Riigihangete vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, Tallinn
Tallinn Advokaadibüroo NOVE OÜ
28.06.2024 Registrikood: 12984303
Estonia pst 9, Solaris keskus
10143 Tallinn
Tel: +372 610 8010
[email protected]
www.nove.ee
Veiko Vaske
Allkirjastatud digitaalselt Andrus Kattel
Marika Mugur
Arsi Pavelts, PhD
Kristjan Tamm Heili Püümann
Veikko Puolakainen Laura Raadik
ESITATUD E-POSTI TEEL Mari Past Kristiina Koll
Liis Kikas
[email protected] Indrek Niklus
Madis Abel
Sten Tikerpe
Mart Parind Andra Olm
TAOTLUS VAIDLUSTUSE LÄBI VAATAMATA JÄTMISEKS
Vaidlustusasja nr: 122-24/-
Riigihange: Ideekonkurss „Kuressaare rannaala ideevõistlus“
Vaidlustaja: OÜ Stuudio Elamus
Registrikood 16638271
Uus-Sauga 22, 80033 Pärnu
Vaidlustaja esindajad: Juhatuse liige Jõnn Sooniste
Juhatuse liige Xenia Angela Sooniste
Juhatuse liige Andreas Krigoltoi
e-post
[email protected]
Hankija: Saaremaa Vallavalitsus
Registrikood 77000306
Tallinna 10, 93819 Kuressaare
Hankija esindajad: Vandeadvokaat Veikko Puolakainen
Advokaat Mart Parind
Advokaadibüroo NOVE
e-post
[email protected];
[email protected]
TAOTLUS:
Jätta OÜ Stuudio Elamus 21.06.2024 vaidlustus riigihangete seaduse § 192 lg 3 p 1 alusel
läbi vaatamata, kuna vaidlustus on mittetähtaegne.
NOVE - 2/4 -
I ASJAOLUD
1. Saaremaa Vallavalitsus („Hankija“) viis koostöös Eesti Arhitektide Liiduga läbi ideekonkursi
„Kuressaare rannaala ideevõistlus“ („Konkurss“).
2. Konkursil osales teiste seas OÜ Stuudio Elamus („SE“ või „Vaidlustaja“), kelle võistlustööd
Hankija hindamisele ei võtnud, kuna otsustas SE kvalifitseerimata jätta (põhjuseks mittevastavus
Konkursi tingimustes sätestatud arhitekti kutsekvalifikatsiooni nõudele). Õieti, kuna võistlustöid
hinnati anonüümselt, siis asjaomase otsuse tegemise ajal jäeti kvalifitseerimata võistlustöö
„Meremaa“ esitaja (st Hankija ei teadnud töö esitaja isikut), kuid tänaseks on teada, et „Meremaa“
esitaja oli SE.
3. Hankija otsus SE kvalifitseerimata jätta sisaldub 17.05.2024 kuupäeva kandva ja 20.05.2024
allkirjastatud ideekonkursi pakendite avamise protokollis (vt lisa 1). SE kvalifitseerimata jätmist on
sedastatud ka ideekonkursi žürii lõpp-protokollis, mis kannab 20.05.2024 kuupäeva ja mis on
viimase allkirja saanud 05.06.2024 (vt lisa 2 – Hankija esitab selle tõendi ka ise, kuna vaidlustuse
lisa 4 on tehniliselt kahjustatud ja ei avane).
4. 21.06.2024 esitas SE enda kvalifitseerimata jätmise otsuse peale riigihangete vaidlustus-
komisjonile („VAKO“) vaidlustuse.
5. 25.06.2024 edastas VAKO vaidlustuse materjalid Hankijale ja palus vaidlustusele kirjalikult
vastata hiljemalt 28.06.2024.
6. Hankija leiab, et vaidlustus on mittetähtaegne. (Lisaks ei ole Hankijale esitatud materjalidest
näha, et Vaidlustaja oleks vaidlustuselt tasunud riigilõivu.) Seetõttu esitab Hankija käesolevaga
VAKO-le põhjendatud taotluse vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks. Hankija hinnangul oleks
menetlusökonoomiliselt ebamõistlik koostada põhjalik vastus vaidlustusele, mis ei kuulu sisuliselt
vaagimisele. Eelöeldu kehtib seda enam, et Hankijale tekivad vaidlustusmenetluses osalemisega
kulud, ent riigihangete seadus („RHS“) ei näe ette hankija menetluskulude hüvitamist vaidlustaja
poolt olukorras, kus VAKO võtab vaidlustuse esiti menetlusse, aga jätab hiljem mittetähtaegsuse
tõttu siiski läbi vaatamata. Saaremaa Vallavalitsus, olles kohustatud kasutama avalikke vahendeid
heaperemehelikult, ei soovi teha tarbetuid kulutusi.
