Eesti Energia korralise üldkoosoleku protokoll

Eesti Energia aastaaruanne 2023 1 2023. aastaaruanne Juhatame teed puhtama tuleviku suunas Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 2 Sisukord 2023 Tegevusaruanne Jätkusuutlikkuse aruanne MÜÜGITULU 1,9 Juhatuse esimehe pöördumine ..............................................3 Konsolideeritud raamatupidamise Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad .................................... 7 aruanne Enefit on uus energia! .............................................................. 9 mlrd € Konsolideeritud kasumiaruanne ...........................................99 Tegevuskeskkond.................................................................... 12 Konsolideeritud koondkasumiaruanne . ............................. 100 Kontserni 2023. aasta sündmused ...................................... 19 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne ...........................101 NORMALISEERITUD EBITDA Klienditeenused ......................................................................... 20 483 Konsolideeritud rahavoogude aruanne . ............................103 Elektrivõrk . .................................................................................23 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne ............... 105 Taastuvenergia tootmine ja areng .......................................... 26 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad .... 106 mln € Juhitav elektritootmine ja keemiatööstus ..............................30 Ühise meeskonnana liigume roheteekonnal .......................34 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne .................................... 202 Teadus- ja arenduskoostöö . .................................................40 Kahjumi katmise ettepanek ................................................ 206 INVESTEERINGUD Läbipaistvad juhtimisotsused ...............................................43 779 Juhatuse liikmete allkirjad 2023. majandusaasta Riskijuhtimine ..........................................................................52 aruandele ...............................................................................207 Majandustulemused ............................................................... 57 Sõnastik ................................................................................ 208 Müügitulu ja EBITDA ................................................................. 58 mln € Investori informatsioon ....................................................... 209 Elekter ......................................................................................... 59 Võrguteenus . ............................................................................. 62 Vedelkütused ............................................................................. 65 TÖÖTAJATE KESKMINE ARV 5268 Gaas ............................................................................................ 67 Muud tooted ja teenused ......................................................... 69 Rahavood ................................................................................. 70 Investeerimine .........................................................................72 Finantseerimine ...................................................................... 75 2024. aasta väljavaade ..........................................................79 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 3 Hea lugeja! Oleme Eesti Energia grupis roheteekonnal puhtama tuleviku poole. Esiteks, kasvatame Läänemere piirkonnas taastuvenergia tootmist ja teeme puhta energia seeläbi inimestele kättesaadavaks. Selleks vajame ka tänapäevast ja töökindlat elektrivõrku. Teiseks, aitame oma klientidel kõikjal üle Baltikumi, Soome ja Poola muutuda säästlikumaks läbi targalt juhitud lahenduste, nagu elektriauto laadija, kodune päikesepark või salvestuslahendus. Kolmandaks, oleme muutmas meie põlevkivil põhinevat õlitööstust tõhusaks ringmajandusele tuginevaks keemiatööstuseks. Kõigest viimase kolme aasta jooksul oleme nende muutuste elluviimiseks investeerinud üle 1,5 miljardi euro. 2023. aasta tõi energiavaldkonda murrangulised muutused. stabiliseerunud energiaturul nõustamist endale sobivaima Kui veel 2022. aasta detsembris küündisid Baltikumi keskmised energialahenduse valimisel. elektrihinnad maagaasi hinnakriisi tõttu üle 250 €/MWh, siis uus aasta algas ulatusliku hinnalangusega ja jaanuarikuu kesk- Eesti elektriturul lisas keerukust ka riiklikult reguleeritud hinna- mised elektrihinnad langesid Baltikumis ja Poolas 100€/MWh ga loodud universaalteenus. 2022. aasta viimasel kolmel kuul lähedale. Ka järgnenud kuud ei toonud enam märkimisväärseid kaitses universaalteenus kliente kõrgete elektrihindade eest, hinnahüppeid. ent juba jaanuaris 2023, mil energiaturg stabiliseerus, osu- tus see turu kõige kallimaks elektripaketiks. Seetõttu tegime Teisalt tõi stabiliseerunud energiaturg kaasa uusi katsumusi. ulatuslikke pingutusi, et harida tarbijaid elektripaketi valiku Paljud tarbijad, kes olid energiakriisi ajal otsustanud hinnakind- teemal ja juhatada nad soodsamate, turupõhiste pakettide luse huvides sõlmida fikseeritud hinnaga lepingu, olid nüüd juurde. Tippajal kasutas riiklikku universaalteenust üle 230 000 rahulolematud, kuna olid end sidunud pikemaks ajaks kallima Eesti Energia kliendi. 2023. aasta lõpuks suutsime soodsamale hinnaga, kui sel hetkel pakuti börsil. Lisaks vajasid kliendid lahendusele juhatada üle 185 000 kliendi. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 4 Huvi salvestuslahenduste vastu kasvas hüppeliselt Kevadised ja suvised päikeselised ja tuulised ilmad tõid tänu taastuvenergia toodangu kasvule ning madalamale tarbimise- le veelgi täiendavat hinnaleevendust tarbijatele, kes sõltu- vad börsihindadest. Teisalt tekitasid pikemad nullilähedaste elektrihindadega perioodid muret elektritootjates, sealhul- gas mikrotootjates: selliste hindade korral väheneb nende tulu turule müüdud elektri eest ning pikeneb näiteks koduse päikesepargi tasuvusaeg. Seda olukorda leevendab elekt- ri salvestamine. Üha volatiilsemate elektrihindadega koos kasvas klientide huvi salvestusvõimaluste vastu 2023. aastal hüppeliselt. Hoolimata volatiilsetest elektrihindadest ehitasime oma klientidele aasta jooksul valmis rekordilised 850 päikeseparki koguvõimsusega 25 MW. Kokku on Eesti Energia oma klien- tidele rajanud alates 2019. aastast 2500 päikeseparki kogu- võimsusega 50 MW. Kolmekordistame elektriautode 2023. aastal sõlmisime kogu Baltikumis ja Poolas mahukaid le- pinguid, mis võimaldavad meil avalikku laadimisvõrku mitu kor- Mikrotootjate toetamiseks ja võrguteenuse kvaliteedi paran- avalike laadijate arvu damiseks investeeris grupi võrguettevõte Elektrilevi 2023. da kasvatada ning anda klientidele laadimisvõimalus populaar- aastal 168 miljonit eurot elektrivõrguga liitumisse ja töö- Peale koduste päikese- ja salvestuslahenduste pakkumise setes ja mugavates asukohtades. Selleks alustasime koostööd kindluse kasvatamisse. Aasta lõpuks oli Elektrilevi võrguga aitame oma klientidel liikuda rohelisema tuleviku poole ka tuntud jaekaubanduskettidega Tauron Poolas, Norfa Leedus, liitunud ligikaudu 21 000 elektritootjat, kelle koguvõimsus on transpordi vallas. Kuna 2023. aastal müüdi Baltikumis ja Poolas Top Lätis ning Rimi ja Selver Eestis. Tööd avaliku laadimisvõrgu 830 MW. Aasta jooksul lisandus Elektrilevi võrku 5363 tootjat rekordarv elektriautosid, siis suurenes ka Enefit Volti elektriauto uuendamise ja laiendamisega jätkame ka 2024. aastal. Kokku koguvõimsusega 223 MW, mis on kõigi aegade rekord. Kõik laadimislahenduste olulisus. Et pidada plahvatuslikult kasvava plaanime selle aastaga Baltikumis ja Poolas kasvatada avaliku need tootjad annavad ulatusliku panuse riigi taastuvenergia turuga sammu, alustasime Enefiti avaliku laadimisvõrgu uuen- laadimispunktide arvu kolm korda 750 laadijani. eesmärgi täitmisse, elektrisüsteemi toimimisse ning varus- damist ja laiendamist. Suvel vahetasime 38 vana põlvkonna tuskindluse tagamisse, sest kohapeal toodetud ja tarbitud laadijat välja uute kiirlaadijate vastu, et pakkuda klientidele Lisaks avalikule laadimisvõrgule võimaldame üha rohkematel elekter vähendab tipukoormust ja elektrikadusid võrgus. kiiremat ja kaasaegsemat laadimisvõimalust kõikjal üle Eesti. klientidel laadida oma elektriautot targalt kodus ja töö juures. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 5 2023. aastal kasvatasime tarka laadimist ehk elektri börsihinda jälgida võimaldavate laadijate müüki aasta varasemaga võrrel- des 220%. Samuti sõlmisime esimese partnerlepingu automüü- jaga, et pakkuda elektriauto laadijaid juba autoostu protsessi osana. Kõige selle tulemusel on Enefit Volt nüüd juba rohkem kui 500 elektriauto omaniku koduse targa laadimise partner. Toodetud elektrist pea pool oli taastuvelekter Kiire, taskukohase ja energiasõltumatust tagava rohepöörde võti on taastuvenergial põhinev elektrifitseerimine. Eesmärgi täitmiseks vajame elektriturul senisest tunduvalt suuremas mahus taastuvenergiat. Sellega tegeleb grupi tütarettevõte Enefit Green, kel oli 2023. aasta lõpus ehitusel kuus tuuleparki Soomes, Eestis ja Leedus (koguvõimsusega 612 MW) ning neli päikeseelektrijaama Eestis, Lätis ja Poolas (koguvõimsusega 97 MW). Eestis valmis Enefit Greenil 2023. aastal märgilise sammuna Baltikumi esimene tuule- ja päikeseenergia hübriidpark. See Ida-Virumaal Purtses asuv hübriidpark oli ühtlasi esimene Ees- tisse rajatud tuulepark üle kümne aasta. 21 MW tuuleparki ja 32 MW päikeseparki sisaldav hübriidpark kasutab võrku ühen- dumisel samu seadmeid, alajaama ja ühendust. Nii kasutatak- se nappi võrguressurssi tõhusamalt. Enefit Greenil valmis ka Estonia kaevanduse tööstusterritooriu- mil aheraine tarindil asuv päikeseelektrijaam (3 MW) ja alustati Baltikumi võimsaima taastuvenergia tootmisala rajamist, pan- nes nurgakivi Sopi-Tootsi tootmisalale Pärnumaal. Seal 2025. aasta alguses valmiva tuule- ja päikesepargi prognoositav Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 6 toodang on kokku 750 GWh, mis katab ligikaudu kümnendiku Turg vajab uusi juhitavaid elektrijaamu ja päike ei paista. Nii aitaks jaam tasandada ka Baltikumi elektri kogu Eesti aastasest elektritarbimisest. tipuhindu ja alandaks selle keskmist turuhinda. ja energiasalvesteid 2023. aasta lõpus oli Enefit Greenil 419 MW ulatuses tegut- Samas nägime 2023. aasta lõpus, et juhitavaid elektrijaamu on Keemiatööstuse arendamine aitab sevaid tuuleparke Baltikumis ning 75 MW jagu tegutsevaid meil hädasti vaja. Juhitamatu taastuvenergia kasv ehk tuule- ja jäätmeprobleemi lahendada päikeseparke Eestis ja Poolas. Osaliselt tänu sellele suurenes päikeseparkide lisandumine suurendab elektrihinna volatiilsust. sel aastal Eesti Energia grupi taastuvenergia toodangu osakaal See tähendab, et taastuvenergia lisandumine aitab küll kõige Kui elektritootmises liigume puhta taastuvenergia, energia elektritoodangus 45 protsendini. Aasta varem, energiakriisi paremini keskmist elektrihinda alla tuua, kuid seejuures esineb salvestamise ja vesinikuvõimekusega juhitavate elektrijaamade tingimustes oli taastuvenergia osakaal olnud 23 protsenti. üha rohkem tunde, kus turuhind on kas väga madal või väga poole, siis üha säästlikumaks muutume ka põlevkivi väärinda- kõrge. Selle olukorra lahendamiseks vajame elektrisüsteemi misel, liikudes järk-järgult ringmajandusel põhineva keemia- Teine oluline taastuvenergia osakaalu kasvu mõjutaja on mitte- rohkem salvestusvõimsust ja juhitavat tootmist. tööstuse poole. 2023. aastal võtsime vedelkütuste tootmisel taastuva elektritoodangu vähenemine. Kui grupi taastuvenergia põlevkivi kõrval tööstuslikus mahus kasutusele ka rehvihakke. toodang suurenes 2023. aastal varasema aastaga võrreldes Juhitavate tootmisvõimsuste puhul panustame Eesti Energia See võimaldab meil samal ajal vähendada põlevkivi kasuta- 12 protsenti, siis mittetaastuvatest allikatest toodetud elektri- grupis nii salvestusse kui ka uute ja väikese CO2 jalajäljega mist ja lahendada vanarehvide jäätmeprobleemi. 2024. aastal toodang vähenes samal perioodil 59 protsenti. Toodangu kaha- tootmisüksuste rajamisse. Elektrihinna tasakaalustamise kõrval plaanime peale rehvide võtta kasutusele ka taaskasutamatud nemise tingis eelkõige CO2-kvoodi kõrge hind ja elektri mada- võimaldavad need osaleda süsteemiteenuste turul, mis muutub plastijäätmed. lad turuhinnad, mille tõttu ei pääsenud põlevkivielektr­ijaamad eriti vajalikuks pärast Baltikumi elektrisüsteemi lahtiühendamist suuremal osal ajast oma kõrge tootmishinnaga turule. See aga Venemaa võrgust 2025. aasta alguses. Veel aitab põlevkivitööstusel kestlikumaks muutuda Auvere põhjustas olukorra, kus vanemad põlevkiviplokid ei suuda katta tööstuskompleksi planeeritav plastikeemia tehas, mille põ- turult teenitava rahaga enda püsikulusid. Varustuskindluse 2023. aastal alustasime selleks Eestis esimese suursalvesti hiprojekteerimist alustasime 2023. aasta detsembris. See tagamiseks ja vanade põlevkiviplokkide reservis hoidmiseks hankimist, mis vastab umbes 75 000 majapidamise 2 tunni tehas võimaldaks Eesti Energial plastikeemiaks väärindada osa kulub grupi tütarettevõttel Enefit Poweril aastas mitukümmend tarbimisele. See on pilootprojekt, et veenduda salvesti sobilik- vedelkütuste toodangust, mida praegu turustatakse bensiinina. miljonit eurot. kuses nii Eestisse kui ka meie teistele koduturgudele. Erinevalt kütusest saame plastikeemia tootmisel sulgeda süsi- niku tootesse ilma, et see paiskuks tarbimisel atmosfääri. Põlevkiviplokkide konkurentsivõime vähenemise tõttu olime Aasta lõpus hakkasime tegema ettevalmistusi selleks, et rajada sunnitud ka nende elektrijaamade väärtuse alla hindama. Lõppenud aasta näitas, et kuigi energiakriis on möödas, pakub Eestisse tulevikus väikese CO2 jalajäljega gaasi-vesiniku koos- Olenemata 2023. aasta headest äritulemustest tõi 628 miljoni muutlik turg meile uusi ülesandeid, mida lahendada. Eesti Ener- tootmisjaam, mille planeering näeb tulevikus peale Eestit läbiva eurone põlevkivi tarbivate elektrijaamade, sh Auvere elektrijaa- gia liigub endiselt rohelisema, tõhusama ja targema tuleviku vesinikutoru valmimist ette sajaprotsendilist vesinikukasutust. ma allahindlus grupile kokkuvõttes 376 miljoni eurose normali- poole, tagades ühtlasi, et ületame meie ees seisvad katsumu- Uus kiirelt reageeriv elektrijaam aitaks kaasa sagedusturgude seeritud puhaskahjumi. sed oma klientide jaoks kõige kasulikumal moel. arengule, varustuskindluse tagamisele ning elektripakkumise tiputarbimise katmisele ajal. Samuti pakuks jaam turule elektrit Andrus Durejko, siis, kui taastuvenergia toodangust ei piisa, st kui tuul ei puhu Juhatuse esimees Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 7 Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 8 2023 2022 Elektrienergia müük GWh 10 236 10 537 Võrguteenuse müük GWh 6 475 6 708 Vedelkütuste müük tuh t 468 405 Töötajate keskmine arv in. 5 268 4 833 Elektrienergia toodang GWh 3 614 6 260 Vedelkütuste toodang tuh t 475 424 Soojusenergia toodang GWh 1 182 1 186 Müügitulu mln € 1 905,5 2 218,2 Kulumieelne ärikasum (EBITDA) mln € 436,7 420,4 Normaliseeritud* EBITDA mln € 483,1 333,0 Puhaskasum/(-kahjum) mln € -422,1 215,7 Normaliseeritud* puhaskasum/(-kahjum) mln € -375,7 128,3 sh põhivara allahindlused** mln € -632,3 -2,7 Investeeringud mln € 779,3 445,2 Äritegevuse rahavood mln € 13,9 508,8 Põhivara mln € 3 681 3 970 Omakapital mln € 2 060 3 120 Netovõlg mln € 1 495 774 Netovõlg / EBITDA korda 3,4 1,8 EBITDA marginaal % 22,9 19,0 * Normaliseeritud kasumist on elimineeritud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) õiglase väärtuse kõikumise mõju ** 2023. aasta sisaldab põlevkivi tarbivate elektrijaamade varade allahindlust summas 628 mln € Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 9 Enefit on uus energia! Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 10 Kui meie ettevõte 1939. aastal loodi, oli eesmärk varustada Juhindume roheteekonnal kolmest märksõnast: kogu Eesti elektriga. Seda teeme ka nüüdsel ajal, aga nüüd pa- kume veel palju rohkemat: soojust ja gaasi ning isegi vesinikku. Kliendikesksus. Me kuulame ja saame aru, mida inime- Samuti pakume kodust elektritootmist ja salvestamist, sõidu- sed tahavad. Nii oleme kindlad, et pakume lahendusi, kite laadimist ja energiakasutuse nutikat juhtimist. Toodame mida maailm ka päriselt vajab. energiat puhtamalt ja mitmekesiselt: tuulest, päikesest ja isegi Uuendusmeelsus. Kasutame oma nutikust, teadmisi jäätmetest. Tegutseme palju laiemalt kui üksnes Eestis. ja kogemusi, et mõelda välja kasulikumaid lahendusi ja muuta energiamaailm klientide jaoks lihtsamaks. Muutumas on ka meie nimi, sest Eesti Energia jääb meile Tõhusus. Teeme asju sujuvamalt ning lihtsamini, hoiame kitsaks. Me tegutseme peale Eesti ka Lätis, Leedus, Poolas ja kokku närve, raha ja aega. Keskendume tulemusele. Soomes ning plaanime veelgi kasvada. Kui kanname kõigis riiki- des kliendi silmis sama nime Enefit, on see kõigile arusaadavam Nii loomegi uut energiat ja juhime koos maailma puhtamasse ja ka kulutõhusam. Aga veel olulisem: uus nimi väljendab kogu tulevikku! arengut ja muutust, mida teeme praegu Enefitis läbi. Igal meie kontserni ettevõttel on roheteekonnal oma selge roll kindlama ja puhtama tuleviku loomisel. Miks on vaja muutuda? Maailm on muutunud, vanamoodi enam ei saa. Planeet peab Puhas energia kõigile jääma terveks, aga kasutamiseks peab jaguma taskukohast energiat. Otsime teed kindla ja puhta ehk kestlikku tuleviku­ Enefit Green on meie roheteekonna nähtavaim verstapost, Enefitis oleme energeetika juurde. sest meie päikese- ja tuulepargid paistavad kaugele. Piirkonna suurima taastuvenergia pakkujana teeme puhta energia kätte- Selle otsingu nimi on roheteekond. Ja meie Enefitis oleme selle saadavaks kõigile. roheteekonna roheteekonna teejuhid. Liigume aina jätkusuutlikumate lahen- duste ja tootmise suunas. Samas oleme sel teekonnal tasakaa- lukad: muudame küll roheenergia inimestele kättesaadavaks, teejuhid kuid peame silmas ka seda, et meie varustuskindlus oleks alati tagatud. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 11 Tõhus muutus Enefit Power tähendab muutust ja tõhusust. Põlevkivist elekt- ritootmise asemel väärindame selle targemalt ning keskkon- nasäästlikumalt kemikaaliks. Lisaks muudame tulevikus plasti tooraineks ka puidu-, plasti- ja rehvijäätmed. Rajatava keemia- tööstusega muudame ka CO2 uueks tooraineks. Oleme oma piirkonna ringmajanduse vedur ja Eesti varustuskindluse tagaja. Nutikad tööstuslahendused Enefit Solutions on ettevõte, kes varustab roheteekonda reaalse tehnoloogiaga. Ehitame seadmeid energia- ja keemia- tööstusele ning hooldame tänapäevast tehnikat. Oleme insene- rikunsti oskusteabe hoidjad ja puhta energeetika meistrid, keda hinnatakse kogu maailmas. Inimeste jaoks Kliendiettevõtte Enefiti roll roheteekonnal on pakkuda klienti- dele nutikaid energialahendusi, millega nad saavad vähendada oma keskkonnajalajälge ja energiakulusid. Pakume kodudele ja ettevõtetele moodsaid energialahendusi: elektri- ja gaasipaket- te, ise elektri tootmise ja salvestamise võimalusi, küttelahendu- si, kiire interneti valmidust, kindlustust ning elektritöid. Arenda- me suurimat elektriautode laadimise võrku Baltikumis ja Poolas ning pakume tarka laadimist kodus ja tööl. Näitame iga päev, et Enefit on palju rohkem kui elektritootja. Meie suurim väärtus roheteekonnal edu saavutamiseks on meie inimesed: lahedad, targad ja pühendunud inimesed, kes liiguvad roheteekonnal. Meilt leiab töötaja inspireeriva eesmärgi, erialase arengu, toetava ja paindliku keskkonna ning väärika tasu. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 12 Tegevuskeskkond Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 13 Tegevuskeskkond Keskmised elektrihinnad meie koduturgudel langesid võrreldes eelmise aastaga Rahvusvahelise energiaettevõttena mõjutavad meie äri peamiselt elektri, kütteõli, heitmekvootide ja gaasi hinnad, konkurents energia- ja klienditurgudel, energeetikasektori regulatsioonid ning uute tehnoloogiate areng. Norra Tootmine 152,4 TWh 2023. aastal ilmnesid turuhindades järgmised meie äri oluliselt Tarbimine 134,5 TWh Soome mõjutavad suundumused (võrreldes eelmise aastaga): Keskmine hind 53,4 €/MWh (-54,4%) Tootmine 74,2 TWh • Elektrihinnad langesid, tingituna maagaasi madalast Tarbimine 79,8 TWh Keskmine hind 56,5 €/MWh (-63,3%) hinnast ning suurenenud taastuvenergia toodangust. • Esimesel poolaastal jätkasid heitmekvootide hinnad rekordkõrgel tasemel tulenevalt laialdasest kivisöe- Rootsi Tootmine 155,5 TWh jaamade kasutusest elektri tootmisel. Aasta lõpuks Tarbimine 130,6 TWh Eesti langesid hinnad viimase 14 kuu madalaimale tasemele. Tootmine 4,6 TWh Keskmine hind 49,1 €/MWh (-51,1%) Tarbimine 8,1 TWh • Naftatoodete maailmaturu hinnad langesid ligi 20% Keskmine hind 90,8 €/MWh (-52,9%) tulenevalt globaalsest majanduse jahenemisest. • Gaasihinnad langesid viimase kahe aasta madalaimale Läti tasemele tulenevalt muutustest tarneahelates ning Tootmine 5,7 TWh Tarbimine 6,5 TWh ajalooliselt suurtest maagaasi varudest Euroopas. Keskmine hind 93,9 €/MWh (-58,6%) Taani Tootmine 32,7 TWh Eesti on osaline elektribörsil Nord Pool, kus kauplevad elektri Tarbimine 34,5 TWh Leedu Tootmine 5,5 TWh tootjad, kes müüvad börsile oma toodetud elektrit, ja elektri Keskmine hind 84,0 €/MWh (-60,8%) Tarbimine 11,7 TWh müüjad, kes ostavad börsilt elektrit, et seda lõpptarbijatele Keskmine hind 94,4 €/MWh (-59,0%) edasi müüa. Enim mõjutavad meie tegevust Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome elektrihinnad, kuna nendes riikides me nii too- Poola Tootmine 162,7 TWh dame kui ka müüme elektrit. Tarbimine 166,1 TWh Keskmine hind 111,3 €/MWh (-32,3%) Eesti ja naaberriikide elektriturud on ülekandekaablitega tihe- dalt ühendatud. Seetõttu mõjutavad elektritootmist ja -hindu ka Allikad: ENTSO-E, Nord Pool Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 14 mitmed tegurid väljaspool meie koduturge, näiteks nii veetase Koduturgude keskmised elektri turuhinnad kuude lõikes, €/MWh Norra hüdroreservuaarides kui ka piirkonna tuuleolud. 600 Baltimaade elektrihindasid mõjutasid 500 madalad maagaasi hinnad ning taastuv- 400 energia toodangu maht 300 Eesti ja lähiriikide elektrihindu mõjutasid 2023. aastal elekt- ri nõudluse kahanemine, maagaasi madal turuhind, Soome 200 Olkiluoto 3 tuumajaama toodang ning ilmastikuga seotud 100 tegurid. Esimesel poolaastal toodeti tulenevalt ilmastikuoludest tava­pärasest rohkem elektrit tuuleparkides ning hüdroelektri- 0 jaamades. Selle tõttu oli esimese poolaasta keskmine elektri 2021 2022 2023 hind Balti riikides 90 €/MWh tasemel. Teisel poolaastal toimus Eesti Läti Leedu Poola Soome koduturgudel ja lähiriikides olulises mahus elektrijaamade hool- dustöid. 2023. aasta neljas kvartal oli tavapärasest külmem, Allikas: Nord Pool mille tõttu nõudlus elektri vastu kasvas, kui samal ajal toodang taastuvallikatest vähenes. Nende tegurite tõttu kasvas keskmi- Maagaasi hind, €/MWh ne elektri hind Balti riikides 96 €/MWh tasemele. 275 2023. aastal oli maagaasi keskmine hind 40,1 €/MWh (-96,0 €/ 250 MWh, -70,5% võrreldes 2022. aastaga). 2023. aasta esimesel 225 poolaastal mõjutasid maagaasi hinda peamiselt soojemad ning 200 tuulisemad ilmad võrreldes tavapärasega, mistõttu oli nõudlus 175 150 maagaasi vastu madalam ning rohkem oli võimalik toota tuule­ 125 energiat. 100 75 2023. aasta teise poolaasta algul kasvas maagaasi hind võr- 50 reldes esimese poolaastaga marginaalselt. Selle peamiseks 25 0 põhjuseks olid III kvartalis LNG tootmisega seotud faktorid Austraalias, mis vähendasid globaalset LNG pakkumist 6% võr- 2021 2022 2023 ra. Lisaks suurenes LNG import Aasiasse – kui 2023. aasta esi- Allikas: Intercontinental Exchange Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 15 meses pooles moodustas müük Aasiasse 21% kogu LNG müügist, Põhjamaade hüdroressursside tase nädalate lõikes, % maksimumist siis kolmandas kvartalis moodustas see 35%. Kuigi LNG pakkumise vähenemine Euroopas survestas hindasid ülespoole, siis hoidis 100 maagaasi hinda madalal tasemel asjaolu, et Euroopa gaasivarud 80 olid ajalooliselt kõrgel tasemel. Teisel poolaastal mõjutas maagaasi 60 hinda ka konflikt Lähis-Idas ning sellega kaasnev teadmatus. 40 Ülekandekaablite kaudu jõuab Baltimaadesse Põhjamaade 20 hüdroenergia, mis on teistel viisidel toodetud elektrist oda- 0 vam. 2023. aastal oli keskmine hüdroressursside tase 57,9% reservuaaride maksimaalsest mahutavuse tasemest, mis on 1 6 11 16 21 26 31 36 41 46 51 Nädalad 3,1% võrra kõrgem 2022. aasta keskmisest tasemest ning 3,9% Ajalooline mediaan (20002022 2022. aasta 2023.aasta võrra madalam ajaloolisest keskmisest. Allikas: Nord Pool CO2 heitmekvootide hinnad jätkasid ajalooliselt kõrgel tasemel Heitmekvootide süsteemi eesmärk on vähendada CO2 heit- mete õhku paiskamist üle Euroopa. Selleks soovitakse suuna- ta energiatootjaid kasutama vähem saastavaid tooraineid ja CO₂ heitmekvootide hinnad, €/t investeerima efektiivsematesse tootmistehnoloogiatesse. 120 100 CO2 heitmekvootide hind mõjutab oluliselt põlevkivi otsepõ- letusel toodetud elektri tootmiskulu, eriti meie vanemate ja 80 CO2-mahukamate tootmisseadmete puhul. Samal ajal soodus- 60 tab kõrgem CO2 heitmekvootide hind meie konkurentsivõimet 40 taastuvenergia tootmisüksustes. 20 0 CO2 heitmekvootide keskmine hind 2023. aasta esimesel poo- 2021 2022 2023 laastal oli 89,4 €/t ehk 6,9% (+5,8 €/t) kõrgem kui 2022. aasta esimesel poolaastal. Esimesel poolaastal mõjutas CO2 heit- Allikas: Intercontinental Exchange mekvootide hinda laialdane kivisöejaamade kasutus. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 16 CO2 heitmekvootide keskmine hind 2023. aasta teisel poolaas- Energiatootmise oluline näitaja Clean Dark Spread peegeldab tal oli 81,2 €/t ehk 2,8% (+2,2 €/t) kõrgem kui 2022. aasta teisel elektritootja arvestuslikku kasumimarginaali, mis jääb alles poolaastal. Teisel poolaastal mõjutasid CO2 heitmekvootide pärast keskmisest elektri turuhinnast kütuse- ja CO2 heitmeku- hinda peamiselt suuremad kaubeldavad kvootide kogused, lude mahaarvamist. tavapärasest soojemad ilmad ning suurenenud taastuvenergia toodangute prognoosid. Samuti on CO2 heitmekvootide hind Eesti Energia Clean Dark Spread oli 2023. aastal -25,6 €/MWh tugevalt seotud maagaasi hindadega, mistõttu 2023. aasta (-97,8 €/MWh võrreldes 2022. aastaga). See tähendab, et CO2 detsembris langes heitmekvootide hind 72,4 €/t tasemele, mis ja põlevkivi kulu ületab elektrihinda turul, mistõttu ei ole põlev- on viimase 14 kuu madalaim. CO2 heitmekvootide keskmine kivist elektri tootmine kasumlik. Põlevkivi kulu hinnakomponent hind oli 2023. aastal 85,3 €/t, kasvades 2022. aastaga võrrel- Clean Dark Spread’is suurenes 1,0 €/MWh võrreldes 2022. des 5% (+4,0 €/t). aastaga. CO2 ja põlevkivi kulu hinnakomponendi muutuse kom- bineeritud mõju oli +4,2 €/MWh. Eesti Energia Clean Dark Spreadi seos Eesti elektrihinnaga, €/MWh 400 300 200 100 0 -100 2021 2022 2023 Eesti keskmine elektrihind Clean Dark Spread Allikas: Nord Pool, Eesti Energia Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 17 Naftatoodete maailmaturu hinnad Vedelkütuste hinnad langesid võrreldes eelmise aastaga USD/bbl €/t Meie toodetavale põlevkiviõlile kõige lähedasem õliturul laial- 140 910 daselt kaubeldav toode on 1% väävlisisaldusega kütteõli, mille 120 780 hind sõltub peamiselt Brenti toornafta hinnast. Kui toornafta ja 100 650 kütteõli hind langeb, siis see on Eesti Energia jaoks negatiivse 80 520 mõjuga, kuna see langetab meie põlevkiviõli müügihinda. 60 390 40 260 Brenti toornafta keskmine hind oli 2023. aasta esimesel poo- 20 130 laastal 80,2 USD/bbl ehk 23,2% madalam (-24,3 USD/bbl) kui 0 0 2022. aasta esimesel poolaastal. Esimesel poolaastal mõjutasid 2021 2022 2023 vedelkütuste hindasid globaalse majanduse jahenemine ning sellest tingitud nõudluse vähenemine, inflatsiooni ohjeldami- Brenti toornafta (USD/bbl) Kütteõli 1% (€/t) seks tehtud intressimäärade tõstmised keskpankade poolt, OPEC+ otsus vähendada vedelkütuste tootmist ning Ameerika Allikas: Platts Ühendriikide naftavarude suurenemine. Keskmine hind 2023 2022 2021 Brenti toornafta keskmine hind oli 2023. aasta teisel poolaas- tal 84,2 USD/bbl ehk 9,6% madalam (-8,9 USD/bbl) kui 2022. Brenti toornafta USD/bbl 82,2 98,9 70,9 aasta teisel poolaastal. Teisel poolaastal mõjutas vedelkütuste Kütteõli 1% €/t 436,6 542,0 377,4 hinda peamiselt maailma toodangu vähenemine. Võrreldes Euro vahetuskurss EUR/USD 1,05 1,05 1,18 vedelkütuste tootmisega kasvas 2023. aastal nõudlus vedelkü- tuste vastu hinnanguliselt 0,7 miljonit barrelit. Brenti toornafta keskmine hind oli 2023. aastal 82,2 USD/bbl, kahanedes võrreldes 2022. aasta keskmise hinnaga -16,6 USD/ bbl (-16,8%). 1% väävlisisaldusega kütteõli turuhind liikus 2023. aastal samas suunas Brenti toornafta hinnaga. 1% väävlisisal- dusega kütteõli keskmine hind oli 2023. aastal 436,6 €/t ehk -19,4% (-105,4 €/t) madalam 2022. aasta keskmisest hinnast. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 18 Regulatsioonid mõjutasid meie tegevust Lisaks võimalikele väliste ohtude analüüsimisele peab riik tegema selgeid plaane, kuidas tulla toime elektrisüsteemis toimuvate muu- Regulatiivsete mõjude osas olid meie jaoks 2023. aastal pea- tustega nagu tarbimise eeldatav kasv ja amortiseeruvad elektrijaa- misteks märksõnadeks universaalteenus, energia varustus- mad. Eestil ei ole pikas perspektiivis võimalik toetuda ainult Enefit kindlus, keskkonnatasude muudatused ning võrgu töökindluse Poweri põlevkivi kasutavatele energiaplokkidele. Tulevikuvälja- tagamiseks regulatsioonide tugi. vaadet arvesse võttes vajab Eesti uusi juhitavaid elektritootmise võimsuseid, et välistada olukord, kus turul tegutsevate juhitavate Universaalteenus kehtestati 2022. aasta lõpus Eesti elektri tar- võimsuste tase langeb alla 1000 megavati. Kahtlemata on ka võrgu bijate kaitseks kõrgete elektri hindade vastu. Juba 2023. aasta töökindluse tõstmine oluline eesmärk, mille poole liikuda. Samas kevadel oli avalikkusel põhjust tõdeda, et väiketarbijate kait- amortiseeruvate alajaamade ja liinide seisukorra parandamine eel- seks juurutatud elektri universaalteenus oma eesmärki enam dab võrdlemisi suuri investeeringuid lühikese ajaperioodi jooksul. ei täida – tähelepanu pöördus hoopis sellele, kuidas kaitsta Siinkohal on riigil oluline roll kujundada seadusandlus ja ärikesk- tarbijaid universaalteenuse eest. Elektri universaalteenuse kond energeetika valdkonnas piisavalt atraktiivsemaks, et lahenda- lõpetamise eelnõu on Riigikogus kinnitamisel. da valdkonnapõhiseid võimalikke probleemikohti. 2023. aastal oli Balti riikide, sealhulgas Eesti jaoks kõrgendatud 2023. aasta lõpus võttis valitsus plaani tõsta märgatavalt jäät- tähelepanu all energia varustuskindluse plaani hindamine ja mete, vee ja välisõhu valdkonna saastetasu määrasid ehk kesk- analüüsimine. Energiakriis ja geopoliitilised pinged tõstatasid konnatasusid. Uued keskkonnatasude määrad hakkavad kehtima veelgi enam vajadust tegeleda Venemaa elektrivõrgust eralda- 2024. aasta suvel ja see avaldab mõju ka Eesti Energia kontserni mise ja Mandri-Euroopa võrguga ühinemise arendusprojekti- kulude suurenemisele. Juba praeguste elektri ja CO2 hindade dega. Sellegipoolest andis Eesti ja Soome vahelise Balticcon- juures on põlevkivijaamadel võrdlemisi vähe võimalusi turule nector’i gaasitoru lõhkumine 8. oktoobril mõista, et ainuüksi pääsemiseks, kuid planeeritud keskkonna- ja kaevetasude tõus piiriülestele ühendustele tuginemine ei ole piisav ning peame muudab põlevkivijaamade väljavaated veelgi keerulisemaks. kriitiliselt hindama oma taristu julgeolekut. Kuigi Balti riigid kavatsevad ennast Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendada Lisaks tõi hilissügis ja talv endaga kaasa mitmeid arutelusid juba 2025. aasta veebruaris, andis juhtunu siiski väärtuslikku Eesti Energia kontserni kuuluva jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi sisendit Eleringi poolt kavandatava sagedusreservide turu ja võrgu töökindluse osas, kui ilmastikust tingitud elektrikatkestu- võimaliku võimsusreservide turu regulatsioonide arengusse. sed pälvisid meedias üha enam tähelepanu. Keerulistest ilmas- Balticconnectori kahjustumine kinnitab tõdemust, et kriitilis- tikuoludest tingitud tõrked jaotusvõrgu töös panid mõistma, et te vajaduste katmiseks on vajalik kodumaine elektritootmine. oluline on suurendada elektrivõrkudesse tehtavaid investeerin- Sealhulgas on oluline valmistuda selleks, et võimalikud tahtli- guid. Investeeringute mahu suurendamise ja võrgutasude tõusu kud või juhuslikud rikked mõjutaksid taristu terviklikku toimimist olemuslik vastuolu on hetkel endiselt lahenduse ootel. minimaalselt. Enefit 280-2 õlitehase ehitusega seotu toodud leheküljel 32. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 19 Kontserni 2023. aasta sündmused Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 20 Klienditeenused Aitasime klientidel minna universaalteenuselt Suvel viisime Eestis börsipaketi hinnastamise ühtsetele alus- tele, mis tähendas rohkem kui 91 000 kliendi jaoks marginaali üle soodsamatele elektripakettidele ja vähen- vähendamist. Ühest küljest tegi hinna alandamise võimalikuks dasime rohkem kui 91 000 börsipaketikliendil energiaturu stabiliseerumine, teisest küljest arendame pidevalt marginaali oma prognoosimudeleid, mis võimaldab meil samuti pakkuda elektrienergiat soodsamalt. Oleme oma klientidele pikaajaline ja usaldusväärne energia- partner, pakkudes kvaliteetseid teenuseid ja mõistliku hin- Teenustasu ühtlustamine puudutas ühtlasi umbes 11 000 naga elektrienergiat. Leidsime 2023. aastal hulga võimalusi börsipaketiklienti, kelle marginaal ja kuutasu ei kerkinud talve teha neile taskukohasemaid pakkumisi. energiakriisi ajal. Nemad pidid arvestama teenustasu tõusuga. Sellest hoolimata jäid Eesti Energia pakutavad tingimused turu 2022. aasta lõpus rekordkõrgete elektrihindade leevenda- parimate sekka. miseks loodud universaalteenus pakkus inimestele paari kuu jooksul mõnevõrra soodsamat elektrihinda, kuid turuhinnad Häid uudiseid tuli ka Lätist, kus saavutasime 56% kasvu ja langesid 2023. aasta esimeses kvartalis märgatavalt. Nii sai pakume nüüd elektrit 100 000 kodus. Oleme nii Lätis kui ka universaalteenusest hoopis kalleim variant turul. Leedus elektrimüügi mahult turul teisel kohal. Seadus ei võimaldanud meil kliente automaatselt odavama- le elektripaketile viia. Seepärast tegime märtsis ulatusliku Hoogsalt laienev elektriautode laadimisvõrk kampaania ja laadisime soodsama pakkumise üles ligikaudu võimaldab rohelisi ja muretuid kilomeetreid Enefit Volti mobiilirakendus sai värskendatud ilme 170 000 kliendile, kellest 100 000 võttis pakkumise vastu. üle Baltikumi ja Poola Kogu aasta jooksul jätkasime klientide teavitamist elekt- ripaketi mõistlikumatest valikutest. Aasta lõpuks olid 170 Enefit Volt panustab ulatuslikult transpordisektori elektrifitsee- 000 universaalteenuse klienti valinud soodsama paketi. rimisse ning toetab inimesi keskkonnasäästlikuma eluviisi va- Üle poole neist valisid fikseeritud hinnaga paketi, mis aitab limisel, pakkudes elektriauto omanikele terviklikku ja mugavat elektriarvet planeerida. laadimiskogemust kodus, tööl ja teel. Täielikult rohelisel elektril põhinev võrk areneb pidevalt. See võimaldab kiiret ja ülikiiret laadimist just seal, kus elektriauto omanik seda enim vajab. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 21 Suvel vahetasime 38 Elmo laadijat välja uute, kiirlaadijate vastu. Töö jätkub 2024. aastal, kui uuendame võrku ning 2024. aasta jooksul saavad asenduse ka viimased 85 Elmo laadijat. Meil on Baltikumi suurim avalik elektriautode laa- dimise võrk, mida täiendame pidevalt uute laadimispunk- tidega. Sõlmisime aasta jooksul mitu suurt lepingut, mis võimaldavad meil avalike laadijate võrku mitmekordistada. Meile olulised ning klientidele tuntud lepingupartnerid on Poolas Tauron, Leedus Norfa, Lätis Top ning Eestis Rimi ja Selver. Kasvatasime Eestis tarka laadimist võimaldavate laadijate müüki võrreldes 2022. aastaga 220% ja sõlmisime part- nerlepingu Nissan NNE-ga, et pakkuda elektriautolaadijaid autoostu protsessi osana. Oleme rohkem kui 500-le elekt- riauto omanikule koduse targa laadimislahenduse partner. Pakume võimalust laadija nii välja osta kui ka rentida. Üle poole 2023. aastal sõlmitud kodulaadijalepingutest olid rendilepingud: müüsime sel aastal renditeenust rohkem kui kahel eelmisel aastal kokku. Kliendid toodavad ise elektrit ja lisaks Tarbimisest üle jääva elektri võrku müümise asemel saab selle Tegime kodus laadimise klientidele lihtsamaks. Arvestades salvestada, et kasutada seda kallimate börsitundide ajal, sääs- isikliku võidu saamisele stabiliseerivad elektriturgude kasvavat volatiilsust, muutub üha olulisemaks tes nii tunduvalt oma elektriarvelt. Laiendasime salvestustee- tarbimise juhtimine neile tundidele, mil võrgus on rohkem riigi elektrisüsteemi nuste pakkumist üle Baltikumi. taastuvenergiat ja elektrihind madalam. See toob elektriauto Kevad tõi päikesepaneelide omanikele ühest küljest hea toot- omanikule ligikaudu 50% säästu. Enefit Volt Home’i mobii- Eesti Energia on roheteekonnal ning meiega on liitunud palju likkuse, kuid teisest küljest ka natuke mõru meelt, sest elektri lirakenduses saab klient ise märkida, mis kellani saab auto kliente Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas, kes jagavad rohelist päevased turuhinnad langesid sageli nulli lähedale või kohati laadida ja kui täis peab aku lõpuks olema. Nutikas rakendus maailmavaadet. Kolmandik Eesti Energia klientidest kasutab isegi miinusesse. Nõustasime neid, kuidas hoida oma tarbimi- teeb selle info põhjal kõige kasumlikumad laadimisotsused, vähemalt üht rohelist teenust või toodet. se katmiseks mõeldud päikesepark salvestuslahenduste abil laadides akut soodsaimatel tundidel. tasuvana. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 22 Meie ehitatud päikesepargid toodavad puhast energiat rohkem Kliendipöördumised Eesti kui 2500 kliendile. Ehitasime 2023. aastal valmis 850 päike- 40 000 Vaatame pidevalt üle klientide kasu suurendamise võimalusi. 34 259 separki koguvõimsusega 25 MW. Kokku oleme rajanud oma 35 000 Aasta teises pooles tõime nende tungival soovil tagasi kaheta- 30 000 klientidele alates 2019. aastast 2500 päikeseparki koguvõimsu- 25 000 25 095 25 896 24 079 24 302 23 182 riifse paketi, mis võimaldab eristada päevast ja öist elektrihinda 21 240 21 589 sega 50 MW. 20 000 18 681 17 358 19 323 19 182 ning sellega juhtida oma tarbimist soodsamale ajale. 15 000 10 000 Üks meie suurklientidest on Estonia põllumajandusettevõ- 5 000 Suurendasime klientide teadlikkust sellest, et pakume koos te, mille juurde rajatud päikesepark toodab aastas 34 MWh 0 elektripaketiga kindlustust, mis korvab elektriseadmetele ja Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets taastuvenergiat. Eriliseks teeb selle 150 kW salvesti paigalda- kodule tekkinud kahju. Kindlustunnet pakkuva teenuse valis mine, mis võimaldas ettevõttel suurendada oma päikesejaama Kõned E-kirjad Chat endale aasta jooksul üle 33 000 kliendi. Kokku kasutab teenust võimsust 300 kW-ni, sealjuures liitumispunkti läbilaskevõimet üle 60 000 kliendi. suurendamata. Lisaks osaleb salvesti paindlikkusturgudel, et Kliendipöördumised Läti Võtame ise klientidega ennetavalt ühendust, kui näeme, et tagada kasumlikkus aasta ringi. 