dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Väike ja keskmise suurusega ettevõtete kestlikkusaruandluse standardite konsultatsioon

Rahandusministeerium · 3. mai 2024
Viit
13-3.1/797-4
Registreeritud
3. mai 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE
Sari
13-3.1 Kirjavahetus raamatupidamise ja audiitortegevuse osas
Toimik
13-3.1/2024
Vastutaja
Marika Taal (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Rahandusteabe poliitika osakond)

Failid

  • 📎Väike ja keskmise suurusega ettevõtete kestlikkusaruandluse standardite konsultatsioon.asice183 KB

Sisu (failidest)

Evelyn Liivamägi Teie 15.02.2024 nr 13-3.1/797-1 Rahandusministeerium Meie 02.05.2024 nr 7-9/24/888-2 Väike ja keskmise suurusega ettevõtete kestlikkusaruandluse standardite konsultatsioon Austatud proua Liivamägi Vastavalt Teie 15.02.2024 kirjale nr 13-3.1/797-1 anname üldisema tagasiside väike ja keskmise suurusega ettevõtete kestlikkusaruandluse standarditele ning eraldi lisas on toodud konkreetsemad tähelepanekud. Peame oluliseks koostöös ettevõtetega liikuda rohelisema majanduse poole. Seetõttu toetame väike ja keskmise suurusega ettevõtetele kestlikkusaruandluse standardite väljatöötamist, kuid leiame, et need ei tohi tekitada ettevõtetele täiendavat suurt halduskoormust. Peame oluliseks, et ettevõtted liiguvad süsteemsema ja teadlikuma juhtimise suunas. Väikse ja keskmise suurusega ettevõtetel ei ole sageli integreeritud üldisesse juhtimisse keskkonna- ja sotsiaalteemasid, seega kestlikkusaruande standardite andmepunktide rohkus on neile alguses suur väljakutse ning täiendav administratiivne koormus ja rahaline kulu. Väike ja keskmise suurusega ettevõtete kestlikkusaruandluse standardite aruande vorm peaks olema üles ehitatud nii, et see oleks vahend ettevõtetele andmete kogumiseks ja säilitamiseks. Ettevõtetel ei peaks olema vajadust ise välja töötada digilahendusi kestlikkusaruandluse esitamiseks. Oluline on lisaks läbipaistvuse aruandlusele suunata ettevõtteid süsteemselt oma tegevuse keskkonnatoimet hindama ja parendama. LSME (väike ja keskmise suurusega ettevõtted, kes on kestlikkusaruandluse kohuslased) standardid peaksid olema lisaks võimalikult lihtsale ja arusaadavale struktuurile ka juba olemasolevaid tõendatud andmeid arvestavad. Soovime luua läbipaistvust ja ka süsteemsemat vaadet, aga see ei tohiks tekitada väiksematele ettevõtetele ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust. LSME standard lubab täna viiteid teistele aruandlustele, kuid neid andmeid tuleb täiendavalt tõendada. Teeme ettepaneku, et väikse ja keskmise suurusega ettevõtete puhul EMAS määruse kohaselt tõendatud andmetele viidates ei pea neid andmeid täiendavalt tõendama, vaid need loetakse vastavaks tuginedes EMAS tõendaja kinnitusele. See vähendab ettevõtete haldus- ja finantskulu ning kui on tagatud andmete ristkasutus, siis ei teki topelt aruandlust. Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 Samuti tuleks kestlikkusaruandluses juba andmete küsimisel lähtuda ettevõtetele Euroopa tasandil kehtestatud nõuetest ja tuua konkreetsemalt välja seosed õigusaktidega. See lihtsustab väiksemate ettevõtete jaoks standardi nõuetest arusaamist, seoste loomist ja andmete kogumist. Mitmed definitsioonid ja nõuded LSME tekstis vajaksid selgitamist ja täpsustamist. Kliimaministeerium esitab enda detailsemad kommentaarid nende punktide osas ekspertidele kaalutlemiseks e-mailiga. VSME (vabatahtlik väike ja keskmise suurusega ettevõtete) standard ei anna täna lisaväärtust, kui ta ei arvesta juba olemasolevaid Euroopa tasandil reguleeritud juhtimisvahendeid ja nende andmeid. Samuti on täna võimalik ettevõttel täita ainult baasmoodul, mis on lihtne ülevaade ja ei vaja olulisuse hindamist. Samas sellest üksi on vähe, et ettevõte hakkaks mõtlema ja toimetama terviklikumalt ja läbimõeldumalt. Leiame, et täna on olemas juba vabatahtlikke keskkonnajuhtimisevahendeid (nt. EMAS), millega tuleks viia VSME kooskõlla nii, et EMAS automaatselt tagab VSME nõude täitmise ja ettevõttel ei ole keskkonnaosa vaja täiendavalt tõendada ega esitada, vaid saab andmeid ristkasutada. Sama võiks olla ka teistes valdkondades EL tasandil tõendatud teabega. Arvestades VSME üldistusastet võib juba sissetöötatud EMAS süsteem olla positiivne ja praktiline vahed ettevõtete jaoks. Soovitame võimalikult suurel määral välja tuua need valdkonnad