Eesti Vabariigi valitsuse ja Tadžikistani Vabariigi valitsuse vahelise sõitjate ja veose rahvusvahelise autoveo kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine

Välisministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium 27.06.2024 nr 1-4/24/3194 Eesti-Tadžikistani maanteeliikluse kokkulepe Saadame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, millega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Tadžikistani Vabariigi valitsuse vaheline sõitjate ja veose rahvusvahelise autoveo kokkulepe. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 2) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri 3) „Eesti Vabariigi valitsuse ja Tadžikistani Vabariigi valitsuse vaheline sõitjate ja veose rahvusvahelise autoveo kokkulepe“ eelnõu 4) „Eesti Vabariigi Valitsuse ja Tadžikistani Vabariigi valitsuse vaheline sõitjate ja veose rahvusvahelise autoveo kokkulepe“ eelnõu (inglise keeles) Tõnis Laks, 639 7633 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU KORRALDUS Eesti Vabariigi valitsuse ja Tadžikistani Vabariigi valitsuse vahelise sõitjate ja veose rahvusvahelise autoveo kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine Välissuhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lõike 2 alusel: 1. Kiita heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Tadžikistani Vabariigi valitsuse vahelise sõitjate ja veose rahvusvahelise autoveo kokkuleppe eelnõu. 2. Välisministeeriumil korraldada Vabariigi Valitsuse nimel punktis 1 nimetatud kokkuleppe alla kirjutamine. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Eesti Vabariigi valitsuse ja Tadžikistani Vabariigi valitsuse vahelise sõitjate ja veose rahvusvahelise autoveo kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Tadžikistani Vabariigi valitsuse vahelise sõitjate ja veose rahvusvahelise autoveo kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) eelnõu ning antakse volitus kokkuleppele alla kirjutada. Kliimaministeerium on mitme aasta vältel olnud kirjavahetuses Tadžikistani Vabariigi Transpordiministeeriumiga, et ette valmistada kahe riigi valitsuste vaheline kokkulepe rahvusvahelise autoveo korraldamiseks. Käesolevaks ajaks on kooskõlastatud kokkuleppe tekst ekspertide tasemel ning kokku lepitud alustada riigisiseseid protseduure kokkuleppe allkirjastamise ettevalmistamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ning seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja asetäitja Tõnis Laks (tel 6397 633; e-post: [email protected]), juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigustalituse juhataja Marju Lepmets (tel 58851437, e-post: [email protected] ). Korralduse seletuskirja on läbi vaadanud Välisministeeriumi rahvusvahelise õiguse büroo jurist Kätlin Joala (tel 637 7434, e-post: [email protected]). Kokkuleppe tõlkis eesti keelde vandetõlk Kerli Valk (e-post: [email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktiga 2.1.5, mis ütleb, et teostame aktiivset majandusdiplomaatiat, mis võimaldab meie ettevõtetel laieneda välisturgudele, toob sisse uusi investeeringuid ning loob tervikuna Eestile jõukust. Seni Eesti ja Tadžikistani vahel sõitjate või kauba rahvusvahelist autovedu kokkuleppe puudumise tõttu toimunud ei ole. Kuna viimastel aastatel on Eesti ettevõtetel tekkinud huvi ärisidemete loomiseks Tadžikistanis, siis aitab kokkuleppe sõlmimine kaasa majandus- ja kultuurisuhete edendamisele Eesti Vabariigi ja Tadžikistani Vabariigi vahel ja loob võimaluse meie ettevõtetel laieneda välisturgudele. Kokkuleppe sõlmimine loob lepingulise aluse riikidevahelise veose ja sõitjate veo korraldamiseks. Kuna ei esine põhiseaduse §-s 121 nimetatud ratifitseerimise aluseid, siis ei kuulu kokkulepe Riigikogus ratifitseerimist vajavate välislepingute hulka. Vastavalt välissuhtlemisseaduse § 8 lg 1 p-le 7 sõlmib Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi nimel Riigikogus ratifitseerimisele mittekuuluvad välislepingud. 2. Korralduse eesmärk Eelnõu kohaselt kiidab Vabariigi Valitsus heaks kokkuleppe eelnõu ja teeb Välisministeeriumile ülesandeks korraldada Eesti Vabariigi nimel kokkuleppele alla kirjutamine. Kokkuleppe eesmärk on anda nii Eesti kui ka Tadžikistani vedajatele õiguskindlus kaubavedudeks teise riigi territooriumil, täpsustada vedude tingimusi ja luua võimalus vajaduse korral ka sõitjate veo korraldamiseks. Sõlmitav kokkulepe näeb ette ka Eesti ja Tadžikistani maanteeliikluse ekspertidest ühiskomisjoni loomise, mille ülesanne on lahendada kõiki kokkuleppe rakendamisel ettetulevaid probleeme. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korralduse eelnõu koosneb kahest punktist. Esimese punktiga kiidetakse heaks kokkuleppe eelnõu ning teise punktiga tehakse Välisministeeriumile ülesandeks korraldada kokkuleppele Eesti Vabariigi nimel alla kirjutamine. Kokkulepe koosneb 21 artiklist. Eestis on rahvusvahelise autoveo, sealhulgas nii veose- kui ka sõitjateveo korraldamine reguleeritud autoveoseaduse peatükis 6. Kokkuleppe artiklites 3, 4, 5, 6 ja 7 toodud sõitjate- ja veoseveoks vajalike lubade väljaandmist ja kasutamist täpsustavad tingimused on toodud autoveoseaduse § 25 lõige 11 alusel välja antud majandus- ja taristuministri 12. novembri 2018 määruses nr 58 „Veoloa taotlemise ja andmise kord, veoloale kantavad andmed, CEMT-i veolubade jaotuskava koostamise kord ja kahepoolse veoloa vorm ning kahepoolsete veolubade jaotuspõhimõtted“. Artikkel 1 sätestab, et kokkulepe reguleerib lepinguosaliste vedajate teostatavaid auto- ja bussivedusid teineteise territooriumile, nende territooriumil ja transiidina läbi nende territooriumide. Kokkuleppe sõlmimine ei mõjuta lepinguosaliste teistest rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Näiteks nii Eesti kui Tadžikistan on rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkuleppe (AETR konventsioon) liikmesriigid, mis reguleerib autojuhtide töö- ja puhkeaja kasutamist rahvusvahelisel maanteeveol. Samuti on mõlemad riigid ühinenud kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellisel veol kasutatava erivarustuse kokkuleppega (ATP kokkulepe). Artikkel 2 määratleb kokkuleppes kasutatavad mõisted. Sõitjate vedu kahe riigi vahel võib kokkuleppe kohaselt toimuda kahel viisil: regulaarse liiniveona või juhuveona. Artikkel 3 käsitleb sõitjate liinivedu bussiga, mille puhul on kindlaks määratud nii veo regulaarsus, marsruut kui peatuspunktid. Selline sõitjate liinivedu lepinguosaliste vahel ja transiit läbi nende territooriumide toimub lubade alusel, mille annavad välja lepinguosaliste pädevad asutused, iga pädev asutus oma riiki läbiva marsruudi osa kohta. Artiklis on toodud loa taotlemise kord ja taotlemiseks vajalikud dokumendid. Artiklis käsitletud sõitjate veoks vajalike lubade väljaandmist ja kasutamist täpsustavad tingimused vastavad autoveoseadusele ja eelnimetatud majandus- ja taristuministri määrusele ja on seega kooskõlas kokkuleppega. Eestis on sõitjate liiniveo korraldamisel kokkuleppe mõistes pädevaks asutuseks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kellele vedaja esitab taotluse liiniveo loa saamiseks. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium küsib loa väljaandmiseks vajalikud load nii kõikidest marsruudile jäävatest transiitriikidest kui ka sihtriigist ja edastab nende alusel taotlejale liiniveo loa. Samuti teavitab ta transiitriike liiniveo loa väljaandmisest vedajale. Praegu Eesti ja Tadžikistani vahel sõitjate liinivedu ei toimu. Artikkel 4 käsitleb sõitjate juhuvedusid. Juhuveoks nimetatakse vedu, mille puhul veetakse sõitjaid ühekordselt. Näiteks veetakse grupp sportlasi spordivõistlusele teise riiki ja tagasi või turismigrupp sanatooriumisse. Sõitjate juhuveo teenuste osutamiseks on vajalik teise lepinguosalise pädeva asutuse väljaantav luba. Pädev asutus, kelleks sõitjate juhuveo korraldamisel Eesti Vabariigis on Kliimaministeerium, annab loa oma riigi territooriumil kulgeva marsruudi kohta. Selline luba annab õiguse teha üks edasi-tagasi reis, see on vedajale personaalne ning ei ole üle antav teisele vedajale. Juhuveo lubade vahetamise kord lepitakse pädevate asutuste vahel kokku täiendavalt. Artiklis 5 on loetletud juhtumid, millal ei ole sõitjate juhuveo korraldamiseks luba vaja ning tuuakse ära ka tingimused, mis peavad sel juhul olema täidetud. Sõitjate juhuveo loata korraldamiseks peab veetav sõitjate rühm püsima muutumatuna kogu sõidu vältel, ei ole lubatud uusi sõitjaid peale võtta ega maha panna. Ilma loata on lubatud ka viia sõitjate rühm teise riiki ja tagasi pöörduda tühjalt ning samuti saata tühi buss teise riiki, et sinna varem sama vedaja viidud sõitjad tagasi tuua. Bussi pardal peab kogu reisi vältel olema sõitjate nimekiri, mille sisu ja vormi lepivad kokku lepingupoolte pädevad asutused. Ilma loata on lubatud ka bussi sõit teise lepinguosalise territooriumile rikkis bussi asendamiseks. Artikkel 6 käsitleb veoseveo korraldamist Eesti ja Tadžikistani vahel. Lepinguosaliste vedajad võivad korraldada kauba vedu lepingupoolte territooriumide vahel, transiitvedusid läbi nende territooriumide ning vedusid kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest pädevate asutuste poolt väljastatud lubade alusel. Eesti ja Tadžikistani vahelise kaubaveo korraldamisel on Eestis pädevaks asutuseks Kliimaministeerium. Luba väljastatakse igale sõidukile eraldi üheks edasi-tagasi veoks, see on personaalne ega ole üle antav teisele vedajale. Luba on vaja ka tühisõiduks ja load kehtivad järgmise kalendriaasta jaanuari lõpuni. Artiklis on sätestatud ka see, et loal peab olema selle välja andnud pädeva asutuse tempel ja väljaandja allkiri. Eestis väljastab vedajatele lubasid Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) Kliimaministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel. Iga-aastaselt vahetatavate lubade arv ja lubade vahetamise kord lepitakse kokku pädevate asutuste poolt. Osapoolte kokkuleppel on võimalik vahetada täiendav kogus veolubasid. Mis tahes muud lubade kasutamise tingimused määrab kindlaks ühiskomisjon. Artiklis 7 on esitatud loetelu vedudest, mille korral luba ei ole vajalik. Veo korraldamiseks ei ole luba vajalik väiksemate sõidukite puhul, kui täismass koos haagisega ei ületa 6 tonni või mille lubatud kandejõud koos haagisega ei ületa 3,5 tonni. Muuhulgas on loanõudest vabastatud sõidukid, mis sõidavad tehnilist abi osutama tehnilise rikkega sõidukile või seda sõidukit pukseerima. Luba ei pea olema ka kauba veoks humanitaarabi osutamiseks või päästeoperatsioonide korraldamiseks looduskatastroofide korral, aga ka näiteks dekoratsioonide, muusikainstrumentide, rekvisiitide, raadio- ja televisiooniülekannete ning filmivõteteks kasutatavate esemete veoks. Ilma loata võib samuti vedada elusloomi ning spordiürituste ja tsirkuseetenduste jaoks mõeldud erinevaid seadmeid ja esemeid ning vallasvara kolimise korral. Luba ei ole vaja ka surnute säilmete või tuha veoks, aga samuti ka postisaadetiste veoks. Artikkel 8 sätestab, et veoste vedu toimub vaid rahvusvahelisele maanteeliiklusele avatud teedel ja sõidukid tohivad teise lepinguosalise territooriumile siseneda ja sealt lahkuda vaid rahvusvaheliseks maanteeliikluseks avatud piiripunktide kaudu. Eestis on nende piiripunktide loetelu toodud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määruses nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ lisas 1. Sõidukitel peavad olema lepinguosalise riigi registreerimis- ja tunnusmärgid, nendega koos kasutatavatel haagistel ja poolhaagistel võivad olla mõne teise riigi registreerimis- ja tunnusmärgid. Kokkuleppe kohaselt ei ole vedajatel lubatud teostada kabotaažvedu, st vedada kaupa või sõitjaid teise lepinguosalise riigi territooriumil kahe punkti vahel. Artikkel 9 täpsustab, et sõidukite juhtidel peavad olema nende poolt juhitavate sõidukite kategooriale vastavad riigisisesed või rahvusvahelised juhiload ja sõiduki riigisisesed registreerimisdokumendid. Nii juhiluba kui sõiduki registreerimisdokumendid peavad vastama 8. novembri 1968. aasta Viini maanteeliikluse konventsioonis kehtestatud nõuetele. Eesti Vabariik ühines nimetatud konventsiooniga 24. augustil 1992 ja Tadžikistani Vabariik 9. märtsil 1994. Juhiload, sõiduki registreerimisdokumendid ja muud kokkuleppes nõutavad dokumendid, näiteks veoluba, peavad asuma sõidukis ja need tuleb esitada kontrollasutuste nõudmisel. Sellisteks dokumentideks on näiteks ka ADR kokkuleppe kohaselt nõutavad dokumendid. Artikkel 10 selgitab, kuidas toimida veoste puhul, mille mõõtmed või massiparameetrid ületavad teise lepinguosalise riigi territooriumil kehtestatud piirmäärasid. Sellisel juhul peab vedaja saama Eesti või Tadžikistani pädeva asutuse eriloa, et selline veos võiks teedel liikuda. Eestis annab loa välja Transpordiamet majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määruse nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ alusel ning vedu võib toimuda vaid loal märgitud tingimuste kohaselt. Sellisteks tingimusteks on tavaliselt veo teostamise kellaeg ja marsruut, samuti erinõuded, kui näiteks on vajalik saateauto olemasolu. Artiklis toodud sätted on seega Eesti õigusega kooskõlas. Artiklis 11 käsitletakse ohtlike ja kiirestiriknevate kaupade vedu ning juhtide sõidu- ja puhkeaja kontrollimise seadmeid. Ohtlikke veoseid veetakse „Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe“ (ADR kokkulepe) nõuete kohaselt. Eesti ühines nimetatud kokkuleppega 25. juunil 1996. aastal ja Tadžikistan 28. detsembril 2011. aastal. Kiirestiriknevate kaupade vedu reguleerib kergesti riknevate toiduainete rahvusvahelisi vedusid ja nende vedudel kasutatavat erivarustust käsitlev kokkulepe (ATP-leping), millega Eesti ühines 6. veebruaril 1998. aastal ja Tadžikistan 28. detsembril 2011. aastal. Nii ADR kui ATP lepingu alusel kaupu vedavad sõidukid peavad olema varustatud ja seadmestatud nendes kokkulepetes toodud nõuete kohaselt. Käesoleva kokkuleppe alusel vedusid teostavad sõidukid peavad olema varustatud seadmetega sõiduki juhtide sõidu- ja puhkeaja kontrollimiseks, mida reguleerib rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalane Euroopa kokkulepe (AETR). Eesti ühines AETR kokkuleppega 3. mail 1993. aastal ja Tadžikistan 28. detsembril 2011. aastal. Selles artiklis võtavad lepinguosalised ka kohustuse edendama rangematele ohutus- ja emissioonistandarditele vastavate sõidukite kasutamist. Artikkel 12 käsitleb sõidukite kasutamise, valdamise ja veo teostamisega seotud maksustamist. Üldpõhimõttena on vedajad vastastikku vabastatud teise kokkuleppeosalise territooriumil igat liiki tasudest, lõivudest ja maksudest sõidukite kasutamise, valdamise ja vedude teostamise