerimisseaduse väljatöötamiskavatsus ja selle alusuuringud2. Lisaks digiteeriti 15% Eestis kehtivatest planeeringutest planeeringute kesksesse andmekogusse. Projekt jätkub aastatel 2024-2026, et digiteerida kõik kehtivad planeeringud. • Valitsus võttis 2023. aasta koalitsioonileppega üheks prioriteediks riigi ettevõtlustoetuste regionaalset tasakaalu suurendava mõju. Kokku on lepitud, et vähemalt 40 protsenti struktuurivahendite rakenduskava 2021-2027 ettevõtluse arengule ning keskkonnahoidlikkusele suunatud ettevõtlustoetustest peab jõudma väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi. • Kvaliteetse elukeskkonna saavutamiseks loodi Riigikantseleisse 24.01.2022 rohepoliitika koordinatsioonimeeskond, kes koostöös ministeeriumidega töötas välja rohepoliitika kesksed eesmärgid ning koostas tegevusplaani aastateks 2023–2025, milles on esile toodud kõige olulisemad tegevused rohepöörde pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Tegevusplaan esitati Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks peale kevadisi valimisi 2023. Lisaks sellele töötati välja rohepöörde kesksed kommunikatsioonisõnumid, valdkonda puudutav sõnastik ning toetav taustamaterjal, mis moodustavad ühe olulise aluse ühtseks kommunikatsiooniks rohepoliitika elluviimisel. • Rohepöörde üks olulisi osi on taastuvenergia 100% eesmärgi saavutamine aastaks 2030. Sellega seonduvalt tehti rohepoliitika koordinatsioonimeeskonna juhtimisel taastuvenergia arendamise kiirendamise audit, mille raames tuvastati kitsaskohad päikese- ja tuuleparkide arendamisega seotud haldusmenetluste läbiviimisel. Auditisse panustasid Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium koos valitsemisala asutustega. Auditi tulemusena algatati vajalike seadusandlike aktide muutmine, millest osa kiideti heaks elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega. Terviklik seadusandlik pakett saadeti kooskõlastusringile peale uue valitsuse moodustamist (aprillis 2023). 2 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/ 7 • Usaldusväärse riigi alasihi saavutamisele aitab kaasa tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu väljatöötamine – seaduseelnõu, mille jõustumisel suureneb Eesti suutlikkus kriisideks valmistuda ja neid lahendada ning riigi teadlikkus kriisidest. • Strateegia „Eesti 2035“ elluviimiseks uudse kaasamislahenduse (arvamusrännak) katsetamine aitab kaasa uuendusmeelse, usaldusväärse ja inimesekeskse riigi sihi saavutamisele. Väljakutsed • Pandeemiakriisi ja Venemaa alustatud sõja mõjude leevendamismeetmed on eelarve viinud tänaseks pretsedenditusse puudujääki. Puudujäägi vähendamine ja fiskaalselt jätkusuutlikule rajale naasmine on riigi pikemaajaliste eesmärkide saavutamise huvides oluline. • Personalipoliitikas on jätkuvaks probleemiks elanike, sealhulgas tööealiste elanike demograafiline vähenemise ja vananemise trend ning erinevad kriisiolukorrad. Rahvastikuprognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond aastaks 2040 umbes kuus protsenti. Samas valitsussektori töötajate arv on viimasel kümnendil suurenenud ligi 1 440 inimese võrra. Valitsussektor moodustas 2022. aastal tööealisest elanikkonnast 16 protsenti ning tööhõivest üheksa protsenti. • 2023. aasta jätkus Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide valguses. Venemaa suhtes võeti vastu kolm täiendavat sanktsioonipaketti, mis kõik sisaldasid täiendavaid kaubasanktsioone. Sanktsioonikontrollid moodustavad umbes poole tolli kontrollimahust ning sanktsioonidest möödahiilimise skeemid on muutunud keerulisemaks ja kontrollid pikaajalisemaks. • Finantspoliitika vallas on lähiaastate väljakutse, kuidas arendada Euroopa ja Eesti kapitaliturge. Selleks, et Euroopa areneks ja suudaks rahastada oma rohe-eesmärke, digitaliseerimist, innovatsiooni ning kaitsevajadusi on investeeringuteks vaja väga palju raha. Seda ei saa teenindada ainuüksi pangalaenude ja riigieelarvetega, vaja on edendada Euroopa kapitaliturge. Palju sellest tööst ja arengust toimub Euroopa Liidu tasemel, kuid tuleb üle võtta Eesti õigusesse. • Väljakutsena võib Arhiivindusprogrammis esile tuua arhiivieeskirja kaasajastamise vajaduse, et toetada digiainese võimalikult lihtsat ja automatiseeritud üleandmist arhiivi, mis aitaks vähendada asutuste arhiivinduslikku halduskoormust. • Kohaliku omavalitsuse valmidus kaasas käia ühiskonna ja riigi arengust tulenevate väljakutsetega, näiteks linnastumine, tööealise elanikkonna vähenemine ja vananemine, rohepööre. Tagajärjeks on nendes piirkondades väiksem maksutulu laekumine, ebavõrdne ja raskendatud teenuste pakkumine, laialivalgumisest tingitud suurem keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud kulud elaniku kohta. • Haldusterritoriaalse reformi järel omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi suurendamine. • Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud ELi ja OECD riikidega võrdluses suured. • Rohepoliitika on kujunenud Euroopa Liidus, sh Eestis strateegilise planeerimise ja tegevuste elluviimise üheks oluliseks aluspõhimõtteks. Selleks on oluline, et Vabariigi Valitsuse tegevused rohepöörde 8  elluviimisel oleksid üheselt mõistetavad, valdkondlikud eesmärgid toetaksid riigiüleseid rohepoliitika sihte ning tagatud oleks riigiülene ühtne tegevusplaan ja kommunikatsioon. • Toetus Euroopa Liidule püsib kõrge, kuid inimeste osalustunne Euroopa Liidu otsustusprotsessis on väike võrreldes teiste liikmesriikidega (Eurobarometer). Venemaa sõjaga Ukraina vastu ja ka Ukraina Euroopa-pürgimustega kaasnev geopoliitiline nihe toob kaasa arutelud nii Euroopa koostöövormi ja - valdkondade, otsustusprotsessi tõhususe kui ka Euroopa poliitilise koostöö struktureerimise üle, mis on Eesti huvidele elulise tähtsusega. Eesti eksperditeadmised, nähtavus ja kohalolek Euroopa Liidu institutsioonides peab kasvama hästi mõtestatud rahvusvahelise personalipoliitika kaudu. 2024. aastal toimuvad taas Euroopa Parlamendi valimised, mil tehakse strateegilised valikud järgnevaks viieks aastaks ning kujundatakse järgmise Euroopa Komisjoni koosseisu tööprogramm. 2025. aastal esitatakse uus pikaajalise eelarve ettepanek, millest sõltuvad võtmetähtsusega investeeringud ja välisühendused. Kümnendi lõpus on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, mille planeerimist ja ettevalmistamist tuleb alustada aegsasti (2026). 9 2. Riigi rahanduse programm Programmi eesmärk Kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav riigi rahandus Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutaja Maksu- ja Tolliamet Rahandusministeerium koos maksu- ja tolliametiga tagab kestliku ja majandustsüklit tasakaalustava riigi rahanduse, mis võimaldab pakkuda elanikkonnale vajalikke teenuseid ja hoida majanduskeskkonda konkurentsivõimelisena. Programmi raames kujundatakse ja rakendatakse eelarvepoliitikat ning maksu- ja tollipoliitikat, mis toetavad riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist, tagades seejuures riigi ressursside suunamise elanikele parima väärtuse loomisse. Programmi kulud tegevuste lõikes Joonis 5. Riigi rahanduse programmi kulud 2023. aastal tegevuste lõikes, eurot. Programmi lõplik eelarve jagunes 2023. aastal selliselt, et 33 protsenti eelarvevahenditest oli maksu- ja tolliameti ning 67 protsenti rahandusministeeriumi kasutada. Eelarvepoliitika kujundamise kulud sisaldavad lisaks ametikoha ressurssidele struktuurivahendite tehnilise abi vahendamist sihtasutustele ning riigi rahaasjade korraldamise ja järelevalve kulud sisaldavad muuhulgas Eesti riigi poolt võetud laenudelt makstavaid intressikulusid. 10 Maksu- ja tolliamet täitis eelarve 95 ning rahandusministeerium 164 protsendiliselt. Riigi rahaasjade korraldamise ja järelevalve tegevuse eelarve täitmine on kavandatust suurem kasvanud intressikulude tõttu. Intressikulude 2023. aasta eelarve oli 98,8 mln eurot, täitmine 178 mln eurot, põhjuseks turuintressimäärade tõus. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Tabel 4. Riigi rahanduse programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. Riigi rahanduse 2023 2024 2025 2026 2027 2018 2019 2020 2021 2022 2023 programmi mõõdikud Sihttase Valitsussektori struktuurne -1,3 -0,6 -4,4 -4,7 -1,1 -1,3 -1,2 -1,2 -1,0 -1,0 -1,0 eelarvepositsioon, % SKPst Maksude osakaal 32,9 33,3 33,3 33,8 32,9 34,0 33,3 33,8 34,6 34,8 35,0 SKPst, % Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt EK metoodikale võrreldes 5,4 6,7 9,3 - - 3,1 3,1 3,1 3,1 2,4 potentsiaalse majanduskasvuga, %, < Likviidsete finantsreservide 7,0 8,0 12,0 9,9 11,1 9,3 7,3 5,8 5,7 5,5 5,4 osakaal SKPst, %, > Võlakoormus (osakaal 8,2 8,5 18,6 17,8 18,5 19,6 19,4 20,9 22,0 22,1 21,9 SKP-st, %) Eelarvepoliitika pikaajaline madala madala madala madala madala madala madala madala madala madala jätkusuutlikkus (EK riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga hinnang) Joonised 6 ja 7. Riigi rahanduse programmi valitud mõõdikute visuaal 11 Olukorra analüüs Areng hea või väga hea: ➢ Maksu- ja tolliametile tasuti 2023. aastal kokku 12,8 miljardit eurot ehk aasta varasemaga võrreldes 7,3 protsenti enam makse. Eelarveprognoos täitus 99,1 protsendiliselt. Majanduslangusele vaatamata toetas tugev tööturg 2023. aastal tööjõumaksude tasumist. Palgafond kasvas 2023. aastal aastases võrdluses 11 protsenti. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas 20 protsenti võrreldes 2022. aastaga, enim kasvas krediidiasutuste avansilise tulumaksu deklareerimine (135 protsenti). Käibemaksu tasumist pärssisid halvenenud majandusolud, madal kindlustunne ning euribori tõus. Aktsiiside tasumine pöördus kasvule aktsiisitõusu eelse varumise tõttu. 2023. aasta keerulistes majandusoludes kerkis maksuvõlg tunamullusega võrreldes 7 protsenti, mis vähendas kogutud maksutulu. Aktsiisidest üllatas 2023. aasta lõpus alkoholiaktsiisi tasumine, mis suurenes aasta lõpus tänu aktsiisitõusu eelsele varumisele. ➢ Riigi rahanduse valdkonnas on mitmed reitinguagentuurid andnud hinnangu, et Eesti majandus on kriisidele hästi vastu pidanud. Eesti juhib jätkuvalt juba kümme aastat järjest USA mõttekoja Tax Foundation OECD riikide maksude konkurentsivõime indeksit. Eesti tugevustena tuuakse välja laia käibemaksubaasi ja maksude maksmisega seotud madalat halduskoormust võrreldes teiste riikidega. Positiivseks peab Tax Foundation ka seda, et Eestis sõltub maamaksu suurus ainult maa hinnast, võtmata arvesse maal paiknevate ehitiste väärtust. Eesti nõrkusena tuuakse välja madal maksulepingute arv – Eestil on need sõlmitud 62 riigiga, kui OECD keskmine on 75. ➢ Eesti elanike maksutahe paranes kolmandat aastat järjest. 91 protsenti elanikest tunneb, et maksude tasumine on nende kui kodanike tähtis kohus ning 94 protsenti elanikest tasub enda sõnul maksud alati korrektselt ära. ➢ Tolli valdkonnas on poliitika raskuskese Euroopa Liidu kui tolliliidu institutsioonides (nõukogu ja komisjon), mille tollivaldkonna töögruppides mängib Eesti aktiivset rolli. Eesti on osa maailma ühest edukamast tolliliidust, mis suudab mõjutada ka rahvusvahelisi standardeid ja reegleid. Eesti on valmis olema paljudest ülejäänud liikmesriikidest ambitsioonikam ja osalema aktiivselt, sealhulgas ka juhtrolle võttes, uuenduslikes ettevõtmistes, näiteks Euroopa Liidu idapiiri riikide koostööprojekt Celbet ja IT-arenduste tsentraliseerimine. Vajab tähelepanu: ➢ Majanduse reaalmaht vähenes 2023. aastal 3 protsenti, kuid suurenes jooksevhindades ehk eurodes koguni 4,6 protsendi võrra. Eesti ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on nõrk, kuigi viimastel kuudel on mõnes sektoris olnud ka kindlustunde paranemise märke. Töötleva tööstuse toodangumahud on olnud aastases võrdluses languses alates 2022. aasta juunist seoses tootmissisendite kättesaadavuse halvenemisega ja kiire hinnatõusuga ning praegu eelkõige seoses nõrgenenud välisnõudlusega. 12 ➢ 2023. aasta lõppes 1,3 miljardi euro suuruse valitsussektori eelarve puudujäägiga, mis moodustab aastasest sisemajanduse koguproduktist 3,4 protsenti. Võrreldes 2022. aasta lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit 930 miljoni euro võrra suurem. ➢ Kaubanduspartnerite importi kajastav välisnõudlus pöördus möödunud 2023. aastal langusesse, piirates sellega Eesti ekspordi väljavaateid. Kaubamahtude langus iseloomustas ka meie peamisi kaubanduspartnereid. Seevastu teenuste eksport on nõrgale majanduskonjunktuurile paremini vastu pidanud. Kui kaupade eksport vähenes 2023. aastal 12,3 protsenti, siis teenuste eksport kasvas koguni 3,3 protsenti. Teenuste eksporti panustab IT teenuste jätkuvalt tugev kasv välisturgudel. Seevastu veoteenused on languses nõrga välisnõudluse ja transiidi taandumise tõttu. ➢ Inflatsiooni aeglustumine iseloomustas kogu möödunud aastat, pidurdudes neljandas kvartalis 4,3 protsendini, kuid aasta keskmisena oli hinnatõus siiski kiire ning ulatus 9,2 protsendini. Energia- ja toormehindade stabiliseerumine välisturgudel, nende mõjude ülekandumise lõpule jõudmine majandusse, aga ka Eesti nõrk majanduskonjunktuur soosis inflatsiooni kiiret aeglustumist möödunud aastal. Kui veel aasta alguses oli inflatsioon 20 protsendi lähedal, siis detsembrikuine 4 protsenti on kahe ja poole aasta aeglaseim. Sealjuures on hinnad viimased kaheksa kuud püsinud muutumatuna. Suuresti on selle taga toidu ja energia mõningane odavnemine. Täpsustatud andmetel oli Eesti hinnatase EL27 keskmisele üsna lähedane juba 2022. aastal, mil see ulatus 97,6 protsendini. Arvestades, et ka mullu tõusid meil hinnad kiiremini, siis hinnanguliselt oleme EL keskmise hinnataseme nüüdseks saavutanud. See näitab, et senine eelis nii välisturistide külastuste kui ka investeeringute ligimeelitamisel soodsa hinnatasemega riigina on hakanud ammenduma. ➢ Valitsussektori võlakoormus kasvab defitsiidi tulemusel riigieelarve ja riigieelarve strateegia kohaselt sel aastal 20,9 protsendini sisemajanduse koguproduktist ja 2026. aastaks 22,1 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Hetkel ei ole veel mitmeid riigieelarve strateegias planeeritud meetmeid seaduse tasemel vastu võetud ning mitmed muutused võtavad planeeritust enam aega, seega võib planeeritu mõningal määral muutuda. ➢ Reitinguagentuur Fitch langetas Eesti pikaajalise riigireitingu suvel 2023 AA- tasemelt ühe astme võrra allapoole tasemele A+. Reitingu langetuse peapõhjuseks oli riigi rahanduse olukorra halvenemine, kus valitsussektori võlakoormus jätkab lähiaastatel suurenemist. Ühe nõrkusena tuuakse välja ka sisemajanduse koguprodukti nõrga arengu, mis on languses teist aastat järjest. Eesti reitingut ennast toetavad tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse. ➢ Reitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) on kinnitanud Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel, aga on alandanud reitingu väljavaate negatiivseks. Agentuur kinnitas samas, et meie riigirahandus ja institutsionaalne raamistik on endiselt tugevatel alustel ning riigivõla tase madal. Eesti majandus on agentuuri hinnangul kriisis hästi vastu pidanud ja piirangud on olnud väiksemad võrreldes teiste Euroopa riikidega. ➢ Lühi- ja pikaajaliste finantsriskide maandamisel on olulise tähtsusega terviklik rahavoogude juhtimine. Olulised väljakutsed on uute laenuinstrumentide kasutuselevõtt, et võimalikult 13  paindlikult saaks reageerida suurenenud laenuvajadusele ning võlakohustuste portfelli optimaalne kulu ja riski suhe. Programmi tegevuste täitmiste analüüs Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine Eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. Tabel 5. Eelarvepoliitika mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest kinnipidamine Jah Jah Jah Jah - Jah Jah Jah Jah Jah Jah majandusprognoosi paranemisel eelarveaasta kestel Perioodi 2014-2020 struktuurivahendite kasutamine 32 44 57 69 84 97 98 100 - - - (osakaal kogumahust), % Perioodi 2021-2027 struktuurivahendite kasutamine - - - - 3 3 15 30 50 70 - (osakaal kogumahust), % > Valitussektori nominaalne -0,6 0,1 -5,4 -2,5 -1,0 -3,4 -3,3 -2,9 -1,9 -1,5 -1,2 eelarvepositsioon SKPst, % Joonised 8 ja 9. Eelarvepoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal 14 Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused; §Seadusemuudatus Tegevused ja tulemus: Majandusprognoosid ning eelarve- ja majanduspoliitilise nõu andmine Vastavalt riigieelarve seadusele koostati makromajandusprognoos ja rahandusprognoos jooksva eelarveaasta ning järgneva nelja aasta kohta, mis on aluseks stabiilsusprogrammi, riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamisele. Prognoosist lähtuvalt oli 2024. aasta riigieelarvet kokku pannes valida, kas lasta riik veelgi suurematesse laenuvõlgadesse või astuda esimesed vastutustundlikud sammud eelarvetasakaalu suunas. Koostati mitmeid analüüse plaanitavate eelarvemeetmete, maksumuudatuste ja majandusolukorrast tulenevate riskide kohta. Tuli teha olulisi maksu- ja kokkuhoiuotsuseid, mis on keerulised ja ebapopulaarsed, ent hädavajalikud, seega kokku sai vastutustundlik ja tulevikku vaatav riigieelarve. Valmis „Eesti leibkondade maksukoormuse jaotuse ning maksuvaba tulu reformi mõjuanalüüs“. Uuringus lähtuti 2018. aastal jõustunud maksuvaba tulu reformi tulemustest ning selle kohaselt on maksuvaba tulu suurendamisest kõige rohkem kasu saanud madalama sissetulekuga inimesed ja selle muudatuse mõju on viimastel aastatel veelgi suurenenud. Uuringu tulemused näitavad, et maksuvaba tulu reformil on olnud positiivne mõju suurele osale Eesti leibkondadest, tulumaksu osakaal on langenud ja inimeste netosissetulek on kasvanud, seda eriti madalamate sissetulekutega leibkondades. Kõrgema sissetulekuga leibkonnad maksumuudatusest ei võitnud ega kaotanud: maksukoormuse suurenemist nende puhul ei ilmnenud, sest tulumaksumäär ei ole muutunud ja tegemist on tervikuna progresseeruva maksuga. 2018. aastal jõustunud maksuvaba tulu reformil on olnud riigieelarvele negatiivne mõju. Riigi tulud on jäänud tulumaksust 3-5% ulatuses väiksemaks võrreldes olukorraga, kui muudatusi poleks tehtud. Valmis „Hargmaiste kontsernide miinimumtulumaksu kehtestamise eelanalüüs ning Eesti ettevõtete kasumi jaotamise poliitika analüüs“. 2021. aasta seisuga oli Eestis kolm hargmaise kontserni emaühingut ja ca 300 tütarühingut, keda miinimummaks võib mõjutada. Uuringu läbiviijate peamine soovitus on hoida maksusüsteem stabiilsena ja teha muudatusi võimalikult vähe, sest muudatustega kohanemine võtab aega ja mõjutab hinnanguid Eesti maksusüsteemile. Valmis „Eesti töötleva tööstuse olukorra analüüs“, mille raames uuriti viimaste aastate töötleva tööstuse madalseisu põhjuseid viimastel aastatel ja nende pikaajalist võimalikku mõju töötlevale tööstusele. 2023. aastal pidasid töötleva tööstuse ettevõtted kõige olulisemaks äritegevust piiravaks teguriks nõudluse vähesust. Sisendite kiirest hinnakasvust tulenevad probleemid on tõenäoliselt leevenemas. Suvel vaatasid kõik ministeeriumid üle oma võimalused vähendada survet riigieelarvele ning kokku esitati 120 ettepanekut kulude kokkuhoiuks ja tegevuste tõhusamaks korraldamiseks. Valitsussektori panusena 15  toovad kokkuhoiu- ja tulumeetmed riigirahandusse järgmise nelja aasta vältel ligemale 368 miljoni ulatuses säästu ning juurde 114 miljonit eurot lisaraha. Riigirahanduse korrastamiseks kiitis Vabariigi Valitsus 31.08.2023 heaks riigieelarve revisjoni kava, mille eesmärk on leida suuremaid kokkuhoiu- ja ümberkorralduskohti, et seeläbi riiki efektiivsemaks muuta ning suurendada vaba eelarveruumi riigi uute prioriteetide rahastamiseks. Revisjon koosneb kolmest töösuunast: nn nullbaasilise eelarve projekt (valitsemisalade eelarvete ja teenuste analüüs), horisontaalsed analüüsid (tõhustamiskavad) ja poliitikate elluviimise mõjuhindamised. Nullbaasilise eelarve projekti I etapis (2023- 2024) analüüsitakse rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi valitsemisalade teenuseid ja eelarveid, et tuvastada mitteprioriteetsed, dubleerivad, aga ka suuremahulised teenused, mille lõpetamise, mahu vähendamise või muu ümberkorraldamise tulemusel saab vabastada eelarvevahendeid. Tulemused, sh poliitilisi valikuid eeldavad tõhustamisettepanekud esitatakse Vabariigi Valitsusele 2024. aasta augustiks. Varasemalt on Eesti saanud Rahvusvaheliselt Valuutafondilt soovituse koostada riigile fiskaalriskide aruanne, et paremini teadvustada võimalikke riske ja neid vajaduse tekkimisel maandada. Möödunud aastal valmiski esimene aruanne „Fiskaalriskid Eestis“3, kus on ülevaade enamikest tüüpilistest fiskaalriskidest ja kvalitatiivhinnangutest ning nende olulisusest Eestis. RES/RE/stabiilsusprogrammi koostamine ja elluviimine ning strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise süsteemi kujundamine Koostati iga-aastased riigieelarve strateegia, stabiilsusprogramm ja riigieelarve ning ka riigi majandusaasta koondaruanne. Koostati kodaniku eelarve, mis võimaldab avalikkusel saada ülevaate riigi rahanduse peamistest näitajatest ning kuidas eelarve jaguneb ehk millele riik kulutab. Täiendati riigieelarve juhtimislauda andmete ja erinevate vaadetega, et paremini vastata kasutajate vajadustele. Juhtimislaud võimaldab saada lihtsa ja kergesti mõistetava vaate, kuhu riigi raha läheb ehk kuidas eelarve nii riigiasutuste kui ka tegevuste vahel jaguneb. Kodaniku eelarve ja riigieelarve juhtimislaud 2024. aasta kohta on kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel4. Riigikogu liikmetele tehti kättesaadavaks “riigieelarve andmebaas”, mis aitab vajadusel riigieelarve seaduse ja seletuskirja materjalidest saada veelgi detailsem ülevaade. Andmed on esitatud kolme järjestikuse aasta kohta, sh eelneva aasta eelarve täitmine. Kui eelarve seadus on valitsemisala tulemusvaldkonna ja programmi tegevuste lõikes, siis aruandes on võimalik avada programmi tegevuse detailsus ja jälgida selle alla kuuluvaid teenuseid koos nende detailsete maksumustega personali-, majandamiskulude ja toetuste lõikes ning saada ülevaade millised asutused on teenuse osutamisega seotud. Samuti on võimalik saada ülevaade millisel eesmärgil kulu tehakse ning kuidas seda mõõdetakse. Andmeid on võimalik vaadelda ka 3 https://fin.ee/fiskaalriskid-eestis 4 https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/2024-riigieelarve 16  ilma tegevuspõhise eelarve vaateta, nii öelda majandusliku sisu lõikes - asutus ja erinevate kululiikide maht, investeeringud, finantseerimistehingud. Edaspidi on kavas andmebaasi kasutuse võimalusi disainida vastavalt kasutajate tagasisidele. Kasutusõigused andmebaasile on taotlenud kokku 31 riigikogu liiget ja komisjoni ametnikku. § Jätkati riigieelarve baasseaduse muutmisega, eesmärgiga luua võimalused avaliku sektori finantsjuhtimise terviklikuks ja kvaliteetseks toimimiseks. 2023. aastal oli fookus töörühmadel, kus otsiti lahendusi seaduse väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud probleemidele, hinnati võimalikke mõjusid ning koondati ettepanekuid koostöökogule (ministeeriumide vastava valdkonna esindajate kogu). 2023. aastal tulid seaduse muutmiseks kokku 5 töörühma - strateegilise juhtimise ja finantsjuhtimise seostamise, eelarvepõhimõtete, finantsdistsipliini ja eelarve täitmise kontrolli töörühm, kohalike omavalitsuste rahastamise ning põhiseaduslike institutsioonide eelarvete töörühm. Töörühmades osales üle 70 ministeeriumide, riigiasutuste, põhiseaduslike institutsioonide esindaja ning nende tellimusel viidi läbi kolm lühianalüüsi teemadel: riigieelarvestrateegia ja riigieelarve planeerimis- ja aruandlustsükli analüüs, kuluarvestuse metoodika analüüs ja investeeringud ning investeeringutoetused riigieelarves. Hanke tulemusena teostas tööd Pricwaterhouse Coopers. Riigieelarve seaduse muutmisest ja analüüsidest saab ülevaate rahandusministeeriumi kodulehel5. 2024. aasta esimeses kvartalis jätkuvad töörühmade kohtumised ning seejärel liiguvad töörühmade lahendusettepanekud koostöökogusse. Avati 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika periood, kus Eestile on eraldatud ca 3,4 miljardit eurot, millele lisanduvad veel maaelu arengufondi toetused. Toetuste kasutamisel on kuus eesmärki: nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem, inimestele lähedasem Eesti ja õiglane üleminek Ida-Virumaal keskkonnasäästlikumaks tulevikuks. § Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide koosseisu kuuluva, 340 miljoni euro suuruse, Õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) kogu paketist jõustati 2023. aasta jooksul meetmete aluseks olevad õigusaktid. Õiglase ülemineku fondi kogumaht on 340 miljonit eurot ning 2023. aasta õigusaktidega käivitati kõigis vastavates meetmetes tegevused ja avati voorud, mahus 307 miljonit eurot. Kohustustega kaeti 2023.aasta lõpuks 96 miljonit eurot (umbes 28 protsenti ÕÜF kogumahust), millest ettevõtlusmeetmetes võetud kohustused moodustavad umbes kolmandiku. Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas Eesti uuendatud taastekava, mahuga 953 miljonit eurot, mis keskendub varasemast enam rohereformiga seotud investeeringutele nii era kui avalikus sektoris. Algne taastekava kinnitati 2021. aasta sügisel, kuid seoses taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetusmahu vähenemisega, tarneahelate katkemise, kõrge inflatsiooni ning energiakriisiga, tuli kava ümber vaadata. RRF lõplik toetusmaht Eestile on 863,3 miljonit eurot, millele lisandus 2022. aasta teises pooles REPowerEU toetus 90 miljonit eurot, mis keskendub Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse kiirele vähendamisele ja rohereformi hoogustamisele. Kavas plaanitud tegevused viiakse ellu 2026. aasta keskpaigaks. 5 https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigieelarve-seaduse-muutmine 17  Võeti kokku Euroopa Liidu 2014-2020 finantsperiood. Eesti sai Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodil struktuurifondidest 3,7 miljardit eurot ning kokku toetati üle 14 500 projekti. Tänaseks on kogu toetus Eestile Euroopa Komisjonilt laekunud. Üleriigilise konkursi “Südamega tehtud eurotegu” raames tunnistati parimaks Euroopa Liidu toel valminud projektiks Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaigla. Vabariigi Valitsus võttis seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021-2027 muutmise kohta, milles jõuti Euroopa Ülemkogus kokkuleppele 1. veebruaril 2024. Eesti jaoks oli esmatähtis Ukraina 50 miljardi euro suuruse rahastu loomine. Samuti võeti seisukohad Euroopa Liidu uute omavahendite kohta, mille üle läbirääkimised Euroopa Liidu Nõukogus jätkuvad. Euroopa investeerimispank (EIP) ja rahandusministeerium sõlmisid 300 miljoni euro suuruse rahastamislepingu, et toetada investeeringuid digi- ja rohereformi. Laen on esimene osa suuremast raamlepingust, millest kaasfinantseeritakse ka projekte, mille eesmärk on toetada õiglast üleminekut Ida- Virumaal vähese CO2-heitega majandusele. Tegemist on kolmanda Euroopa investeerimispanga laenuga Eesti Vabariigile Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaasfinantseerimiseks. Eelmistel rahastamisperioodidel on sõlmitud kaks sarnast lepingut vastavalt 550 miljonile ja 720 miljonile eurole, sealhulgas täiendav COVID-19 laen mahus 120 miljonit eurot. 2022. aastal said MKM, SOM, KEM ja MEM riigieelarve strateegia raames teadus-arendustegevuse lisaraha, et sõlmida teaduspartnerluse raamleping ülikoolidega EL 2030 kliimaeesmärkide teadmistepõhiseks ülevõtmiseks. 2023. aastal sõlmiti raamleping 4 teadus-arendusasutusega ja 1 teaduskonsortsiumiga, et tellida raamlepinguga sotsiaalse kliimafondi kava koostamiseks vajalik analüüs. Analüüs valmib 2024. aastal ning keskendub transpordi- ja energiaostuvaesusele ja neid leevendavatele meetmetele. Jätkati iga-aastase koolitusprogrammiga infosüsteemide kasutusoskuse suurendamiseks ja metoodiliste alusteadmiste täiendamiseks. Peamiselt olid koolitused suunatud aruandluskeskkonna kasutamisele ja andmeanalüüsi võimekuse suurendamisele ministeeriumides kui ka riigiasutustes. Koolitustel osalejaid oli 31 riigiasutusest ja ministeeriumist, kelle tagasiside on olnud positiivne. Olemasolevates eelarve infosüsteemides tõhustati kasutajate tööprotsesse automatiseerimislahendusega, täiendati keskseid riigi aruandeid vastavalt kasutajate vajadustele ning viidi läbi kuluarvestuse infosüsteemi infovarade inventuur, mille tulemusena saavutati 38 protsendiline kokkuhoid kasutuses olevast andmemahust. 18 Tegevus: Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve Eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine, riigiarvelduste korraldamine ja välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine Tabel 6. Riigi rahaasjade korraldamise ja järelevalve mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga üldkogumis (hinnang 1 1 1 2 1,3 3,02 2 2 2 2 2 auditeeritud valimi pinnalt), %,< Vahendite olemasolu väljamaksete teostamiseks RM-i - - - - JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH kontserni kuuluvatelt kontodelt (s.h toimiv raamistik) E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt teostatud - - - - 100 100 100 100 100 100 100 väljamaksed (tehniline), %-des Tegevused ja tulemus: Riigi arvelduste korraldamine ja rahavoogude juhtimine Valitsussektori võlakoormus kasvas 2023. aasta lõpuks 20,4 protsendile (2022. aasta lõpus oli 15,8 protsenti) sisemajanduse koguproduktist. Kuigi Eesti võlakoormus on jätkuvalt Euroopa väiksemaid ja tugevalt alla 60 protsendi, tuleb jätkuvalt pingutada, et Eesti liiguks korras riigirahanduse suunas. Toimus tavapärane riigi rahavoo juhtimine, mis tagab riigi vabade finantsvahendite efektiivsema kasutamise, kulude kokkuhoiu pankade teenustasudelt, portfellihaldusteenustelt ja laenuintressidelt ning arvelduste korraldamise e-riigikassa ja kontsernikontode kaudu. Väljamaksete õigeaegseks tegemiseks planeeritakse konsolideeritud rahavoogu, hoitakse riigikassa pangakontsernis piisavat likviidsusvaru või võetakse vajadusel laenu. Riigi laenuvõimekuse tõstmiseks koostati 2023. aastal rahvusvaheline euro kommertspaberite programm ning rahvusvaheline pikaajaliste võlakirjade programm. Nende programmide raames on võimalik varasemast kiiremini ja paindlikumalt emiteerida eelkõige rahvusvahelistel kapitaliturgudel riigi lühi- ja pikaajalisi võlakirju. Riigieelarve finantseerimiseks emiteeriti 2023. aastal nii lühi- kui pikaajalisi võlakirju, et võlakirjade müügist laekunud raha kasutada likviidsusreservi täiendamiseks ja aasta teises pooles üldise riigieelarve puudujäägi katmiseks. Arvestades prognoositud riigieelarve puudujääki järgmisteks aastateks, kasutab riigikassa vastavalt vajadusele ja turu võimalustele ka edaspidi erinevaid võlainstrumente riigile raha 19  laenamiseks. Pikaajalise võlakirjaemissiooni korraldasid 2023. aastal Barclays, Erste Group ja Goldman Sachs Bank Europe. Rohkem infot Eesti riigi rahavoogude ja nende juhtimise kohta saab lugeda rahandusministeeriumi veebilehelt6. Jätkati e-riigikassa tehnilise platvormi uuendamise järgmiste etappide läbiviimist. Projekti suureks eesmärgiks on kaasajastada e-riigikassa tarkvararaamistik (sh arhitektuur), mis tagaks infosüsteemi turvalisuse ja häireteta töö kasvavatel koormustel. Välisvahendite auditeerimine 2023. aastal auditeeriti Euroopa Liidu struktuuritoetuse raames valimi alusel 30 projekti kulusid summas 29 miljonit eurot. Auditite käigus leitud keskmine veamäär oli 3,02 protsenti. Euroopa Komisjoni ja Kontrollikoja poolt aktsepteeritav viga on 2 protsenti. Kõrgem vea määr oli tingitud peamiselt puudustest kahes meetmes, mille mõju kogu struktuurivahendite rakendussüsteemile on suhteliselt väike. Enamik auditi tähelepanekud oli jätkuvalt seotud riigihangete korrektse läbiviimisega. Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine Eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. Tabel 7. Maksu- ja tollipoliitika mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Tarbimise efektiivne 22,7 23,5 22,4 22,8 21,6 20,7 21,5 22,5 22,3 22,4 22,3 maksumäär, % Tööjõu efektiivne 32,2 32,2 32,2 33,2 33,7 33,6 33,3 33,1 32,0 32,7 32,8 maksumäär, % Maksupoliitika stabiilsus 0,7 -0,3 0 0,1 -0,2 0,0 0,0 0,3 1,3 0,7 0,2 (ennustatavus), % Maksusoodustuste mõju maksutuludele (maksusoodustuste 3,2 3,2 3,4 3,4 3,5 4,1 4,0 4,3 2,8 2,8 2,8 suhteline maht võrreldes riigieelarve maksutuludega), % Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise 1 1 1 1 1 1 5 5 5 5 5 maksualase konkurentsivõimelisuse indeksis, ≤ 6 https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigikassa/riigi-finantsvarad-ja-kohustused#rahavoog 20 ELi maksualaste direktiivide ülevõtmisega 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 seotud rikkumismenetluste arv Joonised 10 ja 11. Maksu- ja tollipoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal Tegevused ja tulemus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine Maksukoormus, mis 2022. aastal langes napilt alla 33% sisemajanduse kogutoodangust, tõusis 2023. aastal majanduses toimunud muudatuste tõukel 34%’ni. See on endiselt üks Euroopa Liidu madalamaid näitajaid. Rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohaselt on 2024. aastal oodata peamiselt käibemaksumäära tõusust tulenevat hüpet 35%’ni. 2025. aastal naaseb maksukoormus füüsilise isiku tulumaksu reformist tingituna Eesti jaoks harjumuspärasele 33,3 – 33,5%’le. Sellel tasemel maksukoormus ka lähiaastateks stabiliseerub, välja arvatud juhul, kui realiseeruvad riigieelarvestrateegias planeeritud täiendavad maksumuudatused, mis toovad meid tagasi 35% lähistele. Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus) oli 2023. aastal heal tasemel, sest olulisi maksumuudatusi ei olnud. Maksusüsteem on piisavalt stabiilne, kui kahe teineteisele järgneva aasta võrdluses maksumuudatustest tingitud kõikumine on alla 1,5 protsendi sisemajanduse koguproduktist. 2023. aasta stabiilsushinnangut ei mõjuta ka 2024. ja 2025. aastal jõustuvad maksumuudatused. § Jõustusid tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt tõusis maksuvaba tulu 2023. aasta 1. jaanuarist 500 eurolt 654 euroni kuus ehk 6000 eurolt 7848 euroni aastas. Hilisema muudatusega kaotati maksuvaba tulu sõltuvus maksumaksja sissetulekust, laiendades maksuvaba tulu (700 eurot kuus alates 2025. aastast) kõigile maksumaksjatele. § Jõustusid alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, millega - sigarettidelt minimaalselt makstav aktsiisisumma tõusis 160,50 euroni 1000 sigareti kohta ja suitsetamistubaka aktsiisimäär 107 euroni suitsetamistubaka ühe kilogrammi kohta. - taastus tubakavedelikke aktsiisimäär 0,2 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta. 21 § Jõustusid maksukorralduse seaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse muudatused, mille kohaselt tekkis platvormihalduritel kohustus hakata koguma teavet nende vahendusel tegutsevate nii füüsilistest kui juriidilistest isikutest müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta. 2024. aasta jaanuari lõpuks edastati teave ka maksu- ja tolliametile. § Jõustusid maksukorralduse seaduse muudatused, millega alates 2023. aasta 1. oktoobrist kehtestati kohustuslik aruandlussüsteem ehitusettevõtjatele, eesmärgiga vähendada tööjõumaksudest kõrvalehoidmist. § Võeti vastu riigilõivuseaduse muudatused, millega ajakohastati riigilõivumäärad keskkonnakaitselubade andmisel, merendusvaldkonnas, transpordiameti maismaatranspordivaldkonnas ja sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel, samuti tõsteti ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti toimingute riigilõivumäärasid. Lisati uus riigilõiv metsateatise esitamisel. Muudatused olid vajalikud, kuna riigilõivud ei kata enam nende tegemiseks vajalikke kulutusi. § Võeti vastu käibemaksuseaduse muudatused, millega kehtestati 2024. aasta 1. jaanuarist käibemaksu standardmääraks 22 protsenti senise 20 protsendi asemel. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist tõstetakse majutusele kehtiv soodusmäär 9 protsendilt 14 protsendile ja ajakirjanduse soodusmäär 5 protsendilt 9 protsendile. § Võeti vastu tulumaksuseaduse muudatused, millega tõuseb nii füüsiliste kui juriidiliste isikute maksumäär 2025. aastast 22 protsendini. Juriidiliste isikute regulaarselt jaotatava kasumi soodusmaksumäär 14 protsenti tühistatakse kui ebaefektiivne. Krediidiasutuste avansilise makse maksumäär tõuseb 14 protsendilt 18 protsendile. Alates 2024. aastast kaotatakse järgmised füüsilistele isikutele seni kehtinud mahaarvamised maksustavast tulust: eluasemelaenu intressid, täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest ja täiendav maksuvaba tulu teise ja enama lapse eest. § Võeti vastu hasartmängumaksu seaduse muudatused, mille peamiseks eesmärgiks on erinevate mänguliikide maksumäärade tõus ja soov suurendada riigieelarve tulu, et kindlustada Eesti julgeolek ning tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus. § Võeti vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, millega sätestati alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu, vähendada aktsiisi reaalväärtuse langust ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust kooskõlas alkoholipoliitika rohelises raamatus ja tubakapoliitika rohelises raamatus sõnastatud suunistega. § Võeti vastu käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused, tuvastamaks e-kaubanduses maksupettusi ja kehtestada makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada piiriüleste maksete andmed makse saajate osas ja anda need iga kvartal edasi maksuhaldurile. § Eesti suhtes algatati üks rikkumismenetlus nn globaalset miinimummaksu käsitleva direktiivi ülevõtmisega hilinemise tõttu. Tänavu aprillis võeti direktiiv üle tulumaksuseaduse muudatustega. 22 § Vabariigi Valitsuses kiideti heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiajastu käibemaksu paketi kohta. Analüüsi kohaselt on paketi mõju Eestile üldjoontes positiivne. Toetati suunda e-arvetel põhinevale piiriüleste tehingute aruandluskohustusele, mis vähendab käibemaksu pettuseid ning omakorda suurendab käibemaksu laekumist. Toetati ka ettepanekuid, mis vähendavad ettevõtjate erinevates liikmesriikides registreerimiskohustust, lihtsustades seeläbi ettevõtjate piiriülest tegevust ning vähendades halduskoormust. Ühiselt otsustati, et Eesti ei toeta lühiajalise majutuse ja reisijateveo teenuse maksustamist platvormidel. Platvormimajanduse maksustamine küll suurendab käibemaksu laekumist, kuid tekitab majutus- ja reisijateveo sektorites ebavõrdsust, kuna käibemaksu neutraalsus ei ole tagatud. § Lisaks kiideti Vabariigi Valitsuses heaks Eesti seisukohad järgmiste Euroopa Liidu algatuste kohta: - üleliigselt kinnipeetud maksu kiirema ja tõhusama tagastamise algatus FASTER. Eesti üldjoontes nõustus direktiiviga, kuna see soodustab piiriüleseid investeeringuid ja kaasnev halduskoormus Eestile ei ole liigne. - Tolliliidu reformipakett. Eesti nõustus tolliliidu reformimise vajadusega, nõudes siiski, et säiliks liikmesriikide karistuspoliitika tollirikkumiste osas. IMF avaldas Eesti raporti, kus käsitles eraldi kliimamuutuste mõjusid ja märkis muu hulgas, et senisest ambitsioonikama rohepöörde läbiviimisel oleks üks võtmekomponente mootorsõidukimaksu kehtestamine koos keskkonnahoidlikuma transpordi soodustamisega. IMF hindas Eesti kohta tehtud raportis laiemalt majanduse, eelarve ja finantssektori olukorda ja andis soovitusi majanduspoliitikate elluviimiseks. Eestil soovitatakse püüelda tasakaalus eelarve poole ja järgida neutraalset eelarvepoliitikat, mis aitab pidurdada inflatsiooni. Samas tuleks säilitada toetused kõige haavatavamatele sihtgruppidele. Selleks on vaja leida konsolideerimismeetmeid ja kärpida ka valitsussektori tegevuskulusid. § Valmistati ette mootorsõidukimaksu seaduse eelnõud, mille valitsus 2024. aasta alguses kinnitas. Eelnõu tähendab Eestile täiesti uut seadust ja liiklusseaduse täiendamist. Mootorsõidukimaksu eesmärgiks on kehtestada Eestis sõidukitele suunatud keskkonnamaks. Mootorsõidukimaks on ka täiendav tuluallikas riigieelarvele. 2025. aastast jõustuv maks suunab enam soosima uuemaid ja vähem saastavamaid sõidukeid. 23  Tegevus: Maksu- ja tollikorraldus Eesmärk: Kogutud riigi maksutulud ja ebaausa majandustegevuse osakaalu vähenemine. Riigi maksutulud on kogutud ja ebaaus majandustegevus väheneb. Tabel 8. Maksu- ja tollikorralduse mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Riigieelarves prognoositud 100 101,3 100 102 108 99 100 100 100 100 100 maksutulude kokku kogumine (%), Deklareerimata jäävate maksude osakaal 4% 4,2 3,5 2,6 2,4 2,4 <5 <5 <5 <5 <5 laekunud maksudest (%), < Aruandeperioodi nõuete 99 99,39 98,92 99,36 99,43 99,44 98 98 98 98 98 tasumise osakaal (%), > Maksutahte indeks, > 65 66,5 68,4 69,6 67 66,2 66 66 66 66 66 Joonised 12 ja 13. Maksu- ja tollikorralduse tegevuse valitud mõõdikute visuaal Tegevused ja tulemus: Maksu- ja tolliameti põhiline ülesanne on tagada riigieelarves oodatud maksude laekumine. 2023. aastal laekus riigieelarvesse 12,81 miljardit eurot, mis on 105 miljonit eurot vähem riigieelarves oodatud maksulaekumisest (täitus 99,1 protsenti riigieelarve ootusest). Rahandusministeeriumi suveprognoosist laekus 2023. aastal 99 protsenti ehk 146 miljonit eurot (1 protsent) vähem. Võrreldes 2022. aastaga kasvas aastane laekumine 7,3 protsenti. Vaid kolme maksu laekumine ületas 2023. aastal riigieelarve ootust, need on füüsilise isiku tulumaks (+151 miljonit eurot), juriidilise isiku tulumaks (+117 miljonit eurot) ning 24 alkoholiaktsiis (+3,3 miljonit eurot). Oodatust vähem laekus käibemaksu (-288 miljonit eurot), tubakaaktsiisi (-22 miljonit eurot), sotsiaalmaksu (-21,7 miljonit eurot) ning kütuseaktsiisi (-18 miljonit eurot). Maksu- ja tolliameti oluline ülesanne on vähendada maksuauku ehk saamata jäänud maksutulu, mis takistab ausat konkurentsi ja vähendab riigi tulusid. Maksu- ja tolliameti eesmärk on hoida maksuaugu osakaalu laekunud maksudest alla protsendi. Euroopa Komisjon avaldas 2023. aasta lõpus käibemaksuaugu uuringu, mille järgi on Eesti üks kahest madalama käibemaksu maksuaugu osakaaluga riigist Euroopas. Uuringu järgi oli käibemaksu potentsiaalne maksuauk Euroopa liikmesriikides 2021. aastal 61 miljardit eurot, sealhulgas Eesti käibemaksuauk hinnanguliselt 1,4 protsenti teoreetilisest käibemaksu kohustusest ehk 40 miljonit eurot. Maksu- ja tolliameti siht on suurendada vabatahtlikku maksulaekumist ehk inimeste sisemist motivatsiooni käituda maksu- ja tolliasjades korrektselt, mis võimaldab riigi tulude laekumist ja maksuaugu vähenemist ilma järelevalvelisi meetmeid kasutamata. 2023. aastal läbi viidud maksutahte uuringust selgus, et 91 protsenti Eesti elanikest tunneb, et maksude maksmine on nende kui kodanike tähtis kohus. 94 protsenti (+1 protsent võrreldes 2022. aastaga) elanikest maksab kõik maksud enda sõnul alati korrektselt ära ning 94 protsenti (-2 protsenti võrreldes 2022. aastaga) maksab need enda sõnul alati õigeaegselt. 89 protsenti (+1 protsenti võrreldes 2022. aastaga) inimestest teab, kuidas makse maksta ja mille pealt peab makse tasuma ning 86 protsenti (-4 protsenti võrreldes 2022. aastaga) teab, et maksude eest saadakse riigilt vastu teenuseid. Siiski, 20 protsenti (muutust pole 2022. a võrreldes toimunud) elanikest arvab, et maksude tasumist on lihtne vältida. Oluline strateegiline suund on pakkuda maksumaksjatele lihtsaid ja mugavaid teenuseid. Kiire tehnoloogia ja e-teenuste areng ning soov pakkuda lihtsaid ja mugavaid teenuseid seavad kõrged ootused teenuste kvaliteedile ja toimivusele. 2023. aastal oli klientide rahulolu pakutavate teenustega „suurepärasel“ tasemel (75,6 protsenti). Lisaks toetavad teenused maksukuulekust: 2023. aastal oli kõrgel tasemel nõuete tähtaegne tasumine ehk 88,1 protsenti maksukohustustega isikutest tasusid need kohustused õigeaegselt ning 88,4 protsenti isiku deklaratsioonidest olid esitatud õigeaegselt ja korrektselt. Oluline eesmärk on võrdse maksukonkurentsi ja ühiskonnakaitse tagamine. Ausate juriidiliste isikute osakaal 2023. aastal oli 93 protsenti ja ausate füüsiliste isikute osakaal 97,7 protsenti. Ligi pooled nõustatud ja kontrollitud juriidilistest isikutest (46 protsenti) parandasid pärast kokkupuudet maksu- ja tolliametiga oma maksukäitumist. Väljakutseid pakub rahvusvaheline maksukeskkond ja piiriülene kaubandus, seda nii käibemaksu kui tulumaksu pettuste tuvastamisel. Juriidiliste isikute tulumaksuriskide tuvastamisel on enim tähelepanu suunatud läbi erinevate skeemide varjatult ja maksuvabalt kasumi väljaviimisele. Lisaks töötatakse paremate lahenduste leidmiseks, mis aitaks tõkestada maksudest kõrvalehoidumist käibemaksukohustuslastena mitteregistreeritud äriühingute ja kinnisvara tehingute osas. Endiselt on suunatud tähelepanu ka tööjõumaksude parema laekumise tagamiseks ning tasumisest kõrvalehoidjate maksukäitumise parandamiseks – kui 2023. aastal üldine ümbrikupalga maksjate ja saajate osakaal püsis muutumatuna, siis kasvas mõnevõrra kõrge riskiga isikute arv. Järelevalveliste eesmärkide täitmiseks rakendatakse isikupõhist riskijuhtimist, mis võimaldab tegevusi täpsemalt sihtida lähtuvalt isikute riskitasemest. 25  2023. aastal edastati prokuratuuri 109 kriminaalasja 223 kuriteoepisoodi ja 185 kahtlustatavaga, millistes tuvastati riigile kokku 4 373 936 euro suuruse kahju tekitamine, millest omakorda 89 protsenti kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavatelt konfiskeerimise ja avalik-õiguslike nõuete tagamiseks arestiti. Aasta jooksul avastati ja kõrvaldati mustalt turult 8 979 161 ebaseaduslikult käideldud sigaretti, 448 liitrit e-vedelikke ja 2238 liitrit absoluutalkoholi. Jälgimäel tõkestati aasta alguses tootmisliini häälestamisstaadiumis olev salasigaretitehas, kus leiti salasigarettide tootmiseks mõeldud seadmed, toormaterjal ja pakkeliin, mille tootmisvõimsus oleks olnud tööle hakkamisel ca 1 miljon salasigaretti päevas. Teostatud tollikontrollide käigus avastati aasta jooksul 30 kilogrammi amfetamiini, 264 kilogrammi kokaiini ja 314 kilogrammi katiooni derivaate, mis on tuntud ka kui peonarkootikum. Korraldati tolliprotseduuride tõhusat järelevalvet ja kaitsti tollipiiri, et tõkestada pettuseid ja vähendada salaturu osakaalu. 2023. aastal jätkus Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide valguses, kuna Venemaa osas võeti vastu 3 täiendavat sanktsioonipaketti, mis kõik sisaldasid täiendavaid kaubasanktsioone. Sanktsioonikontrollid moodustavad umbes poole tolli kontrollimahust ning sanktsioonidest möödahiilimise skeemid on muutunud keerulisemaks ja kontrollid pikaajalisemaks. Tööd idapiiril mõjutas Soome otsus oma piiripunktid sulgeda ning aasta lõpus saabus uudis Narva piiripunkti sulgemisest sõidukitele. Olulise mõjuga eraisikutele oli tõlgendus, mis keelas Vene numbrimärkidega sõiduautode sisenemise Liitu. Paralleelselt sanktsioonide rakendamisega jätkati tavapäraselt tolliteenuste pakkumist ja kaitsti tollipiiri, et tagada tollimaksu kogumine, tõkestada pettuseid. Uuenduskuuri läbisid kõik põhilised tolli avalikud teenused ning kasutusele võeti uued sisenemise-, ekspordi- ja transiidisüsteemid. IT-investeeringuteks panustati 2023. aastal kokku umbes 11,4 miljonit eurot, sh 1 miljon eurot struktuurfondi vahendeid. 2023. aastal olid fookuses järgnevad IT projektid: - Kasutusse võeti töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteem, mis koondab info ehitusteenuse tellija, ehitusobjekti, kasutatava registreerimissüsteemi (läbipääsu- või valideerimissüsteemi), pea- ja alltöövõtjate, omanikujärelevalve ning ehitusobjektil töötavate töötajate kohta. Rakendus on liidestatud ehitusobjektidel kasutusel olevate elektrooniliste registreerimissüsteemidega, läbi mille liiguvad andmed üle x-tee ehitusobjektile sisenevate ja sealt väljuvate isikute kohta. - Alates 1. oktoobrist 2023 uuendas maksu- ja tolliamet ekspordi ja transiidi, impordi tolliteenuseid, viies väljumise tollivormistuse täismahus uude infosüsteemi AES, transiidi tollivormistuse uude infosüsteemi NCTS ning uuendades sisenemisformaalsuste infosüsteemi NES/ICS2 lennukauba käitlejatele. Lisaks võeti kasutusele uus tagatiste süsteem, kus esimesena hakati haldama transiidiga seotud tagatisi. Uued infosüsteemid on mõeldud kasutamiseks nii rahvusvahelise kaubandusega tegelevatele eksportijatele ja vedajatele kui tolliagentuuridele. Lisaks uuendasime impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi Impulss ja järelevalvesüsteemi Surveillance. - Valmis ka tagatiste projekti 1. etapp, mis hõlmab transiidi tagatisi ja pakub transiidisüsteemile (NCTS) tagatise kehtivuse ja piisavuse kontrolli ning tagatise kasutamise teenuseid. - Kasutusele võeti ka platvormialase teabe automaatse vahetuse süsteem (DAC7). Maksu- ja tolliamet kogub andmeid platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate ning nende poolt teenitud tulu kohta ning vahetab teavet teiste liikmesriikide ametiasutustega. 26  - 2023. aastal olid fookuses maamaksu tõusule kaitsemehhanismi rakendamine, kalkulaatori loomine. Maamaks on sõltuv uutest maksumääradest ja maksustamishindadest, mille aluseks on 2022. aastal toimunud maade korraline hindamine (eelmine 2001). Maamaksu tõusu piirmäär ehk kaitsemehhanism aitab leevendada maamaksu järsku tõusu. Arendus/projekt oli jagatud 5 etappi, mille tootestamine toimus kahes osas: I-III etapp tootestati suvel 2023 ning IV-V etapp tootestati 2023. aasta detsembri lõpus. Suvine tootestamine võimaldas kohalike omavalitsuste ametnikel sisestada maksu- ja tolliameti maamaksu süsteemi uued maamaksumäärad ning maksumaksjatel näha prognoositavat 2024. aasta maamaksu. Detsembris toimunud tootestamine võimaldab moodustada täiendatud kujul maamaksuteateid ning täiendas maamaksu töövoo lõpuni. - 2023. aastal oli käibemaksu valdkonnas üheks eesmärgiks makseteenuse pakkujatelt piiriüleste makseandmete kogumiseks ja Euroopa kesksesse süsteemi edastamiseks vajaliku CESOP rakenduse välja arendamine ja tootestamine. 2023. aastal valmis rakenduse esmane arhitektuur ja toimiv arenduskeskkond täitja serveris, arendati välja toimiv x-tee teenus CESOPi jaoks: CESOP sõnumivahetuse funktsionaalsus, andmevahetus EU CESOPiga, CESOP ametniku- ja kliendivaade ning makseteenuse pakkujale tagasiside andmine X-tee kaudu saadetud CESOP faili staatuse kohta, samuti ka kliendirakenduse kasutajaliidese funktsionaalsus. Tulenevalt sertifikaatidega seotud ebaselgustest pikendati 2023. aasta detsembris arenduse viimaste etappide, sh testimine Euroopa keskse CESOP süsteemiga tähtaegu, millest tulenevalt sai ka rakenduse tootestamise uueks tähtajaks 2024. aasta aprilli algus. - Tegeleti EL ühtse käibemaksu süsteemi (OSS) jätkuvaks rakendamiseks vajalike parandustega, et tagada üle-euroopaline e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu erikorra (OSS/IOSS) infovahetus liikmesriikide vahel. Selle eesmärk on rakendada uut lahendust käibemaksupettuse vastu võitlemisel e-kaubanduses ning arendada välja Nõukogu direktiiviga reguleeritud lahendus. 2023. aastal valmis MTA tehisintellekti strateegia, mis loob võimekuse tehisintellekti ja digilahendustega seotud reforme kavandada, arendada ja rakendada. Strateegias kirjeldati AI kasutusele võtmise eeldused (andmehalduse juurutamine, tehniline kompetents jms) ning võimalikud esmased katsetamise projektid. 2024. aastal jätkub andmehalduse juurutamine, rahastusallikate otsimine ning tehnilise kompetentsi värbamine. Korrastati maksu- ja tolliameti andmehaldust ja kasvatati analüüsivõimekust (MTA andmeladu). Maksu- ja tolliameti ülese analüüsi ning riski kriteeriumite (KM, FIDEK, eTOLL) andmetöötlusvõimaluste (SAS) jätku tagamine. 2023. aastal jätkus ettevalmistuste tegemine üleminekuks andmepõhisele aruandlusele, mille eesmärgiks on võimaldada esitada aruandluskohustuse täitmiseks vajalikud standardiseeritud andmed masin-masin teel otse tarkvarast. Koostöös teiste riigiasutustega (statistikaamet ja riigi infosüsteemi keskus) koostati andmepõhise aruandluse taksonoomia palga ja tööjõu ning majandustehingute andmekoosseisud. Taksonoomia alusel saab tulevikus edastada maksu- ja tolliametile käibedeklaratsiooni, tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni ja töötamise registreerimise andmeid. Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni skoobis analüüsiti palgaandmete esitamist tehingupõhiselt, et ettevõtja saaks esitada otse 27 raamatupidamistarkvarast standardiseeritud tehingupõhiseid andmeid. Palgaandmete analüüsi käigus selgus, kuidas andmed liiguvad nii ettevõtja kui ka MTA äriprotsessides. Maksu- ja tolliamet viis 2023. aasta kevadel läbi teenindusbüroode külastusuuringu ning analüüs näitab, et nõudlus kohapealse silmast-silma teeninduse järele on aastatega oluliselt kahanenud ning ameti e- kanalite külastuste arv ja rahulolu teenindamisega on väga kõrge. Väiksema külastatavusega teenindusbürood on Kärdlas, Haapsalus, Põlvas, Raplas, Paides ja Jõgeval. Keskmiselt käib neis büroodes üheksal kuul aastas 2,76 klienti päevas, mis on 0,86 klienti teenindaja kohta. 2024. aasta mais lõpetatakse kohapealne teenindamine üheksaks kuuks Kärdla, Jõgeva ja Rapla büroodes. Põlva bürood külastanud inimesed suunatakse nõustamisele Võru või Tartu büroosse. Alates 2024. aasta maist on avatud kolmel päeval nädalas Paide, Haapsalu, Kuressaare, Valga, Rakvere, Viljandi ja Võru teenindusbürood. 28 3. Halduspoliitika programm Programmi eesmärk Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika toetab läbipaistvate riigijuhtimise otsuste tegemist. Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Halduspoliitika programm hõlmab riigi haldusorganisatsiooni korraldust, avaliku teenistuse arendamist ja riigi personalipoliitika, riikliku statistika, riigi osaluspoliitika, riigi kinnisvara, riigiabi- ja riigihangete-alase ning kesksete tugiteenuste poliitika kujundamist, analüüsi, nõustamist, õigusloomet ning riiklikku ja haldusjärelevalvet riigihangete alal. Halduspoliitika valdkond on tihedalt seotud ka riigireformi raames tehtavate tegevuste koordineerimisega (nt asutuste ümberkorraldamine ja protsesside arendamine, tugiteenuste konsolideerimine, bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine). Programmi kulud tegevuste lõikes Halduspoliitika programmi eelarve täitmine 2023 35000000 31 614 019 29 221 973 30000000 28 137 806 25000000 19 767 391 20000000 17 687 008 15000000 13 806 525 9 539 241 8 563 455 10000000 6 984 518 3 609 010 5000000 0 Tegevus: Tegevus: Tegevus: IKT Tegevus: Tegevus: Avaliku sektori Tugiteenuste valdkonna Ministeeriumite Statistika organisatsiooni pakkumine ja arendamine ja ühishoone tegemise ja ressursside toetuste korraldamine kesksete poliitika korraldamine rakendamine RMITis tugiteenuste kujundamine ja RTK-s korraldamine statistika 2023 lõplik eelarve Eelarve täitmine Joonis 14. Halduspoliitika programmi kulud 2023. aastal tegevuste lõikes, eurot. Peamise (72 protsenti) osa programmi eelarvest moodustavad kesksed tugiteenused, mida pakuvad Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja Rahandusministeeriumi ühisosakond. Statistika tagamise meetme eelarve on peamiselt Statistikaameti juhtida ning see 29 moodustas lõplikust eelarvest 18 protsenti. 10 protsenti halduspoliitika programmi eelarvest moodustas Rahandusministeeriumi avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise meede. Eelarve täitmine moodustas avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise meetmes 38, kesksete tugiteenuste meetmes 79 ja statistika tagamise meetmes 78 protsenti. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Tabel 9. Halduspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2035 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Keskvalitsuse töötajate hüvitiste 6,0 6,1 6,6 6,2 5,9 6,6 6,1 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 osakaal SKPst, %, <= Valitsussektori töötajate osakaal tööealises 8,1 8,2 8,3 8,5 8,7 9 9 9 9 9 9 9 elanikkonnas 20-64 (ei kasva), % Statistika tarbija 42 70,6 73 72,2 75,7 82 75,0 77,0 79,0 82,0 90,0 82 70,0 rahuloluindeks, ≥ Olukorra analüüs Areng hea või väga hea: ➢ Rahandusministeeriumis valmis riigireformi tegevuste ja arengute tagasivaade ning vajadustest ja väljakutsetest lähtuv analüüs riigivalitsemise arengusuundade kohta. Olulisemad elluviidud muudatused riigireformi egiidi all olid haldusreform ja sellega seonduvad muudatused, kuueteistkümne asutuse ümberkorraldamine kuueks riigiasutuseks, üleminek tegevuspõhisele eelarvele, riigimajade loomine (ühtsete teenuskeskuste loomine jätkub ka järgnevatel aastatel), kesksete tugiteenuste konsolideerimine, nullbürokraatia projekt ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks riigiga suhtlemisel (praeguseks ümber kujunenud reaalajamajanduse lähenemiseks) jt. Analüüsis järeldati, et suured “riigireformi” mastaabis ümberkorraldused vajavad ka Riigikogu visiooni ja mandaati. Edasiste fookustena täitevvõimu tasandil toodi analüüsis esile riigivalitsemise strateegilist korrastamist, riigi teenuste ja tugiteenuste selgemat juhtimist, riigi andmevaldkonna arendamist, haldusalade ülese paindlikkuse loomist, sisebürokraatia vähendamist, regionaalse tasakaalu tagamist ja inimesekesksete põhimõtete laialdasemat rakendamist (st kodanike kaasamine nii õigusloome kui ka teenuste arendamise protsessidesse)7. ➢ Paindlike töökorralduse mudelite soodustamine suurendab riigi kui tööandja atraktiivsust, mitmekesistab riigiasutuste valikuid värbamisel, toetab riigile vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu regioonides, soodustab maapiirkondadesse kolimist ning võimaldab kasutada optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja tööpindu. Personalijuhtide võrgustikes tutvustas 7 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/riigihaldus/riigireform 30  Sotsiaalministeerium valminud Heaolu arengukava 2023-2030, mis seab muuhulgas prioriteediks paindlike töövormide kasutamise ning vahetati parimaid praktikaid, näiteks said paljud asutused inspiratsiooni ja mõtteid sotsiaalministeeriumi hübriidtöö põhimõtete väljatöötamisest. Teema aktuaalsus on oluline igal aastal välja antavas aastaaruandes, kus tuuakse juurde regioonidesse värbamise statistika (ca 40-45% värbamisest toimub regioonides). ➢ 2021. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted“. Dokumendis kirjeldatakse kinnisvarapoliitika eesmärgid ja mõõdikud ning osapooled, rollid ja vastutus. Eesmärkide ja mõõdikute seadmisel on tuginetud aastatel 2016─2018 välja töötatud hoonestatud kinnisvara optimeerimise, planeerimise ja eelarvestamise protsessidele, mis suunavad kinnisvaraotsuseid tegema, tuginedes kogutavatele võtmenäitajatele ja nende analüüsimisele. 2023. aastal valmis kinnisvararegistri arendus vajaliku info süstematiseeritud ja osaliselt automatiseeritud kogumiseks. 2024. aasta väljakutseks on registriarenduse andmetega hõivamine ja kasutuse juurutamine. Eesmärgiks on saada uutest infosüsteemidest kinnisvara sisend 2026. aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia 2026-2029 tarbeks. ➢ Esimest korda avalikustati riigi hoonestatud kinnisvara pikaajaline investeeringukava, mis seab perspektiivi riigi rahalised võimalused ja valitsemisalade soovid8. ➢ Maakondlikes keskustes on riik toomas oma asutusi kokku riigimajadesse ehk ühtsesse teeninduskeskusesse. 2023. aasta alguses avati riigimaja Pärnus Akadeemia tänaval, sügisel Valgas ning aasta lõpus valmis Pärnus Rohelise tänava riigimaja. Riigimajade rajamine puudutab otseselt 8 ministeeriumi valitsemisala ning majadesse on kaasatud enam kui 29 riigiasutust oma piirkondlike üksustega. Riigimajade eesmärk on pakkuda regioonides kasutajamugavaid ja kvaliteetseid teenuseid ning toetada teenuste säilimist maakonnakeskustes. Riigimajades on loodud võimalused asutuste vaheliseks koostööks ja lahenduste otsimiseks tegevusvaldkondade üleselt, muuhulgas saavad asutused kasutada ruumi efektiivsemalt (nt ühiseid nõupidamiste- ja puhkeruumid). ➢ Kasutusest väljalangenud korterelamute probleemi lahendamiseks 2019. aastal koostöös kolme KOViga käivitatud pilootprojekt „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“ jõudis 2023. aastal lõpule. Projektiga testiti õiguslikke ja praktilisi lahendusi elanike ümberkolimiseks jätkusuutlikesse korterelamutesse ning tühjana seisvate ja osaliselt eraomanikele kuuluvate korterelamute lammutamiseks. Pilootprojekti teostamise käigus saadud teadmised ja kogemused kinnitavad teema olulisust ning on jõutud järeldusele, et probleemi kõige efektiivsem lahendamine saab toimuda KOV-i tasandil, milleks on vaja täiendada õigusakte. ➢ Riigi osaluspoliitikas jätkub osaluste detsentraliseeritud juhtimine, kuid poliitika kujundamine toimub keskselt koordineerituna rahandusministeeriumi poolt. Osaluspoliitika paremaks rakendamiseks on kinnitatud riigi osaluspoliitika põhimõtted (mille regulaarne uuendamine on kavas 2024. aastal), äriühingute nõukogude liikmete valimiseks moodustatud nimetamiskomitee 8 Riigi hoonestatud kinnisvara investeeringute kava pärast VV otsuseid_04.10.2023.xlsx (live.com) 31  (mis tegutseb kaheksandat aastat) ning Tartu Ülikooli kaasabil on valminud käsiraamat, et abistada nõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel. ➢ Riigihangete korraldus on jätkuvalt tõhus ja läbipaistev. Riigihangete 2023. aasta ülevaate põhjal korraldati Eestis e-riigihankena 97 protsenti hangetest. Vaidlustatud riigihangete osakaal on madal, ulatudes 2023. aastal 1,7 protsenti kõigist riigihangetest. ➢ 2023. aasta novembris leppis valitsus kokku riigihangete läbiviimise strateegilistes põhimõtetes. “Riigihangete strateegilised põhimõtted” seavad riigihankepoliitikale prioriteedid, mis seisnevad keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalse vastutustunde ja innovatsiooni toetamises, julgeolekuriskidega arvestamises ning mõistlikkuse ja usaldusväärsuse tagamises. ➢ 2023. aastal algas Eestil Euroopa Liidu rahastatud koostööprojekt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), mille eesmärgiks on kohandada Eestile sobivaks Euroopa riigihankeametnike kompetentsimudel ja arendada ning edendada riigihankeametnike kogemusi ja teadmisi, eriti keskkonnahoidlike, sotsiaalselt vastutustundlike ja innovatsiooni edendavate riigihangete korraldamiseks. ➢ Viimase suurema konsolideerimise tulemusena, mis hõlmas riigi asutatud sihtasutuste arvestusteenuste üle toomist Riigi Tugiteenuste Keskusesse, osutab RTK 2023. aasta lõpu seisuga arvestusteenuseid 211 asutusele ehk RTK kliendiks on üle 84 protsendi keskvalitsusest. Arvestusteenuste konsolideerimine on toonud riigile ressursside kokkuhoidu. Kliendid hindavad keskselt pakutavaid arvestusteenuseid kõrgelt ─ 2023. aasta klientide rahulolu uuringu tulemustes kajastub, et personali- ja palgaarvestuse teenuse rahuloluindeks oli 68 protsenti, finantsarvestuse teenuse rahuloluindeks 63 protsenti (skaalal 1 – 100). ➢ Toetuste valdkonna konsolideerimise tulemusel on vähenenud väljaspool Riigi Tugiteenuste Keskust rakendusüksuste arv alates 2019. aastast seitsmelt asutustelt kolme asutuseni. Toetuste rakendamisel arvestatakse tegevuste kavandamisel ja korraldamisel rahastusallika nõudeid, kuid võimalusel ühtlustatakse protsesse ning pikaajaline suund on allikaneutraalsel lähenemisel. ➢ Statistikametis töötati jätkuvalt kliendisõbralikumaks muutumise nimel, et nii statistika visualiseerimise edasiarendused (väliskaubanduse rakendus, uued tööriistad andmete visualiseerimiseks andmelugudes, digiriigi virtuaalne abiline Bürokratt), kui ka uue ja olulise informatsiooni aja- ja asjakohase esitamine (näiteks rohepöörde trendide ja ukrainlased tööturul kiirstatistika) jõuaksid uuele tasemele. Tarbijate rahulolu kasv jätkus. ➢ Statistikaameti 2023-2030 strateegia üheks oluliseks elemendiks on andmeesitajate halduskoormuse vähendamine. Sellega seoses jätkab amet reaalajamajanduse projekti, uuendab oma andmekogumisteenust, sh andmekogumiskeskkonda, kasutab puuduva info saamiseks mudelipõhist hindamist ning andmeid andmekogudest, avaliku ja erasektori infosüsteemidest ja veebist ning vähendab seeläbi valimite suurust ja/või andmekogumise sagedust. ➢ Oluliselt on paranenud riikliku statistika nähtavus ning seeläbi ka üldine andmekirjaoskus. 2023. aasta veebikülastuste arv oli üle 2 miljoni, eelnevatel aastatel 1,6-2 miljonit külastust. 2023. aastal toimus üle 900 andmete avaldamist, 2125 andmetabelit, 118 pressiteadet, lisaks uudised, 32  pressikonverentsid ja blogilood ning avaldamisele järgnevalt väga erineva mahuga päringuid meedialt, mida 2023. aastal oli umbes 500. Statistikaameti näitajaid avaldati meedias ligi 8500 korda, see on samas suurusjärgus 2022. aastaga, mil avaldati rahvaloenduse andmed ja seetõttu oli meedia huvi tavapärasest suurem. Andmete kättesaadavusse ja kasutatavuse parandamisse panustati 133 andmekogu ja andmestiku kirjelduse koostamisega ning riigi üleseks andmehalduseks vajalike juhendmaterjalide koostamise ja nõustamisega. Vajab tähelepanu: ➢ Personalipoliitikas on jätkuvaks probleemiks demograafiline trend elanike, sealhulgas tööealise elanike vähenemise ja vananemise suunas ning jätkuvad kriisid ning tegelemine nende mõjudega. Rahvastikuprognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond aastaks 2040 umbes 6 protsenti. Seetõttu on eesmärgiks hoida valitsussektori töötajate osakaalu tööealisest elanikkonnast (20–64 aastased) kasvamast, kuid viimaste aastate kriiside tõttu pole seda eesmärki päris täita suudetud. Nii valitsussektori kui ka keskvalitsuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktist on kasvanud, sest valitsuse otsusel suurendati 5 protsenti palgafondi üldiselt ning konkreetselt tõsteti töötajate hüvitisi siseturvalisuse-, kaitse- ning hariduse valdkondades. Valitsussektori töötajate arv on viimasel kümnendil suurenenud umbes 1 protsendipunkti, see tähendab, et hoolimata viimaste aastate kriisidest püsinud suhteliselt stabiilsena. Valitsussektor moodustas 2023. aastal tööealisest elanikkonnast 15,8 protsenti. ➢ Väljakutseks on asutustevaheline koostöö maakondades ning riigi võimekus pakkuda võrdselt head töökeskkonda üle Eesti, mille eesmärk on teenuste kvaliteedi ühtlustumine kogu riigis. ➢ Keskse koolituse ja arendustegevuse valdkonnas on jätkuv väljakutse üleminek ESF seniselt rahastusmudelilt uuele keskse koolituse mudelile. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb kogu kriitiliste arendustegevuste pakett läbi vaadata ning leida lahendused, mis aitavad arendustegevusi läbi viia ressursitõhusalt, ühendades muuhulgas KOV ja keskvalitsuse sihtrühmi ja koolitusi, kus see on mõistlik ja vajalik. ➢ 2023. aastal valminud riigireformi analüüsis rõhutati organisatsioonide kvaliteedi hindamise praktikate olulisust ning protsesside parendamist, kuna asutuste toimimise edukus väljendub otseselt pakutavate teenuste kvaliteedis (sh kas teenused vastavad inimeste vajadustele). Tähelepanu organisatsiooni pidevale arengule võimaldab parenduskohtade märkamist ning uuenduslikkust organisatsiooni sisestes teenustes ja protsessides, aga ka avalike teenuste paremas korraldamises. ➢ Riigihangete valdkonnas on eesmärgiks rahaliste vahendite parimal viisil kasutamine. Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatavaid hankeid viidi 2023. aastal läbi 12 protsenti kõigist hangetest. Euroopa Liidu põhimõtetest lähtuvalt vajab Eestis edendamist hangete väärtuspõhisuse suurendamine, mille üheks võimaluseks on muuhulgas riigihangetel kvaliteedikriteeriumite kasutamine. 33 ➢ Riigiabi valdkonnas nõuab jätkuvat panustamist riigiabi reeglite selgitamine, arvestades nende keerukust ja paljusust. Alates 2022. aastast kehtivad uued EL riigiabi õigusaktid viies valdkonnas, avaldatud on kolm uut õigusaktide eelnõud. Samal ajal toimub mitmete uute fondide kasutuselevõtt: EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF), Ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU), Õiglase Ülemineku Fond, Moderniseerimise Fond. Seega tuleb uute toetusmeetmete tingimusi töötada välja olukorras, kus korraga kehtib palju uusi reegleid, sealhulgas muudeti vähese tähtsusega abi piirmäärasid ja arvutusloogikat. ➢ Riigiabi õigusaktide tõlgendamise ainupädevus on Euroopa Komisjonil, samas otsuste ja seisukohtade saamine nendelt on aeganõudev (keskmiselt 5–18 kuud). Väljakutseks on riigiabi ekspertide vähesus. Eriti kriitiline on olukord siis, kui ühekorraga vajavad lahendust mitu suuremat teemat. Reeglite selgitamiseks korraldatakse jätkuvalt koolitusi ja uuendatakse juhendeid. Olukorda parandaks eestikeelse akadeemilise riigiabiõiguse käsiraamat. ➢ Kinnisvara valdkonnas on väljakutseks toimemudeli, sh rahastamismudeli ülevaatamine. Täna kasutusel olev süsteem tagab küll hoonete säilimise pikaajaliselt, kuid ei arvesta muutuvate vajadustega ning on riigieelarvele osutunud üle jõu käivaks. Tähelepanu vajab ka riigi kinnisvara juhtimise arendamine, mis peab hakkama tuginema kesksetele võtmenäitajatele. Selleks on vaja tagada kvaliteetsed andmed ning asjakohane aruandlus. ➢ Riigi olemasoleva põhitegevuse jaoks kasutatava hoonestatud kinnisvara investeeringute kavandamise ja otsustamise protsessi parendamine ja edukas rakendamine, et piiratud ressurssidega täita kinnisvarapoliitika, rohereformi ja muid eesmärke. ➢ Kahaneva rahvastikuga piirkondades kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks on neis piirkondades vaja elamumajandus ümber korraldada. See on kohalike omavalitsuste ülesanne. Kohalikele omavalitsustele suuremate võimaluste andmiseks, aga ka kohustuste panemiseks on vaja muuta õigusakte. Väljakutseks on vajalike seadusemuudatuste jõustamine ja kohalikele omavalitsustele vajaliku rahastuse tagamine. ➢ Tulenevalt Euroopa Komisjoni eesmärkidest 2019-2024 on algatatud mitmeid initsiatiive (Euroopa roheline kokkulepe, digiajastule vastav Euroopa jne), mille tulemusena on muutunud vajadus riikliku statistika järele ning algatatud EL tasemel kõikide statistikavaldkondade õigusraamide muutmine. Seega tuleb paralleelselt kvaliteetse statistika tootmisega leida piisavalt ressurssi vastuvõetud muudatuste rakendamiseks olukorras, kus need muudatused eeldavad uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmist ja täiendavaid töötajaid lisanduvate statistikavajaduste täitmiseks. ➢ Üksikasjalikuma statistika tegemine muutuvas keskkonnas, ilma andmesubjektide koormust oluliselt suurendamata, eeldab uute andmeallikate, meetodite ja statistilise töötluse infotehnoloogiliste vahendite arendamist ning kasutamist. Selline kvalitatiivne muutus vajab piisavat ressurssi, kuna uue süsteemi üleminekuni on vaja olemasolevaid käigus hoida. Suur vajadus on kvalifitseeritud ja statistikaameti teenuste arendamisele pühendunud IKT personali järele. 34  ➢ Andmehalduse valdkonnas ülesannete edukas täitmine võimaldab edendada andmete ühekordse küsimise (once-only) põhimõtet ning samuti andmete taaskasutust. Statistikaameti esmane andmehalduse korraldamise fookus on sisulise ülevaate saamisel riigiasutuste andmekogudest – mis andmed riigil on. Koostöös MKMi ja RIAga koordineerib statistikaamet riigi andmehaldust, kuni 2025. aastani tehakse seda taasterahastust, pärast seda vajab see ülesanne riigieelarve baasrahastust.lõikes, tuh Programmi tegevuste täitmise analüüs Tabel 10. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Riigi ametiasutuste teenistujate 3,3─3, 3,35 - - 3,7 - - - - - 3,3-3,5 pühendumus indeks (5 palli skaalal) 5 Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang riigihangete korraldusele roheline roheline roheline kollane 66,6 70 70 75 75 75 (metoodika muutus, 12 näitajat) Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse 70 79 83 82 83 86 85 85 85 85 85 määr, % Riigi ametiasutuste teenistujate 8 8 6 8 10 8,3 5-8 5-8 5-8 5-8 5-8 vabatahtlik voolavus, % Riigi ametiasutuste personali 90,2 90,7 91,2 90,9 90,0 88,3 90,0 90,0 90,0 91,0 91,0 stabiilsusindeks, % Keskvalitsuse keskmine palk võrdluses 1,21─ 1,21─ 1,21─ 1,21─ 1,21─ 1,23 1,25 1,28 1,26 1,27 Eesti keskmise palgaga 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 Riigi ametiasutuste koolituskulude 1 1,0 0,68 0,8 1 1 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 osakaal tööjõukuludest, %, ≥ Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 otsuste arv Riigiabi nõustamisteenuse - - - 8 - - 8 - 8 - kliendirahulolu (10-palli skaalal) Riigihangete rahalise mahu osakaal 28 26 32 28 41 27 30 30 30 30 30 riigieelarve kuludest, % Keskmine pakkujate arv hankes 3,7 4,0 4,6 3,6 3,5 4,1 3,8 3,8 4,0 4,0 4,0 Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud 14 13 13 13 13 12 18 18 20 20 20 hangete osakaal, % Kohtusse kaevatud ning kohtu poolt hankeasjana sisuliselt läbi vaadatud 78 74 72 78 80 83 78 78 78 78 78 vaidlustuskomisjoni otsuste jõusse jätmise määr, %, > Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal kõigist riigi 26 30 22 12 35 24 50 60 60 60 60 äriühingutest, % Kulutõhususust parandanud riigi 61 26 30 46 56 60 60 65 65 70 70 sihtasutuste osakaal, % Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks viidud m2 osakaal 4 3 1 2 1 2 3 3 3 3 3 miinimumnõuetele mittevastavast portfellist, % 35 Joonised 15, 16, 17 ja 18. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal Mõnede mõõdikute seiramine lõpetati, sest Riigi Tugiteenuste Keskus muutis oma mõõdikute skaalat ning Statistikaamet otsustas oma mõõdikute hulka vähendada ning viia kaks mõõdikut teenuse tasandile, kus need paremini mõjule pääsevad. Mõõdikud, mille seiramine on lõpetatud: Kliendi vajadustega arvestamine, rahuloluindeks, < (RTK) Põhistatistika tegemiseks kasutatud aeg, eesmärk aastaga vähendada ca 10000 tundi (Statistikaamet) Statistikaalaste tellimustööde maksumus, € (Statistikaamet) Tegevus: Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine Eesmärk: Riigihaldus ja personalipoliitika on mõjusalt ja terviklikult korraldatud Tegevused ja tulemus: Riigi personalipoliitika kujundamine 2023. aastal jätkati riigi palgapoliitika, keskse koolituse ja arendustegevuse põhimõtete, värbamispoliitika, personali hindamise, planeerimise ja arvestuse põhimõtete, avaliku teenistuse seaduse rakenduspraktika kujundamise ning strateegilise personalijuhtimise, ametniku eetika ja avaliku 36 teenistuse arendamisega. Riigi värbamispoliitikas jätkati paindliku töökorralduse soodustamisega ─ töötati välja rotatsiooni hea tava. Avalikustati avaliku teenistuse 2022. aasta aruanne teenistujate peamistest personali- ja palganäitajatest ning riigi- ja kohalike omavalitsuste ametiasutuste olulisematest arengusuundadest. Hoolimata kriisi oludes kasvanud töökoormusest, vähenes riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste teenistujate arv 489 inimese võrra. Valminud aruande baasil tehti Vabariigi Valitsusele riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus ettepanekud palgakorrektsioonideks ning anti ülevaade Riigikogule avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest ülevaate tegemine ametiasutuste ja teenistusgruppide kaupa. Avalikustati riigi ameti- ja hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring. Andmed näitavad küll mõningast palgatõusu, ent tippspetsialistide palkamisel ei suuda riik erasektoriga konkureerida. Fontese viimase palgauuringu järgi jääb riigiasutuste põhipalk erasektorile keskmiselt 11 protsenti alla. Siiski, vähendamaks survet riigi rahakotile, otsustati, et järgmisel aastal avaliku sektori palgafond külmutatakse. § Alustati kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmisega, mille kohaselt on osade kõrgemate riigiteenijate ja nende palgaga seotud ametnike palgatõus nelja aasta vältel poole väiksem, kui vastav indeks muidu ette näeks. § Konsultatsiooniringile liikusid avaliku teenistuse seaduse muudatused, mis ühtlustaksid nõudeid avaliku teenistuse töötajatele ja -ametnikele. Seaduse uuendamise tulemusel peaks suurenema võrdne kohtlemine ametnike ja töötajate vahel, töösuhted muutuma paindlikumaks, looma paremad võimalused omavaheliseks koostööks, soodustama tööjõu liikumist, tooma rohkem õigusselgust, vähendama asutusesisest bürokraatiat ning eelkõige tõhustama riigi ressursside otstarbekat ja läbipaistvat kasutamist. Valmis uuring „Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses 2023“, mille järgi on valdav osa riigiteenistujatest seisukohal, et töö avalikus sektoris eeldab kindlate väärtushinnangute ja hoiakute olemasolu. Uuringus osales kokku 1841 teenistujat omavalitsustest, ministeeriumitest ja nende allasutustest, ametitest, inspektsioonidest, põhiseaduslikest institutsioonidest jt valitsusasutustest. Tegemist on kordusuuringuga, mis aitab jälgida arenguid avaliku teenistuse eetikas ning on aluseks koolitusprogrammide uuendamisele ja ametnikueetika nõukogu tegevustele. Samuti on see abiks valdkonna edendamisel ametiasutustes. 2023. aastal arendati avaliku sektori töötajaid keskselt muude teemade hulgas muudatuste juhtimise, digioskuste, riigihangete ning poliitikakujundamise (sh mõjude hindamine, kaasamine, protsessijuhtimine, analüüsimeetodid) koolitusprogrammides (kokku 2932 osaluskorda). Keskselt arendati järelkasvuprogrammis ning juhtide arenguprogrammis keskastmejuhte. Koondati 2024. aasta 37 peamised koolitusprioriteedid ja tehti ettepanekud keskse koolituse jätkamiseks peale ESF-i rahastusperioodi lõppemist 2023. aastal. Asukohast sõltumatu värbamine on olnud soovitus avalikus sektoris ning 2023. aasta 12. kuuga regioonidesse värbamine ligi 45% koguvärbamistest. Tööd jätkas ametnikueetika nõukogu, kes andis selgitusi eetikakoodeksi rakendamiseks, nõustas ja võttis seisukohti tegude/käitumise vastavuse kohta eetikanõuetele. Riigihalduse korraldamine Avaldati riigireformi analüüs, mille keskseteks soovituseteks on haldusreformiga jätkamine, funktsionaalse ja sidusa strateegilise juhtimise, andmepõhise valitsemise arendamine ning ühtsema valitsemise lähenemine. Valitsemiskorralduse paindlikkus ja vajaduspõhisus on ka Eesti 2035+ pikaajalises strateegias sõnastatud muutusvajadus, mille poole tahame riigis liikuda. ESFi institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise meetmest rahastati sotsiaalministeeriumi valitsemisala funktsioonide korrastamist ja maa-ameti baasil 2025. aasta algusest loodava Maa- ja Ruumiameti loomist ettevalmistavaid analüüse. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel viidi läbi haldusala asutuste funktsioonide analüüs maakondliku kultuurikorralduse tulemuslikkuse tõstmiseks ning rahvaraamatukogude ülesannete ja rahastuse mudeli analüüs. Valmis ministeeriumite IKT arendusvaldkonna toimimise ja IKT-teenuste osutamise mudeli analüüs. Nelja ministeeriumi (rahandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalministeerium ja kliimaministeerium) koostöös korraldati teenuste mõttetalgud, mille eesmärgiks oli ühtlustada arusaamu teenusepõhisest juhtimisest riigis. Läbi viidi sisekontrollisüsteemi rakendamise koolitused keskvalitsuse asutustele ning uuendati sisekontrollisüsteemide rakendamise juhendit, mille eesmärgiks on tõhustada organisatsioonide juhtimis- ja kontrollisüsteeme. Riigihanke valdkonna poliitika kujundamine Vabariigi Valitsus kinnitas riigihangete strateegilised põhimõtted, mis on edaspidi aluseks väärtuspõhiste riigihangete korraldamisel. Eestis korraldab igal aastal riigihankeid umbes 700 erinevat asutust. Nii tellib avalik sektor aastas 4-5 miljardi euro eest tooteid, teenuseid ja ehitustöid, mis moodustab Eesti sisemajanduse koguproduktist kuni 18 protsenti ja riigieelarvest kolmandiku. Järgmise sammuna luuakse strateegiale tegevuskavad, juhendid jm. Näiteks on plaanis välja töötada täiendav nõustamisvõimekus ja infoportaal, korraldada koolitusi ja käivitada koostöös OECD-ga piloothanked. 2024. aasta alguses valmisid ja said kättesaadavaks hindamiskriteeriumi näidised, mida hankijad saavad kasutada parima pakkumuse välja selgitamisel. 38  Rahandusministeeriumi ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostöös tehti ettevalmistusi pilootprojektiks „Strateegiliste ja väärtuspõhiste riigihangete kasutuselevõtu edendamine riigihankeametnike professionaliseerumise kaudu“, mille eesmärgiks on aidata Eestil edendada ja enam kasutusele võtta väärtuspõhiseid riigihankeid. Projekti tegevused on suunatud Eesti hankijate tegevuse toetamiseks. Projekti tegevuste käigus on plaanis 2024. aastal pakkuda hankijatele praktilist kogemust ja teadmisi, millele väärtuspõhiste riigihangete korraldamisel tähelepanu pöörata. 2023. aasta septembris toimus projekti avaseminar, kus tutvustati projekti tegevusi ja kaardistati hetkeolukorda. Pilootprojektid koostöös Eesti hankijatega viiakse läbi viimase etapina ning selle baasil valmivad juhendmaterjalid, mida hangetes silmas pidada, et ühiskonnale kasulikku muutust oleks võimalik pakkuda. Elektrooniliste riigihangete toetamine riigihangete registri vahendusel Lõppes riigihangete registri uute e-vormide projekt ning valitsus kinnitas riigihangete registri määruse muudatuse, mille kohaselt võeti registris kasutusele uued realiseeritud koosvõimelised e- vormid. Lisaks uuendati projekti raames EL Väljaannete Talitusele e-vormide edastamise veebiliides. Rahandusministeerium avalikustas 2024. aasta märtsis riigihangete registri 2023. aasta statistika. Riigihangete registri andmetel avalikustati 2023. aastal 8 972 riigihanget, mis teeb 147 hanget rohkem kui aasta varem. Alustatud hangete kogumaksumus oli sel hetkel üle 5,1 miljardi euro. Kuna riigihanked omavad suurt ostujõudu, on riigi strateegiline suund viia tulevikus läbi enam väärtuspõhiseid hankeid, millega toetatakse riigile oluliste eesmärkide saavutamist, sh keskkonna-, sotsiaal- ja majanduspoliitikat. Riigihangete vaidlustuste lahendamine Rahandusministeerium teeb riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle järelevalvet avalike huvide kaitseks. Järelevalveteateid riigihangete seaduse rikkumise kahtluse kohta esitati 64. Järelevalvemenetlus alustati kaheksal korral. Juhtumipõhises järelevalvemenetluses käsitletud riigihangete kogumaksumus oli umbes 266 miljonit eurot. Plaanilisi järelevalvemenetlusi alustati kuus. 2023. aastal laekus seitse väärteoteadet, kuuel juhul väärteomenetlust ei alustatud. Ühe väärteomenetluse tulemusena määrati karistus nõutavat riigihankemenetlust korraldamata hankelepingu sõlmimise eest. Kolm väärteomenetlust lõpetati koosseisu puudumise tõttu. Riigihangete vaidlustuskomisjonile esitati 2023. aastal 209 vaidlustust, mis on 22,2 protsenti rohkem kui 2022. aastal. Nendest võeti menetlusse 147 vaidlustust. Menetlusse võetud vaidlustustest rahuldati osaliselt või täielikult 60 ja jäeti rahuldamata 73 vaidlustust, hankelepingu tühisus tuvastati ühel korral, vaidlustaja loobus vaidlustusest 10 ja hankija tunnistas vaidlustuse tervikuna põhjendatuks kolmel korral. Üks vaidlustusmenetlus on peatatud (järelevalvemenetluse tõttu) ja ei ole seisuga 29.02.2024 lõppenud. 39 Riigiabi reeglite rakendamise koordineerimine Euroopa Komisjonile ja Vabariigi Valitsusele esitati riigiabi ja vähese tähtsusega abi ülevaade 2022. aasta kohta. 2022. aastal toetati ettevõtteid Eesti riigi ja Euroopa Liidu rahaga kokku 449,8 miljoni euroga. Riigiabist 81,6% maksti välja toetustena, ülejäänud tagatise, maksusoodustuse või riskikapitalina. Samuti anti toetustena 98,9% ulatuses vähese tähtsusega abi. Võrreldes 2021. aastaga on kasvanud riigiabi maht teadus- ja arendustegevuseks, mida 2022. aastal anti kokku 26,4 miljonit eurot. Suurimateks abi andjateks 2022. aastal olid AS Elering (20,5% abi kogumahust), Kultuuriministeerium (16,2%) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (14,5%). Riigiabi osakaal sisemajanduse koguproduktis vähenes 0,7 protsendipunkti võrra. Riigiabi reeglite õigeks rakendamiseks korraldati koolitusi, sealhulgas kaks koolitust Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna ametniku poolt (algajatele) ja üks koolitus väliskoolitajate poolt (edasijõudnutele). Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine § Riigikogu võttis vastu riigivaraseaduse muudatused, et muuta kohaliku omavalitsuse ja riigi vahelised maatoimingud lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Ühtlustati riigi ja kohalike omavalitsute maade võõrandamisel vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi ning anti riigile õigus sekkuda avaliku huvi korral maade omandamiseks. Kohalikel omavalitsustel tekkis muudatuste järgselt kohustus selgitada välja kinnisasja vajalikkus riigile, kui kohalik omavalitsus hakkab võõrandama või seadma hoonestusõigust maale, mille ta on eelnevalt riigilt tasuta saanud. Muudatusega vähendati kohalike omavalitsuste poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel, kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel 65 protsendilt 50 protsendile (maa harilikust väärtusest). 2023. aasta algul jõudis lõpule tühjenevate korterite pilootprojekt Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Valgas, mille tulemusena valmistati ette asjaõigusseaduse muudatuste eelnõu. Valitsus on eraldanud kohalikele omavalitsustele toetusmeetmete loomiseks 3,6 miljonit eurot, mida saab kasutama hakata peale seadusemuudatuste vastuvõtmist. Vähendamaks riigi hoonefondi ülalpidamiskulusid ja energiatarvet ning aitamaks kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, toetati CO2 ja moderniseerimisfondi vahenditest 87,6 mln euroga riigi ja kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimist ning kehtestati rahandusministri määrus kultuuriväärtusega hoonete rekonstrueerimise toetamiseks, mille jaoks on kavandatud kolme aasta peale 24 miljonit eurot. 40  Valitsusele valmistati ette ettepanek suurendada Eesti Energia aktsiakapitali 114 miljoni euro võrra, eesmärgiga kiirendada Ida-Virumaale uue gaasi-vesiniku hübriidelektrijaama ning Narva keskküttevarustuse kaasajastamiseks seadmete rajamist, kuid Vabariigi Valitsus loobus sellest plaanist. Alustati ettevalmistustega, et suunata erastamisele mitmed riigiettevõtted. Rahandusvaldkonna äriühingutest läheksid osaliselt erastamisele Eesti Energia kontsernist Enefit Green ja Enefit OÜ. Kontserni osaline eraldamine peaks parandama Eesti Energia finantspositsiooni, võimaldab panustada elektrivõrgu töökindlusse ja toob riigile pikas plaanis rohkem dividende. Lisaks saavad võimaluse osaluse omandamiseks börsiinvestorid. Riigi kinnisvara strateegiline juhtimine 2023. aastal jätkati riigi tegevuseks vajaliku kinnisvararessursi planeerimise ja eelarvestamisega. Kirjeldati tööprotsesse ning jätkati nende rakendamist toetavate juhendmaterjalide väljatöötamisega, samuti valitsemisalade nõustamisega kinnisvaraotsuste tegemisel. Valmis Riigi Kinnisvararegistri arendus, mis võimaldab kinnisvaraportfelli planeerimiseks ja otsusteks vajalikke andmeid esitada automatiseeritult. Riigi osaluspoliitika kujundamine ja korraldamine Riigi osaluspoliitika kujundamise ja korraldamise raames jätkus riigiasutuste nõustamine eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemist puudutavates küsimustes ning riigi osalusega äriühingute nõukogudesse liikmete valimise ettepanekuid tegeva nimetamiskomitee töö korraldamine. Vabariigi Valitsus kinnitas riigi äriühingute makstavate dividendide summad 2023. aastaks. Otsuse järgi laekus 2023. aasta riigieelarvesse 148,1 miljonit eurot dividende. Riigieelarvesse oli riigi otsustusõigusega äriühingutelt dividende 2023. aastaks kokku kavandatud 139,8 miljonit eurot. Võrdlusena, 2022. aastal laekus riigieelarvesse riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingutelt dividende summas 116,1 miljonit eurot. Koostöös kliimaministeeriumiga otsiti lahendust, kuidas liikuda edasi Enefit-282 õlitehase küsimusega, et riigi tehtud 353 miljoni euro suurune investeering ei läheks tühja. Leiti võimalus tehas valmis ehitada ja käivitada selliselt, et tegevus vastaks keskkonna- ja kliimanõuetele. Alustati omakapitali hinna metoodika analüüsi, mille eesmärgiks oli riigi osalusega äriühingute omakapitali hinna määramise metoodikate täiendamine ja arendamine, võimaldades riigi äriühingutele omakapitali hinda seada ühingute tegevuse eripäradega arvestavalt. Analüüs valmis 2024. aasta alguses. 41 Omandireformi lõpule viimine 2023. aasta alguses eraldas Valitsus riigi omandireformi reservfondist vahendid, mis võimaldavad rahandusministeeriumil jätkata kohalike omavalitsuste nõustamist ja järelevalvetegevust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisel. 2023. aastal oli registreeritud ja järelevalve läbi viidud 10 toimiku kohta. 2023. aastal lisandus maa-ameti kaudu kaks lõpuni viimata menetlust. Nende osas uut raha eraldamist pole toimunud. 2024. aasta alguseks oli omavalitsustes pooleli 12 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise menetlust, mis tuleb lõpuni viia. Valdavalt on tegemist keerukate, kohtu- või pärimisasjadega, mille lahendamisel vajatakse ministeeriumi abi. Meede 2. Keskne tugiteenus Tegevus: Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTK-s Eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja tõhusaid tugiteenuseid enamikule keskvalitsuse asutustest. Tabel 11. Tugiteenuste pakkumise ja toetuste rakendamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018- 2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Kliendi rahuloluindeks personali- ja palgaarvestuse 8,7 65 (8,9) 72 (9,1) 65 (8,8) 68 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 teenusega, % Kliendi rahuloluindeks 8,6 61 (8,7) 61 (8,7) 54 (8,5) 63 ≥ 50 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 finantsarvestuse teenusega, % Kliendi rahuloluindeks riigihangete korraldamise 7,4 58 (8,9) 74 (9,1) 76 (9,2) 71 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 teenusega, % Kliendi rahuloluindeks dokumendihaldus-ja N/A N/A N/A N/A 38 N/A ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 arhiiviteenusega, % Rakendusasutuste ja rakendusüksuste rahuloluindeks RTK toetuste 6,2 14 (7,6) 33 (8,2) 53 (8,8) N/A ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 kasutamise korraldamise teenusega,% Toetuse taotlejate rahuloluindeks RTK kui 7,2 66 (9,0) 74 (9,1) 67 (9,0) 74 ≥50 ≥50 ≥50 ≥ 50 ≥50 rakendusüksusega, % Asutuste koolitusjuhtide rahuloluindeks - 66 (9,0) 74 (9,1) 72 (9,0) 69 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 personaliarenduse teenusega, % 42 Tegevused ja tulemus: Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) osutab keskseid teenuseid keskvalitsuse asutustele tugiteenuste kokkuleppes ja teenuste kirjeldustes kokkulepitud mahus. Teenuste kasutajate arv kasvab igal aastal. Tugiteenuste osutamise raames täidab RTK Euroopa Liidu struktuurivahendite ja piiriüleste programmide korraldus- ja makseasutuse funktsiooni, Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide kontaktasutuse ning õigusaktides määratud juhul ka rakendusüksuse ülesandeid. Valminud on riigi tugiteenuste keskuse arengukava aastateks 2024-2027 ja 2023. aasta tegevusaruanne. Aruandes saab tutvuda RTK eelmise aasta tulemustega ja arengukavas järgneva nelja aasta sihtidega. Riigi tugiteenuste keskuse järgmise nelja aasta fookuses on äriarhitektuuri ja ärianalüüsi lähenemise rakendamine terviklahenduste loomisel ja protsesside tõhustamisel, riigihangete kompetentsikeskuse kujundamine, ühtse dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse kujundamine, teenuste ulatuse ja kliendibaasi laiendamine ja toetuste korraldamise teenuse konsolideerimisega jätkamine. Riigi tugiteenuste keskuse missiooniks on toetada klienti nutikate lahendustega. 2023. aastal viis riigi tugiteenuste keskus läbi organisatsiooni terviseuuringu, mille tulemused peegeldasid töötajate kõrget rahulolu juhtimise, töökeskkonna, kaugtöö korralduse ja teiste aspektidega. 95 protsenti töötajatest soovitab riigi tugiteenuste keskust tööandjana. Seoses ministeeriumite ümberkorraldamisega oli riigi tugiteenuste keskusel väljakutse liita ja lahutada arvestusobjekte ja teha mitmeid ümberkorraldusi infosüsteemides, sealhulgas saldode üleviimisi ja toetusprojektide poolitamisi. Personali- ja palgaarvestuse teenus Oluliselt suurenes reservväelaste maht (1300 > 16 000), mis tõi kaasa lisatööd, aga ka protsesside muutmist. 2023. aastal lõpetas oluline ja kaheksa aasta jooksul palju väärtust loonud personaliarenduse teenus, mis panustas 27 000 arendustunniga avaliku sektori töötajate arengusse. Hallatavaid süsteeme on muudetud klientide jaoks mugavamaks. Riigi tugiteenuste keskuse kliendibaasi lisandus aasta jooksul 11 uut asutust (Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Riigilaevastik, kolm sihtasutust ja viis uut kooli). Hetkel teenindab RTK kokku 209 asutusest 72 817 isikut (sealhulgas umbes 16 000 reservväelast). 2023. aastal täiendati ja arendati infosüsteeme tehes pisiarendusi ja parandades kasutajamugavust. Valmisid ka mitmed liidestused SAP ERP-iga (Citibank liides, FitekIn liidese uus versioon, müügisüsteemide liidesed). 43 Finantsarvestuse teenus Aasta esimeses pooles tehti neljale põhiseaduslikule institutsioonile, Riigikantseleile, üheteistkümnele ministeeriumi valitsemisalale, Rahvusraamatukogule ja neljakümne neljale sihtasutusele raamatupidamise aastaaruanded 2022. aasta finantsandmete kokkuvõtmiseks. 2023. aastal lisandus RTK täisteenusele kaheksa uut klienti ning aasta lõpuks oli kokku 75 klienti, mille tulemusena kasutab teenust 83 protsenti keskvalitsuse üksustest. 2023. aasta suvel tõi täiendavaid tööülesandeid kaasa ministeeriumide valitsemisalade ümberkorraldamine, sh saldode üleviimisi ja toetuste poolitamist. Kokku teenindatakse 211 asutust, kellest on täisteenusel kuus asutust rohkem kui eelmisel aastal ehk 75 asutust. Riigi tugiteenuste keskuse arvestusteenuseid kasutab 83 protsenti keskvalitsuse üksustest. Riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamise teenus Riigi raamatupidamise 2023. aasta koondaruanne valmis tähtaegselt. Riigikontrollil ei olnud märkuseid RTK töö kohta. Riigihangete korraldamise teenus 2023. aastal jätkus kliendibaasi laienemine. Riigihangete korraldamise teenusega liitus 87 uut klienti (regionaal- ja põllumajandusministeerium, välisministeerium, kultuuriministeerium, SA Vabaõhumuuseum ja HTMi valitsemisala 83 asutust). Tänaseks pakub riigi tugiteenuste keskus riigihangete korraldamise teenust juba 134 asutusele ehk 51 protsendile (varasemalt 17 protsenti) keskvalitsuse üksustest. Avaldati riigihangete registris 337 hanget, ületades planeeritud hankeplaanis olnud hangete arvu (313). Eesmärk on keskkonnahoidlike ja sotsiaalsete kriteeriumite rakendamise kasv hangetes. 2023. aastal kasutati 139 (2022. aastal oli 87) hankes keskkonnahoidlikke tingimusi ja 30 (2022. aastal oli kuus) hankes sotsiaalseid tingimusi. Aasta jooksul esitati RTK läbiviidud hangete kohta ka kümme vaidlustust, millest viis jäi rahuldamata, kolme puhul jäi vaidlustus läbi vaatamata ning kahe puhul rahuldati osaliselt. RTK viis läbi keskse hankena kütuse ostmise hanke. Valmistati ette riigihangete registri ületulekut, mille vastutavaks töötlejaks 1. jaanuarist 2024 on riigi tugiteenuste keskus. 44 Personaliarenduse teenus 2023. aastal lõpetas oluline ja kaheksa aasta jooksul palju väärtust loonud personaliarenduse teenus, mis panustas aastatel 2015-2023 27 000 arendustunniga avaliku sektori töötajate arengusse. Perioodi jooksul toimus 1323 koolitussündmust, viidi läbi arenguprogrammid KAJA, KESTA ja Maxwell. Avaliku sektori asutustest oli 30 000 osalemist. 2023. aastal osales koolitustel 3202 osalejat ning rahulolu teenusega oli 94 protsenti. Toetuste kasutamise korraldamise teenus 2023. aasta oli pingeline toetuse korraldamise valdkonnas, sest samaaegselt tuli lõpetada vana perioodi tegevusi ning alustada uue perioodi väljatöötamise ja rakendamisega. 2023. aastal oli rakendamisel 11 erinevat allikat ja rakendusüksus/ vahendusasutus maksis välja 598 miljonit eurot. 2021-2027 perioodi vahenditest on tänaseks võetud kohustusi ligi 40 protsenti kogusummas 1,33 miljardit eurot. Väljamakseid on tehtud 104 miljoni euro ulatuses (4,8 protsenti). Kokku maksti välja toetusi summas 598 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga on toetuse saajatele välja makstud 96,1 protsenti kogu 2014-2020 toetusmahust. Kokku rahastati aasta jooksul 832 projekti. Euroopa Komisjonile ja teistele doonoritele esitati maksetaotlusi kogusummas 685 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga oli RTK-s rakendamisel üheteistkümne erineva toetusallika meetmed ning 66 protsenti 2021-2027 perioodi vahenditest rakendatakse riigi tugiteenuste keskuses. Dokumendihaldus- ja arhiiviteenus Pakutav teenus hõlmab asutuste dokumentide vastuvõtmist, registreerimist, menetlusse suunamist ja väljasaatmist, dokumendihaldussüsteemi haldamist ja kasutajatuge, arenduste keskset tellimist ning arhiiviteenust. Alates 2023. aasta jaanuarist hakkas riigi tugiteenuste keskus pakkuma dokumendihalduse- ja arhiiviteenust kaheteistkümnele riigiasutustele. Teenuse pakkumiseks ja haldamiseks on kasutusel viis erinevat dokumendihaldussüsteemi (Delta, LiveLink, Pinal, Kirke, Webdesktop). 2023. aastal teenindati 3 000 isikut. Tegeleti nii nõustamise, koolitamise kui pöördumiste lahendamisega (2 000 pöördumist registreeriti). Viidi läbi 40 koolitust. 45 Tegevus 2.2 IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RmIT-s Eesmärk: Kvaliteetne ja tõhus tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas Tabel 12. IKT valdkonna arendamise ja korraldamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase RmITi poolt pakutavate teenuste 4,18 4,5 4,37 4,03 4,21 4,2 4,2 4,2 4,5 4,5 kliendirahulolu (5-palli skaalal) Tegevused ja tulemus: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (RmITi) ambitsiooniks on olla hinnatuim arenduspartner riigis, oma valdkonna parimate tegijatega. RmIT on võtnud asutusena suuna teenuspõhisele juhtimisele, eesmärgiga kasvada võimekaimaks arenduskeskuseks digiriigis. Muutunud tegevusloogikaga seonduvalt muutus 01.09.2023 rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse struktuur. Uue osakonnana lisandus andmetehnoloogia üksus, suurendades võimet toetada asutusi, kelle teenustest suur osa põhineb andmeanalüütika lahendustel. Ühe suurima teenus- ja arendusportfelliga, IT-majana, kannab RmIT märkimisväärset vastutust, olles pühendunud kiiretele muutustele reageerimisele, et olla alati eesrindlikud oma valdkonnas. Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse info- ja küberturbe valdkond on käivitanud mitmeid olulisi algatusi, tugevdades turvasüsteeme ja suurendades vastupidavust küberohtudele. Rahandusministeeriumi valitsemisalas liigutakse keskse IKT juhtimise suunas. Selleks loodi IT nõukogu, eesmärgiga juhtida strateegiliselt ja paindlikult rahandusministeeriumi valitsemisala arendusportfelli ja IT eelarvet, toetamaks teenuste arengut ja kvaliteeti. 2023. aastal viidi rahandusministeeriumi valitsemisalas ja riigiüleselt läbi olulisi arendustegevusi ja mahukaid projekte, mille läbiviimisesse rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse panustab. Enamus arendusvajadusi tuleneb seadusandlusest ja Euroopa Liidust. Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus koostöös tarkvaraettevõtetega Cybernetica AS ja Nortal AS arendasid maksu- ja tolliametile välja uuendatud ekspordi ja transiidi tolliteenused, viies tollivormistuse täismahus uude automatiseeritud ekspordisüsteemi (AES) ja transiidi tollivormistuse uude transiidi andmevahetuse süsteemi (NCTS). Uued infosüsteemid on mõeldud kasutamiseks nii rahvusvahelise kaubandusega tegelevatele eksportijatele ja vedajatele, kui ka tolliagentuuridele. 2023. aastal korraldas rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse riigihangete registris 16 erinevat hankemenetlust ja sõlmis kokku 39 hankelepingut 15 erineva töövõtjaga. 46  Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse hanketeenuse kvaliteedi näitajaks saab pidada asjaolu, et rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse korraldatud hangete osas esines ainult üks vaidlus. Tegevus 2.3 Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine Eesmärk: Tugifunktsioonide kvaliteetne ja tõhus täitmine Tabel 13. Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamise mõõdikud ja sihttasemed, 2018- 2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Kliendirahulolu õigusteenusega, ≥ 4,4 - 4,3 - - 4,3 4,3 4,3 4,3 4,3 Kliendirahulolu haldusteenusega, ≥ 4,6 - 4,4 - - 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5 Kliendirahulolu kinnisvarateenusega N/A N/A NA N/A N/A 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5 Kliendirahulolu - 4,6 - 4,6 - 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5 dokumendihaldusteenusega, ≥ Tegevused ja tulemus: 2023. aastal kolisid Suur-Ameerika 1 ministeeriumide ühishoonesse senisele neljale ministeeriumile lisaks ka kliimaministeerium ning regionaal- ja põllumajandusministeerium, et koroonajärgselt tekkinud kaugtöö paindlikkusega kaasnenud ruumide kasutust optimeerida ning sellega ka riigi kulusid kokku hoida. Samuti on see võimaldanud konsolideerida ministeeriumide tugifunktsioone. Seoses uute ministeeriumite kolimisega ühishoonesse, uuendati 2023. aastal tugifunktsioonide koostöökokkulepet ning ühtlasi ajakohastati ka hoone ja varade ühist kasutamist puudutavad korrad (ühishoone kodukord, tulekahju korral tegutsemise plaan ja erakorralise sündmuse lahendamise plaan ning ametisõidukite kasutamise kord). Ühisosakond täidab ministeeriumitega kokku lepitud mahus tugifunktsioone ühishoones asuva kuue ministeeriumi (justiitsministeerium, sotsiaalministeerium, rahandusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kliimaministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium) jaoks. Dokumendihaldusteenus Dokumendihaldusteenuse eesmärgiks on korraldada dokumendi- ja arhiivihaldust justiitsministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, rahandusministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile. Alates 2023. aastast osutab riigi tugiteenuste keskus kokkulepitud dokumendi- ja arhiivihalduse tegevusi (dokumentide registreerimine ja väljasaatmine, dokumendihaldussüsteemi administreerimine ja kasutajatugi, arhiivi korrastamine) teenusleppe ja toimemudeli alusel ning lähtub teenuse osutamisel asutuses kehtestatud kordadest ja juhistest. 47  2023. aastal on panustatud dokumendihaldusteenuse ühtlustamisse, osaledes erinevates riigi tugiteenuste keskuse töörühmades. Haldus- ja riigivara teenus Haldusteenuse eesmärk on tagada ühishoone ministeeriumite töökeskkond ja ühise kasutamisega seotud teenused ning korraldada ministeeriumide valitsemisel oleva riigivara haldamist. Vabariigi Valitsus jõudis 2022.a novembris järeldusele, et siseministeeriumi spetsiifilised vajadused eriruumidele ning turvalisusele oleksid muutnud asutuse ühishoonesse kolimise ebamõistlikult kalliks ning ühishoonesse võiks kolida mõni teine ministeerium. 2023. aastal muudeti ministeeriumite struktuure ning tehti otsus, et ühishoonesse kolivad kliimaministeerium ning regionaal- ja põllumajandusministeerium. Kliimaministeeriumi kolimine leidis aset 2023. aasta suvel, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kolimine 2023. aasta lõpus. Tööde lõpetamine ja täiendava sisustuse paigaldus toimub 2024. aasta kevadel. Teostamisel on täiendavad investeeringud muuhulgas turvalisuse tõstmiseks, mille osas on eesmärk tööd lõpetada 2024. aasta lõpuks. Ühishoone mõistlikuma kasutamise raames tihendati olemasolevate korruste kasutamist (kokku koliti ümber umbes 300 teenistujat) ja vabastati lisanduvate ministeeriumide mahutamiseks neli korrust. Suurem korruste jagamine toimus vastavalt ministeeriumite ümberstruktureerimisega. Kinnisvarateenus Kinnisvarateenuse eesmärk on korraldada ja koordineerida ühishoone ministeeriumite kinnisvara valitsemist, korraldada kinnisasjade avalikes huvides omandamist, täita riigi kui kinnisasja omaniku ja kasutaja seadustest tulenevaid kohustusi ja kanda õiguseid, sh osaleda planeerimismenetlustes ning anda ehitusseadustikust ja maapõueseadusest tulenevaid kooskõlastusi. Avati renoveeritud Pärnu ja Valga riigimajad, et pakkuda piirkonna inimestele ja ettevõtjatele avalikke teenuseid kompaktselt kohapeal. Valga riigimajas toimetavad koos 18 asutuse ja ameti esindused. Pärnusse on planeeritud kolm riigimaja, juba kahes 2023. aastal tööd alustanud riigimajas toimetavad koos 15 riigiasutust. Kolmanda riigimaja renoveerimine peaks toimuma 2030. aastal. 2018. aastal avatud Rapla riigimajja kolis 2023. aastal lisaks juba olemasolevatele ametiasutusetele ka Rapla vallavalitsus. 2023. aastal paiknes Rapla riigimajas 15 ametiasutuste, kes pakuvad piirkonna inimestele ja ettevõtjatele avalikke teenuseid. Majas on töökohad ligi 150 töötajale, lisaks pakub hoone avaliku sektori töötajatele kaugtöö tegemise võimalust. Õigusteenindus Õigusteeninduse eesmärk on nõustada õigusalastes küsimustes justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi ning tagada sise- ja üksikaktide ning lepingute vastavus õigusaktidele. Alates novembrist 2023 täidetakse sarnast õigusteenus funktsiooni ka kliimaministeeriumis. 48 Meede 3. Statistika tagamine Tegevus: Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika Eesmärk: Riiklik statistika ja teave kajastab tarbijatele huvipakkuvaid, aja- ja asjakohaseid valdkondi arusaadavalt, tagades järjepidevuse ning tõhususe. Tabel 14. Statistika tagamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Kliendi vajadustega arvestamine, 42 70,6 73 72,2 75,7 82 75 77 79 82 82 rahuloluindeks, < Statistikaameti 17 17 20 15 17 15 12 12 12 12 12 usaldusväärsus, koht Statistikaameti näitajate kasutamine meedia 7 454 8 080 8 252 8 236 8 416 8 446 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 poolt, kajastusete arv aastas, > Andmeesitaja rahulolu, -39 -39 13 16,4 28,00 3,3 3,4 3,5 3,6 3,6 3,7 indeks, ≥ Rahvusvaheliste Posi- Posi- Posi- Posi- Posi- Posi- Posi- Posi- Posi Posi Posi- missioonide hinnangud tiivsed tiivsed tiivsed tiivsed tiivsed tiivsed tiivsed tiivsed tiivsed tiivsed tiivsed Põhistatistika tegemiseks kasutatud aeg, eesmärk 290 267 251 247 242 249 0 0 0 0 aastaga vähendada ca 620 964 744 906 255 517 10000 tundi Statistika kasutamine, veebikülastuste arv, 1,2 1,3 1,52 1,66 2,20 2,05 1,5 1,6 1,6 1,7 1,8 miljonit Andmeesitajate halduskoormus, eesmärk 213 263 247 234 252 295 202 192 185 177 170 aastaga vähendada ca 992 392 951 992 551 333 873 730 021 620 515 5% eelmise aasta tundide arvust Statistikaalaste 757 887 1 389 962 1 052 1 109 700 700 700 700 tellimustööde 000 000 773 445 526 296 000 000 000 000 maksumus, € Tegevused ja tulemus: Riikliku statistika ja andmehalduse alane õigusloome 2023. aastat iseloomustab sarnaselt varasematele aastatele Euroopa Liidu ühtlustatud ja kohustusliku statistika koosseisu täiendamine ja uuendamine, et viia seda paremasse kooskõlla 49 viimastel aastatel muutunud sotsiaalse ja majanduskeskkonnaga ning hinnata rohepöörde tegevuste tulemuslikkust, Euroopa tööturul ja rahvastikus toimuvaid muutusi. Statistikaameti riikliku ja rahvusvahelise suhtlemise üks olulisi eesmärke on andme- ja statistikateemadesse sekkumine võimalikult varases poliitikakujundamise varases faasis, sh õigusloomes. 2023. aastal koostati koostöös poliitikakujundajate ja erasektoriga Eesti seisukohad Euroopa statistika määruse muutmise, Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse ja ettevõtete tööturustatistika määruse eelnõule. Eelnõude mõjude hindamisel toodi välja ka eelnõude rakendamise kulud statistikaametile ja teistele asutustele. § Euroopa statistika määrus on Euroopa statistikasüsteemi korraldamise alusõigusakt, mille muutmisega sooviti Euroopa statistikat ja statistikasüsteemi tulevikukindlamaks muuta. 2024. aasta alguses EL Nõukogu, Parlamendi ja komisjoni poolt kokku lepitud määruse eesmärk on kaasajastada statistikaasutuste rolli ja ülesandeid andmeökosüsteemis, hõlbustada uute andmeallikate, sealhulgas eraandmete kasutuselevõttu, parandada riikidevahelist andmevahetust. Kuivõrd uue elemendina on eelnõus püütud reguleerida eravaldajate kasutuses olevatele andmetele (näiteks mobiilsideoperaatorite või kaubanduskettide käes olevad klientide kohta tekkivad andmed), siis kaasasime olulisimate partneritena eelnõu läbirääkimistesse nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, justiitsministeerium kui ettevõtluse asjaomased katusorganisatsioonid. § 2023. aastal oli EL läbirääkimistel keskkonnaarvepidamiste määruse muutmise eelnõu, millega lisatakse alates 2025. aastast olemasolevatele arvepidamistele metsanduse, ökosüsteemide ja keskkonnatoetuste arvepidamised. § 2023. aasta sügisel jõustus Euroopa Liidus 2022. aastal vastu võetud andmehalduse määrus (Data Governance Act, 30. mai 2022), mis sätestab üle Euroopa andmete taaskasutamise ja andmevahendusteenuse (meil andmejagamisteenus). Vastu võeti ka andmemäärus (Data Act), mis reguleerib andmete jagamist ja kättesaadavust, sh erasektori poolt ja erakorraliste vajaduste korral. See jõustub alates jaanuarist 2024. Riikliku statistika tegemine (rahvusvaheliste ja arengukavade näitajate tootmine) Vabariigi Valitsus kinnitab igal aastal statistikaameti järgmise viie aasta rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnastatistika tööde loetelu. 2023–2027. aasta statistikaprogrammis oli 61 statistikatööd, sealhulgas kuus tsüklilist statistikatööd. Aastal 2023 tehti arvuliselt kõige rohkem statistikatöid majanduse valdkonnas, teisel kohal olid sotsiaalelu puudutavad statistikatööd. Statistikatöid tehakse Euroopa Liidu (EL) õigusaktide või siseriikliku (eelkõige strateegilised arengudokumendid, rahvusvaheline statistikavajadus) tellimuse alusel. Statistikaprogrammi täitmine läks 2023. aastal edukalt: viidi lõpule kõik planeeritud tööd. Avaldamiskalendri järgseid avaldamisi oli kokku 908, millest 790 olid statistika andmebaasi objektid ja 50 118 pressiteated. Valminud statistika tehakse tarbijatele kättesaadavaks kõigepealt statistika andmebaasis ja seejärel teiste toodete vahendusel, nagu näiteks www.stat.ee veebilehel, juhtimislaudadel, palgarakenduses. § Aastal 2023 olid statistikatööde põhilised uuendused seotud metoodiliste muudatustega. Ulatuslikema riikliku statistika arendusena jätkus 2023. aastal valitsemissektori rahandusstatistika ning rahvamajanduse arvepidamiste statistika ümberkorraldamine, mis tähendab nii metoodika täpsustamist, sealhulgas andmeallikate täiendamist kui ka tehnoloogilise lahenduse kaasajastamist. Programmiväliste statistikatööde tegemine Statistikaamet tegi 2023. aastal programmiväliseid statistikatöid 2 miljoni väärtuses, mis on samas suurusjärgus 2022. aastaga. Suurimad programmivälised projektid olid rahvusvahelised täiskasvanute oskuste uuringu ja ettevõtluse elujõulisuse indeksi arendamine. Enamik programmiväliseid töid olid väiksemad tellimustööd, et saada avaldatust detailsemat statistikat. Tööd võivad olla rahastatud riigieelarvest nagu näiteks reaalajamajanduse projekt, tellimustööna näiteks ettevõtluse elujõulisuse indeks või toetusest näiteks noorteseire projekt. Andmete taaskasutuskeskkond uuringuteks Statistikaamet täiustab andmejagamisteenust, mis on oma olemuselt infoühiskonna teenus, mille kvaliteetne toimimine edendab infoühiskonda. Andmejagamisteenus on andmete töötlemine teaduslikul või statistilisel eesmärgil, mille käigus andmete vastutav või volitatud töötleja edastab andmeid riikliku statistika tegijale või riikliku statistika tegija edastab andmeid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule või avaldab neid, isikuandmete kaitse põhimõtteid järgides. Statistikaamet alustas 2022. aastal talle seadusega pandud kohustuse, andmejagamisteenuse, tagamiseks uue infosüsteemi välja arendamist. Uut infosüsteemi nimetatakse andmestike taas- kasutuskeskkonnaks ning sellesse integreeritakse andmejagamine analüüsideks ja teadlaste teenindamine. 2022. aasta augustis kuulutati välja hange ning analüüs koos arendajaga algas novembris. I etapi arendused valmivad 2024. aasta alguses. 2023. aastal oli olulisemaks tööks andmekataloogi ettevalmistamine. Riigi andmehalduse juhtimine 2023. aastal oli koostöös asutustega prioriteetseks tegevuseks andmekogude kirjeldamise toetamine. Kokku tehti 133 andmekirjelduse projekti ehk kirjeldati kas andmekogu või andmestikke, koostades neile andmesõnastiku või mõistelise ärisõnastiku. Kokku tehti projekte koostöös 24 valitsusasutusega. Lisaks kirjeldati ka statistikaameti andmeid. 51  2023. aasta lõpuks on statistikaamet pakkunud tuge ja abi 36 asutusele. Oleme aidanud lahti mõtestada andmehaldust käsitlevad juhised ning kvaliteedimudeli praktilise rakendamise. Asutused näevad andmekvaliteedi seost andmekirjeldusega, kuid kui andmekirjelduse töövahend on RIHAKEse näol olemas, siis andmekvaliteedi töövahendi vajadus vajab jätkuvalt lahendamist. Lisaks on olnud vaja tegelda ka andmekirjelduse ehk metaandmete kvaliteediga, mille tõstmine suurendab andmestike usaldusväärust ja kasutatavust. 52 4. Finantspoliitika programm Programmi eesmärk Finantskeskkond on konkurentsivõimeline, usaldusväärne ja kestlikkust toetav Vastutaja Rahandusministeerium Programmi kulud tegevuste lõikes Joonis 19. Finantspoliitika programmi kulud 2023. aastal tegevuste lõikes, eurot. Programmi panustavad Rahapesu Andmebüroo ja Rahandusministeerium. Tegevuste lõikes jagunes lõplik 2023. aasta eelarve järgmiselt: finantspoliitika kujundamine 20 protsenti ja rahandusteabe poliitika kujundamine 80 protsenti eelarvevahenditest. 2023. aasta lõpuks täitus finantspoliitika kujundamise eelarve 52 protsenti ja rahandusteabe poliitika kujundamine 71 protsenti. 53 Programmi mõõdikud ja sihttasemed Tabel 15. Finantspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Finantspoliitika mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Kapitalituru maht (börs, võlakirjad, ühisrahastus, riskikapitali- ja muud 28 fondid ning III samba pensionifondid 22,8 22,9 22,9 (hinnang 29 30 30 30 30 32 v.a. krediidiandjad, II samba uline) pensionifondid ja kindlustus) SKP-sse, %, > Finants- ja kindlustustegevuse 4,2 4,4 4,9 4,6 4,6 6,0 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5 osatähtsus SKP lisandväärtuses, %, > Eraisikute netofinantsvara (finantsvara – finantskohustused) 10,0 12,0 18,1 17,5 13 17 17 17 20 20 suhe SKP-sse, %, > II samba fondide pikaajaline reaaltootlus (20 aasta libisev 0,3 0,7 0,9 1,0 -0,3 0,1 2 1 1 1 1 keskmine on võrdne või ületab 2%) Tähtaegselt esitatud majandusaasta 48 66 54 51 55 56 57 58 59 60 aruannete osakaal Baseli rahapesuvastase võitluse Jah Jah Jah (I indeks (koht riikide edetabelis on (2.) (1.) koht, n/a - Jah Jah Jah Jah esikümnes) (2,73) (2,68) 2,36) Aruandlus- ja auditeerimisstandardite kõrge Jah Jah kvaliteet (koht edetabelis on 30 või - - - Jah Jah Jah Jah (28) (27) kõrgem) (The Global Competitiveness Report) Mõnede mõõdikute seiramine lõpetati, sest RaM kui meetme elluviija ei ole mõõdiku tulemuse oluline mõjutaja või puudub riigis selge kokkulepe mõõdiku sihtväärtuse osas või mõne mõõdiku sihtväärtus on saavutatud ning edasine seiramine ei ole vajalik. Mõõdikud, mille seiramine on lõpetatud: Baseli rahapesuvastase võitluse indeks (koht riikide edetabelis on esikümnes) Aruandlus- ja auditeerimisstandardite kõrge kvaliteet (koht edetabelis on 30 või kõrgem) (The Global Competitiveness Report) Järelvalveliste toimingutega aastas hõlmatavate kutseühenduste liikmete osatähtsus, % 54 Olukorra analüüs Areng hea või väga hea: PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED ➢ Pangandussektor on jätkuvalt tihedalt integreeritud Põhjamaade finantsgruppidega, mis on suure tõenäosusega kaasa aidanud Eesti finantssüsteemi stabiilsusele. ➢ Pangandussektor on endiselt tugev ning olnud valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi ka keerulistel aegadel toetama. Intressikeskkond on aga muutununud ja laenamine läks 2023. aastal kallimaks. Nüüd on näha jällegi intressitasemete alanemise märke. ➢ Pankade viivislaenude portfell pole hoolimata majanduse keerulistest aegadest ülemäära kasvanud – pankade viivises olevad majapidamistele ja äriühingutele antud laenud moodustasid üsna väikese osa pankade kogu laenuportfellist. ➢ Eesti pankade rahastamisega seotud riskid on kontrolli all. Pankade rahastamisallikad on mitmekesistunud. Mitmed pangad on näiteks emiteerinud pandikirju või muid võlakirju. Pandikirjade emiteerimine võimaldab raha iseseisvalt kaasata ehk seetõttu ei ole vaja nii suures ulatuses enam emapankade rahastamisele toetuda. Samuti on hoiused kasvanud väga kiiresti. ➢ Finantsteenused, sealhulgas makseteenused, on viimase aasta jooksul olnud valdavalt hästi kättesaadavad. Kaupade ja teenuste e-ostude käive on järjest suurenenud. ➢ Eestis tegutseb kokku umbes 70 krediidiandjat (sealhulgas nii pangad kui mitte-pangad), kes tarbijatele laene väljastavad. KAPITALITURG ➢ Aastate jooksul on eelkõige jaeinvestorite jaoks investeerimistoodete valikuvõimalused suurenenud. Tallinna Börsile on tulnud juurde mitmeid uusi emitente, samuti on kasvanud sinna investeerivate jaeinvestorite arv. ➢ Mitmed investeerimisteenuste pakkujad on alandanud ka tehingutasusid viimaste aastate jooksul. ➢ Raha kaasamine on kasvanud ka läbi mitmete alternatiivsete rahastamisplatvormide (näiteks alternatiivbörs, ühisrahastus) ning kasvanud on riskikapitali ja investeerimisfondide sektor. KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID ➢ III sambaga liitunute arv on jätkuvalt tõusutrendis – kui 2022. aasta lõpuks oli III sambas kokku 187 000 inimest, siis 2023. aasta lõpuks 197 000 inimest. 55  ➢ Keskmine II samba pensionifondide valitsemistasu oli 2023. aasta seisuga 0,54 protsenti, mis on veidi madalam, kui aasta varem (2022 oli 0,57 protsenti). ➢ Pensioni investeerimiskontosid on 2023. aasta lõpu seisuga avatud 7700, mille kaudu on investeeritud või investeerimisel umbes 89 miljonit eurot (2022. aasta lõpus oli 69 miljonit). ➢ Erinevalt muust finantssektorist on kindlustussektori klientidel võimalik kasutada ka kohtuvälist lepitusmenetluse süsteemi. ➢ Väärtpaberite, sealhulgas ka pensioniosakute, registripidamise süsteem on toiminud tõrgeteta ning seda arendatakse järjepidevalt. 2022. aastast tekkis näiteks pensioniregistri tehniline võimekus arestida II sambast väljavõetavaid summasid. RAHAPESU TÕKESTAMINE ➢ 2023. aasta alguses kinnitati Eesti MONEYVAL raport, millega seonduvalt läbis Eesti MONEYVAL-i poolse hindamise, kus hindamisobjektiks on riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemide efektiivsus. Hindamisraport sisaldab soovitusi Eestile, mille täitmist MONEYVAL järgmistel aastatel jälgib, esmane järelhindamise aruandmine toimub detsembris 2024. ➢ Rahapesu andmebüroo tõhustas 2022. aastal järelevalvet virtuaalvääringu (VASAPide) teenuse pakkujate üle ning tänu sellele on VASAPide turg tänaseks suuresti korrastunud. VASPide hoolsusmeetmete kohaldamise kvaliteet on küll tõusnud, kuid järelevalvetegevus on näidanud puudujääke virtuaalvääringu teenuse pakkujatel riskide hindamisel (riskihinnang ja riskiisu dokumendid ei ole kooskõlas tegelikkusega, probleeme on klientide isikusamasuse tuvastamisega) ning plokiahela analüüsitarkvara andmed näitavad, et osa Eesti tegevusloaga VASPide tehingutest on jätkuvalt seotud kõrgema riskiga klastritega. ➢ Andmed on rahapesu andmebüroo alustala, mille kvaliteeti ja usaldusväärsust suurendame läbi andmevahetusportaali loomise. Sellega tekib asutuse ja erasektori vahele efektiivne suhtluskanal infovahetuseks. Projekti raames arendatakse 2025. aastaks uus teatamise süsteem, võttes arvesse parimaid rahvusvahelisi praktikaid ning andmebüroo pikaajalist kogemust. Uus teatamise süsteem tõstab teadete esitamise mugavust ja kvaliteeti ja tagab parema tagasisidestamine. ARVESTUSALA ➢ Arvestusala valdkonna põhiülesandeks on usaldusväärse finantsinfo olemasolu tagamine kõigi Eesti majandussubjektide kohta, samuti selle info kättesaadavuse ja kasutajasõbralikkuse parandamine. Siin on 2023. aastal olnud oluliseks sammuks majandusaasta aruannete kõikidele huvilistele tasuta kättesaadavaks tegemine Äriregistris, mis on tõstnud ka nende loetavust ja kasutust igapäevaste majandusotsuste tegemisel. ➢ Vähenemas on majandusaasta aruannete õigeaegselt esitamise probleem, kuna alates 2023. aastast võib aruande esitamata jätmine põhjustada ettevõtte kustutamise Äriregistrist. 56  ➢ Audiitortegevuse turumaht on viimastel aastatel kasvanud, muu seonduv (töövõttude arv, kontrollitava majanduse osakaalu katvus) aga olnud stabiilne. 2023. aastal vähenes teenust pakkuvate audiitorettevõtjate arv 8 protsendi võrra (tavapäraselt stabiilne), mis avaldas mõju audiitorettevõtja leidmisel, kui seda tehti esmakordselt või hilises faasis. FINANTSKIRJAOSKUS ➢ Pandeemia ja samuti muudatused kogumispensionite süsteemis tõstsid plahvatuslikult huvi investeerimise ja rahatarkuse vastu laiemalt ja see trend on jätkuvalt püsinud. Võimalusi saada vastavat teavet ja koolitust on Eestis praegu paremad, kui kunagi varem. Eriti on märgata koolide suurenenud huvi rahatarkuse õpetamise vastu. Rahandusministeeriumi ja teadlaste koostöös valmisid 2023. aasta suvel ka rahatarkuse õpiväljundid kõikidele kooliastmetele, mis saavad aluseks teema lõimimisel õppekavadesse ja –materjalidesse. Vajab tähelepanu: PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED ➢ 2023. aasta lõpu seisuga oli Eestis asutatud 9 panka ja 5 välisriigi panga filiaali, samas märkimisväärne turuosa on üksikute ja suuremate pankade käes. Mitte-pankadest krediidiandjate turuosa on suhteliselt väike ja ka seal on suurem osa turust viie suurema krediidiandja käes. Seega on laenuturul arenguruumi konkurentsiolukorra paranemiseks. ➢ Finantskriiside juhtimise raamistik ei ole nii-öelda päris lõpuni valmis finantskriiside efektiivseks ennetamiseks ja lahendamiseks – kehtiv regulatsioon võib sisaldada takistusi sobilike kriisilahendusmeetmete rakendamiseks (näiteks Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondis ei ole piisavalt vahendeid suuremate kriiside tarvis). EL pangandusliidu projekti lõpuni viimine (muuhulgas ühtse hoiusekindlustuse süsteemi teke) peaks aga muutma ELi finantssüsteemi stabiilsemaks ja vähendama seeläbi riskide kandumist Eesti finantskeskkonnale ja majandusele tervikuna. ➢ Hetkel ei pruugi infovahetus olla eelkõige välispartneritega kriisiolukorras kõige sujuvam. Seega on Põhja- ja Baltimaade suunal võimalik finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimisealast koostööd rohkem tõhustada (ka muudes valdkondades peale panganduse, näiteks kindlustus ja rahapesu tõkestamine). Samuti tuleb muutunud julgeoleku olukorras pöörata täiendavat tähelepanu siseriiklikule valmisolekule kriiside lahendamiseks, sealhulgas selliste, mis puudutavad ka finantssektorit. ➢ Kõik krediiditurul tegutsejad ei ole täna finantsjärelevalve all – näiteks hoiu-laenuühistud ja inkassoteenust pakkuvad ettevõtted. Nende viimine finantsjärelevalve alla suurendaks hoiu- laenuühistute hoiustajate kindlustunnet ning oodatud muutus on ka inkassoturu korrastamine. Samuti ei väljasta kõik krediidiandjad täna laene piisavalt vastutustundlikult või puuduvad võimalused laene vastutustundlikult väljastada. Eelkõige positiivse krediidiregistri loomine võiks aidata seda probleemi lahendada. 