ja viited, kus andmete avalikustamine tõenäoliselt saaks tugineda EMAS juhistele, isegi kui ettevõte otsustab EMAS regulatsiooni tervikuna mitte rakendada on juhistest abi konkreetse avalikustamise punkti juures. LSME ja VSME standardite puhul peame oluliseks, et nutikate ja digitaalsete lahendustega toetaksime ettevõtteid ja samas muudaksime kestlikkusaruandluse arusaadavaks ning kestlikkusega seotud tegevused tavapäraseks juhtimise osaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Klaas rohereformi asekantsler Lisa: Täpsemad VSME ja LSME standardite tähelepanekud Teadmiseks: Marika Taal Kadri Koemets, 6216260 [email protected] Lisa – Täpsemad VSME ja LSME standardite tähelepanekud 1. Mikroplastiga seonduv on standardites ebaselgelt sõnastatud ning ei tule konkreetselt välja, milliseid mikroplasti heiteallikaid on mõeldud ja milliste meetmete rakendamist täpsemalt eeldatakse. Eristada tuleks tahtlikult mikroplasti lisamist toodetesse (see on reguleeritud EL tasandil REACHi määruse muudatusega, mis eelmise aasta sügisel vastu võeti) ning tahtmatut mikroplasti heidet, mille osas tuleks rakendada meetmeid, heite minimeerimiseks. 2. Elurikkuse valdkonda puudutavad täpsemad kommentaarid saadame eraldi e-kirjaga. 3. LSME esimeses jaotises peatükis 8 käsitletakse seoseid äriühingu aruandluse muude osadega ning täpsemalt peatükis 8.1 käsitletakse andmete esitamist viitena. Seal on toodud võimalus kasutada mõne standardi avalikustamisnõudega ette nähtud andmeid ning lisada need kestlikkusaruandesse viidates ettevõtja olemasolevale aruandele. See võimalus on toodud ka aruandele, mis on koostatud vastavalt ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) määrusele (EL) nr 1221/2009. Sellisel juhul tagab ettevõtja, et viitena esitatud andmete koostamisel on lähtutud samadest alustest nagu ESRSide puhul, sh seoses konsolideerimise ulatuse ja väärtusahela teabe käsitlemisega. Juhime tähelepanu, et peatükis 8.1 andmepunktis 113 on kasutatud viidet andmepunktile 109, kuid viide on suunatud nõuetele, mida peab ettevõte täitma, et viitamist kasutada, sellest tulenevalt oleks korrektne viide andmepunktile 112. Andmepunktis on loetletud üldised viitamise nõuded, mida ettevõte peab täitma: aruanne peab olema avalikustatud varem või samaaegselt, peab olema samas keeles kestlikkusaruandega, peab andma sama kindlustaseme ning vastama samadele tehnilistele digitaliseerimisenõuetele nagu kestlikkusaruanne. Antud andmepunktis soovime, et täpsemalt oleks välja toodud topelt- tõendamist puudutav teave. Kui ettevõte kasutab viitamist juba tõendatud teabele, siis need andmed ei kuulu kestlikkusvandeaudiitori poolt uuesti tõendamisele. 4. Vastavalt AR 17 b (lk 95) kohaselt soovime, et oleks välja toodud, mis tooted, teenused või tegevused on „non- essential“. EL kemikaalistrateegia seab küll eesmärgi „essential use“ kontseptsiooni sisustamise, kuid kui on olemas konkreetne kokkulepe, siis tuleks see juba standardis siduda vastavate andmepunktiga. 5. Vastavalt E2-2 on probleemsete ja ohtlike ainete sektsioon üsna ambitsioonikas ning hetkel ettevõtted ei raporteeri neil teemadel. Soovime nii „substances of concern“ kui „substances of very high concern“ juurde oleks lisatud viide õigusaktidele, kus mõisted on selgitatud, et hõlbustada ettevõtete ühtset arusaamist. 6. Vastavalt VSME andmepunktile nr 31 avalikustab ettevõte oma veetarbimise, mis saadakse, kui veevõtu kogustest lahutatakse tootmisprotsessidest keskkonda suunatava vee kogus. Reaalses keskkonnakaitselises praktikas, nt veeloas ja veekasutuse aruandluses, arvestatakse tarbitava vee koguseks kogu veevõtt. Enamasti erineb tegevuse tulemusel üle jääv keskkonda suunatav vesi (heitvesi) oma koostise jm omaduste poolest algselt kasutusele võetud veest (põhjavesi, pinnavesi). Võrreldes teiste kasutusviisidega on see erinevus väiksem jahutusvee puhul, kui jahutusvesi suunatakse tagasi samasse veekogusse, siiski käsitletakse ka jahutusvee võttu veevõtuna. Sellest tulenevalt pakun sõnastuseks „If applicapble, the undertaking shall disclose its water discharge from its production processes“. Samuti B6 või B7 all võiks võimalusel kajastuda, kui palju vett taaskasutatakse. Vee taaskasutus on EL keskkonnapoliitikas oluline suund ning sellele püütakse igati kaasa aidata, et puhta vee ressursse säästa.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel