Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise investeeringutoetus

SELETUSKIRI regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise investeeringutoetus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaalministri määrus „Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise investeeringutoetus“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 7 lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21151, artikliga 73. ELi ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2023–2027 raames saab Eesti muu hulgas osa Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi EAFRD) eelarvest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 alusel. EAFRD-st toetuse saamiseks tuleb liikmesriikidel koostada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 1 lõike 1 punkti c ja lõike 2 kohaselt strateegiakava, milleks Eesti puhul on „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava), mis kiideti heaks Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) otsusega. Määrus on vajalik strateegiakava sekkumise KK2.1 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – tootlikud investeeringud“ alategevuse KK2.1.2 „Taimlamajanduse arendamine“ raames antava metsataimlate arendamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) rakendamiseks. Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa erametsade kliimamuutuste leevendamisele ja nende mõjudega kohanemisele suurendades kliimamuutustele vastupidavate ja eriliigiliste metsataimede tootmist ning tagades laialehiste metsataimede varustuskindlus. Erinevate puuliikidega, eelkõige laialeheliste puuliikidega mets on mitmekesisem ning aitab paremini leevendada kliimamuutusi ja on vastupidavam erinevatele ilmastikust tingitud häiringutele. Eesti asub mitmete laialehiste puude, nt hariliku tamme, loodusliku areaali põhjapiiril. Väärislehtpuude (harilik tamm, harilik pärn, harilik vaher, harilik jalakas, künnapuu) puistusid leidub Eestis vähe, küll aga esineb neid kaaspuuliigina. Keskkonnaagentuuri andmetel on laialehiste puuliikide ja hariliku pärna puistute, kus need liigid on enamuspuuliigiks, osatähtsus kogu erametsade puistutest marginaalne (vaid 0,57%). Hariliku tamme enamuspuuliigiga puistuid on erametsades 2699 hektarit (0,26%) ja hariliku saare enamuspuuliigiga puistuid 2473 hektarit (0,24%). Kaugseire andmete põhjal on laialehine mets Eestis võrreldes teiste ökosüsteemidega suurim fotosünteetiline süsinikdioksiidi (CO2) fikseerija2. Laialehiste puuliikide osakaalu suurendamine nendele sobival kasvukohal aitab maapinda jahutada ja päikese kiirgust tagasi peegeldada. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186). 2 Nilson, T., Rennel, M., Luhamaa, A., Hordo, M., Olesk, A., Lang, M. 2012. MERIS GPP/NPP product for Estonia: I. Algorithm and preliminary results of simulation. – Forestry Studies Metsanduslikud Uurimused 56, 56– 78. ISSN 1406-9954. 1 Alljärgnevalt on toodud näitena joonis aastate kaupa Eesti maakatteklasside keskmine netoprimaarproduktsioon (NPP) ehk süsiniku kogutoodang. Eestis kasvatatakse turustamisotstarbelisel eesmärgil peamiselt hariliku männi, arukase, hariliku kuuse ja sanglepa metsataimi. Hariliku saare ja hariliku tamme taimi on kunagi kasvatatud, kuid käesoleval ajal mitte enam3. Samuti on taimetervise registrisse kantud üksnes vähesed hariliku saare, künnapuu, hariliku ebatsuuga, eurojaapani lehise, euroopa- ja siberi lehise ning punase tamme metsaistutusmaterjali kasvatajad. Kokku on taimetervise registrisse kantud 126 eraõiguslikku metsataimede tootjat4. Katmikaladel kasvatatakse metsataimi 12 hektaril, kusjuures vaid 3% tootjatest on kasvuala suurem või võrdne ühe hektariga. Avamaal on metsataimede kasvupind kokku 70 hektarit, kusjuures seal on metsataimi kasvatavatest tootjatest 84% metsataimla väiksem kui üks hektar. Hinnanguliselt saab 70 hektariselt avamaalt u 4,6 mln metsataime aastas, sest metsataime kasvatamisest kuni turustamise kõlbulikuks saamiseni kulub 2–3 aastat. Erametsadesse istutati 2021. aastal 16,6 mln metsataime5, millest 11,7 mln taime on kohalik istutusmaterjal ning 4,9 mln taime toodi sisse teistest ELi liikmesriikidest. Sisse toodud taimed olid harilik kuusk, harilik mänd, arukask, sanglepp, eurojaapani lehis, harilik ebatsuuga, harilik pöök ja sitka kuusk. 2021. aastal viidi Eestist välja 652 000 taime: hübriidhaaba, arukaske, harilikku kuuske ja maarjakaske ning 88,9 kg metsataimede seemneid. Metsataimede väljavedu Eestist on oluliselt vähenenud, sest olemasolev toodang istutatakse kohapeal ära. Suurem osa välja viidud metsataimede seemnest tuuakse hiljem Eestisse tagasi kultiveerimiseks sobilike metsataimedena. Laialehiste metsataimede istikuid Eestis ei kasvatata, puuduvad ka hoidlad nende viljade hoidmiseks ja säilitamiseks. Lehtpuude viljade säilitamisel on liigiti, täpsemalt perekonniti erinevad nõuded. Samades tingimustes ei saa säilitada näiteks tammetõrusid ja saare vilju. Seetõttu on vaja erineva režiimiga hoidlaid ehk erinevate tingimustega ruume. Näiteks vahtravilju saab säilitada -10 kraadi juures, jalakavilju -4 kraadi juures. Lehtpuutaimi hoitakse kas lühiajaliselt (kevadel) või siis sügisesel külmlattu panekul kuni 8 kuud. Kuna neid vilju ei ole võimalik nii lihtsalt säilitada kui muude okas- ja lehtpuude seemneid ja taimed tuleb 2–3 aastase ooteajaga tootjalt ette tellida, siis ei soodusta selline olukord laialehiste puuliikide 3 Aastaraamat „Mets 2021“: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Mets/Mets2021.pdf. 4 Taimetervise registri väljavõte seisuga 25.01.2024. 5 Aastaraamat „Mets 2021“ ptk 4. 2 taimede kasvatamist ning nõudluse tekkimist. Probleem on ka Eesti looduslike laialehiste puuliikide seemlate vähesuses. Eeltoodust tulenevalt on vajalik arendada Eestis metsataimlaid ja soodustada eelkõige laialeheliste metsataimede istikute tootmist. Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara osakonna peaspetsialist Kristine Hindriks (625 6187, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule ja seletuskirjale tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6260, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Tulenevalt ELÜPS § 24 lõikest 1 on valdkonna eest vastutaval ministril ehk regionaalministril õigus sätestada maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise täpsemad tingimused ning kord. Kooskõlas eelnevaga kehtestatakse strateegiakava sekkumise KK2.1 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – tootlikud investeeringud“ alategevuse KK2.1.2 „Taimlamajanduse arendamine“ raames antava toetuse andmise, maksmise ja kasutamise tingimused ning kord, sh toetatavad tegevused ning nõuded tegevuste kohta, toetuse vorm, määr ja suurus, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded taotlejale, taotlusele ja taotluse menetlemisele, taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine, taotluse hindamine, taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine, toetuse saaja kohustused ning toetuse maksmise nõuded. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk. Toetuse andmise eesmärk on metsataimlate arendamine, et aidata kaasa metsade kliimamuutuste leevendamisele ja nende mõjudega kohanemisele. Selleks toetatakse kliimamuutustele vastupidavate ja eriliigiliste metsapuude taimede (edaspidi metsataimed) tootmise suurendamist ning laialehiste metsataimede tootmise varustamise tagamist. Toetusega ergutatakse tegema investeeringuid mitmekesiste metsataimede tootmiseks, et Eestis oleksid metsamajandajatele paremini kättesaadavad eelkõige laialeheliste puuliikide metsataimed. Täpsemad puuliigid, mida toetatakse, on välja toodud § 12 lõike 3 hindamise selgitava osa juures. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetatavad tegevused. Lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse metsataimede tootmiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või metsataimede tootmiseks vajaliku tehnoloogia kasutuselevõtmiseks või seadme soetamiseks. Selliseks tegevuseks võib olla näiteks metsataimede tootmiseks vajaliku kasvuhoone ehitamine või vao moodustaja soetamine. Metsataimede tootmine on metsataimede tootmiseks mõeldud maa-alal (metsataimlas) selliste nõuetekohaste metsataimede kasvatamine, mis on valmis tarnimiseks. Oluline on, et toetatava tegevuse elluviimisega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamisse. Lõikes 2 sätestatakse, et toetatava tegevuse osaks võib olla sellega otseselt seotud projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö tellimine ning ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine. Lõikes 3 sätestatakse, et maa, millel toetatavaid tegevusi ellu viiakse, peab olema taotleja või tema liikme valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm aastat peale 3 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa maksmist. Muu hulgas tähendab see ka, et ehitise puhul peab ehitisealusele maale olema taotleja kasuks seatud näiteks hoonestusõigus. Lõikes 4 sätestatakse, et toetatavaid tegevusi võib ellu viia maal, mis ei ole taotleja omandis üksnes siis, kui on olemas omaniku kirjalik nõusolek. Kui tehnoloogia või seade paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis, siis peab taotlejal olema kaasomaniku kirjalik nõusolek selle tegevuse elluviimiseks, millele toetust taotletakse. Lõikes 5 sätestatakse, et taotleja kavandatav tegevus (edaspidi ka projekt) ei või olla füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui taotlus on PRIAle esitatud, olenemata sellest, kas kõik projektiga seotud maksed on tehtud või mitte. Eelnõu § 5 sätestab toetuse vormi, suuruse ja määra. Lõikes 1 sätestatakse abi andmise vorm. Toetust antakse tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena ehk teisisõnu