-866140 -147320 0 0 Lp Ulvi Reimets Riigihangete v aidlustuskomisjon
[email protected] Teie: 20 . 0 6 .202 4 Meie: 28 . 0 6 .20 2 4 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340
[email protected] Esindaja : Mihkel Rääk R iigihangete talituse juhataja t el +372 663 8235 e -post:
[email protected] Teenuse tellija : K liimaministeerium registrikood 70001231 e-post :
[email protected] Vaidlustaja: Autoettevõtete Liit registrikood 80018037 e-post :
[email protected] ;
[email protected] Vaidlustaja esindaja d : Vandeadvokaat Jaana Nõgisto e-post :
[email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE 1 r iigihankes „ Eriteenuse erimenetlus “Autoveoalaste dokumentide andmine” (Kliimaministeerium) “ (viitenumber 280254 ) Hankija taotlus: Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus riigihanke alusdokumentidele (RHAD) läbi vaatamata, kuna vaidlustuse lahendamine ei kuulu lähtuvalt halduskoostöö seaduse (HKTS) § 13 lõikest 4 Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) pädevusse . Vastavalt vaidlusaluse riigihanke RHAD- le on hankelepingu esemeks a utoveoalaste dokumentide andmine . Autoveoseaduse ( AutoVS ) § 47 lõike 1 kohaselt võib Kliimaministeerium (KLIM) volitada halduslepinguga mittetulundusühingule (MTÜ) t egevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andmise, nende kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise, veoloa andmise ja andmise otsuse kehtetuks tunnistamise või veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise . Vastavalt ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 42 lõike le 2 võib KLIM volitada halduslepinguga MTÜ-le ü henduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja juhuveo kontrolldokumendi andmise, nende kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise või veokorraldaja (veokorraldusjuh i ) hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ja vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise. Kuna vaidlusalune riigihange viiakse läbi a utoveoalaste dokumentide andmi s e ks , siis ei sõlmi h ankija riigihanke tulemusel hankelepingut riigihangete seaduse ( RHS ) §-i 8 tähenduses vaid halduslepingu HKTS-i tähenduses. HKTS § 13 lõike 1 alusel juhindutakse i sikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel RHS- is teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades HKTS §- is 13 sätestatud erisusi. Vastavalt HKTS § 13 lõikele 4 ei kohaldata HKTS § 13 lõikes 1 nimetatud halduslepingute suhtes RHS-i 8. ja 9. peatükis sätestatut. RHS-i 8. peatükk hõlmab sätteid, mis reguleerivad vaidlustusmenetlust VAKO-s . Vaidlustatud riigihanget korraldatakse eesmärgiga sõlmida haldusleping HKTS-i mõttes ja selle suhtes ei rakendu RHS-i 8. peatükk. Kuna vaidlustusmenetlust VAKO-s reguleerivad sätted ei kohaldu, siis ei kuulu vaidlustuse lahendamine VAKO pädevusse ning hankija taotleb RHAD- le esitatud vaidlustuse VAKO-s läbi vaatamata jätmist . VAKO praktikas on leidnud kinnitamist, et vaidlustuse menetlemine ei kuulu VAKO pädevusse ja tuleb jätta läbi vaatamata, kui vaidlustatud riigihange viiakse läbi eesmärgiga sõlmida haldusleping HKTS-i mõttes, mille suhtes ei kohaldu vaidlustusmenetlust reguleerivad RHS-i 8. peatüki sätted. Kui VAKO asub seisukohale , et vaidlustuse sisuline lahendamine ikkagi kuulub VAKO pädevusse , siis selle tarbeks esitab hankija koos käesoleva s vastuse s all tooduga vaidlustuse kohta oma seisukohad asjaolude ja õiguslike põhjenduste osas . H ankija taotlused , kui VAKO otsustab vaidluse ise sisuliselt lahendada : Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus RHAD- le RHS § 197 lõige 1 punkti 4 alusel rahuldamata , kuna RHAD on vastavuses õigusaktides ettenähtud nõuetega ja õiguspära ne . Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. Jätta kõik vaidlustuse 1 ja vaidlustuse 2 menetluskulud, sh vaidlustus t elt tasutud riigilõiv ud ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustaja kanda. ASJAOLUD VAKO edastas hankijale 20.06. 202 4 teate esitatud vaidlustusest riigihanke s „ Eriteenuse erimenetlus “Autoveoalaste dokumentide andmine” (Kliimaministeerium) “ (viitenumber 280254 ) . VAKO palus hankijal esitada kirjalik vastus nimetatud hankes esitatud vaidlustuse kohta ning määras vastamise tähtpäevaks 28.06.2024. V aidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid on VAKO-le kättesaadavad riigihangete registrist (RHR) . Vaidlustaja taotleb RHAD-i vastavusse viimist õigusaktides ettenähtud nõuetega ning menetluskulud e hankija kanda jätmist. Vaidlustaja on seisukohal, et RHAD ei ole vastavuses õigusaktides ettenähtud nõuetega. Hankija ei nõustu vaidlustuses esitatud seisukohtadega . Hankija on seisukohal, et RHAD vastab õigusaktides ettenähtud nõuetele ja on õiguspära ne . Esitatud v aidlustus tuleb jätta rahuldamata. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED RHAD-i koosseisus kehtestatud dokumendid „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ , „Tehniline kirjeldus“ , „Halduslepingu projekt“ , „Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm“ , „Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse kord“ on vastavuses õigusaktides ettenähtud nõuetega ja õiguspärased . RHAD näeb ette ka hankelepingu täitmise algusaja edasi lükkamist, kui hankijal ei õnnestu enne hankelepingu täitmise algusaega riigihanget läbi viia ja hankelepingut sõlmida. Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad Hankija seatud h indamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (hindamiskriteeriumid) on põhjendatud ja seotud riigihanke esemega. Hankija ei eelista hindamiskriteeriumi d ega riigihankel osalevaid isikuid ega kahanda hankes osalevate isikute võimalusi konkureerida ausalt hankelepingu sõlmimisele. Hankija ei ole tulenevalt v aidlustaja pakkumuse eelduslikust edust autoveoalaste dokumentide andmise riigihankes viitenumbriga 270582 asunud suunama uut riigihanget Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooniga (ERAA) kasuks. Riigihange viitenumbriga 270582 tuli tunnistada kehtetuks ning tekkinud olukorras, kus riigihanke tulemusel sõlmitavat lepingut polnud võimalik RHAD- is toodud tingimustel täita oli tegemist õiguspärase riigihanke kehtetuks tunnistamise otsusega. Hankija ei kuulutanud hankeotsusega edukat pakkujat isegi mitte välja. Hankija ei kuulutanud edukat pakkujat välja, kuna hange viitenumbriga 270582 tuli tunnistada kehtetuks, sest RHAD- is sätestatud tingimustel polnud võimalik hankelepingut täita ega asuda sätestatud täitmise alguskuupäeva tõlgendama eeldatava lepingu täitmise alguskuupäevana. Kui vaidlustaja arvates o li riigihanke viitenumber 270582 kehtetuks tunnistamise otsus õigusvastane, oleks vaidlustaja pidanud selle vaidlustama. Vaidlustaja ei ole tähtaegselt riigihanke viitenumber 270582 kehtetuks tunnistamise otsust vaidlustanud, otsus on kehtiv ja asjasse puutuvatele isikutele siduv. Käimasolev riigihange viitenumbriga 280254 on eraldiseisev riigihanke menetlus ning ei ole õige vaidlustaja poolt etteheitena üle kanda eelmise riigihanke menetluse tingimusi uuele käimasolevale riigihanke menetlusele. Hankijal on otsustusruum hindamiskriteeriumi d e sätestamisel ning hankija ei ole kohustatud sätestama hindamiskriteeriumeid nii nagu vaidlustaja soovib. Hankija sätestab hindamiskriteeriumid lähtuvalt hankeesemest. Hindamiskriteeriumi d e sätestamisega riigihankes viitenumbriga 270582 ei ole hankija sätestanud täiendavaid piiranguid seoses vaidlustaja poolt riigihankes viitenumbriga 270582 esitatud pakkumuse sisuga. H ankijal on hankelepingu sõlmimise otsustamisel arvesse võetavate kriteeriumi d e osas lai otsustusruum . Hankija on arvestanud hindamiskriteeriumi d e seadmisel, et kõik pakkujad oleksid võrdses olukorras riigihankes pakkumuste esitamisel, kui ka pärast pakkumuste avamist, mil hankija asub pakkumusi hindama. Hankija sätestatud hindamiskriteeriumid on sõnastatud täpselt ja objektiivselt mõõdetavalt. Hankija seatud hindamiskriteeriumi d es t moodustavad kvaliteediga seotud kriteeriumid 60%. O lukorras, kus kvaliteediga seotud kriteeriumid moodustavad kokku 60% pakkumusele antavatest hindamispunktidest, on objektiivse võrdluse tagamiseks ja meelevaldse kohtlemise ohu vältimiseks oluline , et need kriteeriumid oleks täpselt esitatud. Hankija on vaidlusaluses riigihankes viitenumbriga 280254 selgelt määratlenud hankelepingu eseme ja hindamiskriteeriumid. Hankelepingu ese vaidlusaluses riigihankes ei ole võrreldes kehtetuks tunnistatud riigihanke viitenumber 270582 lepingu esemega täpselt samasugune . 2024. aasta alguses on saanud lõpliku selguse asjaolu, et hanke esemesse kuuluva CEMT-i veoloa andmise tingimused muutuvad alates 1. jaanuarist 2025. a oluliselt. CEMT-i juhtorgan on teinud otsuse, et 1. jaanuarist 2025. a muutub kogu CEMT-i veolubade süsteem elektrooniliseks ja seda nii vedajatele, veoloa andjatele kui nende kasutamise üle järelevalvet tegevatele kontrollasutustele. See tähendab seda, et 2024. a detsembris ei väljasta CEMT-i sekretariaat 2025. aastaks liikmesriikidele enam paberkandjal CEMT-i veolubasid. Kuna riigihanke viitenumber 270582 menetlus lõppes kehtetuks tunnistamise otsusega ning hankelepingu ese on mõnevõrra ka muutunud , on mõistetav, et uut riigihangete ette valmistades ajakohastab hankija vajadusel hanketingimusi. Hindamiskriteeriumid ei ole ainsad hanketingimused, mida hankija on vaidlusaluse riigihanke viitenumb er 280254 RHAD- is kohendanud võrreldes kehtetuks tunnistatud riigihanke RHAD- ga . Tõele ei vasta Vaidlustaja väited, et hindamiskriteeriumid takistavad vaidlustajal osalemast vaidlusalusel riigihankel või piira vad vaidlustajal pakkumuse esitamist. Hankija soovib välja selgitada vaidlusaluses riigihankes m ajanduslikult soodsaima pakkumuse , võttes arvesse parimat hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab kvaliteediga seotud hindamiskriteeriumeid. Pakkumuse maksumuse osakaal moodustab hindamiskriteeriumi d est 40% . H ankija pole osakaalu 40% määranud ajendatuna sellest , et vaidlustaja pakkumuse maksumus oli kehtetuks tunnistatud riigihankes viitenumbriga 270582 madala i m nii nagu seda väidab vaidlustaja. Riigihankes viitenumbriga 270582 ei tehtud isegi mitte eduka pakkuja otsust teatavaks, kuna riigihanke menetlus tuli tunnistada kehtetuks, sest RHAD- is sätestatud teenuse osutamise fikseeritud algusaeg möödus. Hankija soovib majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel rõhku panna kvaliteedile ning lähtuvalt sellest on hankija maksumuse osakaaluks määranud 40% ja kvaliteedi kriteeriumi osakaaluks 60%. O sakaalude määramisel on mh arvestatud asjaoluga, et hanke maksumus on piiratud vastavate dokumentide väljastamise eest seaduses sätestatud riigilõivu määradega . Hankijal on õigus määrata, millist teenust ta soovib ning koostada hankelepingu tingimusi, mis tagavad hankelepingu nõuetekohase täitmise. Vaidlustaja heidab hankijale ka ette, et hankija soovib hinnata pakkuja töötajate ja vastutavate isikute töö kogemus i . Riigihanke tulemusena sõlmitava halduslepingu esemeks on a utoveoalaste dokumentide andmine . Töötajad ja vastutavad isikud osalevad halduslepingu täitmisel . Näiteks MTÜ vastab IMI süsteemist (siseturu infosüsteem) laekunud päringutele ja MTÜ-l on õigus saata IMI süsteemi kaudu päringuid teiste liikmesriikide pädevatele asutustele seoses vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavusega. Selleks määrab MTÜ vähemalt kaks töötajat, kes hakkavad tegelema IMI süsteemi kaudu päringute vastuvõtmise ja saatmisega. Seejuures tuleb MTÜ vastavate töötajate andmed esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Vedajate ärisaladuse kaitse eesmärgil ei tohi MTÜ töötajad, kes vastutavad või tegelevad tehnilise kirjelduse punktis 1.1 nimetatud dokumendi andmise või sellealaste aruannete koostamisega, olla lepinguliselt seotud või täita tööülesandeid mis tahes vedaja või ekspedeerija (autovedude vahendaja) juures. Halduslepingu täitmise eest vastutavad MTÜ-s vastutavad isikud. Hindamiskriteeriumi d es märgitud tingimused ei ole seatud taotluslikult pakkujate kõrvale jätmiseks riigihankest, vaid seonduvad hankelepingu esemega ja nende eesmärk on selgita da välja majanduslikult soodsaim pakkumus. Hindamiskriteeriumid ei välista vaidlustaja osalemist vaidlusaluses hankes . Vaidlustaja esitatud vaidlustusest nähtub, et küllap ka vaidlustaja ise vastab hankija seatud kriteeriumi d ele. Vaidlustaja ei põhjenda ega tõenda, mis osas hindmaiskriteeriumid rikuvad või riivavad tema õigusi. Vaidlustusest nähtub, et vaidlustaja tunneb üksnes korduvat muret oma eduvõimaluste osas. Vaidlustuses ei põhjenda ega tõenda vaidlustaja, mis täpselt välista b vaidlustajal tema pakkumuse edukuse korral hankelepingu sõlmimise riigihankes osalemise l . Kui hankelepingut peab täitma meeskond, siis on meeskonna hindamisel otsustavad meeskonna liikmete kogemus ed . See võib kujutada endast pakkumuse olemuslikku tunnust ning olla seotud hankelepingu objektiga. Hankija võib arvesse võtta hankelepingu täitmiseks välja pakutud meeskonna liikmete koolitus - ja töökogemust. Vaidlustaja heidab hankijale ette hindamiskriteeriumi d e osas, et hankija on l isatingimusena kehtestanud nõude, mille kohaselt rahvusvaheline kogemus peab olema vähemalt 1-aastane ja saadud viimase 15 aasta jooksul ning selle kohta tuleb esitada rahvusvahelise organisatsiooni kinnituskiri. Hankija juhib tähelepanu, et antud küsimus ei ole tõusetunud esitatud vaidlustuse raames. Antud vaidlustaja poolne küsimus on tõusetunud RHR-i vahendusel hankijale saadetud päringus (ID 860557 ), mille vastamise tähtpäev oli 20.06.2024. Hankija vastas RHR-i vahendusel vaidlustaja (riigihanke menetluses pakkuja) päringule ning muutis ka RHAD-i osa viisil , et lisaks rahvusvahelise organisatsiooni kinnituskirjale või vad p akkuja d esitada muid tõendeid, mis kinnitavad rahvusvahelise kogemuse olemasolu hankedokumentides nõutud ulatuses. Hankija on muutnud kõnealuses osas RHAD-i lähtuvalt pakkuja esitatud ettepanekust RHR- is juba enne vaidlustusest teada saamist. Arvestades käesoleva hanke eset ja seda, et KLIM kaasab autoveoalaste dokumentide andja asjaomastele rahvusvahelistele nõupidamisetele ning halduslepingu täitmisel osalevad isikud peavad suhtlema ja koostööd tegema teiste riikide asutuste, organisatsioonide ja isikutega , siis mõjutab positiivselt teenuse kvaliteeti ja vastavalt on kvaliteedi hindamisel oluline, et autoveoalaseid dokumente andev MTÜ omaks veonduse korralduse valdkonnas sisulist ja praktilist rahvusvahelise koostöö kogemust ning valdkonna üldisi teadmisi. Veonduse korralduse valdkonna all on silmas peetud eelkõige