Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Tartu mnt 85 Tallinn, Harju maakond, 10115 Soovin vaidlustada riigihanke 275263 "Nutipoide võrgustiku arendamise projekti „Merehunt” eksperdi teenuse ostmine (Riigikantselei)" pakkumuse edukaks tunnistamise otsust 21. juunist 2024, millega tunnistati edukaks pakkuja Workboats Consulting OÜ esitatud pakkumus kui hindamiskriteeriumide alusel enim väärtuspunkte (100p) saanu. Vastavalt hindamiskomisjoni protokollile (lisatud) jagunesid väärtuspunktid järgmiselt: Pakkuja Tiit Kutser pakkumus: Osutava ekspertteenuse ühe töötunni maksumus 28,30 p Eksperdi töökogemuse vastavus projekti eesmärkidega 50 p Eksperdi töökorralduse kirjeldus 20 p Punktisumma kokku 98,3 p Pakkuja Workboats Consulting OÜ pakkumus: Osutava ekspertteenuse ühe töötunni maksumus 30 p Eksperdi töökogemuse vastavus projekti eesmärkidega 50 p Eksperdi töökorralduse kirjeldus 20 p Punktisumma kokku 100 p Hindamismetoodika (lisatud) §6 kohaselt on hindamistäpsus kaks kohta peale koma. See tähendab, et hindamiskomisjon ei pea kasutama maksimaalseid võimalikke hinded (näiteks 50 punkti) või täiskümneid. Maksimumhinnete kasutamine mõlema eksperdi puhul kahes kategoorias kolmest viitab sellele, et komisjon on püüdnud vältida pakkumuste sisulist hindamist ning on taandanud otsuse tegemise töötunni hinnale, mis peaks tegelikult mõjutama pakkumuste punktisummat ainult 30% ulatuses. Hindamiskomisjonil oli võimalik hinnata pakkujate sisulist töökogemust võrdlevalt ehk milline pakkumus vastab paremini hanke tingimustele. Nii nagu seda on tehtud kriteeriumi „Osutava ekspertteenuse ühe töötunni maksumus“ puhul (Tiit Kutseri töötunni hind 53€=28,30 väärtuspunkti; Workboats Consulting OÜ töötunni hing 50€=30,00 väärtuspunkti). Kahjuks seda ei ole tehtud. Hankija ei ole kontrollinud kas pakkujate poolt esitatud andmed eksperdi varasema töökogemuse kohta üldse vastavad Riigihanke Vastavustingimustele (lisatud) ja Tehnilisele kirjeldusele (lisatud) ning kas hindamiskomisjoni poolt antud väärtuspunktide hulk vastab riigihanke 275263 hindamiskriteeriumitele (lisatud). Veelgi enam, sisuliste erialaste töökogemuste vastavust riigihanke Tehnilisele kirjelduses (lisatud) ning Tehnilise kirjelduse aluseks olevas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud eeluuringus (lisatud, kättesaadav ka htps://kliimaministeerium.ee/liikuvus/analuusid-ja-uuringud#merendus.) toodud eksperdi ülesannetele ei ole hinnatud. Hindamismetoodika §8 selgituses on öeldud, et töökogemuse osa võib hinnata 50 punktiga kui ekspert „ … on osalenud juhi või sisueksperdina neljas või rohkemas rahvusvahelises merekeskkonnaseire, meretehnoloogia või meresensoritega seotud projektis“. Minu (Tiit Kutser) puhul on pakkumuses kirjeldatud projektide olemasolu ning minu roll nendes kergesti kontrollitavad Eesti Teadusinfosüsteemis (https://www.etis.ee/CV/Tiit_Kutser/est/). Hindamiskomisjoni protokollis on öeldud, et Workboats Consulting OÜ on osalenud neljas projektis: Kalalaevade videoseiresüsteemi pilootprojekt, Põhjauuringud meretuulepargi alal Saare-Liivi, Linnustiku uuringud meretuulepargi alal Saare-Liivi, Linnustiku uuringud meretuulepargi alal Saare Wind Energy.  Avalikest andmetest (internetis) on näha, et Saare-Liivi meretuulepargi ning Saare Wind Energy tuulepargi linnustiku uuringute puhul, ehk neljast projektist kahel, on tegemist tavaliste keskkonnamõjude hindamistega (KMH), mitte rahvusvaheliste projektidega, nagu nõuab Hindamismetoodika §8. Samas on näha, et linnustiku uuringud (millel puudub igasugune seos projekti „Merehunt“ temaatikaga) viidi läbi koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga. On üsna tõenäoline, et linnustikku uurisid ornitoloogid ning Workboats Consulting OÜ pakkus neile logistikat (ujuvvahendeid). Ehk siis tegemist ei ole ei rahvusvahelise merekeskkonna seire projektidega (vaid Eestisisese keskkonnamõjude hindamisega) ning küsitav on ka Workboats Consulting OÜ osalus nendes keskkonnamõjude hindamistes sisueksperdina, sest vastavalt avalikule infole (wbcons.ee) puuduvad neil vastavad eksperdid ja üldse kompetents ligilähedastes valdkondades. Baltic Workboats OÜ poolt deklareeritud projekt „Põhjauuringud Saare-Liivi meretuulepargi alal“ on samuti (nagu eelpool mainitud linnustiku projektid) üks osa Utilitasele tehtud keskkonnamõjude hindamisest ehk tegemist ei ole „rahvusvahelise merekeskkonnaseire, meretehnoloogia või meresensoritega seotud“ projektiga mida nõuab Hindamismetoodika §8. Kalalaevade videoseire pilootprojekt on teostatud Keskkonnaameti rahastusel https://keskkonnaamet.ee/uudised/keskkonnaamet-saab-tanu-pilootprojektile-uusi-teadmisi- videovalve-kasutamise-eelistest. Taaskord, tegemist ei ole rahvusvahelise projektiga vaid Eestisisese lepinguga, mille raames paigutati kolmele kalalaevale videokaamerad. Kuna tegemist ei ole Hindamismetoodika §8 nõutud rahvusvahelise projektiga, siis ei saa ka seda lepingut lugeda nende projektide hulka, mis lähevad arvesse eksperdi kvalifikatsiooni hindamisel. Eespool toodud avalike andmete põhjal võib väita, et kolm rahvusvahelise projektina kirjeldatud tööd olid tegelikult Eestis planeeritavate meretuuleparkide keskkonnamõjude hindamise osad (siseriiklikud lepingud) ning neljas oli Keskkonnaameti rahastatud pilootprojekt (samuti siseriiklik leping). Ehk siis tegelikult ei ole Workboats Consulting OÜ’l ühtegi Hindamismetoodika §8 nõutud rahvusvahelist projekti ning seega ei tohiks hindamiskomisjon neile anda isegi 10 väärtuspunkti (selleks on vaja vähemalt kahte rahvusvahelist projekti) rääkimata praegu hindamiskomisjoni poolt antud maksimaalsest 50 väärtuspunktis. Sellisel juhul ei saaks Workboat Consulting OÜ väärtuspunktide summa olla suurem kui 60 (30p + 10p + 20p). Tiit Kutseri punktisumma oli 98,30. Selliseid Eestisiseseid projekte, nagu Workboats Consulting OÜ poolt deklareeritud, on mul veel vähemalt 10 (https://www.etis.ee/CV/Tiit_Kutser/est/) ning erinevalt Workboats Consulting OÜ projektidest (millest üksi ei haaku projekti „Merehunt“ temaatikaga) on kõik need projektid otseselt seotud projekti „Merehunt“ temaatikaga. Ka Riigihanke 275263 Vastavustingimuste (lisatud) osa Nõuded Eksperdile §2 ütleb eksperdi miinimumnõuete kohta: „osalemise kogemus juhi või sisueksperdina riigihanke algamisele eelneva viimase 60 kuu jooksul vähemalt kahes üle 100 000 euro (käibemaksuta) maksumusega rahvusvahelise merekeskkonnaseire, meretehnoloogia või meresensoritega seotud projektis“. Nagu eelpool välja toodud ei olnud ükski viimase 60 kuu jooksul Workboats Consulting OÜ poolt läbi viidud projekt rahvusvaheline vaid tegu oli siseriiklike lepingutega. Kolm keskkonnamõjude hindamist (täpsemalt alateemad suuremates KMH’des https://saareliivituulepark.ee/keskkonnamojud/) ei kvalifitseeru kuidagi rahvusvahelisteks projektideks, sest tellija on Eestis registreeritud ettevõte, töö teostati Eesti rannikuvetes ning teostajaks Eesti mittetulundusühingud ja ettevõtted (konkreetselt Eesti Ornitoloogiaühing ja Workboats Consulting OÜ). Isegi kui mõnel kaasatud eksperdil ei pruukinud olla Eesti kodakondsus või kui mõne parameetri mõõtmiseks renditi aparatuur väljastpoolt Eestit ei tee see neid projekte kuidagi rahvusvahelisteks. Workboats Consulting OÜ leping Keskkonnaagentuuriga ei saa kuidagi olla rahvusvaheline projekt. Seega ei vasta Workboats Consulting OÜ ka riigihanke 275263 Vastavustingimustele. Projekti „Merehunt“ ning käesoleva riigihanke nr 275263 Tehnilise kirjelduse aluseks olev Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt tellitud eeluuring (lisatud) sisaldab riiklikele vajadustele vastava nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku arendamiseks vajalikku teekaarti. See teekart koosneb järgmistest sammudest: 1) Nutipoide superplatvormi prototüübi väljaarendamine ja testimine 2) Nutipoide miniplatvormide prototüüpide väljaarendamine ja testimine 3) Andmehaldusplatvormi prototüübi väljaarendamine ja valideerimine. 4) Virtuaalpoi lahenduse ehk mere digitaalse kaksiku (operatiivne prognoosimudel, järelanalüüsi andmed, nutipoi mõõtmised, kaugseire vaatlused) välja arendamine ja testimine. Digitaalse kaksiku abil on võimalik prognoosida erinevaid parameetreid (näiteks lainetuse kõrgus või potentsiaalselt toksiliste tsüanobakterite levik) lähipäevadel ja ka pikemaks ajaks ette. Järelanalüüsi andmed (hindcast) jällegi võimaldavad ajas tagurpidi modelleerimist (näiteks õlireostuse allika kindlakstegemist reostuse ulatuse põhjal). Kaugseire ja mudelid (virtuaalpoid) võimaldavad laiendada nutipoide võrgustiku andmeid kogu Eesti territoriaalvetele (ja kogu Läänemerele). Kõik need võimalused peavad olema loodud, et loodav nuti- ja virtuaalpoide võrgustik saaks lahendada Eesti riigi ja teiste merenduses osalejate vajadusi keskkonna säästmisel ja mere optimaalsel ja ohutul majandamisel. Ehk siis nutipoid ise ja nende katsetamine on ainult üks osa nutipoide võrgustiku projekti „Merehunt“ tegevustest. Suur osa projektist „Merehunt“ on tegelikult seotud mere digitaalse kaksiku loomise ja kaugseirega. Riigihanke nr 275263 eesmärgiks (vt Tehniline kirjeldus) on Riigikantseleile eksperdi leidmine, kelle kvalifikatsioon ja töökogemus vastaks nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku arendamiseks vajaliku teekaardi elluviimiseks projekti „Merehunt“ poolt. Palgatud ekspert peab võimaldama Riigikantseleil aru saada ja kontrollida projekti „Merehunt“ sisulist tegevust, aga teiselt poolt nõustama ka projekti „Merehunt“ täitjaid kuidas saavutada Eesti riigile maksimaalseid tulemusi võimalikult optimaalsel moel. Seepärast on hankija lugenud ekspertide hindamise tähtsaimaks osaks (vt. Hindamismetoodika) „Eksperdi töökogemuse vastavus projekti eesmärkidega“, mis andis pooled (50) väärtuspunktid. Allolevas Tabelis 1 on toodud sisulised nõuded eksperdile (tuginedes riigihanke 275263 Tehnilisele kirjeldusele ning MKM poolt tellitud eeluuringule), et ta oleks üldse võimeline riigi esindajana töötama projekti „Merehunt“ juures. Neid sisulisi nõudmisi on võrreldud mõlema pakkuja eelneva töökogemusega. Tabel 1. Sisulised nõuded ekspertidele, mis võimaldaks neil täita Riigikantselei poolt nõutud rolli projektis „Merehunt“ Sisulised nõuded projekti Tiit Kutser Workboats Consulting OÜ „Merehunt“ eksperdile Eelnev kogemus nutipoide * Modifitseerinud firma superplatvormi disainimisel, WetLabs (nüüd SeaBird testimisel ja opereerimisel Scientific, USA) puhaste ookeanivete uurimiseks Puudub mõeldud nutipoid (superplatvorm) Thetis nii, et see sobiks optiliselt keerukamates vetes (Läänemeri, järved) kasutamiseks. * Thetise testimine Eesti rannikumeres (Saaremaa). * Thetise opereerimine Eestis, Liivi lahes (hetkel seisab rahastuse puudusel). * Eesti analoogi baasil ehitatud Thetise testimine Šveitsi järvedes (Šveitsi ülikoolide ja instituutide kutsel). Praegu opereerib Thetis seal L’Explore platvormi osana (lexplore.info) Eelnev kogemus nutipoide Kõik analoogne miniplatvormidega. superplatvormidega (ülal) ainult miniplatvormid Puudub sisaldavad vähem ja lihtsamaid mõõteriistu. Eelnev kogemus füüsikaliste * Superplatvormile Thetis ja biogeokeemiliste (vt. ülal) riistade valimine, mõõteriistadega, mis nende testimine ning paigutatakse nendega opereerimine Eesti superplatvormidele ja rannikuvetes ja Šveitsi miniplatvormidele järvedes. * Üle 30 aasta kogemust Puudub füüsikaliste ja biogeokeemiliste mõõteriistadega, mida on plaanis paigutada miniplatvormidele ja superplatvormidele Eelnev kogemus mere * Doktorikraad digitaalsete kaksikutega, mereteadustes (füüsikaline (virtuaalpoidega) millele okeanograafia, merebioloogia, merekeemia,  annab sisendi loodav jne), millel põhinevad Puudub nutipoide võrgustik digitaalse kaksiku mudelid * Osalemine Euroopa Horisondi projektis AquaInfra, mis tegeleb Euroopa Avatud Teaduspilve (EOSC) ning Euroopa ookeanide digitaalsete kaksikute (EDITO, ILIADE) tarbeks teadlastele analüüsitööriistade loomisega Eelnev kogemus mere * Doktorikraad kaugseirega, mille veekeskkonna kaugseires algoritmide ja meetodite * Üle 30 aasta kogemust väljatöötamiseks ja kaugseire meetodite valideerimiseks hakkavad väljatöötamisel ja andmeid koguma nutipoide rakendamisel. Sealhulgas Puudub võrgustiku superplatvormid Copernicuse mereteenuste (eelkõige), aga ka (CMEMS) algoritmide miniplatvormid kohastamine Läänemere tingimustesse. * Üks maailma enimtsiteeritavaid ranniku- ja sisevete kaugseire spetsialiste. * Horisont 2020 projekti Water-ForCE juht, mis koostas teekaardi kuidas Copernicuse veega seotud teenused peaksid järgnevatel kümnenditel Euroopas arenema. Kogemus * Superplatvormi Thetist andmehaldusplatvormi andmete haldamine Olemas, kuid teises arendamisega ja testimisega * Andmete eeltöötluse valdkonnas tarkvara loomine ja testimine Hindamiskomisjon on oma püüdes tõestada Workboats Consulting OÜ töökogemuse vastavust projekti „Merehunt“ eesmärkidele eraldi maininud pakkumuses toodud aspekte nagu „… tagada tuleb nutiplatvormide sidelahenduste tõhusus, energialahenduste toimimine, ilmastikukindlate sensorite kasutamine …“. Eestis ja maailmas on kümneid ja sadu nutipoisid, millel kõigil on olemas sidelahendus. Ehk need on „poest“ ostetavad lahendused, millede seast tuleb teha valik selle põhjal kui kalliks lähevad hiljem sidekulud (mobiilivõrk, StarLink, Iridium) (vt. MKM poolt tellitud eeluuring, lisatud). Seega rõhutatakse oma mõningast töökogemust üsna vähetähtsas valdkonnas. Energialahendus on kriitiline, sest see võib limiteerida teatud sensorite kasutamist superplatvormidel ning (lisaks kasutatavate sensorite tüübile) dikteerib kui tihti peab poisüsteeme hooldama. Hooldus merel on äärmisel kallis (laeva aeg, inimeste palgad, jne). TalTech ja FlyDog Marine („Merehunt“ partnerid) on ehitanud mitmeid nutipoisid. Ehk ka selles osas ei ole Workboats Consulting OÜ’l riigile ja projekti „Merehunt“ partneritele spetsiifilist eelteadmist pakkuda. Kõik potentsiaalsed