21.06.2024
VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT
JA
MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
Riigihange: „Kaugloetavate elektriarvestite ost ja haldamine“
viitenumber: 276975
Vaidlustaja: Startup Solutions OÜ
registrikood: 12345709
aadress: Narva mnt 7 // 7b, 10117 Tallinn
Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat
Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo TGS Baltic
e-post:
[email protected]
Hankija: Elektrilevi OÜ
registrikood: 11050857
aadress: Veskiposti 2, 10138 Tallinn
Hankija esindaja: Heili Raudkivi, jurist
e-post:
[email protected]
TAOTLUSED
1. Mõista välja Elektrilevi OÜ-lt Startup Solutions OÜ kasuks menetluskulud summas 8480
eurot, mis koosneb vaidlustuse esitamiselt tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ja
lepingulise esindaja kuludest summas 7200 eurot.
1. ASJAOLUD
1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on Startup Solutions OÜ (vaidlustaja)
vaidlustus Elektrilevi OÜ (hankija) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke
„Kaugloetavate elektriarvestite ost ja haldamine“ (vr 276975) (riigihange) alusdokumentidele
(RHAD).
1.2. 17.06.2024 esitas hankija vastuse vaidlustusele.
1.3. 18.06.2024 andis VAKO võimaluse esitada täiendavaid seisukohti kuni 21.06.2024.
1.4. Vaidlustaja ei nõustu hankija vastusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu, jäädes seejuures
ka kõikide vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde.
2. PÕHJENDUSED
A. UUTE ARVESTITE OST KOOS OLEMASOLEVATELE ARVESTITELE HALDUSPLATVORMI LITSENTSIDE
OSTMISEGA ÜHE RIIGIHANKE RAAMES ON ÕIGUSVASTANE
2.2. Sisuliselt kogu hankija vastus käsitleb neid RHADi tingimusi, mille õigusvastasust põhjendas
vaidlustaja vaidlustuse ptk-s A. Need on tingimused, milles nõutakse, et ostetavad arvestid
Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu
[email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610
ühilduvad ettevõtjale Landis+Gyr kuuluva haldustarkvara platvormiga AMR HES (HES tarkvara)
ja HES tarkvara kaudu peab olema võimalik teha teatavaid toiminguid (Lisa 2 p-d 1, 2 ja 5).
2.3. Vaidlustuses selgitas vaidlustaja, et ainult ühel ettevõtjal on võimalik pakkuda nõutava
haldustarkvara platvormiga ühilduvaid arvesteid. Hankija vaidleb sellele vastu, väites et mitmel
ettevõtjal on võimalik seda teha.1 Samuti väidab hankija, et mitme paralleelse haldussüsteemi
ülalpidamine tähendaks hankijale põhjendamatut ressursikulu. 2 Vaidlustaja ei nõustu hankijaga
ning vaidleb nendele väidetele vastu käesoleva seisukoha peatükis B.
2.4. Hankija ei vaidle vastuses vaidlustusele aga sisuliselt üldse vastu vaidlustuse peatükis B esitatud
väidetele ega selles peatükis osutatud õigusvastastele RHADi tingimustele, mille järgi hõlmab
riigihange mitte ainult uute arvestite ostu, vaid ka haldust olemasolevatele arvestitele
(hanketeate p 2.1, Vorm 1 p 2.1). Hankija vaidleb sellele vastu lakoonilise väitega, et „on
objektiivselt mõistlik, et koos hallatakse nii hangitavaid kui olemasolevaid arvesteid“.3
2.5. Isegi kui pidada põhjendatuks hankija soovi, et uued arvestid ühilduvad olemasolevate arvestite
haldustarkvara platvormiga, on täiesti põhjendamatu, et uute arvestite ost ja olemasolevate
arvestite halduse ost toimub sama riigihanke raames. Hankija ei ole selgitanud, miks on
„objektiivselt ebamõistlik“, et need kaks ostu toimuvad eraldi. Kui uutes arvestites nõutakse igal
juhul ühilduvust olemasolevate arvestitega, saavutab hankija oma eesmärgi ka siis, kui uued
arvestid ostetakse eraldi.