veondusturule juurdepääsu ja sellel turul tegutsemise tingimustega seonduvat temaatikat. Näited rahvusvahelistest organisatsioonidest veonduse korraldamisega seotud valdkonnas: ITF, IRU, FIATA, UITP jt. Käesoleva hanke hindamiskriteeriumides on hankija kriteeriumi määratlenud kindla perioodiga. R ahvusvahelise kogemuse osas on seatud kogemuse periood viimase 15 aasta kohta. Seda eelkõige seetõttu, et aastal 2009 (15 aastat tagasi) võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) 1073/2009, millest tulenevad enamik käesoleva hanke esemesse kuuluvatest autoveoalastest dokumentidest (välja arvatud kahepoolsed ja CEMT-i veoload). Samuti on viimased 15 aastat piisavalt pikk periood, mille jooksul veonduse valdkonnas tegutseval MTÜ-l on olnud võimalik omandada kogemusi koostööl erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Ajaliselt määratlemata mitmekümne ja enama aasta tagune kogemus ei oma ks mingit sisulist lisandväärtust haldusteenuse osutamise kvaliteedile. Rahvusvaheline kogemus iseloomustab halduslepingu ja tehnilise kirjelduse alusel osutatava teenuse kvaliteeti ning on objektiivselt mõõdetav hindamiskriteerium. Hankijal on õigus otsustada, kuidas ta hindamiskriteeriumi sõnastab . Hankijal on hindamiskriteeriumi d e ning nende osakaalu de seadmisel ulatuslik kaalutlusruum. Kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, tuleb hankija l nimetada hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist võimaldavad pakkumuste hindamise kriteeriumid, milleks võivad olla toote kvaliteet ja osakaal , mille hankija igale valitud pakkumuste hindamise kriteeriumile omistab. H ankija ei hinda pakkuja suutlikkust osutada halduslepingust tulenevaid teenuseid lisaks Tallinnas ja Tartus asuvale kontorile ka muudes Eesti maakonnakeskustes vaidlusaluses riigihankes viitenumbriga 280254, kuna hankija halduslepingus ja tehnilises kirjelduses määratletud vajadus on, et MTÜ korraldab tegevusloa andmise Tallinnas asuvas kontoris vähemalt 4 tunni jooksul igal tööpäeval ajavahemikus 08.00−18.00 . Teiste halduslepingust tulenevate dokumentide andmise korraldab MTÜ Tallinnas, Tartus ja Pärnus asuvas kontoris vähemalt 4 tunni jooksul igal tööpäeval ajavahemikus 08.00−18.00. Poolte kokkuleppel ja määratud tingimustel võib halduslepingust tulenevate dokumentide andmise Tartu ja Pärnu kontoris katkestada korraga mitte kauemaks kui kaheks nädalaks aastas (näiteks puhkuste perioodil). H ankija ei ole võrreldes kehtetuks tunnistatud riigihankega viitenu mber 270582 asunud kallutama vaidlusaluses riigihankes hindamiskriteeriume ERAA-le soodsas ja vaidlustajale kahjulikus suunas . Vaidlustaja võrdlus käimasoleva vaidlustatud riigihanke ja kehtetuks tunnistatud riigihanke vahel ei ole kohane. Paljasõnalised ja tõendamata on vaidlustaja väited, et hankija on hakanud piirama vaidlustaja eduvõimalusi vaidlusaluses riigihankes hindamiskriteeriumide kaudu. Hankija ei ole püüdnud leida võimalusi vaidlustaja pakkumusele kvaliteedipunkte mitte anda. Hankija tunnistas riigihanke viitenumbriga 270582 kehtetuks, kuna lepingut polnud võimalik asuda täitma RHAD- is toodud tingimustel. Kehtetuks tunnistatud riigihankes hankija edukat pakkujat välja ei kuulutanud. Vaidlusaluses riigihankes viitenumbriga 280254 sätestatud hindamiskriteeriumid kohtlevad hankest huvitatud isikuid võrdselt, on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Riigihanke menetluses pakkumuste hindamisel kasutatavad hindamiskriteeriumid on avalikult kättesaadavad, üheselt mõistetavad, objektiivselt mõõdetavad ning seonduvad hankelepingu esemega. Täiendavalt märgib hankija, et pakkumuste hindamine majandusliku soodsuse, mitte pelgalt madalaima hinna alusel ei ole mitte ainult kooskõlas RHS - ga , vaid lausa eelduslik. Konkreetse riigihanke puhul on hankija näinud, et tulevase lepingu täitmise kvaliteeti on hankemenetluses võimalik hinnata erinevate näitajate kaudu ja leida seeläbi parima hinna ja kvaliteedisuhtega pakkumus. Hindamiskriteeriumide eesmärk ongi eristada erineva kvaliteediga pakkumusi. Hindamiskriteeriumide eesmärk ei ole see, et kõik pakkumused saaksid kvaliteedinäitajate eest sama palju punkte ja otsustavaks osutuks lõpuks madalaim maksumus. Seega ei saa hindamiskriteeriumide sätestamisel konkurentsi tagamise põhimõte tähendada seda, et hindamiskriteeriumid peavad tagama kõikidele pakkumustele maksimaalsed hindamispunktid. Oluline on, et hankija ei piiraks hindamiskriteeriumide kaudu teadlikult konkurentsi. Antud juhul ei ole hankija piiranud hindamiskriteeriumide kaudu vaidlustaja riigihankel osalemist ja tema võimalikku edukaks osutumist. Vaidlustaja on põhjendanud riigihanke hindamiskriteeriumide õigusvastasust üksnes seeläbi, et hankija on võrreldes varasema hankega tingimusi muutnud. Samas ei ole vaidlustaja mingilgi määral selgitanud, kuidas sätestatud hindamiskriteeriumid tema õiguseid