nutipoidel kasutatavad sensorid on ehitatud nii, et neid saaks kasutada ookeanitingimustes. Ehk need kannatavad oluliselt karmimaid tingimusi kui võib esineda Läänemerel ning on üldiselt kasutatavad ka suurematel sügavustel (oluline profileerivate nutipoide korral) kui Läänemeres üldse esineb. Ehk siis ilmastikukindlate sensorite kasutamise soovitus Workboats Consulting OÜ poolt on lihtsalt naeruväärne ning näitab, et nad ei ole tegelikult kursis selle valdkonnaga, milles neilt oodatakse nõu riigile ja projekti „Merehunt“ täitjatele. TalTech’i Meresüsteemide Instituut ja Flydog Marine („Merehunt“ partnerid) on aastaid projekteerinud, ehitanud ja opereerinud mitmeid poisüsteeme. Ehk neil on täielik ülevaade, millised on võimalikud side ja toitelahendused, kuidas nutipoisid ehitada, kuidas need merel vastu peavad, jne. Selles osas ei ole Eestis eriti rohkem eksperte kes võiks vastavat nõu anda (Eesti üks kogenuim nutipoide spetsialist elimineeriti hanke nr. 275263 tingimustega). Workboats Consulting OÜ ei saa siin kindlasti eksperdina abiks olla, sest neil puudub vajalik ekspertiis. Projekti „Merehunt“ seisukohalt on eriti tähtis (kuna mõõteriistad ja nende hooldamine on kallis) saada nõu superplatvormidele paigutatavate füüsikaliste ja biogeokeemiliste sensorite omaduste ja tehniliste parameetrite osas, et teha võimalikult parimaid valikuid digikaksikute, virtuaalpoide ja kaugseire tarbeks. Sensorite valikust sõltub toite vajadus, hoolduse sagedus (väga kallis) ning digikaksiku ja kaugseire meetodite kvaliteet. Selles osas puudub Workboats Consulting OÜ’l kompetents täielikult (aga on üle 30 aasta kogemust Tiit Kutseril). Hankija otsus oli: Riigihangete seaduse § 117 lõike 1 ning Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/22 kinnitatud "Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra" punkti 4.4.1 alusel otsustas hankija järgmist: 1. Tunnistada edukaks pakkuja Workboats Consulting OÜ (12875034) esitatud pakkumus, sest see kogus hindamiskriteeriumide alusel saadud väärtuspunktide summeerimisel enim väärtuspunkte (100 p) ning on seega majanduslikult soodsaim pakkumus. Eduka pakkuja esitatud osutatava ekspertteenuse ühe töötunni maksumus on 50,00 eurot. Workboats Consulting OÜ saavutas 1,7 väärtuspunkti parema lõpphinde ainult tänu sellele, et Hindamiskomisjon ei kontrollinud, et Workboats Consulting OÜ poolt oma pakkumuses välja toodud projektid on tegelikult keskkonnamõjude hindamise lepingute osad ning üks projekt on Keskkonnaagentuuri leping, mitte Hindamismetoodika §8 nõutud „rahvusvahelise merekeskkonnaseire, meretehnoloogia või meresensoritega seotud projekt“, milles eksperdil peab olema veel ka juhi või sisueksperdi roll. Lisaks nõuab Hindamismetoodika §8, et referentsprojektidest vähemalt kaks on otseselt projekti „Merehunt“ eesmärkide täitmist toetavad. Nagu eelpool näha Workboats Consulting OÜ’l sellised projektid puuduvad ning nende hinne eksperdi töökogemuse vastavuse osas projekti eesmärkidele ei saa (vastavalt Hindamismetoodika §8) olla suurem kui 10 punkti. Seega nende punktisumma kolme hindamiskriteeriumi peale kokku ei saa kuidagi olla üle 60 punkti (30 p + 10 p + 20 p), mis on oluliselt vähem kui Tiit Kutseri 98,3 väärtuspunkti.  Hankija esindaja, Riigi Tugiteenuste Keskuse, otsus: „Tunnistada edukaks pakkuja Workboats Consulting OÜ (12875034) esitatud pakkumus, sest see kogus hindamiskriteeriumide alusel saadud väärtuspunktide summeerimisel enim väärtuspunkte (100 p) ning on seega majanduslikult soodsaim pakkumus“ on lisaks ebakorrektselt hinnatud väärtuspunktidele vale ka loogiliselt. Väärtuspunktide summast ei tulene kuidagi moodi järeldust milline pakkumus on majanduslikult soodsam, sest pakkumuse (töötunni) hind on ainult 30% väärtuspunktide summast. Ka on sisuliselt väär hankija 21.06.2024 otsuses toodud väide, et Workboats Consulting OÜ pakkumus on rahaliselt soodsam. Leping sõlmitakse kolmeks aastaks. Hankija poolt eeldatav töömaht on keskmiselt 25 töötundi nädalas. Workboats Consulting OÜ puhul oleks siis tööde kogumaksumus: 3 aastat x 52 nädalat (aastas) x 25 töötundi (nädalas) x 50€ töötund. Kokku = 195 000€ millele lisandub käibemaks. Tiit Kutser peab vastavalt Eesti Vabariigi puhkuseseaduse §9 puhkama 28 kalendripäeva ehk neli nädalat aastas. Lepingu rahaline maht tuleks siis 3x48x25x53€. Kokku 190 800€, millele ei lisandu käibemaksu. Riigihanke nr 275263 eeldatav maksumus on 80 000€ (ilma käibemaksuta) ehk üle kahe korra vähem kui Workboats Consulting OÜ poolt taotletav summa. Hankija otsusest ei selgu kas edukaks tunnistatud pakkujaga plaanitakse sõlmida leping 80 000€ või mõnele muule summale. Eelpool toodud fakte kokku võttes palun Riigihangete Vaidluskomisjonil tunnistada kehtetuks Hankija otsus 21 juunist 2024, milles tunnistatakse edukaks pakkuja Workboats Consulting OÜ (12875034) pakkumus. Lugupidamisega Tiit Kutser /allkirjastatud digitaalselt/ LISAD Koopia riigilõivu tasumisest Riigihanke 275263 hindamiskomisjoni protokoll Riigihanke 275263 hindamismetoodika Riigihanke 275263 tehniline kirjeldus Riigihanke 275263 vastavustingimused „Nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarendamine – vajadused ja võimalused Eesti meremajanduse toetamiseks“. Tallinn 2023,. Tellija: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium             !"# $%&' (  )*   +    ,- ./01. .23453 6 .7789 :;<=9;>?@A< 6 54BCC5DE0 3.C.            !"#$$%   &'( )*+   !,- . /$%   01232453607 $8-$ 8 9:;< = >?@@-  A BCD 9:;<   ED  ;//$@8- $( 9:;< 8% /@ 8/. 6F434336633003333G  ..1. .23453 6 .7789 :F;GH<=9;I 6 525JBKB.DLE0 3.C.           ;H;II $8-$ 8 9:;<  A BCD 9:;<  ;//$@8- $( 9:;< 574343663302F71344 = J8! :K 8 = % ,,  :K L ) M*NC D   *   +&B  :8O/ .P, Q8# :K 8 8% %% ,, H6R ; : S; TIU 6 ;VV 4G343 T; I#, ,@ 98@Q - = ,W8%!< = >?@@-  XN M DY 9Z &   M&*MB[E<   ED  ;$@8- $O J.8- 98 8@Q , 8% \$ %,< 8% /@ 8/. 123(33 9#@@,,% 8?#]8% (33<  ?!-@,  ^* B  -?, $O J.8- !?W>( !_8# 6FG610 J##@@, %@##, -@88,-, $-,@, >%?@,-8 !_8!- >%?@,#$,=$8, `-8@Q  * & BBa)  O 8/ $( 6733356461 8@,-,@  ^ D  *LBNY   K$,,$8 O 8@,-,@#$8-$ = >?@@-  XCD + M Da  *LBNY    ED  3(33 K$,,$8 O //$@8- 8% /@ 8/. ).2M. /B22BCN0 6 FO=P9QRO97@9 S<7A< 6 .2/E0 KT2JBD4.CBT2 8- 8-J8#S >- 8- 8- Q8# T0117523F50 65(31(6362 35b44b34 ; : S8# $ 8c 6 4G343 ??88 ,- !"#$$% 433326G6 646 0G0  Hindamisprotokoll /väljavõte/ Riigihan g e nr 275263 Hange „ Nutipoide võrgustiku arendamise projekti „Merehunt” eksperdi teenuse ostmine (Riigikantselei) “ 1 9 . juuni 2024 1. Hindamisko misjoni töös osalesid: /…../ , Kliimaministeerium /…../ , Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA /…../ , Riigikantselei 2. Hindamiskomisjoni liikme kinnitus Hindaja on teadlik korruptsioonivastasest seadusest tulenevatest toimingupiirangutest ja kinnita b , et tal puuduvad pakkujaga või pakkujatega sellised suhted, mis võivad tekitada õigustatud kahtlusi tema objektiivsuses hindamiskomisjoni liikmena; ta ei ole pakkujaga või pakkujatega seotud viisil, mis võib anda ühele või mõnele pakkujale eelise teiste ees; kui eespool nimetatud asjaolud ilmnevad hankemenetluse käigus, on ta kohustatud sellest koheselt teavitama riigihanke eest vastutavat isikut ja taandama ennast hindamiskomisjoni tööst; ta täidab konfidentsiaalsuse nõuet ja kasuta b kogu informatsiooni, mille on saanud hindamise käigus, üksnes hindamiskomisjoni liikme ülesannete täitmiseks ja kohustu b hindamise käigus talle teatavaks saanud teavet ja koostatud dokumente kolmandatele isikutele mitte avaldama, välja arvatud kui avaldamise kohustus tuleneb õigusaktist. 3. H ankele l aekus kaks pakkumus t : Tiit Kutser Workboats Consulting OÜ 4 . Hindamiskomisjoni p õhjendused : 1. pakkuja Tiit Kutser Ekspert on osalenud juhina neljas rahvusvahelise merekeskkonnaseire , meretehnoloogia ja meresensoritega seotud projektis : ( Ookeanide süsinikubilansi uurimine kaugseirega (SCOPE) , Süsiniku fraktsioonide kaardistamine rannikumeres Sentinel-2 MSI ja Sentinel-3 OLCI andmete põhjal – kaugseire , Mere- ja sisevete uuringute Infrastruktuur (AquaInfra ), Copernicuse vee teenuste tulevik (Water-ForCE) ). CV-s loetletud mere keskkonna seire, meretehnoloogia ja meresensoritega seotud referentsprojektidest vähemalt kaks ( Ookeanide süsinikubilansi uurimine kaugseirega (SCOPE), Süsiniku fraktsioonide kaardistamine rannikumeres Sentinel-2 MSI ja Sentinel-3 OLCI andmete põhjal – kaugseire, Mere- ja sisevete uuringute Infrastruktuur (AquaInfra) ) on otseselt lepingu esemeks oleva projekti „Merehunt“ eesmärkide täitmist toetavad ning eksperdi roll neis projektides on olnud märkimisväärne ja aitab igati kaasa lepingu esemeks oleva projekti tööde teostamisel. Eksperdi roll ning referentsprojektide seos lepingu esemeks oleva projekti „Merehunt“ eesmärkide toetamisel on arusaadavalt ja põhjalikult kirjeldatud. Eksperdi töökorralduse kirjeldus on väga põhjalik ning väga hästi põhjendatud. Töökorralduses on välja toodud eksperdi kompetentse, mis loovad projekti tulemustele lisandväärtust . Pakkuja on esitanud projekti eesmärkide saavutamist tagava nägemuse merekatsetuste tulemuste valideerimise ja ekspertarvamuse koostamise protseduuri osas . On arvestatud sellega, et tagada tuleb nutiplatvormide sidelahenduste tõhusus, energialahenduse toimimine, ilmastikukindlate sensorite kasutamine ning platvormide vastavus ilmastiku- ja keskkonnatingimustele. P akkuja töökorraldus e kirjeldus tagab väga hästi kavandatud tegevuste tähtaegse ja kvaliteetse elluviimise . P akkuja on hankija vajadusi igati mõistnud. P akkuja Tiit Kutser punktisummade koondtabel Jrk nr Kriteerium Maksimaalne väärtuspunktide arv Pakkumusele omistatud väärtuspunktide arv 1 Osutava ekspertteenuse ühe töötunni maksumus 30 28,30 2 Eksperdi töökogemuse vastavus projekti eesmärkidega 50 50 3 Eksperdi töökorralduse kirjeldus 20 20 Punktisumma 100 98,30 2. pakkuja Workboats Consulting OÜ Ekspert on osalenud juhina neljas rahvusvahelise merekeskkonnaseire ja meretehnoloogiaga seotud projektis (Kalalaevade videoseiresüsteemi pilootprojekt, Põhjauuringud meretuulepargi alal Saare-Liivi, Linnustiku uuringud meretuulepargi alal Saare-Liivi, Linnustiku uuringud meretuulepargi alal Saare Wind Energy). CV-s loetletud mereseire, meretehnoloogia või meresensoritega seotud referentsprojektidest vähemalt kaks (Kalalaevade videoseiresüsteemi pilootprojekt, Erinevate töö- ja patrull-laevade katsetamine, Põhjauuringud meretuulepargi alal Saare-Liivi) on otseselt lepingu esemeks oleva projekti „Merehunt“ eesmärkide täitmist toetavad ning eksperdi roll neis projektides on olnud märkimisväärne ja aitab igati kaasa lepingu esemeks oleva projekti tööde teostamisel. Eksperdi roll ning referentsprojektide seos lepingu esemeks oleva projekti „Merehunt“ eesmärkide toetamisel on arusaadavalt ja põhjalikult kirjeldatud. Eksperdi töökorralduse kirjeldus on väga põhjalik ning väga hästi põhjendatud. Töökorralduses on välja toodud projekti tulemustele lisandväärtust loovate kompetentside kaasamist (tehnilised eksperdid/laevajuhid, surveyor , administraator). Pakkuja on esitanud projekti eesmärkide saavutamist tagava nägemuse merekatsetuste tulemuste valideerimise ja ekspertarvamuse koostamise protseduuri osas . Kirjeldatud kvaliteedikontrolli plaanis on arvestatud sellega, et tagada tuleb nutiplatvormide sidelahenduste tõhusus, energialahenduse toimimine, ilmastikukindlate sensorite kasutamine ning platvormide vastavus ilmastiku- ja keskkonnatingimustele. Kommunikatsiooni ja aruandluse peatükis kirjeldatud p akkuja töökorraldus tagab väga hästi kavandatud tegevuste tähtaegse ja kvaliteetse elluviimise ning pakkuja on hankija vajadusi igati mõistnud. P akkuja Workboats Consulting OÜ punktisummade koondtabel Jrk nr Kriteerium Maksimaalne väärtuspunktide arv Pakkumusele omistatud väärtuspunktide arv 1 Osutava ekspertteenuse ühe töötunni maksumus 30 30 2 Eksperdi töökogemuse vastavus projekti eesmärkidega 50 50 3 Eksperdi töökorralduse kirjeldus 20 20 Punktisumma 100 100 (allkirjastatud digitaalselt) /…../ /…../ /…../ TEHNILINE KIRJELDUS „ Nutipoide v õrgustiku arendamise projekti „Merehunt ” e ksperdi teenuse ostmine (Riigikantselei)” viitenumber 275263 Hange viiakse läbi Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava aastateks 2021– 2027 meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest. Projekti algataja ja koostööpartner on Kliimaministeerium. Hanke tausta kirjeldus Kvaliteetne ja kogu mereala hõlmav keskkonna - ja navigatsiooniinfo on tänapäevase meremajanduse toimimise , keskkonnasäästliku merekeskkonna haldamise ning mere julgeoleku ja ohutuse tagamise lahutamatu osa , sest reaalajas edastatav info aitab ennetada ( kulu ) efektiivselt mereõnnetusi , reageerida operatiivse l t merereostusjuhtumitele enne reostuse kaldale jõudmist ning suurend ada julgeoleku vaates t ka mereolukorrateadlikkust . Erinevate asutuste seirevõimekus ja kasutusel olevad seadmed on märkimisväärselt erinevad ning saadav keskkonna - ja navigatsiooniinfo ei pruugi olla adekvaatne , lisaks sellele ei toimu ka piisavat infovahetust . Seega on andmete kvaliteet väga erinev ja kohati eksitav . Merekeskkonna kaitseks ja reostuste avastamiseks operatiivne ja aktuaalne olukorrateave puudub sootuks . Riigile tähendab see erinevaid probleeme , näiteks jääb tihti reostaja leidmata tõendite puudumise tõttu ning kahjud tuleb ise kanda . Seirevõrgustik koos selgete protseduuridega aitavad selliseid riske maandada ning ka kulude kompenseerimise tõenäosus kasvab . Projekti “ Nutipoide võrgustiku arendamise projekt „Merehunt”” ( edaspidi projekt ) eesmärgiks on välja töötada nutipoide võrgustiku prototüüp koos andmehaldustarkvara ga ning teostada piloteerimine Läänemere tingimustes ( Eesti merealadel ). Riikliku nutipoide võrgustiku loomisega tagatakse ülevaa d e avamere oludest , mis on seotud navigatsiooni , keskkonnaseire , merepääste operatsioonide , ohutuse ja julgeoleku tagamise ning ka avamere arenduste ja planeeringutega . Eesmärk on luua nutipoide ( platvormide ) prototüübid ja neid toetav andmehaldusplatvormi prototüüp . Projekti soovitud tulemuseks on katta Eesti merealad kindla arvu nutipoide võrgustikuga , mis aitaksid tervikuna välja arendada töökindla ja toimiva võrgustiku tulevikus . Soovitud tulemuste saavutamise indikaatoriks on superplatvormi ja miniplatvormi edukad katsetused , s t et platvormide disain on töökindel sh jääkindel , platvormidel asetsevad sensorid toimivad ning andmevahetus vajaliku tarkvaraga toimub reaalajas . Andmeedastus el ning andmevoogude töötlemisel on eeldused loodud mere digitaalse kaksiku loomiseks . Projekt on jaotatud kolme etappi , mille teostamiseks viiakse läbi eraldi hanked või sõlmitakse raamleping , täpsem projektiplaan tutvustatakse eksperdile eksperdi teenuse hankelepingu sõlmimise järgselt . Projekti kestuseks on eelduslikult kuni 13.11.2026. Projekti etapid on järgmised ( ajakava on esialgne ning võib muutuda ): Sisu Ajakava I etapp Alusuuring u läbiviimine ning e skiisprojekt i koostamine Kasutaja - teekondade kirjeldamine Turu-uuring Sensorite tehniline kirjeldamine, energialahenduste ning sidelahenduse kirjeldamine Vajalike nutipoide platvormide ning andmehaldusplatvormi kirjeldamine Esialgse eskiisprojekti koostamine 01.0 6 .2024 – 31. 1 2 .202 4 II etapp Muud eelprojektid + IT hange: Baas - andmehaldusplatvormi loomine ning terviksüsteemi põhiprojekti koostamine ja digikaksiku loomine süsteemist Energia- ja sidelahenduste eelprojekt ning eskiisprojekt, vajalike sensorite eelprojekt, eelprojekti koostamine super- ja miniplatvormidele Eelprojektide täiendus, teoreetiline katsetus, teoreetilised mudeldamised Mudeldamiste käigus uute lahenduste katsetamine 0 3 . 01 .202 5 – 01.0 4 .2025 (osad tegevused 01.0 9 .2025). III etapp Täismõõtmetes platvormide ja ankurdamissüsteemi ehitamine; valminud süsteemi merekatsetused ja lõppraporti koostamine; kogu projekti lõpparuande koostamine ning Riigilaevastiku väljaõpetamine. 0 1 .0 9 .202 5 – 13.1 1 .2026 Projekti juhtimine ( joonis 1) toimub kolme erineva tasandi rühma eestvedamisel , mille tegevusi kontrollib projektijuht (KLIM) . Projekti j uhtrühm kinnitab projekti olulisemaid suundi ja otsuseid ning koguneb vähemalt kord aastas . T öörühm valmistab juhtrühmale ette otsustuspunktid ning koguneb vähemalt kord pooles aastas . Lisaks juhtrühmale ja töörühmale on oluline roll ekspertrühm al , mis hoiab järge projekti iganädalaste l tegevuste l ning teeb töörühmale ülevaateid projekti hetkeseisust ning väljakutsetest . Ekspertrühma koosolekud toimuvad vähemalt iga kahe nädala tagant . Koosolekute toimumiskorrad on esialgsed ning võivad projekti käigus muutuda . Projekti turu-uuringu raames tehtud esitlus on kättesaadav siin. Joonis 1 . Projekti „ Merehunt “ esialgne juhtimise struktuur . 2. Hanke objekt Hanke objekt on projekti “ Nutipoide võrgustiku arendamise projekt „Merehunt”” jaoks eksperdi teenuse tellimine , kes toetaks projekti eesmärkide elluviimist tehnilise ekspertiisiga ning valdkonnapõhiste teadmistega . Eksperdi ülesan ded on: projekti tehnili s e nõustamise korraldamine projekti vältel; projektijuhi, projekti juhtrühma, töörühma ning ekspertrühma toetamine; projekti riskide juhtimine; projekti partnerite esitatud tehniliste dokumentide ülevaatamine ja projekti juht - ning töö rühma de le (vajadusel ka ekspertrühmale) esitamine koos tehnilise ekspertarvamusega ; juhtrühma, töörühma ja ekspertrühma koosolekutel ja avalikel aruteludel diskussiooni eestvedamine, enda töö tulemuste tutvustamine ning vajadusel otsustamiseks lisaettepanekute esitamine; m erekatsetustel osalemine ja katsetamistulemuste valideerimine ning ekspertarvamuse koostamine ; muude jooksvate, sh erakorraliste projektiga seotud tehniliste küsimuste lahendamine koostöös Kliimaministeeriumiga, Riigikantseleiga ja muude seotud asutustega . Ekspert peab vajadusel olema tööpäeviti kättesaadav jooksvateks konsultatsioonideks. Eeldatakse, et ekspert panustab koosolekutesse valdkonnapõhiste teadmistega ning osaleb koosolekutel vajadusel ka füüsiliselt kohapeal. Füüsilised k oosolekud toimuvad üldjuhul Tallinnas . HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi 100-väärtuspunkti süsteemis. Kui riigihankes on esitatud või vastavaks tunnistatud ainult üks pakkumus, võib hankija omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ning pakkumuse sisulist hindamist mitte läbi viia. Hindamiskriteeriumide „ Eksperdi töökogemuse vastavus projekti eesmärkidega “ ja „ Eksperdi töökorralduse kirjeldus “ hindamiseks moodustab tellija hindamiskomisjoni, kuhu kuulub vähemalt kolm liiget, kes on pakkujatest sõltumatud ja kes hindavad vastavaks tunnistatud pakkumusi kollektiivselt. Hankija võib vajadusel hindamisele kaasata eksperte. Eksperdid ei osale hindamisel, neil on nõuandev roll. Hindamiskomisjoni liikmed lähtuvad hindamisel hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad hankijale hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindamiskomisjoni liikmete poolt allkirjastatud. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Maksimaalselt võib pakkumus saada 100 väärtuspunkti, sh osutatava ekspertteenuse ühe töötunni maksumuse e e st 3 0 punkti, eksperdi töökogemuse vastavus e eest projekti eesmärkidega 5 0 punkti ning eksperdi töökorralduse kirjeldus e eest 2 0 punkti . Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. Osutatava ekspertteenuse ühe töötunni maksumuse puhul saab madalaima väärtusega pakkumus maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Hindamismetoodika kirjeldus kriteeriumis: „ Eksperdi töökogemuse vastavus projekti eesmärkidega “ : Eksperdi töökogemuse vastavus projekti eesmärkidega maksimaalselt 5 0 väärtuspunkti 5 0 punkti Ekspert on osalenud juhi või sisueksperdina merendusvaldkonna projektides, millest neli või rohkem on olnud rahvusvahelise merekeskkonnaseire, meretehnoloogia või meresensoritega seotud projekti d . Pakkuja CV-s loetletud mereseire, meretehnoloogia või meresensoritega seotud referentsprojektidest vähemalt kaks on otseselt lepingu esemeks oleva projekti „Merehunt“ eesmärkide täitmist toetav ad ning eksperdi roll neis projektides on olnud märkimisväärne ja aitab igati kaasa lepingu esemeks oleva projekti tööde teostamisel . Eksperdi rolli loetakse märkimisväärseks näiteks siis, kui ekspert on tegelenud varasemalt mereala uuringu tega , mille raames o li vajadus kasut ada erinevaid seadmeid koos sensoritega . Pakkuja on vastavat seost ning eksperdi rolli oma pakkumuses arusaadavalt ning põhjalikult kirjeldanud. 30 punkti Ekspert on osalenud juhi või sisueksperdina merendusvaldkonna projektides, millest vähemalt kolm on olnud rahvusvahelise merekeskkonnaseire, meretehnoloogia või meresensoritega projektis. Pakkuja CV-s loetletud mereseire, meretehnoloogia või meresensoritega seotud referentsprojektidest vähemalt üks on otseselt lepingu esemeks oleva projekti „Merehunt“ eesmärkide täitmist toetav ning eksperdi roll selles projektis on olnud märkimisväärne ja aitab igati kaasa lepingu esemeks oleva projekti tööde teostamisel. Pakkuja on vastavat seost ning eksperdi rolli oma pakkumuses arusaadavalt ning põhjalikult kirjeldanud. 10 punkti Ekspert on osalenud sisueksperdina merendusvaldkonna projektides, millest vähemalt k a k s on olnud rahvusvahelise merekeskkonnaseire, meretehnoloogia või meresensoritega projekti d . Hindamismetoodika kirjeldus kriteeriumis: „Eksperdi töökorralduse kirjeldus“: Eksperdi töökorralduse kirjeldus maksimaalselt 2 0 väärtuspunkti 2 0 punkti Eksperdi töökorraldus on väga põhjalikult lahti kirjutatud ja väga hästi põhjendatud, kaasatud on projekti tulemustele lisandväärtust loovaid kompetentse. Pakkuja esitatud nägemus merekatsetuste tulemuste valideerimise ja ekspertarvamuse koostamise protseduuri osas tagab projekti eesmärkide saavutamise. Sealhulgas on arvestatud, et tagada tuleb nutiplatvormide sidelahenduste tõhusus, energialahenduse toimimine , ilmastikukindlate sensorite kasutamine ning platvormide vastavus ilmastiku- ja keskkonnatingimustele. Töökorraldus tagab väga hästi kavandatud tegevuste elluviimise tähtaegselt ja kvaliteetselt. Pakkuja on hankija vajadusi igati mõistnud või ületab pakkumuses esitatud eksperdi töökorralduse kirjeldus hankija ootusi. 10 punkti Eksperdi töökorraldus on hästi lahti kirjutatud, projekti tulemustele lisandväärtust loovaid kompetentse on kaasatud vähesel määral või ei loo need projekti tulemustele selgelt määratletavat lisandväärtust . Pakkuja kirjeldatud esialgne nägemus merekatsetuste tulemuste valideerimisest ning ekspertarvamuse koostamisest tagab vähesel määral projekti eesmärkide saavutamise. Töökorraldus tagab kavandatud tegevuste elluviimise tähtaegselt ja kvaliteetselt , kuid hankijal on tekkinud selles osas mõned küsimused . Pakkuja on hankija vajadusi üldjoontes mõistnud. 5 punkti Eksperdi töökorraldus on lahti kirjutatud vähesel määral või põhjendamata. Projekti tulemustele lisandväärtust loovaid kompetentse ei ole kaasatud või ei loo need projekti tulemustele lisandväärtust . Pakkuja kirjeldatud esialgne nägemus merekatsetuste tulemuste valideerimisest ning ekspertarvamuse koostamisest ei taga projekti eesmärkide saavutamise. Töökorraldus tagab tegevuste tähtaegse ja kvaliteetse elluviimise vähesel määral . Hankijal ei teki pakkumuse põhjal kindlust, kas p akkuja mõistab hankija vajadusi. 1/4 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 275263 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Nutipoide võrgustiku arendamise projekti „Merehunt” eksperdi teenuse ostmine (Riigikantselei) Keskkonnahoidlik hange või hanke osa! EKSPERDI TÖÖKORRALDUSE KIRJELDUS Koos pakkumusega tuleb esitada pakkuja nägemus eksperdi või ekspertide meeskonna töökorraldusest. Töökorralduse kirjelduses tuleb käsitleda järgmisi teemasid: 1) Meeskonna struktuur ja tööjaotus: pakkujal tuleb kirjeldada teenuse osutamisega seotud meeskonna struktuuri ja tööjaotust, v.a juhul, kui teenuse osutamisega on seotud ainult üks isik. 2) Lähenemisviisid: pakkujal tuleb kirjeldada enda lähenemisviisi sellest, kuidas planeeritakse tagada projekti eesmärkide õigeaegne täitmine ning riskide juhtimine kogu projekti jooksul. Sealhulgas enda esialgne nägemus, kuidas kavandatakse valideerida merekatsetuse tulemused ning millised kompetentsid kaasatakse merekatsetustest ekspertarvamuse koostamisse. 3) Kommunikatsioon ja aruandlus: pakkujal tuleb kirjeldada, kuidas planeeritakse suhelda tellija ja teiste pooltega kogu projekti jooksul (viis, vorm, sagedus jne). Samuti tuleb kirjeldada, kuidas tagatakse läbipaistev ning arusaadav aruandlus pakutud teenustest. 4) Lisainfo: pakkuja võib esitada muud lisateavet, mis võib olla asjakohane hankija poolt pakkumise hindamisel, näiteks seoses projekti tulemustele lisandväärtust loovate kompetentsidega. Pakkuja esitatud töökorralduse kirjeldus on aluseks pakkumuse hindamisel hindamiskriteeriumis "Eksperdi töökorralduse kirjeldus". Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka. Riigihanke alusdokumentide koosseisus oleva, hankija poolt koostatud tehnilise kirjelduse esitamine pakkumuse koosseisus pakkujapoolse eksperdi töökorralduse kirjeldusena ei ole lubatud, sest see ei võimalda hankijal kontrollida pakkumuse sisulist vastavust ning omistada hindamiskriteeriumi alusel väärtuspunkte. Selline pakkumus ei vasta tingimustele ning lükatakse tagasi. Küsimused ettevõtjale: 1. Eksperdi töökorralduse kirjeldus (Vabas vormis dokument) NÕUDED EKSPERDILE Teenuse osutamisega võivad olla seotud mitu meeskonnaliiget. Vähemalt üks meeskonnaliikmetest, kes osaleb isiklikult lepingu täitmisel ning täidab seega eksperdi ülesandeid, peab vastama miinimumnõudena vähemalt järgmistele nõuetele: 1) magistrikraad või magistrikraadiga võrdsustatud haridus merendusvaldkonnas; 2) osalemise kogemus juhi või sisueksperdina riigihanke algamisele eelneva viimase 60 kuu jooksul vähemalt kahes üle 100 000 euro (käibemaksuta) maksumusega rahvusvahelise merekeskkonnaseire, meretehnoloogia või meresensoritega seotud projektis; 3) vähemalt kolme merendusvaldkonna projekti juhtimise kogemus riigihanke algamisele eelneva viimase 60 kuu jooksul. Projektides osalemine ei ole nõutud kokku vähemalt viies projektis, sätestatud nõudeid võib Koostatud 23.04.2024 09:14:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6934872/general-info  2/4 osaliselt tõendada samade projektidega. Eksperdile seatud projektides osalemise nõue on täidetud ka näiteks sellisel juhul, kui ekspert on juhtinud vähemalt kolme merendusvaldkonna projekti riigihanke algamisele eelneva viimase 60 kuu jooksul ning neist vähemalt kahel juhul on tegemist olnud üle 100 000 euro (käibemaksuta) maksumusega rahvusvahelise merekeskkonnaseire, meretehnoloogia või meresensoritega seotud projektiga. Eksperdi töökogemus on aluseks pakkumuse hindamisel hindamiskriteeriumis "Eksperdi töökogemuse vastavus projekti eesmärkidega ". Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka. Pakkuja esitab andmed eksperdi nõuetelevastavuse kohta CV-vormil ning lisab pakkumusele haridust tõendava dokumendi koopia. Esitatud andmed peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata meeskonnaliikme eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. Hankijal on õigus andmete kontrollimiseks pöörduda kolmanda osapoole poole või küsida pakkumuses esitatud andmete kohta täiendavaid selgitusi. Küsimused ettevõtjale: 1. Eksperdi CV (Dokumendi vorm / 275263_CV_vorm.docx) 2. Haridust tõendava dokumendi koopia. (Vabas vormis dokument) ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; Koostatud 23.04.2024 09:14:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6934872/general-info  3/4 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1). Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD JA TARNIJAD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast. NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ETTEVÕTJATE OSALEMISE PIIRAMINE Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad, kelle elu- või asukoht on RHS § 3 p-s 2 nimetatud riigis (Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik). Küsimused ettevõtjale: 1. Kas kinnitate, et pakkuja elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") KINNITUS KESKKONNAHOIDLIKE NÕUETE TÄITMISE KOHTA Pakkuja peab kinnitama, et ta järgib teenuse osutamisel keskkonnaalaseid nõudeid ning väldib teenuse osutamisega kaasneva negatiivse kõrvalmõju tekkimist keskkonnale, sh: a) teenuse osutamise tulemusena valminud materjalid esitatakse tellijale eelkõige digitaalsel kujul (keskkonnahoidlikel põhjustel vältida materjali printimist), v.a juhul, kui see on vajalik töö eesmärgipäraseks läbiviimiseks); b) digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema ökoloogilise jalajälje ja digiprügi vähendamise eesmärgil salvestatud ja edastatud optimaalsel mahul (vältida otstarbetult suuri andmefaile). Mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kustutada esimesel võimalusel, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga; c) kui lepingu täitmise käigus on vajadus printida infomaterjale, siis eelistatakse printimisel tooteid, millel on olemas I tüüpi ökomärgis. Koostatud 23.04.2024 09:14:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6934872/general-info  4/4 Küsimused ettevõtjale: 1. Kas pakkuja annab kinnituse, et ta järgib teenuse osutamisel keskkonnaalaseid nõudeid? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Koostatud 23.04.2024 09:14:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6934872/general-info  Tallinna Tehnikaülikool Meresüsteemide instituut Nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarendamine - vajadused ja võimalused Eesti meremajanduse toetamiseks Autorid: Rivo Uiboupin, Victor Alari, Kaimo Vahter, Stella-Teresa Stoicescu, Taavi Liblik, Aarne Männik, Priidik Lagemaa Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tallinn 2023 Lühikokkuvõte Käesolev uuring annab ülevaate nuti- ja virtuaalpoide kasutamisega seotud ettevõtete ja asutuste andmevajadustest ning täna Eestis kasutatavatest mereseire infosüsteemidest. Samuti on välja pakutud edasistest arendustest koosnev teekaart kasutajamugava, kaasaegse ning rohe- ja digipöörde eesmärke täitva nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarendamiseks. Antud uuringus on nutipoi defineeritud, kui autonoomne mõõteseade meres või rannikul, mis edastab (reaalajas) merekeskkonnainfot andmebaasidesse ja infosüsteemidesse. Virtuaalpoi on uuringus defineeritud, kui merekeskkonna digitaalse kaksiku andmevoog (nutipoide info, operatiivse prognoosmudeli andmed, mudeli järelanalüüsi andmed, kaugseire vaatlused) kasutaja defineeritud piirkonnas keskkonna- ja navigatsiooniinfo kuvamiseks infosüsteemides ja kaardirakendustes (nt. ilmaportaalid, navigatsiooni kaardid, rahvusvahelised andmebaasid). Aruande koostamisel (i) analüüsiti avalikku teavet, valdkondlike strateegilisi dokumente, seadusest tulenevaid kohustusi ja rahvusvahelisi kokkuleppeid; (ii) vesteldi riigiasutuste esindajatega; (iii) viidi läbi küsitlus meremajandussektori ettevõtete ja asutuste esindajate hulgas ja (iv) koostati teekaart nutipoide võrgustiku arendamiseks. Nutipoide kasutamisest on huvitatud ettevõtted (sadamad, laevandus, meretuuleparkide arendajad), riigiasutused (Keskkonnaagentuur, Transpordiamet, Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet), ministeeriumid (MKM, KeM, SiM, KaM), MTÜd (Eesti Sadamate Liit, Eesti Avamere Vesiviljelusühistu, ELF) ning avalikõiguslikud ülikoolid (TalTech, TÜ, EMÜ). Peamised nutipoide poolt kogutavate andmete kasutusvaldkonnad on ohutu navigatsioon, olukorrateadlikkus merel, merekeskkonnaseire ja seisundi hindamine, merepääste ja -turbe operatsioonid ning teadus-arendustegevus. Meremajandussektori osaliste jaoks on olulisel kohal ka mereprognoos (85% kasutajatest peab oluliseks või pigem oluliseks), seda eelkõige olukorrateadlikuse parandamiseks, navigatsiooni korraldamiseks ning merepääste ja -turbe operatsioonide läbiviimiseks. Vastavalt kasutajate igapäevategevuste vajadustele saab nutipoidega kogutavad andmed/parameetrid jagada kahe rakendusvaldkonna vahel: (1) mereilma info, olukorrateadlikkus, reostustõrje ja pääste (meretase, laineolud, tuulekiirus, veetemperatuur, hoovus, laevade tuvastamine) ning; (2) merekeskkonna seisundi hindamine ja ruumiline planeerimine (vee läbipaistvus ja hägusus, klorofülli kontsentratsioon, hapnik, soolsus, pidevmüra, toitained, sinivetikad jne). Operatiivse mereinfo jaoks on enimkasutatavad portaalid/andebaasid KAURi ilmateenistuse teenused, TalTech/MSI meretasemeinfosüsteem, METOC meresõitja portaal ja naaberriikide ilmateenistuste andmed. Keskkonnaseisundi hindamiseks ja ruumiliseks planeerimiseks kasutatakse riiklike andmebaase (KESE) ja üleeuroopalisi andmeteenuseid, mis sisaldavad ka andmeid Eesti kohta (Copernicus, ICES/HELCOM, EMODnet, SeaDataNet). Kõigi andmete ühtse halduse alla toomine nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku arenduse raames ei ole otstarbekas. Küll aga tuleks välja arendada nutipoide poolt kogutavate andmete haldamise platvorm, mis on liidestatud erinevate andmebaasidega. Samuti peaks toetama ettevõtete regionaalsetest vajadustest tulenevate poijaamade liitumist riikliku nutipoide võrgustikuga. 2 Lähtuvalt kasutajate vajadustest ning Eesti ettevõtete ja T&A asutuste võimekustest töötati välja riiklikele vajadustele vastav nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku arendamise teekaart, mille rakendamine koosneb järgmistest sammudest: 1) Nutipoide superplatvormi prototüübi välja arendamine ja testimine kuues riikliku tähtsusega piirkonnas: Narva laht, Tallinn-Helsinki liin, Väinameri, Soome lahe suudmeala, Liivi laht, Läänemere avaosa. Superplatvorm on mõeldud kasutamiseks avamere tingimustes, et mõõta autonoomselt >15 keskkonnaparameetrit ja edastab info reaalajas andmebaasidesse. Platvormi ja selle paiknevate sensorite hooldus peaks olema pikaajalise vaatega, et hoida opereerimise kulud madalal. 2) Nutipoide miniplatvormide prototüüpide väljaarendamine ja testimine erinevate kasutajate vajadustest lähtuvalt. Miniplatvormid on regionaalsest kasutaja vajadusest (nt. sadamate opereerimisel, reostuse tuvastamisel ja keskkonna seisundi hindamisel on erinevad vajadused) lähtuv nutipoi, mis mõõdab reaalajas ~7 parameetrit. Lähtuvalt kasutajate vajadustest on mõistlik välja arendada järgmised nutipoide miniplatvormid: mereilma seire platvorm, laevaliikluse seire platvorm, kalastiku seire platvorm, atmosfäär seire platvorm, mereökoloogia seire platvorm ja reostuse tuvastuse platvorm. 3) Andmehaldusplatvormi prototüübi väljaarendamine ja valideerimine. Andmehaldusplatvorm on tarkvaralahendus koos andmebaasiga, mis on liidestatud olemasolevate erinevate asutuste andmebaasidega. Andmehaldusplatvormi näol on tagatud valmidus kolmandate osapoolte nutipoide liitumiseks loodava nuti- ja virtuaalpoide võrgustikuga. 4) Virtuaalpoi lahenduse ehk mere digitaalse kaksiku (operatiivne prognoosmudel, järelanalüüsi andmed, nutipoi mõõtmised, kaugseire vaatlused) välja arendamine ja testimine. Virtuaalpoi lahendus tagab mudelprognoosi ja järelanalüüsi andmete ühildamise andmehaldusplatvormiga, et pakkuda vajaduspõhist infot „kõigis Eesti mereala punktides“ (kasutajate poolt väljendatud ootus). 5) Investeering nutipoide võrgustiku rajamisse, s.t. 7 operatiivse superplatvormi ja 12 esimese miniplatvormi hankimist ning installeerimist koos andmehaldus platvormi käivitamisega. 6) Administratiivsed meetmed nutipoide võrgustiku arendamiseks. Töötada välja meede ettevõtete toetamiseks, mille abil saaks ettevõtted oma vajadustest (asukoht, parameetrid) lähtuvad operatiivsed nutipoid liidestada riikliku süsteemiga. 3 Sisukord Lühikokkuvõte ........................................................................................................................................ 2 1. Sissejuhatus ja taust ....................................................................................................................... 5 Navigatsioon ja olukorrateadlikkus merel........................................................................................... 5 Keskkonnaseire ja seisundi hindamine................................................................................................ 5 Merepääste operatsioonid ning ohutuse ja julgeoleku tagamine ...................................................... 6 Avamere arendused ja planeeringud .................................................................................................. 6 2. Uuringu eesmärk............................................................................................................................. 7 3. Metoodika ja tegevused ................................................................................................................. 8 4. Seadusandlike aktide, strateegiadokumentide ja varasemate uuringute ülevaade .................... 9 Navigatsioon ja olukorrateadlikkus merel........................................................................................... 9 Keskkonnaseire.................................................................................................................................... 9 Merepääste operatsioonid ning ohutuse ja julgeoleku tagamine .................................................... 10 Avamere arendused ja planeeringud ................................................................................................ 10 5. Nutipoide võrgustik ...................................................................................................................... 14 6. Küsitlus ja konsultatsioonid vajaduste kaardistamiseks ............................................................. 15 Nutipoide andmete kasutusvaldkonnad ja kasutajad ....................................................................... 15 Huvipakkuvad parameetrid ............................................................................................................... 16 Mereprognoosi vajalikkus ................................................................................................................. 18 Mereinfo süsteemid/portaalid .......................................................................................................... 18 Kasutajate ootused geograafilisele katvusele ................................................................................... 19 Virtuaalpoi lahendus, mere digitaalne kaksik, järelanalüüsi andmed............................................... 21 7. Teekaart nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarendamiseks................................................... 22 Superplatvorm ................................................................................................................................... 22 Miniplatvorm ..................................................................................................................................... 23 Andmehaldusplatvorm ...................................................................................................................... 24 Virtuaalpoi ja mere digitaalse kaksiku lahendus ............................................................................... 25 Investeeringud infrastruktuuri .......................................................................................................... 25 Administratiivsed meetmed võrgustiku arendamiseks ..................................................................... 25 8. Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 27 Viited ..................................................................................................................................................... 