eest. Eestis reguleerib veokite kasutamise maksustamist raskeveokimaksu seadus, mille § 3 lõige 1 sätestab, et raskeveokimaksu peavad maksma Eestis ajutiselt või alaliselt elavad füüsilised isikud, Eestis registreeritud juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, kes omavad nimetatud raskeveokit. Seega on artiklis toodud sõidukite maksudest vabastamine teise riigi territooriumil Eesti õigusega kooskõlas. Kuna Eesti ei ole kehtestanud makse lepingu regulatsioonialas kehtivatele tegevustele, siis on artikli 12 lõige 1 kokkuleppes Eestile garantiiks, et kui teisel osalisel on kehtestud maksud või kavatsetakse need kehtestada, on Eesti vedajad neist vabastatud. Maksudest vabastamine ei puuduta tasude ja lõivude tasumist teede, sildade ja muude ehitiste kasutamise eest nagu sätestatud artikli 12 lõikes 2. Alates 1. jaanuarist 2018 tuleb liiklusseaduse kohaselt Eestis maksta teekasutustasu kõikide üle 3,5 tonniste veoautode eest, mis sõidavad avalikult kasutatavate teede võrgustikul. See nõue kehtib nii Eesti residentidest kui ka mitteresidentidest vedajate kohta. Tadžikistanis teekasutustasu kehtestatud ei ole. Maksudest vabastamise erand ei kehti ka tasudele ja lõivudele sõidukitele, mille kaal, mõõtmed või kandevõime ületavad kokkuleppeosalise riigi kehtestatud piirmäärasid. Sellised sõidukid peavad saama eriloa teedel liikumiseks, nagu kirjeldatud artiklis 10. Artiklis 13 on toodud loetelu riiki imporditavatest või riigist eksporditavatest esemetest, mis on vastastikku vabastatud tollimaksudest ja lõivudest. Nendeks on veo teostamiseks vajalik kütus ja määrdeained. Kütus peab olema tootja poolt vastava sõidukimudeli jaoks ettenähtud paakides ning paagid tehnoloogiliselt ja struktuurselt integreeritud mootori kütusesüsteemiga. Sama kehtib ka sõiduki haagistes ja poolhaagistes oleva, kütte-/jahutusseadmete käitamiseks ette nähtud kütuse kohta. Määrdeained võivad olla koguses, mis on vajalik veo ajal kasutamiseks. Nimetatud maksuvabastus on kooskõlas Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009 16. november 2009 artiklitega 107 ja 111, millega kehtestatakse Ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem ning seega kooskõlas Eesti õigusega. Artiklis 14 kinnitatakse, et piiri-, tolli- ja sanitaarkontrolli teostatakse kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega, mille osalised riigid on. Nende kokkulepetega reguleerimata juhtudel kohaldatakse riikide siseriiklikke õigusakte. Eesti on ühinenud kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooniga 1982. aastal ning selle konventsiooni lisaga 8 ja lisaga 9 vastavalt 2008. ja 2011. aastal ning piiri-, tolli- ja sanitaarkontrolli teostatakse lähtuvalt eelkõige sellest konventsioonist ja sellel põhinevate riigisisestel õigusaktide alusel. Artikkel 15 rõhutab, et veo teostamisel teise lepinguosalise riigi territooriumil tuleb lähtuda selles riigis kehtivatest riigisisestest õigusaktidest ja järgima selle riigi liikluseeskirju. Artikkel 16 käsitleb vedaja või tema juhtide poolt toime pandud kokkuleppe rikkumisi ja nende menetlemist. Juhul, kui vedaja rikub kokkuleppe tingimusi teise lepinguosalise riigi territooriumil ja selle riigi pädev asutus teavitab sellest vedaja asukohariigi pädevat asutust, rakendab viimane selle vedaja suhtes oma riigi õigusaktides sätestatud meetmeid. Lepinguosaliste pädevad asutused kohustuvad teavitama teineteist vedaja suhtes rakendatud meetmetest. Loetletud meetmed ei takista vedaja suhtes rakendada muid sanktsioone, mis on sätestatud selle riigi õigusaktides, kus rikkumine toimus. Transpordiameti juures tegutseb autokaubaveo komisjon, mille ülesanne on vaadata läbi ja kontrollida autoveo korraldust reguleerivate õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepete rikkumiste juhtumid. Komisjon teeb ettepanekuid kliimaministrile vedusid korraldavate Eesti vedajate raskete autoveo- ja liiklusalaste õigusrikkumiste korral haldusmeetmete rakendamiseks, et tagada aus konkurents ja liiklusohutuse tagamine muuhulgas ka rahvusvahelistel vedudel. Artiklis 17 lepitakse kokku, et kokkuleppe rakendamisel ja selle kohaldamisel ette tulevate vaidluste, arusaamatuste ja tõlgendamist vajavate küsimuste lahendamiseks, mida ei ole võimalik aga otstarbekas lahendada lepinguosaliste pädevate asutuste otsekontaktide teel, moodustatakse ühiskomisjon. Lepingupoolte pädevad asutused teevad koostööd ja vahetavad vastastikku tarvilikku teavet, sealhulgas informeerivad teineteist riigisisestest õigusmuudatustest, mis mõjutavad kokkuleppe kohaldamist. Eestis on kokkuleppe mõistes pädev asutus Kliimaministeerium. Siiski tuleb rahvusvahelises maanteeliikluses ette olukordi, küsimusi ja probleeme, mille lahendamine on otstarbekas mõlema riigi esindajate samaaegsel kohalolekul. Ühiskomisjon koosneb lepingupoolte pädevate asutuste määratud liikmetest, ekspertidest ja selle koosseis sõltub arutatavate küsimuste sisust. Ühiskomisjon korraldab oma kohtumisi lepinguosaliste territooriumidel vaheldumisi. Kohtumise päevakorra esitab võõrustajariik või vajaduse korral lepingupool, kes kohtumist palub, hiljemalt üks kuu enne kohtumist. Iga kohtumine lõpeb lepingupoolte delegatsioonide juhtide poolt kohtumise protokollile alla kirjutamisega. Ühiskomisjoni istungitel kokku lepitud ja protokollitud otsused on lepinguosalistele kohustuslikuks täitmiseks. Ühiskomisjonil on samuti pädevus teha ettepanekuid ja anda soovitusi kokkuleppe muutmiseks. Selline ühiskomisjonide moodustamise ja kohtumiste korraldamise praktika on levinud ka teiste riikidega, kellega Eestil on sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo kokkulepped. Riikidega, kellega kaubavahetus on tihedam, toimuvad ühiskomisjoni kohtumised sagedamini (kord aastas või paari aasta tagant), ülejäänud riikidega harvemini. Artikkel 18 nimetab ära kokkuleppe rakendamiseks pädevad asutused. Nendeks on Tadžikistani Vabariigis Tadžkistani Vabariigi Transpordiministeerium ja Eesti Vabariigis Kliimaministeerium. Kuna Eestis on sõitjate liiniveo korraldamine, sealhulgas ka rahvusvahelist sõitjate liinivedu puudutavad küsimused Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevuses, siis on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ka kokkuleppes nende küsimuste osas pädevaks asutuseks. Artiklis lepitakse samuti kokku, et pädevate asutuste ametlike nimede või ülesannete muutmise korral teavitatakse teineteist viivitamata diplomaatiliste kanalite kaudu. Artiklis 19 kinnitatakse, et kokkuleppe tõlgendamisest või rakendamisest tulenevad vaidlused lahendatakse konsultatsioonide ja läbirääkimiste teel. Konsultatsioonide ja läbirääkimiste põhilisteks vormideks on artiklis 18 toodud suhtlus lepinguosaliste pädevate asutuste vahel ja regulaarselt toimuvad ühiskomisjoni istungid. Artikkel 20 sätestab, et kokkuleppesse võib osapoolte vastastikusel nõusolekul teha muudatusi, mis vormistatakse eraldi protokolliga ja mis jõustuvad kokkuleppe artikli 21 kohaselt. Artiklis 21 lepitakse kokku, et kokkulepe jõustub kolmekümne päeva möödumisel kuupäevast, mil saadakse kätte diplomaatiliste kanalite kaudu saadetud teade, et kokkuleppe jõustumiseks vajalikud riigisisesed menetlused on lõppenud. Artikkel määrab, et kokkulepe sõlmitakse määramata ajaks ja see kehtib kuni kuue kuu möödumiseni kuupäevast, mil üks lepinguosalistest