Hankija vastus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 28.06.2024 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 27.06.2029 Alus: AvTS § 40 lg 2 Teabevaldaja: Kliimaministeerium Ulvi Reimets Teie 20.06.2024 nr 12.2-10/117 ja 118 Riigihangete Vaidlustuskomisjon Meie 28.06.2024 nr 5-1/24/13-3 Vastus vaidlustuste esitamise teate punkti 2 osas Austatud Ulvi Reimets Olete palunud esitada Kliimaministeeriumil (edaspidi KLIM) kirjaliku vastuse ja vajalikud dokumendid, mis pole riigihangete registrist kättesaadavad, riigihanke „Autoveoalaste dokumentide andmine“ (viitenumber 202755) tulemusena sõlmitud hankelepingu muutmise lepingu kohta 19.06.2024 Autoettevõtete Liidu (edaspidi AL) esindaja esitatud vaidlustuse osas (edaspidi vaidlustus). I. Vaidluse lahendamine ei kuulu riigihangete vaidlustuskomisjoni pädevusse Halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) § 13 lõige 1 sätestab, et isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt - käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingute suhtes ei kohaldata riigihangete seaduse 8. ja 9. peatükis sätestatut. Vaidlustusmenetlust puudutav regulatsioon on sätestatud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) 8. peatükis. Seega ei ole Riigihangete Vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) pädev lahendama ALi esindaja esitatud vaidlustust halduslepingu (hankelepingu) muutmise tühisuse tuvastamise osas ning selles osas tuleks jätta vaidlustus läbi vaatamata. Kui VAKO siiski leiab, et vaidlustuse lahendamine on tema pädevuses, esitab KLIM vaidlustuse osas oma seisukohad järgnevalt. II. Kirjaliku menetlusega nõustumine Esmalt anname teada, et KLIM nõustub vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. VAKO vaatab vaidlustuse läbi kas esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses või korraldab vaidlustuse läbivaatamise avalikul istungil menetlusosaliste osavõtul, kui vaidlustuskomisjon peab seda vaidlustuse lahendamiseks vajalikuks või kui vaidlustaja ja hankija seda mõlemad nõuavad. Kuivõrd kaebaja on esitanud taotluse vaidlustuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, siis KLIMil puuduvad selles osas vastuväited. III. Vastuväited esitatud vaidlustusele Järgnevalt toome ära selgitused riigihanke „Autoveoalaste dokumentide andmine“ (viitenumber 202755) tulemusena sõlmitud hankelepingu muutmise (21.12.2023 sõlmitud kokkuleppe lepingu muutmiseks, nr 1-6/23/69) kohta, millega pikendati KLIMi ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (edaspidi ERAA) vahel 19.12.2018 sõlmitud halduslepingut nr 1.1-8/18-456-1. Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802 / [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 (i) Halduslepingu pikendamine oli vajalik teenuse katkematuse tagamiseks 30.10.2023 avaldati riigihangete registris (edaspidi RHR) riigihanke eriteenuse erimenetlus “Autoveoalaste dokumentide andmine” (viitenumber 202755), et välja selgitada mittetulundusühing, kellega KLIM sõlmib järgmiseks viieks aastaks (01.01.2024−31.12.2028) halduslepingu riigiülesande täitmiseks. Halduslepingu eesmärk oli volitada mittetulundusühingule tulenevalt autoveoseaduse § 47 lõikest 1 ja ühistranspordiseaduse § 42 lõikest 2 autoveoalaste dokumentide andmise, nende kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise, veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõudele vastavuse kontrolli teostamise. Eelnimetatud haldustoimingud on vältimatud eeltingimused Eesti autoveosektori toimimiseks riigisiseselt