28 4 1. Sissejuhatus ja taust Kvaliteetne ja kogu mereala hõlmav keskkonna- ja navigatsiooniinfo on tänapäevase meremajandus sektori toimimise, keskkonnasäästliku merekeskkonna haldamise ning mere julgeoleku ja ohutuse tagamise lahutamatu osa. Sõltuvalt tegevusvaldkonnast kasutatakse nii kontaktmõõtmistel (nutipoi), kui ka kaugseire andmetel ja mudelprognooseidel (virtuaalpoi lahendus) põhinevat infot. Antud uuringus on nutipoi defineeritud, kui autonoomne mõõteseade meres või rannikul, mis edastab (reaalajas) mere(keskkonna)infot andmebaasidesse ja infosüsteemidesse. Virtuaalpoi on uuringus defineeritud, kui merekeskkonna digitaalse kaksiku andmevoog (nutipoide info, operatiivse prognoosmudeli andmed, mudeli järelanalüüsi andmed, kaugseire vaatlused) kasutaja defineeritud piirkonnas keskkonna- ja navigatsiooniinfo kuvamiseks infosüsteemides ja kaardirakendustes (nt. ilmaportaalid, navigatsioonikaardid, rahvusvahelised andmebaasid). Nutipoide ja virtuaalpoide peamised kasutusvaldkonnad on: (i) navigatsioon ja olukorrateadlikkus merel, (ii) keskkonnaseire ja seisundi hindamine, (iii) merepääste operatsioonid ning ohutuse ja julgeoleku tagamine, (iv) ruumiline planeerimine ja avamere arendused. Nutipoide poolt pakutavate andmete kasutajate profiilid on väga erinevad, ulatudes ettevõtetest (sadamad, avamere rajatiste arendajad, laevandusettevõtted) ja riigiasutustest (transpordi korraldamine, ohutuse ja julgeoleku tagamine, keskkonna kasutuse korraldamine) avalikõiguslike ülikoolideni (TA tegevus ettevõtete ja riigi tellimusel). Navigatsioon ja olukorrateadlikkus merel Merekeskkonna parameetritest mõjutavad navigatsiooni kõige rohkem lainetus, meretase ja jää. Teatud tingimustes, näiteks kitsastel laevateedel nagu Rukki kanal on oluliseks laevaliikluse mõjutajaks ka hoovus. Sellele kõigele lisandub alati tuule kiirus ja suund. Rannikul ja sadamates on navigatsiooni toetamiseks olemas üsna hea katvusega vaatlusvõrk (Keskkonnaagentuur 2023; TalTech meresüsteemide instituut 2023; Transpordiamet 2023). Samas on probleemiks ebapiisav kasutajamugavus ja andmete killustatus erinevate andmebaaside vahel, seda eriti juhul kui mõõtejaamade omanikud on erinevad. Samuti on probleemiks avamere mõõtejaamade (nutipoide) vähesus/puudumine. Sadamates ja ranniku lähedal mõõdetud tuule- ja laineparameetrid ei peegelda kvantitatiivselt situatsiooni rannikust eemal. Kui Eesti põhjarannik välja arvata, siis avamere tuulemõõtmised puuduvad sootuks. Lainetuse mõõtmised on lisatud navigatsioonipoidele sekundaarfunktsioonina, mistõttu on ebaselge nende täpsus ja representatiivsus mereala katvuse kohta, sest need asuvad enamasti madalikel. Rannikust eemal asuvaid operatiivseid pinnahoovuse mõõtmisi ei teostata. Tänu kaugseirele on talvised jääolud üsna täpselt reaalajas hinnatud, kuid puudub jääprognoosi info. Navigatsiooni ja olukorra teadlikkuse parandamiseks on vajalik (i) uute avamere mõõtejaamade kasutuselevõtt, (ii) olemasolevate rannikulähedaste nutipoide/jaamade toomine ühtsele andmehaldus platvormile ja (iii) nutipoide andmete kvaliteedi ühtlustamine. Keskkonnaseire ja seisundi hindamine Eestis viiakse merekeskkonnaseiret läbi avameres ja rannikumere püsiseire veekogumites igal aastal (kuus korda aastas) ja ülevaateseire korras rannikumere veekogumites korra kuue aasta jooksul vastavalt riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammile (Keskonnaagentuur 2019). Täitmaks mõningaid vajakajäämisi Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) kohustuste täitmisel ja andmaks kõrge usaldusväärsusega keskkonnaseisundi hinnanguid on vajalik pidevseire jaamade ehk 5 nutipoide lülitamine olemasolevasse seirevõrku (Merestrateegia raamdirektiiv 2008, Keskkonnaministeerium 2020a, Keskkonnaministeerium 2020b, Stoicescu et al 2019). Keskkonnaseireks kasutatavate nutipoide võrgustiku eelis tavaseire ees on mõõtmiste kõrge ajaline lahutus. Kõrglahutuslike andmete kasutamine keskkonnamudelite valideerimisel või nendesse assimileerimine parandab simulatsioonide täpsust ja mudeltulemuste usaldusväärsust keskkonnaseisundi hindamisel. Lisaks keskkonnaseisundi hindamisele ja järelanalüüsidele võimaldab nutipoide kasutamine esitada operatiivset informatsiooni mere hetke- ja lähituleviku seisundi/tingimuste kohta kasutades otse mõõdetud seireandmeid või assimileerides neid prognoosimudelitesse. Keskkonnaseires ja seisundi hindamisel on vaja (i) laialdasemalt kasutusele võtta nutipoid, et parandada seisundi hinnangute andmise täpsust, (ii) modelleerida usaldusväärselt meres toimuvaid protsesse ja prognoosida seisundi muutust läbi virtuaalpoi lahenduse ning (iii) täita rahvusvaheliste kokkulepetega võetud seirekohustusi. Merepääste operatsioonid ning ohutuse ja julgeoleku tagamine Lisaks tavapärasele navigatsiooni infole (vt. üleeelmine alampeatükk) on merepääste ja ohutuse valdkonnas kõrgendatud vajadus hoovuste info järele, mis on aluseks nii merereostuse lokaliseerimisel ja likvideerimisel, kui ka pääste ja otsingu operatsioonide läbiviimisel. Mere reostusetõrje ja päästeoperatsioonide läbiviimisel on nutipoide kogutavast infost (lisaks hoovuse vertikaalsele profiilile ka üldised mererilma parameetrid) huvitatud mitmed osapooled: Politsei- ja Piirivalevamet, Kaitsevägi, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Päästeamet, Transpordiamet, Keskkonnaministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Triivivad nutipoid, nt LainePoiss, on aluseks mere õlireostuse ja ujuvate objektide triivi prognoosimudelite valideerimisel. Selleteemaline aktiivne alus- ja rakendusuuring on käsil TalTech meresüsteemide instituudis, kus eesmärgiks on välja töötada kasutusmugav triivimudel Eesti ametkondade tarbeks. Lisaks saab nutipoisid kasutada olukorrateadlikkuse meremudelite - lainetus, meretase, hoovus jne - valideerimiseks ja kalibreerimiseks. Hetkel töötavad sellised mudelid Keskkonnaagentuuri ja ECMWF arvutusressursil ning prognoosid kuvatakse Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse koduleheküljel. Merepääste operatsioonide läbiviimise ja ohutuse/julgeoleku tagamise seisukohast on vaja nutipoide ja virtuaalpoide võrgustiku rajamisel erilist tähelepanu pöörata täpse (nutipoi) ja laia hea ruumilise katvusega (virtuaalpoi, digitaalne kaksik, mudelprognoosid) hoovuste info kogumisele. Samuti tuleks kaaluda reostuse tuvastamise sensorite paigaldamist kõrge reostuseriskiga piirkondadesse (laevateede lähedus). Avamere arendused ja planeeringud Mereala kasutuselevõtt majandustegevuses on lähiaastatel intensiivistumas (Rahandusministeerium 2021). Seoses tuuleparkide, vesiviljeluse farmide ja teiste avamere rajatiste planeerimisega on suurenenud ka vajadus merekeskkonda kirjeldavate andmete järele, mida pakuvad nutipoid ja mudelandmetel põhinevad virtuaalpoi lahendused. Arendajatel ja riigiasutustel on tarvidus nii füüsikaliste parameetrite (tuul, meretase, lainetus, jää) järele, et projekteerida optimaalsed ja ohutud avamere rajatised, planeerida taristu hoolduskulusid ja ennetada potentsiaalseid kahjustusi rajatistele, kui ka biogeokeemiliste (toitainete koormused) andmete järele, et tagada avamererajatiste minimaalne negatiivne mõju ümbritsevale merekeskkonnale. Meretuuleparkide ja teiste suurarenduste kontekstis on soovitatav meretuuleparkide arendusaladele paigaldada nutipoid, kuna kogutavast infost on kasu nii rajatise planeerimisel, kui ka hilisemal opereerimisel. 6 Nutipoide võrgustiku väljaarendamisel tuleks arvestada Eesti mereala planeeringus välja toodud tuule energeetika tootmiseks, kalakasvanduste rajamiseks ja vesiviljeluseks sobivate aladega ning paigaldada nutipoid potentsiaalsete avamere rajatiste lähistele. Avamerearendustega kaasnevate keskkonnamõjude hindamiseks ja modelleerimiseks on vaja välja arendada virtuaalpoi lahendus ja mere digitaalne kaksik. 2. Uuringu eesmärk Lähtuvalt eelmises peatükis väljatoodud ülevaatest sõnastati ka uuringu kaks üldist eesmärki. (i) Uuringu esmaseks eesmärgiks on kaardistada nuti- ja virtuaalpoide kasutamisega seotud ettevõtete/asutuste andmevajadused ning täna kasutatavad mereseire infosüsteemid. (ii) Teiseks eesmärgiks oli kaardistusest lähtuvalt koostada riiklikele vajadustele vastav nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku arendamise kontseptsioon ehk teekaart. 7 3. Metoodika ja tegevused Uuringu eesmärkide saavutamiseks viidi läbi järgmised tegevused: (i) Kaardistati Eesti strateegilised vajadused, mis on seotud nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku arendamisega. Strateegiliste vajaduste kaardistamiseks koostati ülevaade, mis hõlmas valdkondlike strateegilisi dokumente, seadusest tulenevaid kohustusi, teadusuuringuid ja rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustusi. (ii) Kaardistati olemasolev nutipoide infrastruktuur Eestis. Selleks koostati vabalt ligipääsetav kaardirakendus, kus on märgitud erinevate osapoolte omanduses olevad ja opereeritavad nutipoid. Kaardirakendusse on koondatud mõõtejaamade/nutipoide metaandmed (asukoht, omanik, mõõdetavad parameetrid jne). Kaardirakendus on ligipääsetava järgmiselt aadressilt: https://arcg.is/8WKT00 (iii) Kaardistati nuti- ja virtuaalpoide kasutamisega seotud vajadused ja võimekused. Selleks viidi läbi elektroonne küsitlus perioodil 16.02.2023-03.03.2023. Küsitlus hõlmas meremajandus sektori ettevõtete esindajaid, merekeskkonna seire valdkonda reguleerivate riigiasutuste esindajaid, turvalisuse/julgeoleku eest vastutavate ametkondade esindajaid, teadlasi ja katuseorganisatsioonide/ühingute esindajaid. Küsitlustulemuste põhjal kategoriseeriti olemasolevad infosüsteemid andmevajaduse põhjal ning füüsilised olemasolevad mõõtejaamad/nutipoid/seadmed sarnaste parameetrite alusel erinevatesse rühmadesse. Kasutajate vajaduste täpsustamiseks toimus ka kohtumine ministeeriumite ja riigiasutuste esindajatest koosneva fookusgrupiga. Uuringu lähteülesandest johtuvalt oli fookuses järgmised ministeeriumid ja asutused: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Transpordiamet, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Siseministeerium, Merevägi. (iv) Töötati välja teekaart Eesti jaoks optimaalse nutipoide võrgustiku välja arendamiseks. Teekaardi koostamisel lähtuti kasutajate vajadustest, riiklikest strateegilistest huvidest, olemasolevast infrastruktuurist ning innovatsiooni ja teadu-arendus võimekusest. 8 4. Seadusandlike aktide, strateegiadokumentide ja varasemate uuringute ülevaade Riigi strateegiliste vajaduste kaardistamiseks koostati ülevaade valdkondlikest strateegilistest dokumentidest, seadusest tulenevatest kohustustest, teadusuuringutest ja rahvusvahelistest kokkulepetest, mis on seotud nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarendamisega. Nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku arendamise seisukohast oluliste riiklike dokumentide nimekiri on toodud Tabelis 1. Navigatsioon ja olukorrateadlikkus merel Laevade meresõiduohutust ning laevade turvalisust ja laevaliikluse ohutuse tagamist veeteedel reguleerib meresõiduohutuse seadus. Samuti, on seaduse hüdrometeoriloogilise teenindamise paragrahvis väljendatud vajadus mereprognoosi (ohtlikud olud) koostamiseks, mis viitab virtuaalpoi lahenduse ja mere digitaalse kaksiku arendamise vajadusele. Seadus reguleerib ka (mõõte)seadmete sh. nutipoide veeteele paigutamisest tulenevaid aspekte. Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035 on võetud suund transpordisüsteemi konkurentsivõime parandamisele, keskkonna jalajälje vähendamisele ja ohutuse tõstmisele. Nende eesmärkide täitmisele aitab kaasa nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarendamine Eesti merealal. Navigatsiooni ja hüdrometeoroloogilise info kasutamine ei põhine ainult seadusandlikel regulatsioonidel, vaid ka turuloogika põhimõtetel. Märkimisväärne hulk (vt. peatükk 6) kasutajaid teeb oma navigatsiooni otsuseid välismaiste portaalide poolt pakutava mereilma info põhjal, mitte meresõidu ohutuse seaduses määratletud riikliku ametliku info põhjal. Keskkonnaseire Eestis viiakse merekeskkonnaseiret läbi avameres ja rannikumere püsiseire veekogumites vastavalt riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammile (Keskonnaagentuur 2019), mis tuleneb keskkonnaseire seadusest. Keskkonnaseire arendusvajadused (sh. nutipoide kasutuselevõtt), mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest (Merestrateegia raamdirektiiv) ja keskkonnaseire kvaliteedi tõstmise vajadusest on välja toodud Eesti merestrateegia meetmekavas (2022). Meetmekavast nähtub, et täitmaks mõningaid vajakajäämisi Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) kohustuste täitmisel ja andmaks kõrge usaldusväärsusega keskkonnaseisundi hinnanguid on vajalik pidevseire jaamade (nutipoide) lülitamine olemasolevasse seirevõrku (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, Keskkonnaministeerium 2020, Keskkonnaministeerium 2020b, Stoicescu et al 2019). „Eesti mereala seire ja andmekogumise programmis perioodiks 2021-2026“ (Keskkonnaministeerium 2020) on toodud merevaatluste vajadused merestrateegia edukuse jälgimiseks, mis katab nii merekeskkonnaseisundi seire, inimtegevusest tulenevate ja muude survetegurite seire, seatud sihtide saavutamise seire, kui ka uute tekkivate probleemide tuvastamise. Programmis on kirjeldatud mere veesamba parameetrite, näiteks soolsuse ja temperatuuri vertikaalprofiilide pidevmõõtmiste vajadust, et hinnata MSRD kohustustest lähtuvat hüdrograafiliste tingimuste muutusi. Lisaks on välja toodud vajadus uute tehnoloogiate (sh. nutipoide) rakendamiseks klorofüll-a ja hapniku andmete kogumiseks, et suurendada keskkonnaseisundi hinnangute usaldusväärsust. Programmi RITA tegevuse 1 (mereRITA 2021) käigus läbiviidud uuringute ja metoodika katsetuste tulemusel soovitati kehtivasse keskkonnaseire programmi raames alustada veesamba parameetrite (vähemalt temperatuur, soolsus, hapnik) põhjalähedase kihi pidevmõõtmisi seitsmes asukohas: basseinide süvikutes (Narva lahes; Liivi lahes; Läänemere avaosa põhjabasseinis (jaam H2 läheduses) 9 ja lõunaosas (jaam 32 läheduses); rannikunõlval (käesoleva projekti piirkonnas, Läänemere avaosas); väinades (Irbe väin, Väinamere keskosa seirejaam V15). Samuti soovitati alustada Eesti merealadel pidevate hoovuse mõõtmistega, soovituslikult samades asukohtades, mis ülaltoodud ja lisaks ka Keri avamere jaamas. Ka TalTech meresüsteemide instituudi poolt läbiviidavas projektis (KIKi rahastus) on defineeritud vajadus Eesti mereala süvakihi autonoomse vaatlusvõrgu arenduseks, mis osaliselt kattub mereRITA projektis antud soovitustega. Süvakihi veesamba keskkonnaparameetrite püsimõõtmistega on alustatud Narva lahes, Liivi lahe lääneosas, Liivi lahe keskosas ja Läänemere avaosas. Planeeritud mõõtmiste pikaajalisem eesmärk on mereala seisundi adekvaatsem hindamine. Lisaks annavad pidevmõõtmised võimaluse hinnata arendustööde ja mere kasutuse mõjusid ning aitavad välja töötada merekeskkonnakaitse meetmeid ning jälgida nende efektiivsust. Keskkonnaseire arendusvajaduseks on ka veealuse pidevmüra seire. Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammi seiretöö eesmärgiks on koguda andmeid veealuse inimtekkelise heli taseme ruumilise jaotuse, esinemise sageduse ja kestuse ning mõju kohta. Veealuseid pidevmõõtmisi teostatakse vähemalt kahes asukohas, Soome lahes (jaam BIAS20) ja ühes kolmest soovituslikust jaamast. Seirepuudujäägina võib välja tuua mõõtmiste puudumise rannikumeres (Mereseire programm, Keskkonnaagentuur 2019). Veealuse müra mõõdistamine on oluline ka julgeoleku seisukohast (vt. järgmist alampeatükki). Merepääste operatsioonid ning ohutuse ja julgeoleku tagamine Seoses muudatustega riigi valduses olevate laevade omanike hulgas vastutab merereostuse lokaliseerimise ja likvideerimise eest alates 01.01.2023 Eesti merevägi. 