Vaidlustus

21.06.2024 Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Vaidlustaja: OÜ Stuudio Elamus Registrikood:16638271 E-mail: [email protected] Hankija: Saaremaa Vallavalitsus VAIDLUSTUS FAKTILISED ASJAOLUD Saaremaa Vallavalitsuse 13. veebruari 2024. a korralduse nr 2-3/127 kohaselt korraldati ideekonkurss „Kuressaare rannaala ideevõistlus“. Konkursi tähtaeg oli 10. mai ning esimese koha saanud võistlustöö on kavas võtta detailplaneeringu koostamise aluseks. Võistlusülesande ( lisa 1 ) p 2.5 kohaselt võisid konkursist osa võtta kõik arhitektid ja/või maastikuarhitektid, kellele on antud Eesti kutsestandardi alusel volitatud arhitekti kutsekvalifikatsioon ning arhitektide rühmad, kus vähemalt ühele arhitektile on antud Eesti kutsestandardi alusel volitatud arhitekti kutsekvalifikatsioon. Võistlusülesande kohaselt tuli peale võistlustöö esitada ka ümbrik märkega „Kvalifitseerimisdokumendid“, mis sisaldab koopiat osaleva arhitekti kutsetunnistusest. OÜ Stuudio Elamus arhitektid esitasid ideekonkursile töö märksõnaga „Meremaa“. Koos tööga esitati komisjonile arhitekt Xenia Sooniste ülikooli diplom ( lisa 2 ), mis tõendab, et Xenia Sooniste on lõpetanud magistrikraadiga Šveitsi ülikooli École polytechnique fédérale de Lausanne arhitektuuri eriala. Lisaks esitati ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) kinnituskiri ( lisa 3 ), mille kohaselt on Xenia Sooniste arhitekti kvalifikatsioon Ehitusseadustiku (EhS) §-st 24 lg 3 1 tulenevalt Eestis automaatselt tunnustatud ning ta ei pea Eestis pädeva isikuna tegutsemiseks taotlema kutsetunnistust. Kvalifitseerimiskomisjon otsustas ideekonkursilt töö „Meremaa“ kõrvaldada, kuna Xenia Soonistel puudus komisjoni hinnangul võistlusülesandes nõutud kutsekvalifikatsioon. Otsus avalikustati 12.06 Kuressaare rannaala ideekonkursi žürii lõpp-protokollis ( lisa 4 ). Vaidlustajad tutvusid protokolliga 14.06. VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD Ideekonkursi kvalifitseerimiskomisjoni täiendavate selgituste ( lisa 5 ) kohaselt ei kvalifitseerunud töö võistlustööna selle tõttu, et võistlusülesande tingimustes ei olnud eraldi välja toodud, et kvalifitseerumiseks piisab ka volitatud arhitekti kutsestandardile võrdsustatud dokumendi esitamiseks. Seega on hankija tõlgendanud ideekonkursil osalejate kutsealase kvalifikatsiooni nõuet sõnasõnaliselt ehk äärmiselt kitsalt. Selle tõlgenduse kohaselt tohib ideekonkursil osaleval arhitektil tohib olla ainult Eesti kutsestandardi alusel volitatud arhitekti kutsekvalifikatsioon, mitte sellega võrdsustatud dokument (ehk mõne teise riigi kutsestandardi alusel volitatud kutsekvalifikatsioon). Vaidlustaja ei nõustu selle tõlgendusega, kuivõrd hankija tõlgendus kutsealase kvalifikatsiooni nõudest ei ole kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. Riigihangete korraldamise üldpõhimõtete kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (Riigihangete seadus (RHS) § 3 lg 2). Samuti peab hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise (RHS § 3 lg 4). Tõlgendus, mille kohaselt ei ole lubatud välisriikides kutsekvalifikatsiooni saanud arhitektidel ideekonkursil osaleda, kuigi neil on võrdustatud Eestis välja antud kutsealane kvalifikatsioon, ei ole ideekonkursi eesmärki arvestades proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud ning kohtleb ebavõrdselt isikuid, kes on saanud kutsealase kvalifikatsiooni Eestist väljaspool. Tingimus piirab põhjendamatult välismaal kutsealase kvalifikatsiooni saanud arhitektide võimalusi ideekonkursil osaleda. Samuti ei taga selline tingimus konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Kuigi tingimuse sõnastuse osas ei ole enam võimalik vaidlustust esitada, on vaidlustajad seisukohal, et kvalifitseerimiskomisjon oleks võistlustööde kvalifitseerumist hinnates pidanud tõlgendama kvalifitseerimistingimust laialt, ehk selliselt, et ideekonkursil võib osaleda ka arhitekt, kelle kvalifikatsioon on võrdsustatud Eestis välja antud kutsekvalifikatsiooniga. Tingimuse sellist tõlgendust toetab ka Eesti Arhitektide Liit ( lisa 6 ), kellega koostöös ideekonkurss korraldati. Ka kohtupraktika rõhutab, et kui tingimus on mitmeti mõistetav, tuleb selle sisustamisel lähtuda ka hanke eesmärgist ja muudest olulistest asjaoludest, sh tõlgendada hindamiskriteeriumit pakkujale soodsamalt, kui see on õiguspärase tulemuse saavutamiseks vajalik. Kui kvalifitseerimistingimus on mitmeti mõistetav, tuleb tingimusest lähtuda potentsiaalsetele pakkujatele soodsamast tõlgendusest, mis on loomulikult jätkuvalt kooskõlas riigihanke eesmärgiga. Selline lähenemine on kooskõlas ka pakkujate võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtetega (RHS § 3 p-d 2 ja 3). Tingimuse kitsa tõlgenduse kohaselt ei vastanud vaidlustaja kvalifitseerimistingimustele ning kõrvaldati konkursilt. Ideekonkursi eesmärk on koguda võimalikult palju võistlustöid, mille hulgast valida parim ning võtta see töö detailplaneeringu aluseks, ehk kasutada efektiivselt ära konkurentsi. Kuigi RHS § 129 lg 5 kohaselt võib hankija objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes otstarbekuse korral kehtestada ideekonkursil osalejatele kutsealase kvalifikatsiooni nõuded, ei ole osalejate kvalifikatsiooni piiramine ainult Eestist saadud kvalifikatsiooniga otstarbekas ega kohtle osalejaid võrdselt. Ideekonkursi eesmärgist tulenevalt oleks pidanud tõlgendama ideekonkursi tingimust selliselt, et ideekonkursil võivad osaleda ka arhitektid, kelle kvalifikatsioon on võrdsustatud Eestis välja antud volitatud arhitekti kutsekvalifikatsiooniga. Kui hankija oleks tõlgendanud tingimust laialt, ehk nii nagu Eesti Arhitektide Liit tingimusi kinnitades silmas pidas, ja lähtunud potentsiaalsetele pakkujatele soodsamast tõlgendusest, ei oleks vaidlustaja tööd „Meremaa“ võistluselt kõrvaldatud. ning vaidlustaja oleks võinud ideekonkursi võita või saada muu auhinnalise koha. Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustaja seisukohale, et ideekonkursi kvalifitseerimistingimusi oleks tulnud tõlgendada nii, et konkursist võisid osa võtta ka arhitektid, kelle kvalifikatsioon on võrdsustatud Eestis välja antud volitatud arhitekti kutsekvalifikatsiooniga ning vaidlustajat ei oleks tohtinud võistluselt kõrvaldada. Vastustajad said enda kvalifitseerimata jätmisest teada lõpp-protokollist, ning arvasid esialgu, et Xenia Sooniste kutsekvalifikatsiooni hindamisel on toimunud eksitus. Vaidlustajad suhtlesid 20.06 kvalifitseerimiskomisjoniga, kes jäi seisukohale, et tegemist on õigusjärgse otsusega. Kvalifitseerimiskomisjoni vastusest said vaidlustajad aru, et ideekonkursi žürii lõpp-protokolli tuleb lugeda nende õigusi piiravaks ning sellest tulenevalt vaidlustatavaks otsuseks ning said seega teada enda õiguste rikkumisest alles 20.06. Sellest tulenevalt on vaidlustus esitatud tähtaegselt. TAOTLUSED Vaidlustaja palub tunnistada täielikult kehtetuks Saaremaa Vallavalitsuse protokolliline otsus, millega jäeti „Kuressaare rannaala ideevõistluse“ ideekonkursil kvalifitseerimata OÜ Stuudio Elamus võistlustöö märksõnaga „Meremaa“. Vaidlustaja soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jõnn Sooniste Vaidlustaja esindaja Vaidlustuse lisad: Lisa 1 – võistlusülesanne Lisa 2 – Xenia Sooniste ülikooli diplom Lisa 3 – TTJA kinnituskiri Lisa 4 – žürii lõpp-protokoll Lisa 5 – Kätlin Kallase 20.06 e-kiri Lisa 6 – EAL 21.06.2024 selgitus Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde Kuressaare rannaala ideevõistlus VÕISTLUSÜLESANNE Korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus Kaaskorraldaja: Eesti Arhitektide Liit 1  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde Sisukord SISSEJUHATUS 4 1 IDEEKONKURSI EESMÄRK JA VISIOON 4 1.1 Eesmärk 4 1.2 Visioon 4 VÕISTLUSEESKIRI 6 2 IDEEKONKURSI KORRALDAMINE 6 2.1 Ideekonkursi korraldaja 6 2.2 Ideekonkursi vorm 6 2.3 Ideekonkursi ajakava 6 2.4 Ideekonkursi keel 6 2.5 Osavõtt ja kvalifitseerumistingimused 6 2.6 Žürii 7 2.7 Auhinnafond 7 3 IDEEKONKURSI LÄBIVIIMINE 8 3.1 Võistluse alustamine ja tingimuste väljastamine 8 3.2 Küsimuste esitamine 8 3.3 Anonüümsuse tagamine 8 3.4 Võistlustöö esitamine 8 3.5 Osalejate ja võistlustööde kvalifitseerimine 9 3.6 Võistlustööde hindamine ja žürii töö 10 3.7 Hindamise kriteeriumid 10 3.8 Võistluse lõpetamine ja tulemuste avalikustamine 10 4 VÕISTLUSTÖÖ VORMISTUS 10 4.1 Võistlustöö maht 10 4.2 Võistlustöö vorm 11 5 IDEEKONKURSILE JÄRGNEV TEGEVUS 11 5.1 Ideekonkursile järgnev tegevus 11 5.2 Autoriõigus, omandiõigus, varalised õigused 11 5.3 Võistlustööde tagastamine 12 2  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde VÕISTLUSÜLESANNE 13 6 VÕISTLUSALA, ASUKOHT JA LINNAEHITUSLIK ÜLEVAADE 13 6.1 Võistlusala 13 6.2 Asukoht ja piirkonna linnaehituslik ülevaade, olemasoleva olukorra kirjeldus 14 7 IDEEKONKURSI LÄHTEÜLESANNE 17 7.1 Võistlusala probleemid 17 7.2 Üldine võistlusala visioon ja arhitektuur 17 7.3 Kuressaare linnuse, bastionide, raveliinide, vallikraavi ja mälestiste ala 19 7.4 Tori abaja lääne- ja põhjakallas 20 7.5 Raiekivi poolsaar 21 7.6 Ujula abaja põhja- ja idakallas kuni Staadioni tänavani 22 8 LISAD 23 Lisa 1 - Vorm 1 Nimekaart Lisa 2 - Muinsuskaitse eritingimused Lisa 3 - Puhkeala geodeetiline alusplaan Lisa 4 - Kehtivad detailplaneeringud 3  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde Sissejuhatus 1 IDEEKONKURSI EESMÄRK JA VISIOON 1.1 Eesmärk Ideekonkursi objektiks on Kuressaare mereäärse puhkeala piirkond. Ideekonkursi ala moodustavad osaliselt Kalda pst 1, Supluse pst 2, Raiekivi tee 1, 2 ja 4, Tori tn 1, Pargi tn 15, Lossihoov 1 kinnistud. Võistlusala ligikaudne suurus on ca 25,6 ha. Võistluse eesmärgiks on leida Kuressaare mereäärsele puhkealale parim linnaruumiline lahendus, mis tõstaks puhkeala väärtust. Võistlustöölt oodatakse võistlusalas oleva linnaruumi/puhkeala mõtestamist ning kõrgetasemelist, linnaehituslikult sellesse asukohta sobilikku lahendust. Esimese preemia saanud võistlustöö on kavas võtta detailplaneeringu koostamise aluseks. Korraldaja eesmärgi täitmiseks peab lahendus olema realistlik, rajatav optimaalsete kuludega, ener- giasäästlik, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajatele ning madalate ekspluatatsioonikuludega. Lisaks peab olema võimalik ala tulevikus etapiviisiliselt ellu viia. Arhitektuurivõistluse alused on korraldaja lähteülesanne koos lisadega ning Eesti Arhitektide Liidu arhi- tektuurivõistluste juhend 2013. Võistlusalale on koostatud muinsuskaitse eritingimused (Töö nr: 22081ET1, koostaja: Artes Terrae), mis tuleb võtta võistlustöö koostamise aluseks. Arhitektuurivõistluse võistlustingimused koostas Saaremaa Vallavalitsuse vanemarhitekt Maria Reimal, kontrollis Saaremaa Vallavalitsuse arhitekt Inge-Ly Ansip (volitatud arhitekt tase 7). Võistlustingimused on kooskõlastatud Saaremaa Vallavalitsusega, Eesti Arhitektide Liiduga ning kõigi arhitektuurivõistluse žürii liikmetega. 1.2 Visioon Hetkel kehtib alal 4 detailplaneeringut. Kõik detailplaneeringud on Saaremaa Vallavalitsuse hinnangul vananenud ega toeta tänapäevaseid ruumilisi vajadusi. Vallavalitsus leiab, et Kuressaare linna mereäärne puhkeala vajab terviklikku lahendust ja planeerimist. Saaremaa Vallavalitsus näeb, et Kuressaare linna rannaala on atraktiivne puhkeala. Linn ja rannaala on heas ühenduses. 