2.6. Kuna hankija ostab olemasolevatele arvestitele haldust koos uute arvestitega, on riigihange
sisuliselt suunatud ühele pakkujale. HES tarkvara on Landis+Gyri intellektuaalne omand ja ükski
teine ettevõtja ei saa sellele tarkvarale pakkuda hooldust ega tuge. Pakkumuse saab esitada
üksnes Landis+Gyr ise või teine ettevõtja, kellele on Landis+Gyr oma suvaotsusega litsentsi
andnud. Isegi kui mis tahes ettevõtjal oleks võimalus pakkuda hankijale uusi arvesteid, mis
ühilduvad HES tarkvaraga, ei ole tal siiski võimalust pakkumust esitada, kui Landis+Gyr ei anna
talle õigust pakkuda HES tarkvarale hooldust ega tuge.
2.7. Hankija ei ole vastuses vaidlustusele isegi üritanud kaitsta põhjendust, mille ta on esitanud
RHADis riigihanke osadeks jaotamata jätmise kohta. Hankija põhjendas RHADis riigihanke
osadeks jaotamata jätmist „eesmärgiga saada hankes hangitavatelt materjalidelt mastaabiefekti
ning vähendada logistikakulusid“ (Juhised pakkujale p 1.1.7). Nagu vaidlustaja selgitas
vaidlustuses, ei ole see põhjendus kuidagi loogiline, kuna uute arvestite ostu puhul on tegemist
asjade ostuga, olemasolevate arvestite halduse puhul on tegemist teenusega. 4 Ei ole mingit
põhjust, miks ei saaks hankija neid kahte ostu teha eraldi.
2.8. Isegi kui hankija vaidlustusmenetluses esitatud lakoonilist seisukohta riigihanke osadeks
jaotamata jätmise kohta saaks pidada õigeks, ei saa sellest RHADi õiguspärasuse hindamisel
lähtuda. Hankija ei saa vaidlustusmenetluses hakata mõtlema välja täiesti uut põhjendust
riigihanke osadeks jaotamata jätmise kohta. Vaidlustusmenetluse seisukohad ei ole RHAD
osaks. VAKO peab igal juhul hindama riigihanke osadeks jaotamata jätmist läbi Juhised pakkujale
p-i 1.1.7, kuna pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saab see punkt siduvaks nii hankijale kui
pakkujatele.5
2.9. Kuna ainult ühel ettevõtjal on võimalik pakkuda haldust praegu kasutatavale HES tarkvarale, mis
on põhjendamatult seotud uute arvestite ostuga, on hanketeate p 2.1, Vorm 1 p 2.1 ja Juhised
pakkujale p 1.1.7 vastuolus RHS § 3 p-s 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise
põhimõttega.
1
Hankija vastus vaidlustusele, p-d 7.1—7.2 ja 7.5—7.6.
2
Hankija vastus vaidlustusele, p 7.4.
3
Hankija vastus vaidlustusele, p 7.2.
4
Vaidlustus, p 3.9.
5
RKHKo 3-3-1-24-13, p 25; RKHKo 3-3-1-50-15, p 14.2.
2/7
B. VÕIMALUS PAKKUDA HES TARKVARAGA ÜHILDUVAT TARKVARA ON FIKTIIVNE
2.10. Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, et riigihange ei ole suunatud ühele pakkujale ainult selle tõttu,
et koos uute arvestitega ostetakse haldust olemasolevatele arvestitele, vaid ka selle tõttu, et uued
arvestid peavad ühilduma HES tarkvaraga ja HES tarkvara kaudu peab olema võimalik teha
teatavaid toiminguid (Lisa 2 p-d 1, 2 ja 5).
2.11. Hankija selgitab vastuses vaidlustusele, et ta ei saa võtta olemasolevate arvestite ja uute arvestite
mitteühildumise riski, mille tõttu on tegemist põhjendatud kitsendusega. 6 Vaidlustaja ei vaidlegi
vastu sellele, et hankijal on õigus nõuda olemasolevate ja uute arvestite ühilduvust.
Vaidlustaja vaidleb, et võimalus pakkuda HES tarkvaraga ühilduvat tarkvara on fiktiivne. Nii RHAD
kui ka hankija vastus vaidlustusele näitab selgelt, et riigihankes ongi võimalik pakkuda ainult HES
tarkvaraga arvesteid.