riivavad ega tõendanud, et selliste hindamiskriteeriumide alusel ei ole võimalik tal kvaliteedikriteeriumide eest majandusliku soodsuse väärtuspunkte saada. Hankelepingu jõustumine 01.01.2025 – tehnilise kirjelduse punkt 1.51 ja halduslepingu projekti punkt 5.1 R iigihanke viitenumber 280254 ettevalmistamine viibis hanke esemesse kuuluva autoveoalase dokumendi, milleks on CEMT-i aastane ja tähtajaline veoluba (CEMT-i veoluba) elektroonseks muutmisega alates 1. jaanuarist 2025. Tegemist on olulise muudatusega, mis avalda s mõju RHAD-i koostamisele ning mille tõttu vaidlusaluse riigihanke avaldamine RHR- is 2024. aastal viib is . Vaidlusaluse riigihanke väljakuulutamine pärast riigi hanke viitenumber 270582 kehtetuks tunnistamist on viibinud eelkõige seetõttu, et 2024. aasta alguses sai lõpliku selguse asjaolu, et hanke esemesse kuuluva CEMT-i veoloa andmise tingimused muutuvad alates 1. jaanuarist 2025. a oluliselt. Nimelt on CEMT-i juhtorgan teinud otsuse, et 1. jaanuarist 2025. a muutub kogu CEMT-i veolubade süsteem elektrooniliseks ja seda nii vedajatele, veoloa andjatele kui nende kasutamise üle järelevalvet tegevatele kontrollasutustele. See tähendab seda, et 2024. a detsembris ei väljasta CEMT-i sekretariaat 2025. aastaks liikmesriikidele enam paberkandjal CEMT-i veolubasid. 2023. aasta oktoobris väljakuulutatud hanke viitenumber 270582 materjalides seda elektroonsele süsteemile üleminekut ei kajastatud, kuna puudus veel selgus, kas ja millal elektroonsetele CEMT-i veolubadele üleminek toimub, kuna CEMTi sekretariaadi esimene hange elektroonilistele CEMT-i veolubadele ülemineku arenduste osas nurjus ja mille tõttu alustati 2023. aastal uut hanget. Lõplik kinnitus selle otsuse osas saadi 2024. a veebruaris toimunud CEMT-i töögrupi nõupidamisel. Kuu aega hiljem 27. märtsil 2024 avaldati ka esimene tehniline dokument CEMT-i elektroonsetele veolubadele ülemineku kohta ning 4. aprillil 2024 esitleti süsteemi üksikasju liikmesriikide ekspertidele. Eelkõige oli selle info selgumine vajalik hanke tehnilise kirjelduse ja halduslepingu projekti täiendamiseks, kuna elektroonsele veolubade süsteemile üleminek hakkab oluliselt mõjutama seda, milliste kuludega peab pakkuja hakkama CEMT-i veolubade andmisel arvestama. Elektroonse veolubade süsteemi kasutuselevõtt toob näiteks kaasa selle, et pakkujal ei ole vaja pakkumuse koostamisel arvestada CEMT-i logiraamatute trükkimise ja vedajatele andmisega, kuna ka CEMT-i logiraamatud on süsteemis elektroonsed ning vedaja/autojuht kannab teostatava veo andmed otse elektroonsesse süsteemis. Lisaks sellele mõjutab CEMT-i veolubade andmise kulusid see, et elektroonse süsteemi käivitumisel ei ole CEMT-i veolubade andjal vajalik koostada 2 korda aastas CEMT-i logiraamatu lehtedel põhinevaid autovedude aruandeid, kuna need aruanded valmivad iga CEMT-i liikmesriigi osas elektroonses süsteemis. Samas on hankija siiski jätnud nii tehnilisse kirjeldusse kui halduslepingu projekti ka sellise võimaluse sisse, et juhul, kui 2024. aasta detsembris selgub, et mingil Eestist mitteoleneval põhjusel CEMT-i veolubade elektroonne süsteem ei käivitu ning sellele üleminek lükatakse CEMT-i juhtorgani poolt edasi, siis tuleb ka CEMT-i veolubade andjal arvestada paberkandjal CEMT-i veolubade andmise jätkamisega teatud perioodiks. Vaidlusaluse riigihanke tulemusel sõlmitav a haldusleping u jõustumist alates 1. jaanuarist 2025 on hankija selgitanud ka tehnilise kirjelduse punktis 1.51. Lepingu täitmise algus alates 1. jaanuarist 2025 on vajalik järgmisi asjaolusid silmas pidades: Praegu kehtivat halduslepingut autoveoalaste dokumentide andmiseks on muudetud kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lõi ge 1 punktiga 3, mille kohaselt on kehtivat halduslepingut pikendatud 31. detsembrini 2024. a. Halduslepingu praegust täitjat on sellest vaidlusaluse riigihanke hanketeates informeeritud , et uue hankemenetluse tulemusena sõlmitava halduslepingu eeldatav täitmise algusaeg on 01.01.2025 . AutoVS ja ÜTS - i ning kehtiva halduslepingu kohaselt oleks pidanud teenuste osutamise üle võtma kas KLIMi ise või KLIM-ga järgmiseks perioodiks halduslepingu sõlminud MTÜ. Kuna eelmise hankega MTÜ-d ei leitud, siis oleks pidanud teenuste osutamisega jätkama KLIM ise. KLIM-l selline võimekus puudub. Seoses 1. jaanuarist 2025. a CEMT-i veolubade elektrooniliseks muutumisega on CEMT - i sekretariaat valinud Eesti Rahvusvaheliste ERAA üheks CEMT - i elektroonsete veolubade väljastamise test-asutuseks. Testimiste raames viib ERAA koostöös CEMT - i sekretariaadi ja CEMT-i veolubade arendusettevõttega läbi elektroonsete CEMT-i veolubade andmise testimisi vähemalt järgneva 3-4 kuu jooksul. See tähendab, et kui Eestis juhtuks 2024. aasta järgneva 3-4 kuu jooksul, et CEMT-i veolubade andja hanke tulemusel muutub, siis ei ole võimalik ka CEMTi sekretariaadil ERAA-ga testimisi