saab teise lepinguosalise kirjaliku teate oma kavatsuse kohta kokkulepe lõpetada. Kokkulepe koostatakse kahes originaalis eesti, inglise ja tadžiki keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed. Kokkuleppe tõlgendamise lahknevuse korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutatud uusi võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu ja Tadžikistani vahel ei ole sõlmitud kokkulepet kaupade veoks nende territooriumide vahel. Sellest tulenevalt vastab kaupade veo korraldamine Eesti ja Tadžikistani vahel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009 määruse (EÜ) nr 1072/2009 „Rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta“ artikli 1 lõigetele 2 ja 3, mille kohaselt, juhul kui ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel ei ole sõlmitud vajalikku kokkulepet, ei mõjuta määrus: • liikmesriigist kolmandasse riiki ja vastupidi tehtavaid vedusid käsitlevaid sätteid, mis sisalduvad liikmesriikide ja kõnealuste kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsetes kokkulepetes; • liikmesriigist kolmandasse riiki ja vastupidi tehtavaid vedusid käsitlevaid sätteid, mis sisalduvad liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsetes kokkulepetes ja mis kahepoolsete lubade või liberaliseerimise korra alusel lubavad liikmesriigis peale ja maha laadida sellistel vedajatel, kes ei ole asutatud kõnealuses liikmesriigis. Euroopa Liidu ja Tadžikistani vahel ei ole sõlmitud kokkulepet sõitjate veoks nende territooriumide vahel. Sellest tulenevalt vastab sõitjate veo korraldamine Eesti ja Tadžikistani vahel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 21. oktoobri 2009 määruse (EÜ) nr 1073/2009 „Rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006“, artiklis 1, punktides 2 ja 3 sätestatule, mille puhul, juhul kuni vajalikku lepingut ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel ei ole veel sõlmitud, ei mõjuta käesolev määrus liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi toimuva veo kohta kehtivaid sätteid, mis sisalduvad liikmesriikide ja kõnealuste kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes lepingutes. Artiklis 13 ette nähtud imporditollimaksuvabastus on kooskõlas nõukogu määrusega nr 1186/2009 ehk ühenduse tollimaksuvabastuste süsteemi määrusega, mille artiklid 107 ja 111 annavad õiguse ja võimaluse vabastada maamootorsõiduk, kütus ja määrdeained tollimaksust. 6. Korralduse mõjud Arvestades tihedat autoveoalast konkurentsi Eestile lähemale jäävates riikides, samuti jätkuvat sõjalist konflikti Ukrainas, võib prognoosida vedajate huvi kasvu vedude korraldamiseks Tadžikistani. Kokkulepe annab nii Eesti kui ka Tadžikistani vedajatele suurema õiguskindluse kaubavedudeks teise riigi territooriumil, täpsustab vedude tingimusi ja loob võimaluse ka vajaduse korral sõitjate veo korraldamiseks. 7. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi lisakulutusi. Kokkuleppe täitmisega seotud ülesandeid, näiteks ühiskomisjonide koosolekute korraldamine, täidab Kliimaministeerium talle riigieelarvega eraldatud ja riigi eelarvestrateegias kavandatud vahendite arvelt. Juhul, kui tekib reaalne huvi sõitjate veo korraldamiseks Eesti ja Tadžikistani vahel, võib prognoosida positiivset mõju Eestit külastavate turistide arvu kasvule ja selle kaudu lisatulu Eesti majandusele. 8. Rakendusaktid Kokkuleppe rakendamiseks ei ole vaja vastu võtta rakendusakte. 9. Jõustumine Korraldus jõustub üldkorras. Kokkulepe jõustub pärast seda, kui lepingupooled on diplomaatiliste kanalite kaudu teineteist kirjalikult teavitanud jõustumiseks vajalike riigisiseste nõuete täitmisest. 10. Kooskõlastamine Korralduse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Välisministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.  Eelnõu TADŽIKISTANI VABARIIGI VALITSUSE JA EESTI VABARIIGI VALITSUSE VAHELINE SÕITJATE JA VEOSE RAHVUSVAHELISE AUTOVEO KOKKULEPE Eesti Vabariigi valitsus ja Tadžikistani Vabariigi valitsus (edaspidi „lepinguosalised“), arendades kahe riigi vahelisi kaubandus- ja majandussuhteid; pidades silmas keskkonna kaitsmise ja liiklusohutuse tagamise olulisust; juhindudes soovist arendada koostööd rahvusvahelise autoveo valdkonnas; on kokku leppinud järgmises. I. REGULEERIMISALA Artikkel 1 1. Käesoleva kokkuleppe sätteid kohaldatakse lepinguosalise riigi territooriumil registreeritud vedajate ja sõidukite poolt teostatavale sõitjate ja veose rahvusvahelisele autoveole lepinguosaliste riikide territooriumide vahel ja transiidina läbi nende territooriumide ning kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest. 2. Käesolev kokkulepe ei mõjuta lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest kokkulepetest, mille osalised need riigid on. II. MÕISTED Artikkel 2 Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. vedaja – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud lepinguosalise riigi territooriumil ja kellel on luba teostada rahvusvahelist autovedu kooskõlas registreerimisriigi riigisiseste õigusaktidega; 2. sõiduk – mootorsõiduk: sõitjateveoks – buss, mis on mõeldud sõitjateveoks ja millel on koos juhiistmega rohkem kui üheksa istekohta, veoseveoks – mootorsõiduk, mis on mõeldud veoseveoks, sh veoauto, veoauto koos haagisega, veduk või veduk koos poolhaagisega; 3. sõitjate liinivedu – sõitjate vedu bussiga, mis toimub lepinguosaliste riikide pädevate asutuste vahel eelnevalt heakskiidetud marsruudil, sõiduplaaniga, tariifiga (hinnaga) ja peatustega, kus reisijad saavad bussi siseneda ja sealt väljuda; 4. sõitjate juhuvedu – sõitjate vedu bussiga, mis ei kuulu mõiste „sõitjate liinivedu“ alla; 5. luba – lepinguosalise riigi pädeva asutuse poolt välja antud dokument, mis annab teise lepinguosalise territooriumil registreeritud sõidukile õiguse teostada tema territooriumil rahvusvahelist vedu; 6. transiit – sõitjate- ja veosevedu läbi teise lepinguosalise riigi territooriumi, mille puhul on nii lähte- kui ka sihtkoht väljaspool selle lepinguosalise riigi territooriumi; 7. vedu kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest – veosevedu lepinguosalise riigi territooriumil registreeritud vedaja mootorsõidukiga kahe punkti vahel, millest üks asub teise lepinguosalise riigi territooriumil ja teine kolmanda riigi territooriumil, kes ei ole käesoleva kokkuleppe osaline; 8. ohtlik veos – ained, materjalid, tooted ja jäätmed, mis oma omaduste ja erijoonte tõttu võivad teatavate tegurite mõjul veo, laadimise või mahalaadimise käigus põhjustada plahvatuse, tulekahju või kahjustada veost, tehnilisi seadmeid, seadmeid, hooneid, ehitisi ja muid objekte, samuti inimeste tervist, elu ja keskkonda. III. SÕITJATEVEDU Artikkel 3 1. Sõitjate liinivedu toimub lepinguosaliste ja vajadusel transiitriikide pädevate asutuste poolt välja antud lubade süsteemi alusel. 2. Sõitjate liinivedu lepinguosaliste riikide vahel või transiidina läbi nende territooriumide toimub loa alusel, mille lepinguosaliste riikide pädevad asutused annavad nende riigi territooriumil toimuva marsruudi osa kohta. 3. Loataotlus tuleb esitada vedaja asutamisriigi pädevale asutusele ja see sisaldab järgmisi andmeid: a) vedaja nimi; b) marsruut; c) vedude sõiduplaan ja tariifid; d) vedude teostamise kavandatav ajavahemik ja regulaarsus; e) peatuskohad, kus reisijad saavad bussile siseneda ja sealt väljuda, ning piiriületuskohad, f) ühisleping, kui teenust osutab mitu vedajat ühiselt. 