4  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde Kuressaare linna mereäärsele alale on iseloomulik valdavalt lageda ja tasase maastiku ning avatud vaadetega looduslähedane keskkond. Oluline roll võistlustöö kavandamisel on ka Kuressaare Linnusel (mälestis), millele tuleb tagada avatud vaated linnusele nii merelt kui maalt. Võistlusalal tuleb arendada mitmekesise ja aktiivse kasutusega keskkonda, mis arvestab eelkõige Kures- saare linnaelanike vaba aja veetmise ja puhkamise vajadusi. Kõige olulisem on saada funktsionaalne ja kujunduslik sisend Kuressaare rannaala detailplaneeringu koostamiseks ning edaspidiste ruumiliste otsuste tegemiseks Kuressaare puhkealal. Oluline on luua täiendavad põhjused rannaala külastamiseks ning ala kasutamiseks eri hooaegadel. Arhitektuur peab olema keskkonda sobituv, inim- ja loodussõbralik. Valitud lahendused peavad arves- tama mereäärsete ilmastikutingimustega ning pakkuma varju tuule, külma ja sademete eest. Esikohale tuleb seada kvaliteetse ruumi kasutamise võimaldamine inimestele nii hea kui ka halva ilmaga. Nii maas- tikuarhitektuur kui ka hoonete arhitektuur peab ära kasutama antud asukoha unikaalsust. Arhitektuurivõistluse oluline osa on ala maastikuarhitektuuriline kontseptsioon. Lisaks hoonestuse funktsionaalsusele tuleb alale kavandada mitmekesised ajaveetmise võimalusi, lähtudes universaaldi- saini põhimõtetest. Ala peab jääma autoliiklusest vaba (lubatud vaid teenindav transport) ja autoparklaid mitte kavandada. Lahendada omavahel harmoneeruv linnamööbli, väikevormide ja haljastuse lahendus ning laiendada ala kasutusvõimalust ka seni kasutamata mereäärsetel aladel näiteks laudteede või muu sellise abil. 5  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde VÕISTLUSEESKIRI 2 IDEEKONKURSI KORRALDAMINE 2.1 Võistluse korraldaja Võistluse peakorraldaja on Saaremaa Vallavalitsus. Võistlusülesande koostas Saaremaa Vallavalitsuse vanemarhitekt Maria Reimal. Võistlusülesande kont- rollis Saaremaa Vallavalitsuse arhitekt Inge-Ly Ansip (volitatud arhitekt tase 7). Korraldaja kontaktisik: vanemarhitekt Maria Reimal, [email protected], +372 452 5043 2.2 Võistluse vorm Arhitektuurivõistlus on avalik üheetapiline ideekonkurss. 2.3 Võistluse ajakava Arhitektuurivõistlus algab: 09.02.2024 Küsimuste esitamise tähtaeg: 19.04.2024 Võistlustööde esitamise tähtaeg: 03.05.2024 kell 15:00 2.4 Võistluse keel Arhitektuurivõistluse keel on eesti keel. 2.5 Võistlusest osavõtt ja kvalifitseerumistingimused Arhitektuurivõistlusest võivad osa võtta kõik arhitektid ja/või maastikuarhitektid, kellele on antud Eesti kutsestandardi alusel volitatud arhitekti kutsekvalifikatsioon ning arhitektide rühmad, kus vähemalt ühele arhitektile on antud Eesti kutsestandardi alusel volitatud arhitekti kutsekvalifikatsioon. Samuti võivad võistlusest osa võtta planeerimis- või projekteerimisvaldkonnas tegutsevad juriidilised isikud, kellel on õigussuhe Eesti kutsestandardi alusel volitatud arhitekti kutset omava spetsialistiga, kes vahetult osaleb võistlustöö loomisel. Võistlustöö loomisega ei tohi olla seotud järgnevalt nimetatud isikuid, samuti ei tohi need isikud olla arhitektuurivõistlusel osaleja juhtorganite või omanike hulgas ega konkursil osalejatega kehtivas lepin- gulises suhtes: arhitektuurivõistluse žürii ja kvalifitseerimiskomisjoni liikmed, arhitektuurivõistluse alusdokumentide, võistlustingimuste lisade koostajad ning isikud, kes on arhitektuurivõistluse ette- valmistamise ja korraldamise tõttu selgelt eelistatud olukorras ja/või kes võiksid mõjutada selle žürii ja kvalifitseerimiskomisjoni otsuseid; arhitektuurivõistluse žürii ja kvalifitseerimiskomisjoni liikmete seotud lähikondsed (abikaasad, elukaaslased, otsejoones ülenevad ja alanevad sugulased, õed, vennad); žürii ja arhitektuurivõistluse kvalifitseerimiskomisjoni liikmete seotud äripartnerid, kes on osanikud või aktsio- närid nendega samas projekteerimis- või planeerimisvaldkonnas tegutsevas äriühingus. 6  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde 2.6 Arhitektuurivõistluse žürii Esimees: Kaarel Tang, abivallavanem, Saaremaa Vallavalitsus Liikmed: Piret Miller, arhitekt, Saaremaa Vallavalitsus Kaarel Truu, vanalinnade nõunik, Muinsuskaitseamet Ott Kadarik, volitatud arhitekt-ekspert 8, Eesti Arhitektide Liit Toomas Paaver, volitatud arhitekt-ekspert 8, Eesti Arhitektide Liit Remi Kübar, volitatud maastikuarhitekt tase 7, Eesti Maastikuarhitektide Liit Varuliikmed: Jaak Huimerind, volitatud arhitekt-ekspert 8, Eesti Arhitektide Liit Kertu Kõll, volitatud maastikuarhitekt-ekspert 8, Eesti Maastikuarhitektide Liit Liis Koppel, Saaremaa nõunik, Muinsuskaitseamet Sekretär (hääleõiguseta): Liisa Maripuu, arhitekt, Saaremaa Vallavalitsus Ekspert (hääleõiguseta): Maria Reimal, vanemarhitekt, Saaremaa Vallavalitsus Marii Prii-Pärn, maastikuarhitekt, Saaremaa Vallavalitsus Inge-Ly Ansip, arhitekt, Saaremaa Vallavalitsus Marju Saar, Kuressaare haldusjuht, Saaremaa Haldus Arhitektuurivõistluse žürii otsuse kohta koostatakse lõpp-protokoll. 2.7 Võistluse auhinnafond Ideekonkursi auhinnafondi kogusuurus on 25 000 eurot. Auhinnafond jaotub: 1. preemia- 10 000 eurot; 2. preemia- 7500 eurot; 3. preemia- 5000 eurot; Ergutuspreemia- 2500 eurot. Ideekonkursi korraldaja ja žürii ei saa auhinnafondi suurust muuta. Ilmselgelt võrdsete ideekavandite korral võib korraldaja žürii ettepanekul erandjuhul auhindade suurused ümber jagada ja anda neile idee- kavanditele võrdse auhinna, mille suurus on määratavate auhindade aritmeetiline keskmine. Ideekonkursi esimese koha auhind jäetakse määramata üksnes siis, kui ideekonkursi korraldaja tunnistab žürii ettepanekul ideekonkursi ebaõnnestunuks. Kui ideekonkursil hinnatud ideekavandite arv on võrdne kõigi auhindade arvuga pluss üks või sellest väiksem, võib arhitektuurivõistluse korraldaja žürii ettepanekul jätta osa auhindu määramata. 