27.06.2024
VASTUS VAIDLUSTUSELE
Riigihange: „Projekteerimistööde teostamine Saartel“
viitenumber: 274835
Kolmas isik: OÜ KESKKONNAPROJEKT
registrikood: 10769210
aadress: Ringtee 12, Tartu 50105
Kolmanda isiku esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat
Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo TGS Baltic
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja: OÜ Kirjanurk
registrikood: 12592543
aadress: Hiievälja tee 20, 75103 Kose vald
Hepta Group Energy OÜ
registrikood: 12502103
aadress: Teaduspargi 6/1, 12618 Tallinn
Vaidlustaja esindaja: Sven Lass, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo INDELA
e-post:
[email protected]
Hankija: Elektrilevi OÜ
registrikood: 11050857
aadress: Veskiposti 2, 10138 Tallinn
e-post:
[email protected]
[email protected]
TAOTLUSED
1. Jätta OÜ Kirjanurk ja Hepta Group Energy OÜ vaidlustus rahuldamata.
2. Jätta OÜ KESKKONNAPROJEKT menetluskulud OÜ Kirjanurk ja Hepta Group Energy OÜ
kanda.
1. ASJAOLUD
1.1. 15.03.2024 avaldas Elektrilevi OÜ (hankija) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke
„Projekteerimistööde teostamine Saartel“ (vr 274835) (riigihange) hanketeate ja tegi
kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Hankelepingu esemeks on
projekteerimistööde teostamine Saartel.
1.2. 10.06.2024 tegi hankija riigihankes mh otsused:
a. tunnistada OÜ Kirjanurk ja Hepta Group Energy OÜ (vaidlustaja) ühispakkumus
mittevastavaks RHAD „Juhised pakkujale“ punktile 4.6;
Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu
[email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610
b. tunnistada vastavaks ja edukaks OÜ KESKKONNAPROJEKT (kolmas isik) pakkumus.
1.3. 20.06.2024 esitas vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) vaidlustuse hankija
10.06.2024 otsusele osas, milles hankija tunnistas vaidlustaja pakkumuse RHADile
mittevastavaks.
1.4. 21.06.2024 edastas VAKO vaidlustuse hankijale ja kolmandale isikule ja määras vaidustusele
vastamise tähtpäevaks 27.06.2024.
1.5. Kolmas isik palub jätta vaidlustus rahuldamata. Vaidlustaja pakkumus on õiguspäraselt
riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 2 alusel tagasi lükatud, kuna see ei vasta RHAD „Juhised
pakkujale“ punktile 4.6.
2. PÕHJENDUSED
2.1. Hankija lükkas vaidlustaja pakkumuse tagasi, kuna see ei vasta RHAD „Juhised pakkujale“
punktile 4.6. Viidatud punkti sisu on järgmine:
Pakkumuse maksumuse vormi (vorm 3) täitmisel kohustub pakkuja näitama iga positsiooni
tegeliku ühikhinna. Ühikhindade tabeli vormis näidatud mistahes ühikhind ei või kajastada
mõne teise positsiooni ühikhinda, st ristsubsideerimine ei ole lubatud. Hankijal on õigus nõuda
pakkujalt asjakohast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgitust põhjendamatult
madala maksumusega pakkumuse või põhjendamatult madala või kõrge maksumusega
positsiooni ühikhinna kohta. Pakkuja on kohustatud esitama nõutud vormis selgituse hankijale
viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Kui hankija leiab endiselt, et
pakkumuse maksumus või mistahes positsiooni ühikhind on põhjendamatult madal või kui
pakkuja ei esita hankijale tähtaegselt nõutud selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud
kirjaliku otsusega tagasi lükata.
2.2. Hankija tuvastas otsuses, et vaidlustaja pakkumus on mittevastav kolmele selles punktis
sätestatud nõudele:
a. nõue näidata iga positsiooni tegelik ühikhind – vaidlustaja on positsioonidel 2 ja 3 esitanud
põhjendamatult kõrge hinna ning positsioonidel 5, 6 ja 11 põhjendamatult madala hinna;
b. nõue mitte kasutada hankelepingu välist ega sisest ristsubsideerimist – kuna teatud
positsioonidel on põhjendamatult kõrge, teistel põhjendamatult madal hind, viitab see
ristsubsideerimisele;
c. nõue esitada hankijale viie tööpäeva jooksul hankija nõude saamisest selgitus
põhjendamatult madala või kõrge maksumusega positsiooni ühikhinna kohta – vaidlustaja
ei esitanud hankija päringule sisulist vastust, mis põhjendaks positsioonide 2, 3, 5, 6 ja 11
põhjendamatuid hindasid.
2.3. Kolmas isik on hankija otsusega nõus. Vaidlustaja pakkumuse pidi tunnistama mittevastavaks
juba põhjusel, et vaidlustaja ei andnud sisulist vastust hankija päringule (ptk A). Igal juhul on
vaidlustaja pakkumus mittevastav, kuna tema poolt pakutud ühikhinnad on põhjendamatud (ptk
B).
A. VAIDLUSTAJA EI VASTANUD SISULISELT HANKIJA PÄRINGULE
2.4. Kuna hankijal tekkis vaidlustaja pakkumuse maksumuse ja teatud ühikhindade põhjendatuses
kahtlus, küsis ta vaidlustajalt selgitust positsioonide 2, 3, 5, 6 ja 11 kohta. 1 Hankija rõhutas mh
järgmist:
„/…/ Hankija rõhutab siinkohal, et üksnes kinnitus hindade õigsuse ja/või pakkuja
valmisoleku kohta tööde nõuetekohaseks teostamiseks ei ole piisav. Hankija ootab pakkujalt
sisulist selgitust eelnimetatud positsioonide osas ning muu hulgas palub hankija
üksikasjalikku selgitust selle kohta, kuidas on esitatud hinnapakkumine kooskõlas „Juhised
1
Teabevahetus, sõnumi ID 845 808, 30.04.2024 kl 15.15.
2/7
pakkujale“ punktis 4.6 sätestatud kohustusega näidata pakkumuse maksumuse vormi
täitmisel iga positsiooni tegelik ühikhind. /…/“
2.5. Vaidlustaja vastus oli lakooniline ning ei käsitlenud üldse konkreetseid positsioone, mille
põhjendatuses hankija kahtles:
„Mul on hea meel, et saame kinnitada pakutud hindade õigsust. Meie poolt pakutud Saarte
raamlepingu hinnad on identsed Elektrilevi ja Kirjanurk/Hepta vahel 02.11.2023 sõlmitud
Lääne maakonna projekteerimistööde lepingu hindadega. Kuna oleme Lääne maakonna
raamlepingut täitnud pea pool aastat, siis saame kinnitada, et meie hinnastamise mudel on
reaalne ning loodetavasti Elektrilevile ka Saarte piirkonnas sobiv.“
2.6. Hankija rõhutas vaidlustajale sõnaselgelt, et üksnes kinnitusest ei piisa ja ta ootab „sisulist“ ja
„üksikasjalikku“ selgitust positsioonide 2, 3, 5, 6 ja 11 ühikhindade kohta. Seda vaidlustaja
hankijale selgelt ei andnud. RHAD „Juhised pakkujale“ p 4.6 järgi lükkab hankija pakkumuse
põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi, kui pakkuja ei esita hankijale tähtaegselt nõutud selgitust.
Kuna vaidlustaja ei andnud hankijale sisulist vastust põhjendamatute ühikhindade kohta, on
hankija pakkumuse õiguspäraselt tagasi lükanud.
2.7. Juhul, kui pakkujal oleks alles vaidlustusmenetluses võimalik esitada ühikhindade kohta
selgitused – mida vaidlustaja siiski ka praegu teinud ei ole –, kaotaks RHAD „Juhised pakkujale“
p-s 4.6 sätestatud kohustus mis tahes tähenduse. Kohtu- ja vaidlustuspraktikas on selgitatud, et
hanketingimuse tõlgendamisel tuleb eelistada tõlgendust, millega ei muutu tingimus mõttetuks.2
2.8. Vaidlustaja õigustus (millele tugineb ka suurem osa vaidlustusest) 3 , et ta on pea pool aastat
täitnud Lääne maakonna projekteerimistööde lepingut samade hindade – kui tõsi –, on igal juhul
mitmel põhjusel asjakohatu:
a. Kui hankija jättis eelmine kord vaidlustaja pakkumuse ebaõigesti mittevastavaks
tunnistamata, ei tähenda see, et hankija peaks tegema sama see kord. Riigikohus on
selgitanud, et võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ei saa nõuda ebaõige
halduspraktika jätkamist või laiendamist. 4 Haldusorgan ei riku võrdse kohtlemise
põhimõtet, kui ta ei korda viga, mida ta on varem teinud.5 Varasemas riigihankes tehtud
otsused (või tegemata jäetud otsused) ei saa kuidagi mõjutada vaidlusaluses riigihankes
vastu võetud otsuste õiguspärasust. Vaidlustaja viited varasemale riigihankele ja selle
raames täidetavale lepingule on seega asjakohatud.
b. See, et vaidlustaja täidab Lääne maakonna lepingut hetkel edukalt – kui täidab –, ei
tähenda ristsubsideerimise keelu kontekstis midagi. Hankelepingut võib edukalt täita ka
0-hinnaga, ristsubsideerides kulud hankelepingu välistest allikatest, nt teise, kõrge
kasumimarginaaliga lepingu arvelt. Hankija küsis vaidlustajalt sisulist põhjendust selles
riigihankes pakutud positsioonide 2, 3, 5, 6 ja 11 maksumuse kohta, et veendudagi selles,
et ristsubsideerimist ei toimu. Viited muus riigihankes sõlmitud lepingule on sellele
küsimusele vastamisel täiesti asjakohatud.
c. Hankija on otsuses selgitanud, et ristsubsideerimise keelu eesmärgiks on saada hankes
pakkumused, mille hinnatabeli iga positsioon kajastaks vastava töö või tegevuse tegelikku
maksumust. Ses kontekstis on ebaoluline, kas hinnastamise mudel on „reaalne“. Oluline
on vaid see, kas iga ühikhind kajastab üksnes ja ainult selle ühiku hinda. See, et vaidlustaja
ei ole oma vastuses isegi kinnitanud, et ühikhinnad kajastavad iga ühiku enda hinda,
ilmestab kolmandale isikule selgelt, et vaidlustaja ristsubsideerib hankelepingu kulusid kas
siseselt või väliselt.
d. Viimaks, nagu ka hankija oma otsuses välja toob, ei ole hanked kaugeltki „identsed“,
2
TlnHKo 3-23-2608, p 10; VAKO 139-12/129437, p 13.2.
3
Vaidlustus, p-d 2.1—2.7.
4
RKHKo 3-3-1-53-04, p 13; RKHKo 3-3-1-23-06, p 12; RKHKo 3-3-1-59-06, p 12.
5
RKHKo 3-3-1-19-04, p 18.
3/7
mille tõttu ei saa lisaks kõikidele eeltoodud põhjustele teha mingeid järeldusi sellest, et
Lääne maakonna hankes pakkus vaidlustaja samad hinnad. Käesolevas hankes ei ole
valgustuspunkti positsiooni, prognoositavad projekteerimismahud on erinevad, asukohad
on erinevad ning erinevad on tellija projektimeeskonnad.
2.9. Kokkuvõttes on vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine põhjendatud juba seetõttu, et ta ei
andnud hankija päringule sisulist vastust, nagu nõuab seda RHAD „Juhised pakkujale“ p 4.6.
Kolmanda isiku jaoks on vaidlustaja pakutud ühikhinnad sedavõrd põhjendamatud, et vaidlustajal
ei olnudki võimalik anda hankijale sisulist vastust (vt järgmine ptk).
B. VAIDLUSTAJA PAKUTUD ÜHIKHINNAD ON PÕHJENDAMATUD
2.10. Vaidlustaja on esitanud positsioonidel 2 ja 3 põhjendamatult kõrge hinna ning positsioonidel 5, 6
ja 11 põhjendamatult madala hinna. Kolmanda isiku jaoks on sel põhjusel selge, et vaidlustaja
ristsubsideerib hankelepingu kulusid väliselt või siseselt, millest mõlemad on vastuolus RHAD
„Juhised pakkujale“ p-s 4.6 sätestatud kohustusega näidata igal positsioonil tegelikku ühikhinda
ja sõnaselge keeluga ristsubsideerida hankelepingu kulusid.
2.11. Kolmanda isiku jaoks on märgiline, et vaidlustaja ei ole mitte ainult vastuses hankija päringule
jätnud sisuliselt põhjendamata oma ühikhinnad, vaid vaidlustaja ei ole põhjendanud isegi
vaidlustuses positsioonide kaupa oma ühikhindade tõsiseltvõetavust. Vaidlustaja tugineb
suuresti sellele, et ta on varasemates hangetes pakkunud sisuliselt samu hindasid – see
argument, nagu varem selgitatud, on täiesti asjakohatu hindamaks pakkumuse vastavust RHAD
„Juhised pakkujale“ p-le 4.6. Muud vaidlustaja argumendid on üldsõnalised ega tõenda pakutud
ühikhindade tõsiseltvõetavust.
▪ Positsiooni 2 „Maaomaniku kooskõlastus“ ühikhind on põhjendamatult kõrge
2.12. Positsioonis 2 „Maaomaniku kooskõlastus“ on vaidlustaja pakkunud ühikhinnaks 135 eurot, s.o
üle 5 korra kallim võrreldes ülejäänud pakkujate keskmisega. Maaomaniku kooskõlastus kätkeb
endas reeglina e-kirja, mille järel üldjuhul helistatakse maaomanikule ja küsitakse, kas kiri on
kätte saadud ja kiri arusaadav. Teatud juhtudel minnakse maaomaniku juurde lahendust
selgitama.
2.13. Kolmanda isiku jaoks on positsioonis 2 ühikhind selgelt paisutatud, et kompenseerida madalaid
hindasid muude ühikute puhul. Maaomaniku kooskõlastuse saamine on sisuliselt üksnes
tööjõukulu. Samas on positsioonis 11 „Tööjõu tunnihind“ märkinud vaidlustaja ühikhinnaks 0,1
eurot. Sellest järeldub, et vaidlustaja on justkui arvestanud ühe maaomaniku kooskõlastuse
saamiseks 1350 tundi, mis ei ole kuidagi reaalne.
2.14. Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et ta on võtnud kasutusele „uusi ja ainult neile omaseid
tehnoloogilisi lahendusi“, mida konkurentidel pole. 6 See väide on vastuoluline positsioonis 2
pakutud ligi 5 korda kõrgema ühikhinnaga võrreldes konkurentidega, kuna uudsete lahenduste,
nt tehisaru kasutusele võtmine, peaks omama rahalist mõju just maaomaniku kooskõlastuse
puhul, mis tavapäraselt kätkeb endas vaid e-kirja saatmist ja lihtsamini automatiseeritavaid
tegevusi.
2.15. Samuti väidab vaidlustaja, et „vaidlustaja soovib maksta oma töötajatele turu
konkurentsivõimelisemat töötasu /…/, mis aga paratamatult tõstab tööjõu hinda ning sunnib
positsioone, mis veel ei ole automatiseeritud, kõrgemalt hinnastama“. 7 Ka see väide on
selgelt vastuoluline:
a. Vaidlustaja möönab sisuliselt, et ta ongi hankelepingu kulusid hankelepingu siseselt
ristsubsideerinud – selleks, et maksta töötajatele head palka, peab ta automatiseerimata
positsioone automatiseeritud positsioonidega võrreldes kõrgemalt hinnastama. RHAD
6
Vaidlustus, p 2.5.
7
Vaidlustus, p 2.8.
4/7
„Juhised pakkujale“ p-s 4.6 sätestatud ristsubsideerimise keeld justnimelt keelab
hinnastada ühte ühikut kõrgemini, et teise ühiku kulusid katta.
b. Vaidlustaja on positsioonil 11 „Tööjõu tunnihind“ märkinud ühikhinnaks 0,1 eurot. Seega
ei ole vaidlustaja selgelt „hinnastanud kõrgemalt“ positsioone, mis veel ei ole
automatiseeritud. Konkreetne tegevus saab olla automatiseeritud, aga tööjõu tunnihind ei
saa olla automatiseeritud, kuna selles positsioonis küsitaksegi projekteerija kui füüsilise
isiku tunnihinda.
2.16. Kogumis on kolmanda isiku jaoks selge, et positsioonis 2 „Maaomaniku kooskõlastus“ ei ole
vaidlustaja esitanud tegelikku ühikhinda, mille tõttu on vaidlustaja pakkumus RHAD „Juhised
pakkujale“ p-le 4.6 mittevastav.
▪ Positsiooni 3 „Kolmanda osapoole kooskõlastus“ ühikhind on põhjendamatult
kõrge
2.17. Positsioonis 3 „Kolmanda osapoole kooskõlastus“ on vaidlustaja pakkunud ühikhinnaks 294
eurot, s.o üle 12 korra kallim võrreldes ülejäänud pakkujate keskmisega. Nagu maaomaniku
kooskõlastus, kätkeb see tegevus endas reeglina e-kirja ja telefonikõne, mille tõttu ei saa pakutud
ühikhinda kuidagi põhjendatuks pidada. Kolmanda isiku põhjendused positsioonis 3 kattuvad
positsioonis 2 esitatud põhjendustega. Kolmas isik ei hakka neid kordama.
▪ Positsiooni 5 „Maakaabelliini trass“ ühikhind on põhjendamatult madal
2.18. Positsioonis 5 „Maakaabelliini trass“ on vaidlustaja esitanud ühikhinnaks 350 eurot/km, s.o 4,67
korda odavam võrreldes ülejäänud pakkujate keskmisega. Töö hõlmab endas maakaabelliini
trassi projekteerimist (sh geodeetilise alusplaani koostamist ja selle kooskõlastamist vajalike
osapooltega), olenemata liinide tehnilistest parameetritest ja liinide või (reserv)torude arvust
trassil.8
2.19. Kolmas isik on hankijaga nõus, et maakaabelliini trassi paika panemine on keeruline ja
aeganõudev ülesanne ning vaidlustaja pakutud ühikhind kuidagi realistlik ei ole. Nagu RHADis
kirjas, hõlmab see töö endas ka geodeetilise alusplaani koostamist, objektiga tutvumist, fotosid
jpm. Kolmanda isiku kogemus ütleb, et vaidlustaja pakutud hind ei kata isegi geodeetilise
alusplaani koostamise kulusid, rääkimata projekteerimise tegevusest.
2.20. Vaidlustaja põhjendab, et ta on „kasutusele võtnud tarkvara, mis sisuliselt teeb ise enamuse
joonised valmis ning inimesel jääb üle need vaid üle kontrollida“. 9 Selline lakooniline põhjendus
ei saa põhjendada 5 korda odavama hinna pakkumist võrreldes konkurentidega, eriti arvestades,
et kooskõlastuse saamise (mida on oluliselt lihtsam automatiseerida, kui projekteerimist) on
vaidlustaja hinnastanud 5 ja 12 korda kallimalt, kui teised pakkujad.
2.21. Vaidlustaja väited tehisaru kasutamise kohta, mis peaksid tal võimaldama pakkuda niivõrd
madalat hinda, ei põhine tegelikkusel. Asendiplaanilise lahenduse koostamine eeldab
asendiplaani kohapeal tuvastamist. Projekteerija peab käima reaalselt objektil, sest ei
geodeetilise alusplaani ega Google Mapsi alusel ei ole võimalik asendiplaanilist lahendust
koostada. Ei teki taju, kuhu kaabel mahub, kust saab läbi minna jne. Kõik projekteerijad peavad
käima kohapeal, seda etappi ei ole võimalik tehisaruga teha.
2.22. Elektrilevi poolt esitatavad lähteülesanded on tihti koostatud moel (tekstiliselt, joonised), mis
eeldavad spetsialisti poolset lugemist ja ülesandest aru saamist. Sealhulgas on lähteülesanded
tihtipeale vigased, täis vastuolusid ning ebaselgust. Mõnedel juhtudel on isegi spetsialistil raskusi
lähteülesandest arusaamisega, mis omakorda nõuab vahetut suhtlust Elektrilevi projektijuhiga, et
täpsustada lähteülesannet ja leida osapooli rahuldav lahendus.
8
Vorm 2, lahter G8.
9
Vaidlustus, p 2.8.
5/7
2.23. Kolmandale isikule ega teistele konkurentidele ei ole teada ühtegi programmi, mis suudaks
selliseid ülesandeid täita (eelkõige tekstist ja joonistest arusaamine ja inimkeeli mõtestatud
argumentide vahetamine, mille tulemuseks on tehniline lahendus). Täna on arvutiprogrammid
projekteerimises võimelised täitma veel alles madalama taseme ülesandeid, nagu näiteks
eeldefineeritud arvutused ja kujundamised, samuti visualiseerimised jne. Iseseisvaid
mõtlemisülesandeid programmid projekteerimises veel ei lahenda.
2.24. Veel enam, elektri välisvõrkude projekteerimise ajast kuni 70% läheb tegelikult suhtlemisele, sh
koosolekud, telefonid, kirjavahetus ja administratiivne tegevus. Erialane projekteerimise töö võtab
väiksema osa ajast. Selle väiksema osa efektiivsemaks muutmine – mida vaidlustaja väidab
olevat saavutanud – mõjutab kogumaksumust vähesel määral. Kindlasti ei ole reaalne, et
vaidlustaja on saavutanud mis tahes tarkvaralahendusega võimekuse pakkuda teenust 5 korda
odavamalt, kui konkurendid.
2.25. Vaidlustaja on vaidlustusele lisanud video, millest vaidlustaja väitel nähtub järgnev: „riigihanke
tulemusel koostatavate projektide juurde on igale katastriüksusele vaja teha eraldi plaan. Inimesel
kulub sellise plaani koostamiseks umbes tund aega. Masin teeb aga kokkuvõttes inimese
ühepäeva töö sisuliselt ära sekunditega.“10 Vaidlustaja video on asjakohatu ja väited ebaõiged:
a. Videost ei ole võimalik aru saada, mida see näitab. Video ei tõenda kuidagi positsioonidel
5 ega 6 pakutud hinda. Ekraanilt filmitu on ilma mis tahes kommentaari või selgituseta.
Samuti on vastuoluline vaidlustaja väide, et „inimesel kulub plaani koostamiseks tund
aega, masin teeb inimese ühe päeva töö ära sekunditega“.
b. Isegi kui vaidlustaja kasutab isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanide koostamisel tarkvaralist
lahendust, siis antud tööosa maht kogu tööprojekti koostamisel on ajaliselt maksimaalselt
5%. Ühe IKÕ plaani koostamiseks projekteerija poolt ei kulu kindlasti tund aega, vaid
maksimaalselt 15 minutit. Keskmise projekti puhul võiks teoreetiline ajaline võit olla 3—4
tundi, aga pigem isegi vähem, kuna keskmises projektis on vajalik IKÕ plaanide
koostamine vaid 5—8 kinnistule. Seega ei saa sellise tarkvaralahenduse kasutamine
kuidagi põhjendada 5 korda madalama hinna pakkumist kogu positsioonis 5 (veel enam 10
korda madalamat hinda positsioonis 6).
2.26. Kogumis on kolmanda isiku jaoks selge, et ka positsioonis 5 „Maakaabelliini trass“ ei ole
vaidlustaja esitanud tegelikku ühikhinda, mille tõttu on vaidlustaja pakkumus RHAD „Juhised
pakkujale“ p-le 4.6 mittevastav.
▪ Positsiooni 6 „MP või KP õhuliini trass või KP õhuliini rekonstrueerimine“ ühikhind
on põhjendamatult madal
2.27. Positsioonil 6 „MP või KP õhuliini trass või KP õhuliini rekonstrueerimine“ on vaidlustaja pakkunud
ühikhinnaks 100 eurot/km, s.o 11,4 korda odavam võrreldes ülejäänud pakkujate keskmisega.
Töö hõlmab endas uuel trassil madalpinge või kõrgpinge õhuliini projekteerimist (sh geodeetilise
alusplaani koostamist ja selle kooskõlastamist vajalike osapooltega) ning olemasoleval trassil üle
1 kV kuni 35 kV (k.a) õhuliini asendamist ≤ 20 kV kaetud juhtmetega õhuliiniga (sh vastavalt
juhenditele P339 ja J3301).11
2.28. Nagu positsioon 5, on positsioon 6 sisuline projekteerimise töö. Hankija on õigesti välja toonud,
et kõnealuse töö nõuetekohane tegemine eeldab liinielementide parameetrite määramist,
mastitabeli koostamist, tugevusarvutuste tegemist, õhuliinimastidest fotode tegemist, mastide
sobivuse hindamist taaskasutuse seisukohast jm eesmärgi saavutamiseks vajalik.