2022 aastal vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega (Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel 2022) määratakse kindlaks ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, veesõiduki, õhusõiduki või sõiduki otsimise ja päästmise korraldus Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldus Eesti merealal ja piiriveekogudel. Määruses on detailselt kirjeldatud rollijaotused erinevate riigiasutuste vahel (Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, Keskkonnagentuur, Keskkonnaamet, Päästeamet, Transpordiamet, Keskkonnaministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet). Aprillis 2023 sõlmitud koalitsioonileppes on defineeritud riigikaitseline vajadus veealuse kriitilise taristu seireks ja kaitseks Läänemerel (Koalitsioonilepe 2023). Julgeoleku kaalutlustel läbiviidava veealuse seire oluliseks osaks on müra seire, mis on ühine eesmärk Merekeskkonna seire programmiga (vt eelmist peatükki). Avamere arendused ja planeeringud Lähiaastatel on intensiivistumas mereala kasutus majandustegevuse eesmärgil. Koalitsioonilepingus (2023) on mereressursside kasutuselevõtuga seoses toetatud valdkondadena ära märgitud tuuleparkide arendamine ja mere geotermaalenergia kasutuselevõtt. Ülejäänud mereala kasutamisega seotud võimalused ja piirangud on välja toodud Eesti mereala planeeringus (Rahandusministeerium 2021). Intensiivsem merealade kasutus majandustegevuseks suurendab ka vajadust (i) nutipoide võrgustiku arendamiseks, et omada täpset infot mereseisundi kohta ja (ii) mere digitaalse kaksiku arendamiseks, et modelleerida majandustegevusega kaasnevaid inimmõjusid merekeskkonnale. Eesti merestrateegia meetmekava meede (BALEE-M035) näeb ette miinimumnõuete paketi koostamist sinimajanduse arendusprojektide KMH ja opereerimisaegseks seireks. Meetme eesmärk on ennetada avamererajatistest võimalikke lähtuvaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Ühe miinimumnõudena on välja pakutud nõue rakendada nt. kalakasvatuste juures pidevmõõtmisi, mis annaksid operatiivset informatsiooni nii simulatsioonide valideerimiseks, keskkonnaseisundi 10 hindamiseks, kui ka ülevaadet kalakasvatuse jaoks olulistest parameetritest (nt. veetemperatuur ja hapnikusisaldus vees). Tabel 1. Loetelu seadusandlikest aktidest, strateegilistest dokumentidest, teadusuuringutest ja rahvusvahelistest kokkulepetest, mis on seotud nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku arendusega. Dokumendi nimi Rakendaja Olulisuse põhjendus Meremajanduse valge Majandus- Defineeritud nutipoidevõrgu laiendamise vajadus. raamat 2022-2035 ja Defineeritud vajadus virtuaalpoi rakenduse järele ja Kommunika sellega seotud TA tegevuste järele (sensorid, tsioonimini sidelahendused, andmehaldus jne). steerium Riikliku keskkonnaseire KeM/KAUR Reguleerib avamere ja ranniku keskkonnaseiret. programmi mereseire allprogramm Eesti merestrateegia KeM Meede BALEE-M035 näeb ette sinimajanduse meetmekava, uuendatud arendusprojektide KMH ja opereerimise aegse seire 2022 miinimumnõuded. Keskkonnavaldkonna KeM Defineerib mere digitaalse kaksiku vajaduse ja seire arengukava 2030 (Kevad) automatiseerimise vajaduse. Meresõiduohutuse seadus TRAM, Reguleerib laevade meresõiduohutust ning laevade KAUR turvalisust ja laevaliikluse ohutuse tagamist veeteedel. Reguleerib (mõõte)seadmete veeteele paigutamisest tulenevaid aspekte. Reguleerib Eesti merealade ja sisevete kohta koostatavate hüdrometeoroloogilise info edastamist (ilmaprognoosid, tormihoiatused ning jääprognoosid ja jääkaardid). Transpordi ja liikuvuse Majandus- Defineerib vajaduse suurendada transpordisüsteemi arengukava 2021-2035 ja (sh. meretranspordi) konkurentsivõimet, arendades Kommunika seda säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, vähendades tsioonimini selle keskkonnajalajälge ning muutes taristu steerium ohutumaks. Keskkonnaseire seadusest KAUR Reguleerib riikliku keskkonnaseirevõrgu toimimist. tulenev Keskkonnaseire programm koos alamprogrammidega INSPIRE direktiiv Maa-amet Direktiivi eesmärk on luua ruumiandmete infrastruktuur nende paremaks kättesaamiseks ja ristkasutuse soodustamiseks kõikides EU liikmesriikides eelkõige avaliku, aga ka erasektori erinevatel tasemetel. Sätestab nõuded georuumiliste andmete esitamisele EUs. 11 Eesti mereala seire ja KeM Defineerib merekeskkonna seire andmevajadused andmekogumise programm lähiaastatel. perioodiks 2021-2026 Defineerib seire puudused hüdrograafiliste mõjude hindamiseks. Soovitab hinnangute usaldusväärsuse parandamist eutrofeerumise valdkonnas. Eesti Reformierakonna, Vabariigi Vabariigi Valituse toetus meretuuleparkide rajamisel Erakond Eesti 200 ja valitsus ning mere geotermaalenergia kasutamisel (merevee Sotsiaaldemokraatliku soojuse kasutamine kütteks ja jahutuseks). Erakonna valitsusliidu Defineerib riigikaitselise vajaduse veealuse kriitilise programm aastateks 2023- taristu seireks ja kaitseks Läänemerel. 2027. Defineerib vajaduse tähtsustada väikesadamate piirkondlikku rolli. mereRITA uuring KeM Väljendatud vajadus avamere seire programmi täiendamiseks nutipoidega - fikseeritud profileerijatega ja profileerivate ujukitega. Eesti mereala süvakihi TalTech/ Eesti mereala süvakihi autonoomse vaatlusvõrgu autonoomse vaatlusvõrgu MSI arendamine merealaseisundi, arendustööde ja arendamine (KIK projekt) merekasutuse mõjude hindamiseks Riikliku keskkonnaseire TalTech Veealuse pidevmüra mõõdistuse vajadus Eesti programmi mereseire merealal. allprogrammi seiretöö (2022-2023) Laevade ohutusnõuded Majandus- Defineerib anemomeetri vajaduse laevadel üle 300 GT. (määrus) ja Tulevikuperspektiivis saaks selliseid aluseid kasutada Kommunika kui liikuvaid nutipoisid, mis automaatselt edastavad tsioonimini tuule kiirust ja suunda, olles korrigeerinud laeva steerium liikumisega. Nõuded väikelaeva Majandus- Defineerib väikelaevade sõidupiirkonnad tuule kiiruse varustusele ning väikelaeva ja ja laine kõrguse järgi. kategooriad vastavalt Kommunika väikelaeva tsioonimini konstruktsioonile, samuti steerium sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise (määrus) Eesti mereala planeering RaM Defineerib meretuuleparkide ja teiste avamere infrastruktuuri objektide piirkonnad, mis omakorda annavad ruumilise suuna nutipoide paigutamisele. Otsingu- ja päästetööde Vabariigi Määrab kindlaks ohuolukorda sattunud või kaduma tegemine Eesti Valitsus jäänud inimese, veesõiduki, õhusõiduki või sõiduki päästepiirkonnas ning otsimise ja päästmise korralduse Eesti reostuse avastamise ja päästepiirkonnas. 12 likvideerimise kord Eesti Määrab kindlaks reostuse avastamise, lokaliseerimise merealal ja piiriveekogudel. ja likvideerimise korralduse Eesti merealal ja piiriveekogudel. Määrab riigiasutuste rollid merereostuse ja päästetöödega tegelemisel. Keskkonnaseire seadus KeM Sätestab riikliku, kohaliku omavalitsuse üksuse ja vabatahtliku keskkonnaseire korralduse. Õhukvaliteedi hindamise KeM Reguleerib seiratavad õhukvaliteedi parameetrid. kord (määrus) IMO SOLAS konventsioon TRAM, Reguleerib ohutuse tagamist merel MKM Rahvusvahelise TRAM, Reguleerib/defineerib hüdrograafiliste ja mereilma hüdrograafia MKM andmeproduktide formaadid. organisatsiooni standardid 13 5. Nutipoide võrgustik Nutipoide infrastruktuuri kaardistamiseks Eestis koostati vabalt ligipääsetav kaardikiht/rakendus, kus on märgitud erinevate osapoolte hallatavad ja opereeritavad nutipoid. Kaardirakendusse on koondatud mõõtejaamade/nutipoide metaandmed (asukoht, omanik, mõõdetavad parameetrid jne). Kaardirakendus on ligipääsetav järgmiselt aadressilt: https://arcg.is/8WKT00 Joonis 1. Kaardirakendus, kus on Eesti ranniku ja avamere jaamade ülevaade: https://arcg.is/8WKT00 Siniste ringidega on märgitud uute nutipoide superplatvormide indikatiivsed asukohad ja testalad. Enamus olemasolevatest mõõtejaamadest asuvad rannikul (sadamad, hüdrometeoroloogiline vaatlusvõrk) ja neid haldavad Keskkonnaagentuur ja TalTech meresüsteemide instituut (sadamate tellimusel). Avamerel mõõdistusi teostavate nutipoide osas omavad suuremat vastutust Transpordiamet (navigatsiooni poidel paiknevad mõõteseadmed) ja TalTech meresüsteemide instituut (püsijaamad keskkonnaseireks). Optimaalse geograafilise katvuse saavutamiseks tuleks (i) harmoniseerida olemasolevate rannikul paiknevate nutipoide andmete kvaliteet ja andmeformaadid, et juba praegu kogutavad andmed leiaks laialdasemat kasutust ja (ii) paigaldada 7 operatiivset nutipoid (nn. superplatvormid) avamerele, mis edastavad operatiivset infot 15 keskkonna parameetri kohta. 14 6. Küsitlus ja konsultatsioonid vajaduste kaardistamiseks Nutipoide andmete kasutusvaldkonnad ja kasutajad Nuti- ja virtuaalpoide kasutamisega seotud vajaduste ja võimekuste kaardistamiseks viidi läbi elektroonne küsitlus perioodil 16.02.2023-03.03.2023. Küsitlus hõlmas meremajandussektori ettevõtete esindajaid, merekeskkonna seire valdkonda reguleerivate riigiasutuste esindajaid ja turvalisuse/julgeoleku eest vastutavate ametkondade esindajaid. Küsitlusele vastas 34 inimest 22 unikaalsest organisatsioonist (Tabel 2). Tabel 2. Nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku arendamise uuringule sisendit andnud organisatsioonid. Ministeeriumid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium Riigiametid Transpordiamet, Keskkonnaagentuur, Kaitsevägi Ettevõtted Saarte Liinid, Tallink, Tallinna Sadam, Utilitas Wind OÜ, AS Sillamäe Sadam, Pakrineeme sadam, Kihnu Veeteed, Redstorm OÜ (kalandus), Van Ameyde Grogius (kindlustus) Avalikõiguslikud ülikoolid Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Maaülikool MTÜd ja katuseorganisatsioonid MTÜ Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Eesti Sadamate Liit, Eesti Avamere Vesiviljelusühistu Huvi keskkonnaandmete vastu on laialdane ja sektoriteülene. Kasutusvaldkondadest on suurimad navigatsioon ja üldine olukorrateadliikus, mis vajavad mereilma infot (tuul, meretase, lainetus, veetemperatuur). Teise suurema valdkonna moodustavad merekeskkonna seisundi hindamine ja ruumiline planeerimine, mis lisaks mereilma infole vajavad ka merekeskkonna biogeokeemilisi parameetreid. Detailne ülevaade kasutusvaldkondade jaotusest on toodud Joonisel 2. Nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku uuendamisest on huvitatud nii ettevõtted, riigiasutused, TA asutused kui ka katuseorganisatsioonid ja MTÜd. Vastavalt kasutajate igapäevategevuste vajadustele saab nutipoidega kogutavad kasutusvaldkonnad jagada kaheks peamiseks grupiks: (i) mereilma info, olukorrateadlikkus, reostustõrje ja pääste ning (ii) merekeskkonna seisundi hindamine ja ruumiline planeerimine. 15 Joonis 2. Tegevusvaldkonnad, mis sõltuvad nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku pakutavast infost. Huvipakkuvad parameetrid Küsitluses mainiti 30 erinevat parameetrit, millest kasutajad on huvitatud. Üle 86% vastanud unikaalsetest organisatsioonidest (19-22 organisatsiooni) on huvitatud tuule, lainetuse, meretaseme ja veetemperatuuri infost, mis moodustavad nö. mereilma andmestiku (Joonis 3). Pisut väiksem (4-13 organisatsiooni) oli huvi keskkonna seisundit kirjeldavate parameetrite osas: vee läbipaistvus ja hägusus, klorofülli kontsentratsioon, hapniku kontsentratsioon, soolsus, pidevmüra, toitainete kontsentratsioon ja sinivetikate esinemine (Joonis 3). Kasutajatele on oma organisatsiooni vajadustes lähtuvalt huvi ka järgmiste spetsiifiliste parameetrite vastu (mainiti alla 3 korra): hoovuste suund ja kiirus, CO2, CDOM (lahustunud orgaaniline aine), vee heleduskoefitsiendi spektrid, vee optilised omadused (IOP), nähtavus merel, õhutemperatuur, fükoerütriin, pH, pCO2, süvakihis H2S, süvakihis TOC (total organic carbon), süvakihis DOC (dissolved organic carbon), PAR (photosynthetically active radiation) ja vee kohal lendavate nahkhiirte ultraheli. 16 Joonis 3. Enim huvipakkuvad parameetrid, mida on võimalik nutipoide abil mõõta. Kasutajavajadustest lähtuvalt moodustavad huvipakkuvad parameetrid sisendi kahe peamise kasutusvaldkondade grupi jaoks. Mereilma info, olukorrateadlikkus, reostustõrje ja pääste tööde jaoks on olulised laine kõrgus, laine levimise suund, tuule kiirus ja suund ning veetemperatuur. Merekeskkonna seisundi hindamise ja ruumilise planeerimise seisukohast lisanduvad neile vee läbipaistvus ja hägusus, klorofülli kontsentratsioon, hapniku kontsentratsioon, soolsus, pidevmüra, toitainete kontsentratsioon ja sinivetikate esinemine. Operatiivne mereilma info moodustab kriitilise tähtsusega ja suure kasutajate huviga alamosa üldisest keskkonnaseire infost (Joonis 4). Joonis 4. Operatiivne mereilma info moodustab kriitilise tähtsusega ja suure kasutajate huviga alamosaosa üldisest keskkonnaseire infost. 17 Mereprognoosi vajalikkus Meremajandussektori osaliste jaoks on olulisel kohal ka mereprognoos, et oma igapäevaseid tegevusi planeerida. Koguni 88.2% mereinfo kasutajatest peab mereprognoosi oluliseks või pigem oluliseks (Joonis 5). Mereprognoosi infot on vaja eelkõige olukorrateadlikkuse parandamiseks, navigatsiooni korraldamiseks ning merepääste ja turbe operatsioonide läbiviimiseks. Eestis on operatiivse mere prognoosi ametlikuks teenusepakkujaks Keskkonnaagentuur, kes on vastavad hüdrodünaamika ja laine prognoosi teenused välja arendanud koostöös TalTech meresüsteemide instituudiga. Küsitluse vastustest nähtub, et kasutajatel on huvi ka biogeokeemiliste parameetrite operatiivprognoosi vastu, mis eeldaks olemasoleva prognoosmudeli täiendamist. Samuti on pääste, ohutuse ja julgeolekuga seotud kasutajatel huvi Peipsi järve operatiivse järveprognoosi vastu, mis hetkel Eestis puudub. Kasutaja vajadustest lähtuv operatiivne mereprognoos on virtuaalpoi lahenduse lahutamatu osa, kuna selle abil on võimalik pakkuda infot merealade kohta, kus puuduvad nutipoid. Joonis 5. Kasutajate hinnang mereprognoosi vajalikkuse osas. Mereinfo süsteemid/portaalid Mereinfot saavad kasutajad väga erinevatest portaalidest, andmebaasidest ja kaardirakendustest (Joonis 6). Operatiivse mereilma info jaoks on enimkasutatavad Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse pakutavad teenused, TalTech meresüsteemide instituudi meretaseme infosüsteem, METOC meresõitja portaal, naaberriikide ilmateenistuste portaalid ja LainePoisi portaal. Mainiti ka järgmiseid portaale, mis liigitusid „välismaa ilmaportaalide“ alla: MarineTraffic, WISE-Marine, Windy, FMI veebileht, SMHI veebilehed, MetCoOp, Yr.no, Windguru. Keskkonnaseire, seisundi hindamise ja planeerimise jaoks kasutatakse lisaks eelpoolmainitutele ja spetsiaalselt tellitud seireuuringutele ka riiklike andmebaase (KESE) ja üleeuroopaisi andmeteenuseid, mis sisaldavad andmeid Eesti kohta (Copernicus, ICES/HELCOM, EMODnet, SeaDataNet). Lingid kasutatavatele teenustele ja andmebaasidele: www.windy.com; https://www.seadatanet.org/; https://www.ices.dk/Pages/default.aspx; https://emodnet.ec.europa.eu/en; https://kese.envir.ee/kese/welcome.action; https://cds.climate.copernicus.eu/cdsapp#!