7  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde Korraldaja maksab preemiad arhitektuurivõistluse tingimustes sätestatud ulatuses välja võitjate poolt esitatavatele makserekvisiitidele, mis on välja toodud võitjate nimekaardil. Preemiad makstakse välja ühe kuu jooksul pärast arhitektuurivõistluse tulemuste avalikustamist. Ideekonkursi osavõtjale ei hüvitata mistahes kahju ega kulusid seoses võistlusel osalemisega. Osavõtja kohustub kandma kõik töö ettevalmistamisega ja esitamisega seotud kulud. 3 ARHITEKTUURIVÕISTLUSE LÄBIVIIMINE 3.1 Võistluse alustamine ja tingimuste väljastamine Arhitektuurivõistlus algab 09.02.2024. Arhitektuurivõistluse tingimused, lisamaterjalid ning võistluse ajal esitatud küsimused-vastused on allalaetavad SIIT. 3.2 Küsimuste esitamine Kõik arhitektuurivõistlusega seotud küsimused tuleb esitada korraldajale vähemalt kirjalikku taasesi- tamist võimaldavas vormis. Küsimusi saab anonüümselt esitada e-posti teel saates kirja žürii sekretäri aadressile: [email protected] hiljemalt 19.04.2024. Korraldaja vastab küsimustele nende esitamise järjekorras hiljemalt viie päeva jooksul küsimuse laeku- misest ning kõik esitatud küsimused koos vastustega avaldatakse p 3.1 lingil. 3.3 Anonüümsuse tagamine Arhitektuurivõistlus on anonüümne ja märgusõnaline. Kõik üksikud joonised, seletuskiri, muud materjalid, ümbrikud ja pakendid peavad olema varustatud märgusõnaga (embleem või numbrikombinatsioon ei ole lubatud). 3.4 Võistlustöö esitamine Arhitektuurivõistlustöö tuleb esitada ühes kinnises, ilma väliste eraldusmärkideta pakendis pealkirjaga ”Kuressaare rannaala ideekonkurss“. Peale võistlustöö tuleb pakendisse lisada kaks märgusõnaga varustatud kinnist ja läbipaistmatut ümbrikku: • Ümbrik märkega „KVALIFITSEERIMISDOKUMENDID“, mis sisaldab koopiat osaleva arhitekti kutse- tunnistusest; • Ümbrik märkega ”NIMEKAART“, peab sisaldama etteantud VORMIL 1 võistlustöö märgusõna, võist- lustöö kõikide autorite nimed, kontaktandmed ning vajadusel võistlustöö autoritele kuuluvate autoriõiguste erinevuste kohta ning auhinna jagunemise kohta autorite vahel koos kinnitusega, et nimekaardil nimetamata isikutele võistlustööga seonduvalt autoriõigusi ei kuulu. 8  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde Võistlustööde esitamise tähtaeg on 03.05.2024 kell 15.00. Võistlustöö tuleb tuua või saata posti või kulleriga aadressile: Tallinna tn 10, Kuressaare 93819, Saaremaa vald (töö viia I korrusel infosekretäri kätte). Võistlustöö võib saata ka posti või kulleri teel eelmainitud aadressil. Sel juhul peab osavõtja omal riisikol tagama võistlustöö saabumise tähtajaks samale aadressile. Võistlustöö pakendi füüsilisel üleandmisel kirjutab vastuvõtja pakendile võistlustöö saabumise järjekor- ranumbri, kuupäeva ja kellaaja ning annab toojale samade märgetega kviitungi. Posti- või kullerteenuse teel saadetud võistlustööd registreeritakse nende saabumisel analoogselt. Võistlustööde vastuvõtja ei tohi olla žürii liige, varuliige ega ekspert ning peab tagama selle esitaja või saatja anonüümsuse. 3.5 Osalejate ja võistlustööde kvalifitseerimine Arhitektuurivõistlusele laekunud tööde avamiseks, osalejate kvalifikatsiooni kontrollimiseks ning idee- kavandite vormistamise, pakendamise ja dokumentide koosseisu nõuetele vastavuse kontrollimiseks moodustab arhitektuurivõistluse korraldaja kvalifitseerimiskomisjoni. Kvalifitseerimiskomisjon koosseis: Kätlin Kallas, planeeringuteenistuse juhataja, Saaremaa Vallavalitsus Liisa Maripuu, arhitekt, Saaremaa Vallavalitsus Saabunud võistlustööde ühtne pakend avatakse kvalifitseerimiskomisjoni esimesel koosolekul. Avamisel koostatakse ühtse pakendi avamise protokoll, mis fikseerib võistlustööde koguarvu, saabumise järjekor- ranumbrile vastava märgusõna ning märgusõnale vastava võistlustöö pakendi koosseisu. Kvalifitseerimiskomisjon avab ümbrikud kvalifitseerimisdokumentidega ja kontrollib osaleja vastavust kvalifitseerimisnõuetele. Võistluselt kõrvaldatakse osavõtja (tema poolt esitatud võistlustööd ei võeta žürii poolt läbivaatamisele ega hindamisele) järgmistel põhjustel: • võistlustöö ei ole esitatud korraldajale tähtaegselt; • osavõtja on rikkunud anonüümsusnõuet; • osavõtja ei vasta kvalifitseerimisnõuetele. Kvalifitseerimiskomisjon ei kontrolli ega hinda võistlustööde idee ja vormi vastavust arhitektuurivõist- luse lähteülesandes sätestatud nõuetele. Kvalifitseerimiskomisjoni liikmed tagavad kuni konkursi märgusõnade avalikustamiseni kõigi võistlustööde anonüümsuse korraldaja, žürii, kavandeid hindavate ekspertide ja kõikide teiste isikute ees. 9  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde Kvalifitseerimiskomisjoni otsus koos kvalifitseerimisdokumentide ümbrike avamise protokolliga kuulub avalikustamisele arhitektuurivõistluse tingimustega samal viisil ja korras. 3.6 Võistlustööde hindamine ja žürii töö Kvalifitseeritud võistlustööde hindamisel viibivad vaid žürii esimees, žürii liikmed, sekretär ja eksperdid. Žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu ning lähtub üksnes võistluse lähteülesande sisust ja võist- lustingimustes esitatud kriteeriumidest. Žürii töö loetakse lõpetatuks pärast võidutöö väljaselgitamist soovitavalt konsensuslikult ja selle otsuse fikseerimist lõpp-protokollis. Juhul kui konsensust ei saavutata, leitakse võitja hääletamise teel. Žürii lõpp-protokoll kuulub avalikustamisele ideekonkursi tingimustega samal viisil ja korras. 