ja rahvusvahelises ühenduses, nii sõitjate- kui kaubaveo teenuste osutamisel, tegemist on avaliku üldhuviteenusega, mida tuleb riives isikutele riigi poolt osutada katkematult. Halduslepingu alusel teenindatavate veoettevõtjate arv on üle 4100 (väljastatud ühenduse tegevuslubade kohaselt), kelle veoteenustest omakorda sõltub nii kauba omanike-käitlejate majandustegevus kui ühistransporditeenuse osutamine ja selle kättesaadavus. Halduslepinguga hõlmatud sõidukite arv on ligikaudu 20 000 (väljastatud tegevusloa kinnitatud ärakirjade ja tõestatud koopiate kohaselt). 2023. a detsembri keskpaigaks selgus, et hankemenetlus võib kesta kauem ja tekkis reaalne oht, et uut halduslepingut ei jõuta riigihanke alusdokumentides eeldatud tähtajaks (15.12.2023) sõlmida ja tähtajaga 01.01.2024 jõustada. See omakorda tähendanuks avaliku teenuse osutamise katkemise riski ja seonduvaid häireid ühisturu veondustegevuses perioodil, kus uut halduslepingut ei ole veel sõlmitud. (ii) Halduslepingu muutmine toimus kooskõlas RHS § 123 lg 1 punktiga 3 Halduslepingut pikendati KLIMi ettepanekul RHS § 123 lõike 1 punkti 3 alusel. Selle sätte alusel on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatus täidab kolme eeldust: • samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid teenuseid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud; • kui ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik näiteks tulenevalt teenuste asendatavuse või koostoimimise vajadusest; • muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest. KliM on veendunud, et halduslepingusse 21.12.2023 tehtud muudatus vastas kõigile RHSis sätestatud eeldustele. Selgitame tehtud muudatuse vastavust eeldustele: 1) samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid teenuseid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud Vastavalt KLIMi ja ERAA vahel 19.12.2018 sõlmitud halduslepingule nr 1.1-8/18-456-1 oli lepingu esemeks haldusülesande - autoveoalaste dokumentide andmine – täitmine perioodil 01.01.2019 kuni 31.12.2023. Lepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke (viitenumber 202755) tehnilises kirjelduses oli välja toodud hinnanguline teenuse maht (väljastatavate dokumentide arv) (vt TK p 1.45). RHS § 123 lg 1 p 3 tähenduses võib lisatellimus tähendada, kas hankelepingu eseme hulga suurendamist või hankelepingu eseme laiendamist. − Hankelepingu eseme laiendamisena on käsitletav täiendava teenuse lisandumine vastavalt 29.03.2022 halduslepingu muutmise kokkuleppele (1.1-7/22-221), − 2023. aasta detsembris sõlmitud lepingu muudatus (1-6/23/69) on käsitletav lepingu eseme hulga (mahu) suurendamisena – maht suureneb teenuste võrra, mida osutatakse lepingu pikendamise perioodil. 2) ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik näiteks tulenevalt teenuste asendatavuse või koostoimimise vajadusest Rahvusvaheliste lepingutega, autoveoseaduse ja ühistranspordiseaduse alusel KLIM-le pandud riikliku ülesande, st avaliku teenuse osutamise katkematuse tagamiseks oli kaalumisel ka teenuse osutamise ülevõtmine KLIM-le. Kuid olukorras, kus kehtiva halduslepingu perioodil on lepingupartneri poolt nii Tallinnas, Tartus, kui Pärnus kokku väljastatud keskmiselt 41500 veondusalast dokumenti aastas ehk 160 dokumenti päevas, millega on omakorda hõivatud 7 lepingupartneri vastavalt koolitatud töötajat, kes töövahendina kasutavad selleks loodud infotehnoloogilisi vahendeid jms, ei oleks KLIM olnud suuteline tagama kõnealuse avaliku üldhuviteenuse katkematut ja kvaliteetset osutamist nii lühikese ettevalmistusajaga. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et lepingu muudatus puudutab ajaliselt lühikest perioodi, mis kataks ära ajutise vajaduse 2018. aastal sõlmitud halduslepingu esialgse lõppemise aja ja uues hankes sõlmitava lepingu algusaja vahel. Halduslepingu muutmise kokkuleppe sõlmimisel 21.12.2023 oli lepingupooltel teadmine, et halduslepingu kuni kahe kuu võrra pikendamine võib osutuda piisavaks perioodiks, mille jooksul viiakse lõpule pooleliolev hankemenetlus (viitenumber 270582) ja parima pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse haldusleping järgmiseks 5-ks aastaks ettenähtud ülesannete täitmiseks. Samuti peeti vajalikuks sätestada halduslepingu muutmise kokkuleppes teine variant juhuks, kui hankemenetlus kestab kauem kui kaks kuud. Sellisel juhul näeb halduslepingu muudatus ette, et haldusleping kehtib niikaua, kui parima pakkumise esitanud pakkujaga sõlmitakse haldusleping järgmiseks 5-aastaseks perioodiks. Kuna halduslepingu muudatusega seoti lepingu pikenduse tähtaeg hankemenetluse tulemusel sõlmitava halduslepinguga, siis ei saa nõustuda AL-i esindaja väitega, et halduslepingu muutmisega muudeti haldusleping tähtajatuks. Tähtaega ei pea määrama alati aastates, kuudes, päevades vms määratuna, vaid tsiviilseadustiku üldosa seadusega (edaspidi TsÜS) on kooskõlas ka tähtaja määramine kindlaksmääratud sündmusega (TsÜS § 134 lg 2), milleks halduslepingu muudatuse kohaselt on uueks perioodiks halduslepingu sõlmimine. Seega on alusetu ja põhjendamatu vaidlustaja esitatud nõue, milles ta palub VAKOl määrata lepingu ajalisele kehtivusele konkreetne lõpptähtaeg, mis vaidlustaja hinnangul ei saa olla mitte hiljem kui 30.09.2024. Halduslepingu muudatus tehti eelmise hankemenetluse (viitenumber 270582) kestel ja RHS ei näe ette võimalust, et kui üks hankemenetlus on pooleli ehk ei ole veel lõppenud, algatada veel üks hankemenetlus sama hanke eseme kohta. Hankijal ei olnud võimalust algatada veel üht hankemenetlust kasutades RHS §-s 28 toodud võimalust jaotada hankemenetlus osadeks, kuivõrd ajutise vajaduse katmisele vastava maksumuse osa (isegi minimaalse eeldatava 2 kuu teenuse lisaks tellimisel) oleks eeldanud menetluse läbiviimist riigihangete registris, mida lepingu lõppemise aega ja RHSis sätestatud menetlustähtaegu arvestades ei olnud võimalik läbi viia. Uue teenusepakkuja leidmine ajaliselt väga lühikeseks, samas ilma kuupäevaliselt määramata perioodiks oleks olnud nii hankija kui ettevõtjate vaates äärmiselt ebamõistlik ja kulukas (vajalike töötajate palkamise ja väljaõpetamise, teenindusbüroo(de) rajamise ja sisustamise, teenuse osutamiseks vajalike infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu, teenuste sihtrühmale muudatustest kommunikeerimise jms vaates). See oleks olnud nii hankijale kui teenuse sihtrühmale olulisi ebamugavusi põhjustav. Tallinna Halduskohus selgitas lahendis haldusasjas nr 3-22-1927: lisatellimuse saab teha siis, kui ettevõtja vahetamine on majanduslikel või tehnilistel põhjustel äärmiselt ebamõistlik. Nõutav ei ole, et üksnes sama ettevõtja oleks suuteline teenuseid pakkuma. Piisab, kui teenuse olemusest tulenevalt oleks teisel ettevõtjal oluliselt raskendatud pakkuda hangitavat teenust sama kvaliteediga ning sarnase maksumusega. Seega nii teenuse osutamise ajutine ülevõtmine KLIMi poolt kui ka ajutise vajaduse katmiseks teenusepakkuja vahetamine (uue teenusepakkuja leidmine hankemenetlusega) oleks olnud ilmselgelt ebamõistlikud alternatiivid olukorras, kus RHS-s