57  ➢ Nii füüsilistel isikutel kui ka väikeettevõtjatel ei ole võimalik panga-, investeerimis- ja muude finantsteenuste osutamisest tekkinud vaidlusi efektiivselt lahendada ilma kohtusse pöördumata. Lahenduseks saab olla efektiivse kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi loomine. KAPITALITURG ➢ Kuigi Tallinna börsile, sealhulgas alternatiivturule, tuli ka 2023. aastal uusi emitente, siis on kogu kapitaliturg võrreldes pangandussektoriga jätkuvalt suhteliselt väike. Kuigi kapitaliturg on viimaste aastatega kasvanud, on selle areng siiski vähene või ebaühtlane. ➢ Konkurents investeerimisteenuste sektorite või teenuste lõikes on kohati vähene ning teenuste pakkujatele on seatud üleliigseid nõudeid turule sisenemiseks või seal tegutsemiseks. See vähendab elanikkonna võimalusi valida endale mõistlike kuludega kõige sobivam teenusepakkuja. ➢ Ka investeerimisteenuste tarbimine on Euroopa keskmisega võrreldes madal, kuid majanduse konvergentsi ja sissetulekute edasise tõusu kontekstis viitab samas teenuste pakkumise kasvu potentsiaalile. ➢ Väljakutseks on seni reguleerimata alade (ühisrahastus ja krüptovarad) toomine finantsjärelevalve alla kooskõlas Euroopa Liidu vastavate regulatsioonidega, et tagada piisaval tasemel investorite kaitse. Ühisrahastuses on värskelt vastav samm tehtud, kuid krüptovara teenuse osutajate, sh virtuaalvääringu pakkujate puhul ootab see veel ees. Väljakutseks on muuta aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite registreerimise süsteem senisest paindlikumaks (emitentide jaoks mugavaks) ja eraldi reguleerida krüptovarade registreerimist, mis muu hulgas arvestaks ka tänaseid uuenduslikke tehnoloogilisi võimalusi (näiteks registripidamine plokiahela baasil). FINANTSKIRJAOSKUS ➢ Kuigi huvi säästmise ja investeerimise vastu on viimaste aastatega jõudsalt kasvanud, siis suur osa elanikkonnast ei säästa piisavalt, rääkimata investeerimisest. Väidetavalt on vastavad teadmised siiski enamikel olemas ja rahatarkuse edendamisel Eestis on suurimaks väljakutseks, kuidas headest teadmistest saaks muutus inimeste hoiakutes ja käitumises. Teisalt on huvi investeerimise vastu suurendanud finantspettuste levimist, mistõttu tuleb teha ka piisavat hoiatus- ja selgitustööd. Eraldi tähelepanu vajab pikaajalise säästmise ja investeerimise teema, sealhulgas selgitustöö pensioniks valmistumisel ja erinevate valikute tutvustamisel. KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID ➢ Keskmine II samba fondide pikaajaline reaaltootlus alates aastast 2002 kuni 2023 lõpuni oli 3,9 protsenti ja reaaltootlus 0,1 protsenti. Kuigi kokkuvõttes oli 2023 hea aasta, siis jätkuvalt vajab fondide tootlus tähelepanu, sealhulgas küsimus, kas vaja on teha muudatusi ka regulatsioonides. 58  ➢ 2023. aasta lõpuks oli II samba fondide maht kokku 4,95 miljardit eurot (2022. aasta lõpus 4,04 miljardit). Kuigi aastane tõus oli 0,9 miljardit eurot, siis investeerimiskeskkond üldiselt on jätkuvalt keeruline. Kokkuvõttes on väljakutseks, kuidas selgitada pensionikogujatele pikaajalise investeerimise eripärasid ehk eelkõige pikale eesmärgile keskendumist. ➢ Nii elukindlustuses tervikuna kui ka spetsiifiliselt II samba väljamaksetes teeb muret napp konkurents - senisest kolmest pakkujast on pensionilepingute turul aktiivselt tegutsemas üks pakkuja. Koostoimes madalate intresside keskkonnaga ei soosi see pikaajalistest kindlustustoodetest huvitatud klientide jaoks parimaid valikuid. ➢ Kuigi viimase aasta hüpe III sambaga liitunutes on märkimisväärne, siis hõlmatute arv võiks kasvada stabiilselt ka tulevikus. III sambaga liitumisest üksi ei piisa - kapitali kogumiseks tuleb teha ka regulaarselt sissemakseid. Seega on väljakutseks, kuidas aktiveerida III sambaga liitunud inimesi regulaarselt panustama. RAHAPESU TÕKESTAMINE ➢ MONEYVAL-i viienda hindamisvooru koondhinnang meie rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi efektiivsusele ning seonduvad soovitused avaldati Eesti kohta koostatud raportis jaanuaris 2023. Jagatud soovitused moodustavad suurepärase aluse, et vaadata üle meie rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegia ning nii koostöökorraldus kui tööriistad selle strateegia elluviimiseks, sealhulgas riskipõhine lähenemine ja selle vahetu elluviimine, et paremini valmistuda uue riikliku riskihinnangu koostamiseks. Soovituste alusel valmib ka riiklik tegevuskava. ➢ Rahapesu tõkestamise süsteem peab tasakaalukalt ent tulemuslikult suutma kohanduda ka Eesti uuskuvandist (digikuvand, e-residentsus jmt) ja prioriteetidest tulenevate uute võimalike rahapesualaste väljakutsetega, sh virtuaalvääringu teenusepakkujate sektorisse koondunud riskidega. Vajadus on rahapesu tõkestamise süsteemi õigusraamistiku loomisel, mis lubaks rahapesu andmebürool kasutada erinevate registrite andmeid riskianalüüsides. ➢ Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise infotehnoloogiliste arenduste seisukohast on oluline tegelike kasusaajate andmekogu edasiarendamine tagamaks nii selle vastavus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi nõuetele, kui ka tõhus ja tulemuslik siseriiklik toimimine. ARVESTUSALA ➢ Arvestusalase info usaldusväärsuse parandamiseks on oluline tõhusamate innovaatiliste lahenduste rakendamine selle info vahetul tootmisel nii aruandluse operatiivsuse kui kulutõhususe vaates, näiteks kogu aruandluse esitamine riigile ühtse taksonoomia alusel masinloetavalt lähtudes reaalajamajanduse kontseptsioonist. Eraldi küsimuseks jääb usaldusväärse arvestusalase info tootmisega seotud elukutsete kutsealase tegevuse kvaliteedi 59  tõstmine, seda nii läbi täiendavate kutsete reguleerimise, nõuetele mittevastava kutsetegevuse välistamise kui ka kutsetegevuse üldise kvaliteedi tõstmise. ➢ Vandeaudiitori teenuste piisavuse kindlustamiseks tuleb püüelda vandeaudiitorite ja auditeerimiskohustusega ettevõtete ja organisatsioonide sobiva tasakaalu poole. Audiitorteenuse kättesaadavusele on avaldanud mõju audiitorettevõtete arvu järjepidev vähenemine: 2017. aasta 148 audiitorettevõtte asemel tegutseb turul praegu 115 audiitorettevõtet, sealjuures lõpetas perioodil 2022/2023 tegevuse 15 audiitorettevõtet. Kuna lähiaastatel suureneb eeldatavalt vandeaudiitorite koormus seoses kestlikkusaruannete kontrollimisega, tuleb audiitorteenuse kättesaadavuse parandamiseks ergutada Audiitorkogu liikmeskonna kasvu ning kaaluda auditi- ja ülevaatuskohustuse piirmäärade muutmist. ➢ Vandeaudiitorite kutseala toimimise seisukohast on oluline piisava järelevalvevõimekuse ja - ulatusega kutsest sõltumatu järelevalve olemasolu selleks, et tagada kutsetegevuse standarditele ning kutsetegevuse eetikanõuetele vastav kvaliteetne kutsetegevus. 2022/2023 korralise kvaliteedikontrolli tulemuste põhjal on audiitorettevõtjate poolt osutatud audiitorteenuse kvaliteet võrreldes varasemate aastatega pisut halvenenud. ➢ Olulise arenguhüppe teeb Euroopa Liidu vastavasisulise uue direktiivi valguses äriühingute kestlikkusaruandlus (puudutab esmajoones suuremaid ettevõtteid), mille ühtlasem, ühetaolisem ja laiapõhjalisem kasutuselevõtt nõuab eraldi jõupingutusi nii antud infot kaasavate infotehnoloogiliste süsteemide väljaarendamisel (ettevõtjaportaal vm) kui ka ühiskonna vastavasisulise üldise teadlikkuse tõstmisel. Lisaks finantsaruandluse kontrollimisega seotud probleemidele nõuab täiendavat tähelepanu ka kestlikkusaruandluse kontrollifunktsioonide väljatöötamine. ➢ Siseauditeerimise funktsiooni rakendamisel avaliku sektori täidesaatva riigivõimu asutustes kehtiva seadusandluse nõuete järgimisel ilmnenud vajakute (eelkõige kohustusliku regulaarse välise kvaliteedihindamise tegematajätmine) taustal vajab tähelepanu audiitortegevuse seaduse nõuete asja- ja ajakohasus. Kvaliteetne siseaudit aitab kaasa tõhusale riskijuhtimisele ning toetab otsuste tegemist ja nende tulemuslikkuse jälgimist. Selle valdkonna ülereguleeritus tekitab aga riigile asjatut rahalist kulu ning võib kahjustada siseauditi kuvandit. ➢ Tähelepanu vajab ka audiitortegevuse registri nõutaval tasemel hoidmine ja edasiarendamine, kuivõrd tänane lahendus ei taga ei tänapäevanõuetele vastava registri olemasolu ega selle teenindamist. 60 Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevus 1.1.Finantspoliitika kujundamine Eesmärk: Tasakaalupunkt avaliku huvi ja ettevõtjate ärihuvi vahel, läbipaistvus ja finantsstabiilsus. Tabel 16. Finantspoliitika kujundamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Finantskriisi või finantssüsteemi tõrgete esinemise korral riigile 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 tekkiva erakorralise kulu suurus Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi saanud ja 185 174 180 210 250 260 270 290 300 300 filiaalini tegutsejate pakkujate arv, > Tähtaegselt üle võtmata EL 0 0 1 4 7 5 0 0 0 0 0 õigusaktide arv II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta 1,0 0,6 0,6 0,6 0,6 0,54 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 keskmine fondimahtude suhe läheneb 0,4%, % III sambas hõlmatud inimeste 97 94 167 179 186 196 190 200 205 210 210 arv 000 000 200 500 500 500 000 000 000 000 000 Hasartmängusõltuvuse määr (%): - 2 - 1 - 1 1 - 1 - 1 tõenäoline patoloogiline mängija, < Hasartmängusõltuvuse määr (%): - 4 - 9 - 9 4 - 4 - 4 mõningate probleemidega mängija, < OECD Finantskirjaoskuse Ei uuringu Eesti koht riikide - - 7 - - hinnat - 5 - - - edetabelis: hoiakud ud OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide - - 13 - - 23 - 10 - - - edetabelis: käitumine OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide - - 4 - - 3 - 3 - - - edetabelis: teadmised 61 Joonised 20 ja 21. Finantspoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal Tegevused ja tulemus: Finantssektori stabiilsuse tagamisele ja läbipaistvusele suunatud tegevused. § Riigikogu võttis 2023. aasta veebruaris vastu makse- ja arveldussüsteemide eelnõu. Seadusega nähakse ette nõuded suurematele maksesüsteemidele ning see, kuidas toimub süsteemselt olulistes maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides maksekorralduste täitmine. 2023. aasta alguses arutas valitsus Eesti seisukohti Euroopa Liidu välkmaksete ettepanekule. Valitsus otsustas toetada laialdast üleminekut välkmaksetele, sest kiiremad maksed toetavad laiemalt nii Eesti kui kogu ELi majanduse efektiivset toimimist ja konkurentsivõimet. Eestis pakub välkmakseid hetkel viis panka ja üks makseasutus. Kolm suuremat panka edastavad välkmaksete skeemi kaudu 93 protsenti kõikidest Eesti turu välkmaksetest. § Kooskõlastusringile esitati krediidiinkassode ja – ostjate seaduseelnõu, mille kohaselt kehtestatakse krediiditurul tegutsevatele inkassodele rida tegevusnõudeid ja nad peavad oma tegevuse jätkamiseks saama finantsinspektsiooni tegevusloa hiljemalt 2024. aasta lõpuks. Sellega tekib finantsinspektsioonil ka õigus teha inkassofirmade üle järelevalvet ja probleemide ilmnemisel kasutada sanktsioone alates ettekirjutusest kuni väärteomenetluseni. § Rahandusministeerium esitas kooskõlastamisele hoiu-laenuühistute (HLÜ) seaduse muudatused, mille kohaselt peavad kõik hoiu-laenuühistud ennast kujundama ümber ühistupankadeks. Ühistupank allub finantsinspektsiooni järelevalvele ja tema hoiustele laieneb Tagatisfondi kaitse. Seadusmuudatuste eesmärk on kaitsta hoiustajate raha hoiu-laenuühistutes. § Esitati kooskõlastamisele väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on vabaneda pisi-sentidest. Vähendamaks vajadust 1- ja 2-sendiste kasutamiseks, saatis rahandusministeerium koostöös Eesti pangaga huvirühmadele konsulteerimiseks välja ideekavandi hakata poekassades ostukorvi hinda ümardama lähima 5 sendini. Nii oleks võimalik hoida ära müntide tootmisest tulenevat raiskamist, mis ringlusest kõrvale jäänud müntidega kaasneb. 62 § EL-s lepiti 2023. aasta lõpuks kokku pankade kapitalinõuete uues regulatsioonis (nn Baseli uued standardid). See on tähtis, et tagada Eestis tegutsevate pankade piisavate kapitalinõuete toel finantsstabiilsus. Uute nõuete eesmärk on tagada ELi pankade suurem vastupidavus võimalike tulevaste majandusšokkide suhtes, aidata Euroopal taastuda COVID-19 pandeemiast ja liikuda kliimaneutraalsuse suunas. Kokkulepe oli ka Eestile sobiv, kuna see tagab, et kapitalinõudeid ei saa niimoodi tsentraliseerida, et tütarpangad jääksid ilma kaitsemeetmeta (arvestades, et Eestis tegutseb mitmete välismaiste pangandusgruppide tütarpankasid). Nüüd järgneb nende nõuete ülevõtmine Eesti õigusesse. 2023. aasta kevadel avalikustati EL-s uued pankade kriisiohjamis- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi ettepanekud. Ettepaneku eesmärk on tagada, et kõigi pankade jaoks, olenemata nende suurusest, ärimudelist ja vastutusstruktuurist, oleks kriisijuhtimine võimalikult tõhus. Näiteks kui mõni väiksem Eestis tegutsev pank satub raskustesse, siis praeguse raamistiku järgi algatatakse panga lõpetamine (likvideerimine) siseriiklike maksejõuetuspõhimõtete alusel. Reformi eesmärk on aga hõlmata kriisilahenduse alla need keskmise suurusega ja väiksemad pangad, kes on avalikku huvi arvestades praeguses raamistikus kriisilahenduseks liiga väiksed, kuid likvideerimiseks liiga suured. 2023. aasta lõpuks siiski aga kokkulepet ei saavutatud, kuna kaasnev koormus nii pangandussektorile kui ka ühiskonnale laiemalt oleks pakutud reformi tulemusel liiga kõrge ja ebaproportsionaalne. 2023. aastal toimus ka mitu kohtumist Põhja-Balti ministeeriumite ja teiste ametiasutuste vahel, et tugevdada ja tõhustada omavahelist koostööd finantskriiside juhtimiseks. Finantssektoris konkurentsiolukorra suurendamisele suunatud ja uute finantsteenuste arengut soodustavad tegevused. Augustis hakkas maailma tuntuim indeksipakkuja MSCI avaldama oma indeksite hulgas eraldi Baltikumi indeksit MSCI Baltic. MSCI Balti indeks aitab tuua Eesti ettevõtted suurte rahvusvaheliste investorite radarile ning aitab meelitada piirkonda rohkem investeeringuid ja parandada Balti ettevõtete juurdepääsu kapitalile. Koostöös Läti ja Leedu rahandusministeeriumitega töötati välja nõuded, kuidas ühtlustada ja lihtsustada reegleid, mis puudutavad väiksema mahuga väärtpaberiemissioonide korraldamist ja väärtpaberite pakkumist üle kolme Balti riigi (eeldusel, et pakkumise maht on alla 8 miljoni euro). Valitsus andis põhimõttelise heakskiidu Euroopa Komisjoni ettepanekule alustada ettevalmistusi digitaalse euro käibele laskmiseks Euroopa Liidus. Digitaalne euroraha tähendab, et sularaha kõrvale tekiks uus seaduslik digitaalne maksevahend, millega inimesed ja ettevõtjad saavad igal ajal ja igal pool euroalal maksta. Euroopa Keskpank on digieuroga seonduvat analüüsinud üle kahe aasta, nüüd on eesmärk edasi liikuda ettevalmistus- ja katsetamisetappi. Digieuro loodetakse välja arendada umbes kolme aasta jooksul. Keskpank saab langetada otsuse digitaalse maksevahendi kasutuselevõtmise kohta 63 pärast seda, kui nõukogu ja parlament on võtnud vastu digieuro kasutuselevõttu võimaldava õigusraamistiku. § Esitati kooskõlastamisele krüptovarade uus regulatsioon (krüptovaraturu seadus). Uus krüptovarasid puudutav regulatsioon saab olema rohkem investorite kaitsele suunatud. Muuhulgas nähakse ette standardiseeritud reeglid krüptomaailma prospektide ehk „white paper’ite“ avalikustamisele ja koostamisele. Tulevikus hakkab rahapesu andmebüroo asemel finantsinspekstioon teostama kontrolli, aga ka väljastama vastava valdkonna tegevuslube. EL tasandil toimus 2023. aastal veel mitmeid töögruppe, kus aktiivselt osalesime – EL kapitaliturgude arendamine ja makseteenuste osutamise regulatsiooni muutmine (näiteks kuidas ennetada paremini maksetega seonduvaid pettusi jms). Eesti õigusesse toovad need muudatusi järgnevatel aastatel. Koostati Fintech strateegia kavand koostöös partneritega. Strateegia eesmärgiks on aidata kaasa finantsinnovatsiooni kasvule riigi ja erasektori koostöös. Otseselt finantsteenuste tarbijate ja investorite kaitse suurendamisele suunatud tegevused. Toimusid Finantskirjaoskuse edendamise strateegia 2021–2030 rakendamisega seotud tegevused. 2023. aastal oli fookus eelkõige haridussüsteemi puudutavatel tegevustel nagu rahatarkuse õpetajate mentorprogrammi juhtimine, elektroonilise õppematerjali süstematiseerimine ja kättesaadavaks tegemine, eelkooliealistele õppematerjali loomine, rahatarkuse valdkonnas teadustööde kirjutamise motiveerimine ja palju muud. 2023. aasta aprillis lõpetas õpetajate rahatarkuse mentorklubi oma kolmanda hooaja, kus osales kolmteist gruppi üle Eesti ning lõputunnistuse said 179 õpetajat kümnesr mentorklubist. Kolmandal hooajal said õpetajad süvendatud teadmisi kulude-tulude ülesmärkimise ja analüüsi, eelarve koostamise, targa majandamise ja laenamise, investeerimise põhitõdede, varaklasside ja riskide ning ettevõtluse ja sissetulekute kasvatamise kohta. Sügisel alustasid neljandat õppeaastat õpetajate rahatarkuse mentorklubid, kus kohtusid rohkem kui 200 õpetajat kümnes grupis üle Eesti. Õpetajad õpivad mentorklubides nii isiklikku rahatarkust kui ka vahetavad rahatarkuse õpetamise kogemust, et saadud teadmisi õpilastele edasi anda. Toimus esmakordselt rahatarkuse edendajate konkurss rahandusministeeriumi, finantsinspektsiooni, Eesti panga ja Eesti pangaliidu koostöös. Konkursi raames tunnustati isikuid ja organisatsioone, kes on andnud valdkonna eestvedajatena märkimisväärse panuse Eesti inimeste rahaga ümberkäimise oskustesse. Valmis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline finantskirjaoskuse uuring, mille kohaselt Eesti elanike rahateadmised on maailmas kõrgel 3. kohal. Samas selgub uuringust, et edaspidi on vaja rohkem panustada käitumismustrite muutmisse, kuna Eesti 64 finantskäitumine on kolme aastaga langenud 13. kohalt 23. kohale. Viimati viis OECD võrdlusuuringu läbi 2020. aastal, sealt alates on Eesti finantskäitumises langenud 10 koha võrra. Valmis täiskasvanute rahatarkuse uuring, mis on osa Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline finantskirjaoskuse uuringust. Uuring näites, et kõigist vanusegruppidest hindavad oma finantskirjaoskust kõrgeimaks just nooremad inimesed ehk 20 kuni 29-aastased, kelle seas on iseseisva eluga alustades rahaasjade planeerimine saanud normiks. Andmed näitavad, et raha planeerimine, haldamine ja kasutamine on saanud mõtestatud ja teadlikuks tegevuseks. Uuringu käigus küsitleti kokku 1119 Eesti elanikku vanuses 18–79 eluaastat, eesmärgiga kaardistada elanike finantskirjaoskuse hetkeseisu ning analüüsida muutusi. Tegu on järjekorras viienda täiskasvanute rahatarkuse uuringuga, eelmised küsitlused viidi läbi aastatel 2010, 2012, 2015 ja 2019. Valmis õpiväljundite loend rahatarkuse teadmistest ja oskustest, mis võiksid õpilastel olla omandatud erinevates kooliastmetes. Materjal on mõeldud õpetajatele abiks rahatarkuse eakohase õpetamise planeerimisel. Projekt „Rahatarkuse õpiväljundid vanuseastmete kaupa“ on üks esimesi omataolisi Euroopas. Eesti õpiväljundite projekt valmis koostöös TalTechi ja Tallinna ülikooliga, abistas haridus- ja teadusministeerium. Alustati uuringuga, et leida sobiv tehnoloogiline lahend positiivse krediidiregistri tarbeks, et eraisikute andmed oleksid piisavalt kaitstud. Uuringu tulemused selguvad hiljemalt 2024. aasta märtsiks, mil alustatakse regulatsiooni väljatöötamisega. Register hakkab koondama eraisikute laenukohustusi, sealhulgas liisingud ja järelmaksud. Registri üldisem eesmärk on tagada senisest vastutustundlikum laenu andmine, et ennetada lõhki laenamist. Plaan on esitada registri aluseks olev regulatsioon 2024. aasta lõpuks Riigikogule menetlemiseks. § Kooskõlastusringile liikusid seadusemuudatused, millega muutuvad paremaks investeerimiskonto kasutamise võimalused. Muudatused peaksid investeerimiskonto kasutamise muutma atraktiivsemaks ja vähendama väikeinvestori motivatsiooni asutada investeeringute tegemiseks äriühing. Eelnõuga täiendatakse ka pensioni investeerimiskonto investeerimisvõimalusi – kui praegu on need samad, mis tavalise investeerimiskonto puhul, siis uue võimalusena lisanduvad pandikirjad. Kuna ühisrahastusse ja krüptovarasse investeerimise riskid on mõnevõrra kõrgemad, siis sinna pensioniraha investeerida ei saa. Finantssektorit kaasavate sotsiaalkindlustus-skeemide arendamine 2023. aasta alguses kompenseeriti ligi 342 000 inimesele vahepeal peatatud teise samba maksed, mis kokku maksis 270 miljonit eurot. Algselt oli kompensatsioon planeeritud kahele aastale, kuid see otsustati teha ühe maksena 2023. aasta jaanuaris, et raha jõuaks kiiremini inimeste pensionikontodele ja investeeringutesse. Kompenseeriti tegemata jäänud 4 protsendi maksed 1961. aastal või hiljem sündinud inimestele, kes tegid oma 2 protsendi makseid perioodil 2020. aasta 1. juuli kuni 2021. aasta 31. august ja ei olnud teisest sambast vahepeal lahkunud. Samuti said oma kompensatsiooni kätte2023. aasta jaanuaris sambast lahkujad. 65  § Kogumispensionide valdkonnas võeti vastu seadusemuudatus, mille kohaselt lisatakse personaalse pensionitoote ehk PEPP III samba pensioniskeemide ringi ning laiendatakse PEPPi sisse- ja väljamaksetele III samba maksusoodustusi. § Üle pika aja on muutmisel liikluskindlustuse seadus. Sellega võetakse meie õigusesse üle Euroopa Liidu kindlustusereeglid, et tagada kahjukannatanutele parem kaitse. Aasta lõpus liikusid muudatused kooskõlastusringile. Panustati sotsiaalministeeriumi veetavasse pensionitarkuse strateegia 2023–2027 väljatöötamisse. Strateegia eesmärgiks on tagada tarkade pensioniotsuste tegemine ning seeläbi suurem majanduslik kindlustatus. § Kooskõlastamisele saadeti kogumispensionide seaduse muudatused eesmärgiga täiendada regulatsiooni praktikas ilmnenud teemade lahendamiseks, näiteks pensioni investeerimiskonto, pärimisreeglite jms teemadel. Valmis riikliku pensioni prognoosimudeli esimene prototüüp, mille arendamisse panustas rahandusministeerium koos sotsiaalministeeriumiga. Arendustegevuse tulemusel valmis pensionimudeli esimene versioon, koos selle tehniliste kirjeldustega ning toodi välja ettepanekud mudeli edasisteks arendusteks. Mudeli jätkutööd on planeeritud 2024. aastasse ning fookuses on valminud mudeli jooksev valideerimine ning kasutusele võtmise teadusnõustamine. Tööde lõppedes liigub mudel statistikaameti kasutusse. Hasartmängupoliitika kujundamine § Riigikogu võttis juunis vastu hasartmängumaksu seaduse muudatused, millega kavandatakse erinevate mänguliikide maksumäärade tõus. Maksutõusu peamiseks eesmärgiks on riigieelarve tulu suurendamine, et kindlustada Eesti julgeolek ning tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus. Rahandusministeerium korraldas koos Eesti Lotoga vastutustundliku hasartmängu teemalisel foorumi, kus leiti, et mängusõltuvusse sattumise vähendamiseks on oluline astuda riiklikke samme, millest esimesena tuleks kaasajastada hasartmänguseadust. Foorumil vaadati üle Eesti elanikkonna mängukäitumise hetkeseis ning toodi välja valdkonna probleemkohad ja vajalikud tegevused ala reguleerimiseks. 202. aasta 66  Tegevus 1.2 Arvestuspoliitika kujundamine Eesmärk: Usaldusväärne ja avalikule huvile vastav arvestusalane informatsioon. Tabel 17. Arvestuspoliitika kujundamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Finantspoliitika mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alasele olukorrale 0 0 0 0 15 0 10 4 6 4 (MONEYVAL), hinnangud „osaliselt vastavuses“ või „madal“ puuduvad Kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete osakaal 4,8 4,4 4,1 4 4 5 5 5 5 5 kõikidest registrile esitatavatest, % Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva audiitorteenusega 87 88 88 88 88 80 80 80 80 80 raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud varade suhe, % Rahvamajanduse kogu töötajate arvu ja kindlustandva audiitorteenusega 61 60 59 60 59 60 60 60 60 60 raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud töötajate arvu suhe, % Audiitorettevõtjate osakaal, 90 93 94 88 81 100 100 100 100 100 kelle Uurimisasutustele edastatud materjalides kajastuvate 17 28 27 47 21 38 30 30 30 30 30 teadete osakaal süvaanalüüsi saadetud teadetest, %9 RAB-i tegevusloaga isikute järelevalvega kaetus (nii off- - 4 38 32 15 41 30 30 30 30 30 site kui on-site), % Järelvalveliste toimingutega aastas hõlmatavate 23,1 24,2 23,8 27,6 29 17 17 17 17 kutseühenduste liikmete osatähtsus, % 9 Mõõdiku aasta sihtmäär näitab, kui palju mõõdetaval aastal Rahapesu Andmebüroole esitatud teadetest, mis on teate esitamise aastal süvaanalüüsi võetud, on kasutatud uurimisasutuste edastuses järgmise aasta jaanuari seisuga. 67 Joonised 22 ja 23. Arvestuspoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal Tegevused ja tulemus: Arvestusvaldkonna korraldamine Raamatupidamise Toimkond tegi oma tavapärast tööd raamatupidamiskeskkonna ja - standardite edasiarendamisel, juhendite tutvustamisel ja selgitamisel. § Raamatupidamise toimkond esitas avalikule arutelule RTJ 11 „Äriühendused, tütar- ja sidusettevõtete kajastamine“ muudatused, mis käsitlevad eelkõige ettevõtete ühinemise ja jagunemise kajastamist Eesti finantsaruandluse standardit rakendavates ettevõtetes. Kasutajate senise tagasiside põhjal leidis toimkond, et nimetatud valdkonnas on kasutajate ootus saada täpsemaid juhiseid ühinemiste ja jagunemiste kajastamiseks. Juhendi muudatuste eelnõu täpsustab ühinemist ja jagunemist käsitlevate punktide sõnastust ning täiendab seda senisest üksikasjalikemate näidetega. 2023. aastal on kestlikkusaruandluse teema teadlikkust tõstetud esitlustega erinevate valdkondade konverentsidel ja seminaridel. Toimus rahandusministeeriumi infopäev, korraldati veebiesitlusi ning osaleti töötubades ettevõtjatega, näiteks Rohetiigri töötuba, kus arutleti ESG (keskkondlikke, sotsiaalseid ja juhtimiskultuuriga seotud) mõjude, nende kaardistamise ja hindamise üle. Eesti eestvedamisel arendatakse koos partneritega Soomest, Lätist, Leedust ja Poolast digitaalset tööriista, mis aitaks luua äriühingute kestlikkusdirektiivi ja selle juurde kuuluvate standarditega kooskõlas oleva majandusaasta kestlikkusaruande. See on vajalik, et mõtestada ettevõtte tegevuse mõjusid, riske ja võimalusi jätkusuutlikkusele orienteeritud maailmas. Projekti lahutamatuks osaks on ka sidusgruppide kaasamine. Kestlikkusaruandluse direktiiv kohaldub alates 2024. aastast, laienedes järk-järgult. Alates 2024. majandusaastast suurtele avaliku huvi üksustele (üle 500 töötaja), 2025. aastast kõigile suurettevõtetele, 2026. aastast ülejäänud börsil noteeritud ettevõtetele (v.a mikroettevõtted) kellel on võimalus aruandluskohustust kahe aasta võrra edasi lükata. § Valmistati ette raamatupidamise seaduse väljatöötamise kavatsus, et kõrvaldada ilmnenud takistused e-arvete levikult erasektoris ja minna Eestis täielikult üle Euroopa e-arve standardile. 68  Valmis „Siseauditi mõju organisatsiooni eesmärkide saavutamisele ja väärtuse suurenemisele“ analüüs. Analüüsi eesmärk oli saada ülevaade Eesti siseauditeerimise teenuse turul toimuvast ning koguda teavet tuvastamaks, kuidas aitab siseaudit kaasa organisatsiooni tegevuse täiustamisele ning millist lisandväärtust see loob. Audiitortegevuse korraldamine Vandeaudiitorite ja vandeaudiitorite ühingute ning siseaudiitorite üle järelevalve korraldamine jätkus analoogselt eelmistele aastatele. Rahapesu tõkestamine 2023. aasta alguses avaldas MONEYVAL 2022. aasta kevadel toimunud hindamisvisiidi tulemusel valminud raporti. Raportis toodi positiivse punktina välja krüptoäride mahu hoogne vähenemine ja seda tänu Eesti karmimatele seadustele ja rahapesu andmebüroo intensiivsele järelevalvetegevusele. Lisaks leiti, et traditsioonilises finantssektoris on meetmete rakendamine end õigustanud ning riskid on suures osas maandatud. Järgnevate aastate prioriteediks on hindajatelt saadud soovituste ellu rakendamine, tagamaks jätkuvalt tõhusad süsteemid ja võimestatud asutused. Aprillis toimus MONEYVALi liikmete ministrite kohtumine, kus võeti vastu kõrgetasemeline deklaratsioon ja MONEYVAL Strateegia aastateks 2023-2027. Vastuvõetud deklaratsioon käsitleb aspekte, tugevdamaks poliitilist ühtehoidu rahapesu ja terrorismi vastases võitluses läbi MONEYVALi. Samuti märgib deklaratsioon, et koos Euroopa Nõukoguga näidatakse oma poolehoidu Ukrainale, Vene Föderatsiooni poolt korraldatud agressiooni vastu. Eestis on lähtudes EL-i sanktsioonidest külmutatud venelaste vahendeid ligi 20 miljoni euro ulatuses. Lisaks nenditi kohtumisel, et Strateegias esile tõstetud tegevuste elluviimine nõuab lisaressursse ja hetkel on võimalik rakendada vaid peamiseid tegevusi. Samuti soovitakse parandada poliitilist kaasatust, tugevdada MONEYVALi rolli FATFis ja arendada koostöövorme Euroopa Nõukoguga. § Rahandusminister kehtestas määruse, mille kohaselt Eestis tegutsevad virtuaalvääringu teenuse pakkujad on kohustatud edastama Eesti pangale ja rahapesu andmebüroole regulaarselt andmeid oma tegevuse, hoolsusmeetmete, osutatud teenuste ning varade ja kohustuste kohta alatest 1. jaanuarist 2024. Nõue on vajalik, et riigil oleks ülevaade võimalikest riskidest ja rahapesu andmebüroo saaks hoida sektori riskipilti ajakohasena, kiiremini ohtudele reageerida ja riske maandada. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) avaldas mahuka analüüsi, mille eesmärk on parandada rahapesuvastast võitlust Põhja- ja Baltimaades. Eesti tegevust rahapesu tõkestamisel hindas IMF piisavaks ning kiitis regiooni järelevalveasutuste vahelist infovahetust rahapesu vastases töös. Rahapesu ja terrorismi rahastamise paremaks tõkestamiseks soovitab IMF Põhja- ja Baltimaadele koguda veel rohkem piiriüleseid andmeid ja teha lisainvesteeringuid kõrgtehnoloogilisse 69 andmeanalüüsi. Samuti soovitab IMF regiooni riikidel igaks juhuks valmistuda ühisteks sammudeks finantsjärelevalve tugevdamisel näiteks siis, kui mõne panga puhul peaksid tulevikus ilmnema suuremad rahapesuriskid. Kohustatud isikutest on krediidiasutused kõige riskiteadlikum, ühtlasi ka kvaliteetseid teateid saatev sektor. Pankade lõikes on esitatud teadete vormiline ja sisuline kvaliteet küll ebaühtlane, kuid teadetes kajastub edasiminek hoolsusmeetmete rakendamises. Kõikide teiste sektorite puhul on peamiseks probleemiks madal teatamisaktiivsus. Finantseerimisasutuste, kauplejate ja professionaalide (v.a notarid) seas on vaid üksikud aktiivsed teatajad, kes saadavad üle kümne teate aastas. Teadete liikide osas kasvas hasartmängukorraldajate ja finantseerimisasutuste sektoris kahtlase tehingu teadete (STR) arv, mis viitab, et varasemast enam osatakse tuvastada rahapesukahtlast tegevust. Mitmes sektoris kasvas terrorismi rahastamise kahtlusega teadete (TFR) arv ja nende teadete saatjate arv. Saadud TFR-teadetest on näha, et turuosalised oskavad ka neid juhtumeid varasemast paremini leida ja analüüsida. Terrorismi rahastamise vaatepunktist on Eestis endiselt kõrgeim risk edastamise faasis, terroristlikul eesmärgil vahendite kogumise ja kasutamise risk on madal. 2023. aastal esitati rahapesu andmebüroole märkimisväärne hulk teateid, mis puudutasid terrorismi rahastamise riski või kahtlust isiku puhul, kes ei resideeru Eestis, kuid kasutab tehingus Eesti turuosalisi. See ilmestab, et terrorismi rahastamise vastane võitlus on olemuselt rahvusvaheline ning mõnes teises riigis tegutseva isiku kohta võib vajalikku infot koguda just Eesti turuosaline. Möödunud aastal laekus rahapesu andmebüroole kokku 522 välispäringut või spontaanset infoedastust ning esitati 225 välispäringut või spontaanset edastust. Teistelt rahapesu andmebüroodelt laekunud välispäringud on jätkuvalt suuresti seotud Eesti krediidiasutustes avatud respondentkontodega, aga ka Eestis registreeritud ettevõtetega, kes osalesid rahapesu kahtlusega tehingutes välisriigis ega tegutsenud või omanud püsivat tegevuskohta Eestis. See tüpoloogia viitab asjaolule, et Eestis registreeritud äriühinguid kasutatakse välisriikides ära maksusüütegude toimepanemiseks, millega võivad kaasneda ka muud rikkumised. Välispäringud näitavad, et suureneb Eesti äriühingute kasutamine erinevates e-kaubanduse pettustes, kus Eesti äriühingute taha peituvad kauplejad eksitavad kliente kaubakirjeldustega ning tarnivad kirjeldatust oluliselt madalama väärtusega kauba või jätavad kauba üldse tarnimata. Seega on RABi teravdatud tähelepanu edaspidi ka e-kaubandusel. Rahapesu riskipildist nähtub, et paljud rahapesu andmebüroo huviorbiidis olevad Eesti isikud ja ettevõtted on avanud maksekontod välisriikides erinevate makse- ja e-raha asutuste juures. Sellest tulenevalt on andmebüroo esitanud varasemast enam päringuid Leedu kolleegidele. Tihedat välissuhtlust peetakse ka Malta, Läti, Ameerika Ühendriikide, Soome ja Saksamaaga. Vaatamata Ukraina kolleegide keerulisele olukorrale, toimib ka nendega tihe ja sisukas koostöö. Riigi võetud meetmete tõttu on virtuaalvääringu teenusepakkujate (VASPide) turg suuresti korrastunud. Kui 2019. aasta lõpu seisuga kehtis Eestis enam kui 1200 ja 2022. aasta alguses 148 70 virtuaalvääringu teenuse tegevusluba, siis 2023. aasta lõpus 53. Virtuaalvääringu voogusid seostatakse jätkuvalt kuritegeliku tegevusega, Eestis peamiselt pettustega. 2023. aasta lõpus Eesti tegevusluba omavate VASPide vahendatud teenuste käive oli 2023. aastal 20 miljardit eurot. 2024. aastal rakenduv regulaarne VASPide aruandluskohustus võimaldab tulevikus sektori riskipilti veelgi paremini mõista. Hoolimata elektrooniliste maksevõimaluste võidukäigust ja uutest tehnoloogiatest on sularaha jätkuvalt kurjategijate seas eelistatud. 2023. aastal valmis rahapesu andmebüroos analüüs „Sularahaga seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis“, mis näitas, et võrreldes pandeemia-aastatega, on Eestis tõusnud suurte mitmete sularahaintensiivsete teenuste (valuutavahetus, investeerimiskulla müük ja hasartmänguteenused) sularahatehingute maht ja koos sellega rahapesuohu tase. Piiriüleste e-raha ja makseasutuste Eesti makseagentide sularahaga seotud maksetehingud on jätkuvalt kõrge rahapesuohuga. Osalt on riskid kandunud teistesse jurisdiktsioonidesse, eelkõige Leetu. 2023. aasta märksõnadeks oli sanktsioonist kõrvalehoidmine ning mitme sanktsiooni liigiga põimitud olukorrad. Rahapesu andmebüroole esitatud sanktsiooni teadetest (ISR) oli näha, et kohustatud isikud, aga ka riigiasutused on hakanud rohkem tähelepanu pöörama sanktsioonist kõrvalehoidumise analüüsile. Sanktsioonist kõrvalehoidumise juhtumites püütakse kasutada Eesti finantssüsteemi ja juriidilisi isikuid. Rahapesu andmebüroo analüüs näitab, et maksed Venemaa ja Eesti vahel on oluliselt vähenenud ning peamised finantssanktsiooni rikkumise riskid seostuvad olukordadega, kus finantssanktsiooni subjektile tehakse kättesaadavaks mitte vahendeid (näiteks raha), vaid majandusressursse (näiteks kaupu). Peaasjalikult on tegu juhtumitega, kus Eesti ettevõtted jätkavad vahekehade kaudu koostööd Venemaa äripartneritega, kellega enne Ukraina sõja algust tehinguid tehti, kasutades selleks kolmandates riikides registreeritud läbipaistmatu taustaga ettevõtteid. Nimelt näidatakse kolmandates riikides registreeritud ettevõtteid selliste kaupade saajatena, mida on keelatud Venemaale viia. Tegelikkuses võidakse kaup aga kolmandast riigist re-eksportida Venemaale. Kauba Venemaale viimisel, varjates seejuures kauba lõppkasutajat, võidakse rikkuda mitte ainult kauba piirangut, vaid teha majandusressursse kättesaadavaks finantssanktsiooni subjektile, rikkudes sellega finantssanktsiooni. Erinevad sanktsiooni liigid (kauba keeld, teenuse keeld ja finantssanktsioon) on omavahel tugevalt põimunud. Lähiaastatel on rahapesu andmebüroo olulisemateks prioriteetideks juhtumianalüüsi ja strateegilise analüüsi võimekuse kasvatamine. 2021. aastal viidi läbi eelanalüüs, et leida optimaalsed teed rahapesu andmebüroo infosüsteemi RABIS ümberkujundamiseks targemaks analüütiku töövahendiks. 2022. aastal alustati strateegilise analüüsi funktsiooni infosüsteemi arendamist ning see kestab 2026. aastani. 71 5. Arhiivindusprogramm Programmi eesmärk Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Vastutaja Haridus- ja Teadusministeerium Programmi kulud tegevuste lõikes Tabel 18. Tulemusvaldkond Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine TÕHUS RIIK Arhivaalide kogumine, 9 823 10 924 9 607 säilitamine ja juurdepääsu tagamine kulud kokku Rahvusarhiivi 2023. aasta arhiivindusprogrammi eelarve koos eelmisest aastast üle kantud vahendite (0,2 mln eurot) ja projektitoetused ning majandustegevusest laekuv tulu (1 mln eurot) kokku moodustas 10,9 mln eurot, Arhiivindusprogrammi tegevuskulude jääk oli 1,2% lõplikust eelarvest (mahus 75 305,94 eurot) ning kasutatakse "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027" meetme 21.1.2.1 "Digiriik" KUM valdkondliku digipöörde partnerina kolme projekti raames digiteerimiseks ettevalmistamise tegevuste katmiseks (läbivaatus, korrastamine, konserveerimine, materjalid jm). Majandustegevusest saadud tulu eelarvejääk on vajalik järgmise aasta asutuse põhitegevuse kulude ja investeeringute katmiseks. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Tabel 19. Arhiivindusprogrammi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2021-2026. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on 40 44 63 50 55 60 70 Rahvusarhiivile üle andnud digitaalarhivaale Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % 88 88 88 88 88 88 88 Arhivaalide koguhulk 10 427 684 arhivaali (1.12.2023 seisuga) Arhivaalide kättesaadavus veebis, miljonit 25,8 33,6 36,2 28 29 30 31 kujutist* *Arvestatud on kõiki kujutisi, mis pole filmid, helid, fotod ega kaardid 72 Olukorra analüüs Areng hea või väga hea: ➢ Digisündinud arhivaalide üleandmine asutuste poolt on hoogustunud, digitaalsena sündinud teavet võeti vastu 19 tegutsevalt asutuselt, kes digiteavet esmakordselt üle andsid. Hoogustumise taga on eelkõige kolm lõpusirgele jõudnud arendust. Esiteks ühendati novembris vastuvõtusüsteem ASTRA ja digihoidla Preservica, kuhu vastuvõetud teave nüüd automaatselt hoiule liigub. Teiseks on üks tarkvaraarendaja juurutanud võimekuse väljastada Rahvusarhiivi digiarhiivi andmestruktuurile vastavaid XML-faile digisündinud teabe arhiveerimiseks. Kolmandaks suudab vastuvõtukeskkond ASTRA hakkama saada ka asutuste failikataloogide ja vähem kvaliteetsete XML-pakettidega. ➢ Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal jääb, nagu eelmistelgi aruandeperioodidel, muutumatuks kuni Rahvusarhiivi Tallinna keskuse kasutuselevõtuni. ➢ Arhivaalide kättesaadavust veebis õnnestus ka 2023. aastal prognoosidega võrreldes märkimisväärselt suurendada. Selle taga on digitaalse kultuuripärandi tegevuskava 2018–2023 raames Rahvusarhiivi juhitud ja lõpusirgele jõudnud kuus massdigiteerimise koostööprojekti Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Programmi meetmete täitmise analüüs Meede: Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Eesmärk: Arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine. Tabel 20. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestliku säilitamise, kasutamise ning kodanike õiguste tõendamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2021-2026. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute 4 330 5 442 11 875 5 000 5 000 5 000 5 000 arv (inimest aastas) Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali 1,7 1,5 1,67 1,7 1,7 1,7 1,7 külastuste arv (mln korda) Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv (tk. 7 8 8 7 7 7 7 aastas) Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv on oluliselt suurem planeeritust. Märkimisväärse tõusu taga on suuresti Rahvusarhiivi filmiarhiivi aktiivne kuraatoritöö filmifestivalidel, varasemast rohkem 73 rahvast osales aga teisteski programmides. Virtuaalse uurimissaali külastuste arv õnnestus prognoosida enam-vähem täpsena. Nagu varemgi, toimus 99,6% Rahvusarhiivi külastustest virtuaalsetes kasutuskeskkondades. Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arvuks kujunes prognoosist ühe võrra suurem tulemus. Tegevused ja tulemus: Esiletõstmist väärivad kaks valdkonda. Kõigepealt, vahefinišini jõuti mitme keskse arendusega. Aprillis avati AISi ehk arhiivi infosüsteemi uus avalik liides, mis pälvis kasutajate sooja vastuvõtu. Fotode-filmide-helide avaliku juurdepääsusüsteemi rolli võttis lõplikult üle Meediateek ja ka see muutus võeti arhiivi klientide poolt hästi vastu. Kiirelt liiguti edasi ka filmipärandi voogedastusplatvormiga Arkaader, millele lisandus näiteks filmide ajajoon ja ingliskeelne osa, järgmisel aastal peaks valmima ka koolidele õppetööks mõeldud haridusliides. Need olid olulisimad edusammud, aga üsna hästi kulgesid ka teised arendusprojektid, mida seiretöölaual on hetkel kokku 21. Rahuloluga võib nentida, et mõne aasta eest langetatud juhtimisotsus projektide agiilseks käsitlemiseks on end täiel määral õigustanud, samuti on edu toonud arenduste juhtimisvastutuse selge üleandmine IT meeskonnalt sisuosakondadele. 2023. aasta teiseks märkimisväärseks tähiseks on viimaste suuremahuliste digiprojektide lõpuleviimine. Digitaalse kultuuripärandi tegevuskava raames juhtis Rahvusarhiiv aastail 2018–2023 kokku seitset nn massdigiteerimisprojekti, mille raames digiteeriti 22 erineva mäluasutuse 6,6 mln kaadrit dokumendipärandit (sellest 4,5 mln kaadrit Rahvusarhiivi arhivaale), 245 tundi Rahvusarhiivi filmilintidel olevaid filme ja 24 erineva mäluasutuse 167 tuhat fotonegatiivi (neist 56 tuhat Rahvusarhiivi fotonegatiivi). Nende projektide tulemusena jõudis avalikkuseni tohutu hulk senitundmatut kultuuripärandit. Just digiteerimine annab võimaluse uuteks arendusteks, millistest suurimat uut avalikku hüve pakub juba ülalmainitud Arkaader. Etteruttavalt saab öelda, et 2024. aastal algab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt toetatava digipöörde raames arhiiviainese suuremahulise massdigiteerimise järgmine etapp, kus Rahvusarhiiv on osalemas kolme projektiga. 2023. aastal loendati Rahvusarhiivi uurimissaalides 1,7 miljonit külastust, mida on eelmise aastaga võrreldes veidi enam. Tegelikkuses on erinevate arhiiviteenuste kasutamine palju laiemgi. Näiteks ainuüksi Facebooki kaudu jõudis Rahvusarhiiv 2023. aastal ligi poole miljoni inimeseni, kiiresti kasvab arhiivihariduse programmides osalenute arv, arhiiv üllitab igal aastal kümmekond teadustrükist, mille lugejaskonda mõõta ei saa. Küll saab aga loendada ajalookultuuri ajakirja Tuna numbreid. Nimelt ilmus 2023. aastal kõige kõrgema (1.1) tähisega teadusajakirja Tuna 100. number ja ühtlasi tähistati 25 aasta möödumist ajakirja sünnist. Aruandlusaastal seati ka pikemaid arhiivinduslikke plaane, sõnastades arengusihid järgnevaks kolmeks aastaks ehk eelduslikult perioodiks, mis eelneb Rahvusarhiivi Tallinna üksuste Endla tn hoonesse kolimisele. Muude uuendatud eesmärkide seas väärib siinkohal märkimist kehtiva arhiivieeskirja kaasajastamise vajadus, et toetada digiainese võimalikult lihtsat ja automatiseeritud 74 üleandmist arhiivi. Eelduslikult on võimalik märkimisväärselt vähendada asutuste arhiivinduslikku halduskoormust, säilitades samal ajal arhiveeritava teabe kvaliteeti. 75 6. Regionaalpoliitika programm Programmi eesmärk Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond. Vastutaja Regionaal-ja Põllumajandusministeerium* *Kuni 01.07.2023 vastutas programmi eest Rahandusministeerium, kuid ministeeriumite valitsemisalade ümberkorraldustega liikus regionaalpoliitika programm Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse Programmi kulud tegevuste lõikes Tabel 21. Regionaalpoliitika programmi kulud tegevuste lõikes. Tulemusvaldkond TÕHUS RIIK 2023 eelarve** 2023 eelarve täitmine*** Regionaalpoliitika programm 59 202 594 51 316 238 Tegevus: Regionaalpoliitika, piirkondade 47 036 253 42 918 191 ja piiriülese koostöö areng Tegevus: Kohalike omavalitsuste poliitika 8 581 913 7 331 979 ja finantseerimine Tegevus: Ruumilise planeerimise poliitika 3 584 428 1 874 010 kujundamine ja korraldamine * Eelarve ja eelarve täitmise numbreid täpsustatakse **Eelarve ja täitmise summades on kajastatud vaid 2023.a Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse üle tulnud vahendid Programmi mõõdikud ja sihttasemed Tabel 22. Regionaalpoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2022-2024. 2023 2024 Mõõdik 2022 2023 Sihttase Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust, %, <= 46,1% 46,7% 46,4% 46,8% Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti 39,8%10 _ 37% 37% SKPst, %, >= Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus 56.38% 54,3% 57,6% 60% elanike seas, %, > Kinnisvara hindade regionaalne erinevus (Harju-, Tartu-, 4,5 4,8 5 5 Pärnumaa vs ülejäänud Eesti keskmine, kordades), <= Uuring üle aasta, Elukeskkonnaga rahulolu Eestis, %, > 73.5 järgmine 2024.a 74% 74% sügisel 10 Näitaja võib täpsustuda pärast Statistikaameti 2024.a SKP andmete täpsustavat korrektsiooni. 76 Elukeskkonnaga rahulolu piirkondlikud erinevused: Uuring üle aasta, kõrgeima ja madalaima detsiili KOVide vahe, 14.7 järgmine 2024.a 15 15 (protsendipunkt), < sügisel Kohalike omavalitsuste kulude osakaal valitsussektori 24,2% 25% 25% kuludest, % Olukorra analüüs Areng hea või väga hea: ➢ Haldusreformi elluviimisega on loodud eeldusi arenguhüppe saavutamiseks omavalitsuste võimekuses, teenused on kättesaadavad ja muutunud kvaliteetsemaks. KOV teenustega rahulolus on 2022. a hinnangute põhjal eri piirkondade kõrgeim rahulolu Harjumaal (keskmiselt 65,5 punkti 100-st) ja Tartumaal (62,3 punkti), samas sellest tunduvalt madalamaks jääb rahulolu Ida- Virumaal, Valga-, Põlva- ja Jõgevamaal (vahemikus 49–52 punkti). Sarnased piirkondlikud erinevused on ka rahulolus koduomavalitsuse juhtimise muutusega viimasel kolmel aastal, mille osas on inimesed kõige rahulolevamad Harju-, Võru- ja Lääne-Viru maal (51–59 punkti) ja kõige rahulolematumad Järva-, Ida-Viru-, Põlva-, Valga- ja Jõgevamaal (alla 40 punkti 100-st). ➢ Piiriülene koostöö: nii Eesti piirkondade edukus kui ka riigi terviklik areng sõltuvad üha enam meie aegruumilisest ja funktsionaalsest seotusest ning koostööst Euroopa muude piirkondade ja tuumaladega. Interreg koostööprogrammide kaudu rahastati aastatel 2007–2014 319 Eesti osalusega projekti. Perioodi 2014–2020 kestel rahastati 345 Eesti osalusega koostööprojekti ning ka Eesti juhtpartnerite arv on märgatavalt kasvanud. Perioodi 2021–2027 Interreg programmid käivitusid juba 2021. a ning läbi on viidud mitu taotlusvooru. 2024. a seisuga osalevad Eesti partnerid kokku 141 projektis. ➢ Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) rakenduskava 2014–2020 raames on 29.02.2024 seisuga välja makstud 98,2 protsenti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rakendatavatest toetustest, saavutatud on meetmete peamiste väljundite osas seatud sihttasemed (nt loodud töökohad või suuremate linnapiirkondade lasteaiakohad). Rahastatud projektid jõuti 2023. aasta lõpuks ellu viia, tervikuna jäi ellu viimata vaid ühe Ida-Virumaa tööstusettevõtte projekt, kes lõpetab viimased projekti tegevused 2024. aastal enda rahastusega. ➢ ÜKP rakenduskava 2021–2027 regionaaltoetuste ettevalmistusperiood jõudis 2023. aastaga lõpule, viimane toetuse andmise tingimuste käskkiri sai allkirja 04.01.2024. Aastal 2023 avanesid enamike uute regionaalmeetmete taotlusvoorud, 2023. a lõpuks avanenud voorude eelarve kokku on 186 mln €, 2024–2027 avaneb voore veel 62 mln € mahus (+ võimalikud varasemate voorude lisanduvad jäägid). ➢ Ruumilise planeerimise valdkonnas jõustusid 2023. aastal riigile oluliste ehitiste ja tuuleparkide kiiremat arendamist võimaldavad planeerimisseaduse muudatused ning harjutusväljade kiiremat 77  arendamist võimaldavad relvaseaduse muudatused. Ruumilise planeerimise valdkonna edasiseks arendamiseks koostati planeerimisseaduse väljatöötamiskavatsus ja selle alusuuringud11. ➢ Eesti arengut toetavad 2023. aastal lõppenud kohalike omavalitsuste planeeringute digitaliseerimine ja planeeringute andmekogusse kandmise I etapp, lõpule on viidud tuumajaama asukoha ruumianalüüs12 ning koostamisel on üleriigiline planeering, Harju, Rapla ja Pärnu maakondade maavarde teemaplaneeringud, Rail Baltic raudtee maakonnaplaneering, Pärnu maakonna Pärnu jõe teemaplaneering, Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering, Haljala-Kukruse 2+2 maantee riigi eriplaneering ning Liivi lahe meretuulepargi riigi eriplaneering. Kohalike omavalitsuse võimestamiseks tuuleparkide planeerimisel loodi 2023. aastal 5 mln € suuruse mahuga toetusskeem13. ➢ Valitsus võttis 2023. aasta koalitsioonileppega üheks prioriteediks riigi ettevõtlustoetuste regionaalset tasakaalu suurendava mõju. Kokku on lepitud, et vähemalt 40 protsenti struktuurivahendite rakenduskava 2021–2027 ettevõtluse arengule ning keskkonnahoidlikkusele suunatud ettevõtlustoetustest peab jõudma väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi. Vajab tähelepanu: ➢ Eesti riigi vähene detsentraliseeritus võrreldes Põhjamaadega. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (24%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Haldusreformi eesmärk oli suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi suurendamine. ➢ Kohalike omavalitsuste vähene koostöö teenuste osutamisel ja regionaalses arendustegevuses. Kuigi haldusreformi tulemusena omavalitsuste haldusterritooriumid suurenesid, on meil jätkuvalt omavalitsuslikke ülesandeid, mida oleks mõistlik täita omavalitsuste koostöös – näiteks erivajadustega laste haridus, teatud sotsiaal- ja haridusteenused jne. Kohalike omavalitsuste enda rahaline panus ühiselt täidetavate ülesannete täitmiseks on vähene, olulisel määral sõltutakse riigilt laekuvast maakondliku arendustegevuse toetusest. Lisaks peab suurenema üleriigilise omavalitsusliidu roll kohalike omavalitsuste IT- ja personaliarenduste koordineerimisel ja muude keskselt omavalitsustele pakutavate toetavate tegevuste korraldamisel. ➢ Tuleb suurendada kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel. Selleks, et tagada riigi ühtlane majanduslik areng ning elanike heaolu ka väljaspool Harjumaad, on oluline laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamisel. Alates 1. juulist 2023 anti vastutus ettevõtluse regionaalse arengu suunamise eest koos minimaalsete eelarveliste vahenditega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. 11 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/ 12 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm#tuumaenergia-eesti 13 https://www.rtk.ee/meede-kohalike-omavalitsuste-voimestamine-roheliste-investeeringute-tegemisel 78 ➢ Kohaliku omavalitsuse valmidus kaasas käia ühiskonna ja riigi arengust tulenevate väljakutsetega, näiteks teenuste tagamine arvestades inimeste kasvavat mobiilsust, asümmeetrilise detsentraliseerimise rakendatavus Eesti õigusruumis, kohaliku demokraatia ja juhtimise uued väljakutsed, rohepööre. See eeldab pikemas perspektiivis nii omavalitsuste demokraatliku olemuse, teenuste tagamise kui ka territoriaalsuse ümbermõtestamist. ➢ Kohalike omavalitsuste võimekus on ebaühtlane. Väiksemates omavalitsustes ei ole võimalik tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla kohalike omavalitsuste edaspidine vabatahtlik ühinemine. Vabatahtlikku ühinemist toetaks omal algatusel ühinevatele omavalitsustele riikliku ühinemistoetuse taastamine. ➢ Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Väga madal finantsautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks on KOVide piiratud võimalus ressursse jaotada vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Finantsautonoomia suurendab avalikku vastutust pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel. ➢ Kohalike omavalitsuste finantsolukord paranes järk-järgult kuni 2020. aastani, millest alates on muutused toimunud halvenemise suunas. Prognooside kohaselt võib eeldada, et KOV finantsolukord saavutas madalseisu 2023. aastal, kuid kiiret paranemist sellelt tasemelt ei ole oodata. Halvenenud finantsolukord on kaasa toonud suure defitsiidi, võlakohustuste kiire kasvu ning hakanud mõjutama omavalitsuste investeerimisvõimekust. ➢ Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud ELi ja OECD riikidega võrdluses suured. 2023. aastal valminud regionaalse arengu tegevuskava seire ülevaate põhjal on piirkondade vahelised erisused püsinud suured või jätkanud kasvutrendi eelkõige SKPs ja ettevõtlusarengu näitajates ning elanike sissetulekutes ja vaesuses. Suurem piirkondlik ebavõrdsus ilmneb ka mitmetes rahvatervise näitajates ning rahulolus kohalike omavalitsuste juhtimise ja arenguga. Piirkondlik areng on jätkuvalt polariseerunud eriti selgepiiriliselt suuremate linnapiirkondade ning nendest kaugemale jäävates hõreasustusega piirkondade võrdluses. Arengunäitajad on üldiselt paremad Harju- ja Tartumaal ning kipuvad olema halvemad sageli Ida-Virumaal ning Kagu-Eesti ja Jõgeva maakondades. Samas on olnud viimastel aastatel mõnes osas märke ka piirkondade vaheliste arenguerinevuste ja ebavõrdsuse vähenemisest, näiteks elanike rahulolus elukeskkonnaga ja kiire internetiühenduse kättesaadavuses. ➢ Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju koordineerimisel on puudujääke. Eeltoodud regionaalse arengu suundumustest tulenevalt vajab lisatähelepanu poliitikasekkumiste kavandamine regionaalsete erisuste vähendamiseks, eriti ettevõtluse arengu- ja konkurentsivõime, ettevõtlusarenguks vajamineva tööjõu kättesaadavuse, inimeste hõives osalemise, kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse ning rahvatervise valdkonnas. Tasakaalustatud 79  regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid kaaluksid ja suunaksid teadlikumalt oma tegevuse mõju regionaalarengule. ➢ Pikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks on tegelik praktika välja kujunemata, sh puuduvad kesksed suunised mõõdikute piirkondlike andmete analüüsiks ning oluliste piirkondlike erisuste püsimise korral valdkonna arengukavade ja programmide eesmärgipüstituste ning tegevuste muutmiseks. ➢ Välisvahendite toetusmeetmete regionaalse mõju suurendamiseks on 2021–2027 perioodiks loodud vajalikud õiguslikud ja arengudokumentidest lähtuvad eeldused, kuid tuge ja suunamist vajab ministeeriumite ametnike ning rakendusüksuste töötajate valmisolek ja oskus otstarbekalt ja mõjusalt siduda valdkonnapoliitilisi ning regionaalpoliitilisi eesmärke. Sageli ollakse küll teadlik oma valdkonna regionaalsetest erisustest, kuid ei nähta enda tegevusel seoseid nende tekkimise ega leevendamisega. Vähest tuge pakuvad meetmete kujundajatele ka valdkonna arengukavade ja programmide seire ning tulemusaruandlus, kus sageli puudub piirkondlike erisuste analüüs, mille olemasolu lihtsustaks toetusemeetmete ettevalmistamist, elluviimist ja seiret. ➢ Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti areng vajab jätkuvalt erilist tähelepanu. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade seireprotsessis tuli Ida-Virumaa puhul esile vajadus ministeeriumitel rohkem tähelepanu pöörata sellele, et riigi toetusmeetmetest jõuaks proportsionaalne osa Ida-Virumaani, väljakutse toetada muudest piirkondadest elanike aktiivsemat elama asumist Ida-Virumaale, tagada piirkonnas kaasaegse (üüri)elamufondi parem kättesaadavus ning kiirendada põgenike integreerimist tavaellu, et saavutada seeläbi nende suurem panus Ida-Virumaa arengusse. Kagu-Eestis on kindlasti vajalik jätkata piirkonnaspetsiifiliste ressursside väärindamise edendamist, suuremat tähelepanu tuleb pöörata ettevõtete innovatsioonivõimekuse tugevdamisele ning toote- ja teenusearenduse investeeringute toetamisele. Olulist edasiarendamist vajab piirkonna haridusvõimaluste vastavusse viimine Kagu-Eesti tulevikuvajadustega. Praegu ei leia ligikaudu kolmandik Kagu-Eesti põhikoolilõpetajatest endale sobivat edasiõppimisvõimalust oma kodumaakonnas, mistõttu peaks eesmärgiks olema gümnaasiumide ja kutseharidusasutuste atraktiivsuse suurendamine. ➢ Riigieelarveliste toetusmeetmete baasrahastus võimaldab viimaste aastate kiire hinnatõusu tõttu toetada varasemast oluliselt väiksemas mahus kohalikke ja piirkondlikke arendustegevusi. Olemasoleva eelarve juures seniste programmide ja tingimustega jätkamine on tekitanud surve toetuse saajatele lisada täiendavat omafinantseeringut tegevuste elluviimiseks, samal ajal tooks maksimaalsete toetuse summade tõstmine paratamatult kaasa suurema konkurentsi ning vähendaks edukate taotluste osakaalu ja arvu. Näiteks on hajaasustuse programmi maksimaalne toetussumma püsinud 6500€ tasemel alates programmi käivitamisest 2013. aastal. Nõudlus maapiirkonna püsielanike elamistingimusi parandavateks tegevusteks on jätkuvalt kõrge, kuid elluviidavate projektide keskmine eelarve on tõusnud selle aja jooksul rohkem kui 60 protsendi võrra. Paljud pered peavad taotlemiseks leidma oluliselt rohkem vahendeid, kui määruses minimaalselt nõutud 1/3 investeeringu summast, sest riik ja kohalikud omavalitsused ei ole suutnud toetuse eraldamisel üldise hinnatõusuga kaasa tulla. Eeltoodu jätab potentsiaalse tagajärjena elamistingimuste parandamisest kõrvale madalama sissetulekuga taotlejad ja 80  võimaldab madalamas konkurentsis kasutada toetuse võimendust suuremate säästude või sissetulekutega peredel. ➢ Maakondliku arendustegevuse baastoetus ehk toetus, mida riik eraldab maakondliku arendustegevuse, rahvatervise ja maakonna turvalisuse nõukogu tööks ning kultuurivaldkonna ülesannete täitmiseks on alates 2018. aastast püsinud muutumatu, samas on võrreldes 2018. aastaga keskmine brutopalk tõusnud 2023. aastaks ligikaudu 40 protsenti. Rahandusministeeriumi pikaajalise prognoosi kohaselt ulatub palgakasv 2024. aastal 49 protsendini ning 2028. aastaks juba 79 protsendini võrrelduna 2018. aastaga, mil maakondliku arendustegevuse toetuse summa fikseeriti. Samal ajal reaalse arendusressursi vähenemisega on erinevate ministeeriumite ootused partnerlusele maakondlike arendusorganisatsioonidega aja jooksul kasvanud. ➢ Ruumiplaneerimise volitused on piiratud ja ruumi kvaliteet sõltub oluliselt eri valdkondade otsustest, mis langetatakse väljaspool ruumilist planeerimist. Näiteks maksupoliitikast, transpordipoliitikast, keskkonnapoliitikast, regionaalpoliitikast, energeetikas tehtavatest otsustest ja seatavatest eesmärkidest. Suures osas määrab tegeliku ruumilise arengu üldine majandusareng, laiemad demograafilised suundumused, avaliku sektori ja erasektori koostöövõime ning kohalike omavalitsuste tugevus. ➢ Eesti ruumilises ja strateegilises planeerimises tuleb valdkondade üleselt teadvustada kahanemise, (valg)linnastumisega ja kliimamuutustega seotud probleemide lahendamise vajadust. Rahvastikuprotsessid ja -prognoosid näitavad rahvaarvu jätkuvat kahanemist suures osas Eestis. Tagajärjeks on nendes piirkondades rahvastiku vananemine, väiksem maksutulu laekumine, ebavõrdne ja raskendatud teenuste pakkumine, laialivalgumisest tingitud suurem keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud kulud kohalikele omavalitsustele elaniku kohta. Otsuste puudumine nii omavalitsuste kui keskvalitsuse poolt teenustevõrgu (näiteks haridusvõrk) tulevikuvajaduse ja -mudeli osas takistab investeeringute kavandamist ja prioritiseerimist ning võib kaasa tuua üle- või alainvesteerimise taristusse. ➢ Kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamine ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramiseks vajab jätkuvalt erinevate valitsusasutuste tihedat koostööd kohalike omavalitsustega. Uusi tänapäevaseid üldplaneeringuid või osaplaneeringuid koostab 2023. aasta seisuga 54 kohalikku omavalitsust, uued üldplaneeringud või omavalitsuse osaplaneeringud on kehtestanud 20 kohalikku omavalitsust. Üldplaneeringute koostamine kestab edasi ka pärast 2023. aastat. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata maakonnaplaneeringus määratud riigi huvide kajastamist kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ja strateegiliste probleemide lahendamisele ruumiplaneerimise lahendustega. ➢ Vaja on jätkata ruumilise planeerimise valdkonna digipöördega, et tõhustada ja lihtsustada planeeringute koostamist ja planeeringuandmete kasutamist. 81 Programmi tegevuste täitmise analüüs Meede 1: Regionaalareng Tegevus 1.1: Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng Eesmärk: Riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärkide saavutamine ning regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane elluviimine. Tabel 23. Regionaalarengu mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2022-2024. 2023 2024 Mõõdik 2022 2023 Sihttase Valdkonnapoliitilistest toetusmeetmetest väljapoole Harju maakonda eraldatud toetuste osakaal, % , > KOV – 74%; KOV – 75%; 75% (KOV) 75% (KOV) Äriühingud – Äriühingud – 44% 50% (ev) 60% (ev) 46% Maakondade SKP kasv (15/15, kõigis maakondades) 15/15 N/A 15 15 Keskmiste sissetulekute kasv kõigis maakondades suurem kui THI muutus (15/15), %, ≥ 0/15 (THI 19,4%) 15/15 (THI 9,1%) 15/15 15/15 Regionaalarengu toetusmeetmete eesmärkide saavutamise 95-100% 2023.a. 100% 2023. a tase, % 100% - sihttasemest sihttasemest Kasusaanud ettevõtete arv 15 758 17 813 2410 2410 Toetuste kaasabil loodud töökohtade arv 1 944 2 498 1950 1950 Elukeskkonda arendavate toetuste maht, m€ 48 12,5 35 35 Piiriülese koostöö programmides osalevate Eesti partnerite arv (kodanikuaktiivsuse näitaja) - 200 300 162 Tegevused ja tulemus: Regionaalpoliitika kujundamine • Peamine regionaalarengut suunav riiklik alusdokument on 2022. aasta alguses valminud regionaalse arengu tegevuskava (RETK), mis määratleb olulisemad piirkondade vahelist ebavõrdsust väljendavad regionaalse arengu juurprobleemid, koondab eri ministeeriumite valitsemisalasid hõlmava rakendusplaani nende juurprobleemide leevendamiseks ning seab raamistiku nende protsesside edasiseks seireks. 2023. a valminud ülevaade RETKi senisest elluviimisest on näidanud, et ministeeriumite panus regionaalse ebavõrdsuse vähendamisel vajab läbivalt tugevdamist, kuid eriti ettevõtlusarengu ja innovatsiooni ning tööturu ja rahvatervise valdkondades. Nende valdkondadega seotud regionaalse arengu juurprobleemides on piirkondade vahelised erisused sotsiaal-majanduslikes arengunäitajates püsinud eriti suured või jätkanud kasvutrendi. 82 • Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti regioonide arengu kiirendamiseks on 2022. aastal koostatud valitsemisalade ülesed Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavad aastani 2030, mille 2022. aasta seire toimus integreerituna RETK seireprotsessiga. • Olulise pikaajalise mõjuga tegevusena on alates 2022. aastast lisandunud 2021–2027 välisvahendite toetusmeetmete regionaalse mõju suunamise tegevused, et läbi mõelda võimalused, kuidas lisaks meetmespetsiifiliste eesmärkide saavutamisele on võimalik panustada „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, sealhulgas tasakaalustatud regionaalsesse arengusse. Vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusele on regionaalarengu osakonna ülesandeks koordineerida ja seirata toetusmeetmete panustamist regionaalarengusse. 