4. Kui vedaja asutamisriigi pädev asutus rahuldab loataotluse, edastatakse rahuldatud taotlus teise lepinguosalise riigi pädevale asutusele. 5. Teise lepinguosalise pädev asutus teeb loa andmise või sellest keeldumise otsuse kahe kuu jooksul. 6. Kui teise lepinguosalise pädev asutus rahuldab loataotluse, edastab vedaja asutamisriigi pädev asutus vajaduse korral rahuldatud taotluse ka transiitriikide pädevatele asutustele. 7. Lepinguosaliste pädevate asutuste ja vajaduse korral transiitriikide loa osutada sõitjate liinivedu nende riigi territooriumil toimuva marsruudi osa kohta toimetab vedajale kätte vedaja asutamisriigi pädev asutus. Artikkel 4 1. Sõitjate juhuvedu lepinguosaliste riikide vahel või transiidina läbi nende territooriumide, välja arvatud käesoleva kokkuleppe artiklis 5 sätestatud vedu, toimub lepinguosaliste pädevate asutuste poolt välja antud loa alusel.  2. Lepinguosaliste riikide pädevad asutused väljastavad loa marsruudi osa kohta, mis läbib nende riigi territooriumi. 3. Iga sõitjate juhuveo kohta antakse eraldi luba, mis annab õiguse teha üks edasi-tagasi sõit, kui loas ei ole sätestatud teisiti. 4. Sõitjate juhuveo luba on personaalne ja ei ole üleantav teistele vedajatele ega kolmandatele isikutele. 5. Lepinguosaliste riikide pädevad asutused lepivad kokku lubade vahetamise menetluse. Artikkel 5 1. Käesoleva kokkuleppe artiklis 4 nimetatud luba ei ole vaja sõitjate juhuveoteenuse teostamiseks järgmistel juhtudel: a) kui üks ja sama buss veab sama sõitjate gruppi kogu reisi vältel ning: reis algab ja lõppeb selle lepinguosalise riigi territooriumil, kus buss on registreeritud; reis algab selle lepinguosalise riigi territooriumil, kus buss on registreeritud, ja lõppeb teise lepinguosalise riigi territooriumil, tingimusel et buss lahkub teise lepinguosalise riigi territooriumilt tühjana; või tühi buss siseneb teise lepinguosalise riigi territooriumile, eesmärgiga võtta peale sõitjate grupp, mis toodi sinna eelnevalt sama vedaja poolt; b) juhul, kui tehnilise rikkega buss asendatakse teise bussiga. 2. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a sätestatud veo teostamisel on bussijuhil reisijate nimekiri lepinguosaliste riikide pädevate asutuste poolt kokku lepitud kujul. IV. VEOSEVEDU Artikkel 6 1. Veosevedu lepinguosaliste riikide vahel, transiidina läbi nende territooriumide ja samuti kolmandatesse riikidesse / kolmandatest riikidest, välja arvatud käesoleva kokkuleppe artiklis 7 sätestatud vedu, teostatakse sõidukitega lepinguosaliste riikide pädevate asutuste välja antud loa alusel. 2. Igale sõidukile väljastatakse eraldi luba. Iga selline luba annab õiguse teostada üks edasi-tagasi vedu. Jooksva aasta jooksul esitatud load kehtivad kuni järgmise aasta 31. jaanuarini. Luba on vaja ka tühisõidu jaoks. 3. Veoseveoluba on personaalne ja ei ole üleantav teistele vedajatele ega kolmandatele isikutele. 4. Igal aastal vahetavad lepinguosaliste riikide pädevad asutused vastastikku kokku lepitud hulga veoseveolubasid. Loal peab olema lepinguosalise riigi pädeva asutuse pitser ja loa andnud isiku allkiri. Lepinguosalise palvel võib lubasid täiendavalt vahetada. 5. Lepinguosaliste riikide pädevad asutused lepivad kokku lubade vahetamise menetluse.  Artikkel 7 1. Luba ei ole vaja järgmist liiki vedudele: a) vallasvara ümberasumise ajal; b) messide ja näituste jaoks mõeldud materjalid ja esemed, sh kunstiteosed; c) spordiürituste ja tsirkuseetenduste jaoks mõeldud erinevad seadmed ja esemed ning sõidukid ja elusloomad; d) teatridekoratsioonid ja rekvisiidid, muusikainstrumendid, raadio- ja televisiooniülekanneteks ning filmivõteteks kasutatud materjalid ja esemed; e) surnute säilmed või tuhk; f) vedu humanitaar- ja meditsiiniabi osutamiseks, päästeoperatsioonid looduskatastroofide korral; g) vedu sõidukiga, mille lubatud täismass koos haagisega ei ületa 6 tonni või mille lubatud kandejõud koos haagisega ei ületa 3,5 tonni; h) postisaadetised. 2. Luba ei nõuta ka tehnilise rikkega sõidukite remondiks või pukseerimiseks mõeldud tehnilise abi sõiduki läbimiseks. V. ÜLDSÄTTED Artikkel 8 1. Käesoleva kokkuleppe kohane vedu toimub rahvusvahelisele maanteeliiklusele avatud teedel kummagi lepinguosalise riigipiiril asuvate määratud kontrollpunktide kaudu. 2. Rahvusvahelist autovedu teostaval sõidukil peab olema registreerimismärk ja tema registreerimisriigi tunnusmärk. Haagistel ja poolhaagistel võivad olla teiste riikide registreerimismärgid ja tunnusmärgid, kui veoautodel või vedukitel on lepinguosaliste riikide registreerimismärgid ja tunnusmärgid. 3. Vedajatel ei ole lubatud vedada sõitjaid või veost teise lepinguosalise riigi territooriumi kahe punkti vahel. Artikkel 9 1. Lepinguosaliste riikide sõidukite juhtidel peavad olema nende sõidukite kategooriale vastavad riigisisesed või rahvusvahelised juhiload ja sõiduki riiklikud registreerimisdokumendid. 2. Sõiduki riigisisene või rahvusvaheline juhiluba ja riiklikud registreerimisdokumendid peavad vastama 8. novembril 1968. aastal Viinis sõlmitud teeliikluse konventsiooniga kehtestatud nõuetele. 3. Käesoleva kokkuleppe sätete kohaselt nõutavad load ja muud dokumendid peavad olema nendega seotud sõiduki pardal ja need tuleb lepinguosaliste riikide kontrolliasutuste nõudmisel esitada.  Artikkel 10 1. Kui veoseta või veosega sõiduki mõõtmed või massiparameetrid ületavad teise lepinguosalise riigi territooriumil kehtestatud piirmäärasid, peab vedaja saama selle lepinguosalise riigi riigisiseste õigusaktide alusel selle lepinguosalise riigi pädeva asutuse eriloa. 2. Vedu tuleb teostada ainult eriloas sätestatud nõuete kohaselt. Artikkel 11 1. Ohtlikke või kiirestiriknevaid veoseid vedavad sõidukid peavad olema varustatud ja seadmestatud ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) ja kergesti riknevate toiduainete rahvusvahelisi vedusid ja nende vedudel kasutatavat erivarustust käsitleva kokkuleppe (ATP-leping) nõuete kohaselt. 2. Seadmed, mida kasutatakse sõiduki juhtide sõidu- ja puhkeaja kontrollimiseks, peavad vastama rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalase Euroopa kokkuleppe (AETR) sätetele. 3. Lepinguosalised kohustuvad käesoleva kokkuleppe raames edendama rangematele ohutus- ja emissioonistandarditele vastavate sõidukite kasutamist. Artikkel 12 1. Ühe lepinguosalise riigi vedajad, kes teostavad käesoleva kokkuleppe kohaselt vedusid teise lepinguosalise riigi territooriumil, vabastatakse vastastikkuse põhimõtte alusel tasudest, lõivudest ja maksudest, millega maksustatakse teise lepinguosalise riigi territooriumil kehtivate riigisiseste õigusaktide alusel sellel territooriumil sõidukite kasutamine ja valdamine ning veotoimingud. 2. Käesolevat erandit ei kohaldata teede, sildade ja tunnelite kasutamise eest makstavate tasude ja lõivude suhtes, samuti tasude ja lõivude suhtes, mis on kehtestatud lepinguosaliste riikide riigisiseste õigusaktidega kehtestatud piirmäärasid ületava sõiduki massi, mõõtmete ja kandevõime eest. Artikkel 13 Käesoleva kokkuleppe kohase veo ajal on järgmised lepinguosaliste riikide territooriumile imporditud või sealt eksporditud kaubad vastastikku vabastatud tollimaksudest, maksudest ja lõivudest: a) kütus, mis sisaldub tootja poolt vastavale sõidukimudelile ette nähtud kütusepaakides, mis on tehnoloogiliselt ja konstruktsiooniliselt integreeritud mootori kütusevarustussüsteemiga, samuti tootja poolt paigaldatud haagiste ja poolhaagiste kütusepaakides sisalduv kütus, mida kasutatakse kõnealuse sõiduki kütte- /jahutusseadmete käitamiseks; ning b) määrdeained veo ajal kasutamiseks vajalikus koguses.  