/home; https://marine.copernicus.eu/; https://lainepoiss.eu/dashboard/; https://www.ilmateenistus.ee/; http://on-line.msi.ttu.ee/metoc/; http://on-line.msi.ttu.ee/meretase/. Arvestades kasutajate erinevaid soove ja harjumusi, siis ei ole kõigi andmete ühtse tsentraalse halduse alla toomine nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku arenduse raames lihtsasti teostatav. Seega tuleks 18 andmeedastuse rakenduste arendamisel arvestada lisaks kasutajasoovidele ka IMO konventsioonides sätestatuga (IMO SOLAS konvetsioon, 1974) ning Rahvusvahelise Hüdrograafia Organisatsiooni standarditega (IHO standardid, 2023). See tagab nutipoide võrgustiku poolt kogutavate andmete säilitamise andmebaasides, mis ühilduvad olemasolevate ECDIS/AIS süsteemidega. Nutipoide poolt kogutavate andmete edastamisel AISi/ECDISesse tuleks piirduda vaid kriitilise ja hädavajaliku info edastamisega, et vältida kasutajate tarbetut koormamist. Sama printsiipi tuleb jälgida ka andmeedastus lahenduste puhul, mis edastavad info otse nutipoilt laevale. Samas, märkimisväärne hulk kasutajaid on huvitatud igakülgsest nutipoide pakutavast infost oma otsustusprotsesside juhtimisel, mis eeldab mereinfo jagamist internetipõhiste portaalide vahendusel. Kuna nutipoide abil kogutav andmestik on suur, mitmekülgne ja muutliku kvaliteediga, siis kogutava andmestiku haldamise oluliseks osaks on andmekvaliteedi tagamine. Selle saavutamiseks on otstarbekas kõigi andmete esmase, efektiivse ja automatiseeritud kvaliteedikontrolli läbiviimine ja erinevate sensorite andmeformaatide harmoniseerimise teostamine ühtses teenusserverisse. Seejärel saab edastada kvaliteedikontrolli läbinud usaldusväärsed andmed erinevatele portaalidele (ilmateenistused, EU tuumikteenused jne) ja rakendustele (sh. ECDIS/AIS). Välja tuleks arendada nutipoide poolt kogutavate andmete haldamise ja kvaliteedi kontrolli teostamise platvorm, mis on liidestatud erinevate kasutajate ja andmepakkujate infosüsteemidega, et tagada nutipoide poolt kogutavate andmete mugav ja laialdane kasutus. Samuti peaks toetama ettevõtete regionaalsetest vajadustest tulenevate poijaamade liitumist riikliku nutipoide võrgustikuga (nt. esmase nutipoi soetamise investeeringu toetamine riigi poolt). Joonis 6. Enimkasutatavad mereinfo portaalid, teenused ja andmebaasid. Kasutajate ootused geograafilisele katvusele Kasutajate ootused nutipoide asukohtadele tulenevad varasemast kogemusest ja töörutiinidest. Lähtuvalt valdkonna kasutajavajadustest võib kasutajatele huvipakkuvad piirkonnad jagada detailsuse 19 järgi 4 gruppi: (i) täpne koordinaat, (ii) üldine geograafiline piirkond Eesti merealal (nt. Liivi laht, Toila), (iii) olemasolevate nutipoide asukohast (nt. Transpordiameti avamere poid) ja kasutusvaldkonnast lähtuvad ootused (tuuleparkide alad, sadamalinnad), (iv) kogu Eesti mereala kattev info ehk mere digitaalne kaksik (nn. “igal pool ja kogu aeg”). Piiratud hulk kasutajaid markeerisid ära kindlad koordinaadid, kuhu nad tulevikus nutipoisid sooviksid: N59,40 E27.81; N58.251170 E23.313317; N59.50 ; E24.96; N59.45 E24.78; N59.33 E24,07; N58.141543 N24.027516; N59° 29' E27° 42'. Need asukohad on kaardirakenduses märgitud kihiga “Lõppkasutaja perspektiivsed jaamad”. Märksa suurem hulk kasutajaid tõid välja nimelised geograafilised piirkonnad, mis on neile huvipakkuvad erinevatel kaalutlustel. Kasutajatele huvipakkuvad piirkonnad on järgmised: Väinamere keskosa, Liivi laht, Muuga laht, Soela väin, Narva laht, Toila, Tallinna laht, Väinameri, Pärnu laht, Suur katel, Soome lahe idaosa, Soome lahe lääneosa, Läänemere avaosa, Saaremaa läänerannik, Hiiumaa läänerannik, Saaremaa lõunarannik, Soome laht, Põhjarannik, Tallinn-Helsinki, Paldiski-Stocholm, Ida- Virumaa, Soela väina rannikuvesi, Hiiu madala rannikuvesi, Pakri lahe rannikuvesi, Tareste laht, Lahepere laht, Tagalaht, Saaremaa, Kõiguste laht. Enam huvipakkuvad alad ja geograafilised piirkonnad on välja toodud Joonisel 7. Joonis 7. Geograafilised piirkonnad, mille kohta kasutajad soovivad keskkonnainfot. Kasutusvaldkonnast lähtuvatest vajadustest toodi välja piirkonnad, mis on eesti mereala ruumilise planeeringu kohaselt tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad, transpordi sõlmed ja vesiviljeluse alad (Joonis 8). Joonis 8. Kasutusvaldkonnast või olemas olevas taristust lähtuvad vajadused nutipoide geograafiliseks paiknemiseks. Märkimisväärne hulk kasutajaid on huvitatud kogu Eesti mereala katvast andmestikust, mis sisuliselt tähendab mere dünaamilise digitaalse kaksiku vajadust ning mis põhineks kõrglahutuslikel järelanalüüsi andmetel, nutipoide mõõtmistel, kaugseire vaatlustel ja prognoosmudeli väljundil. 20 Üldistatud vajadusena märgiti ära: “kogu Eesti mereala“, „kauba-reisisadamate merepiirkond vähemalt 5 MM raadiuses“, „kogu Eesti“, „seal kus juhtub õnnetus“. Nutipoide platvormide asukohavalikul võiks võimaluste piires lähtuda olemasolevate poide asukohtadest. Hoolduskulude optimeerimiseks tuleks väiksemate nutipoide asukohad ühildada olemasolevate navigatsioonimärgiste asukohtadega, samas arvestades spetsiifilisest seire vajadustega (kalandus, müra, laevaliiklus jne). Suuremad avamere nutipoide platvormid on aga kriitiline riiklik taristu, mille asukoha valikul peaks lähtuma esmalt geograafilisest katvusest ja seire sisulisest vajadusest info kogumisel ning mitte tegema suuri kompromisse lähtuvalt olemasolevate navigatsioonipoide asukohtadest. Lähtuvalt kasutajate ootustes peaks 7 riiklikku nutipoide superplatvormid paiknema järgmistes asukohtades: Soome lahe idaosa (Narva laht), Soome lahe lääneosa (Tallinn-Helsinki liin), Soome lahe suudmeala, Väinameri, Liivi laht, Läänemere avaosa (Saaremaa läänerannik), Läänemere avaosa (Hiiumaa läänerannik) (vt. joonis 1). Virtuaalpoi lahendus, mere digitaalne kaksik, järelanalüüsi andmed Küsitlusest järeldub, et suur osa kasutajaid vajab merekeskkonna infot ebaregulaarselt ja erinevatest regioonidest (tsitaat küsitlusest: ”infot on vaja igale poole“). Enamus kasutajaid soovib ka operatiivset mereprognoosi infot. Seega on lisaks nutipoide võrgustikule vaja välja arendada virtuaalpoi lahedus, edastamaks lisaks asukoha infole ka keskkonna infot, mis põhineb mudel prognoosil ja mudelandmete järelanalüüsil. Neljast komponendist - nutipoi andmestik, operatiivne prognoos, mudeli järelanalüüsi andmestik, kaugseire vaatlused - moodustub mere digitaalne kaksik, mis võimaldab analüüsida olukorda igas mere punktis ja hinnata inimtegevuse mõjusid keskkonnale. Mere digitaalse kaksiku lahenduse abil tekitatakse kasutaja defineeritud punktis virtuaalne poi ehk sisuliselt erinevate keskkonnaparameetrite andmevoog. Digitaalse kaksiku oluliseks komponendiks on 3D hoovuste väljad, mis on kriitiliseks sisendiks merepääste operatsioonide läbiviimisel ja ohutuse/julgeoleku tagamisel (reostuse ja objektide triivimine mere pinnal ja sügavamates kihtides). Seepärast on vaja nutipoide ja virtuaalpoide võrgustiku rajamisel erilist tähelepanu pöörata täpse (nutipoi) ja laia hea ruumilise katvusega (virtuaalpoi, digitaalne kaksik, mudelprognoosid) hoovuste info kogumisele ja koondamisel. 21 7. Teekaart nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarendamiseks Lähtuvalt kasutajavajadustest ning Eesti ettevõtete ja TA asutuste võimekustest töötati välja riiklikele vajadustele vastav nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku arendamise teekaart, mille rakendamine koosneb järgmistest sammudest: nutipoi superplatvormi arendus, nutipoi miniplatvormide arendus, andmehaldusplatvormi arendus, virtuaalpoi ja mere digitaalse kaksiku lahenduse arendus, investeeringud infrastruktuuri ja administratiivsed meetmed võrgustiku arendamiseks. Superplatvorm Nutipoi superplatvormi prototüüp tuleks välja arendada ja testida vähemalt kuues riikliku tähtsusega piirkonnas: Narva laht, Tallinn-Helsinki liin, Soome lahe suudmeala, Liivi laht, Väinameri, Läänemere avaosa. Nutipoi superplatvorm on sensorite komplekt koos integreeriva tark- ja riistvaraga, mis mõõdab autonoomselt >15 keskkonnaparameetrit (eeldatavalt füüsikalised parameetrid) ja edastab info reaalajas andmebaasidesse. Käesoleval hetkel võib nutipoi superplatvormi näitena käsitleda Keri saare lähedal paiknevat TalTech meresüsteemide instituudi poolt hallatavat püsiseire jaama. Merepõhja paigutatud ja kaabliga Keri saarel asuva keskusega ühendatud jaam mõõdab temperatuuri, soolsuse, fükotsüaniini, klorofülli, hapniku ja hägususe vertikaalseid profile autonoomselt ja edastab andmeid reaalajas. Keri jaam on Eesti Keskkonnaobservatooriumi (https://kkobs.ut.ee/, https://www.etis.ee/Portal/ScientificEquipments/Display/01a4322f-1d7c-4584-af10-209bff4bd126) ja JERICO-RI (jerico-ri.eu) osa. Nutipoi superplatvormide täpse asukoha valikul tuleks eelistada olemasolevate navigatsioonipoide ja mõõtejaamade asukohti, et hoida hilisemad opereerimise ja haldamise kulud madalad. Samuti tuleks poijaamade asukoha valikul arvestada erinevate andmesidelahendustega kaasnevate kuludega. (a) Võimalusel peaks eelistama mobiilside levialasse jäävaid merealasid, mis tagab madalamad sidekulud. (b) Kui see ei ole võimalik kaugemale avamerele jäävate jaamade puhul (nt. Läänemere avaosa), siis tuleks nutipoide võrgustiku kulumudelis arvestada ka satelliitside komponendiga ja optimeerida edastatavat keskkonna infot (ajaline lahutus, edastatavate parameetrite arv). Sensorite hooldus peaks olema pika ajalise välbaga, et hoida opereerimise kulud madalal. (c) Merepõhjas paiknevate ja operatiivandmeid mitteedastavate seadmete puhul, tuleks lisaks regulaarsele hoolduskuludele arvestada ka andmete „kojutoomise“ lahendusega, s.t. andmed loetakse seadmetest andmebaasi pikaajalise viitega peale nutipoi regulaarseid hooldustöid. Tuginedes Iridium SBD teenuse (Short Burst Data Service) hinnakirjale saab anda hinnangu superplatvormi satelliitside kuludele. Iga superplatvormi puhul, mis jääb mobiilside levialast välja tuleb arvestada satelliitsidekuluga ~1000 EUR aastas. See võimaldaks edastada operatiivselt 15 keskkonnaparameetrit üle Iridium satelliidi SBD teenuse. Seega, 7 superplatvormi kogu sidekulu aastas oleks 7000 EUR. Mobiilside kulu sellise andmehulga kohta on suurusjärgu võrra väiksem. Nutipoide opereerimisel tuleb arvestada lisaks sidekuludele ka seadmete hooldamisega seotud transpordi püsikuludega. Superplatvormide teenindamine ja hoolduse eeldab avamerevõimekusega töölaevade kasutamist, millede ööpäeva kulu on >6000 EUR. Arvestades merealasid kuhu superplatvormid on kavandatud (Narva laht, Tallinn-Helsinki transekt, Soome lahe suudmeala, Liivi laht, Väinameri, Läänemere avaosa) ning võtte aluse liikumiskiiruseks ca 10 sõlme, kuluks sellise Eesti mereala katva ringi tegemiseks ca 4 ööpäeva. Aastas tuleks teha minimaalselt 2 hooldust igale platvormile. Seega, superplatvormide hooldamisega seotud transpordikulud oleks üle 48 000 EUR aastas. Kulude optimeerimise eesmärgil on mõistlik nutipoide platvormide hooldustöid ühildada teiste töödega nutipoide piirkonnas. 