45 000 40 348 saame teha teatud kliendirühmale paremaid pakkumisi. Oleme 40 000 seejuures tänulikud oma väga lojaalsetele klientidele: ligikaudu 35 000 Kõik kodu- ja ärikliendid, kes toodavad ise elektrit, annavad 30 000 97% meie elektrit tarbivatest klientidest võtab lepinguperioodi märkimisväärse panuse riigi elektrisüsteemi toimimisse. Nad 25 000 lõppedes vastu lepingu pikendamise pakkumise. tagavad varustuskindluse, sest kohapeal toodetud ja tarbitud 20 000 15 526 16 886 18 549 16 967 17 183 elekter vähendab tipukoormust ja elektrikadusid võrgus. 15 000 12 756 10 939 11 464 10 871 13 345 11 117 Aasta viimased kolm kuud töötasime selle nimel, et viia 2024. 10 000 aastast alates kogu kliendisuunaline tegevus tütarettevõtte 5000 Pakkusime klientidele säästvaid lahendusi 0 alla, mis kannab kontserni rahvusvahelist nime Enefit. Uut ette- Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets võtet ehitades hoolitsesime selle eest, et kliendi jaoks muutuks Tipptasemel teenindus ja klientide rahulolu on meile kõige Kõned E-kirjad Chat sujuvamaks oma kodule või ärile parima energialahenduse tähtsam. Seepärast pingutame alati, et meie klientide kogemus leidmine ja paigaldamine kogenud energiaekspertide toel. jääks neile meelde positiivselt. Kliendipöördumised Leedu Kõik Eesti Energia kliendid on alates 1. jaanuarist 2024 Enefiti 30 000 kliendid. Olles oma klientide energiapartner roheteekonnal, jätka- 25 158 Võtsime kõigil koduturgudel kasutusse ühtse kõnekeskuse- 25 000 23 257 20 765 22 074 me selliste energialahenduste väljatöötamist, mis aitavad muuta 18 946 süsteemi, et muuta kliendisuhtlus kiiremaks ja sujuvamaks 20 000 17 727 elektritarbimist keskkonda hoidvamaks ja rahakotti säästvamaks. ning kõnekeskuse töö tõhusamaks. Kliendid helistasid meie 15 000 11 615 12 044 12 419 10 313 9 406 9 722 kõnekeskusesse aasta jooksul peaaegu 200 000 korral. Enam- 10 000 5000 jaolt nad aga ei pidanudki helistama, vaid kasutasid aktiivselt 0 e-teenindust, kus said oma valiku mugavalt tehtud. Näiteks Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets 83% elektripakettidest vahetati e-teeninduses. Kõned E-kirjad Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 23 Elektrivõrk Muudatused Elektrilevis Elektrilevi töötajad 2024 Elektrilevi on Eesti suurim võrguettevõte, tuues elektri kohale peaaegu kõikidesse kodudesse ja ettevõtetesse. Elutähtsa 451 29 24 teenuse pakkujana mõjutab Elektrilevi tegevus peaaegu iga eestimaalast. Alates 2024. aasta esimesest päevast kuuluvad Elektrilevi struktuuri kõik elektrivõrgu juhtimise ja haldusega seotud funktsioonid. Elektrilevist sai selle muudatusega töö- 17 andja rohkem kui 850 töötajale. 3 22 14 Elektrilevi nõukogu kinnitas tegevuskava ning pikendas juha- 10 tuse esimehe ja juhatuse volitusi järgmiseks kolmeks aastaks. Elektrilevi juhatusse kuuluvad juhatuse esimees Mihkel Härm ning juhatuse liikmed Ardi Ratassepp, Rudolf Penu, Kristi Oja- käär ja Rasmus Armas. 14 51 133 20 4 10 35 Töötajaid kokku üle Eesti 837 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 24 Elektrilevi koolituskeskus kui Eesti esimene Mustermaja Elektrilevi uus koolituskeskus on Eesti esimene Mustermaja süsteemis projekteeritud hoone. Uus koolituskeskus on väikse CO2 jalajäljega, modulaarne ja toodetakse tehases. See ringmajanduse põhimõtetele vastav puidust hoone rajatakse, kasutades Eesti Kunstiakadeemia kes- kuses PAKK arendatavat Mustermaja projekteerimissüsteemi. Elektrilevi koolituskeskus on kõikide võrguelektrikute õppe­ keskus ning põnev koostööprojekt Eleringi ja VKG elektri­ võrkudega. Tulevikus hakkavad just selles hoones ja õppeväl- jakul harjutama kõik Eesti praegused ja tulevased elektrikud, hakates seal demonstreerima oma meisterlikust nii taseme­ eksamitel kui ka õppetundides. Uue koolituskeskuse rajamise eesmärk on ka edaspidi tagada elektrivõrgus tehtavate tööde ohutus ja tippkvaliteet, tõsta Eesti elektriohutuse taset ning saavutada elektrialal ülim professio- naalsus. esimene Koolituskeskus ja õppeväljak laiub 24 000 ruutmeetril, millest Eleringi kõrgepingevõrgu õppeväljaku osa on 700 ruutmeetrit. Hoonesse rajatakse kolm õppeklassi, töökoda ja elektritööde Mustermaja labor. Koolituskeskuses algas õppetöö juba 2024. aasta esime- ses kvartalis. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 25 Hajatootmise rekordaasta 2023. aastal investeeris Elektrilevi 168 miljonit eurot elektrivõr- guga liitumisse ja töökindluse suurendamisse. Aasta lõpuks oli võrguga liitunud juba üle 20 925 elektritootja, kelle koguvõim- sus on 830 MW. Aasta jooksul lisandus Elektrilevi võrku 5363 tootjat koguvõimsusega 223 MW mis on kõigi aegade rekord. Uutest liitujatest 3961 on mikrotootjad: neile kuulub kuni 15 kW võimsusega tüüpiliselt kodu juurde ehitatud jaam, mille võrgu- ühendus rajati keskmiselt 26 päevaga. Kokku oli 2023. aasta lõpu seisuga Elektrilevi võrgus 11 822 mikrotootjat koguvõimsu- sega 122 MW. Elektrilevi võrku toodetud maksimaalne võimsus, MW 523 500 maksimaalne võimsus MW 402 400 (tunni keskmine) 300 281 200 123 100 83 0 2019 2020 2021 2022 2023 Maksimaalne elektritootmine Elektrilevi võrku sh päikeseelektritootjad Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 26 6 Taastuvenergia tootmine ja areng Ülevaade arendustegevusest Kuna tuulest saab rohkem elektrit toota sügisel ja talvel, päi- 612 Enefit Green on keskendunud tuule- ja päikeseenergia tootmis- kesest aga kevadel ja suvel, siis on võrku antava elektri kogus stabiilsem ning ühendust kasutatakse paremini ära. Möödu- ehituses tuuleparki võimsuse arendamisele, et suurendada roheenergia kättesaa- nud aastal algasid ettevalmistused akusalvesti pilootprojekti davust ning parandada energiajulgeolekut oma koduturgudel rajamiseks hübriidparki. Purtse hübriidpargi ligikaudu 78 GWh Baltikumis, Poolas ja Soomes. aastatoodangust piisab peaaegu 25 000 majapidamise aastase elektritarbimise katmiseks. Viimase kolme aasta jooksul on Enefit Green teinud pea miljardi euro ulatuses investeerimisotsuseid lisades tootmisportfelli pea Aprillis algasid Estonia kaevanduse päikeseelektrijaama ehitus- 750 MW. Tütarettevõte on alustanud kokku seitsme tuulepargi tööd Eesti Ida-Virumaal. Investeerimisotsus pargi rajamiseks MW ehitamist Soomes, Eestis ja Leedus ning samuti seitsme päike- tehti 2022. aasta lõpus. Päikesepark asub 27-meetri kõrgu- seelektrijaama rajamist Eestis, Lätis ja Poolas. Valmides, orien- sel aheraine tarindil, mis võimaldab vähendada varjutusest teeruvalt 2025. aasta lõpus, peaksid need pargid kasvatama tulenevaid kadusid ja muuta sellega elektritootmist tõhusamaks. Enefit Greeni elektritootmisvõimsuse enam kui 1200 MW-ni ja Taastuvenergia arendamine tööstusalal teenib mitut keskkon- Eestis jätkus Baltimaade suurima, Sopi-Tootsi (255 MW) tuule- aastase oodatava toodangu kolme TWh-ni. nasõbralikku eesmärki. Ühelt poolt kasutatakse kaevandamisel pargi ehitus. Lõppesid maaparandustööd, valmisid teed ja tuu- tekkinud aherainet ehitusmaterjalina ja teisalt varustatakse Ene- likute platsid. Tuulikudetailide transporti ja paigaldust plaanib Uued taastuvelektrijaamad Eestis ja Poolas fit Powerile kuuluvat Estonia kaevandust rohelise energiaga. Enefit Green alustada 2024. aasta esimese kvartali lõpus. 2023. aastal valmis Enefit Greenil kolm projekti: Purtse hüb- Poolas valmis Zambrówi päikeseelektrijaam, mis andis võrku Sopi-Tootsi tuulepark peaks hakkama elektrit tootma 2024. aas- riidpark (21 MW tuulepark ja 32 MW päikesepark) ja Estonia esimese toodangu aprillis. Tegu on Enefit Greeni seni suurima ta lõpus ja valmima lõplikult järgmise aasta esimeses kvartalis. päikesepark (3 MW) Eestis ning Zambrówi päikesepark (9 MW) päikeseelektrijaamaga Poolas, mille aastane elektritoodang on Pargi toodang on kavandatud katma 8,5 protsenti Eesti elektri- Poolas. ligi 9 GWh. Park katab rohelise elektriga ca 3 700 majapidamise tarbimisest ja 40 protsenti kodutarbijate elektrivajadusest. aastase elektrienergia vajaduse. Suvel avatud Purtse hübriidpark Eestis on Baltikumi esimene Lisaks püstitas Enefit Green Põhja-Soomes asuvas Tolpanvaara tuule ja päikese hübriidpark. Ainulaadne on tuule- ja päikese- Ehituses maismaatuulepargid tuulepargis (72 MW) kõik 13 tuulikut ja alustati osalist elektri pargi ühendamine samasse põhivõrgu liitumispunkti ning need tootmist. Täies mahus peaks tuulepark hakkama tööle 2024. pargid kasutavad elektri võrku andmiseks samu seadmeid. 2023. aasta lõpu seisuga oli Enefit Greenil ehituses kuus tuuleparki aasta esimese kvartali jooksul, kui saavad tehtud kõik vajalikud koguvõimsusega 612 MW: üks Eestis, üks Soomes ja neli Leedus. testimis- ja seadistustööd. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 27 Leedus jätkati ehitustöid Šilalė II (43 MW), Akmenė (75 MW) ja Kelmė I (80 MW) pargis. Aasta lõpus tegi Enefit Green veel ühe täiendava investeerimis- otsuse ja alustas Kelmė II (87 MW) tuulepargi rajamist. Rajatav 14 tuulikuga ja 87 MW tuulepark toodab aastas ligikaudu 315 GWh elektrit ja sellest saab Enefit Greeni suurim park Leedus. Ehituses päikeseelektrijaamad 2023. aasta lõpu seisuga oli Enefit Greenil ehituses neli päikese­ parki: üks Eestis, kaks Lätis ja üks Poolas koguvõimsusega 97 MW. Enefit Green otsustas investeerida sel aastal u 53 miljo- nit eurot, et alustada Eestis Sopi (74 MW) ning Lätis Austrumi (6 MW) ja Dzērvesi (11 MW) päikeseelektrijaama ehitust. 4 ehituses 97 päikeseparki MW Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 28 50 Sopi päikesepark asub Põhja-Pärnumaal Baltikumi suurimal 2023. aasta lõpu seisuga on Enefit Greeni lisaks ehituses taastuvenergia alal Sopi-Tootsi tuulepargi läheduses. Ehitus- olevale lühi- ja pikaajalise päikesearenduste portfelli suurus ligi- tööd algasid suvel ammendunud turbamaardla alale teede kaudu 900 megavatti ja tuuleenergia portfelli suurus ligikaudu rajamisega. Septembris alustati päikesepaneelide maaraamide 1 900 megavatti. paigaldamist. 50% Avamere tuuleenergia meretuulikut Sopi päikesepark peaks alustama elektri tootmist 2024. aas- ta lõpus ja valmima lõplikult järgmise aasta lõpus. Ligikaudu Maismaa tuule- ja päikeseparkide kõrval on parim viis katta ole- 112 000 kahepoolsest päikesepaneelist koosnev päikese­ masolev ja tulevikus kasvav energiavajadus meretuulepargist elektrijaam katab umbes 21 500 kodumajapidamise aastase toodetud elektriga. Tänu stabiilsemale tuulele saab merel toota tarbimise. rohkem energiat ning nii aitavad sealsed pargid tasakaalustada maismaa tuule- ja päikeseparkide toodangut. Novembris alustas Enefit Green Lätis riigi lääneosas Ādaži ja Carnikava piirkonnas kahe päikeseelektrijaama ehitamist. Need Ainult poolsada meretuulepargi tuulikut suudaksid anda poole on ettevõtte esimesed päikesepargid Lätis. Austrumi ja Dzēr- Eestis praegu tarbitavast elektrist. vesi päikeseelektrijaama aastatoodang on kokku u 18 GWh, Eesti tarbitavast elektrist millest piisab hinnanguliselt 8500 kodumajapidamise aastase Sellele lisaks on meretuulepargil laiem sotsiaalmajandus- elektrivajaduse katmiseks. Päikesepargid peaksid hakkama lik mõju. Suuremal hulgal taastuvelektri tootmine võimaldab elektrit tootma 2024. aasta suvel. meelitada ligi energiaintensiivseid ja väärtust lisavad töös- 2023. aasta jooksul jätkusid projekti keskkonnamõju hindamiseks tusinvesteeringuid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vajalikud uuringud ja tuulepargi tehnilise lahenduse eelanalüüs. Poolas jätkus Debniku (6 MW) päikesepargi ehitus ja detsembri analüüsi alusel on tööstustarbimise lisapotentsiaal ligikaudu 6 Koostati riigi elektriühenduste eriplaneeringu põhimõtted ja mõju- lõpus toodeti seal elektrit esimest korda. Üle 9000 kahepoolse TWh aastas. Samuti saab nii anda panuse kohaliku kogukonna de hindamise programm, mis annab ülevaate üldistest põhimõte- päikesepaneeli toodab ligikaudu 6,3 GWh elektrit kattes umbes arengusse (piirnevate omavalitsuste toetus on 1–1,4 miljonit test, millest lähtuda planeerimisprotsessis ja planeeringu elluvii- 2 500 majapidamise aastase tarbimise. Debniku park peaks eurot aastas) ning luua keskmiselt 150 otsest ja 150 kaudset misel. Lisaks koondab see peamised lahendatavad ülesanded, lõplikult valmima 2024. aasta esimeses pooles. töökohta. asukohavaliku etapis tehtavad uuringud ja olulised mõjud, mis võivad tekkida seoses elektriühenduse rajamisega. Lisaks loetletud suurematele projektidele sõlmis Enefit Green Märtsis omandas Enefit Green Eesti Energialt Liivi meretuu- Eesti Energiaga rendilepingu Kabala (0,2 MW) ja Mõisavalla (0,2 lepargi arendusprojekti. See on üks Baltimaade kõige kauge- Enefit Green arendab ka 1 GW meretuuleparki Hiiumaast põh- MW) päikeseparkide rajamiseks Järvamaale Eestis. Tegemist male jõudnud projektidest, mis võiks alustada tootmist enne jas, mis on plaanitud tootmist alustama pärast 2030. aastat. on päikeseelektrijaamadega, mis ehitatakse Eesti Energia klien- kümnendi lõppu. Meretuulepargi plaanitav võimsus on 1 GW ja Loode-Eesti meretuulepargi arenduses valmis vee erikasutus- tide juurde pikaajalise rendilepingu alusel. eeldatav toodang u 4 TWh aastas. loa raames tehtud keskkonnamõjude hindamise aruanne, mis Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 29 sai Kliimaministeeriumi heakskiidu. Tegu on kõige põhjalikumalt Pilootprojekti edu korral laiendab Enefit Green sarnast kont- uuritud merealaga Eestis. Keskkonnamõjude hindamise aruan- septsiooni ka teiste arendusprojektide juures nii Eestis kui ka dest selgus, et meretuuleparki on võimalik rajada keskkonnale teistel koduturgudel. olulist negatiivset mõju põhjustamata. Lisaks akusalvestile kavandab Enefit Green rajada Hiiumaa meretuulepargi arenduse järgmised sammud hõlmavad hübriidparki vähemalt 0,5 MW suuruse elektrolüüseriga tehnilist projekteerimist hoonestusloa menetlusprotsessis ja rohevesiniku tootmisjaama, mis suudaks pakkuda vesinikku mereala planeeringut. Projekteerimisel selgub täpsem ehitami- vähemalt seitsmele liinibussile aastas. Projekti tulemusena se tehnoloogia ja tuleb teha lisauuringud. väheneks sõidukite aastane kasvuhoonegaaside heitkogus 1200 tonni võrra. Selleks, et kasvõi üks kogu Balti regiooni tarvis vajalikku taas- tuvenergiat suures koguses tootev meretuulepark jõuaks Rohevesinik tarnitakse Alexela tanklatesse. Projekti raames ehitusse veel enne selle kümnendi lõppu, on vaja selget plaani hakkavad seda kasutama GoBusi bussid, Alexela veokid ning eeskätt osalise tulustabiilsuse mehhanismi rakendamise ajaka- Eesti Energia ja Alexela sõiduautod. Kui kõik läheb plaanipä- vast ja tingimustest. raselt, valmib vesiniku tootmisüksus 2025. aasta sügisel ja vesiniku tarbimine algab 2026. aastal. Akusalvesti ja vesinik Enefit Greenile on oluline toetada puhaste kütuste kasutamist Taastuvenergia läbimurdel ja varustuskindluse tagamisel ja uute, keskkonnasõbralike energiaallikate arendamist trans- mängib tähtsat rolli energiasalvestus. Salvestid on vajalikud pordisektoris, mis on energiatootmise järel suuruselt teine selleks, et tagada taskukohased elektrihinnad, energiasüstee- CO2 heiteid põhjustav valdkond. Rohevesiniku tootmine avab mi töökindlus ja taastuvelektri võimalikult suur osakaal. Neid Enefit Greenile uusi ja laiemaid müügivõimalusi roheenergee- kasutatakse tundidel, mil tuule- ja päikeseenergia toodangut tika valdkonnas. on vähem või, vastupidi, just liiga palju. Akusalvesti ja rohevesiniku tootmisjaama pilootprojekte toetab Enefit Green alustas 2023. aastal ettevalmistusi akusalvesti osaliselt Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Euroopa pilootprojekti rajamiseks Purtse tuule ja päikese hübriidpargis. Liidu NextGenerationEU taaste- ja vastupidavusrahastu toel. Projekt toob Eesti elektrisüsteemi kiiresti juhitava reservvõim- Akusalvesti ehitamist toetatakse ühe miljoni euroga. Vesiniku suse, toetades elektrisüsteemi sünkroniseerimist Mandri-Eu- tervikahela (tootmine-tankimine-tarbimine) projekti kogumak- roopa sagedusalaga. Samuti ühtlustab see tuule- ja päikesee- sumus on 12,5 miljonit eurot, millest Keskkonnainvesteeringute lektri tootmist päevasiseselt ning muudab selle juhitavaks. Keskuse toetus kõigile partneritele on 9,9 miljonit eurot. Plaanis on paigaldada akusalvesti võimsusega 4 MW ja 8 MWh. Akusalvesti käivitus on plaanitud 2025. aastasse. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 30 Juhitav elektritootmine ja keemiatööstus Juhitavad põlevkivi kasutavad elektrijaamad 2023. aastal ehitasime Narva elektrijaamade jahutusvee vide teenust varaagnostiliselt (ehk musta kastina) ning annab kanalile avariipumpla, mis tagab vajaliku jahutusvee Auveres teenuse tarnijale suurema paindlikkuse, et igal ajahetkel kõige pääsevad vähem turule asuvatele juhitavatele energiaplokkidele ka juhul, kui Narva jõe optimaalsema varade kombinatsiooniga teenust tagada. Samuti Juhitavad võimsused on varustuskindluse tagamiseks endiselt veetase peaks langema. Eesti elektri varustuskindlust märgata- oleme alustanud Enefit Greeni tootmisportfellis olevate tuule- strateegiliselt olulised, kuid 2023. aastal pääsesid Enefit Poweri valt suurendavat projekti rahastas Eesti Energia ning see valmis ja päikeseparkide liidestamist VPP portfelliga. põlevkivi kasutavad reguleeritavad elektrijaamad märgatavalt väga lühikese aja jooksul: 11 kuuga jaanuarist kuni novembrini. vähem turule. Toodangu ulatusliku vähenemise põhjustas Uuel aastal läheb põhiline aur meie olemasolevate varade „vormi peamiselt elektrihinna langus Eesti piirkonnas ja jätkuvalt kõrge Süsteemiteenuste ja -toodete müük kasvatab ajamisele“, et Baltikumi desünkroniseerimise järgsete sagedus- turgude eelkvalifitseerimistestid läbitud saaks. Lisaks käib jätku- CO2 hind. Madalate hindade tõttu hoiti energiaplokke peamiselt lisandväärtust reservis ja töövalmiduses varustusekindluse tagamiseks. valt töö selle nimel, et enne Baltikumi liitumist Mandri-Euroopa Võrreldes üle-eelmise aastaga on energiaturgudel ja sagedus- sagedusalaga ja tegeliku, füüsilise vajaduse tekkimist oleks 2023. aastal tootsime Narva piirkonnas asuvates juhitavates reservide turgudel hinnad mõnevõrra alla tulnud ja seetõttu ka võimalik meie varadel harjutada ka primaarreservi (uue nimega tootmisüksustes 2,22 TWh elektrienergiat ehk 56% (–2,85 teenitud tulu langenud. Kokkuvõttes teenisime Baltikumi sisese sageduse hoidmise reserv ehk FCR) pakkumist. Selle teenuse TWh) vähem kui eelmisel aastal. 0,7 TWh (üle 31%) juhitavates reguleerimisreservi (mFRR) pakkumisega ligi 5 miljonit eurot pakkumine eeldab, et meie elektrijaamad on võimelised enda elektritootmisüksustestoodetud elektrienergiat pärines alterna- muutuvkasumit ning Soome süsteemioperaatorile pakutava väljundvõimsust automaatselt vastavalt elektrisüsteemi sagedu- tiivsetest kütustest. automaatse sageduse taastamise reserviga (aFRR) teenisi- se muutusele mõne sekundi jooksul korrigeerima. Paralleelselt me täiendavalt 2 miljonit eurot muutuvkasumit. Enefit Poweri oleme edasi liikumas ka Soomes, et seal pakkuda Enefit Greeni Aasta lõpu seisuga oli Eesti Energias kasutusel juhitav elekt- ja Enefit Greeni tootmisüksused panustasid täiendavalt ka Tolpanvaara tuulepargist aFRR allakoormamise teenust ning riline netotootmisvõimsus 1369 MW. Enefit Poweri jaamadest elektrivõrgus pingestabiilsuse tagamisse. Pinge reguleerimise Leedus, et sealsete tarbijavaradega pakkuda mFRRi. tagavad seda Eesti elektrijaam 866 MW, Balti elektrijaam 192 ehk reaktiivenergia kompenseerimise teenuse eest teenisime MW, Auvere elektrijaam 272 MW ja Enefit 280 12 MW ulatuses. täiendavalt 165 000 eurot. Suuremahuline salvesti aitab tasakaalustada elektrihindade kõikumist ja hoida elektrisüs- Lisaks on Enefit Greenil Iru ja Paide koostootmisjaam võim- Suuremate arendusprojektide poolelt asusime 2023. aastal teemi stabiilsust susega vastavalt 17 MW ja 2 MW. Eesti Energia pakutavast liidestama Enefit Poweri põlevkivielektrijaamasid Eesti Energia võimsusest piisab, et katta oluline osa Eesti elektritarbimisest virtuaalse elektrijaama (VPP) portfelliga. Auvere elektrijaamas 2023. aasta lõpus otsustasime investeerida esimese suurema- sõltumata mõne tootmisüksuse hooldusest või rikkest. ja Balti elektrijaama 11. plokis said need tööd aasta lõpuks hulise salvesti rajamisse Auvere tööstuskompleksi. Nii saame edukalt lõpetatud, Eesti elektrijaama 8. ploki liidestamine jätkub tasakaalustada taastuvenergia toodangu kasvust tekkivat 2024. aastal. See võimaldab tulevikus pakkuda sagedusreser- elektrihindade kõikumist ja toetada elektrisüsteemi stabiilsust. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 31 Akusalvesti investeering aitab Eesti Energial suurendada taas- tuvatest energiaallikatest toodetud elektri kasutamist, sealjuu- Juhitavate 2023. aasta lõpuks alustas Eesti Energia projekti eeluuringuid, mille käigus selguvad planeerimise täpsemad üksikasjad. Uus 2,22 res tagada stabiilsem hind lõpptarbijale. Salvesti hakkab tööle tootmisüksuste toodang elektrijaam täidab kõiki keskkonnanõudeid ning vastab Eesti ja 2025. aasta alguses ehk samal ajal, kui Baltimaad ühendatakse Euroopa kliimapoliitikale. Lahendus on jätkusuutlik, sest jaam lahti Venemaa elektrivõrgust. võimaldab minna üle gaasilt puhtale vesinikule või teistele taas- tuvatele kütustele, näiteks biometaanile. Rajatava salvesti võimsus on 26,5 MW ja 53,1 MWh ning ko- guinvesteering 19,6 miljonit eurot. See on pilootprojekt, millega Suur samm ringmajandusel põhineva soovime veenduda lahenduse sobilikkuses nii Eestisse kui ka keemiatööstuse poole: rekordiline õlitoodang ettevõtte teistele koduturgudele. TWh ning vanarehvide kasutuselevõtt 31% Ettevalmistused kiiresti juhitava 2023. aastal tootsime 475 000 tonni vedelkütuseid, mis on 12% tipuelektrijaama rajamiseks rohkem kui mullu. Toodetud kütuse kogus on nii Enefiti tehaste absoluutrekord kui ka rekordiline igas üksuses. Nii suur toot- 2023. aasta lõpus alustas Eesti Energia ettevalmistusi, et raja- mismaht kinnitab, et tehastes rakendatud uuendused ja kasu- da tulevikus Eestisse vesinikuvõimekusega soojuselektrijaam, tatav tehnoloogia toimib ning on jätkusuutlik. mis oleks pikas perspektiivis ühendatud riiki läbiva vesiniku- toruga. See soojuselektrijaam oleks võimeline tootma ligikaudu Enefit-tehnoloogia on sobiv ringmajandusel põhineva keemia- 100 MW väikse CO2 jalajäljega elektrienergiat ja 50 MW soojust. tööstuse arendamiseks. See võimaldab taaskasutada jäätmeid, täpsemalt vanu rehve ja (seni taaskasutamatuna käsitletud) Uus soojuselektrijaam aitaks arendada sagedusturge, tagada varustuskindlust ning katta elektripakkumist tiputarbimise ajal, alternatiivsetest kütustest plastjäätmeid. Pärast pürolüüsimist ja järeltöötlust on neist võimalik valmistada uuesti igapäevaeluks vajalikke materjale ja mil taastuvenergia toodangust ei piisa, sest tuul ei puhu ja päike esemeid. ei paista. Samuti aitaks uus jaam tasandada elektri tipuhindu ja alandaks elektri keskmist turuhinda Eesti tarbijatele. Lisaks oleks Enefiti tehased suudavad vedelkütuseks pürolüüsida kõik elektritootmise jääksoojust võimalik kasutada soojusvõrgus. Eestis, Lätis ja Leedus tekkivad vanarehvid. Rehvihakke ka- sutuselevõtt keemiatööstuses sai 2023. aastal Ida-Viru aasta Planeeritava elektrijaama põhieelis on paindlikkus. Uus rohepöörde teoks. Järgmisel aastal jätkame tehnoloogia aren- tipu­elektrijaam saaks pakkuda süsteemihaldurile vajalikke damist, katsetades plastjäätmete kasutamise võimalust oma süsteemiteenuseid, mille tähtsus kasvab märkimisväärselt pä- keemiatööstuses. rast Eesti lahtiühendamist Venemaa elektrisüsteemist. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 32 Jätkame uue Enefiti tehase ehituse ja keemiatööstuse arendamisega Ida-Virumaale 2023. a oktoobri keskpaigas tühistas riigikohus Enefit 280-2 õlitehase ehitusloa, viidates puudustele keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes. Samas otsuses leidis riigi- kohus, et kliimamõju on hinnatud asjakohaselt ning nõustus, et ehitisega ei kaasne ka lubamatut kliimamõju. Riigikohus andis ehitusluba peatades kahekuulise tähtaja, mille jooksul võis teha erandina selliseid ehitustöid, mis on hädava- jalikud poolelioleva ehitise ohutuse ja säilimise tagamiseks. 8. detsembril väljastas Narva-Jõesuu linnavalitus uued ehitusload, mille järgi sai Enefit Power jätkata pooleli jäänud ehitustegevust. 2024. aasta alguses taotlesime Enefit 280-2 õlitehase kesk- konnakompleksluba, mis lubab tehase valmimisel alustada selles põlevkiviõli tootmist. Tehas saab üheks oluliseks osaks arendatavast ringmajandusele suunatud keemiatööstusest. Tehnoloogilisi lahendusi energeetika- ja tööstusvaldkonnas pakkuv Enefit Solutions aitab rajada keemiatööstust ja Eestil liikuda roheteekonnal Juhitavate elektrijaamade tootmismahtude vähenemise taustal on energeetika- ja tööstusvaldkonnas tehnoloogilisi lahendusi pakkuv Enefit Solutions suutnud püsida jätkusuutlik ning leid- nud uusi võimalusi, aidates Eestil liikuda roheteekonnal. 2023. aastal paigaldas Enefit Solutions koostöös Enefit Con- nectiga 63 elektriautode laadijat üle Eesti. Selles mahus pole Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 33 Enefit Solutions elektriautode taristu elektrifitseerimises varem Keemiatööstuse visioon näeb ette osalenud. Ettevõte edendab ka keemiatööstuse arendamist, • süsiniku kui püütava ja ringleva tooraine tulevikku keemia- vastutades Enefiti uue tehase ehitusel kütuseetteande ehituse sektoris, ning uue tehase mitme elektrilahenduste ja seadmete valmista- • ringmajandusliku tooraine suurendamist Enefiti tehastes, mise eest. • CO2 jalajälje minimeerimist igas investeerimisotsuses, • uue tehnoloogia abil vedelkütuste väärindamist plastitöös- Tootmisalade uus elu. Estonia kaevanduse tuse vahetooraineks, • ja vesinikul ning biomassil põhinevat juhitavat elektritootmist aherainemäe motorada kasvab elamuspargiks koos aheraine ja uttegaasiga. 2023. aastal lõpetas Enefit Power Estonia kaevanduse territoo- riumil asuvale aherainepuistangule motoraja ning selle juurde Teel keemiatööstuse visiooni elluviimiseks algatati esimese, kuuluva taristu ehituse, mille järel andis objekti üle Alutaguse Auveresse rajatava plastikeemiatehase põhiprojekteerimine. vallale. Selle teostavad valdkonna rahvusvahelised suurtegijad Technip ja UOP Honeywell. Alutaguse vald arendab senise aherainemäe elamuspargiks. Sinna rajatud motorada on hea näide põlevkivi rikastamise Projekteeritav tehas võimaldaks plastikeemiaks väärindada käigus tekkiva aheraine kasutamisest Ida-Virumaa keskkonda ja kogu tekkiva kergema pürolüüsiõli, mida praegu turustatakse turismi edendavate rajatiste ehitamisest. bensiinina, ja osa uttegaasi. Nii ei paisku CO2 toote kasutamisel atmosfääri, vaid suletakse toodetesse. Kavandatav tehas loob võimaluse arendada Eestisse ka vesinikutootmise, sest õli vää- Kujundame põlevkivitööstuse ümber rindamisel keemiatooteks on vesinik oluline tooraine. keemiatööstuseks Süsinik kui edasi väärindatav tooraine avab meile uued turud Eesti Energia astus 2023. aastal keemiatööstuse arendamisel üleilmses keemia- ja transpordisektoris. Selleks oleme loonud mitu suurt sammu. eraldi töörühma süsiniku püüdmise tehnoloogiate valideerimi- seks ja saadud tooraine tootestamiseks. Detsembris kinnitas kontserni nõukogu keemiatööstuse visiooni aastani 2045. Sellega otsustati järkjärguline üleminek põlevkivil Ringmajanduse valdkonnas alustas Soome materjalitööstuse põhinevalt vedelkütuste tootmiselt vesinikul ja ringmajandusel ettevõte Betolar koostöös Eesti Energiaga kõrvalsaaduse uurin- põhinevale plastikeemiatööstusele. 40 aastat kogemust suu- gut, et uurida põlevkivi põletamisel tekkiva tuha kasutamist remahulise keemilise pürolüüsi kasutamisest annab kontsernile sideainena betoonis. See võimaldaks asendada tsemendi kasu- püsiva konkurentsieelise mahu, hinna ja uute kasvuvõimaluste tamist betooni tootmisel kas osaliselt või täielikult. Tsement on kaudu. kogu maailmas üks suurimaid CO2 heite allikaid. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 34 Ühise meeskonnana liigume roheteekonnal Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 35 Enefit on nagu ahelreaktsioonimasin, kus igaühel on oma roll. Kes planeerib, kes käivitab, kes hoiab masinat üleval. Kõik tegutsevad selle nimel, et liiguksime ühes rütmis, rohe- teekonnal. Meie inimesed on meie suurim väärtus – lahedad, targad ja pühendunud eestvedajad, kes roheteekonda ellu viivad. Meilt leiab inspireeriva eesmärgi, erialase arengu, toetava ja paindli- ku keskkonna ja väärika tasu. Meie töötajate pühendumus on Eesti keskmisest kõrgem Eesti Energia ja Enefiti töötajate pühendumus on püsinud kind- lalt kõrgel tasemel. See on väärikas kinnitus ettevõtte järjepide- vast panusest töötajate heaolusse. Iga aastase pühendumusuuringu vastamisaktiivsus on püsivalt väga kõrge – 91%. See väljendab töötajaskonna kaasahaaratust organisatsiooni eesmärkidesse ja arengusse ning aktiivsust kui ka usaldust protsessi vastu. Tulemustes on töötajate pühendumus 2023. aastal tõusnud 74-lt punktilt 75-le. Juhtimiskvaliteet tõusis 80- lt punktilt 81-le. Iga kolmas Eesti Energia töötaja tunneb end tõelise edasiviija- na. Eestvedamise kompetents on roheteekonnal õnnestumisel meie võtmeteguriks. Stabiilsus on tänases keskkonnas üks meie olulistest tugevus- test. Kolm neljandikku töötajatest tunneb, et nende töökoht on kindel ja püsiv. Usaldusväärsus on vaid üks aspekt meie kõrges Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 36 pühendumuses. Igapäevaselt õnnestumisel on töötajate jaoks tähenduslikud: Meie lisahüvede pakett • Tervise ja heaolu tegevused • Arenguvõimalused • Uuendusmeelne töökeskkond Töötajad on energiavaldkonna saadikud Meie tööandja väärtuspakkumine on viimase aasta jooksul oluliselt täienenud ja töötajatele lähevad muudatused korda. Pühendumusuuringu vastanutest 81% leidis, et meie loodud lisahüved on neile olulised. Lisaks sisemisele kinnitusele näitas lisahüvede olulisust ka Kantar EMORi poolt läbi viidud väline tööandjate maineuuring. Oleme jätkuvalt hoidnud kõrget posit- siooni, pälvides 2023. aastal 1. koha. Väärtuspakkumine on töötajaskonna võimustamiseks oluline vundament. Seetõttu startisime 2023. aasta suvel grupiülese brändisaadikute programmiga. Õpitegevusest võttis osa 35 töötajat erinevatest üksustest ja riikidest. Kolme kuu jooksul omandasid programmi läbinud töötajad teadmised ja oskused, et arendada välja isikliku brändi tegevusplaan ja oma saadiku- rollis tõhusalt tegutseda. Kontserni töötajad on meie rohetee- konna teejuhid ja aktiivne osavõtt programmist näitab töötajate usku ühistesse ettevõtte eesmärkidesse. Edendame organisat- sioonis avatud ja kaasavat kultuuri. Jagame oma teekonda ava- likkusega töötajate enda lugude ja reaalse kogemuse kaudu. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 37 Panustame töötajate tervisesse Igapäevaste ambitsioonikate eesmärkide elluviimiseks on olu- line seista meie töötajate füüsilise ja vaimse tervise eest. Sel- leks kutsume ellu mitmesuguseid tervisealgatusi. 2023. aasta keskmes oli liikumise ja vaimse tervise edendamine. Alustasime Energiaspordisarjaga, kus ettevõtete meeskondadel oli võimalik võistelda erinevatel spordialadel üle Eesti, Läti, Leedu ja Poola turu. Spordisarja saatis aasta vältel tõeliselt aktiivne osalus ja töötajate poolne entusiasm. Energiarahvas lõi eeskujulikult kaasa ka rahvaspordisündmustel näiteks Tipust Topini, Tallinna Maratonil ja LHV Maijooksul. Hoiame end ja oleme ühiskonnas tervislike eluviiside eeskujudeks. Juba teist aastat saavad töötajad liituda tervisekindlustusega ja kasutada vajadusel tasulist arstiabi. Tervisekindlustusega liitus kokku üle 3500 töötaja, mis on üle tuhande töötaja rohkem, kui aastal 2022. Kasutajaaktiivsus oli pea 80%, mis näitab lisahü- ve vajalikkust ja olulisust. Tagame ka töötajatele regulaarsed tervisekontrollid ja võimaldame vaktsineerimist gripi ja puukent- sefaliidi vastu. Tervise teemadele laiema teadlikkuse loomiseks korraldame suursündmusi ehk tervisefoorumeid. Eesmärgiks on lisaks füüsilisele tervisele pöörata tähelepanu ka töötajate vaimse- le tervisele. Mõistame, et see mõjutab töötaja üldist heaolu, motivatsiooni ja võimekust tulla toime tööpingetega. Üritustel osales kokku pea 700 töötajat. Keskendusime 2023. aastal sü- dame- ja vaimse tervise valdkonnale. Eksperdid jagasid üritus- tel parimaid praktikaid ja eneseabi tööriistu, andes võimaluse töötajatel enda tervist teadlikumalt hoida ja jälgida. Aastaring- selt toimusid lisaks vaimse tervise veebiseminarid ja töötoad, Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 38 liikumisväljakutsed, liikumisõhtud, ühistreeningud ja puuvilja- täiendamist. Seetõttu panustame teadlikult ka juhtide aren- päevad. Hoolitseme selle eest, et tegevused oleksid ühtlaselt dustegevustesse. Näiteks viisime organisatsioonis läbi juhtide kättesaadavad kõikidele töötajatele. suveakadeemia ja konverentsi, suurenergeetika juhtimislabori ning alustava juhi programmi. Juhtide konverentsi ja suveaka- Aasta teises pooles pälvisime Peaasi.ee poolt välja antava deemia ürituste fookusteemadeks oli kiirelt arenev organisat- vaimset tervist väärtustava organisatsiooni kuldmärgise. Kin- sioonikultuur, mis on laetud energiaekspertidest. nitus, et oleme oma tegevustega õigel teel ja jätkame töötajat hoidva organisatsioonikultuuri edendamisega. Tippjuhtide järelkasv on organisatsiooni jätkusuutlikuks toimi- miseks oluline fookuspunkt. 2023. aastal lõime Eesti esimese Väärtustame tööandjana õppimiskultuuri ettevõtte mikrokraadi koostöös Tartu Ülikooliga, mille keskmes on tippjuhtide järelkasv. Enefit mikrokraadi eesmärgiks on läbivalt meie tegevustes pakkuda hoolikalt valitud osalejatele võimalust täiendada oma Kiirelt areneva rahvusvahelise ettevõttena pakume töötaja- teadmisi kaasaegse ja strateegilise juhtimise, meeskonnajuhti- tele mitmeid õpi- ja arenguvõimalusi nii karjääriteekonnal kui mise ning majandusteooria valdkonnas. enesearengul. Üheskoos ettevõtte roheteekonna strateegia elluviimiseks loome selleks vajalikke, teaduspõhiseid ja uuen- Ohutus on meie valdkonnas üks olulisemaid väärtuseid, mida dusmeelseid õpi- ning arendustegevusi. Läbi nende tegevuste eeskujuna edendada. Edukalt viidi ellu Elektrilevi Kiili koo- panustame oma inimestesse, et luua tuleviku energia, puhtam lituskeskuse ehitamine koostöös EKA-ga, mis on Eesti esi- keskkond ja õnnelik klient. Kõik arendustegevused edendavad mene Mustermaja süsteemis projekteeritud hoone, saades organisatsiooni kultuuri, mida vajame strateegiliste eesmärkide 2024. aastal õppekeskuseks kõikidele võrguelektrikutele. elluviimiseks. Uue koolituskeskuse rajamisega on eesmärk jätkuvalt tagada elektrivõrgus teostatavate tööde ohutus ja kõrge kvaliteet, Enefit Academy on õpipaik kõikidele meie töötajatele. 2023. tõsta elektriohutuse taset ja saavutada elektriala kõrge pro- aastal toimus 41 õpitegevust, mis toetavad töötajat rohetee- fessionaalsuse tase. konnal ja kliendikeskses organisatsioonis vajalike oskuste ja teadmistega. Näiteks eestvedamise, meeskonna juhtimise, Loome innovatsiooni ja koostööd enesejuhtimise, projektijuhtimise ja muud kompetentsid. soodustava töökeskkonna Lisaks õpitubadele on iseseisvalt võimalik läbida ka e-kursu- seid. Kokku läbiti kõiki olemasolevaid kursuseid 6630 korda. Töötajakogemuse üheks rolliks on luua füüsiline töökeskkond, mis soodustab igapäevast õnnestumist ja rahuolu. 2023. aastal Tänapäeva kiirelt muutuvas ärikeskkonnas on juhtimine muu- valmisid mitmed uued kontorid ning lisaks uuendasime ole- tunud üha väljakutsete rohkemaks ja nõuab pidevat enese- masolevaid. Tartus valmis uus kaasaegne büroohoone, kus on Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 39 140 töökohta ning Riias valminud uus kontor tõi kõik erinevate Märkame ja toetame tulevikutegijaid, et nad võtaksid kindlama Uut moodi reaalainete õpe üksuste töötajad esmakordselt ühele kontoripinnale, mis soo- suuna energeetika sektorisse. 2023. aastal andsime välja 43 inspireerib põhikoolilapsi dustab töötajate omavahelist koostööd. Uuendusprojekti läbis stipendiumi nii kutsehariduskoolides kui ka kõrgkoolides õppi- Vilniuse kontor ning alustati ka Enefit Poweri peakontori reno- vatele tudengitele. Teeme tugevat koostööd TalTechi Arengu- Lahendame ühiskonnas olulist kitsaskohta – kaasaegsed õp- veerimisega. fondiga ning Arvo Otsa nimelise stipendiumifondiga. pevahendid ja inspireerivad õpetajad reaalainete tundides. Ligi pooltes Eesti koolides pole täna füüsikaõpetajat. Noorte huvi Peame silmas tulevikukindla töökeskkonna loomisel jätkusuut- Usume ja väärtustame Ida-Virumaa kogukonda. Koostöös füüsika vastu on langenud ja nende soov siduda oma tulevik- likkust. 2023. aasta lõpuks uuendati kontorite Rohelise Kontori Ida-Virumaa omavalitsusega oleme kaalukalt kaasas Andekate ku füüsika ettevalmistust nõudvate erialadega on langenud. sertifikaate ning kontsernis on nüüd kokku seitse Rohelist Kon- Noorte Energiafondis. Sellel aastal on saanud stipendiumi 36 Samas on just need erialad väga vajalikud meie roheteekonna torit. Jälgime ja vähendame meie kontorite keskkonnamõju. Ida-Virumaa regiooni noort. strateegia ellu viimiseks. Koostöös ABB, LHV, Fermi Energia, Nordeconi ja Metroserdiga oleme ühendanud jõud füüsikaõpe- Meie jaoks on oluline töötajate digitaalse töökeskkonna eden- Lööme usinalt kaasa mitmetes järelkasvu tegevustes. 2023. tajate programmi “Lae End” edendamiseks. Eesmärgiks on leida damine, luues mugavad ja kaasaegsed lahendused, et info- aasta andsime hoogu elektri valdkonna suursündmusele Eesti koolidest üles inspireerivad füüsikat õpetavad põhikooli vahetus kontsernis oleks kiirem, turvalisem ja kõikidele kätte- Positron, mis tõi energeetika ja inseneeria valdkonna noortele õpetajad, viia nad kokku haridusvaldkonna uuendajatega, saadav. 2023. aastal jätkati eesliini töötajate kaasamisega läbi lähemale. Kokku osales üritusel üle 5000 inimese. Valdkonna töötada välja kaasahaarav õppematerjal noortele ning viia see digitööriistade kasutuselevõtu, kaasates läbi Teams Microsofti ja organisatsiooni tutvustamisel mängivad meie jaoks olulist koolidesse ja õpilasteni üle Eesti. Nii toetame õpetajaid uudse- rakenduse ühisesse infovälja ligi 600 ilma tööarvutita töötajat. rolli karjääripäevad TalTech-is, Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Eesti te õppevahenditega ja loome võimalused särasilmselt inspiree- Tänu sellele muudame infovahetuse ettevõttes operatiivse- Maaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Koostöös TalTech-iga jätkati rida oma õpilasi. maks ja läbipaistvamaks. loengusarjaga, mille eesmärk oli anda laiemalt teadmisi ener- giasüsteemi strateegilisest arengust, seda mõjutavatest teguri- Kokku on kahe aasta jooksul programmi nomineeritud õpetajaid Järelkasv avab meie tuleviku potentsiaali test, väljakutsetest, trendidest ja tuleviku suundadest. 258 korda, 120-st erinevast koolist kõikidest Eesti maakonda- dest. Programmi on läbinud 20 särtsakat füüsikaõpetajat ning Noored on need, kelle tuleviku eest seisame ja kelle potentsiaal Panustame järjepidevalt energeetika sektori rohepöördeks kahe hooaja raames on toodetud kokku 46 Videoõpsi õppevi- loob võimalused energeetika sektori rohepöördeks. Selleks on vajalike õppekavade arendamisse, loomisse ja uurimustööde deo. Need katavad kõik põhikooli füüsikakursuste teemad liht- vaja noorte seas tekitada huvi reaalainete ja inseneeria vastu. läbiviimisse. 2023. aastal toetasime kaheksa uue õppekava salt, innustavalt ja uuenduslikult. Uuendusmeelse füüsika tunni Tõstame au sisse reaalteaduseid ja tegeleme järelkasvuga süs- loomist – kolm magistri õppekava, üks bakalaureuse õppekava jaoks on kahe aastaga jõudnud Praktikali õppevahendid 140 teemselt. 