Artikkel 14 Piiri-, tolli- ja sanitaarkontrolli teostatakse vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, mille osalised lepinguosalised on. Juhtudel, mida need lepingud ei reguleeri, kohaldatakse kummagi lepinguosalise riigi riigisiseseid õigusakte. Artikkel 15 Lepinguosaliste riikide sõidukite vedajad ja juhid on kohustatud järgima selle lepinguosalise riigi liikluseeskirju ja riigisiseseid õigusakte, mille territooriumil sõiduk asub. Artikkel 16 1. Kui vedaja või tema juhid rikuvad käesoleva kokkuleppe sätteid, teavitab selle lepinguosalise pädev asutus, kelle territooriumil rikkumine toimus, rikkumisest teist lepinguosalist, kes võtab oma riigisiseste õigusaktidega ette nähtud meetmed. 2. Lepinguosaliste riikide pädevad asutused teavitavad teineteist rikkumise toime pannud vedaja suhtes võetud meetmetest. 3. Käesoleva artikli sätted ei takista teise lepinguosalise vedaja suhtes kohaldamast karistusi, mis on ette nähtud selle riigi õigusaktidega, mille territooriumil rikkumine toimus. VI. ÜHISKOMISJON Artikkel 17 1. Selleks, et tagada käesoleva kokkuleppe nõuetekohane rakendamine ja kiiresti lahendada selle rakendamisel tekkida võivad vaidlused, mida ei saa lahendada lepinguosaliste riikide pädevate asutuste otsekontaktide kaudu, moodustatakse ühiskomisjon. 2. Lepinguosaliste volitatud asutuste esindajatest moodustatav ühiskomisjon kutsutakse ühe lepinguosalise taotlusel kokku vaheldumisi kummagi lepinguosalise territooriumil. 3. Ühiskomisjon võib võtta vastu soovitusi käesoleva kokkuleppe täiendamiseks ja muutmiseks. Artikkel 18 1. Käesoleva kokkuleppe sätete rakendamisel on pädevateks asutusteks: Tadžikistani Vabariigis: Tadžikistani Vabariigi transpordiministeerium, Eesti Vabariigis: Eesti Vabariigi kliimaministeerium; artikli 3 puhul: Eesti Vabariigi regionaal- ja põllumajandusministeerium. 2. Juhul kui lepinguosaliste pädevate asutuste ametlikud nimed ja ülesanded muutuvad, teavitavad lepinguosalised teineteist viivitamata diplomaatiliste kanalite kaudu.  Artikkel 19 Käesoleva kokkuleppe tõlgendamise ja rakendamisega seotud vaidlused lahendavad lepinguosalised konsultatsioonide ja läbirääkimiste kaudu. VII. LÕPPSÄTTED Artikkel 20 Käesoleva kokkuleppe muudatused ja täiendused tehakse lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul eraldi protokollidega, mis moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa ja jõustuvad vastavalt käesoleva kokkuleppe artiklile 21. Artikkel 21 1. Käesolev kokkulepe jõustub kolmekümmend (30) päeva pärast seda, kui pooled on diplomaatiliste kanalite kaudu kätte saanud lepinguosaliste viimase kirjaliku teate selle kohta, et käesoleva kokkuleppe jõustumiseks vajalik riigisisene menetlus on lõppenud. 2. Käesolev kokkulepe on sõlmitud tähtajatult ja kehtib kuni on möödunud kuus kuud päevast, mil üks lepinguosaline on saanud kätte teise lepinguosalise kirjaliku teate käesoleva kokkuleppe lõpetamise kavatsuse kohta. Koostatud ______________ ____ __________ 202__ kahes eksemplaris tadžiki, eesti ja inglise keeles; kõik tekstid on autentsed. Käesoleva lepingu sätete tõlgenduserinevuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist. TADŽIKISTANI VABARIIGI EESTI VABARIIGI VALITSUSE VALITSUSE NIMEL NIMEL  Draft AGREEMENT BETWEEN THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC OF TAJIKISTAN AND THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC OF ESTONIA ON INTERNATIONAL ROAD TRANSPORT OF PASSENGERS AND GOODS The Government of the Republic of Estonia and the Government of the Republic of Tajikistan, hereinafter referred to as “the Contracting Parties”; Developing trade and economic relations between the two countries; Considering the importance to protect the environment and to ensure traffic safety; Guided by the intention to develop cooperation in the field of international road transport; Have agreed as follows: I. SCOPE Article 1 1. The provisions of this Agreement shall apply to the international road transport of passengers and goods between the states of the Contracting Parties and in transit through their territories as well as to/from the third countries, performed by carriers and vehicles registered in the territory of the state of one of the Contracting Parties. 2. This Agreement shall not affect the rights and obligations of the Contracting Parties arising from other international agreements, to which their states are parties. II. DEFINITIONS Article 2 For the purposes of this Agreement: 1. “Carrier” means any natural or legal person registered in the territory of the state of one of the Contracting Parties and authorized to perform international road transport in accordance with the national legislation of the country of registration. 2. “Vehicle” means a motor vehicle: for passenger transportation – a bus, designed for the transport of passengers that has more than 9 seats, including driver's seat, for goods transportation – a motor vehicle, designed for the transport of goods, including truck, truck with a trailer, road tractor or road tractor with semi-trailer. 3. “Regular passenger transportation” means passenger transportation by bus, carried out in accordance with routes, schedules, tariffs (rates) and stations where passenger can board and disembark the bus, approved in advance between the competent authorities of the states of the Contracting Parties. 4. “Occasional passenger transportation” means all other passenger transportation by buses that do not come within the term “regular passenger transportation. 5. “Permit” means a document issued by the competent authority of the state of the Contracting Party, granting the vehicle, registered in the territory of the other Contracting Party the right to perform international road transport in its territory. 6. “Transit” means passengers and goods transportation through the territory of the state of the Contracting Party when the points of departure and destination are outside the territory of the state of that Contracting Party. 7. “Transportation to/from third countries” – means a goods transportation by motor vehicle of a carrier registered in the territory of the state of one Contracting Party, between two points, one of which is located in the territory of the state of the other Contracting Party, and the other is located – in the territory of a third state, being non-party to this Agreement. 8. “Dangerous goods” mean substances, materials, products and wastes, which, due to their characteristics and features in presence of certain factors, during transportation, loading or unloading process may cause explosion, fire or damage to carried goods, technical facilities, equipment, buildings, constructions and other objects, as well as damage to human health, life and environment. III. PASSENGER TRANSPORTATION Article 3 1. Regular passenger transportation shall be organized based on a system of authorizations issued by the competent authorities of the Contracting Parties and, if necessary, of the transit countries. 