▪ Kaubamärgiga ei ole võimalik ühilduda
2.12. Hankija väidab, et pakkuda saab mis tahes arvestit eeldusel, et see ühildub HES tarkvaraga. 7
HES tarkvara ei ole tehniline protokoll, standard, spetsifikatsioon vmt tehniline nõue – see on ühe
konkreetse ettevõtja, Landis+Gyri kaubamärk. Kaubamärgiga ei ole võimalik ühilduda,
kaubamärk iseenesest ei defineeri ühtegi tehnilist näitajat. Ostetavate arvestite ühilduvuse
tagamiseks HES tarkvaraga peaks RHADis olema defineeritud tehniline protokoll, standard,
spetsifikatsioon vmt tehniline nõue, mille alusel saab pakkuja veenduda ja tagada, et tema poolt
pakutavad arvestid ühilduvad olemasolevatega.
2.13. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui hankelepingu ese peab olema võimeline ühilduma hankijal
juba olemasoleva esemega, tuleb hankijal välja tuua olemasoleva objekti tehniline kirjeldus ja
koosvõime tingimused. 8 Hoolas hankija peab olema suuteline oma tegeliku tahte RHADi
vastavalt kirja panema. 9 Hankija vastusest vaidlustusele ei nähtu, et hankija teaks, millised
arvestid ja milliste standardite alusel ühilduvad HES tarkvaraga. Hankija on RHADis lihtsalt
nimetanud tarkvara, mis hetkel kasutusel on, võimaldamata mis tahes viisil ettevõtjatel aru saada,
kuidas on selle tarkvaraga võimalik ühilduvus tagada.
2.14. Hankija väidab, et tehnilised tingimused on sätestatud Lisas 2. 10 See ei vasta tõele. Lisas 2 on
toodud arvesti enda tehnilised näitajad, kuid selles puudub andmeformaat ja ühendusprotokoll,
mille kaudu arvesti edastab andmed haldusplatvormile ning mille läbi suudab platvorm andmed
vastu võtta ja neid töödelda. Ühendusprotokolli formaat peab olema defineeritud mingi standardi
või tehnoloogiaga. Ühendusprotokollid on standardiseeritud ning RHADis oleks võimalik
välja tuua see standard, millele HES tarkvara vastab. Hankija saaks Lisasse 2 lisada ühe
lause „arvesti haldustarkvara platvormil on X sertifikaat“ – sellest piisaks, et teha kindlaks, kas
pakutavad arvestid ühilduvad olemasolevatega. Näiteks võiks selleks olla IDIS Association’i11 ja
DLMS User Association’i 12 poolt väljastatud protokoll ja ühilduvusstandard, mille suhtes on
sertifitseeritud ca 5—6 erineva tootja elektriarvestid. Pakkujal ei ole võimalik seda ise eeldada,
hankija peaks selle RHADis selgelt ära määratlema. Et hankija seda teinud ei ole, viitab selgelt,
et hankija tegelikkuses ei soovi saada teisi arvesteid kui Landis+Gyr omasid, mis sama tootja
tõttu ilmselt ühilduvad HES tarkvaraga (vt ka p-d 2.17—2.19).
2.15. RHAD praegusel kujul ei võimalda pakkumust esitada mis tahes ettevõtjal peale Landis+Gyri (või
ettevõtjal, kellele on Landis+Gyr oma suvaotsusega andnud õiguse HES tarkvara pakkuda). Seda
põhjusel, et ühelgi teisel ettevõtjal ei ole võimalik aru saada, millal on arvestite ühilduvus tagatud,
6
Hankija vastus vaidlustusele, p-d 9.2—9.3.
7
Hankija vastus vaidlustusele, p 9.
8
TlnRnKo 3-10-3225, p 18.
9
TlnHKo 3-21-1384, p 11.2.
10
Hankija vastus vaidlustusele, p 8.1.
11
Veebis: https://www.idis-association.com/.
12
Veebis: https://www.dlms.com/.
3/7
millal mitte. Ühilduvuses on võimalik veenduda ainult siis, kui sa pakudki täpselt seda tarkvara,
mis on RHADis nimetatud (HES tarkvara).
2.16. Kehtiv RHAD on analoogne olukorraga, kus hankija ostab kontorikappe ning sätestab nõude, et
„kapid peavad olema selliste mõõtmetega, et neid on võimalik tarnida hankija kontori 4.
korrusele“, kuid ei too RHADis välja, kui suured ja mis kujuga on uksed, kui lai on trepikoda ja/või
lift, koridorid jmt, ega võimalda pakkujatel kontoriga ise tutvuda. Pakkujal ei ole seega võimalik
kuidagi aru saada, kas tema pakutavad tooted vastavad RHADile või mitte – ainsana teab seda
pakkuja, kes on hankijale varem kontorikappe müünud.