3.7 Võistlustööde hindamiskriteeriumid Arhitektuurivõistlusele esitatud ja kvalifitseeritud võistlustöödes hinnatakse: • Idee unikaalsus; • Olemasoleva keskkonnaga ja kultuuriväärtustega arvestamine, Kuressaare rannaala ja selle ümbruse miljöötunnetus ja linnaehituslik sobivus; • Avaliku ruumi sidusus, teekondade arusaadavus ning inimsõbralikkus erinevatele kasutajatele; • Võistlusala terviklahenduse koosmõju; • Arhitektuurse lahenduse esinduslikkus ja funktsionaalsus. 3.8 Võistluse lõpetamine ja tulemuste avalikustamine Hiljemalt 31.05.2024 lõpetab žürii oma töö ning informeerib arhitektuurivõistluse tulemustest kõiki osavõtjaid ning teeb seejärel võistluse tulemused avalikult teatavaks vähemalt arhitektuurivõistluse tingimustega samal viisil ja korras. Nimekaardi ümbrike avamise tseremoonia täpne aeg teatatakse võitjate väljaselgitamise ja märgusõ- nade avaldamise teadetes, mis avaldatakse arhitektuurivõistluse tingimustega samal viisil ja korras. Ideekonkursil hinnatud võistlustöödest korraldatakse näitus. 4 ARHITEKTUURIVÕISTLUSELE ESITATAVA VÕISTLUSTÖÖ VORMISTUS 4.1 Võistlustöö maht ja sisunõuded Pakkuja peab konkursitöö esitamise tähtajaks esitama võistlustöö ideekavandi, mis koosneb (tagada tuleb ideekavandi anonüümsus - graafilised osad ja seletuskiri peavad olema varustatud märgusõnaga): Joonised: • Võistlusala seosed ümbritseva avaliku ruumiga. Funktsionaalsed, linnaehituslikud ja liikuvuse seosed skeemidena. Mastaap omal valikul ja vastavalt lahendusele; 10  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde • Asendiplaan koos ümbritseva maastikulahenduse näitamisega, sh kinnistu piir, liiklus, haljastus, piirded, katendid ja hoonestuse ning muude ehitiste asukohad. Mõõtkava 1:1500 või 1:1000, tagada joonise loetavus. Olulisemad asendiplaanilised kohad esitada mõõtkavas 1:500; • Olulisemate hoonete või rajatiste plaanid, vaated ja vajadusel lõiked sobivas mõõtkavas; • 3D visuaalid (kokku vähemalt 5 visuaali). Seletuskiri: • Ideekavandi kontseptsiooni kirjeldus, valitud lahenduse põhjendus, materjalide kirjeldus ja vaja- dusel vabas vormis selgitavad skeemid, mis peavad analüüsima, selgitama ja põhjendama võistlus- alale pakutavat arhitektuurset ja ruumilist lahendust; • Linnaehituslikud seosed olemasolevate hoonete ja avaliku ruumiga; • Asendiplaani ja maastikuarhitektuuri lahenduse kirjeldus, sh haljastus, välimööbel, piirded, katendid jms; • Ehitiste kirjeldus, sh funktsionaalne toimimine, tsoneerimine; • Konstruktiivse lahenduse, ehitus- ja viimistlusmaterjalide kirjeldus. 4.2 Võistlustöö vorminõuded • Graafilised osad peavad olema esitatud A1 püstformaadis või 700 x 1000 mm planšettidel, jäigal alusel; • Seletuskiri peab olema esitatud A4 formaadis köidetuna; • Lisaks tuleb esitada digitaalselt USB mälupulgal graafilised osad: - Joonised, dwg-failidena - Planšetid, 3d-pildid jms, jpg- ja/või pdf-failidena. - Seletuskiri doc- ja/või pdf-failina. 5 IDEEKONKURSILE JÄRGNEV TEGEVUS 5.1 Ideekonkursile järgnev tegevus Saaremaa Vallavalitsus koostab hetkel Kuressaare linna puhkealale detailplaneeringut ning detailplanee- ringu koostamisel arvestatakse ka sellega, et detailplaneeringu lahendus oleks võidutööga kooskõlas. Detailplaneeringu koostamiseks on Saaremaa Vallavalitsus sõlminud lepingu AB Artes Terrae OÜ-ga. Pärast ideekonkursi tulemuste väljaselgitamist ja detailplaneeringu kehtestamist võib korraldaja asuda läbi- rääkimistesse kõigi premeeritud kavandite autoritega tööde kasutamiseks võistlusala edasisel arendamisel. Võistlusala arendamine on plaanis etapiviisiliselt. Võistluse tulemus ei loo alust auhinnatud tööde lahenduse osaliseks või terviklikuks realiseerimiseks. Korraldajal on õigus loobuda auhinnatud kavandi või selle osa realiseerimisest, kui osaleja ei nõustu vastava lepingu tingimustega, seda tingivad korraldaja majanduslikud olud, kavandi mittesobimine korraldaja arendusplaanidega, korraldaja arengukavade või investeerimisplaanide muutumine, korral- daja muud olulised põhjused või muud korraldajast sõltumatud asjaolud. 11  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde 5.2 Autoriõigus, omandiõigus, varalised õigused Kõikide esitatud kavandite autoriõigused jäävad nende autoritele. Auhinnatud kavandite omandiõigus, samuti varalised autoriõigused (välja arvatud õigus teostamiseks) lähevad korraldajale üle pärast auhindade väljamaksmist. Auhindamata jäänud kavandite omandiõi- gused lähevad korraldajale üle võistlustingimuste punktis 3.8 välja toodud kuupäevast alates. Korraldajal on õigus võistlusele esitatud kavandeid kasutada visioonivõistluse tutvustamise eesmärgil. Korraldaja võib esitatud kavandeid reprodutseerida ajakirjanduses ja teha üldsusele internetis kätte- saadavaks. Kavandite autorid nõustuvad kavandi avaldamisega ja näitusel eksponeerimisega. Kavandi kasutamisel on korraldaja kohustatud viitama autorinimele. 5.3 Võistlustööde tagastamine Arhitektuurivõistlusel hindamata jäetud või preemiata jäänud võistlustööd tagastatakse autoritele nende soovil. Ideekavandid tagastatakse taotlejatele peale näitust kuni 31.08.2024 korraldaja aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare. Pärast mainitud kuupäeva on korraldajal õigus tagastamata tööd hävitada ja taotlejal ei ole õigust nende tagastamist nõuda. 12  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde VÕISTLUSÜLESANNE 6 VÕISTLUSALA, ASUKOHT JA LINNAEHITUSLIK ÜLEVAADE 6.1 Võistlusala Ideekonkursi ala moodustavad osaliselt Kalda pst 1 ning Supluse pst 2, Raiekivi tee 1, 2, 4, Tori tn 1, Pargi tn 15, Lossihoov 1 kinnistud. Võistlusala asub Kuressaare kesklinna vahetus läheduses ning hõlmab Kuressaare üht sümbolehitist – linnust koos ümbritseva pargiga. planeeringualast kirdes asub Kuressaare kesklinn, idas väikeelamute hoonestus, lõunas staadion, läänes SPA hotellid ja edelas meri. Võistlusala ligikaudne suurus on ca 25,6 ha. Algatatud detailplaneeringuala skeem. 