7. Selguse huvides avaldab Hankija, et ta ei nõustu vaidlustusega ka sisuliselt.
II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
8. Nagu Vaidlustaja on vaidlustuse p-s 1.4 välja toonud, avalikustas Hankija Konkursi tule-
mused 12.06.2024 ning Vaidlustaja sai neist, sh tema enda suhtes vastu võetud otsusest teadlikuks
14.06.2024. Sellest lähtuvalt on vaidlustus mittetähtaegne, seda järgmistel põhjustel.
9. Konkursi eeldatav (ja ka tegelik) maksumus oli/on RHS § 23 lg 2 p-st 2 tulenevalt 25 000
eurot. See moodustub võistluse auhinnafondist (vt vaidlustuse lisa 1, seal p 2.7, lk 7). Toonitame,
et antud juhul ei tule ideekonkursi eeldatava maksumuse hulka arvutada konkursi tulemusel
sõlmitava teenuslepingu eeldatavat maksumust (RHS § 23 lg 2 p 2), sest Konkursi tingimused (vt
vaidlustuse lisa 1, passim) ei näe sellise lepingu sõlmimist ette. Konkursi võidutööd võetakse
arvesse olemasoleva teenuseosutaja (AB Artes Terrae OÜ) poolt Kuressaare rannaala
detailplaneeringu koostamisel. Seega on Konkursi puhul tegu RHS § 128 lg 1 p-s 2, mitte p-s 1
sätestatud ideekonkursi variatsiooniga.
10. RHS ei kehtesta ideekonkursi suhtes lihthanke piirmäära. Madalaim ideekonkursi suhtes
kehtestatud piirmäär on riigihanke piirmäär summas 60 000 eurot (RHS § 14 lg 2 p 1). Kõnealuse
Konkursi eeldatav (ja ka tegelik) maksumus 25 000 eurot jääb selgelt allapoole asjaomast
riigihanke piirmäära, mis on ka põhjus, miks viidi Konkurss läbi väljaspool riigihangete registrit.
11. RHS § 189 lg 41 sätestab, et vaidlustuse esitamisele riigihankes, mille eeldatav maksumus
on väiksem kui vastav riigihanke piirmäär, kui RHS selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei
NOVE - 3/4 -
kehtesta, kohaldatakse lihthankemenetluses vaidlustuse esitamisele sätestatud tähtaegu. Seega
kehtivad Konkursi tulemuste vaidlustamisele lihthankemenetluse suhtes kehtestatud tähtajad.
12. RHS § 189 lg 4 sätestab, et vaidlustus lihthankemenetluses, v.a alusdokumentide vaidlus-
tamise puhul (RHS § 189 lg 2 p 1), peab olema laekunud VAKO-le kolme tööpäeva jooksul alates
päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide
kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Niisiis, Vaidlustaja kvalifitseerimata
jätmise otsuse vaidlustamisele kohaldub kolme tööpäeva pikkune tähtaeg.
13. Nagu Vaidlustaja ise on kinnitanud, sai ta nimetatud otsuse kätte 14.06.2024. Järelikult
tulnuks vaidlustus VAKO-le esitada hiljemalt 19.06.2024. Et vaidlustus esitati tegelikult 21.06.2024,
on vaidlustus esitatud hilinenult ja esineb RHS § 192 lg 3 p-s 1 sätestatud imperatiivne alus
vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks.
14. Vaidlustaja on vaidlustuse p-s 2.11 loonud konstruktsiooni, et ta sai enda õiguste rikkumisest
„tegelikult aru“ alles 20.06.2024, kui ta oli Hankijalt kuulma saanud, et tema kvalifitseerimata
jätmine polnud eksitus ja et Hankija tegelikult ka soovis sellise otsuse teha. Selline konstruktsioon
ei põhine õiguslikul alusel. RHS ei sea vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamist sõltuvusse sellest,
millal hankeotsuse adressaat otsusest „lõplikult ja päriselt aru saab“ vmt või millal adressaat saab
hankijalt kinnituse, et otsus ongi justnimelt see, mis varem teatavaks tehtud. Seadus ei näe ette
hankija otsuste topelt üle kinnitamist.