▪ RHAD ja hankija vastus näitab, et hankija tahab saada Landis+Gyri arvesteid
2.17. Kuigi hankija väidab, et tema jaoks on oluline, et uued arvestid ühilduvad olemasolevatega, näitab
RHAD ja hankija vastus vaidlustusele tervikuna, et hankija tegelik soov ongi saada ainult
Landis+Gyri arvesteid ning „ühilduvuse“ märge on fiktiivne.
2.18. Nimelt:
1) hankija selgitab Lisa 3 punktis 1, et „Elektrilevi eesmärk on säilitada oma praeguse
elektriarvestite infrastruktuuri funktsionaalsus ja töökindlus“ ning „on otsustanud mitte
integreerida oma tegevusse uut tarkvara“;
2) hankija selgitab Lisa 3 punktis 1, et „Lisaks süsteemi ühilduvuse ja sisemise võimekusega
seotud muredele näeb Elektrilevi ka võimalikke riske, mis võivad tekkida seoses kolmanda
osapoole tarkvara ühilduvusega“;
3) hankija selgitab vastuse vaidlustusele p-s 7.2, et „mitme paralleelse haldussüsteemi
ülalpidamine tähendaks põhjendamatut ressursikulu“;
4) hankija selgitab vastuse vaidlustusele p-s 7.4, et tal „ei ole objektiivses mõttes otstarbekas
muuta olemasolevat arvestite haldussüsteemi“.
2.19. Kogumis on selge, et Lisa 2 p-i 1 on „ühilduvuse“ sõna lisatud ainult selleks, et vältida otse välja
ütlemist, et riigihankes peab pakkuma Landis+Gyr arvesteid. Tegelikkuses RHAD just nii
koostatud ongi, kuna RHADist ei ole võimalik aru saada, kuidas on võimalik tagada ühilduvus
olemasolevate arvestitega, milline on see nõutav ühendusprotokoll. Hankija on lihtsalt nimetanud
konkreetse kaubamärgi, mis on praegustes arvestites kasutuses.
▪ Konkurentsi ei taga see, kui pakkuja peab ostma teiselt pakkujalt litsentsi
pakkumuse esitamiseks
2.20. Hankija väidab, et isegi kui on võimalik pakkuda ainult HESi tarkvara, „jääb arusaamatuks“, milles
seisneb võimatus saada Landis+Gyrilt litsents. Hankija oletab, et vaidlustaja ei ole isegi proovinud
litsentsi taotleda.13 See ei vasta tõele.
2.21. Vaidlustaja on võtnud juba enne vaidlustuse esitamist ühendust Landis+Gyriga, et uurida
litsentsi kohta, kuid ei ole käesoleva seisukoha esitamise hetkega vastust saanud (lisa 1). Aga
isegi juhul, kui Landis+Gyr oleks nõus vaidlustajale litsentsi andma, ei saa konkurentsi efektiivse
kasutamise põhimõttega (RHS § 3 p 3) pidada kooskõlas seda, kui pakkujal on põhjendamatult
võimalik esitada RHADile vastav pakkumus ainult teise pakkuja nõusolekul. Olukorras, kus
pakkuda võiks ka teisi arvesteid peale Landis+Gyri omade (kui hankija tooks välja, milline on
ühendusprotokoll), ei ole mõistlikku põhjendust, et pakkumuse esitamiseks peab saama litsentsi
Landis+Gyrilt.
2.1. Arvestada tuleb, et ainus hindamise kriteerium on maksumus. Isegi kui teine ettevõtja saaks
Landis+Gyrilt litsentsi, saab ta ise konkurentidele litsentsi hinna määrata sellise, et see on kallim
enda pakutavast ning garanteerida, et ta osutub ise riigihankes edukaks. Sellise õiguse andmine
13
Hankija vastus vaidlustusele, p 7.6.