jätkata. ERAA koostab 2024. aastal CEMT-i veolubade kasutamise aruanded käsitsi. Alates 2025. aastast, kui astub jõusse CEMT-i veolubade elektrooniline süsteem, ei ole vajalik veolubade andjal enam käsitsi aruandeid koostada. Kui juhtub, et hanke tulemusena CEMT-i veolubade andja muutub ja ta peaks hakkama Lepingut täitma 2024. aasta poole pealt, siis tekib aruannete käsitsi täitmise osas suur segadus. Uuel dokumentide andjal puudub teadlikkus, kuidas aruandeid täita, vedajatel on aastate harjumus edastada vastavad logiraamatute lehed ERAA-le , kes peaks need siis teisele dokumentide andjale edasi andma. See tooks vedajatele suure ebamugavuse ja alandaks oluliselt vedajatele praegu tagatud teenuse kvaliteeti. Kõik Eestile antud teiste riikide kahepoolsed veoload on praegu varustatud ERAA triipkoodidega. Kui hanke tulemusena hakkaks uus dokumentide andja täitma l epingut poole aasta pealt, siis tooks see kahepoolsete veolubade osas kaasa probleeme, kuna veolubadel on ERAA triipkoodid, mida ei ole võimalik dokumenti kahjustamata eemaldada. Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm . H ankelepingu hinna muutmine – t ehniline kirjeldus e punkt 1.45 ja h alduslepingu projekt i punkt 3.4 Hindamiskriteeriumid kriteeriumi osas „Teenuse hind“ koostoimes RHAD -i dokumendiga „Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025- 2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm“ ning tehnilise kirjelduse punkt 1.45 ja h alduslepingu projekti punkt 3.4 ei ole õigusvastased . J uhised pakkumuse hinnastamise kohta on selged ning ei kahjusta vaidlusaluse riigihanke läbipaistvust ja pakkujate võrdset kohtlemist. Tehnilise kirjelduse punkt 1.45 ja h alduslepingu projekti punkt 3.4 võimaldavad hankelepingu maksumust muuta ühemõtteliselt arusaadavalt ega kahjusta läbipaistvust ja võrdset kohtlemist ning pakkumuste võrreldavust. Teenuste hinnana võetakse arvesse pakkujate esitatud "Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vormi" punktis 1 tulud 10. veeru viimasel real toodud dokumentide andmise eest saadava tasu prognooside kogusummat 5 aasta kohta käibemaksuta. Hankel parima pakkumuse hindamisel hinnatakse pakkuja esitatud autoveoalaste dokumentide andmise 5 a maksumust (st oodatavat tasu), st teenuse kogumaksumust koos tulemiga. See tähendab, et oodatav tulem eraldi hindamispunktide andmist ei mõjuta. Halduslepingu punktis 3.4 ja tehnilises kirjelduse punktis 1.45 on ettenähtud võimalused ja kord tasu muutmiseks mõlema lepingupoole algatusel, et tagada pakkuja esitatud finantspro gnoosis taotletud tulem, sh vältida nii pakkuja tegevusest sõltumatut kahjumit kui ka ebamõistlikku kasumit lepinguperioodi arvestuses. Hinnapakkumuse koostamiseks ning selles taotletud tulu, kulu ja tulemi alusel hinnatakse lepinguperioodil halduslepingus ettenähtud ülesannete täitmisega kaasnevate tulude ja kulude põhjendatust ja nende tasakaalu. Hankija eeldab, et pakkuja on pakkumuse koostamisel lähtunud MTÜ majandustegevuse juhtimise ja planeerimise parimast praktikast, mis muu hulgas tähendab, et pakkuja on finantsprognoosi koostamisel lähtunud üldtunnustatud finantsplaneerimise metoodikaid kasutades parimast teadmisest halduslepingu täitmisega kaasnevatest kuludest, arvestanud nende võimalike muutuste ja muutmise vajadusega, võttes muu hulgas mõistlikul määral arvesse ka kaasnevaid arvutuste hälbe- ja äririske. Näiteks ei saa pidada mõistlikuks finantsplaneerimiseks olukorda, kus pakkuja on pakkumuse koostamisel lähtunud arvestusest, et lepinguperioodil töötajate töötasud ei tõuse ning hilisemalt lepingu täitmisel ei aktsepteeri hankija pakkuja poolt tasu suurendamise taotlust töötasude tõusu vajaduse põhjendusega. Hankija ei ole RHAD-i koostanud vaidlustaja eeldusest, et kui lepingu täitmisel tõstetakse nii teenuse osutamise kulusid kui ka teenuse eest saadavat tasu, siis see vastab halduslepingule ja RHAD- dele , sest tulem ei muutu, kuna kasvavad nii kulud kui ka tulud . Ilmselgelt ei oleks selline lähenemine kooskõlas riigihangete üldpõhimõtetega, sh hankija sooviga leida kõnealuse haldusteenuse kasutajatele majanduslikult kõige soodsam haldusteenuse osutaja. H alduslepingus ja tehnilises kirjelduses ettenähtud võimalus tasude tõstmiseks on erandina võimalik eelkõige juhul, kui halduslepingu kehtivuse ajal pakkujast sõltumatult ei ole võimalik teenida pakkumise arvutuste alusena näidatud tulu pakkumuses esitatud kulude katteks olulisel määral. Täiendava tasu ootus kulude kasvu katteks üle pakkumuses näidatud kulu määrade tuleb kaalumisele eelkõige juhul, kui tegemist on kulude olulise kasvuga, mida pakkuja ei saanud mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt pakkumisel eeldada, prognoosida ega ka selle kasvu ärahoidmist mõjutada. Eelviidatud olulisuse ja mõistlikkuse aspekte hinnatakse juhtumi põhiselt, tuginedes nii vastava valdkonna üldtunnustatud