2023. aastal on läbi vaadatud tagasiside ja soovituste andmiseks mitteametlikul konsultatsioonil 109 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eelnõud ning ametlikul kooskõlastusringil 95 eelnõud (sh korduvad kooskõlastused). Lisaks kooskõlastati 2023. aastal viis hindamismetoodikat ja seitse toetuse andmise tingimuste muudatuste eelnõud. Täiendavalt on nõustatud Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete koostajaid (kokku kaheksa eelnõud, sh seitse ametlikul kooskõlastusringil). Võrreldes 2022. aastaga on kooskõlastusprotsess vaieldamatult muutunud sujuvamaks, valdavalt jõuavad eelnõud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse nii mitteametliku kui ametliku kooskõlastusvooru käigus ning eelnõude arv, milles regionaalsete mõjude analüüs täiesti puudub, on kahanenud üksikuteni. Täiendava kitsaskohana on 2023. aastal teravalt esile tõusnud madal asukohaandmete kvaliteet toetuste infosüsteemis, mis raskendab toetuste regionaalse jaotuse jooksvat seiret. Sellele kitsaskohale on koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK), Rahandusministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-ga asutud lahendusi leidma. • Perioodi 2014-2020 struktuurivahendite rakenduskavast on projektidele, mille toetuse saajaks on kohaliku omavalitsuse üksus, eraldatud perioodi jooksul kokku 475 mln eurot toetusi (sellele lisanduvad KOV asutatud SA, MTÜ ja äriühingute toetused), millest hinnanguliselt 74 protsenti on eraldatud väljapoole Harjumaad asuvatele kohalikele omavalitsustele. Äriühingute projektide maht (sealhulgas ka toetused üldhuviteenustele nagu ühisveevärk, kaugküte) oli kokku 767 mln. Konkreetse maakonnaga seotud äriühingute toetusi oli 505 mln €, millest 54 protsenti olid suunatud Harjumaale. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2023. aasta oktoobris täpsustatud andmetel oli Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA rakendatavates ettevõtlusmeetmetes Harjumaa osakaal eelmisel perioodil koguni 78 protsenti. Rakenduskava toetusmahust tervikuna on kindla maakonnaga seotud 45 protsenti, nende projektide põhjal hinnates on Harjumaa osakaal toetuse kogumahust kõigi valdkondade üleselt 41 protsenti. • Maakondlike arendusorganisatsioonide eestvedamisel jõudis 2023. aastal lõpule maakonna arengustrateegiate uuendamise protsess, mis vastavalt KOKSile toimub vähemalt kord nelja aasta jooksul. Kogu protsessi vältel on ministeerium pakkunud maakondlikele arendusorganisatsioonidele tuge juhendmaterjalide, võrgustikukohtumiste, koolituste ja eelnõu tööversioonide tagasisidestamisega. Maakonna arengustrateegiad on aluseks toetuse eraldamisele mitmetest regionaalarengu toetusmeetmetest. 83  • Lääne-Viru maakonnas võttis oma tegevuse lõpetanud maakondlikult arenduskeskuselt piirkonna ettevõtlusarengu toetamise rolli üle MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit. • 2023. aasta sügisel valmis perioodi 2014–2020 Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteetse suuna „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng“ lõpphindamine, mille eesmärk oli hinnata suuna rakendamise tulemuslikkust ja mõju linnapiirkondade arengule. Hindamise viis läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ. Hindamise tulemusena leiti, et projektid täitsid oma eesmärgi ja projektide väljundnäitajate sihttasemed saavutatakse. Probleeme tekitasid eelkõige ehitusprojektide elluviimine, hangete korraldamine ja maaomanikega läbirääkimised. Säästvate liikumisviiside tulemusnäitajat, igapäevaseks töölkäimiseks ühistransporti või jalgratast kasutavate või jalgsi liikuvate inimeste osatähtsus, ei saavutatud. Tulemusnäitaja saavutamiseks oleks pidanud kavandama projekte laiemalt säästvat liikumist mõjutavate tegevustena, praegune projektide valik keskendus jalg- ja jalgrattateede ehitusele. Jalgrattaga tööle liikujate osakaal kitsamalt on vaatlusalusel perioodil kasvanud. Alushariduse ja lapsehoiu projektidega ei õnnestunud leevendada lasteaiakohtade puudust soovitud mahus. Lasteaiakohtade nõudlus on kasvanud linnapiirkondades elanikkonna suurenemise ja vanemate suurenenud soovi tõttu panna lapsed varasemas eas lasteaeda. Ilma toetuseta oleks KOVid uusi kohti loonud aeglasemas tempos või ei oleks suutnud neid üldse luua. Ida-Virumaa linnapiirkondade alakasutatud alade arendamine avaldas laiemat mõju turvalisusele, turismile ja kohaliku elanikkonna rahulolule. Projektide tulemusena on ehitatud uusi hooneid ja rajatisi piirkondadesse, kus varem on väga vähe rajatud uusi avalikke hooneid. Kinnisvaratehingute hinna kvantitatiivne andmeanalüüs ei näidanud, et projektidel ei olnud märkimisväärset mõju piirkonna kinnisvarahindadele. Kinnisvarahindajad leidsid, et projektide peamine mõju avaldub elukeskkonnale üldisemalt. Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete kujundamine Riigieelarvelised toetused • KOV hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise edendamise programmis jätkub projektide elluviimine. 2022. aastal läbi viidud KOV hoonete energiatõhusaks muutmise taotlusvoorus eraldati CO2 kvoodikaubanduse tuludest toetusi ca 23 miljoni euro ulatuses 40 erineva hoone rekonstrueerimiseks, 2023. aastal katkestati peamiselt omavalitsuste finantsraskuste tõttu neist seitse projekti. 2023. aastal avati CO2 kvoodikaubanduse tuludest taotlusvoor KOV liginullenergiahoonete ehitamiseks, milles 2024. aasta alguses rahastati 15 taotlust mahus 26,6 miljonit eurot. 2023. aastal avati KOV hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks esmakordselt taotlusvoor (mahus 40 mln eurot) ka Moderniseerimisfondist. • Ida-Virumaa programmi raames jätkusid koostöös Ida-Viru ettevõtluskeskusega tegevused Viru Filmifondi toetuseks ning Ida-Virumaa tegutsevate ettevõtjate nõustamiseks ja koolitamiseks. Õiglase ülemineku fondi ettevalmistatavate tegevustena valmisid Jõhvi ja Narva loome- ning tööstusinkubaatorite eelprojektid ja inkubatsiooniprogramm, algas maakonna elamumajanduse arendamise teekonnakaardi koostamine. Integratsiooni sihtasutusega 84  koostöös toetati 17 Ida-Viru spordi- ja kultuurisündmuste projekti ning lõppesid Ida-Virumaa ettevõtjatele mõeldud eesti ja inglise keele õppe kursused ning võrgustumisüritused. Samuti jätkus koostöö Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-ga, kelle Startup Estonia üksus viib Ida-Virumaal lepingu alusel aastani 2025 ellu erinevaid iduettevõtluse arendamisele suunatud võrgustamis- ja tugitegevusi. 2023 viidi läbi Ida-Viru maakonna tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeetme esimene taotlusvoor, mille tulemusel said rahastuse nelja KOVi projektid, toetuse summa oli kokku ca 1,6 miljonit eurot. • Kagu-Eesti programmi raames jätkus mainekava elluviimine ning spetsialistide eluasemete toetuse rakendamine, 2023. aasta sügisel teatasid kohalikud omavalitsused, et neil ei ole huvi KOV kaasrahastust eeldava spetsialistide eluasemete toetusega 2024. aastal jätkata. • Maakonna arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme sihitumaks rakendamiseks lepiti ministeeriumi ja iga maakonna maakondliku arendusorganisatsiooni vahelise dialoogi tulemusena kokku iga maakonna arengustrateegiast tulenevad 1-2 fookusteemat, mille elluviimiseks maakonnas suunatakse aastate 2024–2027 toetusvahendid. • Riigieelarvelistest toetustest jätkati hajaasustuse programmi, väikesaarte programmi, kohaliku omaalgatuse programmi ning Peipsiveere ja Setomaa programmi rakendamist. Kohalike omavalitsuse ühiselt täidetavatele ülesannete täitmiseks eraldati maakondlikele arendusorganisatsioonidele maakondliku arendustegevuse baastoetust. Perioodi 2021-2027 ning taaste- ja vastupidamiskava välisvahendid • 2023. aastal jätkus 2022. aastal avatud taotlusvoor meetmes „Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus“, mis võimaldab tellida kohaliku ja regionaalse tasandi uuringuid ja analüüse. Toetust sai 24 projekti. Keskselt korraldati omavalitsuste konverents, ettevõtluskeskkonna arendamise programm, koolitusprogrammid omavalitsusjuhtidele ja KOV finantsjuhtidele ning alustati KOVide personalijuhtimise süsteemi väljatöötamist. • Meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” esimene taotlusvoor ettevõtluskeskkonda ning maakondlike ühisteenuseid arendavate projektide rahastamiseks väljaspool Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda mahuga 42 mln € avati 2023. a veebruaris ning toetusotsused tehti 2024. aasta esimeses kvartalis. Projektivalikusse kaasas RTK neli NUTS3 piirkondade hindamiskomisjoni. Rahastamisotsuse said 20 projekti u 39 mln euro toetussumma ulatuses. Meetme teine taotlusvoor avatakse 2025. aastal ja esimese vooru toetuse jääk liidetakse teise vooru toetusvahenditele. • Meetme „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused” määrus kinnitati 2023. aasta märtsis, aprillis avati ka taotlusvoor summas 70 miljonit, mille tulemused selguvad 2024. aasta teise kvartali lõpuks. Projektivalikusse kaasas RTK 15 maakondlikku hindamiskomisjoni. Kuna mitmed kohalikud omavalitsused ei jõudnud meetmesse sobivaid projekte ette valmistada ning taotlusi ei esitatud maakonnale kinnitatud toetuse mahus, on kavas avada teine taotlusvoor neile maakondadele, kelle toetuse jääk ületab minimaalset toetuse summat projekti kohta. 85  • Meetme „Suuremate linnapiirkondade arendamine“ määrus kinnitati veebruaris 2023. Kevadel avati taotlusvoorud nutikate rohe- ja digilahenduste toetamiseks kõikides linnapiirkondades ning linnakeskkonna atraktiivsuse tõstmiseks Ida-Virumaa linnapiirkondades, kokku summas 35,5 miljonit eurot. Viimasena sulgus 2024. aasta alguses ühine Ida-Virumaa linnapiirkondade nutikate lahenduste voor. Projektide valiku linnapiirkondade tegevuskavadesse kinnitamiseks teevad piirkondlikud hindamiskomisjonid. Kavade kinnitamiseni jõutakse kevadeks 2024. Kavasse kinnitatud projekti osas saab esitada RTKle taotluse toetuse saamiseks. • 2023. aasta suvel avanes nendele KOVdele, kelle territooriumil asuvad tuuleparkide rajamiseks sobilikud alad, võimalus taotleda toetust tuuleenergeetika kasutusele võtmist kavandava planeeringu, projekteerimistingimuste, ehitus- või kasutusloa kvaliteetsemaks koostamiseks ja kiiremaks menetlemiseks (KOVdel on võimalus palgata selleks vajalikud spetsialistid ja tellida uuringud). Rahastusotsuse sai esimeses voorus 18 KOVi, taotlemine jätkub 2024. aastal. Meetme eelarve on kokku viis miljonit eurot ning seda rahastatakse Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu NextGenerationEU vahenditest (RePowerEU). • Septembris kehtestati meetme „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetus“ tingimused, kuid taotlusvooru avamine on nihkunud 2024. aastasse. • Kinnitati õiglase ülemineku fondi meetme „Ida-Viru KOV investeeringud ülemineku mõjude leevendamiseks“ määrus ja viidi läbi meetme taotlusvoor. Toetuse taotlemise õigusega projektid valiti välja 2024. aasta alguses ja kinnitati investeeringute kavasse märtsis 2024. • 2023. aasta lõpus kehtestati õiglase ülemineku fondi meetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ tingimused ning avati esimesed taotlusvoorud kodanikualgatuste toetamiseks Ida-Viru piirkonnas, aidates sellega elanikel tegeleda kliimaeesmärkidest tulenevate sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega. Meetme eelarve on ligikaudu 16,7 miljonit eurot. • 2023. aasta lõpus kehtestati meetme „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ tingimused ning avati esimene taotlusvoor jalgratta- ja jalgteede rajamiseks väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi, kokku summas kümme miljonit eurot. • 2023. aasta juulis lisandusid regionaalvaldkonda sekkumised väikese ja keskmise suurusega ettevõtete nõustamiseks ja nende töötajate oskuste arendamiseks maakondlikes arenduskeskustes. 2023. aasta jooksul valmistati koostöös maakondlike arenduskeskuste ning nende poolt enda ühistegevuste korraldamiseks loodud MTÜ-ga Maakondlikud Arenduskeskused ette käskkirja eelnõu maakondlike arenduskeskuste tegevuste rahastamiseks 2024–2029. Toetuse andmise tingimuste käskkirja allkirjastas regionaalminister 04.01.2024. Perioodi 2014-2020 välisvahendid • ÜKP rakenduskava 2014–2020 raames on 29.02.2024 seisuga välja makstud 98,2 protsenti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rakendatavatest toetustest, maksete kogumaht võib küündida 99,3 protsendini. Välja maksmata jäävad vahendid on seotud 2023. a lõppenud 86  projektide odavama elluviimisega või lõpparuannete kontrolli käigus tuvastatavate rikkumistega. Peamiseks finantskorrektsioonide põhjuseks on jätkuvalt eksimused riigihangete korraldamisel ning läbiviimisel. • Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme tegevustes on toetustest kasu saanud ettevõtetes perioodi jooksul loodud 2257 töökohta, meetmetest on mitterahalist abi saanud 4538 ettevõtet, rahalist toetust said lisaks 11 Ida-Virumaa tööstusettevõtet. Piirkondlike algatuste sekkumise tegevustes tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks (PATEE) osales ka 1260 haridusasutust ning üle 10 000 ettevõtja. • Linnapiirkondade arengu meetmetest rajati perioodi jooksul 225 km jalgrattateid, valmis kaks linnapiirkonna ühistranspordivõrgustikku arendavat ning liikuvust arendavate ja uuendusliku kergliikluse edendamise projekti, loodi 2282 lasteaiakohta. Ida-Virumaal on korrastatud üle 25 ha avalikku linnaruumi. Meetme tegevustel on olnud positiivne mõju säästvate liikumisviiside võimaldamiseks linnapiirkondades ning lasteaiakohtade järjekorra lühendamiseks Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas. Investeeringud Ida-Virumaa alakasutatud aladesse on olulisel määral tõstnud sealsete keskuslinnade avaliku ruumi ja elukeskkonna kvaliteeti. • Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse arenguprogrammides jm keskselt korraldatud tegevustes osales kokku 10 710 inimest. Toetati 108 kohaliku või piirkondliku tasandi arengut suunava analüüsi tellimist. Arendati edasi ja täiendati minuomavalitsus.ee veebirakenduse sisu. Piiriülese koostöö edendamise meetmete kujundamine • Perioodi 2014–2020 Interreg programmide rakendamine on lõpusirgel. Viimased projektid lõpetasid oma tegevused 2023. a aasta jooksul. Koostöö Venemaaga Eesti-Vene programmi raames peatati, kuid jätkati programmi ühepoolse rakendamisega, sh võimaldati Eesti partneritel alustatud projektitegevused lõpuni viia. Lisaks kulutati välja kaks täiendavat taotlusvooru Eesti välispiiri regioonide toetamiseks. • 2023. aasta oli aktiivne Interreg programmide elluviimise aasta, viidi läbi mitu taotlusvooru ning võeti vastu ka rahastamisotsused. 2024. aaasta esimese kvartali seisuga rahastati 141 Eesti osalusega projekti, kus osaleb 162 Eesti partnerit. Eesti partneritele eraldatud ERFi vahendite toetus on 20,3 miljonit eurot. • Eesti-Vene Interreg NEXT 2021–2027 programm ei käivitunud Vene-Ukraina sõja tõttu. Koostööks Vene piirkondadega eraldatud ERF vahendid otsustati suunata Eesti-Läti programmile (1,8 mln) ning Kesk-Läänemere programmile (8,9 mln). Programmide põhifookust ei muudetud, kuid Kesk-Läänemere programm kulutas sihitud taotlusvooru välispiiri regioonide toetamiseks 2024. aasta alguses. 87 Meede 2: Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Tegevus 2.1: Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Eesmärk: Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus. Tabel 24. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimise mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2022-2024. 2023 2024 Mõõdik 2022 2023 Sihttase Riigieelarvest KOV-de sihtotstarbeliste toetuste (sh 24,6% 26,3% 24% 23% toetusfond) osakaal KOV-de põhitegevuse tuludest, % Tasandusfondi mittesaavate KOV-de ja tasandusfondi saavate KOV-de põhitulu (tulumaks, maamaks ja tasandusfond) elaniku 1,27 1,28 1,2 1,2 kohta erinevus, < Finantsraskustes KOV-de arv 0 0 0 0 Tegevused ja tulemus: • Toimusid Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti regionaalsete nõukogude ja arengulepete pilootprojektide väljatöötamise kohtumised eesmärgiga jõuda 2024. aastal mõlemas regioonis arengulepete sõlmimiseni. • Alustati aruteludega kohaliku omavalitsuse tuleviku mudeli väljatöötamiseks kohanemaks ühiskonna muutuste trendidega nagu näiteks iibe langus, rahvastiku vananemine, linnastumine, teenuste kvaliteedi ja keerukuse kasv, personaalsete teenuste tagamine, digitaalsuse suurenemine ning elanike mobiilsusega muutuvad osaluse ja kaasamise võimalused. • Jätkati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise eelnõu väljatöötamisega eesmärgiga suurendada omavalitsuste sisemist enesekorraldusõigust, muuta KOV korraldus lihtsamaks ja paindlikumaks. • Pikaajalise hoolduse reformiga eraldati omavalitsustele toetus hooldekodu elanike omaosaluse vähendamiseks ja kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõusuks. • 2023. aastal valmistati ette 2024. aasta suunamuutust, millega suunati kolm toetusfondis olnud sihtotstarbelist sotsiaalvaldkonna toetust (matusetoetus, asendushooldus, pikaajaline hooldus) omavalitsuste tulubaasi. See aitab suurendada nende finantsautonoomiat ja tagab teenuste jätkusuutlikkuma rahastamise. 88  • 2023. a valmistati ette maade korralise hindamise tulemustega seotud maamaksu muudatusi (alates 2024. a kehtestasid KOVid uued maamaksumäärad), mis suurendavad KOVide finantsautonoomiat. • Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks valmistati ette keskkonnatasude seaduse muudatused, millega saab kohalikele omavalitsustele määrata tuulikutasu suuruse. • Eraldati 75 kohalikule omavalitsusele ligi 11 miljonit eurot, et katta seoses energiahindade tõusu ja Ukraina sõjapõgenike Eestisse asumisega kahekordseks kasvanud toimetulekutoetuse kulusid. • Omavalitsuste võimekuse arendamiseks alustati omavalitsuse finantsjuhtide ja omavalitsusjuhtide koolitusprogrammidega, jätkati ettevõtluskeskkonna arenguprogrammiga ning avatud valitsemise töötubadega. Korraldati visioonikonverents „Omavalitsus 2035“ arutlemaks omavalitsuspoliitika ja omavalitsuskorralduse tulevikuvaadet. • Töötati välja mõõdikud minuomavalitsus.ee veebilehel omavalitsuste võimekuse hindamiseks personalikorralduses, avatud valitsemises ja ettevõtluskeskkonna arendamises. Samuti jõudsid lõpuni minuomavalitsus.ee veebilehe IT-arendused, millega parandati veebilehe kasutusmugavust ja andmetest arusaadavust. • Korraldati ametnike välitööd Läänemaal eesmärgiga tõsta ametnike teadlikkust piirkonnast, luua koostöövõrgustikke ja leida keskvalitsuse ja kohalike asutuste koostöös piirkonna probleemidele tulemuslikke lahendusi. Meede 3: Ruumiline planeerimine Tegevus 3.1: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine Eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi. Tabel 25. Ruumilise planeerimise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2022-2024. 2023 2024 Mõõdik 2022 2023 Sihttase 2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse alusel kehtestatud 13 20 24 39 üldplaneeringute arv (max 73) Üldplaneeringuid muutvate detailplaneeringute arv, < * Keskses planeeringute andmekogus digitaalselt kättesaadavate 0.25% 15% 10% 30% planeeringute osakaal, > * Mõõdik ei ole enam kasutusel 89  Tegevused ja tulemus: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja rakendamine • Toimumas on ruumilise planeerimise digipööre eesmärgiga digiteerida planeeringute andmed, et neid valdkondadeüleselt kasutada koos teiste ruumiandmetega ning planeeringuid kiiremini menetleda. Alates 2022. aasta oktoobrist on avalikult kasutatav üleriigiline planeeringute andmekogu (PLANK), millest on tulevikus digitaalsel kujul kättesaadavad kõik planeeringud. 2023. aasta seisuga on ligi 15 000 kehtivast planeeringust digitaalselt kättesaadavad 2327 planeeringut (15% planeeringutest). 2024. aastal jätkatakse planeeringute digitaliseerimisega esialgu kavandatust kiiremas tempos. 2023. aastal koostati planeeringute menetlemise infosüsteemi arenduse lähteülesanne, et 2024. aastal alustada arendusega. • Üldplaneeringute koostamine ei ole kohalikel omavalitsustel läinud oodatud tempos. Seetõttu puudub 54 KOVil jätkuvalt kaasaegne ruumiline visioon oma valla arengust. Teisalt põhjustab kaasaegse üldplaneeringu puudumine ka täiendavat halduskoormust üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute koostamise vajaduse tõttu. Kvaliteetsete ja kestliku ruumiloome ja planeeringute digiteerimise soodustamiseks viidi läbi mitmeid koolitusi.14 Osales mitusada riigi ja KOV spetsialisti. KOV tuuleenergeetikat kavandavate planeeringute koostamisel pakutud konsultatsioone KOVidele, arendajateke, konsultantidele jt osapooltele planeeringulahenduse koostamisel ja mõjude hindamisel, et hõlbustada ja kiirendada planeerimisprotsessi. Ellu on kutsutud KOVide igakuine ümarlaud kogemuste ja parimate praktikate vahetamiseks.15 • 2023. aastal valmistati ette REPowerEU toetusmeede16, millest on tuuleparke planeerivatel kohalikel omavalitsustel võimalik saada aastatel 2023–2026 toetust spetsialistide värbamiseks ja teenuste ostmiseks. 2023. aastal taotles meetmest toetust 18 kohalikku omavalitsust kokku üle 1,2 mln euro ulatuses. • 2023. aasta märtsis jõustunud seadusemuudatused võimaldavad lühendada kohalike omavalitsuste tuuleparkide planeerimist kahe kuni kolme aasta võrra ja riigile oluliste ehitiste planeerimist samuti kahe kuni kolme aasta võrra. Riik on seadnud eesmärgiks oluliselt kiirendada ja lihtsustada Eesti üleminekut taastuvenergia kasutamisele. • Planeerimissüsteemi edendamiseks valmis 2023. aastal planeerimisseaduse väljatöötamiskavatsus. Lisaks valmis tuuleparkide arenduste regulatsioonide võrdlusriikide analüüs, sotsiaalse taristu tasu analüüs ja olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimise analüüs, mis koos väljatöötamiskavatsusega annavad sisendi planeerimisseaduse muutmise eelnõu koostamiseks.17 14 https://planeerimine.ee/koolitused-infopaevad/ 15 https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/taastuvenergia/ 16 https://www.rtk.ee/meede-kohalike-omavalitsuste-voimestamine-roheliste-investeeringute-tegemisel 17 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/ 90  • Vabariigi Valitsus algatas üleriigilise planeeringu, Rapla ja Pärnu maakondade maavarade planeeringu ja Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu. Vabariigi Valitsusele on ette valmistatud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu algatamise otsus (algatatud 2024. aasta veebruaris). • Koostamisel on Harju maakonna maavarade teemaplaneering. Teemaplaneeringu algatamise eesmärk on kogu Harju maakonna territooriumi hõlmava pikaajalise vaatega planeeringu koostamine, mis seab riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid maavara uurimiseks ja kaevandamiseks. Teemaplaneering käsitleb ehitusmaavarasid: lubjakivi, liiva, kruusa ja lisaks turvast. • Koostamisel on Rail Baltic Pärnu maakonnaplaneering Pärnu linnast Läti piirini. Planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on 2024. aasta detsembris. • Koostamisel on Pärnumaa teemaplaneering Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga. Planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on 2024. aasta sügisel. • Koostamisel on Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneering kavandamaks meretuulepargile elektriühendus põhivõrguga. Planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on 2026. • Koostamisel on Haljala-Kukruse trassi 2+2 riigitee riigi eriplaneering, mille eesmärgiks on kavandada riigiteel 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Planeeringu kavandatud kehtestamine toimub 2028. aastal. • Vabariigi Valitsus lõpetas Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu 2023. aasta kevadel. • Valmis tuumajaama ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga ruumianalüüs. Ruumianalüüsi eesmärk oli uurida, kas Eestis leidub kohti, kuhu oleks võimalik tuumaelektrijaam ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaik rajada. Ruumianalüüsi tulemusena leiti Eesti Vabariigi piires 16 potentsiaalset piirkonda. Sotsiaalmajanduslikult oleks kõige positiivsem mõju jaama rajamisel pealinnast kaugemale kahanevatesse ja madalama sissetulekutega elanikkonnaga piirkondadesse.18 18 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm#tuumaenergia-eesti 91 7. Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programm Programmi eesmärk Valitsuse tegevuseesmärgid on ellu viidud. Vastutaja Riigikantselei Programmi kulud tegevuste lõikes Tabel 26. Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programmi kulud (tuhandetes eurodes) 2023. aastal. Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kulud 26 369 28 177 17 951 sh piirmääraga vahendid 15 245 17 154 14 718 Investeeringud 249 268 150 sh piirmääraga vahendid 174 194 118 2023. aasta lõplikku tegevuskulude eelarvet suurendas peamiselt 2022. aasta jääkide ületoomine 2023. aastasse. 2023. aasta lõplik investeeringute eelarve muutus, kuna 2023. aasta riigieelarve seaduse muudatusega tõsteti Rüütelkonna hoone rekonstrueerimise eelarvevahendid Kultuuriministeeriumi eelarvesse Rüütelkonna aadlivappide kollektsiooni korrastamiseks. Lisaks suurendati investeeringuid tegevuskulude arvelt seoses asukohapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) liidestamisega valitsusasutuste veebilehtede alusplatvormile ning valitsusportaali funktsionaalsuste kesksete parendustega. 2023. aasta eelarvesse planeeritud rahast kantakse 2024. aastasse 1 787 740 eurot. Ülekantavast rahast on 236 538 eurot planeeritud teadus- ja arendustegevuse projektideks (sh 107 500 eurot on seotud Euroopa sotsiaaluuringu tegemise ettemaksuga). Lisaks kasutatakse raha hinnatõusust tingitud püsikulude kasvu katmiseks, Riigikantselei kriisijuhtimise tugevdamiseks, üleriigilise kriisireguleerimise õppuse jätkutegevusteks ja lõputegevusteks, erinevate 2023. aastal võetud lepinguliste kohustuste täitmiseks, infoturbe parendamiseks ning kriisikommunikatsiooni ja muude tegevuste kulude katmiseks, mis jäid lõpetamata ja kandusid 2024. aastasse. Riigi Kinnisvara AS-ile tasutavate üüri- ja halduskulude jääk summas 604 335 eurot kantakse üle 2024. aastasse Rüütelkonna hoone kulude katteks. Investeeringute mahust 54 878 eurot kasutatakse valitsusportaali arendamiskulude väljamakseteks, sest osa planeeritud arendusi jõudis live-keskkonda kavandatust hiljem. Lisaks kantakse 2024. aastasse Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist infosüsteemide (sh ministrite asendamise infosüsteemi, ELi koordinatsioonikogu infosüsteemi, valitsuskabineti nõupidamiste infosüsteemi jt infosüsteemide) majutuseks planeeritud kuludest 27 169 eurot, sest logihalduslahenduse 92 etapiviisilise juurutamise käigus võeti 2023. aastal logiandmete töötlemiseks kasutusele planeeritust vähem andmemahtu. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Tabel 27.Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2021-2024 ja 2035. 2023 2024 2035* Programmi mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Täidesaatva võimu 6,7 6,7 - /kasvab/ /kasvab/ /kasvab/ suutlikkus19 Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamisel üldeesmärkide saavutamiseks keskendutakse eelarvestrateegia perioodil valitsuse poliitika paremaks planeerimiseks ja koordineerimiseks koostatud strateegiale „Eesti 2035“. Olukorra analüüs Muutunud rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast tulenevalt vajab julgeoleku ja turvalisuse tagamine (Riigivalitsemise vajalik muutus D) veelgi suuremat pingutust üleriigilise valmisoleku parandamiseks, samuti riigikaitse- ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse suurendamiseks ja strateegilise kommunikatsiooni tõhustamiseks. Eesti oli 2023. aastal avatud valitsemise partnerluse (AVP) juhtiv eesistuja. See tugevdas Eesti rahvusvahelist positsiooni (Riigivalitsemise vajalik muutus D) ning suurendas kvaliteetset ja teadmiste põhist poliitikakujundamist (Riigivalitsemise vajalik muutus A). Paremat poliitikakujundamise kvaliteeti ja andmemajanduse arendamist (Riigivalitsemise vajalik muutus A) toetab ka jätkuv riigi koosloome keskkonna väljatöötamine, avaliku sektori innovatsiooni juurutamine valitsussektoris (sh Riigikantselei innovatsioonifondi käivitamine, innovatsioonitiimi disainmõtlemise tööriistad, nt müksatonid, sprindid) ning andmepõhise otsustamise (juhtimislauad, tehisintellekti (AI) otsustustoe loomine) juurutamine avalikus sektoris. Strateegia „Eesti 2035“ elluviimiseks uudsete kaasamislahenduste katsetamine aitab kaasa koosloomelisemale poliitikakujundamisele ning Eesti inimeste ja kogukondade toetamisele valitsemises osalemiseks (Riigivalitsemise vajalik muutus A). Riigikantselei innovatsioonimeetme innovatsioonifondi käivitamine aitab kaasa uudsete lahenduste leidmisele ja katseprojektide toetamisele (Riigivalitsemise vajalik muutus A). Strateegilise planeerimise korrastamiseks (Riigivalitsemise vajalik muutus A) jätkatakse Riigikantselei strateegiabüroo arendamisega riigi strateegilise planeerimise kompetentsi-keskuseks. 19 Executive Capacity http://www.sgi-network.org/2019/Governance/Executive_Capacity 93 Strateegias „Eesti 2035“ ning arengukavades kokkulepitud eesmärkide elluviimisele kaasaaitamiseks on koostatud ja valitsuses heaks kiidetud Eesti ELi poliitika prioriteetide dokument aastateks 2023–2025, milles toodud Eesti ELi poliitika suunad on sisendiks 2024. a ELi tasandi strateegiaprotsessi (Euroopa Ülemkogu strateegiline agenda, Euroopa Komisjoni uus tööprogramm) ning 2025. a esitatavasse ELi pikaajalise eelarve ettepanekusse. Ühes otsusega alustada ELi liitumisläbirääkimisi Ukraina, Moldova ning Bosnia ja Hertsegoviinaga toimub ELis ja ka Eestis paralleelse protsessina arutelu Euroopa Liidu laienemise mõjude ning vajalike reformide algatamise üle, et EL oleks valmis uute riikide vastuvõtmiseks. Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevused ja tulemus: Alates 2022. a veebruarist on Riigikantselei toetanud valitsust, peaministrit ja teisi võtmeosalisi Venemaa Föderatsiooni sõjategevusega kaasnevate mõjudega tegelemisel. See on mõjutanud Riigikantselei 2023. aasta tegevusi, tulemusi ning eelarvet. Tulemus: • Riigikogu kiitis 2023. aasta veebruaris heaks Riigikantselei eestvedamisel koostatud ja avarast julgeolekukäsitlusest lähtuvad julgeolekupoliitika alused. Dokumendis on esile toodud vajadus suurendada sõjalise kaitse kulusid vähemalt 3 protsendini SKP-st, lisaks tuleb rahastada Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulusid. Samuti rõhutatakse vajadust tagada elanikkonnakaitse arendamiseks püsirahastus riigi eelarvestrateegias. Uuendatud kontseptsioon lähtub avarast julgeolekukäsitlusest, st sõjalise kaitse kõrval hõlmab see ühiskonna sidusust ja riigi kerksust, majandusjulgeolekut, elutähtsaid teenuseid, sisejulgeolekut, samuti rahvusvahelist tegevust. • Eesti riigikaitseks ja tsiviilkriisideks valmisoleku suurendamiseks koostatakse Riigikantselei eestvedamisel ministeeriumide ja asutustega koostöös tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis loob riigikaitseseaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja hädaolukorra seaduse vahel killustunud kriiside maailma asemele ühtse õigusruumi. • Koostöös ministeeriumide ja asutustega harjutati NATO strateegilist otsustusprotsessi õppusel CMX2023 ja riikliku valmisoleku suurendamiseks viidi Vabariigi Valitsusele läbi riigikaitsealane lauaõppus. • Riigikantselei koostas kõigi ministeeriumidega koostöös laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse investeeringute kava. Samuti valmis koostöös Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga elanikkonnakaitse tegevuskava, mis on selle valdkonna mitme jätkutegevuse aluseks. • Mitme ministeeriumi ja asutusega koostöös korraldati Eesti läbi aegade kõige ulatuslikum kriisireguleerimise õppuste seeria CREVEX23. 94 • Riigikantselei koostas esimest korda avaliku riskianalüüsi koos juhistega, et suurendada ühiskonna teadlikkust erinevatest ohtudest ja riskidest ning avalikkuse valmisolekut erinevateks kriisideks. • Riigikantselei jätkas olukorrateadlikkuse hoidmist ja suurendamist valitsuse ning võtmeasutuste tasandil. Alustati valmisoleku raporti koostamisega, mis fikseerib riigi kriisideks valmisoleku hetkeseisu ning annab sisendi riigikaitse tegevusekava uuendamisse, arengukavadesse ning 2025–2028 riigieelarve koostamise protsessi. • Üleriigilise rohepoliitika keskse vaate loomiseks koostati tegevuskava, mis keskendub lähiaastate kõige olulisematele tegevustele rohepööret puudutavate eesmärkide saavutamisel ning milles on määratatud kindlaks ka tegevuste elluviimise ajakava koos vastutajatega. • Valitsuse poliitika paremat planeerimist ja koordineerimist toetava strateegia „Eesti 2035“ rakendamiseks tihendatakse koostööd ministeeriumide ja huvirühmadega ning jätkatakse Riigikantselei strateegiabüroo arendamisega riigi strateegilise planeerimise kompetentsikeskuseks, sh tegeletakse tulevikuseire alaste kompetentside loomisega. • Riigikantselei jätkas riigi otsustusprotsessi toetamise võime arendamist, mis põhineb kogutud andmetel, andmeanalüüsil ja nüüdisaegsel tehnoloogial. Jätkus ka avaliku sektori innovatsiooni juurutamine valitsussektoris. Kaasamise edendamiseks ELi asjades koostati praktiliste abivahenditega kaasamise teekaart ELi asjades. • Riigikantselei kujundas Eesti rolli 2023. aastal avatud valitsemise partnerluse juhtiva eesistujana, mis tugevdas Eesti rahvusvahelist positsiooni ning suurendab kvaliteetset ja teadmistepõhist poliitikakujundamist. Korraldati avatud valitsemise partnerluse (AVP) tippkohtumine, mis tõi kokku riigi- ja valitsusjuhid, kodanikuühendused ja poliitikakujundajad pea 80 riigist, et jagada kogemusi ja arendada hea riigivalitsemise tavasid. • Koostöö ja infovahetuse edendamiseks, aga ka avalikkuse paremaks kaasamiseks jätkus riigi koosloome keskkonna väljatöötamine, mis on muu hulgas planeeritud avatud valitsemise partnerluse tegevuskavasse, et kaasata partnereid väljastpoolt valitsusasutusi. • Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud kaasa suure arenguhüppe ELi välis- ja kaitsepoliitikas, mida Eesti on eest vedanud (nt 1 miljon mürsku, kaitsetööstuse strateegia, külmutatud varade kasutusele võtmine, sanktsioonide tugevdamine, Ukraina sõjaline toetamine Euroopa Rahurahastu kaudu, ELi läbirääkimiste alustamine Ukraina ja Moldovaga). • Vabariigi Valitsus sai ülevaate Eesti ELi poliitika 2021–2023 eesmärkide saavutamisest. Riigikantselei eestvedamisel koostati Eesti ELi poliitika prioriteedid 2023–2025 ning algas nende rakendamine, mh Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (VVTP) kaudu. Alustati ELi laienemise mõjude analüüsi ning Eesti seisukohtade kujundamist, mis jätkub 2024. a. • Riigikantselei osalusel alustati Eesti raamseisukohtade kujundamist järgmise ELi pikaajalise eelarve kohta, et Eesti saaks aktiivselt osaleda ettepanekute ettevalmistavas protsessis. 95  • Balti riikide valitsusjuhtide laual olid Balti riikide kokkulepped sünkroniseerimise lõpuleviimise kiirendamiseks. Rail Balticu puhul keskenduti põhja-lõunasuunalise põhitrassi väljaehitamise tagamisele 2030. aastaks. Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsuse ja pühendumuse taseme tõstmiseks ning koostöö parandamiseks jätkati eesmärgipäraste arendustegevustega, sh arenguprogrammiga tippjuhtide digivõimekuse edendamiseks. Uuendati tippjuhtide kompetentsimudelit ning toetati juhtide kandideerimist rahvusvaheliste organisatsioonide mõjukatele ametikohtadele. 96  KÄSKKIRI 18.06.2024 nr 187 Tulemusvaldkondade „Tõhus riik“, „Keskkond“ ja „Transport“ 2023. aasta tulemusaruannete kinnitamine Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lg 1 alusel. 1. Kinnitan tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ 2023. aasta tulemusaruande regionaalpoliitika programmi kohta (lisatud). 2. Kinnitan tulemusvaldkonna „Keskkond“ 2023. aasta tulemusaruande Maa-ameti tegevuste kohta (lisatud). 3. Kinnitan tulemusvaldkonna „Transport“ 2023. aasta tulemusaruande ühistranspordi korraldust puudutavate tegevuste kohta (lisatud). 4. Avaldada tulemusvaldkondade „Tõhus riik“, „Keskkond“ ja „Transport“ 2023. aasta tulemusaruanded Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel. Saata: Rahandusministeerium, Riigikontroll, Kliimaministeerium (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaalminister Lisad: 1. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ 2023. aasta tulemusaruanne 2. Tulemusvaldkonna „Keskkond“ 2023. aasta tulemusaruanne 3. Tulemusvaldkonna „Transport“ 2023. aasta tulemusaruanne  KINNITATUD regionaalministri 18.06.2024 käskkirjaga nr 187 Lisa 2 Keskkonna tulemusvaldkonna 2023. aasta aruanne Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3 1. Tulemusvaldkond Keskkond üldinfo............................................................................................... 4 1.1. Tulemusvaldkonna mõõdikud 4 1.2 Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes (täpsustub) 5 1.3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine (täpsustub) 5 1.4. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs 5 2. Programmi üldinfo ............................................................................................................................ 8 2.1. Programmi mõõdikud 8 2.2. Programmi olukorra analüüs 9 2.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs 10 3. Kliimaministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevus keskkonnapoliitika kujundamisel........................................................................................................................................ 52 4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ...................................... 55 Lisa 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse 57 2 Sissejuhatus Keskkonna tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 ning erinevates valdkonna arengukavades. Keskkonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga koostöös Kalanduse ühisprogramm. Esimese programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kliimaministeerium, Kalanduse ühisprogrammi eest vastutavad Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ühiselt vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eesmärk on keskkonna ja elurikkuse kaitse ning kestliku ja tõhusa keskkonnakasutuse tagamine. Programm jaguneb kuueks meetmeks (vt Joonis 1). Joonis 1. Keskkonna valdkonna tulemusvaldkonnad, programmid ja meetmed Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Kliimaministeeriumi valitsemisala tegevus tulemusvaldkonnas Keskkond on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule ja selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele. Tasakaalustatud keskkonnakaitse ja -kasutus lähtub teaduspõhistest otsustest, mis tuginevad kvaliteetsetele keskkonnaandmetele. Tulemusvaldkond on aluseks Kliimaministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste tegevustele ja eelarvele. Valitsusasutused on Keskkonnaamet ja Maa-amet (kuni 01.07.2023), hallatavad asutused on Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tulemusvaldkonna eesmärke aitavad oluliste partneritena ellu viia haldusala riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ning Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK). Lisaks panustab Kliimaministeerium oma tegevustega tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“. Eesmärkide elluviimiseks rakendatakse koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga ühisprogrammi „Kalandus“ (eraldi aruanne). 2023. a tegi Vabariigi Valitsus ministeeriumite tööjaotuses ümberkorraldusi. 01. juulil 2023 loodi Kliimaministeerium, senise Keskkonnaministeeriumi ja osaliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi baasil. Samuti loodi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM), sh liikus Maa-amet ReMi valitsemisalasse. 2023. a tulemusaruanded koostatakse 2023. a alguses kinnitatud programmide alusel (ümberkorraldustest tulenevad muudatused kajastuvad 2024. a programmides). 3 1. Tulemusvaldkond Keskkond üldinfo Tulemusvaldkond Keskkond Tulemusvaldkonna Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning eesmärk suhtumine loodusesse on vastutustundlik Tulemusvaldkonna Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 strateegiadokumendid Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (valdkonna Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 arengukavad, poliitika Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 põhialused jms)* Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Riigi jäätmekava 2014–2020 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027 Eesti merestrateegia Veemajanduskavad 2022‒2027 Programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Strateegia „Eesti 2035“ Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. sihid Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Peavastutaja Kliimaministeerium Kaasvastutajad Keskkonnaamet (KeA), Maa-amet (MA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Eesti Loodusmuuseum (ELM), Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) *Kliimaministeeriumi strateegilise planeerimise alused on 2024. a I poolaastal korrastamisel. 1.1. Tulemusvaldkonna mõõdikud Eesmärk: Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik Tegelik Sihttasemed Tulemusvaldkonna mõõdikud Arengukava 2021 2022 2023 2023 2024 viimane aasta* Soodsas seisundis loodusdirektiivi 57 57 57 >=57 >=57 elupaigatüüpide osakaal (%). Allikas: KLIM Keskkonnateadlikkuse indeks - 41,6 - - 45,5% Allikas: KLIM Kasvuhoonegaaside summaarne 13,4* 14,3 - 12,7 12,4 8 koguheide mln tonni CO2 ekvivalenti Allikas: KLIM Heas seisundis olevate veekogumite 52 51 - 54% 55% osakaal Allikas: KLIM 4  Jäätmeteke (va põlevkivitööstus) 4657 4585 - 3460 3400 (kg/inimese kohta) Allikas: KLIM Ressursitootlikkus: SKP ja 0,7 0,69 - 0,68 0,69 0,9 kodumaise toormekasutuse suhe, eur/kg Allikas: Eurostat *Täpsustatud tegelik tase. 1.2 . Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Esialgne eelarve (tuh €) Lõplik eelarve (tuh €) Täitmine (tuh €) Kulud -199 038 -593 445 -137 586 *Täitmise selgitusi vt ptk Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 1.3. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Kliimaministeeriumi printsiip on, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse. Elurikkuse kadu mõjub hävitavalt nii loodusele, inimestele, kui kokkuvõttes majandusele. Elurikkuse hoidmine ja võimalusel looduse taastamine astuvad ühte jalga kohanemisel kliimamuutustega. Elurikkuse säilitamine on oluline instrument kõigis poliitikavaldkondades. Keskkond on inimõigus, seega ülemaailmselt ning ka Euroopa Liidu siseselt on üha enam vajalik vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetele – hoogustuv rohepööre, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilitamine, kliimamuutused ja nendega kohanemine. Eesti on nõustunud EL looduse taastamise määruse eesmärkidega, kuigi Eesti looduse olukorda võib hinnata Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks, on siiski ligi poolte ohustatud liikide ja elupaikade seisund ka Eestis ebasoodne. Ökosüsteemide taastamine ja elurikkuse kao peatamine on Euroopa roheleppe nurgakivi. Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal on 57% (mõõdetakse iga kuue aasta järel), mis on soovitud sihttasemel. Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on ka summaarne kasvuhoonegaaside koguheide. Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri1 2022. aasta andmete järgi oli kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus 14,3 miljonit tonni CO2- ekvivalenti. 2022.a heide võrreldes 2021.a suurenes, põhjuseks põlevkivi kasutamine energia ja soojatootmises. 2020.a aastal oli koguheide oodatust madalam pandeemia tõttu. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 65% võrra. Arvestades ka LULUCF sektorit, on koguheite vähenemine 59%. Olemasolevad poliitikad ja meetmed on selgelt ebapiisavad erinevate kliimapoliitika õigusaktide kohaste eesmärkide täitmiseks ning riigi pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seetõttu on vaja rakendada täiendavaid meetmeid kõikides sektorites. Kliimaministeerium on hindamas täiendavate meetmete rakendamise mõju ja mahtusid, mis on vajalikud selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning suurendada nende sidumist ja võimaldada riigina võetud kohustuste täitmist. 2023. aasta septembris algatati kliimakindla majanduse seaduse välja töötamise protsess, mille eesmärk on mh vaadata üle õigusraamistik Eesti 2030. aasta 1 2022. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (Kasvuhoonegaasid Eestis | Kliimaministeerium) 5 kliimaeesmärkide täitmiseks ning kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks ja panna paika peamised põhimõtted, mida on vaja nende eesmärkideni jõustamiseks. 2023. a veebruaris kiitis Riigikogu heaks „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muudatused. Eesmärgiks on, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Ressursitootlikkus 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga veidi vähenes (2022. aasta tase 0,69 €/kg), kuid 2022. aasta eesmärk on sellele vaatamata täidetud. Tulenevalt ebakindlast majandusolukorrast, mida on põhjustanud COVID 19 pandeemia ning Venemaa agressioon Ukrainas, on vähenenud kindlus ressursitootlikkust suurendavate investeeringute tegemiseks. Negatiivne mõju on ilmnenud projektide tähtaja pikendamises, tarneahelate pikenemises, turundustegevuste ära jäämises või edasilükkumises. Samuti on vähenenud huvi toetusmeetmete vastu ning on esinenud ka projektide katkestamisi. Samas võib tõdeda, et ressursitootlikkus on pikemat perioodi vaadeldes paranemas. Perioodil 2013-2022 on Eestis ressursitootlikus suurenenud 32% (2013=100%), millega oleme ressursitootlikkuse suurenemisega Euroopa Liidus Iirimaa järel teisel kohal. Ressursitootlikkuse paranemisele on eeldatavasti aidanud kaasa ressursitõhususe meetmetest tehtud investeeringud. Investeeringute ja nende toetamise jätkamine ressursitootlikkusse suurendamiseks on jätkuvalt vajalikud, sest Eesti ressursitootlikkus on nominaalselt Euroopa Liidu keskmisest (2,13) siiski märkimisväärselt madalam. 2023. aasta eesmärgi saavutamine selgub 2025. aasta alguses. Lähiaastate fookuses on olnud ja püsib seal jätkuvalt jäätmevaldkond ning selle reformimine – jäätmereform. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber selliselt, et tagada materjaliringsus ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks kohustuslikud sihtarvud. Lähiaastatel on lisandumas Eestile mitmed kohustused seoses lisanduvate nõuete ja sihtarvudega uutele jäätmeliikidele (nt tekstiilijäätmete kogumine ja ringlussevõtt, sihtarvud biojäätmete valdkonnas, nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega kaasnevad kohustused, pakendi- ja pakendijäätmete määruse jõustumine jne) ning seega tuleb ümber korraldada ka Eesti jäätmemajandus. Selleks on ettevalmistamisel mahukad seadusemuudatuste paketid, teostamisel mitmed uuringud (sh tekstiilivaldkonna analüüs ringlussevõtu võimekuste hindamiseks ja planeerimiseks) ning käib pidev koostöö ning arutelu partneritega. Lisaks on välja töötatud uus jäätmearuandluse kontseptsioon ja selle rakendamise kava. Jäätmeteke on viimastel aastatel pöördunud kasvutrendi ja kuigi 2022. aastal toimus võrreldes 2021. aastaga teatav jäätmetekke langus, siis eeldatavalt (jäätmestatistika 2023. aasta kohta on koondamisel ja selgub 2025. aasta alguses) ei saavutatud 2023. aasta jäätmetekke vähendamise eesmärki (2022. aasta tase: 4585 kg/in/a vs kavandatud 3530 kg/in/a). Suurenenud jäätmeteke on osaliselt tingitud teatud tüüpi jäätmete kasvust (nt ehitus-lammutusjäätmed, pinnase- ja tööstusjäätmed), kuid teisalt ei ole seni rakendatud jäätmetekke vähendamise tegevused veel oma täit mõju saavutanud. Jäätmetekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sh kampaaniad teadlikkuse tõstmiseks ja liigiti kogumise hoogustumiseks, KOVde nõustamine, juhendmaterjalide koostamine, seminaride ja töötubade korraldamine, ekspertide koolitamine, toetusmeetmed) ja uuendatud õigusakte. Samas on oluline ka inimeste teadlikkuse suurendamine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks. 2023. aastal valmis Riigi jäätmekava 2023-2028, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul. Tähelepanu all on ka veekaitse. Vastavalt 2022. a veekogumite seisundihinnangutele on 51% pinnaveekogumitest ja 74% põhjaveekogumitest heas seisundis. Seisundi paranemist paraku näha ei ole. Ka Eesti mereala seisundihinnangu esialgsed tulemused näitavad (lõplik seisundihinnang valmib 2024. a), et meie meri pole head keskkonnaseisundit tervikuna saavutanud, kuigi mõnedes aspektides on ilmnemas olukorra paranemismärke. Reostuse vähendamist ja vete seisundi parandamise meetmete rakendamist takistab ressursside puudus, puudu on nii inimesi kui raha uuringuteks ja teadus- arendustegevusteks ning investeeringuteks. 2023. aastal võeti vastu uus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni 6 seaduse terviktekst, seaduse tasandil sätestati detailsemalt veehinnastamisega seotud küsimused, mh loodi alus ka selleks, et veehinna määramisel saab aluseks võtta ka veeressursi kaitse vajadust. 2023. a suvel käivitus veereformi teekaardi koostamine, mille eesmärgiks on 2025. a juuniks välja töötada strateegia, kuidas tagada vee-ettevõtluse jätkusuutlikkus ja mõistlik veeteenuse hind. 2023 lõppesid Purtse ja Erra jõe jääkreostuse likvideerimise tööd. Ligi 27 miljoni euro eest sai Purtse jõe valgalal põlevkivitööstuse jääkidest puhtamaks kokku 18 kilomeetrit jõesängi. Lisaks suunati Purtse jõgi kokku seitsme kilomeetri ulatuses uude sängi ning vanas jõesängis oleva reostuse likvideerimine jääb paraku järgmiste rahastuste ootele. Meie eesmärk on, et iga inimese hoiakud ning käitumine lähtuvad keskkonnahoidlikkusest. Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti peitub teadlikes ning ka teadlikult oma käitumist muutvates kodanikes. Üldine keskkonnateadlikkus on aasta-aastalt suurenenud (keskkonnateadlikkuse indeks oli 2022. a 41,6%, uus uuring viiakse läbi 2024. aastal), paranenud on nii hoiakud kui inimeste käitumine. Üheks eelduseks, et hinnata tänast olukorda ning mõõta tegevuste mõju, on kvaliteetsed andmed. Keskkonnaandmete valdkonna arendamisel, nende kvaliteedi tõstmiseks ja kättesaadavuse parandamiseks, on käivitunud mitmeid siseriiklikke ja ka rahvusvahelisi algatusi, sh tuleb arendada seirevõimekust, uuendada seireseadmeid ning leida uuenduslikke viise keskkonnaseire teostamiseks. Taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning energiajulgeoleku tagamisel on oluline leida võimalused loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimiseks pakkudes keskkonnaalast infot ja ekspertiisi. Kliimaministeeriumi üheks suurimaks väljakutseks on valdkonna ekspertide ning heade spetsialistide hoidmine ja motiveerimine. Keskkonna- ja kliimateemad on peavoolustunud ning märgiliselt on kasvanud nõudlus ka selle valdkonna inimressursi osas, uusi algatusi ja teemasid lisandub pidevalt. 7 2. Programmi üldinfo Programmi nimi Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Programmi eesmärk Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on tagatud Strateegia „Eesti Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. 2035“ siht (alasihi Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. täpsusega) Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Programmi periood 2023-2026 Peavastutaja Kliimaministeerium Kaasvastutaja Keskkonnaamet (KeA), Maa-amet (MA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Eesti Loodusmuuseum (ELM), Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) 2.1. Programmi mõõdikud Programmi eesmärkide saavutamist seiratakse järgmiste mõõdikutega: Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Rangelt kaitstavate metsade 17,6 18,1 18,4 Vähemalt 10 Vähemalt 10 osakaal, % Kaitstavate alade pindala 19,5 20,5 20,6 Vähemalt 19,4 Vähemalt 20,6 osakaal maismaast, % Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus kauplemissüsteemi-välistes 5,8 5,5 - 5,9 5,7 sektorites, mln tonni CO2 ekvivalenti Tarbijate osakaal, kes saab ühisveevärgist nõuetele 98,8 98,3 98,8 100 99,5 vastavat joogivett, % Vähenemise Vähenemise muutus aastal muutus aastal Vähenemise 2021: SO2 2022. aastal: Välisõhu saasteainete muutus: Vähenemise muutus: 84,7; Nox SO2 80,8; heitkoguste vähenemine - SO2 32; NOx 18; SO2 32; NOx 18; LOÜ 46,1; LOÜ NOx 48,7; võrreldes aastaga 2005, % LOÜ 10; PM2,5 10; PM2,5 15; NH3 1. 19,4; PM2,5 LOÜ 26,6; 15; NH3 1. 43,1; NH3 PM2,5 40,4; 0,2*. NH3 3,5. Ohtlike jäätmete taaskasutuse %-punkt suurem osakaal ohtlike jäätmete %-punkt suurem 18 24 - 2022. aasta kogumassist, % (v.a 2023. aasta väärtusest väärtusest põlevkivijäätmed) Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete 34 37 - 40 48 kogumassist, % Ringleva materjali määr 15 16 - 17 18 *Ümberarvutuste tõttu selgus, et NH3 heitkogus oli 0,2% suurem kui baasaastal 2005 8 2.2. Programmi olukorra analüüs Programmi eesmärk on keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutuse tagamine. Programmi mõõdikute täitmine on valdavalt liikunud soovitud suunas.  Rangelt kaitstavate metsade osakaal oli tõusvas trendis 18,1% (2022) ning 18,4% (2023). Sama trend on kaitstavate alade pindala osakaal maismaast, mis 2022 oli 20,5% ja 2023. aastal 20,6%. Mõlemad näitajad iseloomustavad täiendavate kaitseväärtuste leidmist ja nende kaitse alla võtmise vajadust.  Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus kauplemissüsteemivälistes sektorites oli 2022. a 5,5 miljonit tonni CO2 (2021.a vastavalt 5,8). 2022. aastal langes ETS-väliste sektorite heide ennekõike maagaasi kõrge hinna tõttu tarbimise olulisele vähenemise tõttu.  Tarbijate osakaal, kes saab ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett oli 2023. a 98,8%. Mõõdiku tase on viimastel aastatel olnud stabiilselt 98-99%. Muutused veevärkide arvus ja juhuslikud kõikumised veekvaliteedis (peamiselt indikaatornäitajate osas) ei võimalda päris 100% saavutada.  Kõik teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivis (NEC direktiivis) aastaks 2022 sätestatud vähendamise kohustused on Eestil täidetud. Välisõhu saasteainete vähendamise kohustus aastaks 2022 võrreldes aastaga 2005 on järgmine: SO2 32%; NOx 18%; LOÜ 10%; PM2,5 15%; NH3 1%. Välisõhu saasteainete heitkoguste vähenemise muutus aastal 2022. aastal: SO2 80,8%; NOx 48,7%; LOÜ 26,6%; PM2,5 40,4%; NH3 3,5%. Meie suurim väljakutse on eelkõige ammoniaak, millest ligi 90% on seotud põllumajandusega (loomakasvatus, mineraalväetiste kasutus). Samas on võrreldes viimase paari aastaga vähenemise protsent suurem, seda eelkõige sigade arvu ja mineraalväetiste kasutamise vähenemisega. Lisaks võib 2030. aastal probleemiks osutuda LOÜ-de vähendamise protsendi saavutamine, kuna heite trend on pigem ülespoole.  Ohtlike jäätmete taaskasutuse osakaal ohtlike jäätmete kogumassist (va põlevkivijäätmed) on tõusnud, tegelik tase 2021. aastal 18% ning 2022. aastal 24%. Ohtlike jäätmete taaskasutuse tõusu põhjuseks on 2022. aastal aset leidnud suurem saastunud pinnase taaskasutus.  Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist ületas kavandatud taset, tegelik tase 2022. a 37% (sihttase 35%). Samas ei ole olmejäätmete ringlussevõtu osakaal kasvanud loodetud tempos. Jäätmevaldkonna arendamiseks, sh erinevate jäätmeliikide kohustuslike sihtarvude saavutamiseks, on alustatud jäätmereformiga ning jätkatud erinevate meetmetega, sh KOVide toetamine ja elanike teadlikkuse tõstmine.  Ringleva materjali määr on indikaator, mis näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses ning see sõltub mitmetest asjaoludest ja põhineb erinevatel materjaligruppidel. 2023. aasta ringleva materjali määr ei ole hetkel teada, kuid tõenäoliselt on see jätkuvalt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest (11,7%) ning on oodata selle määra suurenemist. Mõõdiku sihttase on tõusutrendis, 2021. a 15%, 2022. a 16%. Ringlussevõtu osakaalu ning ringleva materjali määra suurendamisse panustavad lähiajal jäätmereformi ja jäätmekava tegevused, mida viiakse ellu ja võimendatakse struktuurivahendite abil. Keskkonnakaitse- ja kasutuse programmi olulisemad tegevused ja arengud ning peamised väljakutsed on toodud tulemusvaldkonna ülevaate peatükis. Olulisemad tegevused valdkondade lõikes on toodud alljärgnevas tulemusaruande peatükis meetmete ja programmi tegevuste kaupa. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm jaguneb kuueks meetmeks: 1) kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus, 2) ringmajanduse korraldamine, 3) merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus, 4) eluslooduse kaitse ja kasutus, 5) ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud ja 6) keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine. 9 2.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegelik Sihttase Mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Meede 1: Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus Kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on Eesmärk: leevendatud, välisõhk on puhas, kiirguskaitse areng on tagatud. Kliimariske teadvustavate ja vastavaid meetmeid võtnud 47 - 48 60 inimeste osakaal, % Välisõhu kvaliteedi tase ei ei jah jah jah jah ületa piirnorme Kiirgusallikatega seotud 0 0 0 ≤8 ≤8 intsidentide arv aastas Poliitika kujundamisel ja õigusloomes on arvestatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri 2019.a IRRS- (IAEA) kiirgusohutuse Jätkati 2019.a IRRS- follow up ja ettepanekute Jätkatakse 2019.a IRRS-follow standarditega, ARTEMIS follow up ja plaanikohast ettepanekute up ja ARTEMIS kiirgusohutuse raamistiku ettepanekud on ARTEMIS rakendamist plaanikohast ettepanekud on hindamise IRRS auditi ja rakendatud ettepanekud on rakendamist rakendatud radioaktiivsete jäätmete rakendatud käitlemise riiklikku korralduse ja dekomissioneerimise auditi ARTEMIS ettepanekutega Programmi tegevus 1.1: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine Välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, tegevused ning meetmed, mis toetavad kliimamuutuste leevendamist ja mõjuga kohanemist igal tasandil. Fluoritud kasvuhoonegaase Eesmärk: sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite kontrollimine ja piiramine on tagatud ning vastav poliitika kujundatud ja rakendatud. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega jah jah jah jah jah kauplemise süsteem on rakendatud Korraldatud infopäevade ja 3 0 2 2 2 seminaride arv Eestis esmakordselt turustatud f-gaaside 45 45 - 45% - absoluutkoguse vähenemine (63% 2015.a) Programmi tegevus 1.2: Õhukvaliteedi parendamine Õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu Eesmärk: õigusaktide nõuetele, õhuseire teostatud ja avalikkust teavitatud. Rahvusvahelised ja EL jah jah jah jah jah nõuded on täidetud 10 Üle 45 dB öises müratasemes jah, (138100 - - - elanike arv Tallinnas ja - (25%)) (ei mõõdeta) (ei mõõdeta) (ei mõõdeta) Tartus vähenenud 550-st mootorikütus e proovist oli <1% mootorikütust 3 mitte e, <1% <1,1% vastavat. 103 <1% laevakütuste mootorikütuste, <1% mootorikütuste, laevakütuse mootorikütuste, Mittevastavuste protsent ja 9% <5,3% <1% laevakütuste ja proovist 1 <1% laevakütuste võetud kütuseproovide arvust kütteõlide laevakütuste ja <5% kütteõlide mittevastavat. ja <5% kütteõlide proovide <3,4% kütteõlide proovide arvust 100 kütteõli proovide arvust arvust proovide arvust. proovi 4 mittevastavus ega. Programmi tegevus 1.3: Kiirgusohutuse tagamine Eesmärk: Kiirgusohutus on tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu. Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle osaliselt osaliselt osaliselt jah jah alamplaanide eesmärgid on täidetud Vähendatud on elanikele kiirgusallikatest ja osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt radioaktiivsetest jäätmetest tulenevaid ohtusid Meede 2: Ringmajanduse korraldamine Kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe Eesmärk: suurendamine ning terviklik keskkonnamõju vähendamine. Aheraine taaskasutamine, % 40 118 100 40 40 Plastpakendi teke inimese 38 - - 42 41 kohta, kg Sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsent suhtena 2,86 3,0 - 2,57 2,57 olmejäätmete tekke kasvuprotsenti Keskkonnakaupade ja - teenuste sektori toodang, mln 4152 - - 2788,8 2858,5 eurot Programmi tegevus 2.1: Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine Lisandväärtus ressursikasutuse suhtes kasvab, ettevõtted pakuvad rohkem keskkonnahoidlikke tooteid- Eesmärk: teenuseid ning kasutavad vabatahtlikke keskkonnahoidu tõendavaid ja tõhustavaid meetmeid. Keskkonnahoidlike riigihangete mahu % 13 16 10 30 20 riigihangete mahust kokku % Ressursitõhususe meetmest investeeringuteks saanud 122 153 178 135 150 ettevõtete arv Programmi tegevus 2.2: Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine Oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud vastavus keskkonnaeesmärkidele, Eesmärk: rakendatakse leevendusmeetmeid. KMH/KSH juhtumite arv, 0 0 0 0 0 mille puhul on selgunud prognoosimata või 11  alaprognoositud keskkonnamõju Programmi tegevus 2.3: Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et on saavutatud keskkonna kui terviku Eesmärk: kaitse. Taaskasutatud põlevkivituha 1,7 1,64 - 4,5 4,5 osakaal kogutekkest, % PVT-järeldused on 96 - - 100 100 rakendatud tähtaegselt, % Programmi tegevus 2.4: Jäätmemajanduse korraldamine Eesmärk: Efektiivne ja innovaatiline jäätmekäitlus, mis vastab jäätmehierarhiale. Liigiti kogutavate jäätmete osakaal olmejäätmete 44 41 - 50 52 kogutekkest Programmi tegevus 2.5: Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine Eesmärk: Maapõueressursid on kasutatud säästlikult ja jätkusuutlikult. Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja 27,4 27 30 29,2 29,2 kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust, % Meede 3: Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Saavutatud ning säilitatud on merekeskkonna ja pinnavee ning põhjavee hea seisund ning inimestele Eesmärk: on tagatud taskukohane ja kvaliteetne veeteenus. Mere meetmekava täitmise 100 0 0 0 määr 80 Eesti mereala seisund toitainete alusel väljaspool Ei vähene 1,41 (vähenes) 1,15 (vähenes) väheneb - rannikuveekogumeid (ER) Mereprügi sisaldus meres on 50 0 100 100 vähenenud2 75 Veeteenuse keskmine hind leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust. 1,13 - 1,3 1,3 1,1 Hinnatakse OECD soovitusliku piiri 3-5% alusel Reovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 ie 98 96 - 100 100 koormusega reoveekogumisalade osakaal, % Programmi tegevus 3.1: Merekeskkonna kaitse suunamine Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused täidetud, Eesmärk: see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel. Maismaalt merre jõudvate saasteainete hulk on jah ei jah3 jah jah vähenenud 2 % looduslikest randades, mis on rannaprügi näitajate osas heas seisundis. 3 N-üld 27332 t/a; P-üld 455 t/a (2022.a andmetel). Reostuskoormus on võrreldes baastasemega (2017) vähenenud. 12 Programmi tegevus 3.2: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja Eesmärk: säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Ühiskanalisatsiooniga 82 82 82 83 84 liitunud elanike osakaal NTA põhjavee seirepunktide protsent, kus nitraatiooni sisaldus ületab 40 mg/l ei 27 26,7 31,5 ˂37,6 ˂37,6 suurene algtasemega võrreldes Meede 4: Eluslooduse kaitse ja kasutus Liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa majandatakse Eesmärk: jätkusuutlikult. Asjakohaste kaitsekorralduskavadega 86 84 99 vähemalt 86 vähemalt 86 kaetud Natura loodusalade osakaal (% pindalast) I kaitsekategooria ja muude ohustatud liikide kaetuse % 66 68 69 70 75 tegevuskavaga Metsanduse arengu suunamise eesmärgid on ei ei ei jah jah kokku lepitud Pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi jah jah jah jah jah puidutööstuses ning energeetikas kuni juurdekasvu ulatuses Metsade uuendamise osakaal 65 60 - vähemalt 50 vähemalt 50 uuendusraiete mahust, % Suurkiskjate populatsioonide reguleerimiseks on seatud küttimismahud suurkiskjate jah jah jah jah jah kaitse ja ohjamise kava eesmärkide järgi Programmi tegevus 4.1: Elurikkuse kaitse tagamine Liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on tagatud, nii et elupaigad toimivad Eesmärk: ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud. Hoolduses olevate poollooduslike koosluste 42 300 41 500 45 000 47 000 42 000 pindala (ha) Liigikavade I ja II prioriteedi 85 80 90 90 tegevuste täitmine (%) 88 Kaitsekorralduskavade vahehindamine (aastas 20 7 20 20 vahehinnatavate kavade % 0 kõigist kavadest) Taastatavate elupaikade 3898 4100 4000 4000 pindala aastas 4600 Programmi tegevus 4.2: Metsanduse arengu suunamine 13  Metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik kasutamine, Eesmärk: jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine on tagatud. Geenireservimetsade pindala 2206 2206 2206 2206 (ha) 2206 Riigimetsamaa pindala 25,2 25,1 Vähemalt 20 Vähemalt 20 osakaal maismaapindalast, % 25,2 Hundipesakondade arv - 25-35 15–25 15–25 sügisese loenduse põhjal, tk 24-26 Meede 5: Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud Kvaliteetsete ruumiandmete ja ilmainfo kättesaadavus on tagatud ning maatoimingud on otstarbekalt Eesmärk: läbiviidud. Valitsemise eesmärgiga 98 98* 84 84 - maade osakaal, % Registrisse kantud osa Eesti 99,9 99,9 100 100 - maismaa territooriumist, % Maakatastris oleva 90 90 100 100 - informatsiooni täielikkus, % Klientide rahulolu Maa-ameti kaardirakenduste ja 85 85 80 80 - teenustega, % Meteoroloogilist (sh hoiatused) infot kasutavate 4,5 4,5 4,2 4,8 4,9 sihtrühmade rahulolu Seirevõrgu (meteojaamade) 96 96 100 99 99 automatiseeritus, % Hoiatuste õigustuvus 99,5 99,5 91 99 99 Programmi tegevus 5.1: Maatoimingute korraldamine Eesmärk: Riigil on läbipaistev maapoliitika, mis tagab maa otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku haldamise. Reformimata maaüksuste arv - 12600 10200 - aastas - Maa-ameti hallata olev 23536 21291 23300 - riigimaa (kinnisasjade) arv 24000 Programmi tegevus 5.2: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine Eesmärk: Ühiskond on varustatud ajakohaste ja kvaliteetsete ruumiandmete ja -teenustega. Maakatastri andmete 49,9 - 50,2 - usaldusväärsuse määr, % 49,2 Kuni 4.a vanuste topograafiliste andmete 79 80 80 - 78 osakaal, % Ruumiandmeteenuste - 5 - 10 - vastavus nõuetele, % Programmi tegevus 5.3: Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine Sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste andmete, Eesmärk: prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus. Ilmainfo kättesaadavus 99,9% 99,9% 99,9% 99,9% 99,9% 14  Uuendatud (vanus alla 10 85% 97% 80% 85% aasta) ilmajaamade osakaal 70% Meede 6: Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine Eesmärk: Keskkonnateadlik mõtteviis ja igapäevane käitumine on saanud normiks Eesti elanike igapäevaelus. Eksperthinnang keskkonnateadlikkuse ja - hariduse valdkonna toimimisele - 80 80 80 80 (keskkonnahariduse ja - teadlikkuse tegevuskava elluviimise seire) Programmi tegevus 6.1: Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine Toimiv erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse võrgustik, mille tegevuse tulemusena suureneb keskkonnahariduse kvaliteet ning järjepidevalt elanike keskkonnateadlikkus; usaldusväärne ja Eesmärk: ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav, keskkonnaseisundi kohta on teave olemas ning inimestel on selle põhjal võimalik igapäevaelus keskkonnateadlikke valikuid teha. Keskkonnaharidusprogrammi 93 367 150 545 115 659 120000 125000 des osalevate õpilaste arv Keskkonnainfo kättesaadavuse hinnang - 52 - - 60 (keskkonnateadlikkuse uuringu andmed) Uute seiremeetodite rakendamine erinevates seirevaldkondades - 3 4 - 5 6 kaugseire kasutamine: valdkondade arv Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus Tegevus 1.1. Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  2023. aasta jooksul kujundati Eesti seisukohad ja kaitsti neid mitme olulise Euroopa Liidu poliitika ettepaneku osas. Peamine fookus kliimamuutuste leevendamise poolelt oli süsiniku eemaldamise sertifitseerimise määrusel ning raskeveokite CO2-heite normide määruse läbirääkimistel (VVTP). Eesti läbirääkijad suutsid kaitsta mitmeid olulisi riiklikke seisukohti. Näiteks leidis raskeveokite CO2-heite normide määruse muutmise läbirääkimiste käigus EL Nõukogus toetust Eesti ettepanek võimaldada biometaaniga sõitvatele linnaliinibussidele pikemat üleminekuaega võrreldes Euroopa Komisjoni pakutuga. Selle tulemusena on kuni 2035. aastani kohalikel omavalitsustel võimalik hankida muuhulgas uusi biometaanil töötavaid linnaliinibusse, Eesti riigil on võimalik biometaani tarbimise kaudu täita kliima- ja taastuvenergia eesmärke ning Eesti biometaani tootjatele jääks aega otsida kütusele tulevikus uusi kasutusvõimalusi. 14. juulil 2021 Euroopa Komisjoni poolt esitatud kliimapakett „Eesmärk 55“ failide hääletused toimusid samuti 2023. aasta jooksul.  2023. aasta jaanuarist käivitus LIFE-SIP AdaptEsti projekt. Projekti näol on tegemist üleriigilise kliimamuutustega kohanemise projektiga, mille aluseks on Vabariigi Valitsuse 2017. aasta kevadel vastu võetud Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (KOHAK). Projekti kogumaht on 18,8 miljonit eurot, millest LIFE programm katab 11,3 miljonit eurot. Aastal 2023 toimusid projekti ettevalmistavad tegevused – projektialade algseisu mõõdistamised, monitoorimine, andmete inventeerimine ja analüüs, pilootalade valimine, uuringute teostamine. Alustati kliimaprojektsioonide ja tuleohutuskaardi tehnilise võimekuse tõstmise ja kaasajastamisega (sh uutele satelliitandmetele üleminekuga), koostati Alam-Pedja LKO pärandniitude majandamise 15  kava ja alustati kaitsekorralduskava uuendamise protsessiga. Tegeleti põhja- ja pinnavee andmete inventeerimise ja analüüsiga, heitvee taaskasutusvõimaluste analüüsi ja hindamisega, alustati segapuistute näidisalade loomist ja ohustatud kalaliikide (siig, tõugjas) taasasustamisprotsessiga.  Alustati Ministeeriumide ühishoone ja kliimaministeeriumi KHG jalajälje hindamisega. Vabariigi Valitsuse rohereformi tegevusplaani 2023-2025 üks olulistest eesmärk on negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine igas sektoris. Lisaks on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023-2027 võetud ülesanne seada avalik sektor rohereformi eeskujuks ning esitada 2025. aasta märtsiks ettepanekud valitsusasutuste kasvuhoonegaaside (KHG) ja keskkonnajalajälje (KK) vähendamiseks. Selleks, et avalik sektor saaks tuvastada olulisemad suunad oma keskkonnamõju vähendamiseks, on asutustes vaja läbi viia kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje mõõtmine ning hindamine. Kliimaministeeriumi eestvedamisel koostatakse nii era- kui avalikule sektorile ühtsed juhised KHG- ja KK-jalajälje arvutamiseks, mille ellu viimiseks kutsus Kliimaministeerium kokku piloottöörühma ministeeriumite ühishoone baasil.  Kinnitati 2022. aasta kasvuhoonegaaside inventuur ning alustati 2023. aasta kasvuhoonegaaside inventuuri kokku panemist. Riigi koguheide oli 2022. aastal 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti (CO2 ekv.) koos maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoriga (võrdluseks 2021.a 13,4 CO2 ekv). Arvestamata LULUCF sektorit, oli Eesti KHG netoheide 2022.a ligi 14 miljonit tonni CO 2 ekv. Aastal 2022 tulenes Eesti KHG koguheite suurenemine peamiste majandussektorite käekäigust. Pandeemia järgselt taastusid KHG heitkogused kiiresti, samas 2022. aastal alanud sõja tõttu tõusis maagaasihind ning see piiras oluliselt maagaasi tarbimist kodumajapidamistes. Valmisid ajakohastatud kasvuhoonegaaside vaheprognoosid energeetika, transpordi, põllumajanduse, ja maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoritele. Prognoosid näitavad, et riiklike kliimaeesmärkide täitmiseks on Eestil vaja rakendada lisa poliitikaid ja meetmeid.  Alustati kliimakindla majanduse seaduse koostamise protsessiga. Kliimaseaduse VTK avalikustati 25. septembril ning 2023. aastal viidi läbi ka esimesed töörühmade kohtumised. Kliimaseadus annab Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile kindluse, et saame kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia. Kliimaseaduse väljatöötamisele teeb sõltumatut järelevalvet Kliimanõukogu. (VVTP).  Tagamaks uute arenduste kliimakindluse, on Keskkonnaamet keskkonnamõjude hindamisel suunanud ettevõtteid põhjalikumalt hindama kliimaaspekte.  Kliimaministeerium ülesandeks on alates 2023. a juulist rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine. 2023. aastal uuendati rohereformi valitsuskomisjoni koosseisu ja valmistati ette rohereformi tegevuskava muudatused.  Külmasektoris liigutakse madalama globaalse soojendamise potentsiaaliga F-gaasidele ning alternatiivsetele tehnoloogiatele. Oleme kooskõlas F-gaaside määruse (EL) nr 517/2014 järk- järgulise F-gaaside vähendamise graafikuga. Perioodil (2021-2023) langes Euroopa Liitu imporditavate F-gaaside lubatud kvoot 18% võrreldes varasema perioodiga (2018-2020). F-gaaside EL määrust uuendati 2023. aastal ning uus määrus jõustub 11. märtsil 2024. Uue EL määrusega vähendatakse EL turule lastavaid F-gaaside koguseid veelgi ning lisanduvad ka uued F-gaasidega seadmete ja toodete turustamiskeelud.  Koostöös Eesti Külmaliiduga esitleti seminaridel seadusandlusest tulenevaid uusi piiranguid ning rõhutati keskkonnasõbralike külmalahenduste kasutusele võtmise tähtsust.  Jätkus ka riikliku F-gaaside ning osoonikihti kahandavate ainete käitluskeskuse ülesannete täitmine. Käitluskeskuses on loodud võimekus suunata F-gaaside jäätmed ringlusesse, et tagada nende taaskasutamine. Aastal 2022 alustati F-gaaside tasuta vastuvõtmise kampaaniaga, mis jätkus ka 2023. aastal. Käitluskeskusesse toodi 2023. aastal 3014 kg F-gaase, sellest 488 kg võeti uuesti ringlusse (puhastati).  Keskkonnajärelevalve pädevuse suurendamiseks viisime läbi F-gaaside nõuete alase õppepäeva Keskkonnaameti inspektoritele, kus tutvustasime inspektoritele kehtivaid F-gaaside alaseid üldiseid nõudeid. Lisaks toimus koostöö Maksu- ja Tolliametiga F-gaase sisaldavate mahutite ja toodete impordiga seotud küsimuste lahendamisel. 16  Välja anti 52 fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava seadme või süsteemi käitlemisluba (+21%). Kütuste ja energia kasvuhoonegaaside mahu aruannete kontrolle teostati 365. KeA tagas Eesti ettevõtetele toimiva teenuse kasvuhoonegaasidega lubatud heitekoguste ühikutega kauplemiseks. Läbi viidi 43 heitkoguste aruande kontroll. Valdkonna peamised kitsaskohad  Majandussektorite panused kliimaeesmärkide saavutamisse ei ole riiklikul tasemel kokku lepitud ning riigi investeeringute jt meetmete mõju kliimaeesmärkide poole liikumisel ei seirata täna süsteemselt. Eelkõige mõjutab see valdkondasid, milles on Eestile seatud siduvad riikliku KHG heite vähendamise eesmärgid, st Euroopa Liidu jõupingutuste jagamise määruse ja LULUCF sektorites.  Kliimameetmeid rakendatakse eri valdkondades, kuid sellest puudub ühtne riigiülene lähenemine. Mitmete meetmete kliimamõju pole hinnatud või pole võimalik hinnata. Paljudele meetmetele ei tehta ka järelhindamist.  Kliimaeesmärkide täitmine eeldab nii piisavat rahalist panust meetmete rakendamisel, selget vastutuse jaotust kui ka inimressurssi poliitikate kavandamisel ja elluviimisel. Kuna kliima on horisontaalne teema, on vaja tagada piisav rahaline ja inimressurss (sh kompetents) kõikidel tasanditel.  Puudub selge ja usaldusväärne õiguskeskkond ning keskkonnaalased eesmärgid, et saaks teha pikaajalisi otsuseid, investeeringuid ning luua uusi teenuseid ja töökohti, mis looks meie majandusele tugevama konkurentsieelise ja aitaks sellel kasvada.  Suureks probleemiks on F-gaaside ebaseaduslik kaubandus. Euroopasse sisenenud ebaseaduslikud F-gaasid moodustavad hinnanguliselt 20% kogu F-gaaside turust. Selle peatamiseks muudeti 2022. aastal atmosfääriõhu kaitse seadust. Seaduse muudatusega anti Keskkonnaameti järelevalvele täiendavad meetmed probleemiga tegelemiseks. Tegevus 1.2. Õhukvaliteedi parendamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiviga (NEC direktiiv) seati aastateks 2020 ja 2030 heitkoguste vähendamise kohustused võrreldes baasaastaga (2005). Kohustustega hõlmatud saasteained on vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja lämmastikoksiidid (NOx). Selleks, et järgida kuidas riigid kohustusi täidavad, tuleb koostada õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programm iga nelja aasta tagant. Tabel 1. Õhusaasteainete heitkoguste inventuuri 17  Tabelis kajastuvad värsked 2022. aasta õhusaasteainete heitkoguste inventuuri andmed, kust näeme, et kõik NEC direktiivis aastaks 2022 sätestatud vähendamise kohustused on Eestil täidetud. Meie suurim väljakutse on eelkõige ammoniaak, millest ligi 90% on seotud põllumajandusega (loomakasvatus, mineraalväetiste kasutus). Samas on võrreldes viimase paari aastaga vähenemise protsent suurem, seda eelkõige sigade arvu ja mineraalväetiste kasutamise vähenemisega.  Lisaks võib 2030. aastal probleemiks osutuda LOÜ-de vähendamise protsendi saavutamine, kuna heite trend on pigem ülespoole.  Ajakohastatud „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030“ esitati Euroopa Komisjonile 1. aprilliks 2023.  Võrreldes muude Euroopa riikidega on Eesti välisõhu kvaliteet pigem väga hea, olles võrreldav Soome, Rootsi ja Iirimaa tasemetega. Euroopa Keskkonnaameti 2023. a ülevaate põhjal oli Tallinn eriti peente osakeste taseme põhjal Euroopas viiendal kohal Faro (Portugal), Umea (Rootsi), Uppsala (Rootsi) ja Funchal (Portugal) järel. Seirejaamades saasteainete piirväärtusi ei ületatud.  Aasta jooksul anti välja või muudeti 293 õhusaasteluba (+15%) ja 103 paikse heiteallika registreeringut (-13%). Heaks kiideti 12 ettevõtete lõhnaaine vähendamise kava.  2023. aastal võeti kütuseseire raames 560 mootorikütuste proovi. Tuvastati 6 mittevastavat proovi. Mittevastavate proovide osakaal moodustas 1,07 % kõikidest võetud proovidest. Pooled mittevastavused tulenesid mootoribensiini oktaaniarvu mittevastavusest.  Riikliku kütuseseire käigus avastatud mootorikütuse mittevastavate proovide osakaal viimase 14 aasta keskmisena on 2,6 % ning mittevastavused protsendina proovide arvust aastate lõikes on toodud joonisel (vt joonis). Joonis 2. Mittevastavused protsentides aastas võetud proovidest 18  2023. aastal võeti 90 kütteõli proovi: 72 põlevkiviõli, 6 kerge kütteõli ja 12 diislikütuse proovi (raske kütteõli proove valitud katlamajades ei kasutatud). Seire käigus tuvastati 3 mittevastavat proovi, mis moodustab 3,33% kogu proovide arvust. 2022. aastal tuvastati 8 mittevastavat proovi.  2023. aastal võeti erinevatest Eesti maakondade sadamatest 56 laevakütuste proovi väävlisisalduse tuvastamiseks. Analüüsitud proovidest leiti 3 väävlisisalduse mittevastavust, normiületust veapiires ei leitud (0,1 – 0,11 massi%).  Kütusekvaliteedi seire käigus märkimisväärseid probleem ei esinenud. Kütusekvaliteedi seirega on plaanis jätkata. 2023. aastal on plaanis võtta 430 mootorikütuse proovi, 90 kütteõli proovi ning 70 laevakütuse proovi. Lisaks analüüsitakse 10 laevakütuse proovi vastavalt keskkonnaministri 20. detsember 2016. a määruse nr 73 lisale 4.  Eestis on sätestatud, et tarnija peab vähendama kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kütuse alusstandardiga vähemalt 6%. See nõue on iga-aastane ning aitab kaasa kasvuhoonegaaside netoheitkoguste vähendamisse, mis on ka Eesti 2035 aluspõhimõtete üheks mõõdikuks.  2022.a Eesti saavutas väärtuse -6,99%. 2023. aasta andmed selguvad hiljemalt 2024. aasta lõpuks: andmete esitamise tähtaeg Euroopa Komisjonile on 31.12.  „Eesti 2035“ raames on müra hinnangu indikaatoriteks iga 5 aasta järel koostatavate Tallinna, Tartu ja põhimaanteede strateegilistelt mürakaartidelt saadavad andmed. 2022. aasta juuni lõpuks valmisid uued mürakaardid, mille koostamiseks kasutati uut metoodikat, siis ei ole need andmed otseselt võrreldavad 2017. aastal koostatud kaartide andmetega. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet töötavad välja metoodikat, kuidas on võimalik neid andmeid omavahel võrrelda. Praeguse seisuga elab Tallinnas üle 55 dBA aasta keskmises müra piirkonnas 23,3% elanikest ja öises üle 45 dBA piirkonnas 27% elanikest, Tartus vastavalt 15% ja 19%. Tallinna, Tartu ja põhimaanteede üle 45 dBA mürast on öösiti häiritud kokku üle 500 000 elaniku. Valminud mürakaartide alusel koostatakse 2024. aastal müra vähendamise tegevuskavad, mis näevad ette järgmise 5 aasta müra vähendamise meetmeid. Meetmeid on kavandatakse nii tööstusest kui liiklusest tuleneva müra vähendamiseks lokaalselt (nt müratõkked, heliisolatsioon jne) ja piirkonna kohta laiemalt (nt liikluskiiruse alandamine, liikluse ümbersuunamine, targad planeeringud jne). Meetmete tulemuslikkus peaks aitama kaasa roheleppes seatud eesmärgile vähendada 2030. aastaks transpordimürast krooniliselt häiritud elanike arvu 30% võrra võrreldes 2017. aastaga. Valdkonna peamised kitsaskohad 19  Välisõhu valdkonnas on suur hulk kaebusi seotud lõhnahäiringutega (millel tihti puudub terviserisk). Valdkonna jaoks on väljakutse arendada administratiivseid ja tehnilisi lahendusi selliselt, et kõrgema riskiga ettevõtete lõhnahäiringud on pidevseires ja ettevõtetel endal motivatsioon kiirelt probleemile reageerida. Tegevus 1.3 Kiirgusohutuse tagamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Paldiskis vaheladustatud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga (RAJALA projekt) rahastusvajaduse täpsustamiseks tellis Kliimaministeerium (Keskkonnaministeerium) 2023. a kevadel analüüsi, milles Keemilise- ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI) esitas täpsustused kavandatava projekti kuludele (ajaperioodil 2022-2060).  RAJALA projekt on 2023. aastal jätkunud plaanipäraselt, peamiselt on jätkatud 2022.a alustatud tegevustega – kolme algse asukohaalternatiivi uuringud, I etapi KMH nendes asukohtades, reaktori sektsioonide läbivalgustamine müüonkiirguse abil, suletud reaktorite ohutuse ja reaktorit ümbritseva hoone ja seda ümbritseva ala radiatsiooni- ja ohutuse uuring.  Kliimaministeeriumi korraldamisel jätkatakse üleriigilise elamute siseõhu radooniuuringu II ja III etapiga. Uuringu II ja III etapp lähtub 2021 koostatud uuringus väljatöötatud uuringupunktide valiku metoodikast, uuringu eesmärgiks on täiendava info saamine radooni probleemi esinemist Eesti kodumajapidamistes. Hange viidi läbi 2023. aastal, tööd viiakse läbi 2024-2025.  Kliimaministeeriumi tellimisel viis Eesti Geoloogiateenistus 2023. aastal läbi täiendava radooniuuringute vajadusega alade kaardistamise väheuuritud omavalitsustes. 2023. aastal mõõdeti ja kaardistati Antsla, Elva, Valga ja Kanepi vald. Aruanne selle uuringu osas valmib 2024. märtsis.  Koostöös Keskkonnaametiga on läbi viidud kiirgustegevuste riskihindamine, et väga väikese ohuga kiirgustegevuste puhul viia kiirgustegevus loa asemel registreerinu alla. Vastava õigusraamistiku (kiirgusseaduse muudatus ja registreerinu määrus) ettevalmistamisega alustati 2023. aastal.  Tuumaenergia töörühm jätkas 2023. aastal planeeritud tegevusi. Valmisid mitmed tuumaenergia töörühma lõpparuannet toetavad uuringud, nt. tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüs, tuumaprogrammiga alustamiseks vajaliku õigusraamistiku kaardistamine ja tuumaseaduse eelnõu, tuumaenergia töörühma inimressursside arendamise strateegia ja regulatiivse raamistiku kaardistamine, kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise analüüs, tuumamaterjali kaitsemeetmete rakendamise analüüs, julgeoleku ja hädaolukordadeks valmisoleku analüüs, kiirguskaitse analüüs, meelsusuuringud. (VVTP)  Edukalt viidi läbi Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tuumaenergia taristu valmisoleku hindamise ekspertmissioon (INIR missioon).  Valmis tuumaenergia töörühma lõpparuanne, mille põhjal saab Vabariigi Valitsus ja Riigikogu teha otsuse tuumaenergia kasutuselevõtu kaalumise osas. (VVTP)  Riikliku kiirgusseire raames uuriti 260 proovi toiduainetest ja veest määramaks peamiselt tehislike radionukliidide 137Cs, 131I, 3H ja 90Sr ning looduslike radionukliidide 7Be, 40K, 226Ra, 228Ra ja 232Th aktiivsuskontsentratsioone. Amet tagas õhu gammakiirguse pidevseire (24/7) 15 automaatse seirejaamaga ja õhus kanduvate osakeste radioaktiivsusseire 3 filterjaamaga. Alarmtaset ületavaid väärtusi ei fikseeritud üheski seirejaamas. Ka pinna-, joogivee ja toiduainete seire andis tulemuseks väga madalad kontsentratsioonid (kohati alla mõõtmistäpsuse). Kiirgustegevuskohtade lähiümbruse analüüsid näitasid samuti väga madalaid kontsentratsioone.  Aasta jooksul anti välja või muudeti 213 kiirgustegevusluba (+4%), koostati 22 kiirgusohutuse hinnangut, viidi läbi 40 kohapealset kontrolli ja 328 objekti radooni mõõtmine. Kiirgustöötajate isikudooside seire hõlmas 8747 toimingut. 20 Valdkonna peamised kitsaskohad  Tulevikuvaates on peamiseks väljakutseks uuendada riiklik seirejaamade süsteem ja olla valmis panustama tuumaenergeetika küsimustesse vastavalt Eesti valitud arengusuundadele. 2.3.1. Ülevaade EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite kasutamise olulisematest tegevustest Vastavalt Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 3 ja atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 161 peab vähemalt 50% enampakkumiselt saadud tulu kasutama kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamise rahastamiseks. Vahendite kasutamine planeeritakse riigi eelarvestrateegias. KLIM poolt 2013-2020 rahastusperioodil laekunud vahendite arvelt elluviidavad meetmed on kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektideks, Eesti panus rahvusvahelisse koostöösse ja üleujutusriskide maandamine. KLIMi poolt ellu viidud nn pilootprojektide meetme raames eraldati 2023. aasta käskkirjaga projektidele ja tegevustele kokku viis mln eurot. Ülevaateks juba ka varasemalt rahastatud projektide elluviimisest võiks nimetada järgmist: 1) 5 mln eurot eraldati Kultuuriministeeriumile Eesti Rahvusraamatukogu rekonstrueerimiseks. 2) Jätkati ELi HKS ühikute hinnaprognoosi ja analüüsi teenuse rahastamist. KeM vajab platvormi, mille kaudu saab analüüse ja prognoose Euroopa Liidu süsinikuturu kohta ning infot selle mõjust ELi HKSi ühikute hindadele ja koguste muutumisele. Need andmed on omakorda aluseks eeldustele, mille põhjal tehakse siseriiklikke prognoose ELi HKSi enampakkumiselt laekuva tulu kohta. 3) Jätkati Eesti mereala ja Läänemere seisundi hinnangu koostamist. Läänemere ja Eesti mereala seisundi ajakohastatud hindamine annab ülevaate kliimamuutuste mõjust mere erinevatele ökosüsteemi komponentidele. Aasta lõpus valmis vahearuanne, millega esitati tunnuste seisundihinnangud, mereala seisundi sotsiaalmajandusliku mõju analüüs, uuendatud sihtide ettepanek ja indikaatorite kirjeldused. 4) 2020. aastal alanud meetmes „Jäätmete liigiti kogumise lahendusteks kohalikes omavalitsustes antava toetuse andmise tingimused ja kord“ rahastati I taotlusvoorus kümmet projekti summas 1 368 852,07eurot. 2023. aasta lõpu seisuga oli 10st projektist lõpetatud 9. II taotlusvoorus rahastati 30 projekti summas 1 387 176,63 eurot ja kõik projektid on lõpetatud. Kolmandas taotlusvoorus on rahastatud neli projekti summas 36 585,60 eurot, aasta lõpu seisuga oli kolm taotlust veel hindamisel. Summaarselt on projektide väljamakse 2023. aastal 891 459,74 eurot. 5) Eesti Keskkonnauuringute Keskus jätkas tegevusi, mis panustasid KHG-de ja välisõhusaasteainete aruandluse arendamisse, KHG heitkoguseid vähendavate poliitikate ja meetmete ning KHG heitkoguste riiklike prognooside aruande koostamisse ja KHG inventuuri aruande koostamisse. 6) Alates 2019. aastast rahastatud KOHAK programmist viidi 2023. aastal ellu KeMis tegevusi kogusummas 123 774 eurot. Samuti jätkus olulist majanduslikku ja ökoloogilist kahju põhjustavate metsapatogeenide leviku analüüsimine ning kahjustuste modelleerimine. Jätkati uuringuga kalapüügivõimaluste muutmise mõjudest kalandussektorile. Keskkonnaamet jätkas töid haruldaste ja ohustatud liikide väljaselgitamiseks, kaitsemeetmete väljatöötamiseks ja nende kaitse korraldamiseks ning elupaikade inventeerimiseks. 7) Seoses KLIMi valdkondade muutmisega lisandusid pilootprojektide meetmesse varem Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rakendatavad tegevused. Eesti-Läti meretuulepargi (ELWIND) eelarendamise projekti raames esitati TTJA-le hoonestusloa taotlus ja valmistati ette vajalikud KMH 21 protsessi hanked. Projekti “Geotermaalenergia rakenduste majandusliku mõju hindamine Põhja-Eestis ning esimeste geotermaalenergia pilootjaamade ehitamine (GEOENEST)“ raames jätkati aluskorra soojusvoo modelleerimist, uuriti mere soojusenergia kasutamise võimalikkust Eestis ja alustati geotermaalenergia katsejaamade rajamisega Tiskres, Roosna-Allikul ja Arbaveres. 8) Avatud taotlusvoorude alusel rahastatakse üht projekti meetmes rohevesiniku kasutuselevõtt ühistranspordis kogusummas 4 999 359,82 eurot ja üht projekti elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise meetmes kogusummas 3 203 146,87 eurot . Arenguriikides kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele kaasa aitava meetme „Eesti panus rahvusvahelisse koostöösse“ raames on toimunud viis taotlusvooru. I voorust rahastati 4 projekti kogusummas 576 991,26 eurot, II voorust 5 projekti kogusummas 730 940,03 eurot, III voorust 9 projekti kogusummas 1 384 039,40 eurot, IV voorust 5 projekti kogusummas 962 295,23 eurot ning V voorust 5 projekti kogusummas 616 249,02 eurot. Väljamakseid on meetmele tehtud summaarselt 3 054 620,63 eurot. Lisaks on rahvusvahelise koostöö raames toetatud arenguriike sihtriigi pöördumise, teise doonorriigi koostööettepaneku või rahvusvahelise organisatsiooni, konverentsi või muu rahvusvahelise kogu üleskutse või abipalve alusel või ka Eesti omal algatusel. 2023. aastal toetati rahvusvahelise koostöö raames Eesti paviljoni COP28-l 40 000 euroga. • Üleujutusriskide maandamise meetme raames viidi ellu järgmised tegevused: Meetme raames on korraldatud kolm avatud taotlusvooru. Kahes avatud taotlusvoorus rahastamaks ehituslikke tegevusi üleujutuste ennetamiseks on rahastud kokku üheksa projekti. 2023. aastal tehti rahastusotsus kolmele projektile summas 930 374,93 eurot ja väljamakseid tehti 989 644,05 eurot. Summaarselt on meetme väljamakse 3 743 288,33 eurot. Aasta lõpu seisuga on meetmes 4 käimasolevat projekti. 2023. aastal tehti esimene osamakse SF LIFE LATESTadapt projektile, mille eesmärk on välja töötada looduspõhiste ja nutikate lahenduste näidisportfoolio linnade kliimataluvuse parandamiseks Eestis ja Lätis. Koostöös Riigikantseleiga koostati kliimaseaduse väljatöötamise protsessiplaan. Kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse majasisene koostamisega alustati juunikuus, kutsuti kokku kliimanõukogu, mille ülesanne on kliimaseaduse eelnõu väljatöötamisel ja kliimaeesmärkide poole püüdlemise osas kliimaseaduse juhtrühma nõustamine. Toimus kaks kliimanõukogu ja mitmeid valdkondlike töörühmade kohtumisi. Lõppes üleujutuste ja veetaseme kaugseire teenuse väljaarendamine ning teenus on avatud kasutamiseks. Lisaks keskkonnahoiu valdkonnale rahastati KHG LHÜ kauplemissüsteemi tuludest meetmeid ka energeetika valdkonnas erinevate ministrite haldusalas. Nii näiteks rahastati vastavalt riigieelarvestrateegiale meedet alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas), keskkonnasõbralike transpordivahendite kasutuselevõttu ja majandus- ja taristuministri haldusalas energiasäästu meetmed korterelamustes ning riigihalduse ministri haldusalas meedet energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes. 2021. aastal algas KHG LHÜ-de kauplemisperiood 2021-2030, mille enampakkumistulu kasutus on kavandatud pikaajalise strateegilise planeerimise raames ühtse protsessi osana. Rahastatavate tegevuste ja meetmete vahendite jaotus kavandatakse kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves. KLIM-i poolt elluviidavad meetmed on rahvusvahelise kliimapoliitikaalase koostöö arendamine, rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning KHG kauplemissüsteemide koordineerimine ja arendamine ning vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu edendamine. Seoses KLIMi valdkondade muutmisega lisandusid KLIMi elluviidavate meetme hulka kestlik ühistransport: Rail Balticu rajamise toetamine ja energiahinna tõusu leevendamine vähemkindlustatud leibkondadele (2022- 2023 alameede). 22 KLIM-i elluviidavate meetmete raames suunati 682 000 eurot KHG heite ja kliimapoliitika alase riikliku aruandluskohustuse täitmiseks ja kasvuhoonegaaside heite ja kliimapoliitika alase aruandluse metoodikate uuendamiseks või täpsustamiseks. Avanes toetus nullheidetega sõidukite soetamiseks eelarvega 8 695 000 eurot. 2023. aastal soetati 603 autot ja 161 kastiratast. Rahvusvahelise kliimapoliitikaalase koostöö arendamise raames jätkatakse avatud voorude korraldamist ning abi andmist sihtriigi pöördumise, teise doonorriigi koostööettepaneku või rahvusvahelise organisatsiooni, konverentsi või muu rahvusvahelise kogu üleskutse või abipalve alusel või ka Eesti omal algatusel. Teiste ministrite haldusalas alustati kõikide uute meetmete elluviimisega. Alates 2014. aastast toimuvad lisaks nn tava-enampakkumistele lennunduse LHÜde enampakkumised, mille tulusid kasutatakse kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 3d ja atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud eesmärkidel. Lennunduse enampakkumise vahendite kasutamise eest vastutab KLIM. 2023. aastal jätkus rohetehnoloogia iduettevõtluse arendamise ja koolide kliima väikeprojektide elluviimine. Alates 2024. aastat tuleb vastavalt muudatustega direktiivis 2003/87/EÜ suunata 100% enampakkumistulust kliima-energiaeesmärkidele. Muutunud direktiiviga seoses lepiti RES 2024-2027 protsessis kokku 19 uues meetmes, millest 14 elluviimise eest vastutab KLIM. Meede 2. Ringmajanduse korraldamine Tegevus 2.1. Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  2023. aastal lõppes kaks ja pool aastat kestnud Norra EMP programm (ca 1 mln eurot) ringmajanduse edendamiseks suunatud tegevuste elluviimiseks, mida rakendas Keskkonnaagentuur. Programmi raames on kavandatud ja läbiviidud järgnevad tegevused: KOVide ringmajanduse suutlikkuse kaardistamine ja ettepanekud omavalitsustele (igale KOVle on koostatud ringmajanduse teekaart); ametnikele, sh keskkonnaspetsialistidele suunatud koolitusprogrammi loomine ja nende koolitamine; ringmajanduse konverentsid ja uuringud ning keskkonnahoidlike riigihangete edendamine; õpetajatele mõeldud ringmajanduse koolitusprogrammi koostamine ja infopäevad ning koolinoortele korraldatav võistlus; avaliku sektori töötajate õppereisid Eestis kui ka projekti partnerriiki Norrasse teadmiste ja kogemuste vahetamise eesmärgil; teadlikkuse tõstmist toetavate elektrooniliste materjalide ja videoklippide loomine, teavituskampaaniad ning kodulehe ajakohastamine infoga ning eeldefineeritud projekti tegevusi tutvustav infokajastus meedias. Kokku viidi projektis läbi üle 40 erineva profiili ja mahuga tegevust. Projekti raames koondati muuhulgas ka avaliku sektori ringmajanduse tegevused ühtsesse veebirakendusse.  Lisaks valmisid 2023. aastal EMP programmist kolme omavalitsuse, Tallinna, Tartu ja Rae ringmajanduse pilootprojektid. Ressursitõhususe valdkonnas on 2014-2020 perioodi meetmest saanud toetust 154 tööstusettevõtte 178 projekti toetuse mahuga 67 mln eurot. 2022. aastal avati RRF-ist ressursitõhususe meede, kust 2023. aasta lõpu seisuga oli toetust saanud 29 projekti kogumahuga 19,8 mln eurot. 2024. aasta esimeses pooles avati ka väiksemahuline lisavoor. Täiendavalt käib 2021-2027 EL vahendite planeerimine, sh toetuse andmise tingimuste koostamine, ning lähiaastatel on plaanis suunata ringmajandusse 111 mln eurot. Ressursiauditite ja ressursiinvesteeringute toetusmeede on esimene, mis ringmajanduse valdkonnas valminud ja kus on 2024 aasta esimeses pooles avatud ka esimesed taotlusvoorud.  2023. aastal deklareeriti maavarade kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, välisõhu ja vee saastamise, vee erikasutusõiguse tasu ning tuuleenergiast elektrienergiast elektrienergia tootmise tasu kokku 101 mln eurot, mis on ligi 47 mln eurot vähem kui aastal 2022. aastal. 2023. aastal deklareeritud keskkonnatasude hulgas on 53 mln eurot maavarade kaevandamisõiguse tasu, 14 mln vee erikasutusõiguse tasu, 23 mln eurot jäätmete kõrvaldamise saastetasu, 6 mln välisõhu saastetasu, 23  4 mln eurot veesaastetasu ning 0,048 mln tuuleenergiast elektrienergia tasu. Kohalike omavalitsuste eelarvesse laekus 2023. aastal kokku 10 mln eurot maavara kaevandamisõiguse ressursitasu, 4 mln eurot vee erikasutusõiguse tasu ja 0,048 mln eurot tuuleenergiast elektrienergia tasu.  Alates 01.07.2023 maksavad tuuleelektrijaama valdajad keskkonnahäiringu hüvitamise tasuna tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu laekus Lüganuse valda, Viru-Nigula valda, Saarde valda ja Põhja-Pärnumaa valda.  2023. a muudeti keskkonnatasude seadust ja selle tulemusena tõusevad alates 01.07.2024 välisõhu, vee saastetasumäärad ning ohtlikute ja põlevkivi jäätmete kõrvaldamise tasumäärad (seni kehtivad tasumäärad alates 01.01.2015) järk-järgult kuni aastani 2027 ning kehtestati uue tasuna raadamisõiguse tasu.  2023. a sügisel Alustati koostööd Coop’i ja Rimi jaekaubanduskettidega ja viidi läbi kampaania „Euroopa Liidu ökomärgisega tooted on kasulikud sulle ja paremad loodusele!“, mida partnerasutused levitasid oma poodides üle Eesti. Lisaks avaldasid ettevõtted oma kliendilehtedes ökomärgise ja ökomärgisega toodetega seonduvat informatsiooni ning raadiojaamas Retro FM olid lapsesuu reklaamklipid propageerimaks ökomärgisega toodete kasutamist.  Oktoobris toimus ökomärgist tutvustav kampaaniakuu, mille ülesehitus põhines muuhulgas Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu tulemustel, mis rõhutas vajadust luua interaktiivseid lahendusi teadlikkuse tõstmiseks. Selleks loodi Facebooki juturobot ja kutsuti inimesi osalema GPS- kunsti väljakutses ning avalikustati ELi ökomärgist omava jalanõutootjaga KAVAT blogipostitus. Kokku osales juturoboti mängus 1984 inimest ja sotsiaalmeedia postitustega jõuti kampaaniakuul 29 000 unikaalse kontaktini.  2023. aastal menetles Keskkonnaagentuur Euroopa Liidu ökomärgise taotlusi, mis hõlmas kokku 224 toodet.  Avaliku sektori kulutused ehitustöödele, asjadele ja teenustele moodustavad suure osa Euroopa tarbimisest 14,55% ELi SKP-st (2023. a) ja Eesti SKP-st 12-15%. 2023. aastal viidi läbi 8896 riigihanget, millest 845 (9,5% ) olid keskkonnahoidlikud riigihanked. Endiselt on riigihangete aluseks madalaim hind ~82% hangetest, kuid riigihangete registri väljavõttest lähtuvalt on keskkonnahoidlike riigihangete trend on olnud jätkuvalt kasvav. Keskmine pakkujate arv hangetele oli 4,03 ja keskkonnahoidlike hangete pakkujate arv hangetele suurem oli suurem kui madalaima hinna alusel hangitud asjadele, teenustele ja ehitustöödele - 4,73. o Vaidlustatud hankeid oli kokku 136 tk, millest keskkonnahoidlike hangete (KH) vaidlustusi 28tk, kuid 28 vaidlustuse puhul ei saa eeldada, et aluseks oli keskkonnahoidlik kriteerium, tegemist võis olla ka muu sisulise puudusega. o Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise määrus allkirjastati keskkonnaministri poolt 16.02.2023. Keskkonnaministri määrus nr 6 „Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused“ jõustus 24.02.2023. o Keskkonnaministri määrus nr 35 ja nr 6 kohustuslikud kategooriad on soodustanud keskkonnahoidlikku hankimist, sh juhiste loomine ja koolitused nii hankijatele ja pakkujatele. 24 Joonis 3. Keskkonnahoidlike riigihangete KHRH statistika (väljavõte Riigihangete registrist 03.01.2024). Valdkonna peamised kitsaskohad  Eesti seadusandluses ei ole ringmajanduse horisontaalseid põhimõtteid kirjeldatud, puudulik teave ning nõuded tekitavad segadust ning ettevõtted kardavad seaduse vastu eksida.  KOVide teadlikkus ringmajanduse võimalustest vajab tõstmist. Kohalike omavalitsuste roll teadlikkuse tõstmisel on kriitilise tähtsusega kohalike kogukondade (sh ettevõtjate, tarbijate) harimisel.  Probleemiks on ka ettevõtete vähene teadlikkus ja madal huvi tootmises tekkinud jääkide ning kõrvalsaaduste ringlusse suunamise osas.  Vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasumäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega kuni 2025. aasta lõpuni. Nimetatud tasumäärad tuleb üle vaadata aastaks 2026+. Ressursikasutus tuleks õiglaselt hinnastada, samal ajal säilitama ettevõtete konkurentsivõime. Tegevus 2.2. Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  2023. a töötati välja õigusaktide muudatused, et kiirendada meretuuleparkide loamenetluse protsesse (nn TAK eelnõu). Sealhulgas koostati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) muudatusettepanekud, mille eesmärk on tõhustada keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlust tervikuna kõikide projektide jaoks (nt ühildatakse KMH programmi/aruande kohta seisukoha küsimise ning avalikustamise etapid; kaotatakse aruande kooskõlastamise etapp). Samuti osaleti nn eraldiseisva Natura hindamise eelnõu väljatöötamises (looduskaitseseaduse ja KeHJS muudatused).  2023. a jõustus KeHJS-es maismaa tuulepargi KMH erisus, et võimaldada neile kiiremat KMH menetlust. Samuti leevendati KeHJS-es teatud KMH juhtekspertide litsentsi taotlemise/pikendamise nõudeid (võimaldamaks KMH juhtekspertide arvu tõusu).  2023. a jätkusid paljude suurprojektide ning riigi ja kohalike omavalitsuste eriplaneeringute menetlused (KSH-d/KMH-d). Riiklike strateegiliste planeerimisdokumentide vaates tunnistati 25  nõuetele vastavaks mitme Kliimaministeeriumi dokumendi KSH aruanded: Eesti merestrateegia meetmekava 2023, Keskkonnavaldkonna arengukava 2030, Riigi jäätmekava 2023-2028.  Probleemiks on jätkuvalt KMH/KSH menetluste suur hulk ning nende menetlemise töö- ja ajamahukus. Olulisel määral suurenes naaberriikide saadetud piiriüleste KMH/KSH teadete hulk (2023. a laekus koguni 16 teadet; lisaks ka Eesti poolt naaberriikidele saadetavad teated).  2023. a esitati Kliimaministeeriumile viis KMH juhteksperdi litsentsi taotlust (2023. a anti välja kaks uut litsentsi).  Keskkonnaameti keskkonnamõjude hindamise (KMH) toimingud on üldmahus näidanud arvestatavat kasvu. Kui KMH algatamise üle otsustamisi oli 171 (võrreldes 2022. aastaga muutus – 17%), siis seisukohti planeeringutele anti 426 (+23%), projekteerimistingimustele 818 (+27%) ja teiste asutuste menetlustele KMH algatamise osas 371 (+14%). 2023. aastal tunnistas amet vastavaks 10 KMH programmi ja 15 KMH aruannet (+15%).  Keskkonnavastutuse juhtumeid oli 2023. aastal 10 (-10%). Valdkonna peamised kitsaskohad  Väljakutseks on muuta KMH/KSH menetlused kiiremaks ja vähem halduskoormavaks, samas kvaliteedi osas kompromisse mitte tehes. Selleks on algatatud haldusalas projekt KMH protsessi disainiks ja digitaliseerimiseks. Samuti on väljakutseks KMH/KSH juhtekspertide ja ka erialaekspertide vähesus olukorras, kus viimastel aastatel on suurenenud mõju hindamiste hulk eelkõige seoses tuuleparkide projektide arendamisega. Tegevus 2.3 Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Rohelise kokkuleppega seati eesmärk vaadata läbi suurte tööstuskäitiste põhjustatud saastega seotud ELi meetmed, sh tööstusheite direktiiv, et vaadata õigusaktide valdkondlikku ulatust ja võimalust need viia täielikult kooskõlla kliima-, energia- ja ringmajanduspoliitikaga, samal ajal tagades tööstussektorite rolli säilimine ELi keskkonna parandamisel. 2023. a lõpus jõuti tööstusheite direktiivi muutmise kolmepoolsetel läbirääkimistel kokkuleppele, et direktiivi lisatakse uued tegevusalad ning täiendatakse loa nõudeid keskkonnatoime tasemetega, et tagada efektiivsem ressursside kasutus ning ringlussevõtt. Olulisemaks direktiivi muudatuseks loetakse uute rangemate karistus- ning hüvitusnormide rakendamist. Direktiivi ametlikul vastu võtmisel 2024. aasta esimeses pooles järgneb Eestis tööstusheite seaduse terviklik ülevaatamine.  Valdkonna suurimateks ülesanneteks on tagada parima võimaliku tehnoloogia (PVT) kiire kasutuselevõtt kompleksloaga ettevõtetes, sh Eesti jaoks unikaalses põlevkivisektoris. 2021. a alustati põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnoloogia (PVT) alusuuringuga, mille eesmärgiks oli tuvastada põlevkiviõli tootmise PVT areng. 2022. a valmis uuringu lõpparuanne, milles vaadati üle Eestis seni kehtestatud põlevkiviõli tootmise PVT-järeldused ning ajakohastati taustaandmeid, analüüsiti tulemusi ning tehti ettepanekud muuta või täiendada PVT-d. 2023. a alustati põlevkiviõli tootmise PVT-järelduste kaasajastamisega. Oktoobri lõpus toimus esimene põlevkiviõli tootmise PVT nõuete ajakohastamise töörühma koosolek, millele eelnesid ja järgnesid erinevad arutelud. PVT-järeldused jagati kolmeks osaks ning töö nendega jätkub 2024. aastal.  Juba 2022. a alanud projekti „Välisõhu andmepõhise aruandluse mudeli piloteerimine“. tegevused jätkusid ka 2023. Projekti raames analüüsitakse kaugkütteettevõtete ning nende põletusseadmetes sooja- ja/või elektritootmiseks kasutatavate kütuste andmetega seotud aruandluskohustusi, mis võimaldaks minna üle andmepõhisele aruandlusele. 2023. a teises pooles valmistati ette ja viidi Riigi Tugiteenuste Keskuse abil läbi riigihange ärianalüüsi tellimiseks. 26  Keskkonnakaitselubade süsteemi korrastamise protsess jätkus 2023. a. Bürokraatia vähendamiseks koguti ka 2023. a ettepanekuid, et koostada teine eelnõu kiiremate muudatuste tegemiseks. Eelnõu 2023. a ei valminud, kuid 2024. a koostamine jätkub, eesmärgiga vähendada keskkonnakaitselubade valdkonnas halduskoormust 25%.  2023. a toimus keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) täiendamine mitmete funktsionaalsustega. KOTKASes realiseeriti tuulepargi teatise esitamine ja sellega koos tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklareerimise funktsionaalsus. Veel arendati valmis kiirgustegevus registreeringu funktsionaalsus, et oluliselt vähendada väga väikese ohuga kiirgustegevuste puhul klientide halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust, asendades kiirgustegevusloa taotlemise nõude registreeringu kohustusega. Kiirgustegevuste registreeringu funktsionaalsus avatakse KOTKAS-es 2024. a teises pooles, mil on kavandatud jõustuma rakendamiseks vajalik kiirgusseadus. Aasta lõpus realiseeriti ka biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise auditi aruande esitamise võimalus. Funktsionaalsuste lisandumisega seonduvalt ajakohastatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimäärust 2024. a. II kvartalis. Jätkuarenduste raames täiustati ka mitmeid funktsionaalsusi kasutajamugavuse parandamiseks ning aasta lõpus valmis UX/UI arendus, mis läheb live’i 2024. a I kvartali lõpus.  Keskkonnakaitselubade teenustega seotud riigilõivude määrad viidi kooskõlla riigilõivuseaduse §-s 4 sätestatud kulupõhimõttega - riigilõivumäär kehtestati lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest. Ajakohastamine põhines Keskkonnaameti 2021. ja 2022. a keskkonnakaitselubade andmise ja haldamisega kaasnevate teenuste kulude analüüsil ehk kulumudeli alusel. Viimasel korral, s.o 01.07.2020 ajakohastati keskkonnakaitselubade riigilõive 2018. a otsestest kuludest lähtuvalt. Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (298 SE) võeti vastu 06.12.2023 ning muudatused jõustuvad 01.07.2024. (VVTP)  Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila järelhooldus ja -seire ning nõrgvee ja saastatud sademevee käitlemine on toimunud planeeritult. Kukruse aherainepuistangu järelseire on teostatud. Pooleli on Kohtla-Järve poolkoksiprügilaga seotud ning riigile kuuluvate Keemia vkt 1t (katastritunnus 32215:001:0063), Keemia vkt 2t (katastritunnus 32215:001:0064), Keemia vkt 3t (katastritunnus 32215:001:0065), Keemia vkt 4t (katastritunnus 32215:001:0066) ja Keemia vkt 5t (katastritunnus 32215:001:0067) kinnistute võõrandamise protsess Viru Keemia Grupp AS-le (VKG). Juhul kui kinnistud saavad VKG-le võõrandatud, siis lähevad VKG-le üle ka üle poolkoksiprügilaga seotud kohustused (järelseire ja -hooldus ning nõrgvee ja saastatud sademevee käitlemine).  Kemikaalipoliitika kujundamisel oli 2023. a ministeeriumi eesmärk tagada riigisiseselt tõhus ja süsteemselt toimiv koostöö ja töökorraldus kemikaalivaldkonnas. Valdkonna töökorralduse ja kitsaskohtade kaardistamiseks ning nende parandamise võimaluste leidmiseks valmis 2023. a aprillis uuring „Kemikaalivaldkonna töö tõhusama korraldamise kontseptsiooni väljatöötamine ning analüüs ja ettepanekud pädevuste ja seonduvate tegevuste optimaalsemaks jaotuseks“.  Ohutut materjaliringlust soodustava tootearenduse ja probleemsete ainete kasutamise vähendamise toetamiseks toimus 2023. a EL struktuurivahendite ringmajanduse meetmete raames toetuse väljatöötamine. Ohutu materjaliringluse toetusmeetme väljatöötamise raames valmis kemikaaliauditi metoodika eelnõu. Ohutu materjaliringluse meetme kujundamine jätkub 2024. a.  Püsivate orgaaniliste saasteainetega seotud valdkonnas tegeleti Stockholmi konventsiooni riikliku rakenduskava uuendamise ettevalmistamisega. Selle raames tehti koostööd Eesti Maaülikooliga magistriõppe üliõpilase lõputöö juhendamisel, mis keskendus teemadele, mis annavad osalise sisendi rakenduskava uuendamisele. Riikliku rakenduskava uuendamise tegevused jätkuvad 2024. a. Lisaks tegeleti püsivate orgaaniliste saasteainete EL määruse rakendamisega, mis hõlmab koostööd paljude erinevate tegevusvaldkondadega (näiteks tulekustutusvahtude asendamine), need tegevused jätkuvad samuti 2024. a.  Kõige suurema keskkonnamõjuga on tööstusheite direktiivi reguleerimisalasse määratud ettevõtted. Sellistele ettevõtete hulka kuuluvad nii tööstus kui põllumajandusettevõtted, millel oli kokku 247 27  kompleksluba (reguleerivad nii vee, õhu kui jäätmetega seonduvat). 2023. aastal muudeti või anti välja selliseid lube 117 (+95%). Tabel 2. Korralised kontrollid teostati vastavalt tööplaanidele: Planeeritud Läbi viidud Vastas Järel- Puudused Väärteo- Haldus- kontrollide arv kontrollide nõuetele kontroll väheolulised menetlus menetlus arv Kokku 112 112 61 41 9 13 7  Väärteomenetlusi seoses THS käitistega (ka korraliste kontrollide välised) alustati kokku 13 (2020 – 11; 2021 – 12; 2022 - 22). Haldusmenetlusi seoses THS käitistega alustati kokku 7 (2020 – 7, 2021 – 3; 2022 - 11), kõik seoses farmidega. Kemikaalide valdkonnas tehti kemikaalide alaseid tootjate ja importijate kontrolle 6. Valdkonna peamised kitsaskohad  Kuigi eesmärk on vähendada keskkonnakaitselubadega seotud halduskoormust, võib see teatud juhtudel tähendada, et koormus nihkub lihtsalt ühelt osapoolt teisele, mitte ei vähene tervikuna, sh võib suurendada riigi töökoormust.  Muudatuste elluviimise protsess võib olla keeruline ja aeglane, kuna on vaja kooskõlastada mitmete osapooltega ja tagada, et kõik ettepanekud on hästi läbi mõeldud ja põhjendatud.  Keskkonnaameti ressursside puudus (nii inim- kui finantsressursside osas), mis võib raskendada muudatuste elluviimist, sh KOTKAS funktsionaalsuste vajalikud arendused. Tegevus 2.4. Jäätmemajanduse korraldamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Ette on valmistatud 2021. aastal Maailmapanga poolt valminud uuringu põhjal jäätme-, pakendi- jt seaduste muutmise eelnõu VTK. (VVTP)  31.12.2023 hakkas kehtima biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise kohustus, kuid mitmed KOVid alustasid nimetatud kohustuse täitmisega juba varem uuendades jäätmehoolduseeskirjad ning viies läbi teavitus- ja järelevalvetegevusi. Jäätmehoolduseeskirjade uuendamise raames on mitmed KOVid vaadanud laiemalt üle ka KOJV nõuded ning viinud läbi hanked, mis võimaldavad KOVdes rohkem jäätmeid liigiti kohtkoguda.  2023. aastal valmis ja kinnitati riigi jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument „Riigi jäätmekava 2023-2028“. (VVTP)  Liigiti kogutavate jäätmete osakaalu suurendamisse panustavad jäätmereformi ja jäätmekava tegevused, mida viiakse ellu ja võimendatakse struktuurivahendite abil, sh ühtlustatakse (mudeldatakse) jäätmete liigiti kogumise nõudeid üle Eesti ning toetatakse jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri arendamist.  2023. aastal jõustus jäätme-, pakendi- ja tubakaseaduse muutmise seadus, millega võeti Eesti õigusesse üle nn ühekordse plasti direktiiv. Esimesed muudatused jõustusid alates 01.05.2023.  Välja on töötatud uus jäätmearuandluse kontseptsioon ja selle rakendamise kava.  Jätkati jäätmete valdkonna digitaliseerimise projektiga (reaalajamajanduse projekt), mis viiakse ellu Kliimaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös ning mille eesmärk on jäätmevaldkonna andmete reaalaega toomine tõstmaks jäätmevaldkonna andmete usaldusväärsust ja vähendamaks ettevõtjate halduskoormust. Tulenevalt 2022. aastal algatatud 28  jäätmereformist on kavas minna reaalajamajandusel põhinevad aruandlusteenuse peale alates 01.01.2026.a.  2023. aastal valmis prototüüp jäätmete liigiti kogumise mudeli arendamiseks kohalikele omavalitsustele. Mudeli arendus jätkub 2024. aastal.  KeA andis välja või muutis 155 jäätmeluba (+1%) ja 344 jäätmekäitleja registreeringut (- 20%). Kuna võimekused jäätmeid regiooniti käidelda on erinevad, siis lubatakse kontrollitud kujul jäätmete välja- ja sissevedu. Selleks anti 2023. aastal välja 95 jäätmete piiriülest veoluba (+19%). Sadamate jäätmekavu kooskõlastati 32 ja kaevandamisjäätmete kavu 7.  Tehtud ehitus- ja lammutusjäätmete kontrollidest vastas nõuetele 56%. Väheolulised puudused olid 22%-l kontrollitutest, järelkontrolli vajadus on 17%-l kontrollitutest, väärteo- ja haldusmenetlus alustati 11% kontrollitute suhtes. Reidide raames kontrolliti 13 ehituslammutus jäätmete käitleja laoplatsi.  Lisaks oli järelevalve tööplaani planeeritud 40 objekti kontroll, kus oli alust arvata, et jäätmeid on laos hoitud üle kolme aasta. Kontrolle tehti 25. Nõuetele vastas 40% ettevõtetest. Väheolulised puudused olid 7-s romulas (28% kontrollitutest), järelkontrolli vajadus on 7 ettevõttes (28%), väärteomenetlus alustati 1 ettevõtte suhtes (4%).  Kontrollitud on kõiki nelja pakendi taaskasutusorganisatsiooni. Organisatsioonid on täitnud aruandekohustuse ning PakS tulenevad ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvud. Puudused on endiselt tagatisrahata pakendijäätmete kogumisvõrgustiku osas ning koostöös mõnede KOV-ga. Nii TKO-d kui KOV-d on äraootaval seisukohal seoses jäätmereformiga, mille kohaselt minnakse eelkõige üle pakendijäätmete kohtkogumisele, avaliku konteinerpargi tulevik on jäätmereformi käigus selgitamisel.  Kontrollitud on kõiki tootjavastutusorganisatsioone. Probleem on endiselt patareijäätmete kogumismääraga (riigi kogumismäär peab olema vähemalt 45% - 2022. aastal EES-Ringlusel 24,4% ja Elektroonikaromul 23,3%) ja elektroonikaromude kogumismääraga (riigi kogumismäär peab olema vähemalt 69% - 2022. aastal EES-Ringluse kogumismäär 19,2 % ja Elektroonikaromul 17,3 %). Riiklikult oleme suutnud täita elektroonikaromude kogumismäära, kuid mitte patarei ja akujäätmete kogumismäära.  Kontrolliti kohapeal või registriandmete põhjal 16 organisatsioonidele teenust pakkuvat jäätmete käitlejat. Eraldi olid fookuses plastijäätmete käitlejad. Organisatsioonide lepingupartneritega saab rahul olla, kuna kõik jäätmekäitlejad on taganud vajalikus mahus jäätmete käitlemise ega ole seadnud ohtu ringlussevõtu ja taaskasutuse sihtarvude täitmist. Enam levinud vigadest tuvastati taaskasutustõendite ja riikidevahelise jäätmeveo dokumentide esitamata jätmine KOTKAS või PAKIS infosüsteem või nende puudulik täitmine.  155-st kontrollis olnud pakendiettevõtjast, kes ei täitnud 2023. aastal aruandluse kohustust alustati 10 isiku suhtes haldusmenetlus ning koostati 6 ettekirjutust. Kontrollis olnud 85 probleemtoodete tootjast, kes olid jätnud 2022. aasta kohta PROTO-sse aruande esitamata, alustati 7 haldusmenetlust ja koostati 3 ettekirjutust.  2023. aastal teostati 28 illegaalsete probleemtoodete (autolammutus/elektroonika) lammutamise valdkonna kontrolli. Alustati 8 väärteomenetlust ja 1 haldusmenetlus. Kontrollide arv VTM HM 2021 22 6 0 2022 30 9 3 2023 28 8 1  2023. aastal oli prügilate osas Keskkonnaameti fookuses ladestavate jäätmete biomassi osakaal. Selleks täpsustati hindamismetoodikaid, tehti täiendavaid mõõtmisi ja muudeti keskkonnalube.  2023. aastal kontrolliti kohalikke omavalitsusi, et kaardistada jäätmete (põhirõhk biojäätmetel) liigiti kogumise toimimise hetkeseis ning vajadusel suunata KOV-e puudusi likvideerima. Valdkonna peamised kitsaskohad 29   Jäätmete liigiti kogumine ei ole elanike jaoks piisavalt mugav.  Inimeste madal teadlikkus ja vähene motivatsioon jäätmete liigiti kogumise osas.  Suurenenud jäätmeteke ja madal olmejäätmete liigiti kogumine.  Vähene jäätmete ringlusse võtmine, lisaks vähene kehtestatud jäätmete lakkamise kriteeriumide rakendamine.  Jäätmete energiakasutus ja ladestamine on odavam kui ringlussevõtt.  Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvu täitmise osas kindla vastutuse puudumine.  Jäätmevaldkonna taristu arendamine toimub projektipõhiselt, puudub terviklik vaade.  Reaalajas või selle lähedaste jäätmekäitluse andmete puudumine, st andmed ei ole piisavalt ajakohased.  Valdkonna üheks väljakutseks on leida kogukondade toetav suhtumine ja saavutada omavalitsuste teadlik (planeerimis)tegevus ringmajanduse arendustele, mida kohati käsitletakse lihtsalt soovimatu jäätmekäitlusena oma võimalike negatiivsete mõjudega (lõhnahäiringut, naaberkinnistuste prahistamine).  Kliimaministeeriumi vastutusalas on riigi kohustused seoses ohtlike jäätmete käitluse korraldamisega. Riigi omandisse kuuluv Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus on Eestis ainus ohtlike jäätmete prügila. Prügila täitub 2024. aasta jooksul ning samuti lõppeb 2024. aasta lõpus hetkel kehtiv operaatorileping. Kliimaministeerium on otsustanud keskuse määrata riigi äriühingu valdusesse, kes võtaks üle kogu keskuse töö korraldamise. Keskuse töö jätkumiseks on tarvis riigieelarvest rahalisi vahendeid, mille abil suurendada keskuses ohtlike jäätmete ladestusvõimekust ning korraldada täitunud alade korrastamine. Prognoositavad kulud on aasta aastalt kasvanud, kuid täiendavaid vahendeid Kliimaministeeriumile eraldatud ei ole. Tegevus 2.5. Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Hüljatud, korrastamata kaevandatud maa ja maapõue korrastamise korraldamine sh kahjude hüvitamise regulatsiooni koostamine ning põlevkivi altkaevandatud alade varingute likvideerimine.  Kaevandatud alade korrastamiseks ja elukeskkonna taastamiseks kehtestati 2023. a toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ tegevuse „Nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine“ ja „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine“ elluviimiseks. Projekti eelarve on 714 tuhat eurot, mille raames on kavas Ida- Virumaal paiknevate karjääride, kaevandusalade ja varinguaukude korrastamine ja taastamine.  Kehtestati 2023. a perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse alusel toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks. Projekti kogueelarve on 764 tuhat eurot, mille raames on kavandatud vähendada tooraine hankimisest tulenenud kahjusid, mis on tekkinud maavarade kaevandamise ja töötlemisega ning taastada sealne elukeskkond ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt.  2023. a valmis "Uuring Ubja põlevkivi kaevanduskäikude püsivuse ja maapinna stabiilsuse hindamiseks" lõpparuanne (töö teostaja EKUK), milles analüüsiti Lääne-Virumaal paikneva vana põlevkivikaevanduse ala stabiilsust ja selle taastamise võimalusi, tuvastati mitmeid ohtlikke varinguauke ja ebastabiilseid alasid.  2023. a valmistati ette keskkonnatasude seaduse muudatus, mis jõustub 2024. a juulis, mille kohaselt eraldatakse KIK keskkonnaprogrammi Ida-Virumaa KOVidele 0,35 € iga ladestatud põlevkivijäätmete tonni pealt, mis aitab põlevkivitööstusest mõjutatud piirkonnas ellu viia Ida- Virumaa eripärasid arvestavaid projekte. 30   2023. a valmis „Riigi jäätmekava 2023-2028“, milles on kajastatud põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisejäätmete osa ja valdkonna eesmärgid ning tegevused.  Ajavahemikus 01.01.2016 – 31.12.2023 jätkati RMK teostatava projektiga nr 2014-2020.7.02.16- 0003 „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“. Seire pindala kattub taastatud veerežiimiga jääksoode pindalaga. 2023. aastal lisandus eelnevalt korrastatud pinnale 1302 ha, mis on 19,32% kogu pindalast ja mille veerežiim leidis projektis taastamist. Projekti tegevuste tulemusena toimub maapiirkondades asuvate kuivendatud, ammendatud ja mahajäetud turbaalade looduslike elupaikade taastamine, mis aitab kaasa CO2 sidumisele tekkele nendel turbaaladel.  Maavarade uurimise ja kaevandamise ruumilise planeerimise osas on eesmärgiks koostada maavarade teemaplaneeringud – kogu maakonna territooriumi hõlmava pikaajalise vaatega planeeringu koostamine, mis seab riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. 2023. a jätkati Harjumaa maavarade teemaplaneeringu koostamisega, selle eesmärk on luua selgus, kus paiknevad Harjumaa maavarad ja millistel tingimustel neid uurida ja kaevandada tohib. Planeeringu menetlus toimub koostöös kohalike omavalitsuste ja sealsete elanikega. Eelmisel aastal jätkati ka Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamisega, valmisid Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneeringu lähteseisukohad ja KMH eelnõu.  Tagamaks maapõueressursi efektiivne ja keskkonnahoidlik kasutus, andis Keskkonnaamet välja 103 keskkonnaluba (-29%). Korrastamistingimusi anti välja 31 ja korrastatuks loeti 9 ala. Uute alade perspektiivi ja väärtuse hindamiseks andis amet välja 64 üldgeoloogilise uurimistöö luba ja geoloogilise uuringu luba.  Maapõue valdkonna plaanilisi järelevalve kontrolle tehti 2023. a kokku 97. Turba Ehitusmaavarade Põlevkivi Muud maapõue kaevandamine kaevandamine kaevandamine kaitse nõuded Üldkokkuvõte P T % P T % P T % P T % P T % Üldkokkuvõte 4 2 50 85 69 81 5 5 100 3 1 33 97 77 79 Valdkonna peamised kitsaskohad  Ühiskond ei ole piisavalt teadlik maapõue kasutusest, keskkonnamõjudest, potentsiaalist, nüüdisaegsetest lahendustest ega valdkonna õiguslikust reguleerimist, mis pärsib valdkonna arengut ja diskussiooni lahenduste leidmiseks. Samuti on valdkonna maine mõjutatud okupatsiooniperioodi ajaloolisest kogemustest, halbade kaevandamistehnikate kasutamisest ja suurenenud konfliktidest loa menetlustes. Vajalik on tõsta valdkonnas teadlikkust ja tagada usaldus riigi ning arendajate tegevuste suhtes.  Maavarade uurimise ja kaevandamise ruumilisel planeerimisel on peamiseks takistavaks asjaoluks rahaliste vahendite leidmine, mis on keerukas ja pikk protsess. Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamiseks on antud rahalised vahendid kolme etapi läbiviimiseks neljast. Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamiseks on antud rahalised vahendid hetkel ainult esimese etapi läbiviimiseks neljast. Vajalik on tagada kõikide koostamises olevate ja tulevikus kavandavate planeeringute rahastamine.  Jääksoode taastamise projekti lõppemisega seoses tekivad lüngad jääksoode seiresse ja mitmed sidumise potentsiaaliga jääksood taastamata. Riik ei saa täielikku infot korrastatud jääksoode veetaseme muutusest, kasvuhoonegaaside heite suurusest ning elurikkuse kasvust, milline info on oluline rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, et töötada välja siseriiklikud kasvuhoonegaaside eriheite tegurid taastamisel ja taastatud turbaaladele. Vajalik on tagada riiklik rahastus taastatud jääksoode seireks, siseriiklike eriheite tegurite väljatöötamiseks ja tulevikus arvestada seiretulemuste andmetega riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris. Seoses kliimamuutuste 31  leevendamise ja nendega kohanemisega on oluline lisaks seirele jätkata ka mahajäetud turbaalade taastamist ja töötada selleks välja uued toetusmeetmed, kuna neil tegevustel on suur kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja sidumise potentsiaal.  Maapõuelubade menetlemisel on suurimaks väljakutseks kaasamine, mis toimiks parimat lahendust toetavana, mitte ei tekitaks konflikte arendajate ja kogukondade vahel. Vaja on õiguslikku selgust omavalitsuste efektiivse osaluse tagamiseks maapõue menetlustes. Mitmed kohtulahendid on olukorda muutnud selles vaates keerulisemaks. Teine väljakutse on seotud vaide- ja kohtumenetluste osakaalu suurenemisega maapõuemenetlustest, mis võtab ametilt täiendavat ressurssi ja muudab aina keerulisemaks pidada kinni menetlustähtaegadest. Seoses kliimaeesmärkidega võib lähiaja väljakutseks saada nende lubade ülevaatamine (eelkõige turbatootmine), millel on arvestatav mõju kasvuhoonegaaside emissioonile. 32 Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Tegevus 3.1. Merekeskkonna kaitse suunamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  22.02.2023. a kinnitas keskkonnaminister oma käskkirjaga Eesti merestrateegia uuendatud meetmekava4, mida rakendatakse aastani 2028. Seniste meetmete piisavuse ja meetmete sotsiaal- majandusliku mõju analüüsiga tuli välja, et Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamine pole 2030. aastaks võimalik. Seetõttu töötati välja 21 uut meedet (lisaks jätkuvale 12 meetmele eelmisest meetmekavast), et kiirendada hea keskkonnaseisundi saavutamist. Uue meetmekava kehtestamisega algab ka selle täitmine algusest ehk mõõdiku Mere meetmekava täitmise määr on 2023. a 0%.  2023. a valmis HELCOMi koostöös Läänemere seisundi tervikhinnang HOLAS III5, kuhu panustasid oluliselt ka Eesti mereteadlased ja -spetsialistid. Kuigi Läänemere seisund tervikuna pole kiita ja head seisundit pole saavutatud, on nt eutrofeerumise puhul märgata paranemistendentsi. Ka Eesti merealal on toitainete sisaldused avameres 2023. a veidi vähenenud nagu ka rannaprügi kogused seirerandades. Kuna vähenenud on ka Eesti toitainete koormused maismaalt merre6, hindame, et veekaitsemeetmed on hakanud tulemusi andma ning olukord meie merealal on paranemas, kuigi hea seisundi saavutamiseks tuleb ka järgnevatel aastakümnetel oluliselt panustada nii merestrateegia ja veekaitsemeetmete rakendamisse kui reostustõrjesse. Eesti teadlaste ja ametnike osalemine Helcomi ekspert- ja töörühmade töödes on väga oluline, et ühtlustada ja tõhustada tegevusi Läänemere kaitseks ja tagada Helcomi Läänemere tegevuskava täitmine nii regionaalsel tasandil kui riigis. Tunnustusena meie senisele tööle valiti 2023. a Eesti esindaja (Liis Kikas KLIM merendusosakonnast) Helcom Sea-Based Pressures töörühma juhiks.  Rahvusvahelise koostöö poolelt merede ja ookeanide kaitseks toome esile, et 2023. a sõlmiti ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkulepe. Kokkuleppe ratifitseerimine Eestis toimub edaspidi, eeldatavalt 2025.a.  2023. a valmistati ette või ratifitseeriti mitmeid merekaitse-alaste rahvusvaheliste konventsioonide muudatusi: o Valmistasime ette Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni III lisa (põllumajandusest pärineva reostuse vältimine) ja VII lisa (tegevused reostusjuhtumi korral) muudatuste heakskiitmise otsuse (VV otsus need heaks kiita 04.01.2024). o Valmistasime ette Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) Merekeskkonna Kaitse Komitee (MEPC) 16 resolutsiooni heakskiitmise Eestis (heakskiitmine ise toimus veebruaris 2024). Resolutsioonid muudavad 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) lisasid ning toetavad globaalseid, regionaalseid ja riiklikke kliimaeesmärkide ja kasvuhoonegaaside vähendamisega seotud eesmärke – et väheneks kasvuhoonegaaside heide laevandusest, mida peetakse üheks olulisemaks kasvuhoonegaaside heiteallikaks. o Lisaks kiideti 2023. a Eestis heaks laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. a rahvusvahelise konventsiooni lisa neli muudatust. Muudatustega täpsustati ballastvee käitlemissüsteemide heakskiitmise aluseid, muudeti tähtaega, millal laevad peavad olema varustatud ballastvee käitlemisesüsteemidega, ning täpsustati ballastvee käitlemise ülevaatuse ja tunnistuse andmise nõudeid. o Eesti ühines laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni lisade 1 ja 4 muudatustega, millega keelati tsübutriini kasutamine laevakere värvides. 4 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m 5 https://helcom.fi/baltic-sea-trends/holistic-assessments/state-of-the-baltic-sea-2023/ 6 https://keskkonnaportaal.ee/et/reostuskoormused-laanemerre 33  Eesti-sisestest tegevustest jätkus sadamate reostustõrjeplaanide kooskõlastamine, 2023. a lõpu seisuga on 82% sadamatest nõuetekohased plaanid olemas.  Meie mereala seisundi ja kalavarude olukorra parandamiseks jätkus töö Väikse väina tammiavade rajamise ettevalmistamisega – 2023. a valmis eskiisprojekt ja jätkub tammiavade projekteerimine.  Jätkus Eesti mereala uurimine: välismaistele asutustele v laevadele andis KLIM 2023. a välja 17 mereuuringuluba – valdavalt olid need seotud ICESi koordineeritud kalavarude uuringutega, HELCOMi seireprogrammi täitmisega või ka keskkonnamõju hindamiste raames tehtavate uuringutega. Teadus-arendusprojektidest lõppesid kaks 3-aastast (2020-2023) ja ka KEM/KLIM poolt toetatud rahvusvahelist mikroplasti uuringut (projektid Andromeda, Response)7, mis viidi läbi JPI Oceans koostöö raames eesmärgiga suurendada teadmisi mikroplasti allikate kohta, arendada mikro- ja nanoplasti analüüsimeetodeid, uurida mikroplasti osakeste jaotust ja koguseid meres ning nende mõju mereökosüsteemile ja -elustikule. Siseriiklikest tegevustest jätkusid Natura mereelupaikade uuringud, et hinnata olukorda meie merekaitsealadel (2023. a olid fookuses Gretagrundi ja Pakri hoiualad ning Neugrundi LKA) ning kas v mil määral nad on mõjutatud inimtegevustest (nt ankrualade tegevustest, võõrliikidest jmt).  Toetasime Eesti mereteadlaste osalemist Helcomi ekspertrühmades jm rahvusvahelises koostöös, samuti rahvusvahelise Soome lahe teaduskonverentsi „Soome lahe koostöö tulevik: Merekeskkonna piiriülese hoidmise kese muutuste ajal“8 korraldamist Eestis.  Keskkonnaamet annab keskkonnalubasid ja registreeringuid merel tehtavateks toiminguteks (süvendamine, tahkete ainete paigutamine, vesiviljelus, kaevandamine, sadamates puistekaupade laadimine ja laevade remont, heitvee ja sadevee merre juhtimine). Lisaks kooskõlastab Keskkonnaamet mereala keskkonnaseisundit ohustada võivaid tegevusi (näiteks kauba laadimised merel, erinevad katsetused merel jne). 2023. aastal anti 22 keskkonnaluba (-19%), 8 registreeringut süvendamiseks ja tahkete ainete paigutamiseks merre (-20%) ja 8 kooskõlastust. Otsuste tegemisel on fookuses, et tegevus ei halvendaks veekeskkonna seisundit ega ohustaks sealset elustikku. Merekasutus on järjest intensiivistumas (sinimajandus, taastuvenergeetika), teisalt on olulisel kohal merekeskkonna kaitse, sh merekaitsealade loomine, mis eeldatavalt toob ametile täiendavat koormust mõlemast aspektist. 16.02.2023. a moodustati VV määrusega nr 11 uus merekaitseala Soome lahte – Neugrundi looduskaitseala - eesmärgiga kaitsta sealset unikaalset meteoriidikraatrit, veelinnustikku ja karide elupaika. Valdkonna peamised kitsaskohad  Eesti mereala seisundihinnangu esialgsed tulemused näitavad (lõplik seisundihinnang valmib 2024. a), et meie meri pole head keskkonnaseisundit tervikuna saavutanud, kuigi mõnedes aspektides on ilmnemas olukorra paranemismärke. Kuna valdav osa reostuskoormusest tuleb maismaalt, on oluline lisaks merestrateegia meetmetele täita ka veemajanduskavade meetmeid, et vähendada mere reostuskoormusi Eesti maismaalt, eriti hajukoormust, kus peamisteks inimtekkelise koormuse allikateks on põllumajandus ja metsandus. Eesti merestrateegia meetmekava täitmist on takistanud ressursside (inimesed, raha) puudus, aeg-ajalt ka vastandlikud huvid merekasutusel, mis võivad tuleneda erinevatest poliitilistest prioriteetidest (nii EL tasandil kui Eestis) või ka sotsiaalmajanduslikust survest (nt kalapüügikvootide puhul, mida kalavarude seisundi parandamiseks peaks vähendama).  Ebapiisava rahastuse tõttu on vähenenud riiklik mereseire, mis raskendab ühelt poolt teadmispõhiste otsuste tegemist, teiselt poolt aga võib kaasa tuua mereelupaikade ja -elustiku seisundi edasise halvenemise, mis omakorda suurendab hilisemaid kulutusi meetmetele olukorra parandamiseks. Lähiaastatel vajame investeeringuid nii seire riistvarasse (nt uue multifunktsionaalse töölaeva varustamine seireseadmetega või ka uute seirelahenduste väljatöötamisse) ja andmehalduse 7 https://kliimaministeerium.ee/merendus-veekeskkond/merekeskkonna-kaitse/uuringud#mikroprugi- uuringud 8 https://www.akadeemia.ee/en/events/gulf-of-finland-science-days-2023/ 34  arendamiseks-parandamiseks kui reostustõrje valmidusse. Samuti on probleeme mereekspertide vähesusega ja napi järelkasvuga, mistõttu peab tõhustama nii merealast haridust kui keskkonnaametnike koolitamist merekaitseliste nõuete osas, arvestades rahvusvahelisi nõudeid merenduses ja laevanduses. Väga oluline on parandada järelevalvet merel, arendada välja keemiareostuse tõrjevõimekus ning parandada senist naftareostuse tõrjevõimekust. Tegevus 3.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  2023. a võeti vastu uus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis ajakohastas 1999. a pärit vana seadusteksti tervikuna. Sisuliselt loodi alused sademevee valdkonna paremaks majandamiseks, loodi võimalus ka veehinna kaudu soodustada efektiivsemat veekasutust, üle 2000 ie reoveekogumisaladel saavad elanikud alates 2025. aastast purgimisteenust piirkonna ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga, kogu veehinna kujundamise alused toodi seaduse tasandile jpm.  2023. a töötati välja ja võeti vastu meetme määrus kombineeritud sademeveesüsteemide, sealhulgas lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi ja vee- ettevõtteid kokku 25 mln euroga.  2023. a vaadati üle seinine veemajanduskavade protsess ning koostati uus. Edaspidi ei tellita veemajanduskavade koostamist sisse konsultantidelt vaid KLIM valitsemisala koostab selle ise. See võimaldab hoida kokku kulusid ning tekitada valitsemisalas lisapädevust. (VVTP)  2023. a juunis alustati veereformi teekaardi koostamist, mille eesmärgiks on 2025. a juuniks välja töötada strateegia, kuidas tagada vee-ettevõtluse jätkusuutlikkus ja mõistlik veeteenuse hind. Sh sõlmiti kõikide osapoolte vahel vabatahteleping reformile kaasaaitamiseks.  2023. a töötati välja ja esitati Riigikogule veeseaduse muudatus, et luua õiguslikud alused vee taaskasutuseks, eesmärgiga veeressurssi paremini väärtustada ning leevendada põua mõju.  LIFE CleanEST projekti raames alustati 2023. a augustis Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuva Pahnimäe asfaltbetoonitehase jääkreostuse ohustamistööde tööde katsetamist in-situ meetodil.  Algas LIFE SIP projekt AdaptEST, mille 3. tööpaketti juhib Keskkonnaagentuur. Tööpaketi eesmärgiks on põuatundlike alade kaardistamine ning kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamine.  Valmis üleujutusalade satelliitkaugseire teenus, mis avalikustati KAURi veebilehel ilmateenistus.ee.  2023. aastal väljastas keskkonnaamet 269 vee erikasutusluba (-14%) ja 179 registreeringut (+24%). Ellu viidi 783 veemajanduskavas ettenähtud tegevust. Puurkaevude projektitaotlustele anti seisukoht 2261 juhul, maaparandushoiukavasid ja -projekte kooskõlastati 8. Valdkonna peamised kitsaskohad  Eesti veekogude seisund ei ole viimasel 15 aastal paranenud. 2022. a andmete põhjal on jätkuvalt on mitte heas seisundis ligi pooled pinnaveekogumid (51%). Vete seisundi parandamiseks on riik koostanud alates 2009. aastast veemajanduskavasid. Perioodide 2009-2021 ja 2015-2021 veemajanduskavasid pole suudetud piisavalt rakendada – puudu on nii võimekust, ressursse kui ka teadmisi. Suurim vete seisundi mõjutajaid on põllumajandussektor, kuid Kliimaministeeriumil ei ole piisavalt hoobasid sektori muutmiseks keskkonnasõbralikumaks. Paljud veemajanduskavades ette nähtud meetmed on vabatahtlikud, paraku selliste meetmete elluviijatel puudub nende rakendamiseks nii raha kui ka motivatsioon. Keskkonnaametil puudub võimekus veemajanduskavade rakendamist juhtida ning Keskkonnaagentuuril pole piisavalt ressursse, et panustada uurimuslikku seiresse, mis annaks võimalusi meetmeid paremini sihtida ja optimeerida. Probleemi lahendamiseks, sh lisavõimekuse ja ressursi leidmiseks on kavandatud uus LIFE IP projekt.  Valdkonna väljakutsed on seotud põllumajandusliku hajureostusega, mis mõjutab pinna- ja joogivee kvaliteeti ning paisutamisega, mis põhjustab mitmete vooluveekogude ökoloogilise 35  seisundi madalama taseme. Arvestades kliimamuutusi, vajab tulevikus suuremat tähelepanu põuastel perioodidel veevõtu reguleerimine, heitvee ja pinnavee temperatuurid ja heitvee taaskasutuse laiendamine. Keskkonnalubade menetlemisel kasvab vajadus aina rohkem reguleerida ohtlike ainetega seonduvat.  Valdkonnas on arenduses reaalajamajanduse lahendused, mis võimaldaks vee-ettevõtetel veelgi mugavamalt oma seireinfo jagamist ja aruandlust korraldada väiksema halduskoormusega. Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus Tegevus 4.1 Elurikkuse kaitse tagamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Jätkati looduskaitse strateegiliste eesmärkide ja tegevuste kokkuleppimist järgmiseks aastakümneks. Edukalt on jätkunud LIFE IP projekt ForEst&FarmLand, Loodusrikas Eesti. Eesti osales aktiivselt rahvusvahelises looduskaitsekoostöös, mh Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte kohtumise (COP15) lõpetamisel ja teadustehnilisel kohtumisel (SBSTTA25), samuti IPBESi töös. Lisaks oli Eesti aktiivne osaline Berni konventsiooni töös, juhtides mh Berni alalise komitee tööd.  Jätkus kaitstavate alade kaitsekordade uuendamine. Asjakohaste kaitsekorralduskavadega on kaetud 99% Natura loodusaladest. I kaitsekategooria ja muude ohustatud liikide tegevuskavaga kaetus on 69%. Seoses LKS seatud tähtajaga oli fookuses kaitse-eeskirjade uuendamine. Täideti looduskaitseseaduse (LKS) eesmärk tagada kõikidel kaitstavatel aladel 1. maiks 2023 LKSi järgne kaitsekord.  Jätkus töö soode tegevuskava uuendamisega.  KeA tellimusel valmis põhjalik Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis.  Käivitus projekt, et välja töötada uuendatud kaitse tulemuslikkuse hindamise lahendus.  Tegeleti taastuvenergeetika ja elurikkuse kaitse küsimuste analüüsimise ja lahenduste leidmisega. Eelkõige oli eesmärgiks täpsustada elurikkuse kaitse nõudeid tuuleenergeetika arendamisel. RePoweri projekti raames valiti välja tuuleenergeetika eelisarendusalad ning korraldati ja teostati nendel aladel elustiku seiret. KeA saavutas RePoweri otsuste menetluskiiruse eesmärgi (eesmärgiks keskmine kiirus kuni 14 tööpäeva, hetkel 9,5 tööpäeva).  Jätkus töö elupaikade taastamiseks, et saavutada nende soodne looduskaitseline seisund. Suurimad taastamistööd lõppesid 2023. aastal Saaremaal Koigi maastikukaitsealal (682 ha) ja Alutaguse RP soostikes (614 ha).  Tähelepanu pöörati looduskaitsealasele tunnustamisele. Lisaks tavapärasele Kumari preemia ja looduskaitsemärkide andmisele, tunnustati ka pärandniitude hooldajaid.  Korraldati mitmeid vabatahtliku seire kampaaniaid: talvituvate nahkhiirte kaardistus; kampaania vabatahtlike kaasamiseks kahepaiksete (konnade) seiresse; kutsuti inimesi üles tegema kärplaste vaatlusi; Tallinna elurikkuse kaardistamise talgud; kampaania üraskite leviku kaardistamiseks; kaasati erametsaomanikke kanakulli seiresse ning korraldati saarma seire kampaania.  Jätkati 2022. aastal loodud ja avaldatud eluslooduse seire kaardiloos oleva info ajakohastamisega; avaldati 2022. aasta looduskaitse ülevaade ja 2022. a eluslooduse TOPP 10 (https://keskkonnaagentuur.ee/node/1250). Võrreldes 2021. aastaga lisandus 212 objekti ja kaitsealune pindala kasvas 2680 ha võrra (https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapJournal/index.html?appid=6ff86ec534ba48768143f42 801112d96); Avaldati Tableau andmekihtidena looduskaitse statistika, kust saab mh ülevaate erinevatest kaitsealadest maakondades ja kohalikes omavalitsustes, kuidas jaguneb kaitsekord, kui suure osa kaitsealast moodustavad eramaad või riigimaad jmt (https://keskkonnaportaal.ee/et/looduskaitse-statistika). 36   Jõe-elupaikade seisundi parandamiseks lammutati viis paisu: Tamme pais Alajõel, paisuvare Varja ojal, pais Erra jõel ning üks kividest laotud künnis ja üks betoonis pais Oandu külas Purtse jõel.  Avaldati 2022/2023. jahiaasta küttimisandmed; Koostati ja avaldati ulukiseire kaardilugu: https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukiasurkondade-seisund.  Soetati SEME3 projekti toel 700 rajakaamerat, mida hakatakse kasutama üle Eesti ulukite seires kasutades selleks uut juhusliku kohtamise metoodikat (Random Encounter Method ehk REM). Arendati edasi tehisintellekti prototüüpi, mis suudab eristada fotod, millel on loomad, määrata liigi ning hinnata määratud liikide arvukust.  Jätkus Euroopa Imetajate Atlase projekti ellu viimine ning Eesti imetajate levikuatlase koostamine. Eesti andmestik saadeti 2024. a alguses Euroopa imetajate atlase koostajatele. Euroopa uus imetajate atlas peaks trükis ilmuma 2025. aasta lõpuks.  EELISe arendamise projekti „Kaitstavate liikide ja elupaikade inventuurid ja andmehõive“ tulemusena kaasajastati EELIS töövahendina keskkonnakaitseliste otsuste tegemiseks ja keskkonnainfo paremaks vahendamiseks. Paranes informatsioon kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi kohta.  Osaleti Šveitsi rahastustaotluse koostamisel ja läbirääkimistel, kus lepiti kokku, et Šveits toetab Bioloogilise mitmekesisuse programmi 6,9 miljoni euroga (85% programmi eelarvest). Toetuse saajad on Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaamet. Keskkonnaagentuur saab perioodil 2024- 2027 toetust uuenduslike seiremetoodikate välja töötamiseks, testimiseks ja juurutamiseks ning infosüsteemide ja andmebaaside arendamiseks. Keskkonnaamet saab toetust kaitse tulemuslikkuse hindamiseks, elupaikade ja liikide inventuurideks, elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavade koostamiseks, kaitsekorralduskavade uuendamiseks ning kaitstavate liikide kaitsekategooriate muutmiseks.  2023. a sai positiivse rahastusotsuse mastaapne KLIMi mulla- ja maahõive juhtimissüsteemi loomise teadus-arendusprojekt järgmiseks 4 aastaks, mis viiakse ellu KAURi juhtimisel ning koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja teadlastega.  Koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga korraldati talvituvate nahkhiirte kaardistus (1. veebruarist 5. märtsini). Kokku tegid 143 vabatahtlikku 186 nahkhiire vaatlust. 91 korral vaadeldi põhja- nahkhiirt (Eptesicus nilssonii) ja 76 korral pruun-suurkõrva (Plecotus auritus).  Koostöös Tallinna linnaga korraldati Tallinna elurikkuse kaardistamise talgud. Loodusvaatlejad esitasid kokku 407 tähelepanekut 159. erineva liigi kohta. Neist 40 taimeliiki, 8 seeneliiki, 65 linnuliiki, 3 liiki roomajaid ja 4 liiki kahepaikseid ning 21 liiki imetajaid ja 18 liiki muid selgrootuid loomi (https://keskkonnaagentuur.ee/node/1458).  Loodusvaatluste nutirakendusel täitus 1 aasta ja 4 kuud. Sellel ajavahemikul on esitatud 8890 vaatlust 932 vaatleja poolt. Vaadelduim liik on olnud metskits. 2023. a lõpu seisuga oli loodusvaatluste nutirakendusel 6630 kasutajat ehk 1061 rohkem kui aasta varem.  Valmis sisuline maaparanduse negatiivsete mõjude leevendusmeetmete juhis ning käivitasime õigusruumi korrastamise ettepanekute jätkuprotsessi. Maade omandamise uue mudeli juurutamine.  Vana kaitsekorraga aladele uue kaitsekorra ettevalmistamine 1.05.2023. 126 kaitsekorralduskava kinnitamine, et kõigil loodualadel oleks mõõdetavad kaitse-eesmärgid (rikkumismenetluse etteheide).  2023 oli uue perioodi PLK hooldusnõuete kontrolli esimene aasta, kontrolli mahud tavapärasest oluliselt suuremad – 256 kontrolli 6000 hektaril, eelmise perioodi keskmine 87 kontrolli 1700 hektaril. Kaitstava loodusobjekti kaitse osas läbiviidud kontrollides on tuvastatud nõuetele vastavus 66% juhtudest. (aastal 2021 oli see arv 64%, seega on õiguskuulekus kasvanud). Loomisel (katsetuste faasis on uus infosüsteem), mis peaks võimaldama paindlikumat ning efektiivsemat järelevalvet. Valdkonna peamised kitsaskohad  Peamised probleemid, mis takistavad eesmärgi saavutamist on vajalike finants- ja inimressursside puudus, looduskaitseandmeid haldava EELIS andmekogu arendusprojekti 37  oodatust suurem keerukus ja maht, looduskaitseseaduse regulatsioonide täpsustamise menetluse venimine.  LKSi muudatused/õigusruumi puudused (nt Natura hindamise puhul), ka ehituskeeluvööndi temaatika on kujunenud praktikas piisavalt keeruliseks, et seda ei hooma enam ka KOVid. Jätkuv koormuse ja menetluste keerukuse tõus, samal ajal kaadri suur voolavus. Loodusteaduslike teadmiste ning sellest tulenevate kokkulepete puudus (nt. millised on olulised häiringud, talutavad kahjustamise künnised jms.). Ühe suurenev vaiete hulk, huvirühmade vaheliste konfliktide süvenemine (peamiselt liigikaitse (linnud) vs põllumehed, kalurid jt). Ebaseaduslike ehitiste menetlused on keerukad ja aeganõudvad. Keskkonnaametil lasub tõendamise kohustus, et ebaseaduslikult püstitatud ehitis on materiaalselt õigusvastane. Juhul, kui ebaseadusliku ehitusloa on väljastanud KOV ning KOV on jõudnud anda ka kasutusloa, pole ebaseadusliku ehitise likvideerimine enam võimalik. Samuti on Keskkonnajärelevalve seadusega ajaliselt piiratud Keskkonnaameti võimalu vaidlustada KOVi poolt väljastatud ebaseadusliku ehitise ehitamise aluseks olev haldusakt, mis on omakorda vastuolus LKS sättega, mis ütleb, et ebaseadusliku ehitise püstitamisel ei teki õiguslikku ootust. Tegevus 4.2 Metsanduse arengu suunamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Riigikogus võeti vastu keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seadus, millega kehtestati alates 1. juulist 2024 uue tasuliigina raadamisõiguse tasu, eesmärgiga piirata metsamaade pindala vähenemist ning rakendada printsiipi keskkonna saastaja või loodusvara kasutaja maksab. (VVTP)  Muudeti Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2007 määrust nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“, millega sätestati müügi korralduse läbipaistvuse suurendamiseks selged menetlusreeglid metsamaterjali müügile kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel.  Analüüsiti metsaandmete kvaliteeti. Analüüsi tulemusena loodi ülevaade raieinfo aruandluse hetkeolukorrast. Sama projekti raames telliti kaugseire uurimus, mis valmib 2024. a kevadel. Uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada kaugseire vahendusel raiete tuvastamise võimalikkus.  Koostati Riigimetsa Majandamise Keskuse omaniku ootused, mis tõstavad esile riigimaade ja - metsade kestlikku majandamist, metsasektori digitaliseerimist ja uuenduste eestvedamist ning elurikkuse ja ökosüsteemide hea käekäigu tagamist tuleviku biomajanduse korraldamisel. (VTTP)  Jõustus kliimaministri 30. juuni 2023. a määrust nr 35 „Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“ millega jätkati taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 rakendamisega seotud tegevusi. Biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumite üle võtmisega peavad soojus- ja energeetika ettevõtted järgima uusi taastuvenergia kohustusi, mis aitab saavutada Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärki taastuvenergia kasutuse suurendamisel.  Koostati Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni määruse kohta, mis käsitleb kultiveerimismaterjali tootmist ja turustamist.  Riigikogus võeti vastu riigilõivu ja metsaseaduse muutmise seadus, millega kehtestatakse 1. juulist 2024 a. riigilõiv raadamise ja uuendusraie kohta esitatava metsateatise läbivaatamise eest määraga 30 eurot. Hooldus-, valik-, trassi- ja kujundusraie puhul metsateatise läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta. (VVTP)  Detsembris 2023 esitati metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise eelnõu KAH alasid puudutavate sätetega eelnõude infosüsteemi kooskõlastamisele. (VVTP)  Jätkati KIKi kaudu erametsanduse tugisüsteemi arengut ning erametsade metsauuendustööde tegemist võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega toetamist. Samuti jätkati kompensatsiooni maksmist looduskaitsealuselt metsamaalt saamata jääva tulu eest. 38  Jätkus koostöö Tartu Ülikooli matemaatikutega SMI ja LULUCF arendamiseks (uuring valmib juunis 2024).  LULUCF metoodika arendamine (toimus oluline üleminek gain-loss metoodikale metsamaa elus biomassi osas, muud metoodika täiendused).  Koostöös RMK-ga jätkati kuuse-kooreüraski seirega, avaldati operatiivne info Keskkonnaportaalis (https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/mets/kuuse-kooreürask).  Valmis Eesti puidubilanss 2021. aasta kohta ja Aastaraamat Mets 2021. Mõlemad väljundid leitavad Keskkonnaportaalist.  KeA osales metsandusliku seadusandluse kujundamisel – metsateatiste riigilõiv alates 01.07.2024 ja raadamisõiguse tasu alates 01.07.2024 ning läbi osalemise nii riigi seisukohast kui ka metsaomanike seisukohast mõistlike lahendusteni (seaduse tekstide) jõudmine. Alustati Natura aladele esitatud metsateatistele Natura mõjude eelhindamise protsessi väljatöötamisega. Osaleti KAUR reaalmajanduse projektis ning selle raames käivitati kaugseire andmete kasutamise pilootprojekt.  Lõppes 321 jahiloa kehtivus, pikendati 304 jahiluba, neist vaidlustati 12. Konkursile läks 17 piirkonna luba. Jahipiirkonna kasutusõiguse lubade pikendamise protsess näitas kätte terve rea JahiS kitsaskohti, mille parandamiseks tegi KeA ka muudatusettepanekud. Valdkonna peamised kitsaskohad  Peamiseks probleemiks on metsanduses ühiskondliku kokkuleppe – metsanduse arengukava – puudumine, mistõttu erinevatel huvigruppidel on väga erinev nägemus, kuidas ja millises mahus võiks/peaks Eestis metsi majandama. Metsanduse arengukava aastani 2030 esitati jaanuaris Vabariigi Valitusele kuid jäi Riigikogu poolt kinnitamata. Tänane valitsus on otsustanud metsanduse tuleviku sh arengukava siduda üheks paketiks koos metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatuste paketiga.  Õigel ajal jäi kinnitamata ettevalmistatud keskkonnaministri määrus, millega kehtestatakse majandajatele uuendusraie optimaalne pindala aastateks 2024-2028.  Maismaa tuuleparkidega kaasneva täiendava asendusmetsastamise kontseptsioon töötati välja, kuid sellisel kujul seda otsustati mitte rakendada.  Metoodikate ja kriteeriumite, uuringute puudumine, kuidas hinnata kavandatud raiete kumulatiivset mõju Natura aladel. Rohevõrgustiku aladel metsade majandamisel erinevad arusaamad – osa huvigruppe võrdsustab rohealad kaitsealadega, kogu rohevõrgustikku puudutav alusandmestik on puudulik. Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud Tegevus 5.1. Maatoimingute korraldamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Riigi maatoimingud hõlmavad maareformi elluviimist, riigile maa omandamist ja riigi maakorraldust ning riigimaa haldamist, seal hulgas kasutusse andmist ja võõrandamist, maade arvestuse pidamist ning planeeringutele ja ehitusprojektidele seisukohtade andmist.  2023. aastal oli riigi maatoimingute maht järgmine: o maa erastamine – 326 lepingut; o riigimaale hoonestusõiguse seadmine – 22 avaldust esitatud hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks; o riigimaa kasutusvaldusesse andmine – 9 lepingut; o maa munitsipaalomandisse andmine – 729 maaüksust; o maa riigi omandisse jätmine – 621 maaüksust; o kinnisasjale juurdelõike tegemine (nn ribamenetlus) – 743 riba kinnisasjaga liitmist, sh 582 riba liideti eramaaga, 78 riba munitsipaalmaaga ja 83 riba riigimaaga; 39  o riigimaa kasutusvaldusesse andmine – sõlmiti 340 kasutusvalduse pikendamise lepingut, kasutustasu tuluga kokku 408 467 eurot aastas; o riigimaa enampakkumisel rendile andmine – sõlmiti 602 uut põllumajandusliku maa rendilepingut, kasutustasu tuluga kokku 1 018 280 eurot aastas; o riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks andmine – sõlmiti kokkulepped 207 kinnisasja jahinduslikus kasutamiseks, kokkuleppe sõlmimisest keelduti 146 kinnisasja osas; o kasutusvaldusega koormatud maa võõrandamine – võõrandati 234 kinnistut kokku summas 14 449 012 eurot; o hoonestusõigusega koormatud maa võõrandamine – võõrandati 218 kinnistut, kokku summas 588 302 eurot; o riigile mittevajaliku maa enampakkumisel võõrandamine – müüdi 189 kinnisasja kokku summas 9 615 139 eurot; o riigimaade hooldamiseks telliti töid 169 hankelepingu alusel, korrastati kokku 806 kinnisasja, millele kulus kokku 798 238 eurot (käibemaksuta); o riigimaa ebaseadusliku kasutamise lõpetamine- vabastamise nõudeid esitati 756 kinnisasja kasutajale, ebaseaduslikust valdusest vabastati 220 kinnisasja; o maareformi käigus sõlmitud maa järelmaksude haldamine- hüpoteegipidaja ülesandeid täideti 2182 lepingu osas, võlanõudeid esitati 1393 lepingu osas; o riigimaa kasutuslepingute haldamine – lõpetati (korraliselt või erakorraliselt) 882 maa kasutuslepingut, esitati 2358 lepinguliste kohustuste täitmise võlanõuet; o kaevandamisloa alusel esitatud taotluse põhjal sõlmiti 23 uut lepingut 36 maaüksuse kohta, muudeti 44 maaüksuse lepingut ning lõpetati 7 maaüksuse lepingut. Korrastatuks tunnistati 5 maaüksust; o otsustuskorras võõrandamiseks sõlmiti 32 lepingut 90 kinnisasja kohta; o tehnorajatiste rajamiseks ja omamiseks sõlmiti 131 lepingut 175 kinnisasja osas o juurdepääsu tagamiseks sõlmiti 69 lepingut 89 kinnisasja osas (reaalservituut); o lühiajaliselt anti kasutusse 270 maaüksust; o teistele ministeeriumitele ja volitatud asutustele anti üle 2112 maaüksust, sh 2019 maaüksust RMK-le; o detailplaneeringute osas seisukohtade andmine – 208 menetlust; o hoone ehitusprojektide, teede ja maanteede projektide ja tehnovõrguprojektide osas seisukohtade andmine – 1297 menetlust.  2023. aastal oli riigi maapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalike õigusaktide menetluste maht järgmine: o Menetletud õigustloovate aktide arv – osalemine 10 erinevas õigusloome algatuses o Riigimaa valdkonnas antud seisukohtade arv – 105 seisukohta o Riigimaa valdkonnas antud haldusaktide arv – 202 haldusakti o Menetletud maakonna-, üld- ja eriplaneeringute arv – 29 ametlikku seisukohta  Maareformi toimingud on läbi viidud otstarbekalt, liigse bürokraatiata ja tähtaegselt.  Osaleti aktiivselt kohalike omavalitsuste poolt uuendatavate üld- ja eriplaneeringute menetlustes.  Riigimaa haldamise ja maatoimingute osas oli olulisem muudatus riigi maareservi ajakohase analüüsimise metoodika väljatöötamine ning pilootprojektina 1040 kinnisasja analüüsimine ja menetlusse suunamine uue metoodika alusel.  Koostöös Rahandusministeeriumi ja Maa-ametiga viidi läbi riigivaraseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlus. Eelnõu eesmärk oli muuta kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi vahelised maatoimingud lihtsamaks, läbipaistvamaks ja kiiremaks.  Avalikes huvides omandamise ning riigivaraga seotud menetlustes on tellitud 2023. aastal kinnisvara hindamise eesmärgil 150 eksperthinnangut. Maa-ameti poolt on teostatud 2023. aastal erinevates menetlustes 2153 maatüki hindamine.  Avalikes huvides maade omandamist viiakse läbi Rail Balticu ja Eesti Raudtee projektides. Rail Baltica projekti töömaht on kokku 1157 kinnisasja, kuid see suureneb ehitusprojektide valmimise ja Pärnu maakonnaplaneeringu kehtestamise järgselt. Eesti Raudtee töömaht on 56 kinnisasja. Rail Baltica projektis on seisuga 01.01.2024 omandatud 523 kinnisasja ja Eesti Raudtee projektis 27 kinnisasja. Maade omandamise töömahtusid ja omandatud kinnisasjade mahtu iseloomustavad 40  alljärgnevad joonised. Joonis 4. Rail Balticu projekt. RO – riigi omandist, MO – munitsipaalomandist, EO – eraomandist Joonis 5. Eesti Raudtee projekt RO – riigi omandist, MO – munitsipaalomandist, EO – eraomandist Valdkonna peamised kitsaskohad  Maareformi osas ei ole selgunud kõikide maade munitsipaalomandisse andmise vajadus ja paralleelselt teiste maareformi menetlustega selgitatakse veel välja ka riigile vajalikke maid. Riigi- või munitsipaalmaade menetlusi takistavad sageli eraisikute huvidega maade reformimise probleemid (nt perspektiivse eramaa ja riigi- või munitsipaalmaa ühise piiri määramine on takerdunud KOV või eraisiku tegevusetuse tõttu). Maareformi alaste teadmistega ametnike hulk Maa-ametis ja KOVides väheneb ja see vähendab maareformi tempot.  Maade omandamisel on töömaht hüppeliselt kasvanud, sest ehitusprojektid on korraga valminud ning ajaline surve maade omandamiseks on suurenenud. Suur osa kallimas piirkonnas asuvatest Tallinna ja Rae valla kinnisasjadest on omandatud või on menetlused lõpujärgus. Töös on arvestatav 41  hulk keerukamaid õigusküsimusi ja vaidlusi, peamiselt väärtuse määramise osas, mis võivad jõuda sundvõõrandamiseni.  Riigi maareservi kuuluvate kinnisasjade õiguspärase kasutamise tagamiseks ja maareformi läbiviimiseks Maa-ameti poolt tehtavate tegevuste tööjõuressursi kulu on tähtajaliselt kuni 2024. a lõpuni rahastatud omandireformi reservfondist. Kui nende tegevuste jätkamiseks rahastus väheneb, siis tuleb Maa-ametil teha ümberkorraldusi, et tagada seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riskiks on see, et alates 2025. aastast võib aeglustuda riigimaa õiguspärase kasutamise kontrollimine ja ebaseadusliku kasutamise lõpetamisega seotud tegevused ning maareformi tempo.  Riigimaade haldamise tegevustest (riigimaa võõrandamine, tasu eest kasutusse andmine, maa järelmaksude halamine ja sisse nõudmine) toovad riigile aastas tulu üle 34 mln eurot. Samas ei ole Maa-ametil riigi kui maaomaniku esindajana võimalik piisavalt tagada maareservi kuuluvate kinnisasjade heakorda ja ohutust (ohtlike ehitiste, aukude ja puude likvideerimine), kuna eelarvest selleks ettenähtud vahendid ei ole piisavad. Maa-ametil on maareservi heakorra tagamiseks olnud võimalik töid tellida 2023. aastal ligikaudu 798 000€ ulatuses ja 2024. aastal 803 000€ ulatuses, mis võimaldab riigimaade heakorra tagada vaid miinimumtasemel. Maa-ametile omandireformi reservfondist perioodiks 2022-2024 eraldatud vahendid saavad 2024. aastal kasutatud ja samaks perioodiks eelarvest eraldatud lisarahastuse summat 300 000€ aastas ei ole alates 2025. aastast enam ette nähtud. Seega alates 2025. aastast väheneb aastas riigimaade korrastamiseks ettenähtud eelarve maht eeldatavalt 286 000 eurole, mis võimaldab maareservi kuuluvate kinnistute heakorda tagada kolm korda väiksemas mahus. Tegevus 5.2. Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Aadressiandmete valdkonna tulemused 2023: o andmekvaliteedi tõstmine, kus keskenduti unikaalaadressi nõudega objektide andmekorrastusele. 2023. a saavutatud tulemus on 96% aadressiandmetest on kvaliteetsed. o Aadressiandmed on teenuste kaudu kättesaadavad. Näiteks In-ADS-i päringu vastus on tagatud 1 sekundiga. Päringuid on kuni 1 miljon päevas. o Aprillis 2023 valmis uue Aadresside ja kohanimede süsteemi (AKS) ärianalüüs. Arenduse raamhankeleping on sõlmitud kuni 2027. Valminud on uue AKS-i arendussammude ülevaade ja arhitektuuridokument. o Seoses MinuKatastri arendustega arendati uutel alustel toimiv ADS-i ja katastri andmevahetus.  Geodeesia tulemused 2023. aastal: o Geodeetiliste punktide andmekogu on kaasajastatud lähtuvalt planeeringute ja ehitusprojektide menetlustest (geodeetiliste märkide kaitsega seotud menetlused) ja geodeetiliste märkide teisaldamise menetlustest. o Geodeetiliste punktide andmekogu veebiliidest on täiustatud andmete filtreerimise võimalustega. o Riiklik GNSS satelliitandmete keskus ESTPOS haldamine, uute kasutajate koolitused. o GNSS tugijaamade monitooringuks ja nende ajaliste muutuste jälgimiseks võeti kasutusele uuendatud andmetöötlusprogramm. o Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toel rakendusgeodeetiliste tööde aruannete digiteerimiseks sõlmiti leping 11500 toimiku digiteerimiseks.  Geoloogia tulemused 2023. a: o maavarade registri pidamine (load ja taotlused, varude otsused) – 1228; o maavarade koondbilansi koostamine (kaevandatud koguste deklaratsioonid) – 3637; o maavarade kaitsega seotud menetlused – 647; o riigimaade müügi ja rendi menetlustele maavara hinnangu andmine – 457; o aerokontrolli korraldamine kaevandamistegevusele ja jäätmealadele – 150; o lisandunud ehitusgeoloogiliste uuringute aruandeid – 259; o geoloogiliste avaandmete kasutuskordi (XGIS geoloogia rakenduste avamised, failide allalaadimised, WMS-, WFS-, WCS-teenuste kasutamised) - 180000.  Kaardi loomiseks või uuendamiseks on vajalik regulaarsed alusandmete uuendamised. 42  o Fotogramm-meetria võimaldab aerofotode ja muude maapinnalt või selle lähedalt tehtud fotode abil mõõta objektide asukohta, mõõtmeid ja kuju, seda nii kahe- kui ka kolmemõõtmeliselt. 2023. a teostati järgmised tööd: • kaardistuslennud Lõuna- ja Kagu-Eestis ca 13 000 km2, • metsanduslennud Lõuna- ja Edela Eestis ca 15 000 km2, • põllumajanduslikud lennud ca 5900 km2 • asulatest iga-aastased suuremad linnad Tallinn, Tartu, Pärnu ja suurel hulgal Põhja-Eesti väiksemaid asulaid 3D projekti elluviimiseks ca 3900 km2 • Kõik eelpool nimetatud alad kaeti samade lendude raames ka aerolaserskaneerimise andmetega. • Lisaks tehti aeropildistamist ja aerolaserskaneerimist 150 maardla alal aerokontrolli eesmärgil.  Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine o Põhikaardi tootmine toimus tähtaegselt; veebikaartide tootmises uuendati tagamaa (riigi piiri taguseid) andmeid; Ajaloolistes kaartides lisandusid teenustesse linnaplaanid ja majandite plaanid. Esimesed georfereeritud kujul, teised asukohaga seotud piltidena o ESTHub sateliidiandmete keskuse tegevustes taastati Kauseire nõukogu, kui nõuandev kogu. Andmelattu toodi tagasi ühendus Landsati andmestikuga ja valmis andmelao avalik kasutusjuhend, Arvutuskeskusesse loodi ühendus S3 andmetega, rikastades arvutuskeskkonda GIS andmetega, Sateliidiandmete otsingus lisandus pilvevabade alade otsing määratud asukoha funktsionaalsusega ja rakendusse lisandusid kasutajavajadustest lähtuvalt andmekihte - nt surnud puude kiht. Uuenesid Taristu arvutusõlmed, lisandus 20 CPU-d. o Tähtaegselt viidi läbi Natura alade analüüs ja avalikustati andmed XGIS kaardirakenduses erametsatoetuste maksmiseks ning ühtse põllumajandus poliitika pinna- ja põhjavee kaitsmise toetuse maksmiseks o Maa-ameti planeeringute andmebaas tagas vajaliku info registritele maa maksustamise alusandmed MTA-le, maa väärtuse hindamise alusandmed Hindamise osakonnale, tihealade raielubade väljastamise alusandmed metsaregistrile; planeeringute digiteerimise andmed planeeringute registrile jne Lisandus Katerina teenus, mis lubab vaadelda detailplaneeringute jooniseid georefereeritult. o Tagati Ruumiandmete kataloogi kaudu INSPIRE aruandluse tähtaegselt o Hoidis ajakohasena INSPIRE teenused ja koostas 20 uut teenust; ajakohastas või tootis 25 avaandmete teenust sh rikastatud andmeteenused. o Hoidis ajakohasena või kirjeldas 52 Xgis kaardirakenduse avalikku rakendust ja 18 suunatud rakendust. Kättesaadavaks tehti igapäevaselt uuenev üle miljoni kaardirakenduse avamise kuus ja kaardikihtide kataloog üle 1700 kihi o Tõsteti 2022. aasta turu-uuringu kohaselt kõige madalamat geoportaali hinnet (4 hindepunkti viiest), mis oli kasutusjuhendid, koolitused ja abi. Geoportaali täiendati abi ja juhised ning kasutuslood rubriigiga ning loodi koolituskalender, kahe avalikukoolitusega kuus. Sisse viidi teadete meililist uuGISed, et teavitada Maa-ameti uuendustest huvilistele 2 korda kuus. Geoportaal.maaamet.ee on Maa-ameti avaandmete avaliku teabe seaduses ettenähtud allalaadimisteenuse asukoht ja KEMITi statistikakohaselt teisena külastatav veebileht peale ilm.ee. 2,6 miljoni külastajaga aastas. o Uuendati XGIS funktsionaalsust o Viidi läbi laiapõhjaline POI andmebaasi uuendus, avalikuks said POI objektid nii maainfo kui ADS kaardirakendustes, aga kirjeldati ka eraldi Huvipunktide kaardirakendus. o ETAK taristu kaasajastamine koostöös KEMITiga. o 3D prototüüpi täiendati andmetega - loodi juurde uued kihid: Elektrituulikud, mobiilimastid ja teised kõrgrajatised ning katusealused ETAK objektide põhjal, puude mudelid (analüütilised ja realistlikud) madallennu aladel ja ehitusgeoloogilised andmed. o Riigimaa andmete viimine andmelattu avaandmeteenuste kirjeldamiseks. o AI teemalised arengud on jõudnud tulemusteni majasiseselt päikeseparkide ja koostöös TÜ ja KAURiga surnud puude tuvastamises. Viimane on leidnud elavat vastukaja metsandusringkondades nii riigi kui erasektoris. Katsetused hoonete ja teedega on jõudnud laialt kasutatavate kommertstarkvarade ja vabavarade treenitud mudelite kohandamisega 43  maksimaalsele tulemusele, mis ei ole andmetootmiseks piisav. Liigutakse edasi innovatsiooni meetmesse, et teadus ja erasektor leiaks meetodeid, millega saavutada parem tulemus. Eesti topograafia andmekogu (ETAK) riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ja geoinfosüsteem, mis on oluliseks osaks topograafiliste andmete ja kaartide tootmisprotsessis. Eesti topograafia andmekogus ajakohastati 3D vajadustest lähtuvalt 2023. aastal ehitiste andmed nii 2022 a kui ka 2023. a kevadisel lennualal ning 2023. a madallennu aladel, mis on rohkem kui poolel Eesti territooriumil.  Täiskaardistati 161 kaardilehte ehk 4025 km2.  Lõpetati mere ja suurte järvede kaldajoone uuendamise projekt, sh korrastati kõikide kaldajoonega piirnevate maaüksuste andmed.  Koostöös PTAga on ETAKiga seotud maaparandussüsteemide eesvoolude andmestik ning parandatud andmekvaliteeti mõlemas registris. Samamoodi toimetame veekogude osas EELISe ja KAURga, kõlvikute ja veekogude osas Maakatastriga, ehitiste ja teede osas ADS-ga ning teede osas TRAMi teeregistriga.  Toimetati ja trükiti kuus 1:20 000 Põhikaardi kaardilehte ning ajakohastati 1:350 000 haldus- ja asutusjaotuse seinakaardi digitaalselt versiooni.  2023. aasta lõpuks ETAK-i andmete ajakohasus on vaadeldav alljärgnevatel kartogrammidel: 44   Katastri kui riigi põhiregistri eesmärgiks on registreerida kinnisasja piir ning maa- ja veeala ruumiline ulatus, väärtus, looduslik seisund ja kasutamist kajastav informatsioon katastris ning selle informatsiooni kvaliteedi, säilitamise ning avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Lisaks hoiab kataster kinnisomandi kasutamist piiravate õiguste (kitsendused) andmeid ning registreerib Eesti haldus- ja asustusüksuste ulatust. Samuti kuulub katastri koosseisu kinnisvaratehingute andmebaas. Seeläbi on katastri peamiseks ülesandeks katastrikannete tegemine katastriüksuse moodustamiseks, andmete parandamiseks ja muutmiseks, kitsenduste ja maakasutusõiguste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine.  2023. a märtsis jõustus maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse jt seaduste muutmise seadus, mille eesmärgiks oli mh kinnisomandi ruumilist ulatust reguleerivate põhimõtete täpsustamine ning eelduste loomine Eesti topograafia andmekogu ja katastriandmete ruumiliseks sidumiseks. Lisaks loodi eeldus piiratud asjaõiguste ruumiandmete kindlaks määramiseks. Tabel 3. Katastri olulisemad tulemused 2023. a: Toimingu kirjeldus Maht Katastrikande menetluste arv (sh maakorraldustoimingud, 26 805 tk parandamismenetlused, sihtotstarvete ja aadresside registreerimine) Maakorraldustoimingu tulemusel moodustatud katastriüksus 10 118 tk Väljastatud katastrimõõdistamise tingimused 4155 tk Katastripidaja esitatud kinnistamisavaldused 555 tk Läbi viidud piiride kindlakstegemise haldusmenetlused 25 tk Avaliku veekogu kaldajoonega seotud piiriandmete parandamismenetlused 4001 tk Haldusakti alusel seatud sundvalduste registreerimine katastris 1927 haldusakti; 4534 puudutatud katastriüksust Eesti haldus- ja asustusjaotuse piirimuudatuse registreerimine katastris 4 tk / 300 tk (regionaalministri käskkirja alusel / topoloogilise korrastuse tulemusel)  Kontrollmõõdistamiste käigus kontrolliti 1008 katastriüksuse piiriandmeid ja katastrimõõdistamise tulemusena parandati 337 katastriüksuse piiriandmeid.  Maakorraldustööde tegevuslitsentside välja andmise ekspertkomisjoni ettepanekul väljastati üks maakorraldustööde tegevuslitsents ning korraldati 11 ekspertkomisjoni koosolekut.  Kataster kaasati 6-l korra  l kohtuprotsessis piiride kindlakstegemise eksperdina. 45   Maatoimingu platvormi lisandus uus katastri teenus, piiratud asjaõiguse ruumiandmete infosüsteem (https://pari.kataster.ee/). Infosüsteemi abil toimub õiguse alade (piiratud asjaõigused või sundvaldused) ruumiandmete ettevalmistus ning nende suunamine notari lepingusse. Andmevahetus on korraldatud eNotari süsteemi ja kinnistusraamatuga, jõustatud andmed kantakse kitsenduste kaardile (https://kitsendused.kataster.ee). Infosüsteem tagab toimingute tegemise, mis tulenesid maakatastriseaduse ja tõestamisseaduse 2023. aasta veebruari muudatustega.  Maatoimingu platvormi lisandus uus katastri kiirpäringu teenus https://ky.kataster.ee/ .  Katastri infoportaali (www.kataster.ee) lisati infot maatoimingute läbiviimisest ning katastriandmete esitamisest. Lisaks avati katastri statistika teenus KeMIT poolt hallatava andmeaida süsteemi baasil (https://kataster.ee/statistika).  Katastriandmete integreerimine andmeaida süsteemi ühtsete katastristatistikate tootmiseks KLIM haldusalas. Valdkonna peamised kitsaskohad  Soovitud tegevuste rahastamine jäi aasta teise poolde, mis tekitas viivituse ja mitmed tegevused realiseeruvad järgmisel aastal (näiteks Geo3D analüüs, avaandmete API-d, GreenIT kaarditeenused, mis võimaldavad alla laadida minimaalselt vajaliku andmehulga).  Üksnes ligi 50% katastrisse kantud maaüksustest on 2023. aasta lõpu seisuga registreeritud riiklikus ristkoordinaatsüsteemis L-EST. Katastriandmed on aluseks, ehitus- ja planeerimisalasele tegevusele, maamaksu arvestusele jms, mistõttu ühiskonna ootus korrektsete piiriandmete järele on tõusvas trendis. Mida enam tehakse ühiskonnas andmepõhiseid otsuseid, seda kõrgemat kvaliteeti ka katastriandmetelt eeldatakse. Samuti tõuseb läbi avaandmete kasutusvõimaluste maaomanike teadlikkus enda kinnisasjade kohta käivast informatsioonist. Seeläbi on tõusvas trendis ka piiriandmete madalast kvaliteedist tulenev piirivaidluste kasv. Ühiskonnal on ootus, et kataster tegeleks senisest enam piiriandmete parandamismenetlustega, kuid katastril puudub selleks piisav ressurss ja tehniline võimekus viia läbi automaatseid piiriandmete parandamismenetlusi.  Maatoimingute platvormi arendamisel on väljakutseks erinevate osapoolte vajadustega arvestamine ja rahastuste taotlemine. Tegevus 5.3. Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Ilmavaatlused on korraldatud ja ilmaandmed avaldatud. Ilmaprognoosid ja hoiatused maismaa, mere ja siseveekogude kohta on koostatud.  Alates 2023. aasta juunist on KAUR-i veebilehelt ilmateenistus.ee radarite vahelehel kättesaadav radariandmetel põhinevat sademete lühiennustust.  30.11.2023 lõpetati manuaalsed vaatlused Tallinn-Harku meteoroloogiajaamas ja 15.12.2023 lõpetati manuaalsed vaatlused Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas.  Alustasime lume AI projektiga - lumega kaetuse hindamine kaamerapiltide põhjal.  Maailma meteoroloogiaorganisatsioon tunnustas Jõgeva meteoroloogiajaama sajandi jaama tiitliga.  Projekti (SEME3) raames alustatakse meteoroloogiliste radarite seirevõrgu laiendamisega: lisatakse uus meteoroloogiline radar Saaremaale ja uuendatakse Harku radarit. Projekt kestab 2023. aasta jaanuarist kuni 2025. aasta keskpaigani. Eelarve on 6,1 mln eurot, millest 85% on toetus Ühtekuuluvusfondist.  Novembrist 2023 on meteoroloogia ja hüdroloogia väärtuslikud avaandmed kättesaadavad Keskkonnaportaalis. Meede 6. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine 46 Tegevus 6.1. Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Keskkonnateadlikkuse valdkonnas on 2023. aastal olnud temaatiliseks fookuseks kliimateadlikkuse suurendamine. Aasta alguses keskkonnaministri ning haridus- ja teadusministri poolt allkirjastatud „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025“ elluviimisel, „Eesti õpilaste keskkonnateadlikkuse uuringu“ teostamisel ning üleriigilise keskkonnahariduse konverentsi korraldamisel on kõige enam pööratud tähelepanu kliimamuutustega seotud teemadele. Kliimaministeeriumi prioriteetidest lähtudes koostati kliima- ja keskkonnahariduse kompetentsikeskuse loomise kava ning alustati keskkonnahariduse võrgustiku reformi kavandamist.  „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025“9 uuendamisel võeti aluseks nii keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD töörühma tulemused kui ka eelmise perioodi tegevuskava täitmisele antud eksperthinnang. Tegevuskava elluviimise jälgimiseks kutsuti kokku üleriigiline juhtrühm, kes hindas aasta lõpus tegevuste elluviimist valgusfoori meetodil. Aastaks 2023 kavandatud 39 tegevustest said rohelise ja kollase hinnangu 33. Kuue tegevusega ei saanud alustada, kuna puudusid vajalikud ressursid. Joonis 6. „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025“ kajastab kolme valdkonna 7 eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevusi.  Mitteformaalse keskkonnahariduse võrgustiku, sh kvaliteedisüsteemi arendamisel oli olulisemaks tegevuseks keskkonnahariduse juhendajate pädevusmudeli, ning selle põhjal koostatud juhendajate eneseanalüüsi vahendi prototüübi valmimine ja katsetamine. Eneseanalüüsi tööriista arendamiseks ja katsetamiseks kaasati erinevaid keskkonnahariduse võrgustiku osapooli ja huvirühm. Eesti Keskkonnahariduse Ühingu eestvedamisel jätkati kvaliteedimärgis „Läbimõeldud programm“ omistamist. Augustis toimus õppeprogrammide koostamise koolitus. Õppeprogrammide hindamisest võttis osa 38 keskust üle Eesti. Hindamiseks esitati 147 õppeprogrammi, järgmiseks hindamiseks vajavad täiendusi 44 hinnatud õppeprogrammi. 9 https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-ja-teadlikkuse-tegevuskava- 2023-2025 47 Joonis 7. Keskkonnahariduslike õppeprogrammide juhendajate pädevusmudel kajastab juhendajate pädevusi kolmes põhivaldkonnas.  Koostööd mitteformaalse ja formaalhariduse vahel toetati Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnateadlikkuse programmist rahastades: o 5735 keskkonnaharidusliku õppeprogrammi korraldamist 106 erinevas keskkonnahariduskeskuses ja organisatsioonis kokku ligi 116 000 õpilasele enam kui 418 haridusasutusest. Samuti toetati keskkonna- ja loodusvaldkonna huviharidusringide 25 praktikumilaagri korraldamist; o rohetehnoloogiate taotlusvooru kaudu 35 haridusasutuste projekti, mis suurendavad 1.-12. klasside õpilaste teadlikkust rohetehnoloogiast. Projektid aitavad tutvustada õpilastele ja kooliperele rohetehnoloogia valdkonda, selle seost kliimamuutustega ning panustavad ka keskkonnahoidu.  Koostöös HTM on toetatud koole ja lasteaedu, kes on ühinenud rahvusvaheliste programmide ja projektidega, mis toovad keskkonnahoidlikku mõtteviisi õppeasutuse igapäevastesse tegevustesse ning aitab seda süsteemselt ja terviklikult rakendada, aidates nii kaasa vastutustundlike, keskkonda hoidvate ja väärtustavate inimeste kujunemisele. Koostööd koordineerib nn ümarlaud, kuhu kuuluvad „Roheline kool“ (Eco-Schools), millega on liitunud üle 200 kooli, lasteaia ja huvikooli; UNESCO ühendkoolide ja Läänemere projekti võrgustik, kuhu kuulub 60 kooli ja GLOBE Eesti umbes 60 kooliga. 48  Joonis 8. Roheline kool ja UNESCO ühendkoolid lõimivad keskkonnateemad õppetöösse ja tegutsevad ka igapäevaelus keskkonnasäästlikult.  Viidi läbi „Eesti õpilaste keskkonnateadlikkuse pilootuuring“10, kasutades 2022. aastal korraldatud „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu“ valideeritud küsimustikku. Ankeeti kohandati eakohaseks ning elurikkuse küsimused asendati kliimateemaga. Uuringu tulemuste põhjalik teostati faktoranalüüs ning koostati soovitused, millele edasiste tegevuste kavandamisel tähelepanu pöörata. Õpilaste keskkonnateadlikkuse pilootuuring kajastab 9. ja 12. klassi õpilaste keskkonna-, sh kliimateadlikkust.  Noorte Keskkonnanõukogu koostöö ministeeriumiga on muutunud regulaarsemaks ja sisukamaks. Noorte Keskkonnanõukogu on kaasatud kliimaseaduse töörühmadesse, nad on esinenud erinevatel avalikel seminaridel. Noorte Keskkonnanõukogu teeb koostööd Keskkonnainvesteeringute Keskuse Negavati programmiga. Samuti valiti Noorte Keskkonnanõukogu poolt noorte kliimadelegaat, kes osales koos Eesti delegatsiooniga rahvusvahelisel kliimakonverentsil.  2023. a oli Loodusmuuseumi jaoks märksõnadeks Covid-19 kriisile eelnenud külastatavuse taastumine, suur nähtavuse kasv meedias ja avalikkuses ning uue Loodusmuuseumi ehitamisega edasimineku otsuse saamine.  2023. a külastas Loodusmuuseumi 49 948 inimest, mida on eelneva aastaga võrreldes 29% rohkem. Joonis 9. Muuseumi külastajate arv MUUSEUMI KÜLASTAJATE ARV 70000 58467 60000 54691 49948 50000 38595 40000 31050 30000 24782 20000 10000 0 2018 2019 2020 2021 2022 2023  Eesti Loodusmuuseumis oli 2023. a väljas 4 püsinäitust. Ajutistest näitustest oli üleval näitus "Miski on kõigega seotud" (Peeter Lauritsa foto- ja installatsiooninäitus) ja oktoobris avati näitus „Puudega linn“, mis keskendub linnalooduse temaatikale. Näituse väljatöötamisel kasutati esmakordselt erinevaid teenusdisaini valdkonda kuuluvaid meetodeid: muuseumi külastajapersoonade kaasamine; külastajateekonna teadlik planeerimine nn „kangelase teekonna“ meetodil; eksponaatide prototüüpimine ja näituse mõju analüüs.  Sügisel korraldati iga-aastane seenenäitus, mis tähistas 61. toimumiskorda ning oli sel aastal rekordilise külastajate arvuga.  Trepigaleeris eksponeeriti 4 ajutist näitust: „Illar Muul – mees puu otsast“; „Eimar Kulli fotonäitus „Vaibarahvas““; „Händkaku salapärane elu“ ja „Uustulnukad Eesti meres“. Võrreldes varasemate aastatega toimus trepigalerii näituste sisu kureerimises edasiminek. Kui varasemalt oli tegemist peamiselt mujalt laenuks tulnud (foto)näitustega, siis 2023. a lõi muuseum omapoolse täiendava sisukihi näitusele juurde. Lisaks olid eksponeeritud muuseumikogu pärlid ja aasta tegijad. 10 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024- 03/2023%20%C3%95pilaste%20keskkonnateadlikkuse%20pilootuuring_lisaga.pdf 49  Erinevates keskkonnahariduslikes tegevustes osales 21 309 inimest, sh loodusringides oli osalemiskordi 1051.  Tööaja optimeerimiseks ja kasutajamugavuse kasvatamiseks võeti kasutusele ja arendati loodusmuuseumi vajadustele vastavaks muuseumitundide automaatne broneerimissüsteem, mis võimaldab haridusprogrammi broneerijal saada kiire ülevaade pakutavatest programmidest ning nendeks vabadest aegadest.  Muuseumis toimus 2023. aastal kokku 175 erinevat üritust, neist 132 sünnipäeva.  Vastavalt Station BMMG meediamonitooringu analüüsile oli meediakajastusi 2023. aastal kokku 709. Võrdluseks eelmised aastad: 321 (2022), 444 (2021), 672 (2020). Kajastuste arvus on toimunud tõeline hüpe ning eriti on näha kasvu venekeelse kajastuse osas. Enim oli kajastusi septembris (seenenäitus), aga ka aasta lõpus (händkakk, Kantar Emori muuseumide populaarsuse edetabeli avalikustamine, TULImusta konkursi võitmine).  Muuseumi keskseks sotsiaalmeediaks olid Facebook, Instagram ja X ning alates detsembrist lisandusid LinkedIn ja TikTok. o LinkedInil on jaanuar 2024 seisuga 8 jälgijat (konto loodud 26.12.2023), esimene postitus jõudis 42 inimeseni ja CTR oli 4,26%. o TikTokil on jaanuar 2024 seisuga 73 jälgijat ja kokku 321 like’i, kõige populaarsemal videol üle 5400 vaatamise. Kokku on seisuga detsembri lõpust jaanuari lõpuni videotel ligi 14 000 vaatamist, keskmiselt 2300 video kohta. o Jaanuaris 2024 on Facebooki lehel jälgijaid 11 694 (jaanuaris 2023 oli sama number 11 366). Facebook on keskkond, kus kasvamine on tänu algoritmidele aina keerukam, kuid siiski on viimastest analüüsidest näha, et meie postitused jõuavad suure hulga inimesteni ning kaasatavus on hea.  Eesti Loodusmuuseumi kogude töö ja loodusteaduslik tegevus hõlmab kuut valdkonda: botaanika, geoloogia, mükoloogia, zooloogia, foto- ja multimeedia ning teadusajalugu.  2023. aastal täienesid ELM kogud 5300 eksemplari võrra.  2023. aastal tegeleti kogude valdkonnas auditi järeltegevustega ja tõhustati kogude ohutust. Saadi valmis kogude kasutamise, laenu- ja proovivõtu tingimused, tõlgiti inglise keelde ja avalikustati kodulehel. Jätkati digiteerimise strateegilisema läbiviimisega. Jätkati süstemaatiliselt digikujutiste loomist, jätkus koostöö PlutoF meeskonnaga digikujutiste ülekandeks infosüsteemi sisestatud kirjete juurde. Arendati edasi digikujutiste loomise võimekust muuseumis: loodi pildistamiseks sobilik taustade ja valgustitega sein, arendati edasi digikujutise standardeid.  Tuumiktaristu toetuse abil dokumenteeriti ja konserveeriti mitmed halvas olukorras eksemplarid, sisestati suurel hulgal eksemplare, jätkati digikujutiste loomisega eksemplaridele, tõlgiti vanu etikette, monteeriti herbaarlehti.  Uue maja valguses sai suur hulk eksemplare hoiustatud uute arhiivikindlate vahenditega parimate praktikate järgi, töö jätkub edaspidigi. Viidi läbi mitmeid kogusid kolimiseks ettevalmistavaid tegevusi.  ELM töötajate poolt või osalusel valmis 2023. aastal kolm teaduslikku ja neli populaarteaduslikku artiklit.  Eesti lähiaastate üheks olulisimaks prioriteediks on rohereform, mida on võimatu edukalt ellu viia keskkonnateadlike kodaniketa. Loodusmuuseumil on plaanis luua Eestisse lisaks uuele, Põhjamaade modernseimale loodusmuuseumile ka keskkonnahariduse ja rohereformi kompetentsikeskus, mis hakkab süsteemselt ja tänapäevaseid haridusmetoodikaid kasutades looma ühtset keskkonnahariduse võrgustikku, mis on rohereformi üks peamine alustala. Loodavasse loodusmajja luuakse sünergia kodanikuühiskonna, kolmanda sektori ja ametkonna vahel, mis parandab oluliselt koostööd, seadusloomet ja üleüldist info liikumist sektori sees. Loodusmajast saab rohereformi nö tugikeskus, mille kaudu on võimalik vahendada elanikkonnale rohereformi seonduvat infot, seda energiatõhususest kuni rõivatööstuse keskkonnamõjuni. Läbi toimuvate seminaride, akadeemiate, perehommikute jne, on võimalik rohereformi ja kliima teemasid selgel, lihtsal ja arusaadaval moel elanikkonnani vahendada.  Keskkonnaportaali kaardirakenduses on üle 120 kaardikihti looduskaitse, vee, jahinduse, metsanduse, põllumajanduse, jääkreostuse ja kalanduse valdkonnast ning uusi kaarte tuleb järjest 50  juurde. 2023. aastal lisati 28 uut kihti, nendest 19 sellist, mida varem ei ole sellisel kujul avalikustatud. Lisaks EELIS-e kihtidele lisati ka metsaregistri, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Põllumajandus- ja Toiduameti hallatavaid ruumiandmeid.  Septembris korraldati üle-eestiline põhikooli õpilastele suunatud videovõistlus „Ringmajanduse meistriklass 2023“.  Seireinfo levitamine seirevideo abil (2022. aastal 6 videot, 2023. aastal 12 videot, sh 5 erinevate valdkondade aruandluse tulemuste videot). *Joonisel 2022. a andmed.  KeA keskkonnahariduse osakond on peaaegu taastanud COVID-eelse kontaktsete tegevuste mahu. Korraldame nii riiklike õppekavadega seotud aktiivõppeprogramme õpilastele kui mitmesuguseid teavitustegevusi avalikkusele. Olulisemad teemad olid ringmajandus ja kestlik eluviis, elurikkus ja selle hoidmine, toimetulek hättasattunud metsloomaga ja loodushoidlik kalastamine. Osaleme Eesti keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemi loomisel ja rakendame seda järk-järgult oma tegevustes. 51 Valdkonna peamised kitsaskohad  Valitsemisala keskkonnahariduse ja -teadlikkuse valdkonna juhtimine ja koordinatsioon ei ole praegu piisav; rollijaotustes ja tegevustes esineb kattuvusi ja killustatust – lahendus: kompetentsikeskuse käivitamine.  Mõned valdkonna arenguks vajalikud tegevused, mis peaksid olema süsteemsed, on projektipõhised ja ei ole seetõttu jätkusuutlikud – lahendus: riikliku keskkonnahariduse arendamise programmi loomine ja elluviimine.  KeA keskkonnahariduse osakonna töötajate arv väheneb, teavitustegevusteks mõeldud eelarve väheneb. Osakonnal on palju erinevaid töölõike, mis vajavad erinevat liiki pädevust. Kogu valdkonda on ees ootamas muudatused seoses keskkonnahariduse kompetentsikeskuse loomisega. See toob kaasa töö ümberkorraldamise, aga veel pole teada, mis ulatuses.  KIKi keskkonnateadlikkuse programmi vahendite vähendamise tõttu olime sunnitud vähendama õppeprogrammide toetust, mistõttu vähenes programmide arv ja ka keskuste tulu – lahendus: mitteformaalse keskkonnahariduse võrgustiku reform.  Seiretööde ja seirevõrgu alarahastamine takistab mitmete programmi tegevuste eesmärki saavutamast. Ilma põhjaliku seireta on raske hinnata keskkonnaseisundit erinevates valdkondades (vesi, liikide mitmekesisus, metsa seisund, jne). Täna ei ole tagatud riikliku seirekava täismahus rakendamine, mitmed seired jäävad teostamata või teostatakse väiksemas mahus. Tihti leitakse lahendusi erinevate projektide näol, mis omakorda tekitab juurde halduskoormust ja ebakindlust jätkusuutliku seire korraldamisel. 3. Kliimaministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevus keskkonnapoliitika kujundamisel Kliimaministeeriumile eraldatud riigieelarvelise teadusarendustegevuse rahastu eesmärk on tagada valdkondliku poliitikakujunduse teaduspõhisus. 2023. aasta juulis loodud Kliimaministeeriumi juhtida olid lisaks keskkonnakaitse- ja kasutuse programmile, transpordi ja liikuvuse, ehituse ning energeetika ja maavarade programmid. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse liikusid optimaalse kalapüügikoormuse ja jätkusuutliku kalavarude kasutamisega seotud teadusuuringud. Kliimaministeeriumi sihtotstarbeline teadus-arendustegevuse eelarve koosnes kahest komponendist. Keskkonnaministeeriumile eraldatud vahendid 2023. aastaks oli 1,2 mln eurot ning 52 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist energeetika, maavarade, liikuvuse ja ehituse valdkondadega kaasa tulnud teadus-arendustegevuse vahendid 480 000 eurot. Siseriikliku teadusarendustegevuse koordineerimine, korraldamine ja nõustamine 2023. aastal oli erinevas faasis olevate teadusuuringute ja teadus-arendustegevust toetavate tegevuste rahaline maht Kliimaministeeriumis 1,4 mln eurot. Töös oli 21 teadusuuringut; teadus- arendustegevust toetavate tegevuste loetelus olid peamiselt konverentside ja koolituste läbi viimine ning ekspertide konsultatsioonid. Kõige mahukamad olid metsade kaitse ja metsanduse arengut suunavate projektide ning merekeskkonna kaitse ja kasutamisega ning meremajandusega seotud teadusuuringute portfellid. Metsanduse valdkonnas uuriti metsakasvukohtade peamiste puuliikide aklimatiseerumisvõimet tuleviku kliimaga, kuivendatud metsade süsinikuringet ning alustati uue metoodika väljatöötamisega SMI mudelite koostamiseks. Merekeskkonna kaitse valdkonnas uuriti Natura2000 alade mereelupaikade seisundit, mere põhjasetetest eralduva toitainete reostuskoormuse ja sisekoormuse osakaalu Eesti mereala erinevates allbasseinides ning merre lubatavate reostuskoormuste piire. Meremajanduse poolel uuriti laevanduse konkurentsivõimet, teadlaste abi kasutati väikesaarte parvlaevade prototüübi ja laevaremondi keskuse toimimismudeli väljatöötamisel. Põllumajanduse mõju veekeskkonnale oli seotud kahe nitraaditundlike alade uuringuga. Esimene neist uuris meetmete rakendamise mõju pilootpiirkonnas ja teise projekti raames töötatakse välja metoodika nitraaditundlike alade nimistu muutmiseks. Pinnavee seisundi hindamissüsteemi arendamise ja kaitse valdkonnas alustati kalastikuliselt väheoluliste vooluveekogumite määramise metoodika väljatöötamist. Looduse- ja liigikaitse poolel lõppes uuring Euroopa naaritsa populatsiooni seiremetoodikate kohta ning ette valmistatakse taimekaitsevahendite mõju uuringut erinevatele liigigruppidele. Kiirgusohutuse valdkonnas olid uuringud ja ekspertide konsultatsioonid seotud peamiselt tuumajaama eeluuringu ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega. Kemikaalipoliitika kujundamisega seoses uuriti siseriiklikku kemikaalivaldkonna korraldust. Ringmajanduse arengusuundade määratlemiseks alustati uuringut tekstiilijäätmete ringlussevõtu tehnoloogiate kohta. Ehituse- ja elukeskkonna valdkonnas valmistati ette kahte uuringut. Tänavaruumi giidi raames luuakse uus teadmine, millised on Eesti konteksti sobiva, kvaliteetse ruumi põhimõtteid. Eluasemeturu uuringu sihiks on eluasemeturu analüüsimetoodika väljatöötamine. Maavarade valdkonnas alustati rohereformi kontekstis kriitiliste ressursside uuringuga. Riigikantselei konkurentsipõhisest teadus- arendustegevuse taotlusvoorust rahastuse saanud suurprojektid Kliimaministeeriumis Kliimaministeeriumi ja tema allasutustes teostatakse kahte suurprojekti. „EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise teaduspartnerluse raamleping ülikoolidega“ , mille raames hangitakse kliimaeesmärkide elluviimiseks vajalikke uuringuid ja konsultatsioone koos Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumiga. Kliimaministeeriumi eelarve uuringuteks on 363 034 eurot. „Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringu“ sihiks on välja selgitada parim võimalik tehnoloogia Eesti fosforiidi ja kaasnevate ressursside tööstuslikuks väärindamiseks. Projekt kestab 3 aastat, eelarve on 6 072 000 miljonit eurot. Ellu viib Eesti Geoloogiateenistus. 53  2023. aastal osutus konkurentsipõhises voorus edukaks Kliimaministeeriumi, Regionaal-ja põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri poolt esitatud taotlus „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“. Uurimisprogrammi elluviimiseks eraldati Kliimaministeeriumile 5,7 miljonit eurot. Projekt kestab neli aastat, elluviija on Keskkonnaagentuur, koos Kliimaministeeriumiga; partner Regionaal- ja põllumajandusministeerium. Rahvusvahelise teadusarendustegevuse koordineerimine, administreerimine ja sihtfinantseerimine oli peamiselt seotud Euroopa horisondi algatustega ning ja JPI Oceans projektidega. Kliimaministeerium toetab vastavalt teaduspartnerluste osaluskavale Eesti teadlaste osalemist kümnes rahvusvahelises teadusprojektis. 2023. aastal oli kohustuste eelarveline maht seoses käimasolevate projektide ja ettevalmistatavate ühiskonkurssidega 429 900 eurot. Eesti teadlased osalesid Euroopa horisondi partnerlustes ehk suurtes rahvusvahelistes projektides metsanduse (ForestValue, ForestValue2), looduskaitse (Biodiversa+) ja kemikaaliriskide hindamise (PARC) valdkondades. Merekaitse (Sustainable Blue Economy) partnerluse ühiskonkursse valmistatakse ette. Seoses Kliimaministeeriumi moodustamisega lisandusid energeetika ja linnakeskkonna temaatilised teaduspartnerlused Clean Energy Transition (CET) ja Driving Urban Transitions to a sustainable future (DUT). Samuti toetati Eesti teadlaste osalemist JPI Ocean RESPONSE ja ANDROMEDA projektides, mis uurisid mikro- ja nanoplasti mõju mereelustikule ning töötasid välja analüüsimetoodikad nano- ja mikroplasti seiramiseks merenduskeskkonnas. Kliimaministeeriumi haldusala teadusarendustegevusest Kliimaministeeriumi haldusalas läbi viidud teadusuuringute kohta koguti sisendit nii valitsusasutustest, hallatavatest asutustest kui riigi osalusega siht- ja tulundusasutusest ning äriühingutest. Suurim teadusuuringute rahastaja on Keskkonnainvesteeringute Keskus SA. Keskkonnaprogrammi kaudu on 2023. aastal ülikoolide teadusarendustegevust toetatud mahus 3 265 265 eurot. Suurimad väljamaksed olid ringmajanduse (770 317 eurot), veekaitse (696 464 eurot) ja elurikkuse kaitsega (518 532 eurot) seotud teadusarendustegevusele. Neile järgnesid metsanduse suunamise (424 642 eurot), merekeskkonna kaitse (418 692 eurot) ja kliimaga kohanemisega (295 287 eurot seotud teadusarendustegevus. Samuti on KIK vahendanud välisabi (EMP), millest elurikkuse tagamise seotud projektidele tehtud väljamaksed olid 2023. aastal olid kokku 209 408 eurot (TÜ, EMÜ). Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) teadusarendustegevuse kulud seoses uute perspektiivsete maavarade ja energiaallikate uuringutega oli mahus 1 494 116 eurot. Keskkonnaagentuuri suurimad teadusprojektid olid seotud elurikkuse tagamise, merekeskkonna kaitse, veekaitse ning metsanduse arengu suunamisega ( väljamaksete maht 480 767 eurot). Keskkonnaameti teadusarendustegevus keskendus andmepõhise aruandluse ja kestliku kalanduse edendamisele ning põhjaveemudelite arendamisele. Kasutati nii riigieelarvelisi kui välisvahendeid mahus 410 790 eurot. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) teadusarendustegevus koostöös TÜ ja EMÜga keskendus metsade tervise ja kliimaga kohanemise küsimustele (409 811 eurot). Transpordiameti tellimusel viisid teadusuuringuid läbi TALTECH ja T-Konsult OÜ geosünteetika ja katendikihtide osas ning raskeveokite koormuste mudeldamist (maht kokku 130 150 eurot). 54  Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ oli edukas välisprojektides osalemises, Euroopa horisondi ja struktuurivahendite abil ellu viidud teadusarendustegevusega seotud väljamaksed olid mahus 162 225 eurot. Kliimaministeeriumi valitsemisala äriühingud viisid teadusuuringuid läbi ka omavahendite arvelt. Saarte Liinid OÜ teadusarendustegevus (Läänemere veetaseme ja lainetuse uuringud, ilmunud on kaks teadusartiklit) toimus koostöös Tallinna Tehnikaülikkooliga (väljamaksed 46 200 eurot). AS Elering teadusarendustegevuse eesmärgil telliti TALTECHilt riski- ja seisundipõhise varahalduse põhimõtete väljatöötamine (maht 123 300 eurot). Teadusarendustegevuse kogumaht Kliimaministeeriumi haldusalas 2023. aastal oli kokku 8 023 743 eurot. GBAORD kategooriates jagunesid tegevused nelja peamisesse valdkonda: maakoore, hüdrosfääri ja atmosfääri uuringud ja kasutamine (1 494 116 eurot); keskkonnakaitse (5 235 341 eurot); transport, telekommunikatsioon ja teised infrastruktuurid (504 769 eurot) ja Põllumajandus, metsandus, kalandus (789 517 eurot). 4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine Esialgne Lõplik Täitmine Täitmine KESKKONNAKAITSE JA -KASUTUSE PROGRAMM eelarve eelarve tuhat € (%) tuhat € tuhat € KULUD -199 038 -593 445 -137 586 23,2% Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -35 405 -433 604 -12 830 3,0% Kulud -35 405 -433 604 -12 830 3,0% Õhukvaliteedi parendamine -13 390 -6 376 -4 634 72,7% Kulud -13 390 -6 376 -4 634 72,7% Kiirgusohutuse tagamine -1 811 -2 471 -2 406 97,4% Kulud -1 811 -2 471 -2 406 97,4% Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -19 698 -11 873 -11 413 96,1% Kulud -19 698 -11 873 -11 413 96,1% Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -1 023 -4 467 -2 276 50,9% Kulud -1 023 -4 467 -2 276 50,9% Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -3 458 -3 207 -2 250 70,2% Kulud -3 458 -3 207 -2 250 70,2% Jäätmemajanduse korraldamine -11 352 -7 202 -5 697 84,3% Kulud -11 352 -7 202 -5 697 84,3% Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -2 322 -2 179 -1 935 88,8% Kulud -2 322 -2 179 -1 935 88,8% Merekeskkonna kaitse suunamine -3 404 -4 638 -3 087 66,6% Kulud -3 404 -4 638 -3 087 66,6% Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -35 682 -39 613 -27 755 70,1% Kulud -35 682 -39 613 -27 755 70,1% 55  Elurikkuse kaitse tagamine -22 408 -24 265 -18 522 76,3% Kulud -22 408 -24 265 -18 522 76,3% Metsanduse arengu suunamine -13 319 -14 501 -13 203 91,1% Kulud -13 319 -14 501 -13 203 91,1% Maatoimingute korraldamine* -11 299 -12 740 -8 411 66,0% Kulud -11 299 -12 740 -8 411 66,0% Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine* -12 642 -9 857 -9 736 98,8% Kulud -12 642 -9 857 -9 736 98,8% Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 663 -5 979 -5 409 90,5% Kulud -4 663 -5 979 -5 409 90,5% Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -7 162 -11 299 -8 022 73,5% Kulud -7 162 -11 299 -8 022 73,5% *01.07.2023 liikus Maa-amet ReMi valitsemisalasse sh kaks programmi tegevust. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuste eelarve 593,4 mln eurot. Võrreldes esialgse eelarvega oli muutus 398,2 mln eurot. Eelarve suurenes põhiosas CO2 heitmekvoodi müügitulude arvelt. Programmi eelarve alatäitmist mõjutab oluliselt nende vahendite alakasutus 2023. aastal. Riigieelarvest eraldatud vahenditest programmi tegevustes kasutamata jäänud jääkidest olulisemad on:  7 980 027 eurot iga aastaselt keskkonnatasude seaduse § 56 alusel Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eraldatavad vahendid keskkonnaprogrammi elluviimiseks. Põhjendus: KIK toetuste eelarved avati 2023. aasta rahastusotsuste alusel, kuid projektide elluviimise pikkus (väljamaksed saajatele) on kuni kolm aastat.  4 540 169 eurot reoveepuhastuse ja joogiveevarustuse tegevustoetuse jääk (objektikood IN050410), mille osas on KIK-l kohustused võetud (avatud taotlusvoorude tulemusel toetuse saajatega lepingud sõlmitud), kuid projektide elluviimine ehk tekkepõhine kulu tekib 2024. aastasse.  1 916 339 eurot Keskkonnaameti tegevuskulude jääk, mida kasutatakse VMK 2022-2027 meetmeprogrammist tulenevateks vajadusteks: uuringu läbiviimine Võerdla kogumi hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamise lahenduste hindamiseks ja elupaikade taastamiseks; operatiivseire korraldamine 2023 keskkonnaloa nõuete täitmise tagamine ja veekogumite seisundi hindamiseks; hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus luuakse põhjavee mudel põllumassiivide läheduses paiknevatele puurkaevude piirkonnas, kus on nitraatide ja pestitsiidide kasvusuundumused. 2023. aastal tellitud töö „Maaparandussüsteemide negatiivsete keskkonnamõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamiseks normtehnilise väljundi koostamine“ eest tasumiseks. 2023. aastal tellitud töö „Maaparandussüsteemide negatiivsete keskkonnamõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamiseks normtehnilise väljundi koostamine“ eest tasumiseks. 2024. aastaks muudeti loomakahjude hüvitamise määrust seoses eelarvevahendite nappusega ja loobuti hanekahjude hüvitamisest alates 2024. aastast, 2023. aastal tekkinud kahjud ja ennetustööd hüvitatakse veel eelmise korra kohaselt 2024. aastal. Järelevalve täiendavad tegevused - Põhjaranna tee 8 asendustäitmine jms.  1 100 044 eurot Keskkonnaagentuuri tegevuskulude jääk seoses Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuse edasilükkunud töödega, reaalajamajanduse tööde lõpetamine ja mereseire lepingute täitmine jäi 2024. aastasse. 2023. aasta veeteemaliste lepingute lõpetamine lükkus 2024. aastasse, sh jääki kasutatakse ka LIFE IP Ida-Viru projektis paisude lõhkumise omaosaluse kuludeks. 56   500 025 eurot Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid IT vajaku kompenseerimiseks (objektikood SR050071). Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (KeMIT) arendusprojektide elluviimine toimub vastavalt projektiplaanides kokkulepitule ning vahendid kasutatakse ära 2024. aastal, kuna finantsvahendite eraldamise kinnituse saamise järgselt (kevad 2023) alles alustati tegevustega ning alustatud projektide tähtajad langevad 2024. aastasse.  181 817 eurot teaduspartnerluse raamlepinguks eraldatud vahendite jääk (objektikood SR050177), mille osas tegevused lükkusid 2024. aastasse.  105 008 eurot Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid avaandmete direktiivi rakendamiseks eraldatud vahendid (objektikood SR00079). Kõiki vahendeid ei jõutud 2023. aastal kasutada, vahendid kasutatakse ära 2024. aastal.  97 756 eurot omandireformi reservfondist eraldatud vahendid (objektikood OR050187). OR objekti kasutamata eelarve on ülekantav kuni tegevus on ellu viidud. 2023. aasta tööd teostati planeeritud mahus ning üle viidav eelarve on planeeritud 2024. aastal tööde teostamiseks. Hetkel kulgevad tööd kokkulepitud ajaraamis vastavalt Maa-ameti vajadustele. Lisa 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse Kliimaministeeriumi printsiip on, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse. Elurikkuse kadu mõjub hävitavalt nii loodusele, inimestele, kui kokkuvõttes majandusele. Elurikkuse hoidmine ja võimalusel looduse taastamine astuvad ühte jalga kohanemisel kliimamuutustega. Elurikkuse säilitamine on oluline instrument kõigis poliitikavaldkondades. Keskkond on inimõigus, seega ülemaailmselt ning ka Euroopa Liidu siseselt on üha enam vajalik vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetele – hoogustuv rohepööre, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilitamine, kliimamuutused ja nendega kohanemine. Eesti on nõustunud EL looduse taastamise määruse eesmärkidega, kuigi Eesti looduse olukorda võib hinnata Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks, on siiski ligi poolte ohustatud liikide ja elupaikade seisund ka Eestis ebasoodne. Ökosüsteemide taastamine ja elurikkuse kao peatamine on Euroopa roheleppe nurgakivi. Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal on 57% (mõõdetakse iga kuue aasta järel), mis on soovitud sihttasemel. Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on ka summaarne kasvuhoonegaaside koguheide. Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri11 2022. aasta andmete järgi oli kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus 14,3 miljonit tonni CO2- ekvivalenti. 2022.a heide võrreldes 2021.a suurenes, põhjuseks põlevkivi kasutamine energia ja soojatootmises. 2020.a aastal oli koguheide oodatust madalam pandeemia tõttu. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 65% võrra. Arvestades ka LULUCF sektorit, on koguheite vähenemine 59%. Olemasolevad poliitikad ja meetmed on selgelt ebapiisavad erinevate kliimapoliitika õigusaktide kohaste eesmärkide täitmiseks ning riigi pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seetõttu on vaja rakendada täiendavaid meetmeid kõikides sektorites. 2023. aasta septembris algatati kliimakindla majanduse seaduse välja töötamise protsess, mille eesmärk on mh vaadata üle õigusraamistik Eesti 2030. aasta kliimaeesmärkide täitmiseks ning kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks ja panna paika peamised põhimõtted, mida on vaja nende eesmärkideni jõustamiseks. 2023. a veebruaris kiitis Riigikogu heaks „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muudatused. Ressursitootlikkus 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga veidi vähenes (2022. aasta tase 0,69 €/kg), kuid 2022. aasta eesmärk on sellele vaatamata täidetud. Tulenevalt ebakindlast majandusolukorrast, mida on 11 2022. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (Kasvuhoonegaasid Eestis | Kliimaministeerium) 57 põhjustanud COVID 19 pandeemia ning Venemaa agressioon Ukrainas, on vähenenud kindlus ressursitootlikkust suurendavate investeeringute tegemiseks. Negatiivne mõju on ilmnenud projektide tähtaja pikendamises, tarneahelate pikenemises, turundustegevuste ära jäämises või edasilükkumises. Samas võib tõdeda, et ressursitootlikkus on pikemat perioodi vaadeldes paranemas. Perioodil 2013-2022 on Eestis ressursitootlikus suurenenud 32% (2013=100%), millega oleme ressursitootlikkuse suurenemisega Euroopa Liidus Iirimaa järel teisel kohal. 2023. aasta eesmärgi saavutamine selgub 2025. aasta alguses. Lähiaastate fookuses on olnud ja püsib seal jätkuvalt jäätmevaldkond ning selle reformimine – jäätmereform. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber selliselt, et tagada materjaliringsus ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks kohustuslikud sihtarvud. Lähiaastatel on lisandumas Eestile mitmed kohustused seoses lisanduvate nõuete ja sihtarvudega uutele jäätmeliikidele (nt tekstiilijäätmete kogumine ja ringlussevõtt, sihtarvud biojäätmete valdkonnas, nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega kaasnevad kohustused, pakendi- ja pakendijäätmete määruse jõustumine jne) ning seega tuleb ümber korraldada ka Eesti jäätmemajandus. Lisaks on välja töötatud uus jäätmearuandluse kontseptsioon ja selle rakendamise kava. Jäätmeteke on viimastel aastatel pöördunud kasvutrendi ja kuigi 2022. aastal toimus võrreldes 2021. aastaga teatav jäätmetekke langus, siis eeldatavalt (jäätmestatistika 2023. aasta kohta on koondamisel ja selgub 2025. aasta alguses) ei saavutatud 2023. aasta jäätmetekke vähendamise eesmärki (2022. aasta tase: 4585 kg/in/a vs kavandatud 3530 kg/in/a). Suurenenud jäätmeteke on osaliselt tingitud teatud tüüpi jäätmete kasvust (nt ehitus-lammutusjäätmed, pinnase- ja tööstusjäätmed), kuid teisalt ei ole seni rakendatud jäätmetekke vähendamise tegevused veel oma täit mõju saavutanud. Jäätmetekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sh KOVde nõustamine, ekspertide koolitamine, toetusmeetmed) ja uuendatud õigusakte. Samas on oluline ka inimeste teadlikkuse suurendamine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks. 2023. aastal valmis Riigi jäätmekava 2023-2028, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul. Tähelepanu all on ka veekaitse. Vastavalt 2022. a veekogumite seisundihinnangutele on 51% pinnaveekogumitest ja 74% põhjaveekogumitest heas seisundis. Seisundi paranemist paraku näha ei ole. Reostuse vähendamist ja vete seisundi parandamise meetmete rakendamist takistab ressursside puudus, puudu on nii inimesi kui raha uuringuteks ja teadus-arendustegevusteks ning investeeringuteks. 2023. aastal võeti vastu uus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse tervik tekst, seaduse tasandil sätestati detailsemalt veehinnastamisega seotud küsimused, mh loodi alus ka selleks, et veehinna määramisel saab aluseks võtta ka veeressursi kaitse vajadust. 2023. a suvel käivitus veereformi teekaardi koostamine, mille eesmärgiks on 2025. a juuniks välja töötada strateegia, kuidas tagada vee- ettevõtluse jätkusuutlikkus ja mõistlik veeteenuse hind. 2023 lõppesid Purtse ja Erra jõe jääkreostuse likvideerimise tööd. Ligi 27 mln euro eest sai Purtse jõe valgalal põlevkivitööstuse jääkidest puhtamaks kokku 18 kilomeetrit jõesängi. Meie eesmärk on, et iga inimese hoiakud ning käitumine lähtuvad keskkonnahoidlikkusest. Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti peitub teadlikes ning ka teadlikult oma käitumist muutvates kodanikes. Üldine keskkonnateadlikkus on aasta-aastalt suurenenud (keskkonnateadlikkuse indeks oli 2022. a 41,6%, uus uuring viiakse läbi 2024. aastal), paranenud on nii hoiakud kui inimeste käitumine. Üheks eelduseks, et hinnata tänast olukorda ning mõõta tegevuste mõju, on kvaliteetsed andmed. Keskkonnaandmete valdkonna arendamisel, nende kvaliteedi tõstmiseks ja kättesaadavuse parandamiseks, on käivitunud mitmeid siseriiklikke ja ka rahvusvahelisi algatusi, sh tuleb arendada seirevõimekust, uuendada seireseadmeid ning leida uuenduslikke viise keskkonnaseire teostamiseks. Taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning energiajulgeoleku tagamisel on oluline leida võimalused loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimiseks pakkudes keskkonnaalast infot ja ekspertiisi. 58 Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt-uudised/ministeeriumi-tutvustus/tegevuspohine- eelarve 59  KINNITATUD regionaalministri 18.06.2024 käskkirjaga nr 187 Lisa 3 Transpordi tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruanne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2022 Kliimaministeerium, 2024  2 Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo 3 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud 4 3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 5 4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs 5 5. Hindamised ja tõhustamiskavad 13 6. Programmi üldinfo 13 7. Programmi mõõdikud 14 8. Programmi olukorra analüüs 17 9. Programmi tegevuste täitmise analüüs 26 10. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine 30 11. Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse 33  3 1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond: Transport Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Eesti 2035 siht: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Tulemus- Programm, sh vastutavad (valdkonna arengukavad, poliitika valdkond ministeeriumid põhialused jms) Transport  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021– Transpordi konkurentsivõime ja 2035 (edaspidi TLAK)1 liikuvuse programm aastateks 2 2023–2026  Meremajanduse valge raamat 2022–2035  Riiklik Lennundusohutusprogramm3  Liiklusohutusprogramm 2016–20254 Vastutaja(d): Kliimaministeerium  Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist alates 1. juulist 2023 suunav tegevuskava aastateks 2021–20285 (eelnevalt Majandus- ja  Riigiteede teehoiukava 2023–20266 Kommunikatsiooniministeerium)  Veetee hoiukava 2023–2026 7 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium alates 1. juulist 2023 (siseriikliku ühistransporditeenuse osa) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenused) Transpordi tulemusvaldkonnas on üks arengukava TLAK, mida viidi 2023. aastal ellu veel ühe programmiga – Transpordi konkurentsi ja liikuvuse programmiga (2023–2026), mis kinnitati 2023. aastal. Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Programmi periood kestab neli aastat. Transpordi tulemusvaldkonna programmide planeerimistasandites tehakse 2023. ja 2024. aasta võrdluses olulisi muudatusi. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega8 korraldati senine Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks ja Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks, kus Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded liikusid Rahandusministeeriumilt üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja siseriikliku ühistranspordi koordineerimine Regionaal- ja 1 https://www.KliM.ee/media/6865/download 2 https://www.KliM.ee/media/8055/download 3 https://transpordiamet.ee/media/1277/download 4 https://transpordiamet.ee/ohutus-ja-jarelevalve/liiklusohutus/liiklusohutusprogramm 5 https://www.KliM.ee/media/6948/download 6 https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 7 https://www.KliM.ee/media/8425/download 8 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678- 4dc8e39be9bd ja https://kliimaministeerium.ee/media/10434/download  4 Põllumajandusministeeriumile ning transpordi teemad üldiselt Kliimaministeeriumisse, siis sellest tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisala ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Ministeeriumide ümberkorraldamisel korraldati ümber ka ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Sellest tulenevalt on perioodil 2024—2027 transpordi tulemusvaldkonnas kaks tegevuspõhise riigieelarve programmi, mis koostatakse TLAK-i üldeesmärgi elluviimiseks: 1) Transpordi ja liikuvuse 9 programm (kliimaministri vastutusala), mis hõlmab kõikide liikumisviiside planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist; 2) Ühistranspordi 10 programm (regionaalministri vastutusala), mis hõlmab ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 1.Tulemusvaldkonna mõõdikud Eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, kestlikud, kiired ja mugavad liikumisvõimalused Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed 2021 2022 2023 2023 2024 203511 Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole võrra kolme 55 55 55 44 42 30 aasta keskmisena12 Liikluses raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra 360 367 395 316 309 187 kolme aasta keskmisena13 2 357,73 kt 2437,94 kt Transpordi CO2e heite CO2 ekv CO2 ekv 2243 kt 2270,8 1700 kt vähenemine 700 kt võrra (2023.a (2024.a - CO2 7 CO2 CO2 inventuurist inventuuri võrreldes 2018. aastaga14 2021.a st 2022.a ekv ekv ekv kohta) kohta) 9 Liikuvus on laiem mõiste ning ühistransport ja selle korraldus on vaid osa liikuvusest. Liikuvust defineeritakse laiemalt kui liikumisvõimalust ja võimalust jõuda ühest kohast teise, kasutades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks üht või mitut transpordiliiki, sealhulgas arvestades mitmekülgset inimeste ja kauba liikuvuse korraldamist majanduslikult, sotsiaalselt ning keskkondlikult jätkusuutlikul moel. 10 Ühistransport ehk ühisveondus on siseriiklik regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele kasutamiseks. Ühistranspordiks ei loeta taksot, renditud autot ega tellitud bussi. Ühistranspordiga saab liigelda nii õhus, maal kui ka vees. Enamik ühistranspordist toimib sõidugraafiku alusel. Ühistransporti kavandatakse ja korraldatakse vastavalt nõudlusele, soodustades seeläbi ühissõidukite eeliskasutamist ning vähendades ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi transpordile, energiale ja taristule. 11 TLAK 2035. aasta mõõdikud, sh „Transpordi CO e heite vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“, mis on ka „Eesti 2 2035“ mõõdik 12 Allikas: https://transpordiamet.ee/liiklusonnetuste-statistika 13 Allikas: Transpordiamet (TRAM) 14 Allikas: https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kasvuhoonegaasid#kasvuhoonegaaside-in ja EKUK  5 Suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu all (500 ja enama 25 23 31 20 40 360 kogumahutavusega) Allikas: Kliimaministeerium Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes 29% 22% 16% 23% 24% 40% maanteetranspordiga15 Suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu 32 33 44 25 45 50 Allikas: AS Tallinna Lennujaam 3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine, tuhat eurot Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kulud -621 927 -683 769 -527 711 *Täitmise selgitusi vt ptk Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi „Ruumi ja liikuvuse“ all kajastatud muutuste elluviimisse. Transpordi tulemusvaldkonna suuremad väljakutsed on sektori CO2-heitkoguste vähendamine, TEN-T põhivõrgu maanteede, sadamate kaldataristu (tulenevalt kliimapaketist) ja Rail Baltic raudteetrassi väljaehitamine, Eesti-sisese raudteevõrgustiku elektrifitseerimine, kaubatranspordi viimine maanteelt raudteele ning kogu transpordi toimepidevuse tagamine läbi rohetehnoloogiate kasutuselevõtu ja digitaliseerimise. Kõikide nõuetele vastavad tingimused peavad olema saavutatud aastaks 2030, mis eeldab järgmise kuue aasta jooksul väga suuri investeeringuid nii taristusse, veeremisse, kui ka kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Eesti eesmärk on vähendada transpordist tulenevat KHG heidet 2030. aastaks 24% võrreldes 2005. aastaga. See on märkimisväärne väljakutse, arvestades, et transpordisektori heitkogused olid 2022. aastal suuremad kui 2005. aastal ja üle 90 % pärines maanteetranspordist. Aruande koostamise hetke prognoosi kohaselt TLAKis püstitatud CO2 vähendamise eesmärki olemasolevate meetmetega ei saavutata. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for 55“ raames Eestile võetud CO2 heite vähendamise kohustus proportsionaalse sektorite jaotuse korral on Transpordi ja liikuvuse arengukavaga võetud eesmärgist veelgi kõrgem (tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks). Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030 15 Allikas: Statistikaameti tabel TS121: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__transport__transpordi-uldandmed/TS121  6 transpordisektori heide ca 2089,23 kt CO2 ekv (eelmise aastaga võrreldes on prognoosides toimunud muutused halvenemise poole). Transpordisektori CO2 heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset kohustust hakata soetama kauplemisturult CO2 ühikuid, mis on lisakoormus eelarvele olukorras, kus on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks. Joonis 1. Eesti autopark on suhteliselt vana ja uutel autodel on kõrge CO2 emissioon A. Age distribution of passenger cars B. Average CO2 emissions per km from new 2021 Grammes of passenger cars Less than 2 years From 2 to 5 years % From 5 to 10 years From 10 to 20 years CO2/km 2021 100 150 80 100 60 40 50 20 0 0 FIN LTU LVA HUN FRA DNK SWE DEU LUX POL SVN CHE NLD GBR EST NOR BEL FIN ITA NLD FRA LUX LTU NOR HUN SWE DNK DEU SVN BEL POL SVK LVA EST EU27 Allikas: Eurostat (road_eqs_carage, sdg12_30), OECD “Eesti majandusülevaate eelnõu” Heitkoguste vähendamise tempo kiirendamiseks tuleb parandada transpordi energiatõhusust ja vähendada heitemahukust. Ökonoomsem ja väiksem autopark aitaks sellele kaasa. Uuringud näitavad, et transpordi sektoris CO2 eesmärke ei ole võimalik täita ilma maksupoliitika muudatusteta (tarbimismaksud, mis motiveerivad inimesi valima säästvat ühistransporti või keskkonnasõbralikumat autot), aga ka üldise paradigma muutuseta. Selleks, et paradigma muutust säästva liikuvuse või üleüldiselt kestlike valikute kasuks suunata, tuleb nügida inimesi nende mugavustsoonist välja astuma ja suunata neid tegema kestlikke valikuid, luues selleks eeldused (nt rattateede arendused, kiiremad rongiühendused jne) ning tegeleda järjepideva teavitustööga. Selleks, et muutused oleksid piisavalt kiired ja efektiivsed, on omakorda vaja kogu riigisektori, aga ka KOVide, haridusasutuste, meedia jt ühist ja järjepidevat jõupingutust inimeste teadlikkuse tõstmisel pikema ajaperioodi jooksul. Näidata riigiasutuste, -äriühingute ja KOVide positiivset eeskuju, toetada ja juhendada inimesi säästlikumate valikute tegemiseks.  7 Joonis 2. Uute autode maksustamine Eestis ei ole seni olnud seotud nende keskkonnamõjuga Võrdlev ülevaade eri tüüpi autode maksustamise komponentidest valitud OECD riikides, 2022. a EUR Selling price VAT Registration tax Bonus/Malus Other Total 120000 100000 80000 60000 40000 20000 0 -20000 EST FIN FRA LVA IRL EST FIN FRA LVA IRL EST FIN FRA LVA IRL EST FIN FRA LVA IRL Electric SUV Hybrid sedan Electric Sedan Fuel 4X4 pickup Märkus: selle graafiku eesmärk on võimaldada võrrelda valitud liikmesriikide maksustamistaset ja mitte kajastada tegelikke kohalikke turuhindu. Seetõttu eeldatakse maksude taseme riikidevaheliste võrdluste hõlbustamiseks käesoleva tabeli puhul, et sõidukite müügihind enne maksude mahaarvamist on kõigis riikides sama. Riikide võrdlemise hõlbustamiseks on autod jagatud nelja kategooriasse, mida peetakse tüüpilisteks autodeks: elektriline maastur, hübriid-sedaan, elektriline sedaan ja kütuse 4X4 pikap. Allikas: OECD “Eesti majandusülevaate eelnõu”, OECD tarbimismaksu suundumused 2022. aastal. Põhiline murelaps transpordis on jätkuvalt maanteetransport, mis moodustab ca 97% kogu sektori KHG heitkogusest. Kuigi sõidukid muutuvad ökonoomsemaks (kütuse tarbimine L/100km väheneb), siis sõidukite läbisõit suureneb aga kiiremini ning samuti eelistatakse jätkuvalt suuremate mootoritega sõidukeid. Ca 50% Eesti teetranspordi läbisõidust toimub Harjumaal (sellest omakorda poole moodustab Tallinn). Tallinnas on keskmise sõidu pikkus ca 3 km, mis tähendab, et pole mugavaid alternatiive liikumiseks, kuigi leibkonna transpordikulud on suurenenud (või tähtsustatakse enam aega, kui rahalist kulu). Liikumiste parandamiseks ehitatakse Tallinnas, Tartus ja Pärnus aastatel 2024–2029 välisvahendite toel uusi jalg- ja jalgrattateid (Tallinnas ka uusi trammiteid), et säästvat liikuvust soodustada ja luua eeldused inimestele auto asemel säästvaid liikumisviise kasutada. Kui inimesed asendaksid päevas vähemalt ühe 3 km autosõidu säästva liikumisviisiga, oleks märgatav muutus KHG heitmete vähenemises. TLAKi meetmetest ei ole näiteks rakendatud muudatusi aktsiisipoliitikas (aktsiiside loogika ümber korraldamist selliselt, et nende määrad sõltuksid kütuste energiamahukusest ja eriheitest), ning kaubaveo liikumist maanteelt raudteele pole oodatud mahus toimunud. Eesti õigusesse on üle võetud Direktiiv 2022/362, millega on ajakohastatud ja täiendatud varasemat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest. 1. jaanuaril 2024. a. jõustunud liiklusseadusega suurendati ja diferentseeriti teekasutustasu määrasid, misjärel saastavamad ja raskemad veokid maksavad proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavamad sõidukid Tasumäärade tõstmisel eeldatakse, et vähenevad Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused eeldatavalt umbes 2,41 kt võrra 2024−2025. aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused oleksid jäänud kehtinud tasemele.  8 Joonis 3. Autode ja raudteede elektrifitseerimise tase on madal A. Share of electric vehicles B. Share of electrified railway tracks % 2022 or latest year available % 2022 or latest year available 20 5.0 100 4.5 90 4.0 80 3.5 70 3.0 60 2.5 50 2.0 40 1.5 30 1.0 20 0.5 10 0.0 0 ITA IRL GBR FIN NOR LTU LVA FRA POL CZE DEU CHE LUX NLD EST SVN SWE EU27 IRL GBR GRC FIN ITA LTU LVA HUN EST CZE POL SVN FRA ESP LUX PRT SWE Allikas: Eurostat (road_eq_carpda, RAIL_IF_TRACKS), OECD “Eesti majandusülevaate eelnõu” Vaatamata riigi kompaktsele geograafilisele piirkonnale on elektrisõidukite osakaal üks väiksemaid ELis. Raudteetranspordil on märkimisväärne potentsiaal vähendada heitkoguseid. Enamik ronge sõidab siiski diislikütusel ja ainult 10% raudteevõrgu 2143 kilomeetrist on elektrifitseeritud, mis on üks madalaimaid Euroopas. Täiendavalt on ettevalmistamisel veeteetasude süsteemi muudatused, millega diferentseeritakse tasud vastavalt Clean Ship Indexile (CSI) või sarnase rahvusvahelise indeksi alusel. Laevad, mis on suurema keskkonnamõjuga hakkavad tulevikus suuremat veeteetasu maksma. Lisaks on ehitamisel uus ligi null-emissiooniga suursaarte parvlaev, mis valmib 2026. aastal, mis panustab ESR eesmärkide täitmisesse ca 3 kt võrra. Samuti on juba teada osade seatud eesmärkide täitmise hilinemine võrreldes arengukavas kavandatuga, nt Rail Balticu ajakavast hilisem valmimine. Täiendavalt on vajalik investeerida TEN-T sadamatesse kaldaelektriühenduste rajamiseks ning alternatiivkütuste taristu loomiseks tulenevalt EL’i ESR, FuelEU, AFIR, ETS nõuetest, mille järgi peab taristu olema valmis 2030. aastaks, et laevad üle 5000GT saaksid sadamas seisuajaks ennast kaldaelektrivõrku lülitada. Lisaks on vajalik investeerida ka riigisisese parvlaevaliikluse dekarboniseerimiseks, millega koos tuleb investeerida ka kohalike sadamate ümberehitusse. Kohalikud parvlaevaliinid panustavad ESR eesmärkide täitmisesse. Täiendavalt pakub võimalusi alternatiivkütustele üleminekuks riigile kuuluvate laevade üleviimine alternatiivkütustele, mis võib tekitada mahuliselt püsivat nõudlust alternatiivkütuste tootmiseks, mis seni on olnud takistuseks investeeringute tegemisel. Samaaegselt on vajalik investeerida TEN-T põhivõrgu maanteede liiklusohutus- ja keskkonnanõutele vastavaks ehitamisesse, mis on seni takerdunud teehoiu rahastamise mahu olulise vähendamise tõttu. TEN-T põhivõrgu maanteed peavad olema välja ehitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/2013 seatud liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele vastavaks aastaks 2030. Kaubavahetuses on väljakutseks kaupade transportimise suunamine maanteelt raudteele (nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb perspektiive põhja–lõuna- ja läänesuunalises  9 koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks reisirongiliikluse teenindamisele panustama maksimaalselt ka kaubaveo teenindamisse. TLAKis seatud eesmärke ei ole võimalik täita. Järgmiste aastate suur väljakutse on säilitada ka transpordi toimepidevus, misjuures võtta transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris digilahenduste juurutamise läbi. Olulisemaks on muutunud ka toimepidevuse tagamine läbi veeteede avatuna hoidmise, sest pinged Ukraina sõja tõttu on tõstnud riske Suwalki koridori avatuna hoidmine kriisisituatsioonis, mistõttu on vaja multifunktsionaalset jäämurdjat, et tagada olenemata aastaajast ning jäätingimustest kaupade ja varustuse liikumine Eestisse. Liiklusohutusprogrammis 2016–2025 sätestatud eesmärkide täitmine. TLAK näeb ette vähendada liikluses hukkunute arvu ja raskelt vigastada saanute arvu kolme aasta keskmisena 2035. aastaks vastavalt kolmekümne ja 187-ni. Liiklusohutusprogrammiga seatud vahe-eesmärgist 2023. aastal (44 ja 316) jääb tegelik tulemus kaugele (55 ja 395). Nende eesmärkide saavutamine ei ole realistlik ilma liiklusohutust oluliselt mõjutavate täiendavate tegevuste elluviimiseta. Ka Riigikontroll on juhtinud tähelepanu, et LOPi eesmärgid tuleb üle vaadata ning seada realistlikumad eesmärgid lähtuvalt tegevuste elluviimisele ning rahastuse olemasolule. Järgmise perioodi LOPi ettevalmistamisel tuleb kujunenud olukorda eesmärkide seadmisel hinnata. Jätkuvalt on väljakutseks ka mõõdiku „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus 500 või enam)“ täitmine, kus 2023. aastaks on Eesti lipu all 31 laeva. Seadusandlusest tulenevalt on raskusi laevade Eesti lipu alla toomisel ja hoidmisel ning konkureerivatel riikidel on selleks paremad tingimused. Uus konkurentsivõimeline pakett valmib 2026. aastaks, mis aitab eesmärkide täitmisele kaasa. Eesti 2035 vajalik Positiivsed arengud Väljakutsed muutus (temaatiline kimp „Ruum ja liikuvus“) C. Pakume  Liikuvusteenuste  Pikemas perspektiivis peaks senise maakondliku vajaduspõhist, kõiki ühistranspordiliikide liinivõrgu ümberkorraldamist rakendades kaaluma transpordiliike laiemaks integreerimiseks kahetasandilist regionaalse ühistranspordi hõlmavat ning toetatakse Avaliku sektori korraldusmudelit: koostoimivat innovatsioonifondist 840 - Maakondliku/toimepiirkonna liinivõrgu selgrooks on transporditeenust tuhande euroga lihtne ja selge regionaalsete põhiliinide võrk koostoimes liikuvusteenuste ja rongi- ja kaugbussiliinidega. Kiirete liinide põhine võrk piletimüügi integreeritud tagab tiheda, mugava ja kindla ühenduse maakonna andmevahetusplatvormi tõmbekeskus(t)e, raudteejaamade ja väiksemate keskuste MaaS X-tee arendamist, vahel. kogukestvusega ca 2 aastat. - Põhiliine täiendavad kohalikud toitvad liinid Projekti eesmärk on luua (nõudepõhine transport). Nõudepõhine transport teenindab standardiseeritud väiksemate keskuste tagamaad ja nõudepõhise sõidupäringuid vahendava ja transpordiga saab sõita väiksemasse keskusesse, kus on liikuvusteenuseid ühendava võimalik kiire ümberistumine põhiliinile. teenusplatvormi prototüüp - Selleks, et tagada õiglasemat ühistranspordi rahastamist ning piloteerida seda oleks perspektiivikas kaaluda varianti, kus kohalikud vahenduskanalina erinevate omavalitsused rahastaksid ühistranspordi korraldamist transporditeenuse pakkujate võrdselt per capita. ühendamiseks ning süsteemis  10 osalejate ühiste piletite, Pikas perspektiivis tuleb ühistranspordi korraldust väga sõiduõiguste või põhjalikult analüüsida ja muudatusi teha lähtuvalt soodustoodete loomiseks. ülalnimetatud ettepanekutest, kuid hetkel kiire ja Soov on saada toimiv laialdasem üleminek nõudepõhisele ühistranspordile üle- lahendus, mille saame vabalt eestiliselt ei ole siiski võimalik. kasutusele võtta ja läbi uue ja  Raudteetaristu arendamine rongide teenindustiheduse ja kasutajasõbraliku platvormi kiiruste tõstmiseks ja uue raudteeliikluse tõsta ühistranspordi ja juhtimissüsteemi kasutuselevõtt. alternatiivsete liikumisviiside  Seoses kavandatava reisirongide kiiruste tõusuga on atraktiivsust Eestis. vaja analüüsida samatasandiliste raudteeületuskohtade Prototüübi arendus toimub ohutust ning leida vahendid nende vastavusse, sh moodulitena, kus protsessi ehitamine mitmetasandiliseks, viimiseks muudetud käigus testitakse iga mooduli nõuetega. toimivust koos osapooltega  Vaja on rongi-, kaug-, maakonna- ja kohalike liinide veendumaks selle sobivuses. koostoime, mugavate ümberistumissõlmede ja Vajadusel korrigeeritakse toimepiirkonna ühtse piletisüsteemi arenguhüpet lahendust enne järgmise  Vajalik on parandada ühistranspordi teenindustaset mooduli arendamist.  Ühistranspordi baaseelarve on külmutatud 2020. aastast  2023. aasta teisel poolel ja seetõttu on tekkinud eelarve puudujääk, mis ei toimus Tallinna, Tartu ja võimalda katta sõlmitud avaliku teenindamise Pärnu linnade eelnõustamine kohustusi. jalgrattateede, mitmeliigiliste  Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele ühenduste ja trammitaristu juurdepääsuvõimaluste tagamise koostalitluse tehnilise projektide väljatöötamisel. kirjelduse rakenduskavas16 on võetud kohustus 2024. aasta alguses toimus analüüsida PRM KTK nõuete rakendamist Eesti Kliimaministeeriumis raudteevõrgustikul. Analüüsi tulemustest lähtudes on projektide hindamine ning hiljem võimalik koostada tegevuskava tuvastatud investeeringute kavade puuduste kõrvaldamiseks. koostamine. Projekte viiakse  Kasutusele võetud nõudetransport (Saaremaal läbiviidav ellu 2023. aastast (esimesed pilootprojekt nõudepõhise ühistranspordi uue hanked) kuni 2029. aasta korraldusmudeli katseprojektina, rakendamiseks teise pooleni. vahemikus 1. juuli 2024 kuni 30. juuni 2026, juhul  Alustatud on ettevalmistusi kui riigieelarvest vastavad vahendid leitakse), et Tartu–Riia rongiliini teenindada sõitjaid, kellel puudub võimalus üldist käivitamiseks 2024. aasta II ühistransporti kasutada. poolaastal. D. Võtame kasutusele  2023. aastal kinnitas  Pikemas perspektiivis on transpordi tulemusvaldkonnas ohutu, kliimaminister toetuse suur väljakutse CO2-heitkoguste vähendamine. Tänase keskkonnahoidliku, andmise ja kasutamise prognoosi kohaselt Transpordi ja liikuvuse arengukava konkurentsivõimelise, tingimused Tallinna, Tartu 2021–2035 eesmärki ei saavutata, kuna vajalike vajaduspõhise ja ja Pärnu linna säästva meetmete rakendamine on veel pooleli või edasi jätkusuutliku liikuvuskeskkonna lükkunud, mh nii energia- kui Venemaa Ukraina- transpordi- ja edendamiseks perioodil vastasest agressioonist põhjustatud kriisi tõttu. Euroopa energiataristu 2021–2027 ning alustati Liidu Kliimapaketis „Fit for 55“ seatud eesmärk on aga taotlejate eelnõustamist. arengukavaga võetud eesmärgist veelgi kõrgem  Kui 2022. aastal sai (tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks), praeguste Moderniseerimisfondi meetmetega aastaks 2030 transpordi heide ca 1990 kt. energiatõhusa ühistranspordi  Kogu Eesti avaliku raudtee elektrifitseerimine ja muu programm EIBlt ja EKlt ühistranspordi keskkonnasõbralikkuse kasvatamine heakskiidu ning (eelkõige uutes hangetes säästlike kütuste eelistamine) programmiga kinnitati  Riigiteede seisundi hoidmine ja remondivõla muuhulgas elektrilise vähendamine. Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra parvlaeva ja Elroni 10 säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks täiendava elektrirongi iga-aastaselt 210 mln eurot. Järgneva nelja aasta jooksul hankimine, siis 2023. aastal on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 115 mln algas Tallinna–Tartu eurot aastas, mis on ligi poole vähem vajalikust ning raudteeliini õgvendamine ja toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise elektrifitseerimine, et 2025. järgnevatel aastatel. aastaks valmis olla uute  TEN-T nõuetele vastavate põhimaanteede ehituse rongide liinile tulemiseks rahastamine. Teehoiuks eraldatud vahendite maht ja 16 nip-prm-tsi-estonia.pdf (europa.eu)  11 ning hiljem ka kiiruse 160 edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu TEN-T km/h kehtestamiseks. põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinn–Tartu–Võru–  Kiire ja mugava Luhamaa ja Tallinn–Pärnu–Ikla väljaehitamise Euroopa rongiühenduse loomine Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 1315/2013 Euroopaga Rail Balticu näol. sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele  Tööd käivad Tallinna linna vastavaks 2030. aasta lõpuks. Vanasadama trammiühenduse  Järgneval kümnendil on suurimaks väljakutseks arendamisel, mida riik toetab teadlikkuse tõstmine ning tähelepanu suunamine RRF rahastusega summas keskkonnahoiule ja säästvate liikumisviiside 36,5 miljonit eurot. eelistamisele. Selleks tuleb teha olulisi investeeringuid  2022. aastal tehti koostöös kestliku taristu rajamiseks, aga töötada välja uusi Keskkonnaministeeriumiga meetmeid transpordi keskkonnajalajälje vähendamiseks, Vabariigi Valitsusele arvestades sealjuures Fit for 55 paketi kohustusi (ja ettepanek toetada ja käivitada selle koosmõjus). 1 miljoni euro suuruse  Käivitatakse rahvusvahelised lennud Pärnu fondiga (piloot) toetusmeede Lennujaamast. kortermajade juurde elektriautode laadimistaristute arendamiseks. Täpsem sisu ja sihistamine töötatakse välja 2024 aastal. Eesmärk Positiivsed arengud Väljakutsed Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021– 2035 Vähendada liikluses Liiklusohutuse olukorra Hukkunute arvu vähenemine on siiski olnud üle kahe korra hukkunute ja raskelt muutuste hindamiseks on aeglasem kui liiklusohutusprogrammis seatud eesmärk. vigastatute aastate otstarbekas vaadata kolme aasta 2023. aasta eesmärgiks oli kolme aasta keskmisena mitte 2018–2020 keskmist keskmiseid näitajaid, mis enam kui 44 hukkunut. Kuna kolmandat aastat järjest jäi arvu (60) poole võrra vähendab juhuslike muutuste kolme aasta keskmine hukkunute arv samaks (55), tuleb ehk saavutada mõju üksiku aasta tulemuses. tõdeda, et olemasolevad liiklusohutuse tagamiseks olukord, kus Aastate 2021−2023 keskmisena kavandatud meetmed pole olnud piisavalt tõhusad. hukkunute arv kolme hukkus liikluses 55 inimest. Liiklusohutusprogramm, transpordi ja liikuvuse arengukava aasta keskmisena ei 2023. aastal juhtus 1742 ning Euroopa Liidu ülesed kokkulepped seavad Eestile sihi ületaks 30 liiklusõnnetust (võrreldes aastate vähendada teeliikluses hukkunute ja raskelt vigastatute 2020–2022 keskmisega +165), arvu. Liiklusohutuse programmi järgi on eesmärk aastaks neis sai vigastada 1942 (+177) ja 2025 jõuda olukorrani, kus teeliikluses ei hukkuks enam kui hukkus 59 muudatust kolme 40 inimest ning raskelt vigastada ei saaks enam kui 302 eelmise aasta keskmisega ei inimest (2023–2025a keskmisena). Tänaste trendide põhjal toimunud) inimest. on kahjuks selge, et soovitud tase jääb saavutamata. Aastate Võrreldes kahe varasema 2021–2023 keskmisena hukkus liikluses 55 inimest, mis oli aastaga liiklejate käitumises sihttasemest (44) 11 võrra enam. Vaadates liikluses 2023. aasta tulemustest lähtudes hukkunuid ja LOPi eesmärke liiklejate rollide lõikes, ületab olulisi muutusi ei ole. Käitumise tegelik hukkunute arv eesmärki: mootorsõidukijuhtide pikaajalisi muutusi puhul 3, jalgratturite 2 ja jalakäijate arvus 1 võrra. Vaid väljendavatest indikaatoritest sõitjate puhul ei ületanud kolme aasta keskmine hukkunute mõõdukalt paranevas trendis on arv eesmärki. vaid jalgrattakiivri kasutamine Investeeringute vähendamine teede arendusse aastatel laste poolt ning auto juhtimisel 2024–2027 takistab oluliselt transpordi ja liikuvuse telefoni kasutamise vähenemine arengukavas ning liiklusohutusprogrammis seatud telefoni käes hoides. Võrreldes eesmärkide täitmist, liikluses hukkunute ja vigastatute 2022. aastaga vähenes 2023. vähendamise püüdlust. aastal kergliikuritega toimunud Eesmärgini jõudmiseks ei piisa enam tavapärastest õnnetuste arv, mida võis tegevustest ja seni kavandatud rahastuse mahust. mõjutada ohtude teadvustamine, Kinnitamata on LOP aastate 2024–2025 elluviimiskava, linnasüdametes kiiruse rahastuseta on liiklusohutusele olulist mõju avaldavad piiramine ja parkimise tegevused. Lähiaastate oluliseks väljakutseks on korraldamine ning võrdlemisi liiklusohutust mõjutavatele tegevustele poliitilise toe jahe ja vihmane suvi. saamine ning vajaliku rahastuse leidmine.  12 2023. aasta liikluskäitumise muutumise indeks (7,4) on arvutatud 27 üksikindikaatori uuringutega mõõdetud tulemuste põhjal. Kuna liiklejate käitumise vaatlust ei toimunud, siis nende näitajate osas, mida mõõdetakse vaatlusuuringuna, on kasutatud varasemate aastate tulemusi. 2023. aastal on arvestusse lisandunud jalgratta alkoholi mõju all juhtimise ning elektritõukerattaga sõites laste poolt kiivri kandmise osakaalud. 27 mõõdikust 4 puhul positiivselt käitujate tase on hea, 8 puhul on positiivselt käitujate tase halb, ülejäänud mõõdikute tase on rahuldav. Vähendada transpordi 2024. a inventuuri kohaselt CO2-heitmete sihttaseme ületamine nii suures ulatuses (üle CO2-heidet 1700 2022. a kohta olid transpordi 386 kt) võib olla seotud sellega, et Covidi mõju prognoositi kilotonnini (kt) ehk CO2-heitkogused 2437,94 kt suuremaks, kui see tegelikult liikumiste vähenemisel oli. 669,05 kt võrra CO2 ekv. 2022. aasta sihttase oli CO2-heidet kergitas tervisekriisist taastumine, mis innustas võrreldes 2019. seatud 2051,89 kt. inimesi rohkem reisima17. aastaga Vaatamata ühistranspordi taristu arendamisele ning ühistransporditeenuste järjepidevale arendamisele pole ühistranspordi kasutus loodetud kiirusega kasvama hakanud (2023. a kasv 0,9% võrreldes 2022. aastaga), vähenenud on kodust töötamise osakaal ning jalgrattaga liikumiste osakaal, kuid autoga liikumiste kogumaht jätkuvalt kasvab ning Eestis soetatavad uued autod on võrdlemisi suure kütusekuluga. Praegusel trajektooril on 2030. a transpordi heide 2089,23 kt CO2 ekv (eelnev prognoos oli 1990 kt CO2 ekv), seega ligi 500 kt kliimapaketi eesmärgist suurem heide. Muidugi tuleb arvestada, et praegused prognoosid ei oska adekvaatselt hinnata Fit for 55 paketi mõjusid, kuna see pole veel rakendunud ning selle võimalik ulatus on veel lahtine. 2023. a uuendatud prognoosid näitavad aga, et olemasolevate meetmetega ei ole võimalik transpordi CO2- heidet vähendada arengukavas eesmärgiks võetud sihttasemeni.18 Kauba- ja reisilaevade 2023. aastaks on saavutatud Projekti rakendamist on takistanud mõningad probleemid arv Eesti lipu all (500 kauba- ja reisilaevade arv Eesti seoses õigusloomega ja toetavate infosüsteemide ja suurema lipu all (500 ja suurema käivitumisega, samuti pole veel täies mahus käivitunud kogumahutavusega) – kogumahutavusega) 31 laeva. projekti turundustegevused. 17 https://envir.ee/uudised/2021-aasta-kasvuhoonegaaside-loppinventuur-naitab-heite-suurenemist 18 Pikemas perspektiivis on transpordi tulemusvaldkonnas suur väljakutse CO2-heitkoguste vähendamine. Tänase prognoosi kohaselt Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eesmärki ei saavutata, kuna vajalike meetmete rakendamine on veel pooleli või edasi lükkunud, mh nii energia- kui Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist põhjustatud kriisi tõttu. Euroopa Liidu Kliimapaketis „Fit for 55“ seatud eesmärk on aga veelgi kõrgem. TLAK mõõdik: transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 1700 kt CO2 ekv-ni aastaks 2035. Prognoosimiseks on kasutatud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kasvuhoonegaaside (KHG) prognoose ning tegelike tasemete jaoks KHG inventuuri aruandeid. Tulemusvaldkonna vastava mõõdiku sihttase 2022. aastal oli 2051 kt CO2 ekv, ning reaalne tulemus 2437,94 kt CO2 ekv (EKUKi 2024. a inventuurist) ning praegusel trajektooril on aastal 2030 transpordi heitme prognoos kasvanud juba 2089,23 kt CO2 ekv peale endise 1990 kt CO2 ekv asemel. Lisaks tuleb arvestada, et praegused prognoosid ei oska adekvaatselt hinnata EL Kliimapaketi „Fit for 55“ mõjusid, kuna kõik selle rakendamiseks vajalikud õigusaktid ei ole veel läbiräägitud, küll aga on jõutud kokkuleppele, et ESR sektorite (sh transpordi) emissioone tuleb 2030. aastaks vähendada 24% võrra. Tegemist on sektorite ülese eesmärgiga ning sektorite vahelist jaotust ei ole Eestis seni kokku lepitud, kuid kokkulepped peaksid sündima 2024. aasta jooksul. Kui eesmärk rakendub transpordisektorile solidaarselt, peab transpordisektori heide olema aastal 2030 veelgi väiksem (hinnanguliselt 1600 kt CO 2 ekv) kui arengukavas seatud siht (1700 kt CO2 ekv). Rohepoliitika ekspertrühma soovitustele tuginedes tuleb KHG heitkoguste vähendamiseks jätkata integreeritud ühistranspordi võrgustike uuendamisega, integreerides need transpordiliikide vaheliselt ja teiste liikuvusteenustega. Samuti tuleb edasi töötada säästva liikuvuse meetmete elluviimisega, nt rattateede ehitamisega ja elektriautode laadimistaristu väljaarendamisega. Lisaks tuleb töötada välja täiendavaid meetmeid, sh jätkata tulevikukindla transpordi maksustamise süsteemi välja töötamist koostöös Rahandusministeeriumiga. Rohepoliitika ekspertrühma soovituste ja sobilike meetmete välja töötamisega tegeletakse.  13 360 laeva Varasemate aastate laevade arvu korrigeerimine on tingitud sellest, et seni kuvati ainult üle 500 kogumahutavusega kaubalaevu. Vastavalt mõõdiku eesmärgile on lisatud kõik Eesti laevaregistrites olevad üle 500 kogumahutavusega kauba- ja reisilaevad ning sellele vastavalt on korrigeeritud ka järgmiste aastate prognoose. Raudteekaubaveo 2023. aastal moodustas Seoses geopoliitilise olukorraga ja asjaoluga, et osakaal raudteekaubavedu ca 16% raudteekaubaveost moodustas olulise osa kaubavahetus, tonnkilomeetrites maanteetranspordist. mis liikus läbi Venemaa, on raudteekaubaveo osakaal maanteetranspordiga langenud, mistõttu tuleb leida meetmed muutunud võrreldes – 40% turusituatsioonis uute kaubagruppide liikumiseks raudteele. 40 aastaringset 2023. aastal suurendas AS Regulaarliinide arv sõltub suuresti lennuettevõtjate regulaarlennuliini Tallinna Lennujaam plaanidest ja võimekusest, sesoonsest reisijate huvist, regulaarliinide arvu 44 piirkondade atraktiivsusest, lennuettevõtjate plaanidest ja regulaarliinini. teatud määral ka post-COVID olukorrast. Seetõttu kõigub liinide arv iga-aastaselt, sh on tõusutrendiga. 5. Hindamised ja tõhustamiskavad 2023. aastal alustas Rahandusministeerium (RaM) perioodi 2014–2020 struktuurivahendite järelhindamist, mis hõlmab muuhulgas ka transpordi investeeringute (sekkumiste kogumaksumus üle 628 miljoni euro, sh Ühtekuuluvusfondi vahendeid ligi 480 miljonit eurot) tõhususe hindamist nendel aastatel. Selleks viis RaM läbi riigihanke „Struktuurivahendite rakendusperioodi 2014– 2020 järelhindamine“ (viitenumber 262209) ning sõlmis 21.08.23 lepingu Tartu Ülikooli ja Civitta Eesti AS ekspertidega. Kõik lepingulised tegevused peavad lõppema oktoobri lõpuks 2024. Kõigi suundade ja rakenduskava kui terviku kohta oodatakse tulemuslikkuse ja mõju hinnanguid, kuidas on mõjutanud investeeringuid energiakriis, COVID, inflatsioon, sõda; lisaks panus EE2020 eesmärkidesse ning riigipõhiste soovitustega arvestamine. 6. Programmi üldinfo Programmi nimi Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm Programmi eesmärk Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Valdkonna Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 arengukava Strateegia „Eesti Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on 2035“ siht (alasihi kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi täpsusega) „Ruumi ja liikuvuse“ all kajastatud muutuste elluviimisse. Programmi periood 2023–2026 Peavastutaja Kliimaministeerium (ministeerium) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (RegPõM, ühistransport, al 1.07.23) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM, TTJA tegevuste osas, al 1.07.23) Kaasvastutajad (oma Transpordiamet (TRAM), Riigilaevastik valitsemisala asutused) Kaasvastutaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)  14 7. Programmi mõõdikud Tabel 3. Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi mõõdikud Tulemusvaldkonna ja Tegelik Sihttase programmi mõõdikud kattuvad, need esitatakse Tabelis 1. 2021 2022 2023 2023 2024 Meede 1: Transpordi konkurentsivõime 9 TWh Transpordi energiakulu (7,6%) 9,43 TWh max 8,3 TWh, millest 9,77 TWh 9,84 TWh (9,46 TWh (8,74%) - taastuvenergia osakaal (11,1%) (8,48%) (8,25%) EKUK (EKUK täpsustatud transpordis on 24%19 täpsustatud prognoosist) prognoosist) Programmi tegevus 1 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans- European Transport 3,47% 6,03% 6,12% 13,69% 24,9% Network) põhivõrgu väljaehitamine: Rail Baltic20 Ühendusajad Tallinna– Narva, Tallinna-Tartu, Tallinn– Tallinna–Viljandi ja Tallinn–Tartu Tallinn–Tartu Tallinn–Tartu 1h 56 Tallinn–Tartu 2h 19 Tartu 1h 56 Tallinna–Pärnu (Rail 1h 56 min 2h 19 min min min min Balticu tulemusena) liinidel paranevad21 Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede - - - - - pikkus, km22 (SF väljundindikaator) Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus, km23 - - - - - (SF väljundindikaator) Programmi tegevus 2 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Jäämurde teenuse 100% 100% 100 100% 100% tagamine24 Mõõdetud Eesti mereala25 70% 73% 74 73% 75 Uute lainemurdjatega 0 0 0 0 0 sadamate arv, kus on 19 Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares, Statistics | Eurostat (europa.eu) 20 Allikas: KLIM (2025. a uus eesmärk on 39,61%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 21 Allikas: Elron (2025. a eesmärk on Tallinn–Tartu 1h 40 min, tulemust kontrollitakse 2026. a) 22 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 20 km, tulemust mõõdetakse 2025. a) 23 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 50 km, tulemust mõõdetakse 2025. a) 24 Allikas: KLIM meremajandusosakond, TRAM 25 Allikas: KLIM meremajandusosakond, TRAM  15 rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid, tk (SF väljundindikaator)26 Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt nullheitele viimisega (eesmärk 2035.a 12,1 kt vähenemine)27 Programmi tegevus 3 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Irdtorni lahendused kasutusel 0% 20% 20% 20% 40% lennujaamades28, % Programmi tegevus 4 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) 30% 39% 39% 39% 41% põhivõrgu väljaehitamine suunas Tallinn–Tartu–Võru- Luhamaa29 (%) Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) 19% 22% 22% 22% 27% põhivõrgu väljaehitamine suunas Tallinn–Pärnu–Ikla30 (%) Riigiteede võrgu seisundi säilitamine31 (IRI, 2,46 2,41 2,42 2,6 2,6 mm/m) Rekonstrueeritud või uuendatud maanteede 0 0 0 6 15 km pikkus – TEN-T32 (km) Programmi tegevus 5 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond Uue trammitaristu pikkus, 0 0 0 0 0 km33 Uued või uuendatud mitmeliigilised 0 0 0 0 0 sõlmpunktid, tk34 Uus või uuendatud 0 0 0 0 0 sihtotstarbeline 26 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 2 tk, tulemust mõõdetakse 2025. a) 27 Allikas: KLIM (2025. a eesmärk on 11 kt (seotud elektriparvlaeva liinile tulekuga), tulemust mõõdetakse 2026. a) 28 Allikas: KLIM lennundusosakond 29 Allikas: Transpordiamet, KLIM (2025. a eesmärk on 41%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 30 Allikas: Transpordiamet, KLIM (2025. a eesmärk on 28%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 31 Allikas: Transpordiamet 32 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), Transpordiamet 33 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 3 km, tulemust mõõdetakse 2029. a lõpus) 34 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 1 tk, tulemust mõõdetakse 2029. a lõpus)  16 jalgrattataristu, km35 Programmi tegevus 6 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem Liikluskäitumise muutuse indeks 36 Algtasemega võrreldes indeksi 7,4 7,40 7,4 7,6 7,7 kasv 0,5 punkti võrra aastaks 2025 Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste, tõsiste 1,01 0,33 0,84 0,99 0,97 intsidentide ja nendes hukkunute arv on selgelt vähenemistrendis37 Viie aasta avaliku raudteeohutustaseme 0,57 0,39 0,34 0,3 0,25 keskmine näitaja ei ületa 0,2 aastaks 202538 Laevaõnnetuste koguarv aastas ei ületa 5 5 5 6 5 5 õnnetust39 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusala alates 1.07.2023: Meede 2: Liikuvus Ühistranspordi, jalgratta ja jalgsi liiklejate osakaal %40 (2035.a 34% 34,3% 34,9% 40,5% 41,5 % eesmärk 55%, sh linnapiirkondades 60%) Ühistranspordi, jalgratta ja jalgsi liiklejate osakaal 42% 39,5% 40,2% 45% 46% linnapiirkondades %41 Programmi tegevus 1 Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine Rongireisijate arv tellitud 1,04 1,23 1,29 1,42 1,43 rong/km kohta42 Maakondlike bussiliinide 0,38 0,46 0,48 0,53 0,54 sõitjate arv/lkm kohta43 Siselendude täitumus tellitud reisi istekoha 26,74 37 42,5 21,6 29 kohta (reisijad reisi istekoha kohta)44 Parvlaeva täitumus 85,95 82,7 86,0 96,11 97,40 tellitud reisi kohta 35 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 10 km, tulemust mõõdetakse 2029. a lõpus) 36 Allikas: TA 37 Allikas: TRAM 38 Allikas: TTJA/MKM 39 Allikas: TRAM 40 Allikas: statistikaameti tabel STT230 ja TRAM liikuvuse koondstatistika: https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (alates 2023–2026 meetme 2 Liikuvus tasandi mõõdik) 41 Allikas: TRAM liikuvuse koondstatistika: https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (alates 2023–2026 meetme 2 Liikuvus tasandi mõõdik) 42 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elron 43 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 44 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium  17 (reisijad reisi kohta)45 Leibkonnaliikme kulutused transpordile I- I kvintiil <11,8% I kvintiil <11,8% III tulukvintiili lõikes ei kasva oluliselt, - - - II kvintiil <10,2% II kvintiil <10,2% osatähtsus % (saavutades 2030.aastaks 2016.a III kvintiil <14,5% III kvintiil <14,5% taseme)46 8. Programmi olukorra analüüs Positiivsed arengud  Raudteede juures lõpetas 2023. aastal AS Eesti Raudtee riigieelarvest Haapsalu raudtee II etapile eraldatud vahendite eest ettevalmistavad tegevused Turba−Rohuküla raudteelõigu ehitamiseks. Alustati ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu elektrifitseerimiseks. Lõpetati Lääne – Harju turvangusüsteemide uuendamine, mille tulemusel oli võimalik sellel suunal tihendada reisirongiliiklust ning lisada sõiduplaani kiirrongid. Teostati Aegviidu – Tapa lõigu kapitaalremont ja kõverate õgvendamine ning Riisipere – Vasalemma jaamavahe kapitaalremont.  Maanteede puhul teostati 2023. aastal erinevaid remonttöid kokku 1381 km teelõikudel (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 6 km ulatuses neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 22 silda ja 20 km ulatuses erinevaid teelõike. Katteid ehitati 18 km kruusateelõigule. Ehitati ümber 39 liiklusohtlikku kohta.  Võrreldes 2022. aastaga vähenes 2023. aastal kergliikuriga toimunud õnnetuste arv, mida võis mõjutada nendega seotud ohtude teadvustamine, linnasüdametes kiirusepiiramine ja parkimise korrastamine ning võrdlemisi jahe ja vihmane suvi. Joobes juhtimiste arv oli kümnendiku võrra väiksem kui 2022. aastal, samas suurusjärgus vähenes ka narkojoobes juhtide arv.  Oleme 2022. aastast ELis 15. kohal taastuvenergia kasutamises transpordis. Järgmisena läheme üle säästlikumatele taastuvkütustele (nn “II põlvkonna” biokütused) ning selle tulemusena absoluutnumbrites lähiaastatel biokütuse osatähtsus veidi väheneb, kuid selle tulemusena hoogustame säästlikumate biokütuste (nt kodumaine biometaan) kasutuselevõttu. Oluliselt on muutumas ka alternatiivkütuste (vesinik, elekter, e-kütused) kasutamise ootus tänu turgude kiiretele arengutele.  2023. aastal tuli maakonnaliinidel gaasibussidega teenindatavat mahtu liiniveo mahule juurde diiselbusside arvelt 4 739 tuh km. Kogu liinivõrgu maht suurenes vaid 0,5%. 27% kogu maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasibussidega.  Jätkub uue keskkonnasäästliku parvlaeva 47 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks (hinnanguline maksumus 39 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud. Laev valmib 2026. aastaks.  2023. aastal lõppes ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk oli suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. 45 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 46 Allikas: statistikaameti tabel LE211, analüüsimisel kasutatakse vajadusel lisaks tabeleid LE201, LE202, ST15, ST24, ST03 47 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega“.  18  2023. aastal suurendas AS Tallinna Lennujaam regulaarliinide arvu 44 regulaarliinini.  Rail Baltica kohalike objektide projektlahendused valmisid 2023. aasta lõpuks. Raudtee põhitrassi projektlahenduste vastu võtmise 100% määr Ülemistelt kuni Tootsini saavutatakse I kvartalis 2024. Muuga–Soodevahe ning Tootsi–Ikla projektlahendused valmivad praeguse prognoosi kohaselt 2025. aasta lõpuks ning viiakse läbi kas projekteerimis-ehituslepingute (Muuga–Soodevahe) või allianss lepingute käigus. 2023. aastal käivitusid ehitustööd Ülemiste terminali piirkonnas, valmis Pärnu linna RB terminaliga ühendav Lao tänav. 2023. aasta lõpuks oli valminud või ehituses ca 30 RB põhitrassi objekti (sillad/viaduktid/ökoduktid), valminud on enamus eraldi hangitud trasside ümberehitusobjektidest. 2024. aasta lõpuks on ehituslepingud sõlmitud ning ehitustööd käimas ca 75 km RB raudtee mulde (k.a ristumised, hooldusteed jms) ehitamiseks. Tulemusvaldkonna edukus struktuurivahendite rakendamisel perioodil 2014–2020 (kokkuvõte):  Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamise meetme tegevustes on 2023. aasta lõpuks rekonstrueeritud või uuendatud 214 km maanteelõike. Seatud eesmärgist (215 km) on täidetud 99,53%.  Uusi maanteelõike 2023. aastal juurde ei rajatud. Kokku on valminud 47,94 km. Aastaks 2023 seatud eesmärgist (46 km) on täidetud 104,2 %.  Raudteeliikluse arendamise meetme rakendamine kulgeb hästi ning seatud eesmärgid saavutatakse. 2023. a lõpu seisuga oli rekonstrueeritud või uuendatud 240,25 km raudteelõike (319,25 km koos 79 km liiklusjuhtimissüsteemide rekonstrueerimisega). Seega ollakse 20,1% ületatud 2023. aastaks seatud eesmärki (200 km).  Eraldiseisvalt raudteelõikude rekonstrueerimisest käsitleme liiklusjuhtimissüsteemide rekonstrueerimisi, mida on 2023. aasta lõpu seisuga tehtud 79 km, mis on 100% 2023. aastaks seatud sihttasemest (2023. aasta sihttase 79 km).  2022. aasta (ja 2023. aasta) lõpu seisuga oli ühendusvõimalusi parandatud kokku kõigis toetust saanud 31 ühistranspordipeatuses.  Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide meetme tegevuse raames on sihttase „Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamiseks/parandamiseks rekonstrueeritud/ehitatud objektid“ (5) saavutatud.  SF mõõdik „Rongireisijate arv aastas“ tegi 2023. aastal taas tõusu, ulatudes 7,8 miljonini (tõus võrreldes 2022. aastaga on 9,4%).  Tulemusnäitaja „Halvas seisus teede osakaal TEN-T võrgustiku teedest“ saavutusmäär on võrreldes 2021. aastaga jäänud samaks olles 0,1% (2023. aastaks seatud sihttase on 11%, ehk antud juhul 0,1% on väga palju parem kui eeldatud 11%).Kokkuvõtvalt võib öelda, et perioodil 2014-2020 rahastatud kõik 81 projekti on 2023 aasta lõpu seisuga lõppenud. Välja makstud summa perioodi lõpuks on 478 319 807,53 mln €, mis on 99,65% planeeritud eelarvest. Tulemusvaldkonna edukus struktuurivahendite rakendamisel perioodil 2021–2027 (alustamine):  Raudteede elektrifitseerimise eelsed maade soetamised, õgvendus- ja rekonstrueerimistööd algasid 2023. aastal. Aktiivselt toimuvad toetuse väljamaksed, tööd on graafikus. Projektidega ollakse ajakavas. Tallinna–Viljandi suunal teostatakse raudtee läbilaskevõime suurendamist ja Rapla–Lelle raudteelõigu rekonstrueerimist, tööd on graafikus, väljamakseid on tehtud 70% ulatuses.  19  2023. aastal jätkusid ehitustööd riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Pärnu–Uulu teelõigu ehitusel, teostatud tööde maht on 90%. 2023. aastal algasid riigitee nr 2 Tallinna–Tartu– Võru–Luhamaa Neanurme–Pikknurme teelõigu ehitus, teostatud tööde maht 95% ning riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu teelõigu ehitus, teostatud tööde maht on 10%. Teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine – projekti elluviimiseks on sõlmitud kaks raamlepingut, tööd on graafikus. Väljakutsed  Transpordi energiakulu (TWh) prognoose on EKUK eelneva perioodiga võrreldes uuendanud. Transpordi energiakulu ei vähene loodetud kiirusega. Peamised põhjendused on toodud eelpool KHG heitmete analüüsi juures: Eestis on jätkuvalt kõrged maanteede läbisõidud, mis iga-aastaselt kasvavad. Niisamuti eelistatakse uue autona soetada suurt ja energiamahukat sõiduautot säästvale väikeautole. TLAKis seatud transpordi energiakulu eesmärke tuleb kas 1) reaalsetele prognoosidele vastavalt korrigeerida (ei lahenda probleemi) või 2) võtta koheselt kasutusele kõige energiatõhusamad lahendused ning mitte oodata 5–10–15 aastat (eeldab täiendavaid investeeringuid, aga ka inimeste valmisolekut).  2023. aastal ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga töölesõitude osakaal küll veidi kasvas, kuid kasv tuli kaugtöötamise osakaalu vähenemise (2022. a 7,6% ja 2023. a 6,1%), mitte auto osakaalu vähenemise tulemusel. Autoga tööle liikumiste osakaal kasvas 58,1%- lt 2022. aastal 59%-le 2023. a, mis näitab, et autostumistrend jätkub ja ühistranspordi ja säästvate liikumisviiside arendamisse pole piisavalt panustatud ning praeguse trendiga 2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täida.  Lisaks pandeemia põhjustatud muudatustele inimeste käitumises (ühistranspordi asemel isikliku sõiduauto eelistamine), mõjutab ühistranspordi osakaalu vähenemist töö- ja koolikohtade kehv teenindatus heal tasemel ühistranspordiga, ühistranspordi arendamise alarahastatus nii linnades kui maakonnaliinidel, ühistranspordikorralduse jätkuv killustatus, autokasutust soodustavad taristu ja kinnisvaraarendused ning ostujõu kasv keskmisest väiksema sissetulekuga töötajate hulgas, kelle töökohad on siirdunud ühistranspordiga kättesaadavatest kohtadest kehva juurdepääsuga asukohtadesse.48 Suurimad väljakutsed ühistranspordis on seega jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuse pakkumisega. Sellega seoses on ühistranspordikeskuste väljakutsed seotud eelkõige reisijate tegelikele nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega ja inimeste sundkulutuste vähendamisega transpordile ning nõudluspõhise transpordi arendamisega piirkondades, kus see on mõistlik. Tiheasustuses on suurim väljakutse sõiduautode kasutamise kasvu ohjeldamine läbi ruumilise planeerimise, ajaliselt konkurentsivõimelise ühistransporditeenuse ja ühtse liinivõrgu ja piletitoodete arendamine linna, maakonna ja rongiliinidega. Lisavajadused: Ühistransporditeenuse lisavajadus 2025. aastal kokku on 42,3 miljonit eurot: - sh ühistranspordi baaseelarve puudujääk ning lepingutejärgne kallinemine THI, palga ja kütuse muutuse võrra 34,6 miljonit eurot; 48 https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (2021.a detailsema statistikaga uuendamisel)  20 - sh uute rongide kasutusele võtmisega seotud kulud ja raudteekasutustasu tõus 4,3 miljonit eurot; - sh pilootprojektid seoses taktipõhise rongiliikluse ja nõudepõhise transpordi pilootprojektide käivitamisega 3,1 miljonit eurot; - sh veebipõhise nõudeliinide tellimistarkvara arendamine 0,3 miljonit eurot. Tabel. Ühistranspordivaldkonna investeeringute plaan perioodil 2024-2025 Tegevussuund 2024-25 Vastu- Kate miljonit taja eurot LIIKUVUSANALÜÜS 0,06 REM RE24-baas LIINIVÕRGUREFORM 3,1 REM RE24/25-liikuvusreform ÜHTNE PILETISÜSTEEM 1,5 MKM CO2 Digitööriistad TOETAVAD INVESTEERINGUD Taktipõhine rongiliiklus 34,65 KLIM CO2 Taktipõhine KLIM rongiliiklus: 20 M REM CO2 Piloodid: 14 M RE24/25-liikuvusreform: 0,65 M Vähese heitega ÜT 20 REM CO2 Vähese heitega ÜT ÜT ligipääsetavuse 12,25 KLIM CO2 ÜT ligipääsetavus parandamine Alternatiivkütuste taristu 1 KLIM CO2 Alternatiivkütused Pilootprojektide 5 KLIM CO2 Piloodid toetusvoorud ADMINSITRATIIVSED 0,45 REM RE24/25-liikuvusreform MUUDATUSED KOKKU: 78,01 Selgituseks tabelile märksõnade lahti seletus: Liikuvusanalüüs – teostatud on kättesaadavuse ja modaalse nihke potentsiaali analüüs. Liinivõrgureform – pilootliinivõrgud Saaremaal ja Lääne-Harjumaal on käivitatud. Põhiliinivõrgu ettepanek on valmis. Ühtne piletisüsteem – MaaS x-tee ühtse piletimüügiplatvormi prototüüp on valmis ning täisversioon arendamisel. Toetavad investeeringud: 1. Tallinn – Tartu rongi sõiduaeg 1:39, Aegviidu – Tartu lõigul on valdavalt tagatud sõidukiirus 160 km/h. 2. Alustatud on Turba-Risti raudteelõigu ehitusega. 3. Raudteel Tartu linna piirist Valgani on viimased nõukogude päritolu teekomponendid asendatud ning lõiguti loodud eeldused 160 km/h võimaldamiseks. 4. Maakonnaliinidele on tellitud vähemalt 10 uut elektri- ja 50 uut biogaasibussi. 5. Rajatud on Mäo, Puhu ja Paia ohutu ligipääsuga bussipeatused ning Palupera, Nõo ja Lagedi rongi-bussi ühispeatused koos auto- ja rattaparklatega. 6. Alustatud on Kristiine terminali projekteerimistöödega. Administratiivsed muudatused – ühistranspordisüsteemi haldamine on üle viidud uuele mudelile. Esimesed suurema paindlikkusega liiniveohanked on ette valmistatud. Tartu−Riia rongiühenduse jaoks on vajalik ette näha riigieelarves avaliku liiniveo toetus 2 miljonit eurot aastas alates 2025. aastast.  21  Rattaga tööl käijate osakaalu suurendamine, kuna Eestis oli vastav näitaja 2023. a vaid 2,5 % (aasta varem 3,4%) ning tegelik potentsiaal on realiseerimata. Eesti suurimates linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik, millele rattakasutuse kasv ja kasutamine põhineb. Põhjamaades on potentsiaali realiseerimiseks linnades välja arendatud eeskujulikud rattateede võrgustikud ning vähendatud asulate piirkiiruseid, mille osas oleks ka Eestil veel areneda. SF programmperioodil 2021–2027 on üks suurimaid väljakutseid seega jalgrattateede võrgustiku välja arendamine suuremates Eesti linnapiirkondades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu. Hüppelisemat rattaga tööl käijate osakaalu suurenemist võiks oodata aastatel 2029–2030, kui vastav SF toetusmeede on ellu viidud ning linnades on rajatud terviklikud jalgrattateede põhivõrgud ning asulate piirkiirused ulatuslikumalt vähendatud. Lisavajadus: regulaarne eelarve liikuvusuuringuteks, mis annaks täpsema pildi inimeste liikumistest, mis ei piirne ainult töö–kodu liikumistega ja mille esinduslikkus oleks parem. Pärast liikuvusreformi jõustumist ja uut ÜT kontseptsiooni (põhiliinivõrk, maakonnaliinid, nõudetransport ja ettevedu) tuleks jõuliselt tegeleda ka seda soodustava taristu täiendavate investeeringutega, et taristu potentsiaali avamise pudelikaelaks ei jääks.  Raudteetaristu jätkuvaks probleemkohaks on vajadus tagada kaubaveole optimaalne taristu konfiguratsioon, st vajadusel luua täiendavaid kasutusvõimalusi multimodaalseks transpordiks ning möödasõidukohti reisirongide läbilaskevõime suurendamiseks. Samuti on probleemiks ühetasandilised ristumised, mille eritasandiliseks ehitamine parandaks ohutust kui ka kasutajamugavust. Raudteeülekäigukohad on vaja sõltuvalt kasutussagedusest kas varustada täiendavate ohutust tagavate seadmetega või ehitada mitmetasandiliseks. Kaubaveoprognoosid järgnevateks aastateks näitavad stabiliseerumist tasemel 5 miljonit tonni aastas, reisijateveod jätkavad iga-aastaselt kasvamist.  Rail Baltica osas täpsustas Eesti koostöös teiste Balti riikidega RB 2030. aasta lõpuks võimalikke saavutatavaid tulemusi ning nende saavutamiseks vajalike finantsvahendite mahtu. Vastavalt TEN-T määrusele on TEN-T põhivõrgu, sh RB raudteeühenduse, valmimistähtaeg 2030. aasta. Selleks ajaks raudteeühenduse käiku andmise olulisus väljendub ka võimaluses reisi- ja kaubavooge võimalikult vara teenindama hakata, ehk saavutada sotsiaalmajanduslik kasu esimesel võimalusel,, mis on RB ehitamise ja sellele avaliku sektori vahenditest toetuse eraldamise peamiseks eelduseks. Lahenduseni jõudmiseks eesmärgistatakse RB ehitamine lähtudes prioriteetides, jätkates samal ajal ettevalmistusi RB kogu mahus välja ehitamiseks. Sealjuures on vaja tagada, et esimese ehitusetapi lõpuks, so 2030. a, valmib piiriülene ühendus (kolm Balti riiki on omavahel ning Poolaga uut raudteed kaudu ühendatud), mis vastab valdavas osas varem kokku lepitud parameetritele (projektkiirus 249 km/h, raudtee on kogu ulatuses elektrifitseeritud, liiklusjuhtimissüsteem on ERTMS tase 2). Samuti saab nii alustada RB trassil kohaliku reisirongiühendusega. Eestisse jääval RB lõigul on investeeringu maksumuse vähendamiseks ning opereerimiskõlbuliku raudtee valmimiseks aastaks 2030 ehk RB ehituse esimese etapis järgmised meetmed: ▫ raudtee alusehitis lõigul Soodevahe–Muuga (ainult kaubaveod) ehitatakse üheteelise raudtee tarbeks;  22 ▫ raudtee pealisehitis (rööpad, liiprid, ballastkillustik) ehitatakse kogu Eesti lõigu ulatuses üheteelisena (üks rööpapaar seni kavandatud kahe asemel), alusehitis tuleb kaheteelise raudtee konfiguratsioonile; ▫ jaamadesse, peatustesse ja nn opereerimispunktidesse rajatakse kõrvalteed, mis võimaldavad kahesuunalist liiklust ühel rööpapaaril ning samasuunalise liikluse puhul kiirematel rongidel aeglasematest mööduda; ▫ liiklusjuhtimine ehitatakse välja 80% ning raudtee elektrifitseerimine 70% ulatuses esialgu kavandatud mahust (üheteelise pealisehitise ehitamise tõttu ei ole esimeses etapis vaja 100% mahtu ehitada); ▫ esimeses etapis lahendatakse kõik 12 kohalikku peatust minimaalse juurdepääsupaketina, st jaamahooneid täismahus ei rajata ning välialad (parklad, haljastus jne) lahendatakse vähendatud mahus. Sellise lahendusega on reisijatele tagatud piisavad tingimused rongiteenuse kasutamiseks. Ühtlasi hinnatakse juhtumispõhiselt peatuste kaupa (eeldatavale reisijate prognoosile tuginedes) nö mugavusteenuste laiendamist (sõltuvalt varasemate etappide hangete maksumusest). ▫ RB esimese etapi maksumuseks on pessimistlikult arvestatud 3,1 miljardit eurot 2023. aasta hindades (senise ca 1,8 mlrd € täismaksumuse asemel, mis oli antud 2017. aasta hindades), samas on täiendavaid kokkuhoiumeetmeid ning seniste põhitrassi hangete tulemusi arvestades tendents maksumuse vähenemise suunas. Peamised põhjused prognoosmaksumuse suurenemisele on järgmised: ▫ inflatsioon – 2018. a eelarveline maksumus on antud 2016.–2017. a hindades. Alates 2018. a kuni tänaseni on ehitushinnad (ehitushinna indeksi muutust arvestades) kasvanud ca 40%; kui varasem tavapärane ehitushindade kasv on aastas olnud suurusjärgus ca 5%, siis COVIDi ja eelkõige Venemaa agressioonisõjast tuleneva kriisi tõttu kasvasid ehitushinnad viimasel paaril aastal märgatavalt kiiremini – samas on ehitushindade tase nüüdseks stabiliseerumas; ▫ projektlahenduse täpsustamine – eelprojekti materjalide alusel saavutatakse tavapäraselt täpsusaste +/-30%, kuna ei saa arvestada veel kõigi lahenduste (nt sillad, viaduktid jm) konkreetsete parameetritega. Põhiprojekti staadiumis (selleni jõutakse projekteerimis- protsessi hilisemas staadiumis) on täpsusaste märgatavalt suurem, lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et põhiprojektis on kajastatud juba ka keskkonnamõju hindamise protsesside tulemusel määratletud, asjakohaste ametkondade ja kohalike omavalitsustega koostöös täpsustatud täiendavad nõuded, nt keskkonnamõjude leevendamise ja/või mõju hüvitusmeetmete osas, täiendavad juurdepääsuteed ja ristumised (nt liiklussõlmed, mis ei ole ilmtingimata raudtee toimimiseks vajalikud, ent mille rajamine tuleneb seostest muude kriteeriumidega), nõuded seoses sõjalise liikuvuse tagamisega jms. ▫ RB ehitamist Eestis rahastatakse peamiselt CEF vahenditest (koos kohustusliku kaasfinantseeringuga), kuid osaliselt ka RRF ning SF vahenditest. Arvestades CEF vahendite piiratud mahtu ning taotlusvoorude tulemusi (eeldatakse viimaseks transpordi taotlusvooruks 2024. aastal toimuvat), on ministeeriumi prognooside kohaselt maksimaalne toetus koos kaasfinantseeringuga eelmisest ning käimasolevast MFF-st ca 1,2 miljardit eurot. See tähendab, et suures osas sõltub RB ehitamise rahastamine järgmise, 2028+ MFF ja CEF läbirääkimiste tulemustest (CEF transpordi osa rahaline maht, taotlusvoorude loogika, toetusvahendite kavandamine uue MFF esimesse poolde). Käimasoleva MFF raames eraldatavad rahalised vahendid on kavas ehituslepingutega katta  23 juba 2025. aastal, mis tähendab seda, et 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks on vaja leida lisavahendeid ehitushangete korraldamiseks Tootsi ja Ikla vahelisel lõigul juba 2026. aastast alates. Lisavajadused: Taktsõiduplaani kehtestamiseks ja kiiruste suurendamiseks raudteel kuni 160 km/h on vajalikud investeeringud Liiva−Saku raudteelõigu teise peatee ehitusse ja kiiruste tõstmisse 15 miljonit eurot, Saku−Rapla raudteelõigu õgvendamisse ja kiiruste tõstmisse 15 miljonit eurot, raudteeülekäigukohtade nõuetele vastavusse viimiseks ca 100 miljonit eurot, Tapa−Narva raudteelõigul ohutuse tagamiseks 4,2 miljonit eurot, Aegviidu−Kehra I tee kapitaalremondiks 30 miljonit eurot.  Merenduses on peamiseks väljakutseks COVID-19 pandeemia järgne kohanemine, ebastabiilsed olukorrad maailmas, samuti üha enam karmistuvad keskkonnanõuded. Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest. Eestis on merendus jagatud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on meremajanduse tervikuna arenemiseks väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne koordineeritud koostööd. Lisavajadused: Elektroonilise mereinfosüsteemi väljaarendamine seoses EL määruse 2019/1239 jõustumisega 15.08.2025: ▫ EMDE 2.0 arendamine, teenindamine ja hooldamine – 1,6 miljonit eurot ▫ EMDE 2.0 tööjõu ja majanduskulud 684 000 eurot (sh IT projektijuhtimine, helpdesk, äri- ja süsteemianalüüs) ▫ Raadionavigatsioon (VTS, GOFREP, Leppneeme radar) – 280 000 eurot ▫ Hüdrograafiliste tööde külgvaatesonar – 100 000 eurot ▫ Navigatsioonimärgistus – püsimärkide renoveerimine 14,2 miljonit eurot ▫ Kanalite hooldus ja süvendus 2,3 miljonit eurot ▫ Botnica prahiraha – lisavajadus 1,9 miljonit eurot ▫ Oluline on tagada ka 2023. aastal loodud Riigilaevastiku baasrahastus.  Lennunduse tõhusust mõjutasid 2023. aastal enim valdkondlikud sanktsioonid seoses agressiooniga Ukrainas. Samuti avaldas lennuettevõtetele olulist mõju hüplikult ja sesoonselt taastunud suurem nõudlus nii Eestis kui Kesk-Euroopas, mida omakorda mõjutas jätkuvalt õhusõidukite saadavus tulenevalt hooldusäri piiratud võimekusest ja varuosade kättesaadavusest. Samuti tekkis Euroopas tervikuna aina enam probleeme lennujuhtide puudusega sesoonse nõudluse katmiseks, mis on tingitud post-COVID-19 aegsest olukorrast ja ekspertide vähendamisest ning täiendavast koolitusvajadusest enne uute lennujuhtide täielikku küpsust teenuseosutamisel. ▫ Tervikuna on Eesti lennuettevõtjate ärivõimalused nii allhanketurul kui tellimuslendudel kasvutrendis, kuivõrd Kesk-Euroopa taastunud lennundusturgu mõjutab osaliselt ka välisettevõtete piiratud õhusõidukite arv ja vajadus täiendavate usaldusväärsete allhankijate järele. ▫ 2023. aastal taastus lennureisijate enesekindlus ning suures ka lennuühenduste arv – Tallinna lennujaamas oli aasta jooksul 44 aastaringset regulaarliini ning kokku üle 60 sihtkoha, mis tervikuna kasvatas reisijate arvu üle 3 miljoni. Euroopa mastaabis on lennundus taastunud praktiliselt 95% tasemeni võrreldes 2019. aasta pandeemiaeelse ajaga. ▫ Välispoliitilised mõjud seoses Ukraina kriisiga pärsivad siiski lennundusvaldkonna kasvu võrreldes 2019. aastaga võrreldava tasemega. Probleemiks on valdkondlikud sanktsioonid,  24 mis piiravad teadmata ajaks eeskätt kõikide Vene Föderatsiooniga seotud õhusõidukite käitamist äritegevuses, sh Vene Föderatsioonis registreeritud ja kaudse omandiga seotud ettevõtetega, samuti hooldusteenuse ja varuosade pakkumise keelamist sellistele ettevõtetele. Ühtlasi on piiratud ka Vene Föderatsiooni kodakondsusega seotud isikute kuulumist lennundusettevõtete juhtkonda ning õhusõidukite iseseisvat käitamist, nt eraõhusõidukite juhtimist. Täiendavalt avaldavad sanktsioonid ja õhuruumi kasutamise piirangud mõju Eesti ülelendudele, mis on vähenenud sanktsioonide-eelse ajaga võrreldes kolmandiku võrra ja selle tulemusel piiravad napid tulud aeronavigatsiooniteenuse pakkuja arendustegevusi mõjutades nii tehnoloogiliste arenduste realiseerimist (irdtorn) kui uute turgude vallutamist (mehitamata õhusõidukite juhtimise süsteem). ▫ Eesti õhuruumi regulaarsete kasutajate arv on vähenenud üldistatult poole võrra, kuivõrd vastastikused sanktsioonid idanaabriga ei võimalda ELi ettevõtete otselende Aasiasse üle Eesti õhuruumi. Eesti õhuruumis annavad tooni peamiselt regionaalse tähtsusega regulaarliiklus, teatav liiklus Soome ja Läti suunal ning Aasia päritolu vedajad. Suurenenud lennuliiklus, uute lennuettevõtete lisandumine, aga ka parem teavituskultuur tõi 2023. aastal kaasa ka 2079 registreeritud ohutusega seotud juhtumit, sh 1 lennuõnnetuse. Võrreldes 2022. aastaga on registreeritud juhtumite arv kasvanud ligi 23%. Lisavajadused: ▫ Lennuliiklusteeninduse ASi regionaalsete lennuväljade lennuliiklusteenuste tegevuskulude sihtfinantseerimise vajadus aastatel 2025–2028 summas üle 3,9 miljoni euro. Seni teenuse toetust riigieelarvest eraldatud ei ole. ▫ Lennundusorganisatsioonide liikmetasude kasvu (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon, NORDICAO, Eurocontrol, Euroopa Tsiviillennunduse Konverents) katmine aastatel 2025–2028 summas üle 3,5 miljoni euro. ▫ Järgneval 3 aastal kasvab regionaalsete lennujaamade sihtfinantseerimise vajadus eeldatavas mahus üle 6 miljoni euro ja investeeringud taristu uuendamisse summas 17 miljonit eurot. ▫ Tallinna lennujaama julgestuse- ja päästekulude täiendava sihtfinantseerimise vajadus iga- aastaselt 2025–2028 summas üle 25 miljoni euro. ▫ Transpordiameti lennundusteenistuse sektori nõudlusele vastava kasvu tagamiseks tuleb ette näha täiendavad vahendid summas 3 miljonit eurot aastas, mida on võimalik lahendada sektoripõhise rahastusmudelile üleminekul või täiendavate tasude tõstmise kaudu. Summa hõlmab nii tulevikulennunduse kui lennundusettevõtluse nõudlusele ning kestlikkuse tingimustele vastavate pädevuste kasvatamist ja sellega seotud kulusid. Tervikuna on kuludele katte leidmine oluline, et väljuda Eesti riigi valdkondlikust Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusest.  Maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu rahastamine on olnud aastaid ebapiisav ning alates 2021. aastast on see vähenenud ca 20%. Arvestades ka THI muutust on järgneva 4-aastase perioodi keskmine tööde maht võrreldes eelnevaga kahanemas ca 35%. ▫ Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks iga-aastaselt vähemalt 210 miljonit eurot. Selline rahastus võimaldaks remondi, rekonstrueerimise ja korrashoiutegevustega tagada teedevõrgu säilimine ning likvideerida 30 aasta jooksul tänaseks tekkinud remondivõlg. Järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 115 miljonit eurot aastas, mis on veidi üle  25 poole vajalikust rahastusest ning toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise. Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui selle hoidmine. ▫ TEN-T põhivõrku kuuluvate teede nõuetekohaseks ja kaasaegsetele tingimustele vastavaks väljaehitamine aastaks 2030, välisõhus leviva müra vähendamine, EL ITS määruse täitmine, liiklusohutuse ja säästva liikuvuse parendamine ning kruusateedele katete ehitamine vajab iga-aastaselt ca 160 miljonit eurot. Järgneva 4 aasta jooksul on arendustöödeks võimalik kasutada keskmiselt 56 miljonit eurot aastas. Rahaline puudujääk mõjutab otseselt riiklike eesmärkide ajakohast täitmist.  Liiklusohutuse seisukohast vaadatuna hukkus aastate 2021−2023 keskmisena maanteedel liikluses 55 inimest (2020−2022 keskmisena 55, 2019−2021 keskmisena 55 ja 2018−2020 keskmisena 59). Liiklusohutusprogrammi 2023. aasta sihtasemest enam vähenesid jalakäijate ja sõitjate hukkumised. Tallinnas kasvas liikluses hukkunute arv 4-lt 5-ni, kuid endiselt on kõrge liikluses hukkunud jalakäijate (3) arv. Seega, Liiklusohutusprogrammi (LOP) eesmärk vähendada kolme aasta keskmist liiklussurmade arvu maanteetranspordis kokku lepitud tempos jäi täitmata. Lähtudes senistest muutustest hukkunute arvus, LOPis toodud tegevustest ning vahe-eesmärgi mittesaavutamisest, on pigem tõenäoline, et LOPis 2025. aastaks seatud sihttaset, ilma täiendavate, olulise mõjuga tegevustesse panustamata ei saavutata. Eesmärgi täitmine eeldaks, et hukkunute arv hakkab näitama iga-aastaselt senisest oluliselt suuremat langustrendi. Liiklusohutuse olukorra nii järsk muutus ainult kavandatud LOP tegevuste tulemusel, ilma täiendavate riskikeskkonna muutuseta, on ebatõenäoline. Tulenevalt Riigikontrolli märkustele tuleb LOPis seada realistlikumad eesmärgid. Lisavajadused maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu tagamiseks (sh THK ja LOP): ▫ Riigiteede korrashoiuks nõuete järgsel tasemel on perioodil 2024–2027 täiendav rahastusvajadus 30,7 mln eurot, mis tagab teede sõidetavuse ja esmase liiklusohutuse. ▫ Riigi teedevõrgu säilitamine ja senise remondivõla mõõdukas vähendamine vajab 2024– 2027 aastate jooksul lisaraha summas 407,8 mln eurot. Sealhulgas maanteede rekonstrueerimine 237,6 miljonit eurot, kattega teede taastusremont 59,0 miljonit eurot, sildade remont 17,0 miljonit eurot, kattega teede säilitusremont 57,3 miljonit eurot ja kruusateede säilitusremont 27,4 miljonit eurot. ▫ Teedevõrgu arendamine vastavalt riiklikele eesmärkidele (v.a. ehitusmeetme objektid) vajab perioodil 2024–2027 täiendavaid vahendeid summas 117,6 mln eurot. S.h. liiklusohtlike kohtade ümberehitamine 15,7 miljonit eurot, programm "Kruusateed tolmuvabaks" riigiteedel 93,3 miljonit eurot (meetme rahavajadus on kujundatud 2030 aasta eesmärki silmas pidades) ja säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine (kergliiklusteede ja bussipeatuste ligipääsetavuse parandamine) 2,7 miljonit eurot. ▫ TEN-T põhivõrgu teede ehitusobjektide lisavajadus 2024–2027 on ca 221,0 miljonit eurot. Teelõikude väljaehitamise kohustuse tähtaeg on 2030 vastavalt EL TEN-T määrusele 1315/2013. Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa ja Tallinna–Pärnu–Ikla maanteed ei vasta liiklusohutus- ja keskkonnanõutele (2023 aasta seisuga on nõuded täidetud vastavalt 39 % ja 22 % ulatuses). Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava aastate 2024–2025 KliMi haldusala täiendav lisavajadus moodustab 23,104 miljonit eurot, vastavalt 2024. a 11,456 ja 2025. a 11,648 miljonit eurot. 2024.  26 aasta elluviimiskava eelnõust tulenev TRAMi lisavajadus, mis ei sisaldu THK taotluses, on 0,836 miljonit eurot ja 2025. aastal 0,762 miljonit eurot. Ülejäänu on kaetud THK lisavajaduste taotlusega. 9. Programmi tegevuste täitmise analüüs Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 1. Transpordi konkurentsivõime Programmi tegevus 1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid  2023. aastal lõpetati AS-i Eesti Raudtee liiklusjuhtimissüsteemide uuendamisega lõigul „Tallinn–Keila–Paldiski, Turba“.  AS Eesti Raudtee lõpetas Pääsküla–Keila II peatee ehitustööd, et tõsta Tallinna lähipiirkonna reisirongiliikluse kvaliteeti (võimaldab Keilaga tagada tihedamat rongigraafikut tipptundidel).  Lõpetati Tapa jaama sorteerimispargi rekonstrueerimine, I etapp.  AS Eesti Raudtee teostas projekteerimise ning alustas raudteelõikude õgvendamise ja elektrifitseerimistöödega Tartu ja Narva suunal aastatel.  Elron on sõlminud lepingu täiendavate elektrirongide (6 tk) soetamiseks ning 6. septembril 2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise. Elektrirongid on valmimisel49.  SF 2021–2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja Tapa– Narva liinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste tõusuks 160 km/h eeldatavas ÜF toetuse mahus 70,55 miljonit eurot.  2023. a algas Edelaraudtee ASi projekt Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamiseks ja Rapla–Lelle raudtee rekonstrueerimiseks.  Käimas on Rail Baltica projekteerimine ning ehitamine. Rail Baltica kohalike objektide projektlahendused valmisid 2023. aasta lõpuks. Raudtee põhitrassi projektlahenduste vastu võtmise 100% määr Ülemistelt kuni Tootsini saavutatakse I kvartalis 2024. Muuga–Soodevahe ning Tootsi–Ikla projektlahendused valmivad praeguse prognoosi kohaselt 2025. aasta lõpuks ning viiakse läbi kas projekteerimis-ehituslepingute (Muuga– Soodevahe) või allianss lepingute käigus. 2023. aastal käivitusid ehitustööd Ülemiste terminali piirkonnas, valmis Pärnu linna RB terminaliga ühendav Lao tänav. 2023. Aasta lõpuks oli valminud või ehituses ca 30 RB põhitrassi objekti (sillad/viaduktid/ökoduktid), valminud on enamus eraldi hangitud trasside ümberehitusobjektidest. 2024. aasta lõpuks on ehituslepingud sõlmitud ning ehitustööd käimas ca 75 km RB raudtee mulde (k.a ristumised, hooldusteed jms) ehitamiseks. Programmi tegevus 2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Olulised tegevused ja tulemused:  2023. aastal jätkati reisilaevade toetusmeetmega mahus 7,7 mln eurot. Toetusmeede aitas laevaomanikel kulusid vähendada, kiirendada Covid-19 kriisist väljumist ning tagada töökohtade50 ja nendelt tuleneva maksutulu säilimise riigile.  2023. aastal jätkati veeteetasude vähendatud määraga 37,5%, mis aitab Eesti transiidi-, sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimusi parandada.51 49 https://www.err.ee/1609137563/uued-elroni-rongid-toovad-reisijatele-mitu-muudatust 50 Lähiriigid on jätkanud varasemate ning täiendavalt ka Covid-19 tingitud toetusmeetmetega, mis võib tuua kaasa ohu, et Eesti lipu all olevad laevad liiguvad teiste, soodsama maksusüsteemiga riikide lipu alla (nt Läti või Soome). Laevade liikumisel muude riikide lippude alla võib tekkidas hinnanguline negatiivne muutus riigi maksutulude vaates (pardatöötajad) ca -54 miljonit ning ca -1,7 miljonit eurot (kaldatöötajad) aastas). 51 Sektor on pärast intensiivistunud sõjategevust Ukrainas kaotamas sanktsioonide tõttu kaubamahtudes ning meetme kaudu on ettevõtjatel võimalus paremini konkureerida lähiriikide sadamatega Kesk-Aasia riikide kaupade pärast, mis aitab sanktsioonidest tekkivad kahju Eesti  27  2023. aastal telli 18 miljonit eurot maksev multifunktsionaalne töölaev 52 , mis hakkab valmimisel asendama kahte seni kasutusel olevat laeva.  Loodi riigi veesõidukite haldamiseks eraldi asutus (riigilaevastik 53 ), kuhu koondatakse erinevate haldusalade veesõidukid, mida hakatakse loodavast asutusest keskselt haldama, 2023. aastal summas 6,67 mln eurot.  Talvise navigatsiooni tagamine54, 2023.a baaseelarves 6,34 mln eurot ning 2023–2025 summas 19 miljonit eurot.  Praaga kanali hooldussüvendamine 0,6 miljonit eurot.  Lisaks suurendati veeteetaristu rahastust 1 mln euro võrra aastal 2023.  Rohuküla sadamas Riigilaevastiku kai rekonstrueerimine 2021–2024 summas 3,1 miljonit eurot, sh 2023. aastal summas 1,97 miljonit eurot.  SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks ÜF toetuse mahus 9,5 miljonit eurot, 2023. aastal eeldatavas ÜF toetuse mahus 0,63 miljonit eurot.  Säästva transpordi projekt (elektrilise parvlaeva soetamiseks), Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 raames mahus 25,4 miljonit eurot ja CO2 kauplemise vahenditest eeldatavas summas 14,6 miljonit eurot ning millest 2023. aastal kokku 700 000 eurot. Programmi tegevus 3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Olulised tegevused ja tulemused:  2023. aastal lõppes ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk oli suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Projekt viidi edukalt ellu. 2023. aastast on üleval üks finantskorrektsiooni teema, mis võib päädida kohtulahendiga.  Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks, summas 7,76 miljonit eurot aastas.  Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, summas 2,3 miljonit eurot aastas.  Jätkatakse toimiva mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi ettevalmistavate tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse AS-i ja Transpordiametiga eesmärgiga toetada juhtivaid teenusepakkujaid teenuseosutamise ettevalmistamisel mehitamata õhusõidukitega  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kaudu planeeriti teadmussiirde programmi raames vahendid autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamiseks kaasnevate süsteemide arendamiseks ja testimiseks.  Kaubalendude strateegia on sanktsioonipoliitika tõttu täielikult muutunud ning tuleb üle vaadata 2024. aasta jooksul.55 majandusele kompenseerida. Enne sanktsioonide kehtestamist olid enamike Eesti sadamate kaubamahud tänud veeteetasude vähendatud määrale kasvutrendis, samas kui teiste lähiriikide sadamate kaubamahud valdavalt vähenesid. 52 Uus multifunktsionaalne töölaev võimaldab tõsta riigi teenuste kvaliteeti, moderniseerida laevastikku ja optimeerida kulusid tulevikus, sest laev on planeeritud asendama kahte laeva. 53 Laevade tulemine ühtse juhtimise alla annab võimaluse veesõidukeid aktiivsemalt ristkasutada, tuua püsikulusid alla ja võita investeeringute pealt. Analüüsid näitavad, et kümne aastaga aitab riigilaevastiku loomine säästa vähemalt 34 miljonit eurot. 54 Veetaristu ehitamine ja remontimine, sh jäämurre oluliseks osaks on talvise navigatsiooni tagamine. Sõltumata talve raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv. Arvestades Eesti asukohta Läänemere ääres ja klimaatilisi tingimusi, tuleb riigil tagada piisav jäämurdevõimekus, et võimaldada stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui meri jäätub. Hetkel on Väinamere-äärsed sadamad 3–4 kuud külma talve ja paksu jää oludes kaubavedudele suletud ja seega teiste sadamatega võrdluses halvemas konkurentsipositsioonis. 55 Lennuühenduste loomise ja laiendamise osas on KliMil roll sõlmida vastavad kahepoolsed lepingud vastavate kolmandate riikidega, kui seda ei tee samaaegselt EL. See on esmane alus reisijate- ja kaubalendude alustamiseks Aasia suunal. Kehtiv leping on sõlmitud Hiinaga, lõpusirgel on kahepoolne lennundusteenuste leping Korea Vabariigiga. Hetkel on Aasia ettevõtetel konkurentsieelis ELi ettevõtete kõrval, kuna Vene Föderatsiooni õhuruum on ELi vedajatele suletud ja lennuks Aasiasse ohutu ja lubatud õhuruumis lisandub tuhandeid lennumiile.  28  2023. aastal lõppes riigi keskne toetus klastritele, kuid see ei takistanud Eesti Lennundusklastri tegevusi, pigem muudeti strateegiat ja toimemehhanismi liikmepõhiseks, mis on kasvatanud ühingu heaks partneriks ja lennundusvaldkonna katusorganisatsiooniks.  Valmistati ette uus lennunduse teekaart ja alustati diskussioone lennundussektori esindajatega eesmärgiga jõuda avalike arutelude järel teekaardi kehtestamiseni 2024. aasta esimese poolaasta jooksul. Programmi tegevus 4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid  2023. aastal jätkus Pärnu−Ikla maanteel Pärnu–Uulu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 31 miljonit eurot, sellest 2023. a 20 miljonit eurot. Lisaks alustati Sauga–Pärnu ja Libatse–Nurme 2+2 tee ehitusega, kogumaksumuses 56,4 miljonit eurot, sellest 2023. a 17,4 mln eurot, ning Tartu mnt Neanurme–Pikknurme 2+1 tee ehitusega, kogumaksumuses 10 miljonit eurot, sellest 2023. a 6,7 mln eurot.  Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks 2023. aastal kasutati 123,3 mln eurot.  2023. aastal jätkati riigi kruusateedele katete ehitamist 1,6 mln eurot ulatuses. Kokku ehitati katted 18 km kruusateele Kohalike teede arendamiseks:  Jätkatakse ühtekuuluvusfondi toel kohalike teede arendamist Narvat läbiva (Rahu–Kerese tn) transiittee rekonstrueerimisel, 2023. aastal summas ca 2 mln eurot.  Pärnu linnale eraldati sihtotstarbelist toetust Pärnu linna Raba ja Lai tänavaid ühendava silla rajamiseks summas 5 mln eurot.  Ühtlasi toetati 2023. aastal Kadrina raudteejaama kergliiklustee ehitamist summas 0,7 mln eurot. Tulemused:  2023. aastal lõpetati ehitustööd Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee Tartu linna Riia ristmiku ümberehituse ja Tallinna ringtee Kanama–Valingu 2+2 teelõigu objektidel.  2023. aastal jätkusid ehitustööd riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Pärnu–Uulu teelõigu ehitusel, teostatud tööde maht on 90%. 2023. aastal algasid riigitee nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa Neanurme–Pikknurme teelõigu ehitus, teostatud tööde maht 95% ning riigitee nr 4 Tallinna– Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu teelõigu ehitus, teostatud tööde maht on 10%. Kokku teostati ehitustöid 46,4 mln euro eest.  2023. aastal jätkati Rail Baltica raudteetrassi ja riigiteede ristete välja ehitamist kogumaksumusega 13,7 mln eurot (tegevus on kajastatud teehoiukavas ja seda rahastab Rail Baltic Estonia OÜ).  Maanteede puhul teostati 2023. aastal erinevaid remonttöid kokku 1381 km teelõikudel (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 6 km ulatuses neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 22 silda ja 20 km ulatuses erinevaid teelõike. Katteid ehitati 18 km kruusateelõigule. Ehitati ümber 39 liiklusohtlikku kohta.  Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks kasutati 2023. aastal 121,1 mln eurot.  Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamist teostati 2023. aastal 1,66 mln euro eest. Programmi tegevus 5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond  Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike väljaehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40 miljonit eurot;  SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamisse struktuuritoetusi ca 16 miljonit eurot, mille eesmärgiks on parandada  29 olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029;  SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks Tallinna linnapiirkonnas ca 40 miljonit eurot;  RRF vahenditest rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas toetuse mahus 36,5 miljonit eurot. Projekt on töös;  Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 toetatakse säästvat linnalist transporti (bussid, trammid) 15 miljoni euroga. Tulemused: 2022. aastal alustati meetme määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linnade säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021– 2027“ eelnõu väljatöötamist (ERF toetuse mahus 92 miljonit eurot). Määrus kinnitati 17. augustil 2023. Juunist kuni detsembrini 2023 toimus kohalike omavalitsuste eelnõustamine, et tagada kvaliteetsete projektide, mis vastavad meetme määruse tingimustele, ettevalmistamine. Projektide rakendamist alustatakse 2024. aastal. Ühtlasi alustati 2023. aastal kliimaministri määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonna jalgrattateede investeeringuteks perioodil 2021–2027“ väljatöötamist, mis võeti vastu 29. jaanuaril 2024. a. (ERF toetuse mahus 4 miljonit eurot). Linnapiirkondade toetusmeede avatakse 2024. aasta märtsis ning projekte saab hakata ellu viima 2025. aastast. Programmi tegevus 6. Ohutu ja säästlik transpordisüsteem  Jätkub liiklusohutusprogrammi elluviimine. Programmi eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2023–2025 keskmisena ei hukkuks üle 40 inimese ja raskesti vigastada ei saaks üle 302 inimese aastas 2023–2025 aastate keskmisena. Programmi tegevusteks on liiklusohutusprogrammi elluviimine ning riiklik järelevalve raudteel, veeliikluses ja lennunduses. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. Programmi tegevuse „Ohutu ja säästlik transpordisüsteem“ aastate 2023–2026 eelarve on ligi 58,7 miljonit eurot, millest 2023. a toetatakse ohutuse alaseid tegevusi 16,5 miljoni euroga. Tulemused: Liikluskäitumises 2023. aastal olulist muutust ei toimunud võrreldes aasta varasemaga, vähenes kokkupõrgete arv sõidukite ja rongide vahel, kuid suurenes otsasõitude arv raudteel viibinud inimestele. 2023. aastal toimus Eesti raudteedel 12 avaliku raudteeohutusega seotud juhtumit, neist 7 olid sõiduki ja rongi kokkupõrked raudteeülesõidukohtades ja 5 otsasõidud raudteel viibinud inimestele. Õnnetusjuhtumite tõttu hukkus 3 inimest ja vigastada sai 6 inimest. Kokkupõrgetest 5 toimusid raudteeülesõidukohtadel, mis on ainult liiklusmärkidega reguleeritud. Viie aasta avaliku raudteeohutustaseme keskmine näitaja on langustrendis (2023. a oli vastav näitaja 0,34, 2022. aastal 0,39, 2021. aastal 0,57), küll aga ületavad näitajad planeeritud sihttaset. Lennunduses registreeriti aasta jooksul ECCAIRS 2 andmebaasis kokku 2079 (2022. aastal 1595) juhtumit, mis eelnenud aastaga võrreldes on 23% rohkem. Neist lennuõnnetusi oli üks, 1 (0), tõsiseid intsidente 5 (2), intsidente 319 (419), vahetu mõjuta juhtumeid 1577 (1119), määramata klassifikatsiooniga 57, tähelepanekuid 89 (56) ja teisi 31. Kasvu põhjuseks võib pidada lennuliikluse taastumist ja kasvu ning parenenud raporteerimiskultuuri. Lennuõnnetuste ja tõsiste intsidentide arv 10 000 lennutunni kohta oli 0,84 (ohutusnäitaja 0,84 – eesmärk on <1). Eesmärk on täidetud.  30 2023. aastal toimus Eesti merealadel ja sisevetel 6 laevaõnnetust, registreeriti 10 ohtlikku juhtumit. Nende käigus ühtegi hukkunuga õnnetust ei olnud ja viga sai 1 inimene. Laevaõnnetused jagunesid Eesti lippu (50%) ja välisriigi lippu (50%) kandvate laevade vahel võrdselt. Põhjustena joonistusid välja eelkõige kontakt kaiga sildumisoperatsioonide käigus, põhjapuuted sadamasse sisenedes ja väljudes, tööõnnetused laevas ning tehnilised rikked. Meede 2. Liikuvus Programmi tegevus 1. Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine Olulised tegevused ja tulemused:  Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toetus aastatel 2024–2027 kogusummas ligikaudu 689,5 miljonit eurot, sellest 2024. aastal ca 163,8 miljonit eurot, sh 1,1 miljonit eurot KOV laevaliinide dotatsioonideks ja 0,6 miljonit eurot kommertsliini vedajatele tasuta sõiduõiguse hüvitamiseks.  Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Töötatakse selle nimel, et tekitada suuremat sünergiat sotsiaal- ja tavatranspordi vahel, et kasutada olemasolevat sõidukiparki ning teenuseid optimaalselt.  Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine).  Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega.  2023. aastal lepiti kokku Tartu−Riia rongiliiklusega avaliku liiniveona alustamises.  eFTI4EU projekt ja CEF rahastus. Oktoobris 2023 sõlmiti CEF rahastusleping transpordi digitaliseerimise projekti eFTI4EU ellu viimiseks. Eesti Kliimaministeerium on selle projekti juhtpartner. Projektipartnerid on Soomest, Leedust, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Portugalist, Austriast ja Belgiast. Vaatlejad on Hispaaniast, Iirimaalt ning Hollandist. Kokku osaleb projektis 23 erinevat partnerit (avalik- ja erasektor) Projekti eelarve on 28,3 miljonit eurot (Eesti osa on 1 miljon, millest 50% tuleb CEFist). Projekt algas 2023 aastal ja kestab kuni 2026 aastani. Projekti eesmärk on arendada välja ja piloteerida eFTI Gate'i lahendust, et olla valmis eFTI määruse nõuetele vastava digitaalsete veodokumentide andmevahetuseks 2026. aastal.  Kliimaministeerium valmistas 2023. aasta sügisel ette transpordi digipöörde taotluse MKMile SF vahendite taotlemiseks. Digipöörde kava puudutab Liiklusjärelevalve infosüsteemi arendust ning Transpordiameti digivärava arendust, kuhu alla koonduvad: a) Tehnoülevaatuste mooduli arendus, b) Ühtse merenduse infosüsteemidega kaetud teenuste digivärava arendus ja c) E-teeninduse VEERA disainisüsteemi arendus.  2023. aastal kinnitati alternatiivkütust taristu määrus (AFIR), mis seab nõuded alternatiivkütuste taristu arenduseks. 2023 aasta alustati tegevustega, mis on seotud raskeveokite laadimistaristu rajamise ettevalmistusega.  Ühistranspordi kasutajate osakaal on kogu Eesti lõikes taastunud pandeemiaeelsele tasemele, eelmise aastaga võrreldes tõusis reisijate arv laeva-, lennuki-, rongi- ja maakonnabussiliinidel 5,5%.  Alustati riikliku rattastrateegia koostamist, et suurendada aktiivsete liikumisviiside osakaalu ja tähtsustada jalgrataste rolli multimodaalses ahelas. Tähtaeg märtsis 2025. 10. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine Tabel 4. Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi ja programmi tegevuste 2023.a. eelarve täitmine, kulud tuhandetes eurodes.  31 Transpordi Esialgne Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%) konkurentsivõime ja eelarve liikuvuse programm Programmi kulud -621 927 -683 769 -527 711 77,2% Programmi tegevus: Raudteetransporditaristu -198 148 -286 445 -146 426 51,1% arendamine ja korrashoid Kulud -198 148 -286 445 -146 426 51,1% Programmi tegevus: Veetransporditaristu -26 850 -45 200 -56 560 125,1% arendamine ja korrashoid Kulud -26 850 -45 200 -56 560 125,1% Programmi tegevus: Õhutransporditaristu -11 454 -7 873 -10 700 135,9% arendamine ja korrashoid Kulud -11 454 -7 873 -10 700 135,9% Programmi tegevus: Maanteetransporditaristu -190 211 -221 503 -113 969 51,5% arendamine ja korrashoid Kulud -190 211 -221 503 -113 969 51,5% Programmi tegevus: Keskkonnahoidlikku -26 067 -6 656 -6 657 100,0% liikuvust soodustav linnakeskkond Kulud -26 067 -6 656 -6 657 100,0% Programmi tegevus: Ohutu ja säästlik -30 290 -30 118 -108 137 359,0% transpordisüsteem Kulud -30 290 -30 118 -108 137 359,0%  32 Programmi tegevus: Liikuvusteenuse -138 908 -165 662 -160 026 96,6% arendamine ja soodustamine Kulud -138 908 -165 662 -160 026 96,6% Selgitus: Programmi tegevuste eelarve oli 683 769 tuhat eurot ning täitmine 527 711 tuhat eurot. Õhutransporditaristu arendamise ja korrashoiu ning ohutu ja säästlik transpordisüsteemi programmi tegevuses eelarve täitmise ülekulu põhjuseks on põhivaradelt arvestatud amortisatsioonikulu. Amortisatsioonikulude eelarve oli planeeritud maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoiu programmi tegevusse ja seega selles tegevuses on alatäitmine. Programmi tegevustes planeeritud eelarvest jäi kasutamata välisvahendeid 110 850 tuhat eurot. Riigieelarvelist eraldatud vahenditest ülekantavatest jääkidest olulisemad on:  4 439 328 eurot Riigilaevastiku tegevuskulude jääk, millest enamuse moodustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2023. aastal Riigilaevastiku käivitamiseks eraldatud vahendid, mis on ettenähtud uue asutuse käivitamisega kaasnevate kulude ja investeeringute katmiseks aastatel 2023-2024.  2 141 251 eurot Transpordiameti tegevuskulude jääk, mida kasutatakse maanteetaristu arendamise ja korrashoiu ning veetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi tegevustes tegevuskuludena.  546 868 eurot Kadrina valla kergliiklustee tegevustoetuse jääk (objektikood IN050103), mis 2023.a riigieelarve seaduse muudatusega anti üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest koos Kadrina Vallavalitsusega sõlmitud eraldise kasutamise lepinguga, mille kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2024.  645 128 eurot Tln-Tartu raudtee uuendus kiiruseks 135 km/h eraldatud vahendid (objektikood IN050059), mille osas on kohustus võetud ja kulud tekivad 2024. aastal.  423 780 eurot Tapa-Narva raudtee uuendus kiiruseks 135 km/h eraldatud vahendid (objektikood IN050061), mille osas on kohustus võetud ja kulud tekivad 2024.aastal.  235 370 eurot Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendid väikeinvesteeringuteks ja lootsiteenusteks (objektikood VR050225). Vahendite eraldamine otsustati alles 2023. aasta sügisel, mistõttu 9 lootsikaatri hooldusremonttööde ning side- ja navigatsiooniseadmete uuendamistööd lükkusid 2024. aastasse.  200 000 eurot Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendid väikeinvesteeringud ja jäämurdeteenuseks (objektikood VR050240). Täiendav kütuse ostmine lükkus 2024.aastasse, kuna jäämurdja Tarmo kütusetankide hooldustööd lõppesid 2024. aasta alguses.  448 906 eurot talviste navigatsioonikulude jäämurde teenuse majanduskulud, mida kasutatakse 2024. aastal. 2023/2024 jäämurde hooaja algus oodatust soojem ja seetõttu 2023. aastal olid tegelikud kulud planeeritust väiksemad.  Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi 2023. aasta eelarvesse kanti 2022. aasta transpordi programmist tegevuskulusid üle kokku 13,4 mln eurot. Sellest 4,8 mln on TRAMi tegevuskulude jäägid, mis koosnevad lisaks asutuste tööjõu- ja majandamiskuludele (2,5 mln) veel ka jäämurde kuludest (481 tuh), ning dotatsioonidest  33 ühistranspordi korraldamiseks (1 mln). MKMi kasutamata jäänud vahendid koosnesid KOVidele teede rekonstrueerimiseks eraldatavast juhtumipõhisest investeeringutoetusest (3,3 mln), dotatsioonist reisirongiliikluse korraldamiseks (1,1 mln), Haapsalu raudtee II etapi rekonstrueerimiseks (1,1 mln), reisiparvlaev Estonia allveeuuringu vahenditest (1 mln) ning rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudest (340 tuh). Lisaks viidi 2023. aastasse üle 2,3 mln kommertsliiniveo teostajatele eelkooliealiste laste ja puuetega inimeste tasuta vedamise kohustuse eest hüvitiste ja kaasnevate põhjendatud nõuete maksmiseks. 1,9 mln eurot sellest anti ministeeriumite töö ümberkorraldamise käigus üle REMile. KLIMile anti samal põhjusel üle 2022. aastast 2023. aastasse ülekantud vahendeid 4,35 mln euro ulatuses - sh 3,1 mln eurot KOV teede juhtumipõhiseks investeeringutoetuseks, 1 mln eurot Haapsalu raudtee II etapi rekonstrueerimistöödeks ja 260 tuh eurot MKMist KLIMi üle viidud transpordivaldkonna osakondade tööjõu- ja majandamiskuludeks. 11. Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse Positiivsed arengud  AS Eesti Raudtee lõpetas 2023. aastal riigieelarvest Haapsalu raudtee II etapile eraldatud vahendite eest ettevalmistavad tegevused Turba−Rohuküla raudteelõigu ehitamiseks. Alustati ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu elektrifitseerimiseks. Lõpetati Lääne–Harju turvangusüsteemide uuendamine, mille tulemusel oli võimalik sellel suunal tihendada reisirongiliiklust ning lisada sõiduplaani kiirrongid. Teostati Aegviidu– Tapa lõigu kapitaalremont ja kõverate õgvendamine ning Riisipere – Vasalemma jaamavahe kapitaalremont.  Rail Baltica kohalike objektide projektlahendused valmisid 2023. aasta lõpuks. Käivitusid ehitustööd Ülemiste terminali piirkonnas, valmis Pärnu linna RB terminaliga ühendav Lao tänav. 2023. aasta lõpuks oli valminud või ehituses ca 30 RB põhitrassi objekti (sillad/viaduktid/ökoduktid), valminud on enamus eraldi hangitud trasside ümberehitusobjektidest.  2023. aastal lõppes ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk oli suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Samal aastal suurendas lennujaam rahvusvaheliste regulaarliinide arvu 44 regulaarliinini.  2023. aastal ehitati, rekonstrueeriti, remonditi ja ehitati tolmuvabasid katteid kokku 1 381 kilomeetril maanteedel. Ehitati kuus kilomeetrit neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 22 silda ja 20 kilomeetrit erinevaid teelõike. Katteid ehitati 18 kilomeetrile kruusateedele. Ehitati ümber 39 liiklusohtlikku kohta.  Liiklusohutuse osas vähenes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga kergliikuriga toimunud õnnetuste arv, mida võis mõjutada nendega seotud ohtude teadvustamine, linnasüdametes sõidukiiruste piiramine ja parkimise korrastamine ning võrdlemisi jahe ja vihmane suvi. Joobes juhtimiste arv oli kümnendiku võrra väiksem kui 2022. aastal, samas suurusjärgus vähenes ka narkojoobes juhtide arv.  2023. aastal tuli maakonnaliinidel gaasibussidega teenindatavat mahtu liiniveo mahule juurde diiselbusside arvelt 4 739 tuhat kilomeetrit. Kogu liinivõrgu maht suurenes vaid 0,5%. 27% kogu maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasibussidega.  34  Liikuvusteenuste ühistranspordiliikide laiemaks integreerimiseks toetatakse avaliku sektori innovatsioonifondist 840 tuhande euroga liikuvusteenuste ja piletimüügi integreeritud andmevahetusplatvormi MaaS X-tee arendamist. Projekti eesmärk on luua standardiseeritud sõidupäringuid vahendava ja liikuvusteenuseid ühendava teenusplatvormi prototüüp ning piloteerida seda vahenduskanalina erinevate transporditeenuse pakkujate ühendamiseks ning süsteemis osalejate ühiste piletite, sõiduõiguste või soodustoodete loomiseks.  Jätkus uue keskkonnasäästliku parvlaeva ehitus suursaarte liinide teenindamiseks. Laev valmib 2026. aastaks.  eFTI4EU projekt ja CEF rahastus. Oktoobris 2023 sõlmiti Euroopa Komisjoniga CEF rahastusleping transpordi digitaliseerimise projekti eFTI4EU ellu viimiseks. Projekti eesmärk on arendada välja ja piloteerida eFTI Gate'i lahendust, et olla valmis eFTI määruse nõuetele vastava digitaalsete veodokumentide andmevahetuseks 2026. aastal. Projektis osaleb 9 liikmesriiki (Eesti KLiM on peapartner) ja 23 partnerit era- ja avalikust sektorist. Projekt kestab aastatel 2023−2026 ja kogueelarve on 28,3 miljonit eurot. Väljakutsed  Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Uuendatud prognoosi kohaselt TLAKis püstitatud CO2 vähendamise eesmärki ei saavutata. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for 55“ raames Eestile võetud CO2 heite vähendamise kohustus proportsionaalse sektorite jaotuse korral on Transpordi ja liikuvuse arengukavaga (TLAK) võetud eesmärgist veelgi kõrgem (tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks). Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030 transpordisektori heide ca 2089,23 kt CO2 ekv (eelmise aastaga võrreldes on prognoosides toimunud muutusi halvenemise poole). Transpordisektori CO2 heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset kohustust hakata soetama kauplemisturult CO2 ühikuid, mis on lisakoormus eelarvele olukorras, kus on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks. Uuringud näitavad, et transpordisektoris ei ole võimalik CO2 eesmärke täita ilma maksupoliitika muudatuste kasutusele võtmata (tarbimismaksud, mis motiveerivad inimesi valima aktiivseid liikumisviise, säästvat ühistransporti või keskkonnasõbralikumat autot). Järjepidevalt tuleb tegeleda ka inimeste teadlikkuse tõstmisega.  Transpordi energiakulu ei vähene loodetud kiirusega. Peamised põhjused: Eestis on jätkuvalt kõrged maanteede läbisõidud, mis iga-aastaselt kasvavad. Niisamuti eelistatakse uue autona soetada suurt ja energiamahukat sõiduautot säästvale väikeautole.  Kaubavahetuses on jätkuvaks väljakutseks kaupade transportimise suunamine maanteelt raudteele (nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb perspektiive põhja–lõuna- ja läänesuunalises koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks reisirongiliikluse teenindamisele panustama maksimaalselt ka kaubaveo teenindamisse. TLAKis seatud eesmärke ei ole siiski võimalik täita.  TLAK näeb ette vähendada liikluses hukkunute arvu ja raskelt vigastada saanute arvu kolme aasta keskmisena 2035. aastaks vastavalt 30 ja 187-ni. Liiklusohutusprogrammiga seatud vahe-eesmärgist 2023. aastal (44 ja 316) jääb tegelik tulemus kaugele (55 ja 395). Nende eesmärkide saavutamine ei ole realistlik ilma liiklusohutust oluliselt mõjutavate täiendavate tegevuste elluviimiseta.  35  Samaaegselt on vajalik investeerida TEN-T põhivõrgu maanteede liiklusohutus- ja keskkonnanõutele vastavaks ehitamisesse, mis on seni takerdunud teehoiu rahastamise mahu olulise vähendamise tõttu. Ühtlasi on jätkuvaks väljakutseks riigiteede seisundi hoidmine ja remondivõla vähendamine. Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks iga-aastaselt 210 mln eurot. Järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt vaid 115 mln eurot aastas, mis toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise järgnevatel aastatel.  Jätkuvalt on väljakutseks mõõdiku „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus 500 või enam)“ täitmine, kus 2023. aastaks on Eesti lipu all 31 laeva. Seadusandlusest tulenevalt on raskusi laevade Eesti lipu alla toomisel ja hoidmisel ning konkureerivatel riikidel on selleks paremad tingimused. Uus konkurentsivõimeline pakett valmib 2026. aastaks, mis aitab eesmärkide täitmisele kaasa.  Seoses kavandatava reisirongide kiiruste tõusuga on vaja analüüsida samatasandiliste raudteeületuskohtade ohutust ning leida vahendid nende vastavusse, sh mitmetasandiliseks, viimiseks muudetud nõuetega (üle 100 miljoni euro). Taktsõiduplaani kehtestamiseks kuni 160 km/h ja kiiruste suurendamiseks raudteel on vajalikud investeeringud Liiva−Saku raudteelõigu teise peatee ehitusse ja kiiruste tõstmisse 15 miljonit eurot, Saku−Rapla raudteelõigu õgvendamisse ja kiiruste tõstmisse 15 miljonit eurot, Tapa−Narva raudteelõigul ohutuse tagamiseks 4,2 miljonit eurot, Aegviidu−Kehra I tee kapitaalremondiks 30 miljonit eurot.  2023. aastal täpsustas Eesti koostöös teiste Balti riikidega Rail Baltica osas 2030. aasta lõpuks võimalikke saavutatavaid tulemusi ning nende saavutamiseks vajalike finantsvahendite mahtu. RB esimese etapi maksumuseks on pessimistlikult kalkuleeritud 3,1 miljardit eurot 2023. aasta hindades (senise ca 1,8 mlrd eurot kogumaksumuse asemel, mis oli antud 2017. aasta hindades). Peamised põhjused prognoosmaksumuse suurenemisele on inflatsioon (ehitushindade kasv 40%), projektlahenduse täpsustamine ning asjaolu, et RB ehitamist Eestis rahastatakse peamiselt CEF vahenditest (koos kohustusliku kaasfinantseeringuga), kuid osaliselt ka RRF ning SF vahenditest, mis teeb rahastuse suhteliselt ebastabiilseks. Käimasoleva MMF rahastuse raames eraldatavad rahalised vahendid on kavas ehituslepingutega katta juba 2025. aastal, mis tähendab seda, et 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks on vaja leida lisavahendeid ehitushangete korraldamiseks Tootsi ja Ikla vahelisel lõigul juba 2026. aastast alates.  Ühistranspordi baaseelarve on külmutatud 2020. aastast ja seetõttu on tekkinud eelarve puudujääk, mis ei võimalda katta sõlmitud avaliku teenindamise kohustusi.  Lennunduse konkurentsivõime tagamiseks on vaja lisavahendeid regionaalsete lennujaamade käigushoidmiseks ja investeeringuid taristu uuendamiseks, lennundusorganisatsioonide liikmetasudeks, samuti Tallinna lennujaama julgestuse- ja päästekuludeks ning Transpordiameti lennundusteenistuse töömahu kasvu katmiseks.  Oluline on tagada ka 2023. aastal loodud Riigilaevastiku baasrahastus.