4/7
teisele ettevõtjale on põhjendamatu. RHS § 3 punkt 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte
juures ei peeta silmas mitte üksnes pakkujate õiguslikku, vaid ka faktilist võrdsust. 14 Hankija on
kohustatud koostama tehnilise kirjelduse nii, et see ei vähenda kunstlikult konkurentsi teatavat
ettevõtjat soosivate nõuetega.15
2.2. Hankija väidab, et võimalikkust pakkumust esitada näitab ka 2012. aastal korraldatud riigihange
„Elektrienergia arvestite ja arvestite haldussüsteemi ost ning paigaldus“ (vr 122986), mille
tulemusena sõlmis hankija lepingu pakkujaga, kes ei ole ise HES tarkvara omanik. 16 Hankija
väide on asjakohatu. Viidatud hankes võeti kaugloetavad arvestid ja nende haldussüsteem
tervikuna kasutusele esmakordselt ning nii pakutavatel arvestitel kui ka haldussüsteemil polnud
vaja ühilduda mitte mingisuguste seniste süsteemidega. Viidatud hankes ei osalenud mitut
Landis+Gyri arvestite ja HES tarkvara pakkujat, vaid erinevate arvestite ja erinevate
haldusplatvormide pakkujad.
2.3. Kokkuvõttes, kuna pakkumuse on võimalik esitada vaid ühel ettevõtjal (või ettevõtjal, kellele on
see ettevõtja sisuliselt andnud õiguse pakkumust esitada), on Lisa 2 p-d 1, 2 ja 5 vastuolus RHS
§-ga 3 p-dega 2 ja 3 ning RHS § 88 lg-tega 6 ja 7.
C. SAMAVÄÄRSUSE MÄRGE ON SISUTÜHI
2.4. Hankija väidab, et Juhised pakkujale p 3.2 järgi tuleb iga viidet konkreetsele kaubale või tootele
lugeda koos täiendiga „või samaväärne“, mille tõttu ei ole RHAD vastuolus RHS §-ga 88. 17
Hankija väide on asjakohatu.
2.5. Juhised pakkujale p 3.2 on Lisa 2 p-de 1, 2 ja 5 tõlgendamisel asjakohatu. Seda möönab hankija
selgelt ka ise, kuna väidab, et „ta ei ole sätestanud võimalust pakkuda hankel samaväärset
arvestite haldussüsteemi“. 18 Seega jääb arusaamatuks, miks üldse hankija viitab Juhised
pakkujale p-le 3.2.
2.6. Isegi kui lugeda Lisa 2 p-de 1, 2 ja 5 koos märkega „või samaväärne“, ei muutu sellest nende
punktide sisu. Hankija nõuab, et pakutavad arvestid ühilduvad olemasoleva HES tarkvaraga.
Olemasolevale tehnikale ei saa lisada märget „või samaväärne“, sest see on fakt, et
olemasolevates arvestites on HES tarkvara, mitte mis tahes muu tarkvara. Kui „samaväärsus“
tähendab täielikku samasust – nagu praegu, kuna ühilduvus peab olema HES tarkvaraga –,
puudub sellisel märkusel igasugune mõte. 19
2.7. Samaväärsuse märke lisamine ei võimalda pakkujatel ka mis tahes viisil rohkem aru saada
sellest, kuidas on võimalik ühilduvus tagada – vastupidi, nende punktide lugemine koos
samaväärsuse märkega teeb punktide sisu veel ebaselgemaks.
D. KONKREETSETE VÕRGUTEHNOLOOGIATE NIMETAMINE ON ÕIGUSVASTANE
2.8. Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, et konkreetsete võrgutehnoloogiate nimetamine ostetavates
arvestites on vastuolus TK koostamise sätete, hanketingimuste põhjendatuse põhimõttega (RHS
§ 3 p 2), konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega (RHS § 3 p 3) ja õigusaktidest
tuleneva tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttega. 20
2.9. Hankija väidab, et CatM1, NB-IoT ja 2G/4G nimetamine on vajalik selleks, et tagada ühilduvus ja
mõõteandmete edastuse töökindlus. Hankija väitel ei vasta nt vaidlustaja välja toodud LoRaWAN
14
Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. vlj 1. § 3/42 komm. Tartu: Juura 2019
15
Direktiivi 2014/24/EL põhjendus 74 ja art 18 lg 1 teine lõik ning direktiivi 2014/25/EL põhjendus 83 ja art 36 lg 1 teine lõik
(viidatud: Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. vlj 1. § 88/39 komm. Tartu: Juura 2019).
16
Hankija vastus vaidlustusele, p 7.2.
17
Hankija vastus vaidlustusele, p-d 8 ja 8.1.
18
Hankija vastus vaidlustusele, p 8.1.
19
VAKO 20.02.2020 otsus nr 6-20/215352 p 9.
20
Vaidlustus, ptk C.
5/7
tehnoloogia hankija andmeside kvaliteedi-, käideldavuse-, levi- ega turvanõuetele. 21 Hankija
väited ei vasta tõele.