2023. aastal võtsime praktikale 136 tulevikutegijat. ning neli rakendusõppekava. Koolides omandatavate teadmiste erinevasse kooli ja 8600 põhikooliõpilaseni. Seisame pühendu- Tänavu võtsid meie praktikandid osa ka Eesti suuruselt teise kinnistamiseks ja valdkonna tutvustamiseks kaasame noori ja nult selle eest, et rohkem lapsi ja noori leiaks tee reaalteaduste panga SEB poolt korraldatud rahvusvahelisest innovatsioo- õppejõude ekskursioonidele tootmisobjektidel – eelmise aasta juurde. niprogrammist Youth LAB-ist, mis pakub noortele võimaluse tulemusena viidi läbi 178 ekskursiooni 3093 külalisele. panustada uute lahenduste arendamisse. 2023. aastal pälvis Lae End programm Haridus- ja Teadusmi- nisteeriumi ning Tallinna linna poolt Aasta hariduse sõbra tiitli. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 40 Teadus- ja arenduskoostöö Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 41 Eesti Energia teadus- ja arendustöö keskendus 2023. aas- Lisaks valmis eelmisel aastal Ida-Virumaa Estonia kaevan- tal kontserni äristrateegia elluviimise toetamisele. Sellega duse alale planeeritud pumphüdroelektrijaama ehitamise seatakse eesmärgiks jõuda CO2-neutraalsuseni ja pakku- teostatavusuuring. Koos partneriga alustati geotermaalener- da klientidele keskkonnasäästlikke, mugavaid ja kasulikke gia uuringu tegemist ning tehti koos teadupartneritega Eesti energialahendusi. elektrivõrgu Mandri-Euroopaga sünkroniseerimisega seotud uuringuid. Nende tulemusi kasutatakse nii uute äriarendus- 2023. aastal investeeris ettevõtte teadus- ja arendustöösse võimaluste tuvastamiseks kui ka stabiilse elektrivõrgu taga- 12,8 miljonit eurot, otsides uuenduslikke lahendusi energia- miseks. tootmise keskkonnajalajälje vähendamiseks, ringmajandu- sel põhineva keemiatööstuse ehitamiseks, väärtuslikumate Transpordisektori innovatsiooni kiirendamiseks alustas Enefit toodete arendamiseks ja klientidele kasulikumate teenuste Volt Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat katva elektriautode laadi- pakkumiseks. misvõrgu ehitamist, et kõrvaldada puhta transpordi läbimur- de peamine takistus ehk kesine taristu. 70 uue ülikiirlaadija Eesti Energia pikaajaline strateegia seab eesmärgiks põlev- paigaldamist Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas toetas 3,5 miljoni kivil põhinevalt elektri ja vedelkütuste tootmiselt liikumist euroga Euroopa Ühendamise Rahastu transpordisektori ringmajandusele toetuva keemiatööstuse poole. 2023. aasta meede. Kokku kaasas Eesti Energia 2023. aasta jooksul eri kõige olulisemad teadusarendusprojektid olid seotud keemia- meetmetest 4,7 miljonit eurot, et katsetada uuenduslikke tööstuse arendamisega. ärimudeleid ning arendada teadusmahukaid teenuseid ja tööstusprotsesse. Veebruaris toetas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 880 000 euroga Eesti Energia uuringut, mille eesmärk on Detsembris otsustas Keskkonnainvesteeringute Keskus välja töötada põlevkivi pürolüüsi kergfraktsiooni väärindami- rahuldada Eesti Energia, Enefit Greeni, Alexela ning GoBusi se lahendus, et toota rahvusvahelistele kvaliteedinõuetele kaasrahastuse taotluse. Taotletud raha eest rajatakse inno- vastavaid keemiatööstuse tooraineid. Aasta lõpus algas Eesti vaatiline vesiniku tervikahel, mis koosneb rohevesiniku toot- Energia keemiatööstuse esimese etapi projekteerimine. misest, selle viimisest tarbimise juurde ja lõppkasutamisest transpordisektoris. Samuti on ettevõtte jaoks oluline suurendada põlevkivi kõrval ringmajanduslike toorainete kasutamist. 2023. aastal võeti Novembris algatasid Eesti Energia ja Tallinna Tehnikaülikool peale pikka ettevalmistusaega Enefiti õlitehastes toormena uuendusliku koostöömudeli, sõlmides tööstusdoktorantuuri kasutusele vanarehvihake. Jätkuvad uuringud, et alustada lepingud kahe doktorandiga, kes annavad märkimisväärse keemiatööstuse toorainete tootmist plastijäätmetest, panuse ringmajandusel põhineva keemiatööstuse arendamis- purustatud tuulikulabadest ja teistest jääkmaterjalidest. se Ida-Virumaal. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 42 Teadus- ja arendustöös on meie põhipartnerid Tallinna Tehni- kaülikool ja selle Virumaa kolledž, Tartu Ülikool, masinõppe ja andmeteaduse ettevõte STACC, Soome riiklik tehnikauuringute keskus VTT ning teised kohalikud ettevõtted ja rahvusvaheli- sed suurkorporatsioonid energeetika tehnoloogiate, taastuve- nergeetika, andmeteaduse ja naftakeemia valdkonnast. Kiirendame roheteekonna jaoks vajaliku tehnoloogia arengut Loome uut võimalust koostööks innovatsioonile suunatud ette- võtete ja Eesti Energia vahel. Uus üksus hakkab kandma nime Enefit Ventures. See luuakse eesmärgiga kiirendada pikaajalise konkurentsieelise ja roheteekonna jaoks vajalike tehnoloogiate arengut läbi investeeringute ning koostöö energiatehnoloogia ettevõtetega. Tegu on kontserni avatud innovatsiooni program- miga, mis aitab algatada uusi ärivõimalusi energia valdkonnas. Enefit Venturesi keskkonna loomise eesmärk on leida koostöö- ja investeerimisvõimalusi tehnoloogia- või ärimudeli innovatsiooni te- gevates ettevõtetes, mille arendatav tehnoloogia, toode või teenus haakub meie strateegiliste eesmärkidega, sealhulgas CO2-neut- raalsuse ja innovatsiooniga ning kliendile pakutavate lahendustega. Koostöös uute ettevõtetega püüame avastada tehnoloogiaid ja lahendusi, mis aitavad meid ja meie kliente roheteekonnal edasi. Otsime lahendusi muuhulgas energia tootmise ja salvestamise, süsiniku kogumise ja ladustamise, e-mobiilsuse ja ringmajan- duse valdkondades. Selle tulemusel innovatsioon energiasek- toris kiireneb ja meie suhe klientidega pareneb. Enefit Ventures kiirendab meie muutumist, aitab võtta kasutusele uusi tehnoloo- giaid, soodustades ühtlasi nende arengupotentsiaali. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 43 Läbipaistvad juhtimisotsused Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 44 Eesti Energia ainuomanik on Eesti Vabariik. Omaniku esin- Eetikakoodeks Üldkoosolek daja on rahandusminister. Ainuomanik Eesti Vabariik ootab ettevõttelt kasumlikkust ja stabiilset dividenditulu. Ootus- Eesti Energia järgib eetikakoodeksit, mis muu hulgas sätestab, Eesti Energia kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride päraseks dividendiks on viie aasta keskmisena 50-100% et meie organisatsioonikultuur on vaba diskrimineerimisest, üldkoosolek, kes muu hulgas otsustab: konsolideeritud emaettevõtja omaniku osa puhaskasumist. ahistamisest, alandamisest ja muust ebaviisakast käitumisest. • omaniku ootuste kehtestamise, milles määratletakse stra- Kõiki töötajaid koheldakse õiglaselt ja võrdselt sõltumata rah- teegilised ja finantseesmärgid; Juhtimispõhimõtted vusest, vanusest, rassist, soost, keelest, päritolust, nahavär- • nõukogu liikmete, sh esimehe, valimise ja tagasikutsumise; vusest, usutunnistusest, puudest, seksuaalsest sättumusest, • oluliste investeeringute tegemise; Eesti Energia nõukogu ja juhatuse eesmärk on arendada ja poliitilistest või muudest veendumustest. • audiitori valimise; juhtida Eesti Energiat nii, et oleksime strateegilise selguse, • majandusaasta aruande kinnitamise; hea juhtimistava, tegevuse efektiivsuse, majandustulemuste Eesti Energia ei ole pidanud vajalikuks täiendavalt eetikakoo- • uute tütarettevõtjate asutamise ja omandamise. ja koostöö poolest eeskujuks teistele ettevõtjatele. Juhatus ja deksis sätestatule rakendada mitmekesisuspoliitikat, sest me nõukogu lähtuvad Eesti Energia juhtimisel omaniku ootustest, peame oma töötajate ja juhtide valimisel silmas alati Eesti Ener- Korraline üldkoosolek toimub kord aastas kuue kuu jooksul kontserni strateegiast, visioonist, väärtustest ning kontserni gia parimaid huve ja lähtume seetõttu personali valikul soo- pärast kontserni majandusaasta lõppu juhatuse poolt määratud tegevust reguleerivatest õigusaktidest. Strateegilistele eesmär- neutraalselt ja mittediskrimineerivalt isiku haridusest, oskus- ajal ja kohas. kidele oleme seadnud võtmemõõdikud, mida kasutame selge- test ja varasematest kogemustest ning vajadusel vastavusest maks eesmärkide seadmiseks ja nende täitmise mõõtmiseks. õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Nõukogu Need võimaldavad meil hinnata, kas oleme eesmärkide täitmisel Nõukogu on juhtimisorgan, mille peamised ülesanded on: õigel teel. Kontserni strateegilised eesmärgid seame viieks Organisatsiooni struktuur järgmiseks aastaks ning uuendame neid igal aastal. Strateegi- • kontserni tegevuse planeerimine; ja juhtimisorganid • juhtimise korraldamine ja järelevalve juhatuse tegevuse üle; liste eesmärkide elluviimiseks hoolitsevad juhid inimeste kaasa- mise ja võimestamise eest, lähtudes väärtustest ning ühtsetest • kontserni strateegia kinnitamine ja järelevalve selle elluviimi- Mõjusaks juhtimiseks peame oluliseks, et kontserni struktuur juhtimispõhimõtetest. Hoiame oma töötajaid sisekommunikat- se üle; on selge ja loogiline, lähtume organisatsiooni eesmärkidest ja siooni kanalite kaudu pidevalt kursis organisatsiooni eesmärkide • olulisemate strateegiliste otsuste vastuvõtmine. vajadustest ning võtame arvesse ärikeskkonna arengut. ja nende täitmisega. Hoolitseme ohutu töökeskkonna ja kõrge töökultuuri eest, maksame oma töötajatele konkurentsivõimelist Nõukogu annab järelevalve kohta aru omanikule. Eesti Energia Kontserni emaettevõtja Eesti Energia ASi juhtimisorganid on tasu ning märkame ja tunnustame oma inimesi. Ootuste ja ees- nõukogul on seitse liiget, kes on ametisse määratud rahan- üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Strateegilistes küsimustes on märkide täitmise eest kannavad aktsionäri ees vastutust ette- dusministri kui omaniku esindaja otsusega, võttes arvesse riigi toeks kontserni strateegiline juhtrühm. võtte juhatus ja nõukogu. Ettevõtja eesmärk on olla läbipaistev osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee nii oma majandustegevuses, informatsiooni avalikustamises kui ettepanekud. Nõukogu tööd juhib esimees. Nõukogu liikmetele ka suhetes aktsionäriga, klientide, partnerite ja huvigruppidega. seatud nõuded ja ootused on sätestatud äriseadustikus ja riigi- Eesti Energia esitleb ja kommenteerib oma majandustulemusi varaseaduses. Lisaks juhindub nõukogu Eesti Energia põhikir- neli korda aastas ning avaldab esitlusmaterjalid kodulehel. jast ja nõukogu töökorrast. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 45 2022. aastal nõukogu koosseisu määratud Anne Mere esime- Nõukogu liikmete koosolekutel osalemine Tütar- ja sidusettevõtjate nõukogud hena ja liikmed Einari Kisel, Andres Liinat, Meelis Einstein, Allan ja neile makstud tasud Niidu, Luukas Kristjan Ilves ning Tarmo Porgand jätkasid oma Eesti Energia tütar- ja sidusettevõtjate nõukogude volitused ja ülesannetes. Üldkoosolek kutsus 30. märtsil 2023. a tagasi vastutus on sätestatud nende põhikirjas. Nõukogud koosne- Koos- Tasu kokku Tasu kokku Tarmo Porgandi ja 3. aprillil nimetas nõukogu uue liikmena Kaur vad reeglina Eesti Energia juhatuse ja strateegilise juhtrühma olekutel 2023 2022 Kajaku ning tema volitused kestavad 2. aprillini 2026. osalemine liikmetest. Eesti Energia nõukogu liikmete tasustamist reguleerib riigivara- 2023 (eurot) (eurot) seadus, mille kohaselt otsustab tasu suuruse ja maksmise korra Meie taastuvenergia ettevõtja Enefit Greeni nõukogu liikmetest Anne Mere 12 24 000 15 273 omanik. Arvestades riigi osalusega äriühingute nõukogude vähemalt pooled peavad olema sõltumatud hea ühingujuh- liikmete nimetamiskomitee ettepanekut, on nõukogu esimehe Einari Kisel 12 12 000 12 000 timise tava tähenduses. Kui nõukogu liikmeid on paaritu arv, tasuks määratud 2000 eurot kuus ja nõukogu liikme tasuks Andres Liinat 12 12 000 12 000 võib sõltumatute liikmete arv olla ühe võrra väiksem sõltuvate 1000 eurot kuus. Muid täiendavaid tasusid ja lahkumishüvitisi Meelis Einstein 11 12 000 12 000 liikmete arvust. nõukogu liikmetele ei maksta. Nõukogu koosolekud toimuvad Allan Niidu 12 12 000 370 üldjuhul kord kuus, v.a juulis. 2023. aastal toimus 12 nõukogu Meie jaotusvõrguettevõtjal Elektrilevil on tema klientide arvuku- koosolekut. Luukas Kristjan sest tulenevalt täiendav kohustus tagada juhatuse ja nõukogu 11 12 000 370 Ilves liikmete täielik sõltumatus. Elektrilevi juhtorgani või juhtkonna Lisaks nõukogu koosolekutel osalemisele panustavad nõukogu Kaur Kajak 8 9000 liikmeks ei tohi olla samas kontsernis oleva ettevõtja juhtorgani liikmed aktiivselt Eesti Energia tegevuse toetamisse. Käiakse Tarmo Porgand 4 2956 9826 või juhtkonna liige. Erisusena võivad Elektrilevi ja tema tütaret- lähemalt tutvumas Eesti Energia ettevõtete ja äriüksustega, tevõtja Imatra Elekter juhtorganite liikmed kattuda, kui sellega osaletakse Eesti Energiale olulistel kohtumistel omaniku esin- ei kaasne võrguettevõtja sõltumatust kahjustavaid riske. Ette- dajate, koostööpartnerite ja huvigruppidega. paneku Elektrilevi nõukogu liikmete kohta teeb riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee. 2023. aastal oli nõukogu õigusnõustaja advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Sven Papp. Tütar- või sidusettevõtjate nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele ja seaduses toodud tingimustele. Nõuko- gu kokkukutsumisel juhindutakse kontserni reeglitest, tütar- või sidusettevõtja põhikirjast, õigusaktidest ja kaasomanikega sõlmitud kokkulepetest. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 46 Nõukogu Nõukogu seisuga 31. seisuga 31. detsember detsember2023 2023 ANNE MERE ANDRES LIINAT LUUKAS KRISTJAN ILVES EINARI KISEL ALLAN NIIDU nõukogu esimees nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: 12.05.2022 12.05.2017 20.12.2022 12.05.2017 20.12.2022 Nõukogu esimees alates: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: 12.05.2022 11.05.2025 19.12.2025 11.05.2025 19.12.2025 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2025 MEELIS EINSTEIN KAUR KAJAK nõukogu liige nõukogu liige Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: 12.05.2020 03.04.2023 Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2025 02.04.2026 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 47 Juhatus fikseeritud juhatuse liikmega sõlmitud lepingus ja seda saab Juhatuse liikmetele makstud tasud muuta poolte kokkuleppel. Juhatuse liikmele võib maksta ka Kontserni tegevjuhtimise eest vastutab Eesti Energia juhatus, täiendavat tasu. Juhatuse liikme Andres Vainola igakuine tee- Tasu kokku 2023 Tasu kokku 2022 kes lähtub ettevõtte juhtimisel nõukogu korraldustest, suunis- nistustasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest on kokku (eurot) (eurot) test, omaniku ootustest ja nõukogu poolt kinnitatud kontserni lepitud tema ja Enefit Poweri vahel sõlmitud juhatuse liikme Raine Pajo 203 816 204 000 strateegiast. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse lepingus ning Andres Vainolale tema kohustuste täitmise eest liikmed kinnitab nõukogu vastavalt juhatuse esimehe ettepane- Eesti Energia juhatuse liikmena täiendavat tasu ei maksta. Andrus Durejko 153 000 kutele. Hando Sutter 135 727 297 334 Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku Kristjan Kuhi 117 000 1. aprillist 2023. a muutus juhatuse koosseis ning sinna ei tohi ületada juhatuse liikme neljakordset keskmist kuutasu eelmisel majandusaastal. Täiendava tasu määramine peab Marlen Tamm 117 000 kuuluvad Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko ning liikmed Kristjan Kuhi, Raine Pajo, Marlen Tamm, Kelli olema põhjendatud ja arvestama kontserni eesmärkide täitmist, Kelli Toss-Kaasik 117 000 Toss-Kaasik. 13. aprillil liitus juhatusega Andres Vainola, kes loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Lahkumishüvitist võib Margus Vals 86 788 192 000 tegutseb ühtlasi tütarühingu Enefit Power juhatuse esime- maksta üksnes juhul, kui nõukogu kutsub juhatuse liikme tagasi Agnes Roos 86 776 190 085 hena. oma algatusel enne tema volituste lõppemist, ja selle suurus ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. Juhatuse koosole- Andri Avila 79 466 192 000 Eesti Energia juhatuse tasustamist reguleerib riigivaraseadus. kud toimuvad üldjuhul kord nädalas. Vajadusel korraldatakse Andres Vainola 0 Tasu suuruse otsustab nõukogu, arvestades nõukogu juurde koosolekuid elektroonilise hääletamisega ilma koosolekut kokku loodud tasustamiskomitee ettepanekuid. Juhatuse liikme tasu kutsumata. 2023. majandusaastal toimus 61 koosolekut, neist makstakse juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Tasu on 10 olid elektroonilise hääletamisega. Sisukord  Eesti Energia aastaaruanne 2023 48 Juhatus Juhatus seisuga31. seisuga 31.detsember detsember2023 2023 ANDRUS DUREJKO MARLEN TAMM KELLI TOSS-KAASIK RAINE PAJO KRISTJAN KUHI ANDRES VAINOLA juhatuse esimees juhatuse liige, finantsjuht juhatuse liige kliendilahenduste juhatuse liige strateegiliste juhatuse liige, juhatuse liige, Enefit Poweri müügi ja teeninduse arendusprojektide ja energialahenduste juhatuse esimees valdkonnas teadustegevuse valdkonnas arendusjuht VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD • Ericsson Eesti: juhatuse esimees, • Eesti Energia: juhtimisarvestuse • Eesti Energia: kliendikogemuse • Eesti Energia juhatuse liige, • Ericsson: Industry expert, • Enefit Power juhatuse esimees Program Director Põhjamaade ja juht, kontserni kontrollingu juht, valdkonnajuht, juhtiv tehnikadirektor, keskkond, elektri Utilities and IoT, GF Technology and • Enefit Kaevandused juhatuse Balti riikide piirkonnas, Rootsi juhtimisarvestuse finantskontrollerite personalipartner, koolitus- ja soojuse tootmine, kaevandused, Emerging Business; Consultant, esimees, Soome ja Baltikumi digiteenuste juht, juht, juhtiv finantskontroller arendusjuht, personalipartner energiakaubandus, tehnoloogia Global Utilities Team, CGIS; • Eesti Energia juhatuse liige, tehnoloogiadirektor, projektijuht • Swedbank Eesti: IT Baltikumi • Eesti Post: arendustalituse tööstus, õli tootmine Solution architect, Northern arendusteenistuse strateegiliste • Ericsson Latvia: juhatuse esimees, finantsüksuse juht, IT teenuste koolituskoordinaator • OÜ Põhivõrk (praeguse nimega Europe/Central Asia projektide M&A direktor tegevjuht kontroller, raamatupidaja Elering): nõukogu esimees, • Tallinna Tehnikaülikooli plokiahela • Empower Group Oy (Soome) • Reveko Telekom tehnoloogiadirektor HARIDUS juhatuse liige, arendusosakonna ekspert, inseneriteaduskond, juhatuse liige, Baltikumi • Baltcom Eesti projektijuht HARIDUS juhataja, elektrivõrgu elektroenergeetika ja mehhatroonika divisjoni tegevjuht • Tallinna Ülikool, planeerimise sektori juht, • Estonian Business School, haridusteaduste magister instituut • Empower EEE (Eesti) juhatuse HARIDUS kliendihaldur • Wepower arendusjuht ja peaarhitekt esimees majandus/ärijuhtimine, • Tallinna Pedagoogikaülikool, • Soome põhivõrgu ettevõte • Estonian Business School MBA teadusmagister, cum laude andragoogika bakalaureus • IT arhitektuuri konsultant, süsteemide • Eesti Elektrivõrkude Ehituse Fingrid Oy: elektrivõrgu planeerija ja tarkvara arenduse juhtimise juhatuse esimees • Eesti Maaülikool, elektroenergeetika, • Tallinna Tehnikaülikool, • AS Ecomatic: tootejuht teenused, iduettevõtete mentor • Eesti Liinirongid nõukogu liige ja magister majandus/ärijuhtimine, bakalaureus auditikomitee esimees HARIDUS HARIDUS • Tallinna Tehnikaülikool, MBA • • Tallinna Tehnikaülikool, HARIDUS • Tallinna Tehnikaülikool, inseneriteaduskond, mehaanika • Estonian Business School, digimuutused ettevõttes, magister ja tööstustehnika instituut, Executive MBA • Tallinna Tehnikaülikool, tehnikatea- doktorikraad • Tallinna Tehnikaülikooli duste doktor • Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskond, • Tallinna Tehnikaülikool, elektro- infotehnoloogia teaduskond, ärikorraldus energeetika insener bakalaureus Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 49 Strateegiline juhtrühm Kontserni strateegilise juhtrühma eesmärk on keskenduda kontser- ni tippjuhtimises strateegilistele aruteludele ja strateegia täitmisele koos selleks vajaliku teemade analüüsiga. Strateegilisse juhtrühma kuulusid 2023. aastal Eesti Energia juhatuse liikmed, Enefit Greeni juhatuse esimees, Enefit Poweri juhatuse esimees, Enefit Solution- si juhatuse esimees, Elektrilevi juhatuse esimees, Enefit Connecti juhatuse esimees, kommunikatsiooni- ja turundusjuht, töötajako- gemuse direktor, energiakaubanduse direktor, keskkonnajuht, äri- ja infotehnoloogia juht ning vaatlejatena riskijuhtimise ja siseauditi- teenistuse juht, õigusteenistuse juht ning hanketeenistuse juht. Jaotusvõrgu ettevõtjate Elektrilevi OÜ ja Imatra Elekter AS juhtimise erisused Elektrituruseadusest ja elektrienergia siseturu ühiseeskirjadest lähtuvalt on elektri jaotusvõrgu ettevõtjatel Elektrilevil ja tema tütarettevõtjal Imatra Elektril muuhulgas kohustus tagada turuosa- liste võrdne kohtlemine ja võrguettevõtja informatsiooni kaitsmine. Kooskolas õigusaktide ja parimate tavadega oleme kehtestanud juhtimise erinõuded, mis tagavad Elektrilevi ja Imatra Elektri sõltumatuse investeerimisotsuste vastuvõtmisel, hangete teostamisel ning turuosalisi ja kliendilepinguid puudutava informatsiooni konfidentsiaalsuse hoidmisel. Börsil noteeritud ettevõtja Enefit Green AS juhtimise erisused Meie taastuvenergiaettevõtte Enefit Green, kelle aktsiad on noteeritud börsil, tegevjuhtimise eest vastutab Enefit Greeni juhatus, kes lähtub et- tevõtja juhtimisel nõukogu poolt kinnitatud grupi strateegiast. Vähemalt pooled nõukogu liikmetest peavad olema sõltumatud hea ühingujuhti- mise tava tähenduses. Kui nõukogu liikmeid on paaritu arv, võib sõltu- matute liikmete arv olla ühe võrra väiksem sõltuvate liikmete arvust. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 50 2023. aasta lõpu seisuga ootas Valka ja Paide koostootmisjaamade Kontserni struktuur müügitehing kinnitust Eesti Konkurentsiametilt ja Tehnilise Järelvalve seisuga 31. detsember 2023 EESTI ENERGIA AS Ametilt ning sellega seoses ei olnud Paide koostootmisjaam ning Enefit Power ja Heat Valka SIA veel uuele omanikule üle antud. 2023. aasta lõpus tehti Enefit Connect OÜ suhtes mitmeid muuda- tusi. Esmalt ta jagunes eraldumise teel, mille tulemusena andis Enefit Connect OÜ Elektrilevi OÜ-le 01.01.2024 seisuga üle kõik reguleeritud Enefit SIA Enefit Outotec võrguteenuse osutamisega asjad, õigused ja kohustused. 2023. aasta Enefit OÜ novembris muudeti Enefit Connect OÜ ärinimi Enefit OÜ-ks. Samas (Läti) Technology OÜ kuus andis ainuosanik Eesti Energia AS Enefit OÜ-le 01.01.2024 seisuga üle klienditeenuste üksuse käitise koos Enefit SIA, Enefit UAB, Enefit Oy, Enefit AB ja Enefit Sp. zo.o. osadega. Viimati nimetatud äriühingu- Enefit UAB Jordan Oil Shale te omanik on alates 01.01.2024 Enefit OÜ. Enefit OÜ kujundati ümber Narva Soojusvõrk AS Orica Eesti OÜ Enefit Power AS Enefit Jordan BV (Leedu) Energy Company aktsiaseltsiks ja alates 19.01.2024 on tema ärinimeks Enefit AS. Enercom SIA nimetati 2024. aasta alguses ümber Enefit Green SIA-ks. Enefit Sp. z o.o Imatra Elekter AS Elektrilevi OÜ 100% Eesti Energia ASi omanduses (Poola) 2024. aasta veebruaris likvideeriti Eesti Energia AS-i tütarettevõtjale EAO Real Estate Corp Eesti Energia enamusosalusega ettevõtja Enefit American Oil Co-le kuuluvat kaks ühingut USA-s – EAO Techno- EAO Federal Lease LLC logy LLC ja EAO Orion LLC. Käimasoleval aastal on kavas likvideerida EAO State Leases LLC 100% Enefit Green ASi omanduses ka Enefit American Oil Co-le kuuluvad EAO State Leases LLC ja EAO EAO Technology LLC Enefit American Oil Co. Enefit US LLC Enefit OY (Soome) Strateegiline vähemusosalusega ettevõtja Federal Leases LLC. EAO Orion LLC 100% Eesti Energia tütarettevõtja omanduses Enefit AS plaanib likvideerida Enefit AB juriidilise keha Rootsis. Attarat Power Holding Enefit AB Company BV Enefit Solutions AS (Rootsi) Attarat Mining Company BV Attarat Operation Enefit Power and Enefit Wind OÜ Enefit Green sp. z o.o Tolpanvaara Wind and Maintenance Attarat Holding OÜ Enefit Green AS Heat Valka SIA Enefit Wind UAB Tootsi Tuulepark OÜ Pv plant Zambrów sp. z o.o. Farm Oy Company BV Enercom SIA Tootsi Windpark OÜ Pv plant Debnik sp. z o.o. Enefit Green Solar OÜ Liivi Offshore OÜ Hiiumaa Offshore Enefit Green UAB Tuulepark OÜ Enefit Wind Purtse AS Šilalės vėjas UAB UAB Šilutės vėjo parkas 2 Empower 4Wind OÜ UAB Šilutės vėjo parkas 3 Team Paldiski OÜ UAB Energijos Žara Vėjo Parkai UAB 2023. aasta esimeses kvartalis müüs Eesti Energia tütarettevõtjale Enefit Green Liivi lahe meretuule- UAB Vėjoteka pargi arenduse Liivi Offshore OÜ. 2023. aasta neljandas kvartalis müüs Enefit Green biomassi kütusena UAB Kelmės Vėjo Energija kasutavad koostootmisjaamad Brocenis, Valkas ja Paides ning pelletitootmise Brocenis ning koondas Baltic Energy Group UAB kogu äritegevuse Lätis tütarettevõtjasse Enefit Green SIA. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 51 Kontserni hanketegevus ja partnersuhted Aruandluspõhimõtted Auditikomitee ja finantsaudiitor 2022. aastal kinnitas kontserni juhatus eetikakoodeksi partneri- Õigeaegsed ja usaldusväärsed andmed loovad olulise eelduse Auditikomitee on kontserni nõukogu poolt moodustatud or- tele. Dokumendi eesmärk on teavitada meie partnereid koostöö kvaliteetsete juhtimisotsuste tegemiseks. Selleks oleme gan, mille ülesanne on nõukogu nõustamine raamatupidamise, eelduseks olevatest eetikanõuetest. Kontserni eetikanõuete juurutanud aruandlusprotsessid peamiste võtmemõõdikute ja audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, koostamisel oleme lähtunud põhimõttest, et Eesti Energia teiste oluliste näitajate jälgimiseks nii nädala-, kuu-, kvartali- järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning jätkusuutlikkuse tagamisel on oluline roll ka meie partneritel, kui ka aastapõhiselt. Kord kuus võrdleme tulemusi eelarve ja tegevuse seaduslikkuse osas. samuti on Eesti Energia kontsernil keskmisest suurem hool- viimase prognoosiga. Kord kvartalis uuendame ülejäänud aasta suskohustus tulenevalt meie mõjust ühiskonnas. Ootame oma tegevusplaani ja vajaduse korral kohandame oma äritegevust, Komitee koosseisu ja esimehe määrab kontserni nõukogu. partneritelt, et nad tegutseksid kooskõlas dokumendis sätes- et see vastaks muutunud turuolukorrale. Kord aastas Auditikomitee koosolekud toimuvad vastavalt kokkulepitud aja- tatud põhimõtetega ning järgiksid täielikult kõiki õigusakte. uuendame kontserni viie aasta strateegilist tegevuskava. kavale, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. Auditikomitee te- Dokument läheb kaugemale pelgalt juriidilisest vastavusest, gevusaruanne esitatakse nõukogule kord aastas. Auditikomitee tuginedes sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse edendamisel Oleme kinnitanud kontserni võtmemõõdikute põhimõtted, et esitab oma tegevusaruande enne, kui nõukogu majandusaasta rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele. Eetikakoodeksis tagada kontserni oluliste eesmärkide joondatus kõigil juhtimis- aruande heaks kiidab. käsitletud teemad on kooskõlas ÜRO globaalse kokkuleppe 10 tasanditel. Teeme järjepidevat teavitustööd efektiivseimate printsiibiga. mõõdikute juurutamiseks. Finantsauditi teostamisel lähtutakse rahvusvahelistest auditee- rimise standarditest. Eesti Energia põhikirja kohaselt määrab Hanke protseduurid on Eesti Energia kontsernis kehtestatud Kontserni juhtimisaruandluse töövahend on raporteerimis- ja finantsaudiitori üldkoosolek. Üldkoosolek on kinnitanud 2023. kontserni Eesti äride osas ühtse, detailse hankekorraga. Han- analüüsitarkvara Tableau. Tänapäevased juhtimisinfo töölauad majandusaasta finantsaudiitoriks audiitorühingu Pricewater- kekorraga on paika pandud täpsed erineva taseme juhtide võimaldavad saada kiiremat, mugavamat ja interaktiivsemat houseCoopers (PwC). Allkirjaõiguslik audiitor sõltub ettevõtte otsustamise volitused. Eraldi on ära määratud eelarvejuhtide, tagasisidet meie tulemuste kohta ning loovad eelduse kvali- asukohamaast. Konsolideeritud raamatupidamise aruande äride juhatuse liikmete, juhatuste ning nõukogude otsustamise teetsemate ja operatiivsemate juhtimisotsuste langetamiseks. auditi eest vastutab vandeaudiitor Jüri Koltsov. Finantsaudi- volitused. Lähtuvalt otsuse sisust (tehingu nõusoleku andmine, ti teostamise tasu Eesti Energia ei avalikusta, kuna kontserni hanke alusdokumentide kooskõlastamine, hanke algatami- Peale kümnete Statistikaametile esitatavate aruannete avali- hinnangul võib see kahjustada tulevaste perioodide hangete ne jmt) on volituste piirid mõnevõrra erinevad, samuti esineb kustame aasta- ja kvartaliaruandeid. Konsolideeritud raamatu- tulemusi. erinevat lähenemist ka valdkondade lõikes nt eesmärgiga täita pidamise aastaaruanne koostatakse kooskõlas rahvusvaheliste Elektrituru seadusest tulenevat Elektrilevile kehtivat eriregu- finantsaruandluse standarditega. Majandusaasta aruanne au- latsiooni. Kontserni väljaspool Eestit registreeritud äriühinguid diteeritakse ning seejärel kinnitab aruande kontserni nõukogu. puudutavad menetlusreeglid on kehtestatud eraldi kontserni Majandusaasta aruanne koos nõukogu aruandega esitatakse välisriikides asuvate tütarettevõtjate tehingute tegemise üldkoosolekule lõplikuks kinnitamiseks. Aasta- ja kvartalitule- korraga. muste tutvustamiseks korraldame pressikonverentsi ja teeme tulemustest põhjaliku ülevaate Eesti Energia töötajatele. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 52 Riskijuhtimine Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 53 Kontserni riskide juhtimise eest vastutab kontserni juhatus. serni strateegias, tegevustes ja organisatsioonistruktuuris. Riskide tuvastamise ja hindamise eesmärk on koostada loe- Riskijuhtimise tegevuste ja protsessi ootuspärase toimimise telu olulistest riskidest, mis võivad takistada, halvendada või üle teevad järelevalvet kontserni nõukogu, auditikomitee ja Meie tegevusega kaasnevate ja seda mõjutavate riskide tu- edasi lükata ettevõtja või üksuse tegevuse ja seeläbi kontserni siseauditi osakond. vastamise, hindamise ja kahjude ennetamise tagab kontsernis eesmärkide saavutamist. Samatähtis on tuvastada riskid, mis toimiv valitsemise ja järelevalve protsess. tekivad võimaluste kasutamata jätmisega. Meie riskijuhtimise eesmärgid on: • toetada strateegia väljatöötamist ja elluviimist; Riskide juhtimise protsess 3. Riskide hindamine Riskide hindamine koosneb riski olulisuse, st selle realiseerumi- • aidata saavutada kontserni finants- ja tegevuseesmärke; 1. Eesmärkide seadmine se potentsiaalsest kvalitatiivsest ja/või kvantitatiivsest mõjust, • tunda ära potentsiaalseid võimalusi; Riskijuhtimise protsess kujutab endast kontserni eesmärkide ning selle realiseerumise tõenäosuse määratlemisest. • hoida ära mittesoovitavaid sündmusi. saavutamise seisukohast oluliste riskide tuvastamise ja ana- lüüsimise protsessi ning nende maandamiseks vajalike meet- 4. Riskide käsitlemine/riskidele reageerimine Meie töös esinevate ja tegevust mõjutavate riskide juhtimise mete määratlemist ja rakendamist. Riskide tuvastamise ja hindamise järel rakendatakse vajaduse protsessi rakendamise eest vastutavad kontserni ettevõtete ja korral meetmeid riski esinemise tõenäosuse ja/või kahju po- üksuste juhid. 2. Riskide tuvastamine tentsiaalse suuruse vähendamiseks. Valikud võivad sisaldada: Riskide tuvastamine lähtub organisatsiooni eesmärkidest. Kontserni riskivalmidus on kajastatud strateegias ja väljendatud Kontserni tegevuse tulemusi võivad ohustada nii sisesed kui a) riski vähendamist ehk maandamist; eelarves. Riskitaluvus on kehtestatud kontserniüleste põhimõte- ka välised tegurid ning nii üksikute ettevõtjate, üksuste kui ka b) riski vältimist, st otsustades mitte alustada või jätkata te, piirmäärade ja limiitidega ning väliste regulatiivsete nõuete ja tegevuste tasandil. tegevust, mis tekitab riski; lubadega. Riskijuhtimise mandaadid ja limiidid oleme kehtesta- c) riskiallika kõrvaldamist; nud näiteks finantsriskide (sh tootmisvarade hinnarisk, vastas- d) riskide jagamist teiste osapooltega (nt kindlustus); poolte krediidirisk ja likviidsusrisk) ja keskkonnariski juhtimiseks. Eesmärgid 1 e) riski võtmist põhjendatud otsusega. ide Riskijuhtimise raamistik ja korraldus Risk tamin tuva s e 2 5. Riskide jälgimine 6 Kokkulepitud meetmete täitmist tuleb jälgida, et hinnata nende Riskijuhtimise raamistiku moodustavad kontserni juhatuse sea- Ri amine jätkuvat toimimist ning vajadusel teha muudatusi või rakendada hin lus sk tud riskide juhtimise põhimõtted, kus on kirjeldatud riskijuhtimis- d ide Aruand uusi meetmeid. protsess, osapoolte rollid ja vastutus. Samuti on seal kirjeldatud kontserni eesmärkide saavutamist mõjutavate riskivaldkondade 3 6. Aruandlus juhtimise põhimõtted, mille väljatöötamisel oleme lähtunud rah- Riskide, nende suuruse ja meetmete tõhususe jälgimiseks ning 5 vusvahelistest standarditest ja parimatest tavadest. Kasutata- riskide arvestamiseks strateegiliste ja tegevuseesmärkide hin- is sk i- vad riskijuhtimise meetmed on suunatud riskide realiseerumise kid R R i itl us lg damiseks on vajalik piisava mahu ja sagedusega aruandlus. im e jä s ine kä ennetamisele ning täiendame neid vastavalt muutustele kont- 4 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 54 Riskide juhtimise korraldus Nooled tähistavad vastastikuseid infovahetuse ja raporteerimise liine. Nõukogu/auditikomitee Riskide juhtimise protsessi tõhususe jälgimine Kontserni juhatus Lõppvastutus riskide juhtimise eest, sh riskipoliitikate, limiitide kinnitamine Kontserni ettevõtted ja äriüksused Riskijuhtimise toetamise vastutusega Siseaudit kesksed teenistused/üksused VASTUTUS: VASTUTUS: VASTUTUS: On tegevuses esinevate ja tegevust mõjutavate Riskipoliitika väljatöötamine, sh riski identifitseerimise, Sõltumatu hinnang riskide juhtimise, kontrolli ja riskide omanikeks, tagavad igapäevase riskide mõõtmise, maandamise ja kontrolli metoodikate valitsemise protsessile. juhtimise; kirjeldused; korraldavad tööd viisil, mis tagab finants- ja lisaks riski mõõtmise ja kontrollitegevustele jälgivad tegevuseesmärkide saavutamise; kogutavate andmete, koostatavate raportite, analüüside ja eksperthinnangute baasil riski püsimist tagavad tegevuse kinnitatud riskivalmiduse ja taluvuse kokkulepitud piirmäärades. piirides; vastutavad tõhusa sisekontrollisüsteemi rakendamise ja toimimise eest. ESIMENE KAITSELIIN TEINE KAITSELIIN KOLMAS KAITSELIIN Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 55 Riskiprofiil Riskivalmidus tuletisinstrumente. 2023. aasta fookus oli kohanemine elektri ning gaashindade kõrgema volatiilsusesega ning sellest tulene- Riskiprofiilis on kirjeldatud meie äri ja tegevust kõige enam mõ- vate turu- ja krediidiriskide monitoorimisel ning juhtimisel. jutavad riskid, mille hulka kuuluvad strateegiline risk, finantsrisk (sh turu-, krediidi-, likviidsus-, intressi- ja valuutarisk), tehno- Õigusrisk loogiline ja tehniline risk, õigusrisk, vastavusrisk, keskkonnarisk, töökeskkonna- ja tööohutusrisk, turva- ja tuleohurisk, maksu- Kontserni tegevusvaldkondi mõjutavad oluliselt nii meie ko- risk, regulatiivne risk, kolmanda osapoole risk, IT-risk, pettuse- duturgudel kui ka Euroopa Liidus ja rahvusvaheliselt sõlmi- risk, personalirisk, mainerisk, isikuandmete kaitse (GDPR) risk. stsenaarium Tulemus tud arengu tud lepped ja vastu võetud regulatsioonid. Õigusrisk tuleneb , eelarvesta Riskide hindamine ja uuendamine on osa igapäevasest juhti- Ootuspärane poliitilistest otsustest, regulaatorite tegevusest regulatsioonide mistegevusest. Hindame nii olemasolevate kui ka arendatavate tõlgendamisel jms ning mõjutab meie igapäevast äritegevust. tegevuste riske. Õigusriski juhtimiseks jälgime õiguskeskkonna suundumusi ja planeeritavaid muudatusi, osaleme aktiivselt avalikes diskus- Olulisemad riskid ja nende maandamine sioonides ja uute õigusaktide väljatöötamise aruteludes ning tagame oma tegevuse vastavuse õigusaktidele. Meie eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavateks riskideks Aeg on finantsriskide hulka kuuluv likviidsusrisk ja tururisk, õigusrisk, keskkonnarisk, IT-risk, tehnoloogiline ja tehniline risk ning tege- Keskkonnarisk vusriskid. Suurt tähelepanu pöörame elutähtsate ja ärikriitiliste Meie strateegiline eesmärk on vähendada keskkonnajalajälge ja teenuste toimepidevusele, andmekaitsele ja tööohutusele. olla rohepöörde eestvedaja. Keskkonnarisk tekib olukorras, kus Riskitaluvus Riskivalmidus Kõikide riskide realiseerumise kontserni tegevus või tegevusetus tekitab keskkonnale kahju, Finantsriskid summa mis ei ole kooskõlas kokkulepitud eesmärkidega. Likviidsusriskina käsitleme võimalust, et kontsern või kontserni Keskkonnakahju tekkimist energiatootmises väldime olemas- kuuluv tütarettevõtja ei oma piisavalt rahalisi vahendeid ja muid tustele oma varade või kohustuste väärtuses või varadelt ja olevate seadmete optimaalse opereerimise, uute tehnoloo- likviidsuse allikaid oma kohustuste täitmiseks või strateegia ellu teenuselt teenitava tulu suuruses. giliste lahenduste rakendamise ja ringmajanduse põhimõtete viimiseks. Likviidsusriski maandamiseks hoiame piisavalt vabu vahendeid pangakontol ja vajadusel kaasame lisakapitali võla- rakendamise abil efektiivsuse suurendamise kaudu. Keskkon- turult, selle jaoks on olemas juba sõlmitud laenulepingud, mida Energiakandjate hindade volatiilsus võib vähendada meie namõjude ohjamiseks, juhtimiseks ja vähendamiseks rakenda- pole täies mahus kasutusele võetud. võimalusi realiseerida elektri- ja õlitoodangut ning mõjutada pi- me ISO 14001 ja EMAS (ingl Eco-Management and Audit Sche- kaajalistest elektrimüügi ostu-müügilepingutest teenitavat tulu. me) standarditele vastavat keskkonnajuhtimise süsteemi ning Tururiskina käsitame võimalust, et muutuste tõttu turul (nõud- Kõige olulisemad tururiskid on elektrienergia, vedelkütuste ja lähtume oma tegevustes kehtivast keskkonnaseadusest ning luses, toodete ja teenuste hinnas) on kontsern avatud muu- heitmekvootide hinnarisk. Tururiskide maandamiseks kasutame selle alusel meile väljastatud keskkonnakaitselubade nõuetest. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 56 IT-risk Tegevusriskid tööd õiguskaitseorganite ja erialaorganisatsioonidega kodu- ja välismaal. IT-riskina käsitame võimalust, et kontserni kuuluv ettevõtja ei Tegevusriskid on põhjustatud puudulikest või mittetoimivatest saa täita oma ärieesmärke infotehnoloogiliste lahenduste ka- protsessidest, inimestest, seadmetest, süsteemidest või välis- Juurutatud on majanduslike huvide aruandluse süsteem, mille sutusega kaasnevate puuduste tõttu. Peamisteks riskideks on sündmustest. Tegevusriske juhime riskijuhtimise põhimõtete, kohaselt esitavad töötajad, kes võivad oma tööülesandeid infosüsteemide mittetoimimise ning andmete (sh kliendiand- standardite, juhtimispõhimõtete ja tulemusmõõdikute rakenda- täites sattuda huvide konflikti, oma majanduslike huvide dek- mete) või nende konfidentsiaalsuse kaotamise risk. mise abil. Osade tegevusriskide mõju vähendamiseks kasuta- laratsiooni ja kinnitavad korrapäraste enesehindamistega oma me ka kindlustust. sõltumatust. Riski juhtimiseks viime läbi ja uuendame elutähtsate ja äri- kriitiliste tegevuste riskianalüüse. Suurt tähelepanu pöörame Suurt tähelepanu pöörame tööohutuse ja töökeskkonna ris- Riskide aruandlus töötajate info- ja küberturbealasele teadlikkusele, mille paran- kidele. Kõigis kontserni tootmisettevõtetes on juurutatud damiseks korraldame erinevaid IT turvateadlikkuse koolitusi ja töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem, oluliseks pea- Kontserni riskide aruandlus ja info edastamise protsess taga- seminare. me töötajate kaasatust töökeskkonna riskide tuvastamisel ja vad riskidega seotud info jõudmise kõigi vajalike osapoolteni. ohutuskultuuri tõstmisel. Lisaks erinevate väljaõppe- ja täiend- Riskide juhtimise protsesside ja tegevuste edukust ning ees- Tehnoloogiline ja tehniline risk õppesessioonide juhendamistele korraldame ohutuskoolitusi märkide saavutamist mõõdame KPI-de (Key Performance In- ja -õppepäevi. Meie eesmärk on töötada ilma tööõnnetuste ja dicator) ja muude mõõdikute abil ning valideerime riskijuhtimise Tehnoloogilise ja tehnilise riskina mõistame võimalust, et teh- kutsehaigestumisteta. küpsustaseme hindamisega. noloogilised lahendused ei täida neile seatud strateegilisi ootu- si või toimuvad tehnilistes süsteemides ning kontrolli-, juhtimis- Arvestades kontserni tegevuse ulatust ja mahtu, pöörame suurt Kontserni eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavatest ris- või turvasüsteemides rikked või ründed süsteemide toimimise tähelepanu pettuseriski juhtimisele. Pettuseriski realiseerumise kidest antakse regulaarset aru kontserni juhtrühmadele, juha- takistamiseks ja teenuste katkestamiseks, mille tagajärjeks on ohu ning seeläbi tekkida võiva kahju vähendamiseks tegeleme tusele ja auditikomiteele. Juhtkonda ja kõiki teisi asjaomaseid teenuste või tootmise seisakud, olulise mõjuga avariid, ulatusli- eelkõige ennetusmeetmete osakaalu ja tõhususe suurendami- isikuid teavitatakse viivitamata kõigist olulistest üksiksündmus- kud kahjud (sh keskkonnakahjud). sega, säilitades seejuures operatiivse pettuste avastamise ja test ja nii võimalikest kui ka toimunud muutustest kontserni pettustele reageerimise võime. riskiprofiilis. Riski juhtimiseks teeme koostööd teadusasutuste ja tehnoloo- giate arendajatega, oleme rakendanud varahalduse standardi Pettuseriski paremaks juhtimiseks on kontsernis loodud ISO 55001, võtnud kasutusele täiendavaid küberturbe lahendu- spetsiaalne üksus, kehtestatud eetikakoodeks ning rahvus- si ja viime iga olulise mõjuga sündmuse korral läbi juurpõhjuse vahelistele standarditele vastavad pettuseriski juhtimise analüüsi koos vajalike meetmete väljatöötamisega, et vähen- põhimõtted. Ühtlasi töötab kontsernis teavitajate kaitse dada sarnaste sündmuste toimumise tõenäosust ja negatiivset direktiiviga kooskõlas olev vihjeliin, toimivad erinevad info- ja mõju. Teenuste toimepidevuse tagamiseks analüüsime regu- koolitusprogrammid (nt iga-aastane eetikakoodeksi e-kursus laarselt toimepidevuse riske. ja korruptsiooni ennetamise koolitused) ning tehakse koos- Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 57 Majandustulemused Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 58 Müügitulu ja EBITDA Eesti Energia 2023. aasta müügitulu ulatus 1,9 mld euroni. Müügitulu Kulumieelne ärikasum EBITDA oli 436,7 mln eurot, kasvades aasta- suures ulatuses seotud realiseerumata tuletistehingute aastavõrd- vähenes 2022. aastaga võrreldes 14% (-0,3 mld eurot). Müügitulude ga 4% (+16,4 mln eurot). 2023. aasta EBITDA sisaldab pikaajaliste luses negatiivse mõjuga, samuti vähenes gaasi muutuvkasum. vähenemine on seotud aastavõrdluses langenud energiahindadega: elektri ostulepingute väärtuse muutuse mõjusid summas -46,3 mln Muude toodete EBITDA aastavõrdluses kahanes. elektri müügitulud kahanesid aastavõrdluses 17% (-257,1 mln eurot) eurot (2022. aastal +87,4 mln eurot). Normaliseeritud EBITDA (ilma ning gaasi müügitulud kahanesid 58% (-141,0 mln eurot). Teiste ülaltoodud mõjudeta) oli 2023. aastal 483,1 mln eurot (+150,1 mln 2023. aasta puhaskahjumiks kujunes 422,1 mln eurot (-637,7 mln segmentide müügitulud kasvasid. Võrguteenuse tulud kasvasid 20% eurot, +45%). Elektri EBITDA kasv tuleneb kõrgemast marginaalist eurot, -296%) Normaliseeritud puhaskahjum oli 375,7 mln eu- (+49,4 mln eurot), mis tuleneb kõrgematest võrgutariifidest. Vedel- ning realiseerunud tuletistehingute tugevast kasumist. Võrgutee- rot (-504,0 mln eurot, -393%). Puhaskahjum sisaldab põlevkivi kütuste tulud kasvasid 15% (+20,3 mln eurot), kontsern müüs 2023. nuse EBITDA kasvas kõrgema keskmise müügihinna toel. Võrgu- tarbivate elektrijaamade allahindlusi, mille mõju on -628,4 mln aastal vedelkütuseid rekordilised 468 tuhat tonni. Muude toodete ja teenuste EBITDA võrdlusperioodis oli ka erakordselt madal seoses eurot, mis on tingitud antud jaamade konkurentsivõime olulisest lisateenuste müügitulu kasvas 13%, enim mõju avaldas soojusener- olukorraga elektriturul. Vedelkütuste EBITDA kasvu tagas suurem vähenemisest. Praeguses elektri turuhindade keskkonnas ei suuda gia ning päikeseteenuste tulude kasv. müügikogus. Põhitoodetest vähenes vaid gaasi EBITDA, mis on põlevkivi elektrijaamad oma kulusid turult tagasi teenida. Kontserni müügitulu jagunemine ja muutus, mln € Kontserni EBITDA jagunemine ja muutus, mln € -312,8 (-14,1%) +16,4 (+3,9%) +53,9 +12,8 -79,9 +48,5 -18,8 483 2 218 -257,1 437 +49,4 +20,3 -141,0 420 +15,6 1 905 244 106 333 74 242 292 52 1480 335 1 223 286 Müügi- Müügi- Elekter Võrguteenus tulu Elekter Võrguteenus Vedelkütused Gaas Muud tulu EBITDA* EBITDA Vedelkütused Gaas EBITDA EBITDA* 2022 2023 2022 Muud 2023 *Normaliseeritud EBITDAst on elimineeritud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) õiglase väärtuse kõikumise mõju Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 59 Elekter Elektri osa kontserni müügitulust ja EBITDA-st Keskmine elektri müügihind Elektri osa kontserni müügitulust ja EBITDA-st Elektri segment koosneb kontserni erinevate elektri tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtete tulemustest, mis sisaldavad Eesti Energia kontserni keskmine elektri müügihind oli 2023. taastuvatest allikatest ja põlevkivist elektri tootmist ning elektri aastal 119,0 €/MWh ehk 18% madalam (-26,8 €/MWh) kui 64% 77% jaemüüki. 2022. aastal. Elektri müügitulu Keskmine müügihind ei sisalda tuletistehingute mõju. Koos 64% 77% tuletistehingutega oli keskmine müügihind 2023. aastal 119,1 €/ Võrreldes 2022. aastaga elektri müügihind ja müügikogus MWh ehk 15% madalam (-21,0 €/MWh) kui eelmisel aastal. % müügitulust % EBITDA-st langesid. Elektri müügitulu 2023. aastal vähenes 17% 1,2 mld euroni (-0,3 mld eurot). Madalam müügihind tuleneb energiaturgude stabiliseerumisest % müügitulust % EBITDA-st võrreldes eelmise aastaga. Elektri keskmine müügihind, €/MWh Elektri müügitulu, mln € Elektri müügimaht, TWh -26,8 (-18,4%) -102,0 (-52,9%) -257,1 (-17,4%) -0,3 (-2,9%) Elektri keskmine müügihind, €/MWh Elektri müügitulu, mln € Elektri müügimaht, TWh 10,5 10,2 -26,8 (-18,4%) -102,0 1480 -257,1 (-17,4%) -0,3 (-2,9%) 192,8 (-52,9%) 1 223 145,8 119,0 90,8 10,5 10,2 1480 9,9 10,1 192,8 1 223 145,8 119,0 90,8 9,9 10,1 Elektri keskmine NP Eesti keskmine hind 2022 2023 2022 2023 müügihind* Elektri keskmine NP Eesti keskmine hind 2022 2023 2022 Jaemüük 2023 2022 2023 Hulgimüük müügihind* * Elektri toote keskmine müügihind kokku (sisaldab jaemüüki ja hulgimüüki). Keskmine müügihind ei sisalda tuletistehingute tulu ja jäätmete vastuvõtu tulusid. 2022 2023 Jaemüük Hulgimüük Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 60 Elektri müügimaht ja Eesti Energia turuosa 2023. aastal müüsime 10 236 GWh elektrit, mida on 301 GWh ehk 3% vähem kui 2022. aastal. Jaemüük suurenes 2022. aastaga võrreldes 213 GWh (+2%), jõudes tasemeni 10 085 GWh. Jaemüük jagunes turgude vahel järgmiselt: Eesti 3 887 GWh (-308 GWh), Läti 1 587 GWh (-196 GWh), Leedu 2 320 GWh (+46 GWh), Poola 2 234 GWh (+667 GWh) ja Soome 57 GWh (+3 GWh). Hulgimüük vähenes 2022. aastaga võrreldes 514 GWh (-77%) tasemeni 150 GWh. Klientide tarbitud elektrienergia mahu järgi oli Eesti Energia turuosa 2023. aastal Eestis 54%, langedes aastataguse aja- ga võrreldes (56%), langus 2 protsendipunkti. Eesti Energia turuosa Lätis ja Leedus oli 2023. aastal vastavalt 29% ja 14%. Võrreldes 2022. aastaga võitsime Lätis 4 protsendipunkti ja Leedus kaotasime 4 protsendipunkti võrra turuosa. Elektri tootmismaht 2023. aastal tootsime 3 614 GWh elektrit, mida on 42,3% vähem kui 2022. aastal (-2 647 GWh). Toodangu vähenemist põhjustas elektrihinna üle kahekordne langus ning maagaasi hinna ja varustusahelate stabiliseerumine. Sellest tulenevalt vähenesid väävlipüüdmisseadmetega (DeSOx) varustatud plokkide turule pääsemise võimalused kõrge tootmiskulu tõttu. Lisaks avaldas tootmisele negatiivset mõju Auvere elektri- jaama töökindlus II poolaastal: seoses väliste soojusvahetite asendamisega oli plokk avariiremondis ligi 3 kuud. Samuti mõjutas meie aastast tootmismahtu Balti riikide taastuvenergia tootmiskoguste kasv – päikese elektrijaamade ligi kahekordne ja tuuleparkide ligi kolmekordne toodangu kasv vähendasid oluliselt vajadust fossiilsetel kütustel põhinevate elektrijaamade toodangu järele. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 61 Eesti Energia kontserni taastuvenergia toodang kasvas võrreldes Elektri EBITDA muutus, mln € 2022. aastaga 177 GWh (+12,2%), jõudes tasemeni 1 627 GWh. Sellest 1 103 GWh tootsime tuuleparkides. Tuuleparkide toodang +48,5 (+16,9%) kasvas aasta võrdluses 191 GWh võrra (+21%). Tuuleparkide toodangut kasvatasid võrdlusbaasis Eestis Purtse ning Leedus +76,1 -64,7 380,9 Akmenė ning Šilalė tuuleparkidest lisandunud elektritoodang. 334,6 +42,4 -6,1 +0,9 Kahe viimase pargi lõplik valmimine peaks toimuma 2024. aasta 286,1 jooksul. Muudest taastuvatest allikatest tootsime 524 GWh elekt- 198,7 rit, millest põhiosa moodustas biomassist toodetud elekter. Elektri peamised tootenäitajad EBITDA* EBITDA Margi- Koguse Püsi- Tuletis- Muu EBITDA EBITDA* 2022 naali muutuse kulude tehingud 2023 2023 2022 muutuse mõju muutus Põhivarade tootlus % -36,5 16,8 mõju Põhivarade normaliseeritud % -31,5 9,7 tootlus * Normaliseeritud EBITDAst on elimineeritud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) õiglase väärtuse kõikumise mõju Elektri EBITDA €/MWh 32,7 27,2 Normaliseeritud elektri EBITDA €/MWh 37,2 18,9 Elektri EBITDA Normaliseeritud EBITDA kasvu peamised tegurid olid kõrgem Müügikoguse vähenemise (-3%) mõju EBITDA-le oli -6,1 mln marginaal ning parem tulemus realiseerunud tuletistehingu- eurot. Elektri EBITDA oli 2023. aastal 334,6 mln eurot (+17%, +48,5 test. Kõrgema marginaali mõju EBITDA-le oli +42,4 mln eurot mln eurot). 2023. aasta EBITDA sisaldab pikaajaliste elektri os- (+4,1 €/MWh). Marginaali mõjutas peamiselt elektri tootmise ja Muud mõjud summas -64,7 mln eurot on peamiselt seotud tulepingute väärtuse muutuse mõjusid summas -46,3 mln eurot ostuga seotud kulude kahanemine. Elektri tootmisega seotud tuletistehingute väärtuse muutusega, sh -133,7 mln eurot on (2022. aastal +87,4 mln eurot). Normaliseeritud elektri EBITDA kulud aastavõrdluses langesid, kuna kontsern kattis väiksema pikaajaliste elektri ostulepingute väärtuse muutus ning +83,3 (ilma ülaltoodud mõjudeta) oli 2023. aastal 380,9 mln eurot osa elektri müügist oma toodanguga. Samuti vähenesid elektri mln eurot on universaalteenuse osutamisega seotud ümber- (+182,2 mln eurot, +92%). ostukulud tulenevalt madalamast turuhinnast. Tuletistehin- hindluste mõju. gutest realiseerunud kasum oli 2023. aastal 231,8 mln eurot (aastavõrdluses +76,1 mln eurot). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 62 Võrguteenus Võrguteenuse osa kontserni müügitulust ja EBITDA-st Võrguteenuse müügitulu, müügimaht ja hind Võrgukaod 2023. aastal võrguteenuse müügitulu suurenes 20,4% ja müügi- Võrgukaod olid 2023. aastal Elektrilevi võrgus 296,3 GWh ehk maht vähenes -3,5%. Võrguteenuse müügituluks kujunes 291,6 4,2% ja Imatra Elektri võrgus 13,0 GWh ehk 5,4%. 2023. aastal mln eurot (+49,4 mln eurot) ja müügimahuks 6 475 GWh (-233 kasvas võrgukadu 2022. aastaga võrreldes Elektrilevi võrgus 15% 24% GWh). Müügimahu vähenemist mõjutas majanduskeskkond. 24,8 GWh ehk 0,4 protsendipunkti võrra. Võrgukao kasvu Elektri­ Majanduslanguse tagajärjel vähenes ärikliendi tarbimine 2023. levi võrgus mõjutas 2022. aasta mõõteandmete tagantjärgi aastal 5,7%. Koduklientide tarbimine kasvas 2,2%. korrigeerimine 2023. aasta esimeses pooles 5,9 GWh ulatuses. Imatra Elektri võrgus kadu langes 0,5 GWh ehk 0,2 protsendi- Keskmine võrguteenuse hind oli 45,0 €/MWh ehk 25% kõrgem kui punkti võrra. % müügitulust % EBITDA-st 2022. aastal. Keskmine müügihind tõusis aastaga +8,9 €/MWh tulenevalt võrguteenuste tariifide muutustest. Võrguteenuse keskmine müügihind, €/MWh Võrguteenuse müügitulu, mln € Võrguteenuse müügimaht, TWh +8,9 (+24,7%) +49,4 (+20,4%) -0,2 (-3,5%) 45,0 6,7 6,5 291,6 36,1 242,1 2022 2023 2022 2023 2022 2023 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 63 Elektrikatkestused Riketest tingitud elektrikatkestuste keskmine kestus oli 2023. aastal 451,7 minutit (2022. aastal 239,6 minutit) seoses keeru- liste ilmastikuoludega antud perioodil. Plaaniliste katkestuste keskmine kestus oli 75,9 minutit (2022. aastal 74,4 minutit). Plaaniliste katkestuste kestvus sõltub võrgu korraliste hooldus- te ja uuendamiste mahust. Võrguteenuse peamised tootenäitajad 2023 2022 Põhivarade tootlus % 4,0 -0,1 Võrgukaod GWh 309,3 285,0 SAIDI (plaaniväline) indeks 451,7 239,6 SAIDI (plaaniline) indeks 75,9 74,4 RAB mln € 934 888 Elektrikatkestusi aitab vähendada paljasjuhtmete asenda- mine ilmastikukindlate kaablitega. 2023. aasta lõpus oli ilmastiku­kindla võrgu osakaal madalpingevõrgus 95,7% (2022. aasta lõpu seisuga 94,7%) ja keskpingevõrgus 44,9% (2022. aasta lõpu seisuga 43,4%). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 64 Võrguteenuse EBITDA Võrguteenuse EBITDA oli 2023. aastal 106,0 mln eurot (+103%, +53,9 mln eurot). Võrdlusperioodi võrguteenuse EBITDA oli ajalooliselt madal seoses erakordselt kõrgete elektri ostuhin- dadega (võrguteenuse pakkuja ostab võrgukadude katteks elektrienergia turuhinnaga), 2023. aastal on turuolukord nor- maliseerunud. Suurema marginaali mõju EBITDA-le oli +80,2 mln eurot. Keskmine müügitulu kasvas 8,9 €/MWh, samas kui keskmine muutuvkulu kahanes 3,5 €/MWh. Oluliselt mõjutas eelmise aastaga võrreldes EBITDA-t ka püsi- kulude kasv (mõju EBITDA-le -22,6 mln eurot), mis oli eeskätt seotud oluliselt suuremate remondimahtudega. Võrguteenuse EBITDA muutus, mln € +53,9 (+103,4%) +80,2 -3,7 -22,6 106,0 52,1 EBITDA Marginaali Koguse Püsikulude EBITDA 2022 muutuse muutuse muutus 2023 mõju mõju Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 65 Vedelkütused Vedelkütuste müügitulu ja müügimaht Vedelkütuste hind Vedelkütuste osa kontserni müügitulust ja EBITDA-st 2023. aastal müüsime 468 tuhat tonni vedelkütuseid ja teeni- Vedelkütuste keskmine müügihind (tuletistehinguteta) langes sime sellest müügitulu 153,6 mln eurot. Vedelkütuste müügitulu 2023. aastal 24,1% tasemele 428,8 €/t (-136,4 €/t). suurenes eelmise aastaga võrreldes 15,3% (+20,3 mln eurot). Tuletistehingutest teenisime 2023. aastal kahjumit 100,7 €/t. Müügimaht suurenes 15,4% (+62,6 tuhat tonni) tootmismahtu- Koos tuletistehingutega oli vedelkütuste keskmine müügihind de kasvu tõttu, mis võimaldas müüa koguseid spot-turul ning 2023. aastal 328,1 €/t (võrreldes eelmise aastaga -0,2%, -0,5 €/t). 8% 0% realiseerida laovarusid. % müügitulust % EBITDA-st Vedelkütuste keskmine müügihind, €/t Vedelkütuste müügitulu, mln € Vedelkütuste müügimaht, tuhat tonni -136,4 (-24,1%) -105,4 (-19,4%) +20,3 (+15,3%) +62,6 (+15,4%) 154 468 565 133 405 542 429 437 Vedelkütuste keskmine Raske kütteõli (1%) müügihind maailmaturuhind 2022 2023 2022 2023 2022 2023 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 66 Vedelkütuste tootmismaht 2023. aastal tootsime 475 tuhat tonni vedelkütuseid. Võrreldes eelmise aastaga suurenes tootmismaht +11,9% (+50,6 tuhat tonni). Tootmismahu suurenemisele aitas kaasa vedelkütuste tehases Enefit 280 uttegaasi jahutusploki kasutuselevõtt, mis võimaldas suurendada bensiini tootmist 11,9 tuhande tonnini. Lisaks võimaldasid õigeaegsed kapitaalremondid suurendada Enefit 140 ja Enefit 280 tehaste töökindlust. Vedelkütuste peamised tootenäitajad 2023 2022 Põhivarade tootlus % -8,2 -10,3 Vedelkütuste EBITDA €/tonn 1,7 -29,5 Vedelkütuste EBITDA Vedelkütuste EBITDA muutus, mln € Vedelkütuste EBITDA oli 2023. aastal 0,8 mln eurot (+12,8 +12,8 (+106,6%) eurot). Vedelkütuste müügikogus kasvas võrreldes 2022. aas- +44,3 taga 62,6 tuhat tonni võrra (+15%) rekordilise tasemeni 468,1 tuhat tonni, suurema mahu mõju EBITDA-le oli +17,6 mln eurot. Vedelkütuste marginaali vähenemise mõju EBITDA-le oli +17,6 -8,7 0,8 -17,0 mln eurot (-36 €/t). Keskmine müügihind vähenes aas- tavõrdluses 136 €/t, samas kui keskmine muutuvkulu vähenes -12,0 100 €/t. Madalamad tootmiskulud on peamiselt seotud kas- vuhoonegaaside emissioonikuluga. Realiseerunud tuletiste- -17,0 hingute parem tulemus mõjutas EBITDA-t samas +44,3 mln -23,6 euro ulatuses. Lisaks mõjutas EBITDA-t oluliselt vedelkütuste EBITDA Marginaali Koguse Püsikulude Tuletis- Muu EBITDA püsikulude kasv, mille mõju EBITDA-le oli -23,6 mln eurot ja on 2022 muutuse muutuse muutus tehingud 2023 2023 seotud eelkõige kõrgemate tööjõukuludega. mõju mõju Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 67 Gaas Gaasi osa kontserni müügitulust ja EBITDA-st Gaasi müügitulu ja müügimaht Gaasi hind Gaasi osa kontserni müügitulust ja EBITDA-st 2023. aastal vähenes gaasi müügitulu võrreldes eelmise aasta- Keskmine gaasi müügihind oli 2023. aastal 67,8 €/MWh ehk 38% ga 58% võrra ja müügimaht langes 32% võrra. Gaasi müügitu- madalam (-41,9 €/MWh) kui 2022. aastal. Madalam müügihind 5% -1% luks kujunes 103,0 mln eurot (-141,0 mln eurot) ja müügimahuks tulenes energiaturgude stabiliseerumisest võrreldes eelmise 1 518 GWh (-705 GWh). Gaasi müügimaht vähenes seoses aastaga. 5% -1% üleüldise gaasi nõudluse langusega ning meie klientide arvu vähenemisega. Gaasi müük jagunes meie turgude vahel järgne- % müügitulust % EBITDA-st valt: Eesti 89 GWh (-347 GWh), Läti 166 GWh (-91 GWh), Leedu 89 GWh (-345 GWh) ning Poola 834 GWh (+68 GWh). % müügitulust % EBITDA-st Gaasi keskmine müügihind, €/MWh Gaasi müügitulu, mln € Gaasi müügimaht, TWh -41,9 (-38,2%) -141,0 (-57,8%) -0,7 (-31,7%) Gaasi keskmine müügihind, €/MWh Gaasi müügitulu, mln € Gaasi müügimaht, TWh 109,7 -41,9 (-38,2%) 243,9 -141,0 (-57,8%) -0,7 (-31,7%) 2,2 67,8 1,5 109,7 243,9 103,0 2,2 67,8 1,5 103,0 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 68 Gaasi peamised tootenäitajad 2023 2022 Gaasi EBITDA €/MWh -4,2 33,1 Gaasi EBITDA Gaasi EBITDA oli 2023. aastal -6,4 mln eurot (-109%, -79,9 mln eurot), mida peamiselt mõjutas realiseerumata tuletistehingute väärtuse muutus (-60,6 mln €), mis on näidatud joonisel tulbas “Muu”. Gaasi muutuvkasum vähenes 43,2 mln euro võrra, mis on tingitud nii väiksemast müügimahust kui ka madalamast marginaalist. Muu- tuvkasumi vähenemist aitas tasandada suurem kasum realiseerunud tuletistehingutest (mõju +24,5 mln eurot). Püsikulude suurenemise mõju EBITDA-le oli -0,6 mln eurot, mille pea- mine mõjutaja oli suurenenud kulu seoses meie LNG projektidega. Gaasi EBITDA muutus, mln € -79,9 (-108,7%) 73,5 -43,2 +24,5 -60,6 -0,6 -6,4 EBITDA Muutuv- Püsikulude Tuletis- Muu EBITDA 2022 kasumi muutus tehingud 2023 muutus Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 69 Muud tooted ja teenused Muude toodete ja teenuste segmenti kuuluvad soojuse, töös- Muude toodete ja teenuste müügitulu Muude toodete ja teenuste EBITDA tusseadmete ja lisateenuste müük. Meie põhilisteks lisatee- nusteks on laadimisteenus, valgustusteenus, päikeseteenused, 2023. aastal teenisime muude teenuste ja toodete müügist Muude toodete ja teenuste EBITDA kahanes 2023. aastal aas- paindlikkusteenus ning sooja- ja jahutusseadmetega seotud tulusid 134,0 mln eurot. Müügitulu kasvas eelmise aastaga tatagusega võrreldes 18,8 mln euro võrra 1,8 mln euroni, mida teenused. Samuti kajastame selle segmendi all ühekordsete võrreldes 13% (+15,6 mln eurot). Suurim muutus toimus eelne- mõjutasid mitmed tegurid. tehingute mõju ning osa kontserni kesksetest arenduskuludest va aastaga võrreldes päikeseteenuste müügitulus, mis kasvas Soojuse EBITDA vähenes võrreldes eelmise aastaga 1,9 mln ja püsikuludest. 