15. Ka VAKO on varem selgitanud, viidates sealjuures Euroopa Kohtu praktikale, et hankija
otsuse vaidlustamise tähtaeg ei hakka kulgema (alles) hetkest, mil vaidlustaja on suutnud koguda
piisavalt tõendeid eduka vaidlustuse esitamiseks või mil ta sai aru hankija toime pandud arvatavast
rikkumisest. Hankeotsuse vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil pakkuja saab teada
otsuse sisust (n-ö resolutiivne sisu) ja selle põhjendustest.1 Analoogilisi lahendeid on teinud ka
kohtud.2 Nagu ülal selgitatud, sai Vaidlustaja teabe tema kvalifitseerimata jätmise otsuse kui sellise
ja selle põhjenduste kohta kätte 14.06.2024. Seega ei saa lugeda, et Vaidlustaja sai oma õiguste
rikkumisest teada alles 20.06.2024 ning et 21.06.2024 laekunud vaidlustus on tähtaegne.
16. Olgugi et VAKO on vaidlustuse esiti menetlusse võtnud (vastasel juhul ei oleks Hankijale
edastatud vaidlustuse materjale), ei takista see vaidlustuse läbi vaatamata jätmist vaidlustus-
menetluse praeguses faasis. Nagu VAKO on korduvalt selgitanud, siis vaidlustuse läbi vaatamata
jätmine on RHS § 192 lg-s 3 sätestatud asjaolude esinemisel – ja nende hulka kuulub ka
vaidlustuse mittetähtaegsus (RHS § 192 lg 3 p 1) – VAKO seadusejärgne ametikohustus. RHS
§ 192 lg 3 eesmärk on tagada, et VAKO ei menetleks vaidlustusi, mis on esitatud teatud olulisi
menetlusreegleid rikkudes või mis ei vääri mõnel muul kaalukal põhjusel VAKO, hankija ja teiste
asjaga seotud isikute ressursside kasutamist. Seda sõltumata sellest, millises vaidlustusmenetluse
staadiumis vaidlustuse läbi vaatamata jätmise alus ilmneb.3
17. Niisiis taotleb Hankija, et VAKO jätaks vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata
ja lõpetaks vaidlustusmenetluse, ilma et Hankijal oleks vajalik hakata vaidlustusele sisuliselt
vastama.
18. Ühtlasi juhib Hankija tähelepanu, et vaidlustuses endas ega selle lisade hulgas ei ole ühtegi
märki selle kohta, et Vaidlustaja oleks vaidlustuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 640 eurot,
nagu RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 1 nende koosmõjus seda nõuavad. Seepärast ei
saa Hankija omalt poolt kontrollida, kas vaidlustuse kõnealune lubatavuseeldus on täidetud. Niisiis
võib vaidlustuses esineda teinegi selle menetlemist takistav (tõsi, iseenesest kõrvaldatav) puudus.
Hankija segadus riigilõivu (mitte)tasumist puudutavas osas on seda suurem, et VAKO on RHS
§ 194 lg 3 alusel kohustatud hankijale viivitamatult teatama ka puudustega vaidlustuse esitamisest,
aga antud juhul ei ole VAKO seda teinud. Samas ei ole Hankijale edastatud ka võimalikke
lisadokumente, mille Vaidlustaja võib olla VAKO nõudel tagantjärele esitanud (RHS § 192 lg 2),
1
Vt VAKOo 21-19/180426, p 19 ja seal viidatud praktika.
2
Nt TlnHKm 11.02.2022, 3-22-133, p 11.1.1 ja 11.1.2.
3
Nt VAKOo 10-18/194138, p 8; 61-18/192746, p 28; 64-18/192746, p 28.
NOVE - 4/4 -
ehkki andmed riigilõivu tasumise kohta on RHS § 189 lg 1 p 8 järgi vaidlustuse kohustuslik
sisuelement ning RHS § 194 lg-te 2 ja 3 järgi peab VAKO hankijale edastama kõik vaidlustuse
materjalid, isegi kui need esitatakse VAKO-le mitmes osas.
III MENETLUSLIKUD AVALDUSED
19. Esindusõigus. Allakirjutanud kinnitavad, et neil on volitus Hankijat selles vaidlustusasjas
esindada.
20. Edasine suhtlus. Hankija palub kõik menetlusdokumendid ja menetluslikud teated edastada
tema volitatud esindajate e-posti aadressil (toodud dokumendi tiitellehel).
Lugupidamisega
Veikko Puolakainen Mart Parind
Vandeadvokaat Advokaat