2.10. Ühilduvus ei saa olla defineeritud läbi konkreetse võrgutehnoloogia. ESS § 134 lg 5 järgi
juhindutakse ESSi kohaldamisel tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttest. Tehnoloogilise
neutraalsuse põhimõte tähendab, et tooted, teenused ja õigusaktid ei tohi eelistada konkreetset
tehnoloogiat.22 Tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtte keskmes on, et hankija defineerib enda
jaoks konkreetsete näitajate ja parameetrite väärtused primaar- ja sekundaarühendusele, mis on
põhjendatud ja vajalikud. Kui seejärel selgub, et nõuetele vastab ainult piiratud arv tehnoloogiaid
või ainult üks, siis on see lubatud, aga hankija ei saa lihtsalt nimetada või välistada
konkreetseid võrgutehnoloogiaid.
2.11. Hankija väidab, et LoRaWAN ei vasta hankija andmeside kvaliteedi-, käideldavuse-, levi- ega
turvanõuetele, kuid mitte kusagilt RHADist ei ole võimalik välja lugeda, millised need nõuded
on. Nagu öeldud, suunab neutraalsuse põhimõte hankijat sätestama, millised on need
konkreetsed nõuded, millele ühendus vastama peab. Kuni RHADis pole nimetatud täpseid
tehnilisi nõudeid, ei ole võimalik hinnata, kas mingi võrgutehnoloogia neid nõudeid täidab või ei
täida.
2.12. Tõele ei vasta hankija väide, et vaidlustaja osundatud LoRaWAN on teistest tehnoloogiatest
halvem. Vaidlustaja on ammendavalt kursis kõikide võrgutehnoloogiatega – vaidlustaja on
viimase 35 aasta jooksul üles ehitanud 3 mobiilivõrgu operaatorit, on olnud osaline vastava
standardiorganisatsiooni 3GPP Group töös, samuti on LoRa Alliance liige ja lähedalt seotud nii
LoRaWAN-võrgutehnoloogiaga kui ka NB-IoT ja LTE-CatM tehnoloogiatega.
2.13. Ükski eelnimetatud võrgutehnoloogia ei ole teisest parem kõikides tehnilistes parameetrites. On
palju parameetreid, kus LTE-CatM1/NB-IoT on parem LoRaWAN’ist ning on palju parameetreid,
kus LoRaWAN on oluliselt parem NB-IoT/LTE-CatM1-st. Taaskord, seetõttu suunabki
tehnoloogilise neutraalsuse põhimõte hankijat sätestama, millised on need konkreetsed
nõuded, millele ühendus vastama peab, ning alles seejärel on võimalik vastavust hinnata.
E. PAKKUJA EI OLE KOHUSTATUD KÜSIMA HANKEDOKUMENTIDE KOHTA SELGITUST
2.14. Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, et Lisa 2 p 7 on vastuolus läbipaistvuse põhimõttega (RHS § 3
p 1), kuna sellest ei ole võimalik aru saada, kas tema pakutavad arvestid läbiksid tehase
vastuvõtutesti (FAT). Ainsana teab seda praegune teenuseosutaja. 23
2.15. Selle asemel et Lisa 2 p-i 7 sisu selgitada, väidab hankija, et vaidlustajal oleks võimalik hankijalt
küsida teabevahetuse kaudu küsimus. 24 Hankija väide on asjakohatu.
2.16. Hankija kohustus riigihangete direktiivide ja Euroopa Kohtu praktika järgi on sätestada selged
hanketingimused, millest pakkujad ühetaoliselt aru saavad. 25 Pakkuja võib tõstada ebaselguse
kohta küsimuse, kuid küsimuse esitamata jätmist ei saa kasutada pakkuja vastu. Selgituste
küsimata jätmine ei saa olla õigustuseks õigusvastase hankemenetluse läbiviimisele. 26
2.17. RHAD muutub pärast pakkumuste esitamist nii pakkujatele kui ka hankijale siduvaks. 27 RHADist
peab olema võimalik aru saada, kas pakkuja arvestid läbiksid tehase vastuvõtutesti või mitte.
Kuna hetkel nii ei ole, on Lisa 2 p 7 vastuolus läbipaistvuse põhimõttega (RHS § 3 p 1).
21
Hankija vastus vaidlustusele, p 9.4.1.