on kõnealuseks juhtumiks ettenähtud mõistlikum õiguslik lahendus. Praegusel juhul tuleks mõistliku ootuse põhimõttel kaaluda hankelepingu muutmise sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamist, kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustuse esitaja õiguste võimaliku kahjustamise. Ka Riigikohus on rõhutanud avaliku huvi kriteeriumit sisuliselt sarnases vaidluses asjas 26.04.2017 asjas nr 3-3-1-92-161. Olenevalt osade autoveoalaste dokumentide kehtivusest (välisriikidega vahetatavad kahepoolsed veoload ja CEMT-i veoload) ei pea KLIM mõistlikuks teenusepakkujat 2024. aasta jooksul vahetada. Eelpool viidatud veolubade trükkimise/väljastamise/kasutamise/aruandluse protsess on aastapõhine ning poole aasta pealt nende veolubade andja/aruandluse pidaja vahetus tekitab segaduse nii siseriiklikus kui rahvusvahelises asjaajamises. Seetõttu on uue autoveoalaste dokumentide andmise hanke (viitenumbriga 280254) hankedokumentides ja halduslepingu projektis sätestatud, et halduslepingu täitmine algab 01.01.2025. 2024. aasta alguses sai KLIM selguse, et hanke esemesse kuuluva CEMT-i veoloa andmise tingimused alates 01.01.2025 oluliselt muutuvad. Eestis kasutab CEMT-i veolubasid üle 200 veoettevõtte, kellest osa igal aastal muutuvad. CEMT-i juhtorgan on teinud otsuse, et 01.01.2025 muutub kogu CEMT-i veolubade süsteem elektrooniliseks ja seda nii vedajatele, veoloa andjatele kui nende kasutamise üle järelevalvet tegevatele kontrollasutustele. See tähendab seda, et 2024. a detsembris ei väljasta CEMT-i sekretariaat 2025. aastaks liikmesriikidele enam paberkandjal CEMT-i veolubasid. 2023. aasta oktoobris väljakuulutatud hanke materjalides seda elektroonsele süsteemile üleminekut ei kajastatud, kuna puudus veel selgus, kas ja millal elektroonsetele CEMT-i veolubadele üleminek toimub, kuna CEMT-i sekretariaadi enda esimene hange elektroonilistele CEMT-i veolubadele ülemineku arenduste osas ebaõnnestus ja mille tõttu alustati 2023. aastal uut hanget. Lõplik kinnitus selle otsuse osas saadi 2024. a veebruaris toimunud CEMT-i töögrupi nõupidamisel. Kuu aega hiljem (27.03.2024) avaldati ka esimene tehniline dokument CEMT-i elektroonsetele veolubadele ülemineku kohta ning 04.04.2024 esitleti süsteemi üksikasju liikmesriikide ekspertidele. Eelkõige oli selle info selgumine vajalik hanke tehnilise kirjelduse ja halduslepingu projekti täiendamiseks, kuna elektroonsele veolubade süsteemile üleminek hakkab oluliselt mõjutama seda, milliste kuludega peab pakkuja hakkama CEMT-i veolubade andmisel arvestama. Samas on hankija siiski jätnud uue hanke tehnilisse kirjeldusse ja halduslepingu projekti ka sellise võimaluse sisse, et juhul, kui 2024. aasta detsembris selgub, et mingil Eestist mitteoleneval põhjusel CEMT-i veolubade elektroonne süsteem ei käivitu ning sellele üleminek lükatakse CEMT-i juhtorgani poolt edasi, siis tuleb ka CEMT-i veolubade andjal arvestada paberkandjal CEMT-i veolubade andmise jätkamisega teatud perioodiks. Eelnev selgitus CEMT-i veolubade süsteemi oluliste muudatuste kohta 2024. aastal annab veelkord kinnitust sellest, et 2024. aasta poole pealt ei ole mõistlik dokumendi andjat/aruannete koostajat vahetada. 3) muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest Kehtinud halduslepingu algne maksumus oli 2 957 090 eurot 5 aastaks, ühe kuu maksumus arvestuslikult 49 285 eurot. Seega, kui haldusleping pikeneks kuni 12 kuu võrra (eelduslikult asub käimasolevas hankes (viitenr 280254) edukaks tunnistatud pakkuja uut halduslepingut täitma 01.01.2025), siis kõnealuse muudatuse kohaselt lisanduks täiendavalt teenuseid 591 420 euro eest 2024. aastal, ehk 20% ulatuses algsest riigihanke maksumusest. Seetõttu tuleks halduslepingu arvestuslik kogumaksumus (teenustasude summa, mida võetakse dokumentide andmise eest) 6 aasta peale kokku 3 548 510 eurot. Seega jääb lisatellimus kohaldatud riigihangete seaduse muutmise alusega etteantud piiridesse (kuni 50% lepingu algsest maksumusest). Kõike eelnevat arvesse võttes vastab 21.12.2023 halduslepingu muutmise kokkulepe kõigile RHS § 123 lg 1 punktis 3 sätestatud tingimustele. (iii) Halduslepingu muutmine oleks olnud võimalik ka RHS § 123 lg 1 punkti 7 alusel Kui VAKO siiski nõustub vaidlustajaga, et RHS § 123 lg 1 punkt 3 ei ole sobilik alus lepingu muutmiseks, siis vastaks KLIMi hinnangul lepingu muudatus oma sisult ka RHS § 123 lg 1 punktile 7, st muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. 1 RKHKm 3-3-1-92-16, p 30. 21.12.2023 lepingu muudatusega ei muudetud hankelepingu üldist olemust, lepingusse ei lisatud tingimusi, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud. Lepingu muudatus ei too kaasa hankelepingust tulenevate lepinguliste kohustuste vahekorra muutumist ettevõtja kasuks hankelepingus sätestamata viisil ega laienda oluliselt hankelepinguga määratud hankelepingu eseme ulatust. Lepingu muudatuse sisuks ei ole ka ettevõtja asendamine uue ettevõtjaga. Lepingu muudatuse sisuks oli lisatellimus teenustele alates halduslepingu algsest lõpptähtajast (31.12.2023), seejuures aga ei muudetud teenuse sisu, teenuse osutamise tingimusi ega tasu. Eeltoodust järeldub, et halduslepingu muudatuse õiguslikuks aluseks oleks võinud olla ka RHS § 123 lg 1 punkt 7. (iv) Haldusleping koos sellesse tehtud muudatustega on õiguspärane ja kehtiv Lõpetuseks märgime, et AL-i esindaja väide, et sisuliselt täidavad KLIM ja ERAA praegu RHS § 121 lõike 1 punkti 1 järgi tühist hankelepingut, ei ole asjakohane. Kehtiv haldusleping ERAA-ga sõlmiti riigihanke tulemusel ja meelevaldne on 5 aastat pärast hankemenetluse lõppemist väita, et RHS-i alusel sõlmitud hankeleping on tühine. AL-l oli võimalus oma huve kaitsta RHS-ile vastavalt näiteks vaidlustusmenetluses, kui hankija tunnistas 06.02.2024 hankemenetluse kehtetuks, kuid AL seda võimalust ei kasutanud ega vaidlustanud hankemenetluse kehtetuks tunnistamist. Seega ei ole tõene ka väide, et AL ei saanud oma huve antud asjas kaitsta. Autoveoseadusest ja ühistranspordiseadusest tulenevad eelpool nimetatud volitusnormid ning ühtlasi selgitasime ülal, et KLIM-l ei olnud võimalik ega ka otstarbekas hakata ise, kuni uue hankemenetluse tulemusel sõlmitava halduslepingu sõlmimiseni, täitma seadustest tulenevaid haldusülesandeid. IV. Taotlused Tulenevalt eeltoodust, palub KLIM jätta vaidlustus lepingu muutmise kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata, sest vaidlustuse lahendamine ei kuulu HKTS § 13 lg 4 tulenevalt VAKO pädevusse. Alternatiivselt, kui VAKO otsustab vaidlustuse sisuliselt lahendada, siis palub KLIM jätta vaidlustus RHS § 197 lg 1 punkti 4 alusel rahuldamata, sest 21.12.2023 sõlmitud halduslepingu muutmise kokkulepe on kooskõlas RHS § 123 lg 1 punktiga 3 ja seega õiguspärane. KLIM-l ei ole hetketeadmises dokumente, mida sellele selgitusele lisada, mida ei olnud lisatud vaidlustusele või mis pole kättesaadavad RHR-is. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets kantsler Teadmiseks: Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon Eda Rembel, 625 6427 [email protected]