2. Regular passenger transportation between the states of Contracting Parties or in transit through their territories shall be performed on the basis of authorization given by the competent authorities of the states of the Contracting Parties for the section of a route which passes through the territory of their state. 3. The authorization application should be made to the competent authority in the country of establishment of the carrier and shall contain the following data: a) name of the carrier; b) route; c) schedule of transportation and tariffs; d) planned period and regularity of transportations to be performed; e) stopping points where passengers can board and deboard the bus and points of border crossings, f) the joint contract, if the service is provided jointly by several carriers. 4. If the competent authority approves the authorization application, the approved application is communicated to the competent authority of the other Contracting Party. 5. The decision to grant or refuse an authorization should be taken by the competent authority of the other Contracting Party within a period of two months. 6. If the competent authority of the other Contracting Party approves the authorization application, the competent authority of the country of establishment of a carrier communicates the approved application also to the competent authorities of the transit countries, if needed. 7. The authorizations from the competent authorities of the Contracting Parties and, if needed, from the transit countries, for providing regular passenger transportation on the sections of the route that passes through the territory of their state shall be delivered to the carrier by the competent authority of the country of establishment of the carrier. Article 4 1. Occasional passenger transportation between the states of the Contracting Parties or in transit through their territories, except for transportation provided for in Article 5 of this Agreement, shall be carried out on the basis of a permit issued by the competent authorities of the Contracting Parties. 2. The competent authorities of the states of the Contracting Parties shall issue a permit for the section of the route that passes through the territories of their countries. 3. A separate permit shall be issued for each occasional passenger transportation, which grants the right to perform a one round-trip, unless otherwise stipulated in the permit itself. 4. Permits for transportation of passengers are personal and not transferable to other carriers or third parties. 5. The competent authorities of the states of the Contracting Parties shall agree the procedure for permits exchange. Article 5 1. The permit specified in article 4 of this Agreement is not required for performance of occasional passenger transportation in the following cases: а) if the group of passengers in the same composition is transported by the same bus throughout all trip and at the same time: the trip begins and comes to an end in the territory of the state of the Contracting Party where the bus is registered; the trip begins in the territory of the state of Contracting Party where the bus is registered, and comes to an end in the territory of the state of other Contracting Party provided that the bus leaves the territory of the state of this other Contracting Party being empty; or the empty bus enters the territory of the state of other Contracting Party to take away the group of passengers brought in earlier by the same carrier; b) in case of replacing the broken-down bus by another bus. 2. During performance of transportation provided by subparagraph a of paragraph 1 of this Article, the bus driver shall have the list of passengers in the form agreed by the competent authorities of the states of the Contracting Parties.  IV. GOODS TRANSPORTATION Article 6 1. Goods transportation between the states of the Contracting Parties, in transit through their territories, as well as to/from third countries, except for transportation provided for in Article 7 of this Agreement shall be carried out by vehicles in accordance with permits issued by the competent authorities of the states of the Contracting Parties. 2. A separate permit shall be issued for each vehicle. Each such permit grants the right to perform one round-trip transportation. Permits submitted within the current year shall be valid until the 31st of January of the next year. Permit shall also be required for empty run (deadheading). 3. Permits for transportation of goods are personal and not transferable to other carriers or third parties. 4. The competent authorities of the states of the Contracting Parties annually exchange the mutually agreed quantity of permits for goods transportation. Permits must bear a stamp of the competent authority of the state of the Contracting Party and the signature of a person issuing this permit. On the request of one of the Contracting Parties, additional exchange of permits may be performed. 5. The competent authorities of the states of the Contracting Parties shall agree on the procedure of permits exchange. Article 7 1. Permits are not required for the following transportation: a) movable properties during resettlement; b) materials and objects including art works intended for fairs and exhibitions; c) vehicles, live animals, as well as various equipment and belongings intended for sporting events and circus performances; d) theatrical decorations and requisites, musical instruments, materials and objects used for radio broadcasting recordings, film and TV shootings; e) remains or ashes of the dead; f) transportation for the purposes of humanitarian and medical aid, rescue operation in response to natural disasters; g) transportation by vehicle with a total laden weight which, including trailer, does not exceed 6 tons or with a carrying capacity which, including trailer does not exceed 3,5 tons; h) postal consignments. 2. A permit is also not required for the passage of a technical assistance vehicle intended for repair or towing of broken-down vehicles.  V. GENERAL PROVISIONS Article 8 1. Transportation under this Agreement shall be performed on roads open to international road traffic, through the designated check points on the state border of each of the Contracting Parties. 2. Vehicles performing international road transport must have registration plates and signs of their state of registration. Trailers and semi-trailers may have registration plates and signs of other countries if trucks or road tractors have registration plates and signs of the states of the Contracting Parties. 3. Carriers are not allowed to transport passengers or goods between the two points within the territory of the state of the other Contracting Party. Article 9 1. The drivers of vehicles of the states of the Contracting Parties shall have national or international driving licenses, corresponding to the category of their vehicles, and national registration documents for a vehicle. 2. National or international driving license and national registration documents for a vehicle must comply with requirements established by the Convention on Road Traffic, done at Vienna on 8 November 1968. 