22
Veebis: https://eur-lex.europa.eu/EN/legal-content/summary/supporting-telecommunications-networks-and-digital-service-
infrastructures-across-europe.html.
23
Vaidlustus, ptk D.
24
Hankija vastus vaidlustusele, p 10.
25
EKo C-72/10, p 73; EKo C-42/13, p 44; EKo C-513/99, p 62; EKo C-27/15, p 36.
26
Härginen, K. Due Diligence Obligations of a Contracting Authority Under the EU Public Procurement Law. Doktoritöö.
Juhendajad: Carri Ginter ja Mari Ann Simovart. Tartu Ülikool, 2023, lk-d 82—83.
27
RKHKo 3-3-1-24-13, p 25; RKHKo 3-3-1-50-15, p 14.2.
6/7
3. KULUDE NIMEKIRI
3.1. Vaidlustaja menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusabi eest
28,8 töötunni ulatuses summas 7200 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv summas 1280 eurot. Seega
kokku on vaidlustajal vaidlustusmenetluses tekkinud menetluskulusid käibemaksuta summas
8480 eurot.
3.2. Kantud kulude koosseis nähtub detailselt lisaks olevast kuluaruandest (lisa 2 ). Vaidlustaja
kinnitab, et kõik käesolevas nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva
vaidlustusasjaga.
4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
4.1. Tähtaegsus. VAKO määras täiendavate seisukohtade esitamise tähtpäevaks 21.06.2024.
Seisukoht on tähtaegne.
4.2. Esitamine. Täiendav seisukoht on esitatud VAKO-le (
[email protected]) ja menetlusosalistele e-posti
teel.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Erki Fels, Gregor Saluveer,
vandeadvokaat vandeadvokaadi abi
LISAD
Lisa 1 Landis+Gyri automaatvastus vaidlustajale
Lisa 2 Ajaaruanne
7/7
Saatja: Peep Põldsamm <
[email protected]>
Saaja: Gregor Saluveer | TGS Baltic
Teema: Ed: Thank you for contacting Landis+Gyr
Saatja: Landis+Gyr <
[email protected]>
Saatmisaeg: esmaspäev, 10. juuni 2024 11:46
Adressaat: Peep Põldsamm <
[email protected]>
Teema: Thank you for contacting Landis+Gyr
Our team is currently reviewing your message and will contact you shortly
<https://eu.landisgyr.com/e3t/Ctc/O+113/c2gZR04/VV_vwW6TMKBbW1sc7sQ9gKKm7W1qZjFf5g7dgWN46-8J03lYMRW69sMD-6lZ3n1W8wwLWr4Qn1xCW49h2FN75GfrbVWLzSl8J3mvqW7j2kBx3XkJJLW4FXvz94hTqJvW4CM-RT2QzcGKN54dJ20ChwMnW7wQlQC5DS9PdVMnbX72167NtW3zxrR42BpY_nW2NMvtM61w6DwVnk0QK67QwDQW4LNwt73B_SmTW2Q1ZjW98wdXFW6gJwj57RMWmHW4nJvCm6jr5_5W644XVp7qWDlfW7xPRtS3PJ6YMVqxlw-9gGfkNVH92Tp7j6vqBf3nf5M404>
Dear Peep,
Thank you for contacting Landis+Gyr.
Our team is currently reviewing your message and will contact you shortly.