kuludokumentide alusel. Sellise võimaluse annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkt a. Kuludokumentide alusel toetuse maksmise kasuks otsustati sellepärast, et antud toetus on uus ning teisi toetuse andmise vorme, näiteks ühikuhindasid, ei ole võimalik piisavalt täpselt aluseks võtta. Samuti on siinkohal oluline märkida, et metsataimed loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) I lisas nimetatud põllumajandustoodete hulka. Riigiabi eeskirju ei kohaldata nende projektide suhtes, mis on seotud ELTLi I lisas nimetatud põllumajandustoodetega, sest tulenevalt põllumajandussektori eripärast on ELTLi artiklis 42 tehtud riigiabi reeglite kohaldamiseks erisäte, mis kajastub strateegiakava aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 145 lõikes 2. Sellest tulenevalt ei anta käesolevat toetust riigiabina. Lõike 2 kohaselt ei tohi toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta ühes voorus ületada 100 000 eurot. Maksimaalse toetuse suurus on sätestatud võttes arvesse toetuse kavandatud eelarvet ja võimalikku taotlejate arvu ning see on kooskõlas strateegiakavaga. Lõikes 3 sätestatakse toetuse minimaalne suurus ja see on 5000 eurot. Toetuse minimaalse suuruse kehtestamine on vajalik, et tagada rahalised vahendid ja mehhanismid, mis katavad tootliku investeeringuga kaasnevad tegevuskulud ja et projekt oleks mõjus. Lõikes 4 sätestatakse toetuse määr, mis on kuni 65 protsenti tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Lõikes 5 sätestatakse, et kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate ettevõtjatega või on ühel ettevõtjal valitsev mõju teise ettevõtja osas, siis saavad need ettevõtjad koos maksimaalse toetuse summa, milleks on 100 000 eurot. Kuna toetuseks ettenähtud vahendid on piiratud, siis selle sättega soodustatakse suuremal arvul erinevate ettevõtjate toetamist investeeringute tegemisel metsataimlate arendamiseks. Eelnõu §-ga 5 sätestab abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Lõike 1 kohaselt on abikõlblikud need projekti elluviimiseks vajalikud kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Toetuse raames on abikõlblik kulu ka projekti nõuetekohase 4 tähistamise kulu. Täpsemad nõuded nõuetekohase tähistamise kohta on toodud ära seletuskirja § 16 lõike 1 punkti 5 (toetuse saaja kohustused) selgitavas osas. Lõikes 2 sätestatakse loetelu mitteabikõlblikest kuludest, mis võivad küll projekti elluviimisel tekkida, kuid mis oma olemuselt ei ole otseselt abikõlbliku kulu osaks. Punkti 1 kohaselt ei ole abikõlblikud kulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 toodud kulutused. Nende hulka kuuluvad näiteks põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine, toetusõiguste ostmine ning investeeringud metsastamisse, mis ei ole vastavuses keskkonna- ja kliimaeesmärkidega lähtuvalt kestliku metsanduse põhimõtetest, mis on välja töötatud Euroopa Komisjoni üle-euroopalises metsastamise ja taasmetsastamise suunistes6. Punkti 2 kohaselt ei ole abikõlblik kulu käibemaks, kui taotlejal on võimalik vastavalt käibemaksuseadusele taotleda selle tagastamist. Käibemaks on seega abikõlblik kulu, kui taotlejal puudub õigus taotleda käibemaksu tagastust käibemaksuseaduse alusel. Punkti 3 kohaselt ei ole abikõlblik kulu tavapärane tegevus- ja üldkulu, milleks on nt rendi, kütuse ja side jms kulud. Punkti 4 kohaselt ei ole abikõlblik kulu sularahamakse, lepingu sõlmimisega (näiteks õigusteenuse või raamatupidamisteenuse kulu või liisingulepingu puhul liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulu, üldkulu ja kindlustusmakse kulu) või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu. Punkti 5 kohaselt ei ole abikõlblik kulu uuringu kulu, sh keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu, välja arvatud § 3 lõike 2 punktis 1 toodud kulu. Punkti 6 kohaselt ei ole abikõlblik kulu riigilõiv, notaritasu, trahv, finantskaristus ning vaide ja kohtumenetluse korral menetluskulu ja muu rahaline karistus. Punkti 7 kohaselt ei ole abikõlblik maa ja olemasoleva ehitise soetamise kulu. Punkti 8 kohaselt ei ole abikõlblik kulu kasutatud vara, sealhulgas kasutatud tehnoloogia, seadme või masina soetamise kulu. Punkti 9 kohaselt, kuna toetatakse üksnes eraõiguslikust juriidilisest isikust taotlejate investeeringuid, siis sellest tulenevalt ei toetata riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluvas metsataimlas elluviidud tegevuse kulu. Punkti 10 kohaselt ei ole abikõlblik kulu ka elektripaigaldise kaitsevööndis elluviidud tegevuse kulu. Punkti 11 kohaselt ei ole abikõlblik tasu taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest. Punkti 12 kohaselt ei ole abikõlblik niisutus- ja kastmissüsteemi soetamise või ehitamise kulu. Niisutus- ja kastmissüsteemi soetamine on küll metsataimede tootmisel vajalik kulu, kuid käesoleva toetuse raames ei ole see kulu veel abikõlblik, sest selline nõue tuleneb strateegiakavast ning on kooskõlas ka antud toetuse sekkumislehega. 6 Kättesaadav https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/1c4561c7-7c54-11ee-99ba-01aa75ed71a1. 5 Punkti 13 kohaselt ei ole enne PRIAle taotluse esitamist tehtud kulu abikõlblik, välja arvatud § 3 lõikes 2 sätestatud toetatava tegevuse kulu, mis ei või olla varasem kui 1. jaanuar 2023. Punkti 14 kohaselt ei ole abikõlblik projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu, nt toreduslik kulu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 tähenduses või muu ebaoluline kulu. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse kulude mõistlikkuse tõendamise viisid. Üldiselt tähendab see, et taotleja peab majanduslikult soodsaima hinna väljaselgitamiseks võrdlema turuhinda, seejuures võtma tarnijatelt hinnapakkumused ja vajadusel võrdlema seadmete hindu veebilehtedel või hinnakirjades ning põhjendama oma valikut. Projektis kajastatud maksumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase toote või teenuse eest tasutava hinnaga. Lõike 1 kohaselt, kui investeeringu käibemaksuta maksumus on suurem kui 30 000 eurot, tuleb taotlemisel esialgu esitada investeeringu maksumuse prognoos, milles on andmed projekti kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud, üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad. Kuna summa on üle 30 000 euro, siis tuleb arvestada, et hiljem toetuse saamise etapis, kuid enne projekti elluviimisega alustamist, peab toetuse saaja korraldama hanke riigihangete registris (eelnõu § 15). Lõigete 2 ja 3 kohaselt, kui tegevuse käibemaksuta maksumus on vahemikus 5000–30 000 eurot, siis tuleb enne taotluse esitamist võtta vähemalt kolm erinevat, kuid omavahel võrreldavat hinnapakkumust, välja arvatud lõike 4 kohaselt, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik (nt olukord, kus asjaomases valdkonnas ei olegi kolme pakkujat). Taotleja ei või lõikes 3 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsel põhjusel õigustatud, näiteks olukorras, kus töö või teenuse etappe või osasid sama pakkuja ei osuta (lõige 9). Kui aga projekti maksumus jääb alla 5000 euro, siis ei ole vajalik hinnapakkumust esitada, sest tegemist on väiksema projekti maksumusega, mistõttu piisab sel juhul, kui taotleja kirjeldab seda kulu taotlusel ning esitab hiljem maksmise etapis selle kohta arve. Lõike 5 kohaselt peab hinnapakkumus sisaldama taotleja nime, registrikoodi, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuga ja käibemaksuta maksumust. Lõike 6 kohaselt peab ehitustööde puhul esitama täiendavaid andmeid nagu ehitise nimetus, ehitisregistri kood, katastriüksuse katastritunnus ning kui vastav kululiik esineb, siis muud kulud nagu näiteks katusekulu või ruumitarindite kulu. Lõike 7 kohaselt tuleb ehitise puhul hinnapakkumus koostada PRIA veebilehel toodud vormile. Lõike 8 kohaselt on oluline siinkohal teada, et kui tegevuse käibemaksuta maksumus on vahemikus 5000–30 000 eurot, siis ei või taotleja küsida hinnapakkumust tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses endaga seotud isikutelt. Taotleja on isikuga seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui isikul on taotleja üle valitsev mõju, samuti siis kui nad on näiteks abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased või ühte kontserni kuuluvad äriühingud. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse isikud, kellele toetust antakse. 6 Toetuse sihtrühmaks on punkti 1 kohaselt füüsilisest isikust ettevõtjad või äriühingud, kes peavad vastama komisjoni määruse (EL) 2022/24727 I lisa artiklis 2 sätestatud mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja nõuetele (edaspidi kõik koos ettevõtja). Kui strateegiakava sekkumise KK2.1 teise erametsa toetuse puhul antakse toetust ainult mikroettevõtjatele, siis käesoleva toetuse puhul võib ettevõtjast toetuse saaja olla suurem, kuna selle toetuse eesmärgiks on metsataimede tootmise suurendamine. Punkti 2 kohaselt võib toetuse sihtrühmaks olla ka metsaühistu. Metsaühistu tegutseb oma liikmete huvides korraldades raieid, metsa uuendamist, metsamaterjali müüki, taimede soetamist. Metsaühistu saab oma tegevust laiendada kasvatades ja varustades oma liikmeid metsataimedega. Toetust saab üksnes selline metsaühistu, kes on kantud taimetervise registrisse metsataimede kultiveerimismaterjali tootjana. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse nõuded taotlejale. Lõige 1 sätestab nõuded, millele taotleja peab vastama. Punkti 1 kohaselt ei tohi taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita olema suurem kui 100 eurot või peab see olema ajatatud ja ajatamise korral peab maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on saabunud, olema tasutud. Nõude täitmist kontrollitakse nii taotluse rahuldamise otsuse tegemisel kui ka enne toetuse maksmise otsuse tegemist. Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid sellised isikud, kes on usaldusväärsed ja oma kohustused riigi ees täitnud. Punkti 2 kohaselt ei anta toetust erametsavaldajale, kelle suhtes toimub likvideerimismenetlus või kellele on pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutine pankrotihaldur või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrot või algatatud sundlõpetamine ja kellel on kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus. Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Taotlejal ei tohi olla ka kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. Need nõuded on kehtestatud selleks, et tagada toetuse andmine jätkusuutlikele taotlejatele ning nende tegevuse jätkumise eeldused ka edaspidi. Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. Punkti 3 kohaselt ei tohi taotlejal olla kehtivat karistust karistusseadustikus sätestatud järgmiste süütegude toimepanemise eest: § 491 – ettevõtluskeeld; § 209 – kelmus; § 2091 – hankekelmus; § 210 – soodustuskelmus; § 296 – altkäemaksu vahendus; § 298 – altkäemaksu andmine; § 2981– mõjuvõimuga kauplemine; §-d 367 ja § 368 – ohtlike kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete rikkumine, sh ettevaatamatusest; § 372 – tegevusloata ja keelatud majandustegevus; § 373 – ärikeelu rikkumine; § 384 – maksejõuetuse põhjustamine. Strateegiakava raames toetuste andmise üle otsustamisel lähtutakse mh sellest, et kui isik on toime pannud hüvede välja petmisega või avaliku võimu otsuste enda kasuks kallutamisega seotud väär- või kuriteo, mille toimepanemise eest on tema kohta kantud kehtivad karistusandmed karistusregistrisse, siis ei 7 Komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81). 7 saa selline isik toetust, sest tegemist ei ole õiguskuuleka ja usaldusväärse isikuga ning ta ei vasta toetuse saamise nõuetele. Loetletud on ja seega arvesse võetakse üksnes need isiku süüteod, mis seavad tõsiselt kahtluse alla tema õiguskuulekuse ja usaldusväärsuse konkreetse toetusega seotult. Kehtivad karistused on karistusregistris avalik info ja nõudele vastamist kontrollitakse registrist. Punkti 4 kohaselt ei saa taotleja sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, ELi või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi ja ta on riigieelarvelistest, ELi või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas. See annab kindluse, et ühe ja sama kulu kohta ei makstaks toetust korduvalt ehk antud nõudega välditakse topeltrahastamist. Piirangu eesmärk on vältida ühe ja sama projekti kulu topeltrahastamist näiteks erinevate arengukavade alusel antavate toetuste või struktuurifondide vahenditest saadud abi või toetuste kaudu. Nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21168 artiklist 36, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et EAFRD-st rahastatavaid kulusid ei kaeta ELi eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga. Lõikes 2 sätestatakse, et taotleja peab enne taotluse esitamist olema tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat metsataimede tootmisega tegeleva kultiveerimismaterjali tootjana ja ta peab nimetatud tegevusalal olema kantud taimetervise registrisse. Taimetervise registrisse kantakse isik, kes tegeleb kultiveerimismaterjali paljundamise, tootmise, säilitamise, töötlemise, turustamise või importimisega. Selle toetuse saamiseks on oluline, et taotleja oleks tegelenud vähemalt kaks majandusaastat metsataimede tootmisega. Nõude kehtestamisel on arvesse võetud metsataimede kasvatamisele kuluvat tavapärast aega, mistõttu on põhjendatud nõuda, et taotlejal peab olema vähemalt kaheaastane kogemus metsataimede tootmisel, sest selline taotleja suudab suurema tõenäosusega saavutada toetuse eesmärgid. Taimetervise register asub aadressil https://portaal.agri.ee/avalik/#/taimetervis. Eelnõu §-ga 9 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg. Lõigete 1 ja 2 kohaselt kuulutab PRIA ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ning PRIA veebilehel välja taotlusvooru tähtaja ning taotleja esitab hiljemalt selleks tähtajaks taotluse ja kõik muud määruse alusel nõutud dokumendid PRIAle elektrooniliselt PRIA e- teenuse keskkonna (edaspidi e-PRIA) kaudu. Lõike 3 kohaselt saab taotleja esitada sama projekti kohta ühe taotluse. Eelnõu §-ga 10 sätestatakse nõuded taotlusele. Punkti 1 kohaselt peab taotlus sisaldama infot taotleja kohta, nagu taotleja nimi ja registri kood või esindaja nimi ja kontaktandmed. Punktide 2, 5 ja 9 kohaselt peab taotlusel olema välja toodud info projekti kohta nagu projekti nimetus ja lühikirjeldus ja selgelt sõnastatud sisu, projekti eesmärk ja oodatav tulemus, projekti elluviimise algus- ja lõpptähtpäev. Punkti 3 kohaselt peab taotleja esitama teabe toetuse saamise nõuetele vastavuse kohta. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261). 8 Punkti 4 kohaselt esitab taotleja taotletava toetuse suuruse, mis ei ületa lubatavat toetuse määra ning projekti kogumaksumuse. Kavandatava omafinantseeringu suurus läheb hindamisele ja taotleja saab hindepunkte vastavalt sellele, kui palju ta panustab ise kavandatavasse tegevusse, täpsemalt, kui suur on minimaalsele omafinantseeringu määrale lisanduv täiendav omafinantseeringu määr ja kui suure osakaalu see moodustab projekti abikõlblike kulude maksumusest. Punkti 6 kohaselt peab taotlus sisaldama teavet selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, ning teavet kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta. Info on oluline, et välja selgitada, kas taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE). VKE määratlus on sätestatud komisjoni määruse (EL) 2022/2472 I lisa artiklis 2. Selle määratluse kohaselt on VKE selline ettevõtja, kes annab tööd vähem kui 250 inimesele ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot. Töötajate arv on aasta tööühikute (ATÜ) arv ehk kogu asjaomase aasta jooksul selles ettevõttes täistööajaga töötanud isikute arv. Nende isikute töö, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikud olenemata töö kestusest, ja hooajatööd tegevad isikud, võetakse arvesse ATÜ murdosadena. Töötajate hulka loetakse nii töölepingu alusel töötajad kui ka muul õiguslikul alusel töötavad isikud. Ettevõtja suuruse määratlemisel võetakse arvesse, kui suurt osakaalu tootmisahelas eespool olev ettevõtja omab tootmisahelas tagapool asetseva ettevõtja kapitalist või hääleõigusest. Selleks selgitatakse, kas ettevõtja on autonoomne (sõltumatu), partner- või seotud ettevõtja ning kas teisel ettevõtjal on valitsevat mõju antud ettevõtja üle. Sidusettevõtjad on põhimõtteliselt need ettevõtjad, kes omavad teises ettevõtjas enamikku aktsionäride või osanike hääleõigustest. Partnerettevõtjad on näiteks kõik ettevõtjad, kelle puhul üks ettevõtja (tootmisahelas eespool asetsev ettevõtja) omab üksi või koos ühe või mitme sidusettevõtjaga 25% või rohkem teise ettevõtja (tootmisahelas tagapool asetseva ettevõtja) kapitalist või hääleõigustest. Täpsemad juhised VKE määratlemiseks leiab veebilehelt https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022R2472#d1e43-72-1. Punkti 7 kohaselt peab taotlus sisaldama teavet omafinantseeringu eest tasumiseks vajalike vahendite olemasolu kohta. Punkti 8 kohaselt sisaldab taotlus teavet selle kohta, milliste kriteeriumide alusel valiti välja parim pakkumine. Lõike 2 kohaselt esitab taotleja koos taotlusega järgmised dokumendid: 1) kulude mõistlikkust tõendavad §-st 6 tulenevad dokumendid, selles esitatud kulude suuruse aluseks olev teave ja hinnapakkumused; 2) taotleja viimase majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui need ei ole äriregistrist kättesaadavad; 3) äriplaani lühikirjeldus, soovitatavalt maksimaalselt kahel A4 leheküljel, kirjeldades millised on projekti eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused ning selle kohta, kuidas panustatakse projekti elluviimise tulemusena toetuse eesmärkide täitmisesse ja kuidas paraneb ettevõtja kasvupotentsiaal taotluse esitamisele järgneva nelja majandusaasta jooksul, ja finantsprognoos viieks aastaks arvates taotluse esitamise aastast; 4) projekti elluviimisega seotud juhtide ja spetsialistide erialaste teadmiste ja töökogemuste kirjeldus, sealhulgas teave juhtide varasema juhtimiskogemuse ja metsataimede tootmiskogemuse kohta, mida on vaja taotleja § 12 lõike 5 sätestatud kolmanda hindamiskriteeriumi alamkriteeriumile vastavuse kindlakstegemiseks; 5) ehitise ehitamise korral selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 9 6) ehitise ehitamise korral vähemalt põhiprojekti staadiumis ehitusprojekt või ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt; 7) maa valdamise ja sellel projekti elluviimise õigust tõendav dokument, kui projekt viiakse ellu maal, mis ei ole taotleja omandis; 8) soetatava tehnoloogia või seadme paigaldamisel ehitisse, mis on taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, seda tõendav kirjalik leping; 9) kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui soetatav tehnoloogia või seade paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis. Eelnõu §-ga 11 sätestatakse taotleja ja taotluse kontrollimine. Lõike 1 kohaselt kontrollib nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muudes dokumentides esitatud andmete õigsust PRIA. Lähtuvalt ELÜPS § 8 lõikest 4 võib nõuete täitmist kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab abinõuga seotud andmeid või dokumente, ja projekti elluviimise kohas. Eelnõu §-ga 12 sätestatakse alused taotluse hindamiseks. Lõike 1 kohaselt moodustab PRIA taotluste hindamiseks ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele vastavuse kohta ettepaneku saamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad valdkondlikud eksperdid (nt metsanduse ja majandusvaldkonna). Lõike 2 kohaselt on hindamiskriteeriume kolm ja neid hinnatakse vahemikus 0,00–4,00 punkti, täpsusega kaks kohta peale koma. Mida parem projekt, seda rohkem saab see punkte. Hindamiskriteeriumite osakaalud on antud protsentides ja seatud selliselt, et kõigi kolme hindamiskriteeriumi osakaalude summa kokku annab väärtuseks 100%. Sellega on tagatud, et kaalutud keskmine koondhinne jääb vahemikku 0,00–4,00. Hinded antakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Tingimus on see, et kõigi hindamiskriteeriumite hinnete puhul on kasutusel sama skaala, kus kõige madalam hinne „0“ ja kõige kõrgem hinne „4“. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on järgmised: 1. projekti mõju toetuse eesmärkide saavutamisele, mille osakaal on 40% taotluse koondhindest; 2. projekti põhjendatus ja realistlikkus, mille osakaal on 45% taotluse koondhindest; 3. taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia, mille osakaal on 15% taotluse koondhindest. Alljärgnevalt on välja toodud hindamiskriteeriumid, mis jagunevad omakorda täpsemateks alamkriteeriumideks, mis on määruses sisustatud ning mida ei saa muuta, sh laiendada või nendest kõrvale kalduda. Lõikes 3 sätestatud esimene hindamiskriteerium – projekti mõju toetuse eesmärkide saavutamisele – jaguneb kaheks alamkriteeriumiks. Punkti 1 kohaselt hinnatakse, millist mõju omab taotleja projekt kliimamuutustele vastupidavate ja eriliigiliste metsataimede tootmisele – täpsemalt hinnatakse, kui suures koguses kavandab taotleja musta kuuse (Picea mariana) või keskkonnaministri 1. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“ lisas 1 „Eestis sertifitseerimisele kuuluvate puuliikide ja hübriidide loetelu“ nimetatud liikide, välja arvatud harilik kuusk, harilik mänd või arukask (edaspidi koos põhipuuliigid), tootmist ning kui suure osakaalu see moodustab põhipuuliikide metsataimede tootmise kogusest. Hindamisel võetakse arvesse nimetatud keskkonnaministri määruse lisas 1 sätestatud järgmisi puuliike: keerdmänd 10 (Pinus contorta), serbia kuusk (Picea omorika), harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii), siberi nulg (Abies sibirica), euroopa lehis (Larix decidua), siberi lehis (Larix sibirica), kuriili lehis (Larix gmelinii), siberi lehise vene teisend (Larix sibirica var rossica), jaapani lehis (Larix kaempferi), eurojaapani lehis (Larix x eurolepis, Larix x marschlinsii), sookask (Betula pubescens), sanglepp (Alnus glutinosa), hall lepp (Alnus incana), harilik saar (Fraxinus excelsior), harilik vaher (Acer platanoides), harilik haab (Populus tremula), harilik tamm (Quercus robur), punane tamm (Quercus rubra), harilik pärn (Tilia cordata), harilik jalakas (Ulmus glabra), harilik künnapuu (Ulmus laevis), hübriidhaab (Populus x wettsteinii). Mida suurem on nimetatud eriliigiliste metsataimede tootmise kogus ja osakaal põhipuuliikide (harilik kuusk, harilik mänd või arukask) tootmise kogusest, seda rohkem saab taotlus punkte. Nimetatud alamkriteerium moodustab 50% esimese hindamiskriteeriumi hindest. Punkti 2 kohaselt hinnatakse, millist mõju omab taotleja projekt laialehiste puuliikide metsataimede tootmise varustamise tagamisele – täpsemalt hinnatakse, kui suures koguses kavandab taotleja selliste laialehiste puuliikide nagu hariliku pärna, harilik saare, hariliku tamme, hariliku vahtra, künnapuu, hariliku jalaka metsataimede tootmist ning kui suure osakaalu see moodustab põhipuuliikide metsataimede tootmise kogusest. Mida suurem on laialehiste puuliikide metsataimede tootmise kogus ja osakaal põhipuuliikide tootmisest, seda rohkem saab taotlus punkte. Kuigi nimetatud laialehiseid puuliike võetakse hindamisel arvesse ka esimese hindamiskriteeriumi alamkriteeriumi punktis 1 eriliigiliste puuliikidena, siis antud alamkriteeriumi punktis 2 suunatakse eraldi tähelepanu sellele, kuivõrd projekti tagajärjel suureneb just nimetatud laialehiste metsataimede tootmine koguseliselt ja osakaaluliselt põhipuuliikide toodangust. Nimetatud alamkriteerium moodustab samuti 50% esimese hindamiskriteeriumi hindest. Lõikes 4 sätestatud teine hindamiskriteerium – projekti põhjendatus ja realistlikkus – jaguneb samuti kaheks alamkriteeriumiks. Punkti 1 kohaselt hinnatakse, kas taotleja projekt on põhjendatud ja realistlik äriplaani ja finantsprognoosi seisukohast – täpsemalt hinnatakse äriplaani ja finantsprognoosi realistlikkust, kuivõrd on kulud ja tulud nendes põhjendatud. Äriplaani hinnatakse taotluse esitamisele järgneva nelja majandusaasta lõikes ning finantsprognoosi viie aasta lõikes arvates taotluse esitamise aastast. Nt hinnatakse müügitulu suurust ning kuidas prognoositav müügitulu suurus saavutatakse. Kuivõrd realistlikult on prognoositud tegevuskulud, kuivõrd ebatõenäoline on makseraskuste tekkimine finantsprognooside põhjal. Nimetatud alamkriteerium moodustab 50% teise hindamiskriteeriumi hindest. Punkti 2 kohaselt hinnatakse, kas taotleja projekt on põhjendatud ja realistlik projekti teostatavuse seisukohast – täpsemalt hinnatakse, kuivõrd asjakohaselt on tegevused planeeritud ja kuivõrd realistlik on projekti tähtajaks elluviimine ajakava järgi. Hinnatakse, kuivõrd on läbi mõeldud, mis tegevused ja mis ajaks tuleb projekti raames ära teha ja kuivõrd tõenäoline on projekti tervikuna elluviimine tähtaegselt vastavalt ajakavale. Nimetatud alamkriteeriumi hinne moodustab samuti 50% teise hindamiskriteeriumi hindest. Lõikes 5 sätestatud kolmas hindamiskriteerium – taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia – jaguneb kolmeks alamkriteeriumiks. Punkti 1 kohaselt hinnatakse, kas taotleja suudab oma projekti tulemuslikult ellu viia arvestades tema personali võimekust – täpsemalt hinnatakse siin, kuivõrd aitavad juhtide ja spetsialistide erialased teadmised ja töökogemus ning juhi varasem juhtimiskogemus kaasa projekti elluviimisele ja oodatavate tulemuste saavutamisele, ning milline on juhi varasem kogemus metsataimede tootmisel. See näitab taotleja suutlikkust saavutada projekti oodatavad tulemused. Nimetatud alamkriteeriumi hinne moodustab 30% kolmanda hindamiskriteeriumi hindest. Punkti 2 kohaselt hinnatakse, kas taotleja suudab oma projekti tulemuslikult ellu viia arvestades projekti omafinantseeringu määra – täpsemalt hinnatakse, kui suur on eelnõu § 4 11 lõikest 4 tulenevale minimaalsele omafinantseeringu määrale lisanduv täiendav omafinantseeringu määr ja kui suure osakaalu see moodustab projekti abikõlblike kulude maksumusest. Hinnatakse, kui suur on taotleja täiendav rahalise panuse määr määruses nõutud minimaalsele määrale. Mida suurem on taotleja täiendav rahaline panus, seda rohkem ta projekti panustab ning seega seda suurema tõenäosusega suudab ta projekti tulemuselikult ellu viia. Nimetatud alamkriteeriumi hinne moodustab 70% kolmanda hindamiskriteeriumi hindest. Iga alamkriteeriumi juures on sätestatud, millise osakaalu see moodustab vastava hindamiskriteeriumi hindest. See tähendab, et iga hindamiskriteeriumi hinde saamiseks korrutatakse alamkriteeriumi hinne sellele vastava hindamiskriteeriumi hinde osakaaluga ning saadud korrutised liidetakse olenevalt alamkriteeriumite arvust järgmiselt: hindamiskriteeriumi hinne = (alamkriteeriumi hinne x vastava hindamiskriteeriumi hinde osakaal) + (alamkriteeriumi hinne x vastava hindamiskriteeriumi hinde osakaal). Nimetatud kolme hindamiskriteeriumi hinnete põhjal leitakse kaalutud keskmise hinde meetodil taotluse koondhinne. Kaalutud keskmise koondhinde saamiseks korrutatakse lõigetes 3–5 nimetatud iga hindamiskriteeriumi hinne sellele vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga ning tulemused (korrutised) liidetakse. Saadud kaalutud keskmine koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma ilma ümardamata. Valem koondhinde leidmiseks: taotluse koondhinne = (esimese hindamiskriteeriumi hinne x esimese hindamiskriteeriumi osakaal) + (teise hindamiskriteeriumi hinne x teise hindamiskriteeriumi osakaal) + (kolmanda hindamiskriteeriumi hinne x kolmanda hindamiskriteeriumi osakaal). Peale taotluste hindamist teeb hindamiskomisjon PRIA-le ettepaneku taotluste rahuldamiseks, osaliseks rahuldamiseks või tingimusega rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Hindamiskomisjon põhjendab taotluse hindamisel lõigetes 3–5 sätestatud igale hindamiskriteeriumile antud hinnet. PRIA koostab hindamiskomisjoni töökorralduse kohta tööjuhendi ning avalikustab selle oma veebilehel. Lõikes 7 sätestatakse hindamiskriteeriumite miinimumnõuded. Kui kõik taotlused on ära hinnatud, siis kontrollib PRIA, kas taotlus vastab sätestatud miinimumnõuetele. Selleks vaadatakse, milline on iga hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Lõigetes 3–5 sätestatud iga hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne peab olema vähemalt 2,00. Lõike 8 kohaselt moodustab PRIA taotluste paremusjärjestuse, ja paremaks loetakse suurema koondhinde summa saanud taotlus. Lõike 9 kohaselt eelistatakse võrdse koondhindega taotluste puhul taotlust, milles omafinantseering on suurem. Eelnõu §-ga 13 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. ELÜPS § 11 lõike 1 alusel kehtestab regionaalminister eelarveaastal antavate maaelu arengu toetuste liigid ja toetatavad tegevused ning sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestab käskkirjaga toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse. Lõike 1 kohaselt rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused kui need vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõudele ja kui rahastamise summa ei ületa toetuseks 12 ettenähtud vahendeid. Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, kui taotlus on saanud lõigetes iga hindamiskriteeriumi puhul hinde vähemalt 2,00 (lõike 3 kohaselt). Lõike 2 kohaselt, kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused. Lõike 4 kohaselt on selle toetuse puhul PRIAl võimalus sellise taotleja puhul, kellel ei ole taotluse esitamisel ehitusseadustiku kohaselt nõutavat ehitusluba või ehitusteatist, rahuldada taotlus tingimusel, et taotleja esitab ehitusloa või ehitusteatise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, milles on arvestatud nimetatud dokumentide saamisele kuluvat aega. Näiteks olenevalt tegevusest võib mõnel juhul ehitusloa saamisele kuluda palju kauem aega ning seda tuleb tähtaja määramisel arvestada. Selline lähenemine võimaldab vältida taotlejate liigset koormamist menetluse alguses, sest praktikas on levinud, et taotlema tulles ei ole taotlejal veel ehitusluba või ehitusteatist. Lõike 5 kohaselt saab taotlust rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine pole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu. PRIA teeb taotluse osalise rahuldamise otsuse ELÜPS § 28 lõike 5 alusel vähendades toetuse summat mitteabikõlblike kulude võrra. Lähtuvalt eelnimetatud seaduse § 28 lõikest 5 võib taotletud toetuse summat vähendada ja taotlust muuta taotleja nõusolekul. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta taotluste paremusjärjestust, kui sellega ei kahjustata avalikku huvi või teiste taotlejate õigusi. Lõike 6 kohaselt võib taotletud summat taotleja nõusolekul vähendada ja taotlust muuta, kui paremusjärjestusse seatud nõuetekohase taotluse toetuse suurus ületab toetuseks ettenähtud vahendite jäägi (nn piiripealne projekt). Seda saab teha tingimusel, et projekt viiakse ellu ja saavutatakse taotluses nimetatud tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. ELÜPS § 28 lg 7 sätestab, et kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast maaelu arengu toetuse taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab sekkumise, sekkumise raames projekti või muu strateegiakavas nimetatud aluse kohta sama aasta maaelu arengu toetuseks ettenähtud vahendite jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti. Lõike 7 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus juhul, kui taotleja, taotlus või projekt ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, taotlus on paremusjärjestuses jäänud tahapoole ning tahapoole jäänud taotluste rahastamiseks ei jätku vahendeid (ning taotleja ei ole nõus toetuse vähendamisega). Lõike 8 kohaselt kontrollib PRIA taotleja, taotluse või tegevuse nõuetele vastavust, viib läbi hindamisprotsessi, paneb taotlused paremusjärjestusse ning teeb otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise viimasest päevast. Otsus või muu menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui selle isiku avaldatud elektronposti aadressil on saadetud otsus, otsuse väljavõte või muu menetlusdokument või teade nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemise kohta e-PRIAs. Eelnõu §-ga 14 sätestatakse projekti elluviimise ja kestuse nõuded. 13 Lõike 1 kohaselt viib toetuse saaja projekti ellu, sh esitab kõik projekti elluviimist tõendavad dokumendid, täidab projekti eesmärgi ja saavutab projekti tulemuse, ning võtab toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraselt asutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. Toetuse saaja võib taotleda projekti elluviimise tähtaja pikendamist ELÜPS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel. PRIA võib taotluse rahuldamise otsust toetuse saaja algatusel muuta ja määrata täiendava tähtaja projekti elluviimiseks üksnes põhjendatud juhul ning tingimusel, et algselt kavandatud tegevus viiakse täies ulatuses ellu, saavutatakse toetuse andmise eesmärgid ja toetuse summa ei suurene. Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha. PRIA-l on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla oodatavate tulemuste saavutamise või projekti lõpule viimise olulises ulatuses. Lõike 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus tagada projekti sihtotstarvelise kestuse, säilitada soetatud või ehitatud vara ja kasutada seda sihipäraselt vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood). Ehitustegevuse korral peab ehitis olema kasutusvalmis ja selle kohta peab olema kasutusluba või kasutusteatis, kui see on ehitusseadustiku kohaselt nõutud, ning ehitis peab olema projekti eesmärkidega seotult kasutusel veel vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Toetuse abil ehitatud või soetatud vara mittesihipärase kasutamise korral peab toetuse saaja PRIA nõudmisel saadud toetusraha tagasi maksma ELÜPS §-de 123–126 alustel ja korras. Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja projekti elluviimisel tagama, et ta toodab vähemalt nende § 12 lõikes 3 sätestatud liikide metsataimi, mille eest on tema taotlus saanud esimese hindamiskriteeriumi alamkriteeriumi eest hinde. Eelnõu § 15 reguleerib olukorda, kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem. Sel juhul tuleb ostumenetlus läbi viia elektrooniliselt riigihangete registris olenemata sellest, kas toetuse taotleja on hanke kohuslane riigihangete seaduse (RHS) mõistes või mitte. Sel juhul kasutab toetuse taotleja hanke läbiviimiseks menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHSi tähenduses“. Hanke võib läbi viia nii enne taotlemist, kuid ka peale PRIA toetusotsuse saamist, sellisel juhul esitab toetuse saaja toetatava tegevuse eelarveprognoosi. Ostumenetluse riigihangete registris elektroonselt läbiviimise nõude eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste. Lõike 2 kohaselt peab hange vastavama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub tehtava töö, osutatava teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev; 2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva; 3) teade ostumenetluse kohta on avalik; 14 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja hinnapakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris; 5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta alates hinnapakkumuste avaldamisest ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda; 7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll. Lõikes 3 sätestatakse pakkumuse sisu – toetuse saaja kontaktandmed, hinnapakkuja nimi, registrikood ja kontaktandmed, hinnapakkumuse väljastamise kuupäev ning töö, teenuse või vara üksikasjalik kirjeldus ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumus ning tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile. Lõike 4 kohaselt peab ehitustööde puhul hinnapakkumus sisaldama lisaks eeltoodud andmetele ehitise kohta selle nimetust; ehitisregistri koodi, selle katastriüksuse katastritunnust, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada, ehitise üldkulusid ja üksnes siis, kui vastav kululiik esineb, tuleb eraldi välja tuua vastavalt välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu. Lõike 5 kohaselt koostab PRIA ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle PRIA veebilehel www.pria.ee. Lõike 6 kohaselt võib toetuse saaja loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. Lõike 7 kohaselt võib toetuse saaja jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks vaid siis, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Kui soetatav vara on funktsionaalselt koos toimiv, siis tuleks see ka soetada koos. Eelnõu §-ga 16 sätestab toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja peab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni punkti 1 kohaselt võimaldama teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli, esitades kontrolli tegemiseks vajalikud andmed (punkti 2 kohaselt), sh võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal. Punkti 3 kohaselt tuleb toetuse saajal eristada oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest. Nõue tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 123 lõike 2 punkti b alapunktist i, mille kohaselt toetuse saajad on teadlikud neile antud toetusest tulenevatest kohustustest ning kasutavad, kas eraldi raamatupidamissüsteemi või nõuetekohaseid raamatupidamiskoode kõikide tegevusega seotud tehingute jaoks. Punkti 4 kohaselt teavitab toetuse saaja e-PRIA kaudu tegevusega seotud andmete muutumisest või projekti elluviimist takistavast asjaolust, näiteks pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele. Punkti 5 kohaselt tuleb saadud toetusest avalikkust teavitada, kuna toetuse näol on tegemist avalike vahenditega. Nõue toetuse saamisest teavitada ja tegevus tähistada tuleneb komisjoni 15 rakendusmäärusest (EL) 2022/1299. Minimaalselt on seda võimalik teha toetuse saaja ametlikul veebisaidil, kui selline veebisait on olemas, samuti sotsiaalmeediakanalites. Seal tuleb anda toetust saanud tegevuse lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega ja tõsta esile ELilt saadavat rahalist toetust. Juhul, kui tegevuse avaliku sektori toetuse kogusumma ületab 50 000 eurot projekti kohta, tuleb toetust saanud tegevusele lisada toetusega seotud teavet sisaldav selgitav tahvel või samaväärne elektrooniline kuva, millel tõstetakse esile ELilt saadavat rahalist toetust ja kujutatakse ka EL-i embleemi. Embleemi nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/129 II lisas. Lõike 2 kohaselt esitab toetuse saaja seiret või hindamist tegeva isiku või asutuse nõudmisel toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed ning võimaldab teha vaatlusi kohapeal. Näiteks antakse vajalikud andmed müüdud taimede hulga ja taimede müügist saadud tulu kohta. Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni vastama järgmistele nõuetele: – tema riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; – tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981,367, 368, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest; – ta ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, ELi või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Lõike 4 kohaselt ei tohi kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni toetuse saaja suhtes toimuda likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit ega kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti ega algatatud sundlõpetamist ega tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. Nimetatud lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuded annavad kindluse, et toetuse saaja on jätkusuutlik ning et ta jätkab projekti elluviimist vähemalt kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Lõike 5 kohaselt peab kohaselt peavad toetuse saajal olema täidetud toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused. Näiteks peab hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitise kasutusluba või ehitise kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt. Ehitise kasutusloa või kasutusteatisega tõendatakse, et valminud ehitis vastab ehitise kohta ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Eelnõu §-ga 17 sätestatakse nõuded maksetaotluse esitamise ja maksetaotluse ning muude vajalike dokumentide kohta. Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja PRIAle maksetaotluse e-PRIA kaudu siis, kui projekt on täielikult või osadena ellu viidud, kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid mitte hiljem kui 30. juunil 2029. Olenevalt toetatavast tegevusest peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud; 2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud; 9 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205). 16 3) töö, teenuse või vara eest on osaliselt või täielikult tasutud. Punktides 1 ja 2 sätestatud tingimused peavad olema täidetud sõltuvalt konkreetse tegevuse iseloomust, näiteks ehitise ehitamise korral ei ole tegu vara soetamisega ning sel juhul ei ole asjakohased punktis 2 sätestatud tingimused. Lõige 2 loetleb need andmed, mis tuleb maksetaotluses esitada, et toetus oleks võimalik välja maksta. Oluline on esitada toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; toetuse summa, mille maksmist taotletakse; teave elluviidud projekti maksumuse kohta, sealhulgas andmed projekti kogumaksumuse muutumise kohta, ja selle osalise või täieliku tasumise kohta. Lõige 3 sätestab dokumendid, mis tuleb esitada koos maksetaotlusega. Kuna tegemist on kulupõhise toetusega, peab toetuse saaja esitama kõik kulusid tõendavad dokumendid, milleks on arve või arve-saateleht, maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte rahalise kohustuse tasumise tõendamiseks ning teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument ning liisingu puhul liisinguleping. Samuti on oluline, et toetuse saaja esitaks kogu teabe ja kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eesmärgi täitmist ja tulemuse saavutamist. Selleks võivad olla näiteks ajatempliga geopositsioneeritud fotod sihipäraselt kasutusse võetud toetuse abil soetatud varast või istutatud laialehistest metsataimedest. PRIA-l on õigus kindluse saavutamiseks küsida täiendavaid dokumente taotluse rahuldamise otsuses nimetatud oodatavate tulemuste saavutamise tõenduseks. Eelnõu §-ga 18 sätestatakse nõuded maksetaotluse kontrollimise kohta. Maksetaotlusi ja muid vajalikke kulusid tõendavaid dokumente kontrollib PRIA, ning seda, kas projekt viidi ellu arvestades taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi, samuti ELi asjakohasid õigusakte, ELÜPSi ja selle alusel kehtestatud õigusakte. Eelnõu §-ga 19 sätestatakse nõuded toetuse maksmise kohta. Lõike 1 kohaselt hüvitatakse ainult abikõlblikud kulud ja tingimusel, et toetuse saaja on projekti ellu viinud ning toetuse elluviimisel on järgitud kõiki nõudeid. Lõike 2 kohaselt, kui eelmises lõikes toodud tingimused on täidetud, siis teeb PRIA toetuse maksmise otsuse nii, et toetuse saaja saaks toetuse kätte kolme kuu jooksul peale §-s 17 nimetatud nõuetekohaste dokumentide esitamist. Juhul kui toetuse saaja ei ole toetatavaid tegevusi nõuete kohaselt ellu viinud, teeb PRIA-le toetuse maksmisest keeldumise otsuse. Lõike 3 kohaselt võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, kui taotleja rikub projekti elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi. Sel juhul võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust ELÜPS § 13 lõike 3 alusel. Lõike 4 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse ELÜPS § 13 lõike 4 alusel, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks sama seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused, näiteks kui taotleja, taotlus või projekt ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele või taotleja ei esita menetluses tähtsust omavaid asjaolusid, esitatud on valeandmeid ning kui paremusjärjestuses on projekt jäänud kohale, millele vahendeid ei jätku. 17 Lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Eelnõu §-ga 20 sätestatakse, et dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039. Eelnõu §-ga 21 kohaselt teavitab PRIA toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Iga liikmesriik avaldab toetuse saajate kohta osutatud teabe ühelainsal veebisaidil. Eestis on selleks www.pria.ee. Teave on avalikkusele kättesaadav kaks aastat alates selle esialgsest avaldamisest. Liikmesriigid ei avalda juriidiliste isikute puhul toetuse saaja nime ega füüsilisest isikust toetuse saaja puhul tema ees- ja perekonnanime kui makstav toetus on 1 250 eurot või väiksem. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); 3) komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81). Eelnõus nimetatud ELi õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-lex.europa.eu. 4. Määruse mõjud Toetus on suunatud erametsataimlate arendamisele. Iga-aastaselt toetatakse umbes 2–10 metsataimede tootjat. Määrus avaldab positiivset mõju keskkonnale, metsamajandusele ning regionaalarengule. Määrusel on positiivne mõju keskkonnale, sest segapuistuteks kujundatud metsad aitavad leevendada kliima muutusi ning on vastupidavamad nii ebasoodsatele kliimaoludele kui ka putukakahjustustele ja seenhaigustele. Laialehiste metsataimede kättesaadavuse tõstmine suurendab süsiniku sidumist tuleviku metsas oma lehe pinna suuruse tõttu. Määrusel on positiivne mõju metsamajandusele, sest suureneb metsataimede kättesaadavus ja mitmekesisus. Toetus aitab kaasa metsataimede varustuskindluse tagamisele, mistõttu on metsamajandajatele edaspidi paremini kättesaadavad erinevat liiki metsapuude taimed, sh laialehised taimed. Määrusel on positiivne mõju tasakaalustatud regionaalarengule, sest tavapäraselt viiakse metsandusega seotud tegevusi, sh metsataimede tootmist, ellu suurematest keskustest kaugemal asuvates piirkondades. 18 Määrus avaldab mõju PRIA töökoormusele. Määruse kohaselt peab PRIA taotluste hindamiseks moodustama hindamiskomisjoni, mida EAFRD-st antavate metsanduse toetuste puhul ei ole seni kasutatud. Sellega seoses lisanduvad tööülesanded PRIA-le, kes peab koostama vastavad menetlusprotseduurid. Samas ei ole PRIA jaoks tegu uue menetlusega – teiste toetuste puhul on PRIA-s kasutatud hindamiskomisjoni ning selle moodustamise kompetents on PRIA-s olemas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega tekivad lisakulud PRIAle, kes peab taotlusi menetlema ja hindama, sh hindamiskomisjoni moodustama. Määruse rakendamiseks vajalikud avaliku sektori kulutused kogu eelarveperioodiks on kokku 1 000 000 eurot, millest 60% ehk 600 000 eurot rahastatakse EAFRD vahenditest ja 40% ehk 400 000 eurot Eesti riigieelarve vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIAle, MTÜle Eesti Erametsaliit ja Keskkonnaametile ning informatsiooniks seirekomisjonile. Enne eelnõu väljatöötamist tutvustati toetuse andmise põhimõtteid nagu eesmärk, toetatavad tegevused ja hindamiskriteeriumid järgmistele huvigruppidele: Kliimaministeeriumile, MTÜle Eesti Erametsaliit, metsataimede tootjate esindajatele, Keskkonnaametile, Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus ja metsaühistu esindajale. Kõik nimetatud huvigrupid esitasid oma ettepanekud, mille põhjal valmis käesolev eelnõu. Toetuse hindamiskriteeriumeid tutvustati ka seirekomisjonile. 19  EELNÕU 17.06.2024 MÄÄRUS xx.xx.2024 nr ….. Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise investeeringutoetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise KK2.1 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – tootlikud investeeringud“ tegevuse „Taimlamajanduse arendamine“ raames antava metsataimlate arendamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. § 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on arendada metsataimlaid, et aidata kaasa metsade kliimamuutuste leevendamisele ja nende mõjudega kohanemisele, toetades järgmisi tegevusi: 1) kliimamuutustele vastupidavate ja eriliigiliste metsapuude taimede (edaspidi metsataimed) tootmise suurendamine; 2) laialehiste metsataimede tootmise varustamise tagamine. 2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus § 3. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse metsataimede tootmiseks vajalike järgmiste tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamisse: 1) ehitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras; 2) tehnoloogia kasutuselevõtmine või seadme soetamine. (2) Lõikes 1 nimetatud toetatava tegevuse osaks võivad olla sellega otseselt seotud järgmised tööd ja teenused: 1) projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö tellimine; 2) ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine. (3) Maa, millel toetatavaid tegevusi ellu viiakse, sealhulgas ehitis ja sellealune maa, on taotleja või tema liikme valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa maksmisest. (4) Toetatavaid tegevusi võib ellu viia maal, mis ei ole taotleja omandis, üksnes selle maa omaniku kirjalikul nõusolekul. Kui tehnoloogia või seade paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis, on taotlejal kaasomaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks. (5) Taotleja kavandatav tegevus (edaspidi ka projekt) ei ole toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui taotlus on PRIA-le esitatud, olenemata sellest, kas kõik projektiga seotud maksed on tehtud või mitte. § 4. Toetuse vorm, määr ja suurus (1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena. (2) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 100 000 eurot. (3) Toetuse minimaalne suurus ühe taotluse kohta on 5000 eurot. (4) Toetust antakse kuni 65 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest. (5) Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui lõikes 2 sätestatud maksimaalse suuruse ulatuses. § 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud on projekti elluviimiseks vajalikud kulud, sealhulgas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. 2 (2) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu; 2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 3) tavapärane tegevus- ja üldkulu; 4) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu, samuti liisingulepinguga seotud kulu, nagu liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimise kulu, üldkulu ja kindlustusmakse; 5) uuringu kulu, sealhulgas keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu; 6) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu; 7) maa ja olemasoleva ehitise soetamise kulu; 8) kasutatud vara, sealhulgas tehnoloogia, seadme või masina soetamise kulu; 9) riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluvas metsataimlas elluviidud tegevuse kulu; 10) elektripaigaldise kaitsevööndis elluviidud tegevuse kulu; 11) tasu taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest; 12) niisutus- ja kastmissüsteemi soetamise või ehitamise kulu; 13) enne PRIA-le taotluse esitamist tehtud kulu, välja arvatud § 3 lõikes 2 sätestatud toetatava tegevuse kulu, mis ei või olla tehtud enne 1. jaanuari 2023; 14) projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu. § 6. Kulude mõistlikkuse tõendamine (1) Kui projekti eeldatav käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem, koostab taotleja prognoosi ja korraldab enne projekti elluviimisega alustamist ostumenetluse §-s 15 sätestatud viisil. Prognoosis esitatakse andmed projekti kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud, üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad. (2) Kui projekti eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 30 000 euro, selgitab taotleja kulude mõistlikkuse välja selles paragrahvis sätestatud viisil. (3) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus on alla 30 000 euro, kuid ületab 5000 eurot, küsib taotleja üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. (4) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. (5) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva, töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile. (6) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele järgmisi andmeid ehitise kohta: 1) ehitise nimetus; 2) ehitise ehitisregistri kood; 3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise kulud, välisrajatise kulu, aluse- 3 ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu. (7) PRIA koostab ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel. (8) Lõikes 3 sätestatud juhul ei või taotleja küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses. (9) Taotleja ei või lõikes 3 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks projekti raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. § 7. Taotleja Toetust antakse järgmistele isikutele: 1) äriseadustiku tähenduses füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) või äriühing, kes vastab komisjoni määruse (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81), I lisa artiklis 2 sätestatud mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusele (edaspidi kõik koos ettevõtja); 2) metsaühistu. § 8. Nõuded taotlejale (1) Taotleja vastab järgmistele nõuetele: 1) tema riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 2) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981, 367, 368, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest; 4) ta ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi; 5) ta on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas. (2) Taotleja on enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat metsataimede tootmisega tegeleva kultiveerimismaterjali tootjana ja ta on nimetatud tegevusalal kantud taimetervise registrisse. 3. peatükk Toetuse taotlemine § 9. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse. 4 (2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. (3) Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada sama projekti kohta ühe taotluse. § 10. Nõuded taotlusele (1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed: 1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) projekti nimetus, kirjeldus ja selgelt sõnastatud sisu; 3) teave toetuse saamise nõuetele vastavuse kohta; 4) projekti raames taotletava toetuse suurus, mis ei ületa § 4 lõikes 4 sätestatud toetuse määra, ja projekti kogumaksumus; 5) projekti eesmärgi ja oodatava tulemuse kirjeldus; 6) teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, ning teave kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta; 7) teave selle kohta, kuidas kavatsetakse rahastada omafinantseeringu osa projektist; 8) teave hinnapakkumuse valikukriteeriumite kohta; 9) projekti eeldatav algusaeg ja lõpptähtpäev. (2) Koos taotlusega esitab taotleja järgmised dokumendid: 1) paragrahvi 6 lõikes 3 sätestatud juhul kulude mõistlikkust tõendavad hinnapakkumused või kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, siis sellise kulu kirjeldus; 2) taotleja viimase majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui need ei ole äriregistrist kättesaadavad; 3) äriplaani lühikirjeldus selle kohta, millised on projekti eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused, kuidas panustatakse projekti elluviimise tulemusena toetuse eesmärkide täitmisesse ja kuidas paraneb taotleja kasvuvõime taotluse esitamisele järgneva nelja majandusaasta jooksul, ning finantsprognoos viieks aastaks arvates taotluse esitamise aastast; 4) projekti elluviimisega seotud juhtide ja spetsialistide erialaste teadmiste ja töökogemuste kirjeldus, sealhulgas teave juhtide varasema juhtimiskogemuse ja metsataimede tootmise kogemuse kohta, mida on vaja taotleja § 12 lõike 5 punktis 1 sätestatud kolmanda hindamiskriteeriumi alamkriteeriumile vastavuse kindlakstegemiseks; 5) ehitise ehitamise korral selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 6) ehitise ehitamise korral ehitusprojekt või ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt; 7) maa valdamise ja sellel projekti elluviimise õigust tõendav dokument, kui projekt viiakse ellu maal, mis ei ole taotleja omandis; 8) soetatava tehnoloogia või seadme paigaldamisel ehitisse, mis on taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, seda tõendav kirjalik leping; 9) kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui soetatav tehnoloogia või seade paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 11. Taotleja ja taotluse kontrollimine Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja projekti toetuse saamise nõuetele 5 vastavust kontrollib PRIA. § 12. Taotluse hindamine (1) PRIA moodustab taotluste hindamiseks ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele vastavuse kohta ettepaneku saamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad muu hulgas valdkondlikud eksperdid. (2) Hindamiskomisjon hindab taotlusi lõigetes 3–5 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel, andes iga hindamiskriteeriumi eest hinde vahemikus 0,00–4,00, kus kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Hinded antakse täpsusega kaks kohta pärast koma. (3) Esimene hindamiskriteerium on projekti mõju toetuse eesmärkide saavutamisele, mis moodustab 40 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal: 1) kliimamuutustele vastupidavate ja eriliigiliste metsataimede tootmine, mille puhul hinnatakse, kui suur on musta kuuse või keskkonnaministri 1. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“ lisas 1 „Eestis sertifitseerimisele kuuluvate puuliikide ja hübriidide loetelu“ nimetatud liikide, välja arvatud harilik kuusk, harilik mänd või arukask (edaspidi koos põhipuuliigid), metsataimede tootmise kogus ning kui suure osakaalu see moodustab põhipuuliikide metsataimede tootmise kogusest – 50 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest; 2) laialehiste puuliikide metsataimede tootmise varustamise tagamine, mille puhul hinnatakse, kui suur on selliste laialehiste puuliikide nagu hariliku pärna, hariliku saare, hariliku tamme, hariliku vahtra, künnapuu või hariliku jalaka metsataimede tootmise kogus ning kui suure osakaalu see moodustab põhipuuliikide metsataimede tootmise kogusest – 50 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest. (4) Teine hindamiskriteerium on projekti põhjendatus ja realistlikkus, mis moodustab 35 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal: 1) äriplaani ja finantsprognoosi realistlikkus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on kulud ja tulud äriplaanis ja finantsprognoosis põhjendatud – 50 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest; 2) projekti teostatavus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd asjakohaselt on tegevused kavandatud ja kuivõrd realistlik on projekti tähtaegne elluviimine ajakava järgi – 50 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest. (5) Kolmas hindamiskriteerium on taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia, mis moodustab 25 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal: 1) taotleja personali võimekus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd aitavad juhtide ja spetsialistide erialased teadmised ja töökogemused ning juhi varasem juhtimiskogemus kaasa projekti elluviimisele ja oodatavate tulemuste saavutamisele ning milline on juhi varasem kogemus metsataimede tootmisel – 70 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest; 2) projekti omafinantseeringu määr, mille puhul hinnatakse, kui suur on minimaalsele omafinantseeringu määrale lisanduv täiendav omafinantseeringu määr ja kui suure osakaalu see moodustab projekti abikõlblike kulude maksumusest – 30 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest. (6) Taotluse koondhinne on lõigetes 3–5 sätestatud kolme hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Kaalutud keskmise hinde saamiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi 6 hinne vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud korrutised liidetakse. Taotluse koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata. (7) Hindamiskriteeriumite miinimumnõue on, et taotlus on saanud lõigetes 3–5 sätestatud iga hindamiskriteeriumi eest hindeks vähemalt 2,00. (8) Hindamistulemuste põhjal moodustab PRIA taotluste paremusjärjestuse, mille koostamisel loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlus. (9) Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud projekti omafinantseering on suurem. § 13. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 3 alusel. (2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel. (3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, kui on täidetud § 12 lõikes 7 sätestatud nõue. (4) Kui taotlejal ei ole ehitusseadustiku kohaselt nõutavat ehitusluba või ehitusteatist, rahuldab PRIA tema taotluse tingimusel, et taotleja esitab ehitusloa või ehitusteatise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, milles on arvestatud nimetatud dokumentide saamisele kuluvat aega. (5) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5 alusel mitteabikõlblike kulude võrra. (6) Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab toetuseks ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et taotluses kavandatud projekt viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (7) Kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja, taotlus või projekt ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. (8) PRIA teeb taotluse osalise, täieliku või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. 7  5. peatükk Nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmine § 14. Projekti elluviimise ja kestuse nõuded (1) Toetuse saaja viib projekti ellu, sealhulgas esitab kõik projekti elluviimist tõendavad dokumendid ning täidab projekti eesmärgi ja saavutab projekti tulemuse, ning võtab toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. (2) Toetuse saaja tagab projekti sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest (edaspidi sihipärase kasutamise periood). (3) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele peab toetuse saaja projekti elluviimisel tagama, et ta toodab vähemalt nende § 12 lõikes 3 sätestatud liikide metsataimi, mille eest on tema taotlus saanud esimese hindamiskriteeriumi eest hinde. § 15. Ostumenetlus (1) Kui projekti eeldatav käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse saaja enne projekti elluviimisega alustamist korraldama projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks riigihangete registris ostumenetluse. (2) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub tehtava töö, osutatava teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste valikukriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev; 2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva; 3) teade ostumenetluse kohta on avalik; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja hinnapakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris; 5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste avaldamist ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda; 7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll. (3) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse saaja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile. (4) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 3 nimetatud andmetele järgmisi andmeid ehitise kohta: 1) ehitise nimetus; 2) ehitise ehitisregistri kood; 3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 8 4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise kulud, välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu. (5) PRIA koostab ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel. (6) Toetuse saaja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. (7) Toetuse saaja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse saaja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. § 16. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi: 1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 4) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest või projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule; 5) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt. (2) Toetuse saaja esitab seiret või hindamist tegeva isiku või asutuse nõudmisel toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on toodetud metsataimede liigiline koosseis ja arv ning müüdud metsataimede kogus ja müügitulu, ning võimaldab neil teha kohapealset vaatlust. (3) Toetuse saaja vastab § 8 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. (4) Toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 8 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuetele sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. (5) Lisaks lõigetes 1–4 sätestatud kohustustele peavad toetuse saajal olema täidetud toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas peab hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitise kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt. § 17. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele (1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast projekti täielikku või osadena elluviimist 9 PRIA-le kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029 elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse, kui olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused: 1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud; 2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud; 3) töö, teenuse või vara eest on tasutud. (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed: 1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse; 3) teave elluviidud projekti maksumuse kohta, sealhulgas andmed projekti kogumaksumuse muutumise kohta, ja selle osalise või täieliku tasumise kohta; 4) teave projekti elluviimist tõendavate dokumentide kohta ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eesmärgi täitmise ja tulemuse saavutamise ning seda tõendavate dokumentide kohta. (3) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised projekti elluviimist tõendavad dokumendid: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või soetas vara; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö; 4) liisingu puhul liisinguleping, millest selgub liisingulepingu lõppemise kuupäev ja liisingueseme üleandmist tõendav dokument. § 18. Maksetaotluse kontrollimine PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja §-s 17 sätestatud dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud projekti vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatule, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. § 19. Toetuse maksmine (1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on järginud projekti elluviimisel kõiki nõudeid. (2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 17 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. (3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja rikub projekti elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel. (4) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 4 alusel, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks sama seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. 10 (5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. § 20. Dokumentide säilitamine Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039. § 21. Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 11  Rahandusministeerium Kliimaministeerium Meie: 21.06.2024 nr 1.4-3/745 Regionaalministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise investeeringutoetus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaalminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_metsataimla_toetus.docx; 2. Seletuskiri, SK_metsataimla_toetus.docx. Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Keskkonnaamet, MTÜ Eesti Erametsaliit Teadmiseks: „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023– 2027“ seirekomisjon Kristine Hindriks +372 625 6187 [email protected] Helen Palginõmm +372 625 6260 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101 / [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-0681 - Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise investeeringutoetus Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.07.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/583766bb-f9a7-4d2e-8610-e02b54a47b47 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/583766bb-f9a7-4d2e-8610-e02b54a47b47?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main