2.29. Kolmas isik on seisukohal, et positsiooni 6 tööst on võimalik mis tahes tarkvaralahendusega
automatiseerida vaid väike osa. Kindlasti ei ole reaalne, et vaidlustaja on saavutanud mis tahes
10
Vaidlustus, p 2.10.
11
Vorm 3, lahter G9.
6/7
tarkvaralahendusega võimekuse pakkuda teenust 5 korda odavamalt, kui konkurendid. Kolmas
isik jääb selles osas samade argumentide juurde, mis ta esitas positsiooni 5 juures.
▪ Positsiooni 11 „Tööjõu tunnihind“ ühikhind on põhjendamatult madal
2.30. Positsioonil 11 „Tööjõu tunnihind“ on vaidlustaja pakkunud tunnihinnaks 0,10 eurot, s.o 320
korda (!) odavam võrreldes ülejäänud pakkujate keskmisega. Kolmanda isiku jaoks on selge, et
vaidlustaja ristsubsideerib tööjõukulu teistest ühikhindadest või hankelepingu väliselt, millest
mõlemad on RHAD „Juhised pakkujale“ p 4.6 järgi keelatud.
2.31. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses isegi üritanud pakutud tööjõu tunnihinda põhjendada. Vaidlustaja
abstraktsed viited uudsetele tarkvaralahendustele ei saa põhjendada tööjõu tunnihinda 0,10
eurot. Konkreetne tegevus saab olla automatiseeritud, aga tööjõu tunnihind ei saa olla
automatiseeritud, kuna selles positsioonis küsitaksegi projekteerija kui füüsilise isiku tunnihinda.
Hankija on õigesti osutanud, et positsioonile 11 pakutud ühikhind ei kata kulu, mis tekib ühe
töötaja töötamisel ühe tunni jooksul.
2.32. Isegi kui jätta arvestamata kogu tööjõukuluga, millega tööandja peab arvestama – tööjõumaksud,
üldkulud, arvutitöökoha kulud jmt –, tähendaks töötaja jaoks 0,10 euro suurune tunnipalk seda,
et töötaja kuupalk täiskoormusega (168 tundi) on 16,8 eurot. Kui arvestada juurde kogu palgafond
ja muud kulud, maksab vaidlustaja justkui projekteerijatele ca 10 eurot palka. See on kümnetes
kordades väiksem miinimumpalgast ning pole selgelt reaalne.
2.33. Positsioonil 11 küsitakse projekteerija tunnihinda, kellel peab RHADi järgi olema tase 7
kutsetunnistus ja referentstööd. Projekteerija töötasu võiks tänasel turul langeda vahemikku
2300—3000 eurot/kuu, mis teeb ettevõtte tööjõu kogukuluks ca 3000—4000 eurot/kuu.
Täistööajaga töötav töötaja töötab kuus keskmisel 168 tundi, mis tähendaks, et tööjõu tunnihind
jääb vahemikku 18,08—22,60 eurot tunnis. Kui arvestada juurde puhkused ja nn üldkulud, siis
võiks reaalne vahemik olla 24,65—32,58 eurot tunnis, mis ei sisalda kasumit.
2.34. Kogumis on kolmanda isiku jaoks selge, et ka positsioonis 11 „Tööjõu tunnihind“ ei ole vaidlustaja
esitanud tegelikku ühikhinda, mille tõttu on vaidlustaja pakkumus RHAD „Juhised pakkujale“ p-le
4.6 mittevastav.
3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
3.1. Esindus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on
kolmanda isiku lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11).
3.2. Tähtaegsus. VAKO määras vaidlustusele vastamise tähtpäevaks 27.06.2024. Vastus on
tähtaegne.
3.3. Läbivaatamine. Kolmas isik on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 6).
3.4. Esitamine. Vastus on esitatud VAKO-le (
[email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Erki Fels, Gregor Saluveer,
vandeadvokaat vandeadvokaadi abi
7/7