Kind regards,
Landis+Gyr
<https://eu.landisgyr.com/e3t/Ctc/O+113/c2gZR04/VV_vwW6TMKBbW1sc7sQ9gKKm7W1qZjFf5g7dgWN46-8Jj3lYMRW6N1vHY6lZ3kPW6KmZ8N1gjwkHW5x7sw45FzdrlW9gTd1f2YZ4xMW4Jf5X_9k0BB4W5zbS2j7bd_BwVrKddK5Gq3FTW2VtnQg61Tqg-N1xG_9ZGG7WvW11Cb0q1Dwq_CW6w8cDQ1tR-7gW6r-lNr1zlNBLW2M9FLZ2Bj6WlW7_H6R19f3GZtN1tz0M6g9vNtW3KbzMF3t2sCmW5vpBBR2c9LvfW5YBjvj1gs7M_W88nNHs7l0-qJW50jJLP8wVQ26N7_29dMxq96GN6T-yqR4XvxsW8kYj6H3FsMCmf14q_MR04>
<https://eu.landisgyr.com/e3t/Ctc/O+113/c2gZR04/VV_vwW6TMKBbW1sc7sQ9gKKm7W1qZjFf5g7dgWN46-8J03lYMRW69sMD-6lZ3pSN36Cb6TR5C4XVJD4659gpmt6W9l84YJ83CbstW4NXLV11SCckpW784dyj65-zwPVzPNhL8lR-6cW7mYC2K11N4zbW5JGwN47-XL65W1g8th-6sSLhwW4P6NVv6XGTZzW8W2Kbs35DYQ8W8sdQpJ8tCdw7W79Czsb8GnPCxW6DS03K3rJZkcN6gcFFjs2V5nW5D5ks_7Nq3G0W9cy2_G57J_0YN2hdB1LGVLcjN3kPKd0nMS6pW19Qz0G607Gphf61vDX604>
<https://eu.landisgyr.com/e3t/Ctc/O+113/c2gZR04/VV_vwW6TMKBbW1sc7sQ9gKKm7W1qZjFf5g7dgWN46-8J03lYMRW69sMD-6lZ3pHW1XFWfn6gHGyYW50sfFk8ZQKWMW6QXrLh8cDpY-N50p620-p72lW1Hpd1M829qx7N9lJhC6fw5sxW1yZ1XW1sYFb0W924xTb8W3tdXW4XjGGC20RKyKN46r5RzQSXCkW46MKfX50Rxl6W6gwj99335DB3W9ghmFj3vG8bLW75vfcc12NXcbN1jj2qMhKf4pW2QW4vm5W4CLtVpmyDf84RzC5W53tK6n4n9TX9W4ZVbcT72XlXcW2WgDpy2DD1B3f3SB9Ys04>
<https://eu.landisgyr.com/e3t/Ctc/O+113/c2gZR04/VV_vwW6TMKBbW1sc7sQ9gKKm7W1qZjFf5g7dgWN46-8Jj3lYMRW6N1vHY6lZ3mNW5C4btd8gZ0vYW5KQTzQ3YL6hqVk8py75zj5BtW19QvCX8Pl9dCW3ldJWs5HGZsLN1zptRvnLcb5W5DD9Hq1-_4VlW3qsJ215Qp7WCW1RYc1g6tfnbzW5FL7K_93knhdW3NdqFM2VmNKKW1WCqJv3qVtYCW8fbPyn5nKhdcW6ysdWV7ltc62W98s9jz6dw-PPW8S810v40TFLtN1RG7fGCT9k-W5b-CJG2hmv1RW46gN7247p5FnN7Y6Z2cnhmKjW5hmR151N77rMW5yk3vs1ZmWzJf57vDX604>
Landis+Gyr AG
Alte Steinhauserstrasse 18
6330 Cham
Switzerland
<https://eu.landisgyr.com/e3t/Cto/O+113/c2gZR04/VV_vwW6TMKBbW1sc7sQ9gKKm7W1qZjFf5g7dgWW46-8sn3CxmJw103>
Ajaaruanne
Riigihange: „Kaugloetavate elektriarvestite ost ja haldamine“ (vr 276975)
Klient: Startup Solutions OÜ
Teenused
Kuupäev Kogus Summa Kommentaarid
11.06.2024 5,00 1250,00 Vaidlustuse koostamine. Nõupidamine kliendiga. Allkirjastamine ja VAKO-le edastamine.
11.06.2024 6,10 1525,00 Vaidlustuse koostamine. Nõupidamine kliendiga. Allkirjastamine.
17.06.2024 0,40 100,00 Pakkumuste tähtaja pikendamise kontroll riigihangete registrist. Taotluse perspektiivi hindamine. Kiri VAKO-le.
20.06.2024 6,80 1700,00 Täiendava seisukoha koostamine VAKOle.
20.06.2024 1,20 300,00 Täiendava seisukoha koostamine.
21.06.2024 4,00 1000,00 Hankija vastusega tutvumine. Analüüs. Täiendava seisukoha koostamine. Menetluskulude nimekirja koostamine.
Allkirjastamine ja VAKO-le ja menetlusosalistele edastamine.
21.06.2024 5,30 1325,00 Täiendava seisukoha koostamine. Nõupidamine kliendiga. Allkirjastamine.
Kokku h 28,80
Kokku KM-ta 7200,00
Keskmine tunnihind KM-ta 250,00
Riigilõiv Hind
1280,00 Riigilõiv vaidlustuselt
Kokku teenus KM-ta: 8480,00
1/1