tavadele, kohtupraktikale jm t . RHAD osas, milles see ei näe ette hankelepingu täitmise algusaja edasi lükkamist juhuks, kui hankijal ei õnnestu enne hankelepingu täitmise algusaega riigihanget läbi viia ja hankelepingut sõlmida. Läbirääkimiste pidamine – s otsiaal- ja eriteenuste erimenetluse kor ra punkt 8 RHAD näeb ette hankelepingu täitmise algusaja edasi lükkamist, kui hankijal ei õnnestu enne hankelepingu täitmise algusaega riigihanget läbi viia ja hankelepingut sõlmida. Hanketeate vormil on hankija enda poolt täidetavatel väljadel selgitanud , et lepingu eeldatav täitmise algus on 01.01.2025 . Nimetatud selgitus on olnud RHAD- is alates vaidlusaluse riigihanke avaldamisest RHR- is . Vaidlustaja heidab hankijale ette läbirääkimiste pidamist sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra punktis 8 sätestatud kujul. Hankija juhib tähelepanu, et antud küsimus ei ole tõusetunud esitatud vaidlustuse raames. V aidlustaja poolne küsimus on tõusetunud RHR-i vahendusel hankijale saadetud päringus (ID 860557), mille vastamise tähtpäev oli 20.06.2024. Hankija vastas RHR-i vahendusel vaidlustaja (riigihanke menetluses pakkuja) päringule ning muutis ka RHAD-i eemaldades sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korrast läbirääkimiste pidamist reguleeriva punkti, kuna hankija ei soovi vaidlusaluse riigihanke osas läbirääkimisi pidada. Hankija on muutnud kõnealuses osas RHAD-i lähtuvalt pakkuja esitatud pöördumisest RHR- is , mitte ajendatuna esitatud vaidlustusest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Rääk Riigihangete talituse juhataja Lisa 1: Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord
KÄSKKIRI
30.03.2023 nr 1-2/23/22
Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete
korraldamise ja hankelepingute sõlmimise
korra kinnitamine
Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“
§ 20 lg 1 p 7 alusel:
1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise
korra.
2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr
1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise
korra kinnitamine“.
3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Pärt-Eo Rannap
peadirektor
Teatavaks teha: RTK töötajad
Koostaja: Helina Kudu
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12
Riigihangete korraldamise teenus (K14)
Protsess: Riigihangete korraldamine
Protsessi omanik: RHO juhataja
Versioon: 9
Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas
Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab:
1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1
2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2
3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3
4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5
5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8
6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9
7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11
1. ÜLDPÕHIMÕTTED
1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute
sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete
tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus)
riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel.
1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate
asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud
ulatuses.
1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga
kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt.
1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud
tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab
riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO).
Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes
aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse.
1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud
kohustusliku keskse hankija.
1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi
hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi.
1
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12
1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt
riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest
õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete
tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise.
1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine
toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel.
1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste,
innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega.
1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab
RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid
puudutavates küsimustes.
1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:
lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;
RHO töötajale;
raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;
raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;
väikeostu korraldavale isikule;
väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule.