13  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde 6.2 Asukoht ja piirkonna linnaehituslik ülevaade, olemasoleva olukorra kirjeldus Puhkeala tsoonide skeem. Kuressaare mereäärne puhkeala, Kuressaare linnus ja lossipark on viimase paarikümne aasta jooksul suures osas ajaloolisel kujul taastatud ja uuendatud. Üldjoontes on puhkeala kasutuses aktiivse turistide alana (Tori abaja põhja- ja läänekaldale on ehitatud hotellid) ning valdavalt linnaelanike kasutuses rahu- liku rannaalana (Ujula abaja piirkond). Rannaalal ei ole autoliiklust, välja arvatud teenindav transport, ega suuri parkimisplatse. Võistlusala ainus olemasolev parkimisala asub Tori tn 1. Puhkeala kujundamise aluseks on olnud valdavalt 1998. a koostatud puhkeala detailplaneering. Selle alusel on Tori abajat süvendatud, kindlustatud kaldad, rajatud jahisadam ning süvendatud faarvaater. Ujula abajas on puhastatud, selle kaldad on heakorrastatud, rajatud liivarand, kus asuvad ka rannavõrk- palli väljakud. Liivaranna kõrval asuvas rannahoones on suvisel ajal kohvik, WCd ja pesemisvõimalus. Võistlusala on aastaringselt aktiivses kasutuses. Seda kasutavad tervisesportlased, jalutajad, koeraoma- nikud, suviti toimuvad seal suurüritused (Saaremaa Ooperipäevad, Kuressaare Merepäevad, laadad jms). 14  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde Kuressaare Merepäevad (foto: Kristina Mägi, Visit Saaremaa) Tori tn 1 veeäärne krunt on kasutusel kui kruusakattega autoparkla ja aedikus Georg Ots Spa hotelli prügikonteinerid. Selles kohas katkeb ka rannapealne kergliiklejate promenaad. Tori abaja põhjapoolsel kaldal kasutatakse Kalda puiestee äärset ala suveettevõtlusena. Viimased aastad on seal asunud üüritavaid pedaalsõidukid, mida kasutavad puhkajad sõitmiseks puhkeala teedel ja promenaadidel. Tori abaja ülejäänud kaldad on heakorrastatud ja rajatud teed kergliiklejatele meeld- ivaks ajaveetmiseks. Meri Spa hotelli ette on püstitatud mere äärde skulptuur Suur Tõll ja Piret (autor Tauno Kangro). Raiekivi poolsaare läänekaldal kulgeb merevaadetega rannapromenaad, paigaldatud on istepingid, rajatud madal põõsashaljastus. Kallas on kindlustatud, merepoolses poolsaare osas on paatide ja purjekate randumiskoht. Poolsaare idakallas ehk nn Titerand on võrdlemisi juhusliku kasutusega. Püstitatud on uus 1-korruseline modernistlik rannahoone (arhitekt Hannes Koppel) kohviku, vetelpääste ja rannavalve ruumidega ning avalike tualettide ja duššiga. 15  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde Vaade rannahoonele (foto: Saaremaa vallavalitsus) Rannahoone läheduses on suplus- ja ujumiskohad, kuid põhiliselt kasutavad puhkajad vastaskallast. Rannahoonest poolsaare tipu poole on rajatud sügavama veega ujula. Raiekivi sääre tipus paiknes 19. saj kuurordiajal ehitatud Saaremaa merispordi seltsi jahtklubi, praegu seal hooneid ei ole. Ujula abaja põhjapoolne rannaala on heakorrastatud. Ala on jagatud osaliselt liivarannaks, mida lisaks päevitamisele kasutatakse ka võrkpallimängu platsidena, osaliselt rohealaks, millele on paigutatud väikesed skulpturaalsed taiesed. Abaja idapoolne ala on kujunenud liivarannana põhiliseks laste suplemis- ja mängukohaks. Väikelaste mänguala atraktsioone on uuendatud ja täiendatud ja see on hästi kasutuses. Staadioni tänava, Kalda ja Supluse puiestee ning staadioni vaheline ala on valdavalt ilma ehitisteta roheala. Sinna on 2020. a püstitatud betoonist rularamp kohe Kalda puiestee äärde ja A. Uustulndi monu- mendi kõrvale. Roheala on reserveeritud hooajaliste suurürituste jaoks nagu laadad ning selle täisehita- mist ega täisistutamist ei peaks kavandama. 16  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde 7 IDEEKONKURSI LÄHTEÜLESANNE 7.1 Võistlusala probleemid Kuigi mastaabilt on rannaala kesklinna ja lossi ligidal, ei jõua inimesed oma külastuse ega jalutuskäiku- dega ranna avalikule puhkelale. Võistluse eesmärgiks on leida Kuressaare mereäärsele puhkealale parim linnaruumiline lahendus, mis tõstaks puhkeala väärtust nii külastajale kui ka kohalikule elanikule. Iden- tifitseerida võimalikud barjäärid linna ja rannaala vahel ning ühendada kesklinn rannaalaga. Ala on tuultele avatud, puuduvad tuule ja päikese eest varjumise võimalused. Ala on lage ja avatud, puuduvad privaatsed alad. Probleemiks on ka titeranna veekvaliteedi langemine ujumisperioodil. Veekvaliteedi parandamiseks võib pakkuda võimalikke lahendusi (vett filtreeriv taimestik, liigsete toitainete veelt eemaldamine, veevahe- tuse ergutamine jne). Alal ei ole vabaaja veetmise võimalusi erinevatele sotsiaalsetele rühmadele. Hooajaliste teenusepakku- jate paiknemine alal on juhuslik ja seosetu. Hetkel jääb vajaka ka ürituste läbiviimise ja kogunemise võimalustest ning oluline on tekitada avalikke ja privaatseid alasid. Raiekivi sääre tipp mõjub tühjana, ilma sihtmärgita. Ala on tasase reljeefiga, puudub vahelduvus maastikus. Lossipargist avatud rannaalale üleminek on haljastuse osas liialt eklektiline. Lossipark ja rannaala on haljastuslikult sidumata. 7.2 Üldine võistlusala visioon ja arhitektuur Võistlustöö eesmärk on saada funktsionaalne ja kujunduslik sisend Kuressaare rannaala detailplaneeingu koostamiseks ning edaspidiseks etapiviisiliseks elluviimiseks. Oluline on luua täiendavad põhjused rannaala külastamiseks ning tutvustada Kuressaare rannaala maastikku ja kaitseväärtusi. Vältida ajalo- olise kindlusmaastiku pinnavormide olulist muutmist (maapinna tõstmist) ning suures mahus ehitiste püstitamist või kõrghaljastuse rajamist. Ehitiste arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja piirkonna ruumilist kvaliteeti parandav. Hoonestuse ja avaliku ruumi näol on tegemist linna seisukohalt olulise objektiga, seega peab lahendus pakkuma funktsionaalset ja ehituslikult töökindlat hoonestust ja kvaliteetset avalikku ruumi. Avalikku ruumi tuleb käsitleda terviklikult, arvestades selle koosnemist eri ilme ja kasutusega aladest. Tuleb arvestada erinevate huvigruppide vajaduste ja tegevuste koosmõjuga, samuti ala erineva kasutusintensiivsusega ja sooviga kavandada rannaalal suurüritusi (Kuressaare Merepäevad, rannaspordivõistlused jms). 