3. Permits and other documents required under the provisions of this Agreement shall be on board of the vehicle that they relate to, and shall be presented upon request of the control authorities of the states of the Contracting Parties. Article 10 1. The carrier must obtain a special permission of the competent authority of the state of the other Contracting Party in accordance with the national legislation of that state when dimensions or weight parameters of a vehicle, following without or with cargo exceed the limits established in the territory of the state of that Contracting Party. 2. The transportation must be carried out only in accordance with the requirements specified in the special permission. Article 11 1. Vehicles carrying dangerous or perishable goods must be fitted out and equipped in accordance with the requirements of the European Agreement concerning the International Carriage of Dangerous Goods by Road (ADR) and the Agreement on the International Carriage of Perishable Foodstuffs and on the Special Equipment to be used for Such Carriage (ATP Agreement). 2. Equipment used to monitor crew driving and rest time on vehicles must comply with the provisions of the European Agreement concerning the Work of Crews of Vehicles Engaged in International Road Transport (AETR Agreement).  3. The Contracting Parties undertake to promote, within the framework of this Agreement, the use of vehicles meeting stringent safety and emission standards. Article 12 1. Carriers of the state of one of the Contracting Parties carrying out transport operations on the territory of the state of the other Contracting Party in accordance with this Agreement will be exempted on the basis of reciprocity from fees, charges and taxes levied in that territory for the use and possession of vehicles as well as for performance of transport operations in accordance with the national legislation in force on the territory of the state of that other Contracting Party. 2. This exemption does not apply to the payment of fees and charges for the use of roads, bridges and tunnels as well as for the fees and charges for vehicle’s weight, dimensions and load capacity exceeding the limits established by the national legislation of the states of the Contracting Parties. Article 13 During a carriage in accordance with this Agreement the following items imported into or exported from the territory of the states of the Contracting Parties shall be mutually exempted from custom duties, taxes, and charges: a) fuel contained in the fuel tanks provided by the manufacturer for the respective vehicle model and technologically and structurally integrated with the fuel supply system of the engine, as well as fuel contained in the fuel tanks of trailers and semi- trailers installed by the manufacturer which serves for operation of heating/cooling equipment of this vehicle; and b) lubricants in quantities necessary for usage during transport operation. Article 14 Border, customs and sanitary control shall be carried out according to international agreements, in which the Contracting Parties are party to. In cases not regulated by these agreements, the national legislation of the states of each Contracting Party shall apply. Article 15 The carriers and crews of the vehicles of the states of the Contracting Parties are obliged to follow the traffic regulations and national legislation of the state of the Contracting Party in which territory the vehicle is located. Article 16 1. In case of a violation by a carrier or its drivers of the provisions of this Agreement, the competent authority of the Contracting Party in which territory the violation occurred shall notify the other Contracting Party about violation, who will take such steps as are provided for by its national legislation. 2. The competent authorities of the states of the Contracting Parties shall inform each other on measures taken against the carrier that committed violation. 3. Provisions of this Article do not prevent the application to the carrier of the other Contracting Party of sanctions provided by the legislation of the state in which territory the violation has occurred. VI. JOINT COMMITTEE Article 17 1. In order to ensure proper implementation of the provisions of this Agreement and prompt resolution of disputes that may arise in course of its application that cannot be solved through direct contacts between the competent authorities of the states of the Contracting Parties, a Joint Committee shall be established. 2. A Joint Committee from the representatives of the authorized bodies of the Contracting Parties, shall be convened, upon the request of one of the Contracting Parties, alternately in the territory of each of them. 3. The Joint Committee may adopt recommendations on supplementing and amending the articles of this Agreement. Article 18 1. The competent authorities for the implementation of the provisions of this Agreement are: for the Republic of Tajikistan - the Ministry of Transport of the Republic of Tajikistan, for the Republic of Estonia - the Ministry of Climate of the Republic of Estonia; in respect of Article 3 – the Ministry of Regional Affairs and Agriculture of the Republic of Estonia. 2. In case of change of the official names and functions of the competent authorities of the Contracting Parties, the Contracting Parties shall promptly notify each other through diplomatic channels. Article 19 Any disputes arising from interpretation or application of the provisions of this Agreement shall be resolved by the Contracting Parties through consultations and negotiations. VII. FINAL PROVISIONS Article 20 The alterations and amendments to this Agreement shall be made by the mutual consent of the Contracting Parties through separate protocols, which shall form integral parts of this Agreement and shall enter into force as provided in Article 21 of this Agreement. Article 21 1. This Agreement shall enter into force after expiration of thirty (30) days from the date of receipt through diplomatic channels of the last written notification by the Contracting Parties about completion of their internal state procedures necessary for the entry into force of this Agreement. 2. This Agreement is concluded for an indefinite period and shall be valid until the expiry of six months from the date of receipt by one of the Contracting Parties of a written notification of the other Contracting Party of its intention to terminate this Agreement. Done at___________ on «____» ________202__, in two originals, each in Tajik, Estonian and English languages, all texts being equally authentic. In case of divergence of interpretation of provisions of this Agreement, the English text shall prevail. FOR THE GOVERNMENT OF THE FOR THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC OF TAJIKISTAN REPUBLIC OF ESTONIA EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/24-0698 - Eesti Vabariigi valitsuse ja Tadžikistani Vabariigi valitsuse vahelise sõitjate ja veose rahvusvahelise autoveo kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.07.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9210fc1c-a9a1-44df-ae16-747b2229d833 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9210fc1c-a9a1-44df-ae16-747b2229d833?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main