1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse
reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest
vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale.
1.13. Korra lisad
Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga
ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise
muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja
avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.
K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;
K14 L2 – lähteülesande vorm;
K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;
K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;
K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm.
2. MÕISTED JA LÜHENDID
Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline
dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks,
menetlemiseks ja hoidmiseks.
Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis
hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist
kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu
või hankelepingu asutus.
2
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12
Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab
kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.
Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend
riigihanke korraldamiseks.
Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste
vahendite kasutamise üle.
Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja
haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/.
Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning
riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.
RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.
Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.
Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik
või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.
Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase
korraldamise eest.
Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta
maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.
Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja
finantseerimisallikate kirjeldus.
Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse
hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.
Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad
hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused.
3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE
3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate
asutuste töötajad.
3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks
3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase
(K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe
sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta.
3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO
päringu igal aastal hiljemalt septembris.
3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud
tähtajaks.
3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või
muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta
on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või
3
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12
riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete
registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega
riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased
andmed hankeplaani sisendis.
3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete
seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:
riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete
seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;
kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote
pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja
tarvikute eeldatav kulu;
asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava
maksumuse sisse.
3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted
3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete
vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad
riigihanked.
3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel
on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO
võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete
seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus
soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja
tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu.
3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid
alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:
asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates
30 000 eurost;
eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste
kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava
käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;
ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;
ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh
sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta
maksumusega alates 300 000 eurost.
3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:
sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;
riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;
lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;
hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;
hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus;
4
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12
riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse
riigihankena või ühishankena.
3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes
fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös
asutustega.
3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi
saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega
ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu
maksmise, avaldades need RTK veebilehel.
3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine
3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt
hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses.
3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva
jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab
hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani
kinnitamisest.
3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle
riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea
ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan.
3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine
3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine
või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut
kinnitamist.
3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval
ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel
võimalusel.
3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus
3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis
eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning
kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani
kinnitamist.
4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA
KORRALDAMINE RHO POOLT
4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus
4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste
töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud
ulatuses.
5
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12
4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide
korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate
riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate,
taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest
huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta
kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt
kooskõlastatud juhtudel.
4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele
turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl
on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud
turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes.
4.2. Lähteülesande koostamine
4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud
lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise
kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui
lähteülesande valmistab ette RHO.
4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke
vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile
[email protected] hankeplaanis
sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab
lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse
määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase
teenuse tellimise või asja ostmise jaoks.
4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja
põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja
hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine
toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava
riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande
esitamist.
4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine
4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik
vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid,
alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt
määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale
või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt
määratud isikuga.
4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused,
juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab
pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused.
6
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12
4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt
riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs
kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega
rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus
edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse)
RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad
otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu
maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse
osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse.
Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid.
4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine
4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:
lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga
(sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku
tegemine);
keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi
kogumine;
hankemenetluse liigi valimine;
riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu
projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;
nõuetekohane kooskõlastamine;
riigihanke läbiviimine;
pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;
selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja
pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;
vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest
vastutavalt isikult;
riigihanke otsuste tegemine;
taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine
tehtud otsustest;
ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste
täitmine.
4.5. Pakkumuste hindamine
4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni,
kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas
valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab
hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav
struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja
liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
7
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12
4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete
sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses
moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni
töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik.
4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes
riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest.
4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos
põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on
digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt.
Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud
vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta.
4.6. Riigihanke vaidlustamine
4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke
korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse
korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi
andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb
RHO koostöös sisendi andjaga.
5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE
5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste
töötajad.
5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga.
5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega.
5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse
rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea
võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid
pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest.
Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete
seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks.
5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel
lähtutakse järgmistest nõuetest:
võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust)
või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate
pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;
pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult
kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus
koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS),
välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris;
8
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12
koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse
valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi
vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon
on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või
teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile
kooskõlastamiseks.
6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE
6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate
asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad.
6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg
6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või
hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks
tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.
6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab
lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga
seotud muu isik.
6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib
raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus.
6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu
DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema
poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument.
6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks
RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori
asetäitjale.
6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel,
esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva
jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel
riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate.
6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud
töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või
vastavalt asutuse töökorraldusele.
6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:
vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning
lõpetamise õiguspärasuse eest;
kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise
RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste
kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest
vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe.
9
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12
RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise
kohta;
esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul
sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast
iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate
alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;
esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel
raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu
lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või
hankelepingu lõppemise kohta.
6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja
menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost,
sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga
kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit
kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on
alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu
ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust.
6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist
kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning
raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud
RHO töötaja.
6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused
edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes
RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui
selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke
alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt.
6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning
rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse
eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise,
täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest.
6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse
kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm).
6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:
füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;
autoriõigusi kajastavad lepingud;
rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;
lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest.
6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja.
10
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12
6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel
kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu
täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid.
7. RAKENDUSSÄTTED
7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates.
7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt
asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud
hankeplaani ei täiendata.
7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud
riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt.
7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest
hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik.
11