17  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde Kaldaerofoto võistlusalast (foto: Maa-amet 2023) Pakutavad lahendused peaksid lähtuma universaaldisaini põhimõtetest, samuti funktsionaalsusest, kohaldatavusest, vandaalikindlusest ja vastupanuvõimest ilmastiku mõjudele. Arvestada tuleb olulise- mate vaatekoridoride säilitamisega. Lahendada passiivse ja aktiivse puhkuse alad. Oodatud on ette- panekud, mis arvestaksid erinevate tegevusalade koostoimet, alade mitmekülgset kasutust, alal juba olemasolevaid tegevusi ning kaitstavaid väärtusi. Lahendada rannateeninduse alad ja pakkuda välja võimalike randa ja pargialale sobivaid teenin- dusvorme. Luua uusi tegevuskeskusi ja kujunduslikke seoseid. Teha ettepanekud olulisemate marsruutide visuaalselt paremaks tunnetamiseks linnaruumis, lähtuda eelkõige jalakäija turvalisusest ja mugavusest. Olulisematel marsruutidel näha ette võimalused ala kiireks läbimiseks jalgrattaga. Uusehitiste planeerimisel tuleb võtta valdavalt aluseks ajalooliselt paiknenud hoonestus ja selle mahud. Haljastamisel kasutada Kuressaare linnale ja mereäärsetele aladele iseloomulikke taimeliike. Kindlasti on oluline ka maastikulist looduslikku mitmekesisust juurde lisada. Planeerida uued ühtlustatud ja omavahel sobivad väikevormid ja linnamööbel. Tagada kergliiklejatele head ajaveetmise võimalused. 18  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde 7.3 Kuressaare linnuse, bastionide, raveliinide, vallikraavi ja mälestise ala Kuressaare linnuse, bastionide, raveliinide, vallikraavi ja mälestise ala. Skeem. Kirde- ja kaguraveliinid võtta aktiivsesse kasutusse, eelkõige lisada väikevorme, mis ei riku vaadet. Linnuse lääneküljel olev statsionaarsele laululavale leida lavale uus lahendus kaaludes alternatiivseid asukohti ja lahendusi. 19  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde 7.4 Tori abaja lääne- ja põhjakallas Tori abaja lääne- ja põhjakallas. Skeem. Tori tn 1 krundil jätkata jalakäijate promenaadi ja kavandada sinna pargi ala, seejuures ei pea parklat säilitama, kuid üksikud maastikku/loodusesse sulanduvad parkimiskohad invakalastuskoha või sellele teise asukohta pakkumisel millegi muu, nt promenaadi teenindamiseks vajalikud parkimiskohad on siiski lubatud. Tori abaja põhjapoolsele osale on lubatud ka veepealseid ehitisi. 20  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde 7.5 Raiekivi poolsaar Raiekivi poolsaar. Skeem. Vastavalt Muinsuskaitse eritingimustele on Raiekivi poolsaarele endise Saaremaa Merispordi Seltsi hoone asukohas, selle kõrval ujula juures või lähiümbruses lubatud püstitada mitme funktsiooniga avaliku kasutusega hoone. Hoone võib paikneda merepiiril, arvestusega, et inimesed pääsevad pool- saare tippu. Hoone projekteerida liigendatud mahtudega rannahoonetele iseloomulikult kergeilmeliselt ning ümbruskonda sobituvana nii lähivaadetes (Tori ja Ujula abaja kallastelt) kui ka kaugvaates (merelt). Raiekivi sääre idakaldal olev Ujula abaja väliujula ala vajab tähelepanu. Ujula abaja on nii suvel kui ka talisuplejate seas aktiivses kasutuses, aga tingimusi talisuplejatele ei ole ning puuetega inimesed ei pääse veeni/vette. Raiekivi poolsaare läänepoolses ääres asub laeva Hoppet randumiskoht/sadam, mis vajab lisandväär- tust, eelkõige meretemaatilist (nt vanalaevatraditsioonide õppekai vms). 21  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde 7.6 Ujula abaja põhja- ja idakallas kuni Staadioni tänavani Ujula abaja põhja- ja idakallas kuni Staadioni tänavani. Skeem. Kunstlikult rajatud liivarand on säilitamist väärt. Ujula abaja idakallas on põhikasutuses rekreatsiooni- alana, kus on tegevusi erinevatele ealistele ja sotsiaalsetele gruppidele. Supluse puiestee ja Staadioni tänava vaheline ala on kasutuses suviste suurürituste tarbeks – merepäevad, ooperipäevad, laadad, päästeõppused, vabariiklikud koerte võistlused, jaanituli koos ajutise lava ja toit- lustustelkidega jms, mistõttu hoida ala maksimaalselt vaba. Kuna hetkel on alal ainult puhke- ja spordirajatised, siis kindlasti leida lisandväärtust mõne muu fukt- siooni näol (näiteks hooajaliste teenusepakkujatele vms.) 22  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse ... korralduse nr... juurde 8 LISAD • Lisa 1- Vorm 1 Nimekaart • Lisa 2- Kehtivad detailplaneeringud • Lisa 3- Muinsuskaitse eritingimused (Töö nr: 22081ET1, koostaja: Artes Terrae) • Lisa 4- Puhkeala geodeetiline alusplaan 23  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 06.03.2019 Juurdepääsupiirang kehtib: 11. märts 2094 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Xenia Angela Vennemann 06.03.2019 nr 16-8/19-0798-002 Välisriigi kvalifikatsiooniga arhitekt Xenia Angela Vennemann (isikukood 49102130062) edastas 11.02.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile oma Šveitsi ülikooli École polytechnique fédérale de Lausanne, magistrikraadi diplomi, mis tõendab, et isik on läbinud arhitektuuri eriala. 1 Ehitusseadustiku § 24 lg 3 kohaselt on arhitektuurse projekteerimise alaliigil pädevaks isikuks ka arhitekt, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis omandanud arhitekti kutsekvalifikatsiooni, mida tõendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta artiklis 49 ning V ja VI lisas nimetatud kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument. Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et Šveitsis on arhitekti õpe nimetatud direktiiviga vastavuses on Xenia Angela Vennemann´i Šveitsi ülikoolis École polytechnique fédérale de Lausanne omandatud arhitekti kvalifikatsioon automaatselt tunnustatud ning ta ei pea Eestis pädeva isikuna tegutsemiseks taotlema kutsetunnistust. Isiku pädevus on tõendatud diplomi alusel ning neid andmeid ei kanta kutseregistrisse. Lähtudes eeltoodust on Xenia Angela Vennemann´l õigus Eestis koostada ja allkirjastada ehitusprojekti arhitektuurset osa. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Liina Roosimägi 6672004 Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 [email protected]  21/06/2024, 20:19 Gmail - Kuressaare rannaala ideevõistlus "Meremaa" Jõnn Sooniste <[email protected]> Kuressaare rannaala ideevõistlus "Meremaa" Kätlin Kallas <[email protected]> 20. juuni 2024, kell 16:04 Saaja: Jõnn Sooniste <[email protected]>, Ingrid Mald I Eesti Arhitektide Liit <[email protected]>, Xenia Sooniste <[email protected]>, Andreas <[email protected]> Koopia: Inge-Ly Ansip <[email protected]>, Liisa Maripuu <[email protected]>, Mikk Tuisk <[email protected]>, Kaarel Tang <[email protected]> Tere! Oleme Kuressaare rannaala ideekonkursi tööde kvalifitseerimisel lähtunud konkursi tingimustest, kus on kirjas: „Arhitektuurivõistlusest võivad osa võtta kõik arhitektid ja/või maastikuarhitektid, kellele on antud Eesti kutsestandardi alusel volitatud arhitekti kutsekvalifikatsioon ning arhitektide rühmad, kus vähemalt ühele arhitektile on antud Eesti kutsestandardi alusel volitatud arhitekti kutsekvalifikatsioon.“ Seega konkursi tingimustes on selge sõnaga öeldud, et osalejale peab olema antud Eesti kutsestandardi alusel volitatud arhitekti kutsekvalifikatsioon ja ei ole välja toodud, et piisab ka volitatud arhitekti kutsestandardile võrdsustatud dokumendi esitamisest. TTJA seisukohas on toodud, et kõnealuse arhitekti Šveitsi ülikoolis École polytechnique fédérale de Lausanne omandatud arhitekti kvalifikatsioon automaatselt tunnustatud ning ta ei pea Eestis Ehitusseadustiku kohaselt pädeva isikuna tegutsemiseks taotlema kutsetunnistust. Isiku pädevus on tõendatud diplomi alusel ning neid andmeid ei kanta kutseregistrisse. Lähtudes eeltoodust on TTJA seisukohal, et Xenia Angela Vennemann´l on õigus Eestis koostada ja allkirjastada ehitusprojekti arhitektuurset osa. Kuna kvalifitseerumisdokumentide seas ei olnud Eesti kutsestandardi alusel antud volitatud arhitekti kutsekvalifikatsiooni dokumenti, ei kvalifitseerunud esitatud töö kvalifitseerimiskomisjoni hinnangul võistlustööna. Me ei väida, et antud isik ei ole pädev ehitusseadustiku mõistes Eesti Vabariigis projekteerima, küll aga oli täitmata võistlusülesandes seatud tingimus, mille eelpool ka välja tõime. Mis dokumenti te kavatsete vaidlustada, et peate vaidlustamise tähtajaks 24.06? Kuna homne päev on meil juba planeeritud ja me ei oska ka nii kiiresti mingeid täiendavaid seisukohti võtta, siis ei näe me vajadust homme kokku saada. Kuna niikuinii riigipühale langevaks tähtajaks arvestatakse esimest päeva peale püha, siis ootame teie-poolset põhjendust järgmise nädala jooksul. Lugupidamisega Kätlin Kallas Planeeringuteenistuse juhataja Saaremaa Vallavalitsus | Tallinna tn 10, Kuressaare 93819 +372 452 5044, 5879 4003 | www.saaremaavald.ee https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=484d430524&view=pt&search=all&permmsgid=msg-f:1802385416123779286&simpl=msg-f:1802385416123779286 1/2 21/06/2024, 20:19 Gmail - Kuressaare rannaala ideevõistlus "Meremaa" From: Inge-Ly Ansip <[email protected]> Sent: Thursday, June 20, 2024 11:46 AM To: Kätlin Kallas <[email protected]>; Liisa Maripuu <[email protected]> Subject: FW: Kuressaare rannaala ideevõistlus "Meremaa" From: Jõnn Sooniste <[email protected]> Sent: Thursday, June 20, 2024 11:43 AM To: Mikk Tuisk <[email protected]>; Kaarel Tang <[email protected]>; Maria Reimal <[email protected]>; Inge-Ly Ansip <[email protected]> Cc: Ingrid Mald I Eesti Arhitektide Liit <[email protected]>; Xenia Sooniste <[email protected]>; Andreas <[email protected]> Subject: Re: Kuressaare rannaala ideevõistlus "Meremaa" Lisasin ka manused kirjale juurde. Paistab, et jäid eelnevalt maha. [Osundatud tekst on peidetud] image001.png 2K https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=484d430524&view=pt&search=all&permmsgid=msg-f:1802385416123779286&simpl=msg-f:1802385416123779286 2/2  VOLITUS Vastavalt Eesti Arhitektide Liidu juhatuse otsusele 16.11.2020 volitan liidu direktorit Ingrid Maldi (ik: 47510082729) allkirjastama liidu arhitektuurivõistluste töögrupi poolt kinnitatud arhitektuurivõistluste kooskõlastuskirju ja võistlustega seonduvaid kinnituskirju Eesti Arhitektide Liidu (reg nr 80053223) nimel. Volitus lõppeb teenistussuhte peatamisel. /digiallkirjastatud/ Andro Mänd Juhatuse liige  21. juuni, 2024 nr A26/018 Esitamiseks Riigihangete vaidlustuskomisjonile Selgitus Kuressaare rannaala arhitektuurivõistluse tingimuste kooskõlastamise kohta Eesti Arhitektide Liit (EAL) kooskõlastas 13.02.2024 oma kirjaga nr 13.02.2024-A26/006 Kuressaare rannaala arhitektuurivõistluse tingimused. EAL lähtus tingimuste p. 2.5 tõlgendamisel EL kvalifikatsioonidirektiivis sätestatust, mis tähendab, et Eestis võivad projekteerida ja seega ka arhitektuurivõistlustest osa võtta ka arhitektid, kelle kvalifikatsioon on võrdsustatud Eestis välja antud volitatud arhitekti kutsekvalifikatsiooniga. Arhitektuuri valdkonnas hindab ja tõendab välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavust Ehitusseadustikust tulenevatele nõuetele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Ingrid Mald direktor