22 Nutipoi superplatvorm integreerib erinevad keskkonna parameetreid mõõtvad sensorid ja edastab need andmebaasi. Erinevate Eesti ja välismaa tootjate/vahendajate sensorite ühildamine vastupidavaks operatiivseks nutipoiks on arenduse oluline osa. Nutipoi platvormidel kasutatavaid sensoreid pakuvad valmistootena ja on võimelised välja arendama nii Eesti, kui ka rahvusvahelised ettevõtted: Anderaa, SeaPoint, WiseParker, Waverider, Flydog Marine, SeaBird, Trios, Elke Sensors, Keller, Vaisala, PTR grupp, Ambeon, Chelsea Technologies jne (veebilehtedelt: www.lainepoiss.eu, https://www.flydogmarine.com/, https://www.aanderaa.com/, https://www.vaisala.com/en, www.ambeon.ee, www.seabird.com, www.trios.de, https://chelsea.co.uk/, https://www.vaisala.com jne. Potentsiaalsete sensorite indikatiivsed hinnad on toodud tabelis 3. Nutipoi superplatvormi väljatöötamise oluline osa on insenertehnilise lahenduse (konstruktsioon ja kasutatavad materjalid, seadmete optimaalne paigutus, elektroonika, andmesidelahendus, energialahendus) väljatöötamine erinevate sensorite koostoimeks. Innovaatilise ja Eesti rahvuslike huvide jaoks optimaalse nutipoi superplatvormi välja töötamise ja testimise maksumus on >600 000 EUR Tabel 3. Seadmete indikatiivsed hinnad. Tegemist ei ole siduvate hindadega ja need sõltuvad iga tehingu/hanke puhul saavutatud kokkuleppest. Nt. laine parameetrite mõõtmisel võib seadmete hinnavahe olla 10 kordne. Parameetrid Ligikaudne maksumus (eur ) Ilmajaam atmosfääri peamiste parameetrite mõõtmiseks, sh. alates 5 000 tuul, õhutemperatuur, õhurõhk Reostuse tuvastamise sensorid alates 5 000 Laineparameetrid alates 5 000-50 000 Hoovus alates 30 000 Meretaseme jaam alates 5 000 Hägusus alates 4 000 Klorofüll alates 4 000 Hapniku sisaldus - pH - Vee spektraalsed optilised omadused (IOP) alates 30000 Sensorite komplekt: hoovus, temperatuur, soolsus, hägusus, Ligikaudu 50 000 klorofüll Miniplatvorm Nutipoide miniplatvormide prototüübid tuleks välja arendada ja testida lähtuvalt erinevatest rakendusvaldkondadest rannikulähedastes piirkondades. Nutipoi miniplatvormid on regionaalsest 23 kasutajavajadusest (nt. sadamate opereerimisel ja keskkonna seisundi hindamisel on erinevad vajadused) lähtuv mõõteplatvorm, mis mõõdab reaalajas merebioloogia, merekeemia, veealuse valgusvälja, müra, õhu kvaliteedi jne parameetreid või tuvastab objekte (laevad, kalaparved) ja reostust. Nutipoide miniplatvormide arendamisel tuleb arvestada samade piirangutega, mis superplatvormi puhul (vt. eelmist peatükki). Võib eeldada, et miniplatvormid on väiksemad, mobiilsidel põhinevad ja tihedamalt hooldust vajavad kui superplatvormid, kuna paiknevad rannikulähedastes huvipiirkondades. Asukohast tulenevalt (rannikumeres) saab miniplatvormide puhul eeldatavasti andmete edastamiseks kasutada mobiilsidet. Arvestades andmemahtusid oleks sellisel juhul andmesidekulu ühe miniplatvormikohta ca 100 EUR aastas. Miniplatvormide hoolduskulu aastas sõltub nende konkreetsest asukohast. Arvestades, et miniplatvormid hakkavad paiknema sadamate läheduses, kus on olemas erinevad väiksemad teenindusalused (nt. riigilaevastiku alused, lootsikaater, SAR kaater, kohalikud paadid) ning ühekordsele hooldustööde kuluv laevaaeg on kuni paar tundi, on ühe teeninduskorra maksumus ca 500 EUR. Lähtuvalt kasutajate vajadustest on mõistlik välja arendada järgmised nutipoide miniplatvormid: laevade tuvastuse platvorm, reostuse tuvastus platvorm, merekeskkonna seisund mõõtmise platvorm, mereilma info kogumise platvorm, atmosfääri parameetrite platvorm, kalastikuseire platvorm (Tabel 4). Tabel 4. Kasutusvaldkonna spetsiifikast tulenevad miniplatvormid. Platvormi nimi Eesmärk, seiratavad parameetrid, kasutatava tehnoloogia Mereilma seire platvorm Mereilma info mõõtmine: laine, hoovus, temperatuur, soolsus, tuul jne. Laevaliikluse seire platvorm Veealuse müra seire ning laevade tuvastamine ja tüüpide määramine. Seireplatvorm põhineb erinevatel kaugseire sensoritel/tehnoloogiatel: radar, hüdrofon, sonar, kaamera. Kalastiku seire platvorm Kalavarude seire platvorm (sonar) kalaparvede liikumise tuvastamiseks. Atmosfäär seire platvorm Õhukvaliteedi seire meretranspordi ja sadamate tegevusega seotud emissioonide hindamiseks. Lisaks mereilma parameetritele on oluline seirata ka vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, peenosakeste (PM10) ja eriti peenete osakeste (PM2,5) ning süsinikoksiidi sisaldust õhus. Mereökoloogia seire Seireplatvorm merekeskkonna ökoloogilise seisundi hindamiseks. platvorm Platvormil paiknevad autonoomsed sensorid, mis võimaldavad hinnata toitainete sisaldust vees, vee kvaliteeti, vetikate liigilist koosseis, valgusvälja, primaarproduktsiooni, ohtlikke aineid. Reostuse tuvastuse Reostuse detekteerimine kasutades lidar tehnoloogiat ja optilisi platvorm sensoreid. Innovaatiliste ja Eesti rahvuslike huvide jaoks optimaalsete miniplatvormide välja töötamise ja testimise maksumus on ~1 500 000 EUR (6*250 000 EUR). Andmehaldusplatvorm Andmehalduse platvormi prototüübi väljaarendamine ja valideerimine on efektiivse ja toimiva nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku lahutamatu osa. Andmehaldus platvorm on tarkvaralahendus/andmebaas nutipoide poolt kogutavate andmete jaoks, mis on liidestatud olemasolevate erinevate asutuste andmebaasidega. Käesoleval hetkel on Eestis kasutuses üle 10 erineva andmebaasi ja teenuse (neil kõigil on omad puudused ja eelised) (Joonis 6). Arvestades kasutajate erinevaid soove ja harjumusi, siis 24 ei ole kõigi andmete ühtse tsentraalse halduse alla toomine nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku arenduse raames lihtsasti teostatav. Nutipoide võrgustiku andmehaldusplatvormi arendamisel tuleks tagada kasutajamugav liidestamine olemasolevate andmebaasidega. Seega, arendatav nutipoide andmestik oleks vabalt kättesaadav kõigile osapooltele. Samuti tuleks tagada valmidus uute jaamade lisamiseks nutipoide võrgustikku, et laiendada nutipoide võrgustiku poolt pakutava teenuse kvaliteeti. Kolmandate osapoolte andmete kaasamisel tuleb tagada andmete ühtne kvaliteet ja töötada välja tingimused nende võrgustikuga liitumiseks. Andmehaldusplatvormil on kaks funktsiooni (i) operatiivse mereinfo, navigatsiooni info ja prognoosi edastamise teenus ning (ii) arhiveeritud andmete (mõõtmised ja mudeli järelanalüüs) jagamise ja statistilise analüüsi teenus, millede baasilt moodustatakse mere digitaalse kaksiku lahendus meres toimuvate protsesside analüüsimiseks (vt. järgmist peatükki). Loodav andmehaldusplatvorm peab olema oluliselt kasutajamugavam, kui täna Eestis kasutuses olevad riiklikud andmebaasid, millede funktsionaalsustega kasutajad hetkel rahul ei ole. Optimaalse andmehaldusplatvormi/infosüsteemi väljatöötamise ja testimise maksumus on ~500 000 EUR Virtuaalpoi ja mere digitaalse kaksiku lahendus Meremajanduse sektori valges raamatus ja Keskkonnavaldkonna arengukavas on selgelt defineeritud vajadused nutipoide võrgustiku, virtuaalpoi lahenduse ja mere digitaalse kaksiku väljaarendamiseks. Virtuaalpoi lahenduse (nutipoide andmestik, operatiivne prognoosmudeli väljund, mudeli järelanalüüsi andmed) välja arendamine ja testimine on aluseks tervikliku mereinfo teenuse loomisele. Virtuaalpoi lahenduse loomiseks, mille aluseks on mere digitaalse kaksiku väljaarendamine, tuleb liidestada olemasolevad andmestikud/andmebaasid, mis paiknevad erinevate ministeeriumite asutuste haldusalades. Virtuaalpoi rakenduse ja mere digitaalse kaksiku loomisel tagatakse erinevate andmepakkujate poolt edastavate andmete kokkulangevus/ühilduvus. S.t. mudelprognoosi ja järelanalüüsi andmete ühildamist nutipoide andmehaldusplatvormiga, et pakkuda vajaduspõhist infot „kõigis Eesti mereala punktides“. Virtuaalpoi ja mere digitaalse kaksiku väljatöötamise ja testimise maksumus on >800 000 EUR. Investeeringud infrastruktuuri Investeering nutipoide võrgustiku rajamisse (s.t. 7 operatiivse nutipoide superplatvormi ja 12 esimese miniplatvormi hankimist ning installeerimist koos andmehaldus platvormi käivitamisega) peaks järgnema nutipoi platvormide, andmehaldus platvormi ja virtuaalpoi (digitaalse kaksiku) lahenduste väljatöötamisele ja testimisele. Investeeringute puhul tuleks lisaks nutipoide hankimisel arvestada ka IT taristu hankimise kuludega. Sõltuvalt loodava infosüsteemi keerukusest võib selle maksumus varieeruda. Lihtsamate infosüsteemide arenduste puhul ja liidestuste loomise puhul võivad kulud olla kuni 50 000 EUR. Sellise summaga võiks arvestada riiklikud asutused, kes soovivad oma infosüsteemid usaldusväärselt liidestada nuti- ja virtuaalpoide võrgustikuga. Samas, lähimineviku praktika näitab, et ruumiandmetel põhinevate uute infosüsteemide hankimise kulud on suurusjärgus ca 500 000 EUR. Reaalne IT infrastruktuuri investeeringu maht selgub piloteerimise ja prototüüpimise käigus. Administratiivsed meetmed võrgustiku arendamiseks Peale riikliku nutipoide võrgustiku välja arendamist oleks otstarbekas töötada välja riiklikud meetmed või rakendada olemasolevaid meetmeid nende ettevõtete toetamiseks, kes soovivad oma ärivajadustest lähtuvalt soetada nutipoisid. Toetusmeetme abil saaks ettevõtted oma vajadustest (asukoht, parameetrid) lähtuvaid nutipoisid soetada riigipoolse kaasfinantseerimisega ning seejärel 25 liituda riikliku nutipoide võrgustikuga, et edastada riikliku andmebaasi oma andmeid. Ettevõtete nutipoide andmevoogude liidestamine riikliku nutipoide võrgustikuga oleks mõlemapoolse huviga. Riigi nuti- ja virtuaalpoide võrgustik saaks pakkuda kvaliteetsemat teenust, mis põhineb suuremal hulgal usaldusväärsetel andmetel. Ettevõtted saaksid oma igapäeva tegevust - transport, logistika, energeetika – toetavat mereinfo teenust väiksemate kuludega, mis tõstaks nende konkurentsivõimet. Nutipoide soetamise toetusmeetmete rakendamine aitaks kaasa ka Koalitsioonilepingus (2023) seatud eesmärgile, tähtsustada väikesadamate piirkondlikku rolli läbi parema sadamateenuse pakkumise. 26 8. Kokkuvõte Antud uuringus on nutipoi defineeritud, kui autonoomne mõõteseade meres või rannikul, mis edastab (reaalajas) mere(keskkonna)infot andmebaasidesse ja infosüsteemidesse. Virtuaalpoi on uuringus defineeritud, kui merekeskkonna digitaalse kaksiku andmevoog (nutipoide info, operatiivse prognoosmudeli andmed, mudeli järelanalüüsi andmed, kaugseire vaatlused) kasutaja defineeritud piirkonnas keskkonna- ja navigatsiooniinfo kuvamiseks infosüsteemides ja kaardirakendustes (nt. ilmaportaalid, navigatsioonikaardid, rahvusvahelised andmebaasid). Nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku uuendamisest on huvitatud nii ettevõtted, riigiasutused, TA asutused kui ka katuseorganisatsioonid ja MTÜd. Vastavalt kasutajate igapäevategevuste vajadustele saab nutipoidega kogutavad andmed/parameetrid jagada kahe rakendusvaldkonna vahel: (i) mereilma info, olukorrateadlikkus, reostustõrje ja päästeoperatsioonid (meretase, laineolud, tuulekiirus, veetemperatuur, hoovus, laevade tuvastamine) ning; (ii) merekeskkonna seisundi hindamine ja ruumiline planeerimine (vee läbipaistvus ja hägusus, klorofülli kontsentratsioon, hapnik, soolsus, pidevmüra, toitained, sinivetikad jne). Suur osa kasutajaid vajab merekeskkonna infot (sh. operatiivset prognoosi) ebaregulaarselt ja erinevatest regioonidest (infot on vaja „igale poole“). Seega on lisaks nutipoide võrgustikule vaja välja arendada virtuaalpoi lahedus, mis edastab lisaks asukoha infole elektroonilistel kaartidel ka keskkonna infot, mis põhineb mudelprognoosil ja järelanalüüsil ehk mere digitaalsel kaksikul. Lähtuvalt kasutaja vajadustest, riiklikest strateegilistest dokumentidest, rahvusvahelistest kokkulepetest ning Eesti ettevõtete ja T&A asutuste võimekustest töötati välja riiklikele vajadustele vastav nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku arendamise teekaart, mille rakendamine koosneb järgmistest sammudest: (i) nutipoi superplatvormi arendus, (ii) nutipoi miniplatvormide arendus, (iii) andmehaldusplatvormi arendus, (iv) virtuaalpoi ja mere digitaalse kaksiku lahenduse arendus, (v) investeeringud infrastruktuuri, (vi) administratiivsed meetmed võrgustiku arendamiseks. 27 Viited Eesti merestrateegia meetmekava, 2022. https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii- etapp-mereala-m (09.04.2023) IHO standardid, 2023. https://iho.int/en/s-100-based-product-specifications (02.05.2023) IMO SOALS konventsioon, 1974. https://www.imo.org/en/KnowledgeCentre/ConferencesMeetings/Pages/SOLAS.aspx (02.05.2023) INSPIRE direktiiv, 2007. Directive 2007/2/EC of the European Parliament and of the Council of 14 March 2007 establishing an Infrastructure for Spatial Information in the European Community (INSPIRE). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A32007L0002 Keskkonnaagentuur, 2019. Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm. https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaseire-ja-analuusid/keskkonnaseire (02.04.2023) Keskkonnaagentuur, 2023. Ilmateenistuse seire ja prognoosi teenused https://www.ilmateenistus.ee/ (02.04.2023) Keskkonnaministeerium, 2020a. Eesti mereala seire ja andmekogumise programm perioodiks 2021- 2026 (https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#ii-etapp-mereala-se) Keskkonnaministeerium, 2020b. Seletuskiri Eesti mereala seire ja andmekogumise programmi 2021- 2026 juurde. https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#ii-etapp-mereala-se (02.04.2023) Keskkonnaministeerium, 2023. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (Kevad) Keskkonnaseire seadus, 2017. Riigi teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/KeSS (09.04.2023) Koalitsioonileping, 2023. Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programm aastateks 2023-2027. https://www.documentcloud.org/documents/23753498-koalitsioonilepe-08042023a (09.04.2023) Laevade ohutusnõuded (määrus) (2022). Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/120112015003?leiaKehtiv Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2021. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035. https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik (09.04.2023). Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2022. Meremajanduse valge raamat 2022-2035. https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/merendus (09.04.2023) mereRITA, 2021. Eesti mereala keskkonna ja loodusväärtuste hindamise ja seire innovaatilised lahendused. https://sisu.ut.ee/mererita/tulemused (09.04.2023) Merestrateegia raamdirektiiv, 2008. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02008L0056- 20170607&qid=1534854921715&from=ET 28 Meresõiduohutuse seadus, 2023. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023049 (09.04.2023) Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise (määrus), 2011. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/113052011003 Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel (määrus), 2022. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/105072022005 Rahandusministeerium, 2021. Eesti mereala planeering. https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (02.04.2023) TalTech, 2023. Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammi seiretöö (2022-2023). Stoicescu et al, 2019. Assessment of Eutrophication Status Based on Sub-Surface Oxygen Conditions in the Gulf of Finland (Baltic Sea). https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fmars.2019.00054/full TalTech meresüsteemide instituut, 2022. “Eesti mereala süvakihi autonoomse vaatlusvõrgu arendamine” https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/d7670494-eac8-4585-a080-7c6f6ba80517 TalTech meresüsteemide instituut, 2023. Meretaseme infosüsteem. http://on- line.msi.ttu.ee/meretase/ (02.04.2023) Transpordiamet, 2023. METOC portal. http://on-line.msi.ttu.ee/metoc/ (02.04.2023) Õhukvaliteedi hindamise kord (määrus), 2017. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/111042023010 29