10,3 mln euro võrra. Soojuse müügitulu kasvas 7,6 mln eurot, euro võrra. Sagedusreservi (FRR) teenuste kasum langes millesse panustasid nii kõrgemad müügihinnad, 3% suurem aastavõrdluses mõjutades segmendi EBITDA-t -8,0 mln eurot, müügikogus kui ka suuremad jäätmete vastuvõtu tulud Iru tingituna elektri turuhindade langusest. elektrijaamas. Pelletite müügitulu kasvas aastavõrdluses 1,8 mln euro võrra (pelletite äritegevus müüdi maha 29.12.2023 Muud EBITDA mõjud olid summaarselt -8,9 mln eurot. Kasum seisuga) ja sagedusreservi teenuste tulud samas kahanesid vähenes aastavõrdluses enim päikeseteenuste, kaevandustoo- 8,0 mln euro võrra. dete ja pelletite müügist. Muude toodete ja teenuste osa kontserni Muude toodete ja teenuste müügitulu Muude toodete ja teenuste EBITDA muutus, müügitulust ja EBITDA-st jagunemine, mln € mln € +15,6 (+13,1%) -18,8 (-91,4%) 134 118 29 18 22 18 7% 0% 32 20,6 -1,9 31 -8,0 -8,9 33 40 1,8 2022 2023 Muu Soojus- Sagedus- Muu Muu % müügitulust % EBITDA-st Soojuse müük Pelletite müük Sagedusreservi teenused EBITDA energia reservi EBITDA Päikeseteenuste müük Kaevandustoodete müük Muud tulud 2022 teenused 2023 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 70 Rahavood Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 71 2023. aasta äritegevuse rahavood olid 13,9 mln eurot. mln eurot ja vedelkütustega seotud instrumentide mõju -35,0 mln +124,6 mln eurot, lühiajaliste kohustuste muutuse mõju -103,4 EBITDA-ga võrreldes (436,7 mln eurot) kujunesid äritege- eurot ning gaasi ja muude instrumentide mõju +2,6 mln eurot. Tu- mln eurot, varude muutuse mõju +43,6 mln eurot ning muu vuse rahavood 2023. aastal 96,8% ehk 422,8 mln euro võrra letisinstrumentide tehingute tulemust mõjutas peamiselt tagatis- käibekapitali muutuse mõju +13,1 mln eurot. väiksemaks. tasude kohustuste suurenemine seoses elektri hinna langusega. CO2 heitmekvootide arvelduste mõju oli +49,0 mln eurot. Käibekapitali muutuste mõjul suurenesid äritegevuse rahavood Makstud laenuintresside mõjul vähenesid äritegevuse rahavood Tuletisinstrumentide mõju (v.a CO2 instrumendid) oli -585,1 mln 78,4 mln euro võrra. Käibekapitali mõjutasid peamiselt lühiaja- 59,8 mln eurot. Tulumaksu tasusime 2023. aastal 24,7 mln eurot. eurot, sh elektriga seotud instrumentide mõju -541,5 mln eurot, liste kohustuste suurenemine 48,5 mln eurot, lühiajaliste nõue- vedelkütustega seotud instrumentide mõju -49,8 mln eurot. te vähenemine 65,8 mln eurot, varude vähenemine 20,1 mln Muud mõjud olid -13,3 mln eurot, millest enamuse moodustasid Muude tuletisinstrumentide mõju oli +6,2 mln eurot. eurot. Muu käibekapitali muutuste mõju äritegevuse rahavoole liitumistasude amortisatsiooni mõju ning sihtfinantseerimise oli -17,7 mln eurot. amortisatsiooni mõju -13,5 mln eurot ja -1,5 mln eurot vastavalt. 2023. aastal tasusime võrreldes 2022. aastaga 12,5 mln eurot rohkem tulumaksu. Laenuintresse maksime 2023. aastal 41,3 CO2 heitmekvootide arvelduste mõju EBITDA ja rahavoo võrdlu- Võrreldes eelmise aastaga vähenesid äritegevuse rahavood mln eurot rohkem kui aasta varem. Muude muutuste mõjud olid ses oli 4,5 mln eurot. 97,3% (-494,8 mln eurot). kokku +0,9 mln eurot. Tuletisinstrumentide tehingute mõju (v.a CO2 instrumendid) oli Käibekapitali muutuste mõju võrreldes 2022. aastaga oli +80,0 -407,9 mln eurot, sh elektriga seotud instrumentide mõju -375,5 mln eurot, sh lühiajaliste nõuete muutuse mõju käibekapitalile Äritegevuse rahavoo kujunemine alates ärikasumist enne kulumit, mln € Äritegevuse rahavoo muutus, mln € -422,8 (-96,8%) -494,8 (-97,3%) +78,4 +4,5 -407,9 +77,9 +49,0 -585,1 436,7 508,8 -59,8 -24,7 -13,3 +16,4 -41,3 -12,5 13,9 +0,9 13,9 EBITDA Käibe- CO2 Tuletis- Makstud Tulu- Muu Äritegevuse Muu Äritegevuse Käibe- CO2 Tuletis- EBITDA Makstud Tulu- Äritegevuse 2023 kapitali mõjud instru- intressid maks rahavood rahavood kapitali mõjud instru- muutus intressid maks rahavood muutused mendid 2023 2022 muutused mendid 2023 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 72 Investeerimine Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 73 2023. aasta investeeringud olid Eesti Energia ajaloo suurimad seoses taastuvenergia võimsuste kiire aren- guga. Investeerisime 2023. aastal kokku 779,3 mln eurot (+75,0%, +334,1 mln eurot). Taastuvenergia Taastuvenergia mahtude kasvatamiseks investeerisime läbi meie tütarettevõtte Enefit Green 338,5 mln eurot. Eesti tuuleparkide investeeringud ulatusid 102,8 mln euroni, sh 84,1 mln eurot investeeriti Sopi-Tootsi tuuleparki. Leedu tuu- leparkide investeeringud ulatusid Kelmė parkides 127,5 mln euroni ja Akmenės 12,5 mln euroni ning Soomes asuvasse Tolpanvaara tuuleparki investeerisime 51,8 mln eurot. Üle- jäänud tuuleparkidesse investeerisime 24,9 mln eurot. 2024. aastal valmivad eeldatavasti lõplikult Šilalė, Akmenė ning Tolpanvaara tuulepargid. Lisaks investeerisime Eestis ja Poolas päikeseparkide arendamisse. Eesti päikeseparkidesse investeerisime Purtses 12,7 mln eurot, Vändras 9,4 mln eurot ning Sopis 7,9 mln eurot. Sopi päikesepark asub Põhja-Pärnumaal Baltikumi suurimal taastuvenergia alal Sopi-Tootsi tuulepargi läheduses ning päikesepark peaks alustama tootmist 2024. aasta lõpus. Novembris alustas Enefit Green Lätis riigi lääneosas Ādaži ja Carnikava piirkondades kahe päikeseelektrijama ehitamist, mis peaksid alustama elektri tootmist 2024. aasta suvel. Tegemist on ettevõtte esimeste päikeseparkidega Lätis. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 74 Võrguteenused Investeeringute jagunemine projektide lõikes, mln € Võrguteenuse kvaliteedi säilitamiseks ja järjepidevaks tõstmi- +334,1 (+75,0%) seks investeerisime 168,5 mln eurot (2022. aastal 125,5 mln eurot), sh liitumistesse 95,8 mln eurot. Kapitaliseeritud intressid 779 Muud baasinvesteeringud Elektrilevi ehitas 422 uut alajaama ja 1 343 km liini (2022. aas- 96 tal ehitasime 352 uut alajaama ja 1 299 km liini). 2023. aasta Võrgu liitumisprojektid 73 lõpu seisuga oli Elektrilevi madalpingevõrgust ilmastikukindel 445 93 Võrgu töökindlusinvesteeringud 95,7% (2022. aasta lõpu seisuga 94,7%). Kokku pikenes aasta- 71 105 ga ilmastikukindel võrk 1 044 km võrra ning paljasjuhtmetega Muud arendusprojektid 46 võrk vähenes 727 km võrra. 2023. aasta lõpu seisuga oli kogu 82 339 Keemiatööstus madalpinge- ja keskpingevõrgust ilmastikukindel 74,1%. 159 Investeeringud taastuvenergiasse Imatra Elekter ehitas 11 uut alajaama ja 41 km liini. 2023. aasta lõpu seisuga oli Imatra madalpingevõrgust ilmastikukindel 2022 2023 94,4% (2022. aasta lõpu seisuga 93,2%). Kokku pikenes aasta- ga ilmastikukindel võrk 31 km võrra ning paljasjuhtmetega võrk vähenes 26 km võrra. 2023. aasta lõpu seisuga oli Imatra Elekt- ri madalpinge- ja keskpingevõrgust ilmastikukindel 66,3%. Investeeringute jagunemine toodete lõikes, mln € Suurenergeetika +334,1 (+75,0%) Keemiatööstuse arendamisse investeerisime 105,0 mln eurot. Tehas valmib 2024. aastal ning tõstab vedelkütuste aastatoo- 779 dangu 700 000 tonnini. 125 Lisaks investeerisime 6,1 mln eurot Auvere elektrijaama välis- 445 177 Muu te soojusvahetite rekonstrueerimise projekti, et tõsta Auvere elektrijaama töökindlust. Investeerisime ka Auvere tootmis- 88 Vedelkütused kompleksis uue kesklao ehitustöödesse 3,2 mln eurot. Antud 126 439 Võrguteenus projekti elluviimisel korrastatakse ja muudetakse efektiivse- 210 maks olemasolevat laomajandust ning sellega tagatakse töö- ja Elekter tuleohutusnõuete vastavusse viimine ning paremad tingimused 2022 2023 varade säilimiseks. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 75 Finantseerimine Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 76 Energeetikasektori arendused on üldjuhul kapitalimahu- Võlakohustuste tagasimaksegraafik, mln € kad. Nii uute tootmisüksuste rajamiseks kui ka äri oluliseks laienemiseks ei piisa alati vaid ettevõtte olemasolevatest 439 vabadest vahenditest. Seetõttu kaasame suuremate aren- 363 dusprojektide elluviimiseks turult võõrkapitali. 51 Finantseerimisotsuste tegemisel lähtume kontserni finantspo- 345 liitikast, kus on kindlaks määratud finantseerimise põhimõtted, 193 183 156 lubatud võõrkapitali kaasamise määr ning võla finantseerimise 83 85 300 allikad. Finantspoliitika järgi on Eesti Energia eesmärk hoida 46 98 netovõla ja EBITDA suhtarv pikaajalises vaates allpool taset 38 86 43 86 86 86 3,5 (lubatud on lühemaajaline sihtmäära ületamine suurema- te investeeringute või omandamiste puhul, suhtarv seisuga 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 31.12.2023 ja 31.12.2022 toodud lk 78). Muud pangalaenud (Enefit Green) Muud pangalaenud (emaettevõte) Meie peamised võõrkapitali allikad on investeerimislaenud Sündikaatlaen Euroopa Investeerimispank (emaettevõte) Euroopa Investeerimispangalt (EIB), Euroopa Rekonstruktsioo- ni- ja Arengupangalt (EBRD), Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) ja kommertspankadelt. Neid täiendavad likviidsuslaenu- ja garantiilimiidid regionaalsetelt pankadelt. Likviidsete varade muutus 2023. aasta, mln € Võlakohustused ja krediidireitingud -106 (-38%) Kontserni võlakohustuste maht oli 2023. aasta lõpus väärtuses 1,7 mld eurot (1,0 mld eurot 2022. aasta lõpus). 281 +14 -649 +529 175 Võlakohustused koosnesid 2023. aasta lõpu seisuga sündi- kaatlaenust väärtuses 600 mln eurot, EIB-lt saadud laenudest nominaalväärtuses 242 mln eurot, NIB-lt nominaalväärtuses 173 mln eurot, EBRD-lt väärtuses 6 mln eurot (27,5 mln Poola zlotti) ja muudest kommertspankade laenudest nominaalväär- Raha ja Äritegevuse Investeerimise Finantseerimise Raha ja tuses 637 mln eurot (sh korduvkasutatavad likviidsuslaenud raha ekvivalendid rahavood rahavood rahavood raha ekvivalendid 31.12.2022 31.12.2023 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 77 summas 195 mln eurot). Kontserni laenudest moodustasid Laenud intressimäärade lõikes Võõrkapital laenajate lõikes 2023. aasta lõpu seisuga Enefit Greeni pangalaenud 472 mln eurot, sealhulgas eelpool mainitud EBRD laen väärtuses 6 mln eurot. Eesti Energia emaettevõtte laenud kommertspankadelt olid 2023. aasta lõpus summas 945 mln eurot, millest 600 mln Fikseeritud Sündikaatlaen eurot on sündikaatlaen, 150 mln eurot on laen Swedbankilt 12% Ujuv baasmäär EIB tähtajaga juuni 2024 ja korduvkasutatav likviidsuslaen summas 70 mln eurot Swedbankilt ja 125 mln eurot OP Corporate Ban- NIB 36% kilt. Lisaks on Eesti Energia emaettevõttel EIB-lt saadud laenud Muud pangalaenud 49% summas 242 mln eurot. Enefit Green tegi aasta jooksul korralistest pangalaenudest 4% investeerimislaenude tagasimakseid summas 23,5 mln eurot 88% 11% kohalikule kommertspangale SEB, NIB-le, OP Corporate Bankile ja EBRD-le. Eesti Energia emaettevõte tegi aasta jooksul kor- ralisi pangalaenude tagasimakseid summas 17,9 mln eurot, mis kõik olid Euroopa Investeerimispanga laenude tagasimaksed. 2023. aasta lõpu seisuga oli kontserni likviidsete vahendite tähtajaga jaanuar 2030 SEB-ga). 2023. aasta septembris sõlmitud laenulepingust Enefit Greeni ja maht 175 mln eurot (raha pangakontodel). Lisaks oli kontsernil Euroopa Investeerimispangaga (EIB) vahel mahus 180 mln eurot. 2023. aasta lõpu seisuga välja võtmata laene summas 410 mln Kontserni korduvkasutatavad likviidsuslaenud ulatusid 2023. eurot, millest 75 mln eurot kuulusid emaettevõttele ja 335 mln aasta lõpus 320 mln euroni (OP Corporate Bankilt 150 mln 2024. aastal on kontsernil plaanis kaasata omakapitali. Selleks eurot tütarettevõttele Enefit Green. 2023. aastal sõlmis emaet- eurot, SEB-lt 100 mln eurot, Swedbankilt 70 mln eurot), millest kõige optimaalsem viis valitakse sõltuvalt turuolukorrast. tevõte uusi laenulepingud mahus 600 mln eurot (sündikaatlaen oli kasutusel Swedbanki laen summas 70 mln eurot ja 125 mln tähtajaga 2028 veebruar). Sündikaatlaen on jätkusuutlikkuse- eurot OP Corporate Bankilt. Korduvkasutatavatest likviidsuslae- Eesti Energia emaettevõtte korduvkasutatavate likviidsuslaenu- ga seotud kahe ESG KPI-ga: skoop 1, 2 ja 3 süsinikuintensiiv- nudest 270 mln eurot on sõlmitud emaettevõtte poolt, ning 50 lepingute tähtajad on 2025. aasta septembris summas 200 mln sus ning iga-aastane taastuvenergia võimsuse lisamine. mln eurot tütarettevõtte Enefit Greeni tasemel. eurot (aasta lõpu seisuga kasutamata 75 mln eurot) ning 2026. aasta augustis summas 70 mln eurot (aasta lõpu seisuga kõik Tähtajalise laenu eesmärk oli eelkõige refinantseerida 2023. Kontserni kasutamata pikaajalised investeerimislaenud olid kasutusel). Enefit Greeni korduvkasutatavate likviidsuslaenule- aasta septembris aegunud 500 miljoni euro suurust võlakirja. 2023. aasta lõpus summas 285 mln eurot, millest kõik on Enefit pingute tähtajad on 2024. ja 2026. aasta septembris summa- 2023. aastal sõlmis Enefit Green uusi laenulepingud mahus 505 Greeni omad. Pikaajalised kasutusele võtmata investeerimis- des 20 mln ja 20 mln eurot (mõlemad lepingud täies ulatuses mln eurot (180 mln eurot tähtajaga september 2035 EIB-ga, laenud moodustuvad 2023. aasta jaanuaris sõlmitud laenu- kasutamata) ning ka 2025. aasta mais summas 10 mln eurot 100 mln eurot tähtajaga jaanuar 2035 NIB-ga ja 225 mln eurot lepingust Enefit Greeni ja SEB vahel mahus 105 mln eurot ja (kasutamata 10 mln eurot). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 78 Eesti Energia võlakohustuste kaalutud keskmine intressimäär Netovõlg/EBITDA, korda Finantsvõimendus, % oli 2023. aasta lõpu seisuga 5,76% (2,47% 2022. aasta lõpus). 56% 2023. aasta lõpus oli Eesti Energia kontserni võlakohustustest 7 42% 48% fikseeritud intressimääraga laene summas 195 mln eurot (2022. 38% aasta lõpus 723 mln eurot). Ujuva intressimääraga võlakohus- 6 30% 40% tusi oli summas 1,5 mld eurot (2022. aasta lõpus 0,3 mld eurot). 5 Kontserni võlakohustustest 99,6% on nomineeritud eurodes, 4,2 32% 4,0 Poola zlottides on nomineeritud üks laen summas 6 mln eurot 4 24% 20% 3,4 (EBRD-ga sõlmitud laenuleping). 24% 3 2,4 Krediidireitinguagentuur S&P uuendas 2024. aasta jaanuaris 1,8 16% 2 Eesti Energia krediidianalüüsi, krediidireiting jäi endiseks (BBB-), kuid väljavaade muutus negatiivseks. Krediidireitinguagen- 8% 1 tuur Moody’s uuendas 2023. aasta mais Eesti Energia kredii- dianalüüsi, väljavaade ja krediidireiting jäid endiseks (Baa3, 0 0% väljavaade stabiilne). Eesti Energia finantspoliitika eesmärgiks 2019 2020 2021 2022 2023 on investeerimisjärgu tasemel krediidireiting rahvusvahelistelt krediidireitinguagentuuridelt. Netovõlg/EBITDA Finantsvõimendus Omakapital ja finantssuhtarvud Kontserni omakapitali maht oli 2023. aasta lõpus 2,1 mld eurot. Eesti Energia aktsiate 100% omanik on Eesti Vabariik. Laenulepingutega on Eesti Energia võtnud kohustuse mitte 2023. aastal maksis kontsern aktsionärile dividende 69 mln ületada teatud finantssuhtarvude piirmäärasid. Kõik kontserni eurot. Kontserni netovõlg oli 2023. aasta lõpu seisuga 1,5 mld finantsnäitajad on 2023. aasta lõpu seisuga piirmääradega eurot (2022. aasta lõpus 0,8 mld eurot). Netovõla ja EBITDA kooskõlas. suhtarv oli 2023. aasta lõpu seisuga tasemel 3,4 (2022. aas- ta lõpus tasemel 1,8). Praegune netovõla ja EBITDA suhtarvu tase on kooskõlas finantspoliitikas ettenähtud tasemega 3,5. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 79 2024. aasta väljavaade Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 80 2024. aasta väljavaade 2024. aastal liigume edasi roheteekonnal, kus meile on olulisteks Müügitulu prognoosime 2024. aastaks sarnasel tasemel eelneva märksõnadeks kliendikesksus, uuendusmeelsus ja tõhusus. Täna aastaga. Elektri turuhinna langusest tingitud tulude vähenemise seisame silmitsi mitmete väljakutsetega, kuid meie suund on selge eeldame kompenseerida müügimahtude suurenemisega, mida – liikuda edasi roheteekonnal ja teha seda tasakaalukalt: muuda- toetavad uued valmivad taastuvenergia tootmise üksused. EBITDA me roheenergia kättesaadavaks, kuid peame ka silmas, et energia osas ootame mõningas langust, mille toob kaasa eelkõige põlevkivi varustuskindlus oleks tagatud. Taastuvenergia tootmine, sellel kasutavate elektrijaamade konkurentsivõime vähenemine. põhinevad mõistliku hinnaga ja kasulikud energialahendused, tugev Meie fookus 2024. aastal on suunatud taastuvenergia arendami- elektrivõrk ja jätkusuutlik keemiatööstus on valdkonnad, millele Eesti sele, võrguteenuste kvaliteedi parendamisele, jätkusuutliku kee- Energia ehitab oma tuleviku. miatööstuse arendamisele ja klientide rahulolu parandamisele. Kui 2023. aastal tegime investeeringuid rekordilises mahus, siis 2024. Majanduskeskkond meie koduturgudel näitab paranemise märke, aastal eeldame investeeringute teatavat vähenemist. Oluline fookus mis loob soodsa aluse meie jätkuvale arengule. Ootame inflatsiooni on valmis saada mahukad projektid, mis on jõudnud lõpufaasi. 2024. pidurdumist ja majanduskasu taastumist, Eestis eeldatavasti mõ- aastal on investeeringute plaani järgi valmimas mitmed Enefit Greeni nevõrra aeglasemalt kui teistel koduturgudel. Intressimäärade osas ehituses olevad tuule- ja päikesepargid, samuti eeldame uue Enefit ootame mõningast langust 2024. teisel poolaastal, kuid eeldatavasti 280-2 õlitehase valmimist aasta lõpuks. jäävad intressimäärad siiski oluliselt kõrgemale tasemele, kui olid mõned aastad tagasi ning see avaldab survet meie investeerimis- võimekusele ja suurendab finantseerimise kulusid. Energiaturgudel ootame stabiilsemat väljavaadet, kui on olnud viimased aastad. Madalamad elektri turuhinnad võimaldavad meil pakkuda klientidele taskukohasemat energiat, küll aga mõjutavad elektrihinnad samal ajal negatiivselt elektri tootmise kasumlikkust. Põlevkivi kasutavad elektrijaamad ei ole eeldatavate elektrihinna tasemete juures enam konkurentsivõimelised ja turult oma kulusid tagasi teenida ei suuda. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 81 Eesti Energia jätkusuutlikuse aruanne Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 82 Eesti Energia jätkusuutlikkuse aruanne on osa Eesti Ener- Seos ülemaailmse 2022. aasta 2023. aasta gia 2023. aasta majandusaasta aruandest. Jätkusuutlikkuse Valdkond Fookusteema 2026. aasta eesmärk säästva arengu tulemus tulemus eesmärkidega (SDG) aruandes esitatud info lähtub Eesti Energia strateegilistest 80% meie klientidest eesmärkidest, äritegevuse olulisimatest mõjudest ja sihtrüh- Aitame oma klientidel kasutab vähemalt üht madest ning ülemaailmse säästva arengu eesmärkidest (SDG). nende keskkonnajalajälge rohelist teenust või 31% 33% vähendada toodet *1 Aruanne sisaldab nii Eesti Energia grupi kui ka tema tütarfir- Kliima soojenemise made konsolideeritud tulemusi, välja arvatud mõõdikute puhul, leevendamine ja Taastuvenergia energiatootmise Kasvatame kontserni tootmisvarade maht kus erisus on välja toodud. Jätkusuutlikkuse aruandes sisalduv taastuvenergia 450 MW 515 MW negatiivse kasvab üle nelja korra info on esitatud aruandeperioodi 1.01.2022 kuni 31.12.2022 keskkonnajalajälje tootmisvarasid 1900 MW-ni kohta. Jätkusuutlikkuse mõõdikute hindamisel on kontsernis alandamine Kontserni energiatootmise kokkulepitud alguspunkt 2022. aasta tase, välja arvatud ener- Vähendame Eesti Energia CO2 -intensiivsus väheneb energiatootmise CO2 43% võrra 0,37 0,55 t/MWh 0,34 t/MWh giatootmise CO2 intensiivsus, kus loeme baasiks 2020. aastal -intensiivsust t/MWh-lt 0,21 t/MWh-ni mõõdetud tulemuse. Eesti Energia jätkusuutlikkuse aruanne ei ole auditeeritud ja põhineb ettevõtte andmestikul. Inimest väärtustav Tagame ohutu Kaotatud tööajaga 2,55 1,62 Eesti Energia jätkusuutlikkuse prioriteedid roheteekond töökeskkonna tööõnnetuste sageduse määr ≤ 1.0 Kontserni jätkusuutlikkuse fookusteemad tulenevad ettevõtte 2022.–2026. aasta strateegiast ning strateegilistest eesmärki- dest, mille täitmise eest vastutavad kontserni juhatus, stratee- Eesti Energia Oleme inimesi väärtustav juhtimiskvaliteet on ≥ 80 81 giline juhtrühm ning ettevõtete ja üksuste juhid. Igal stratee- organisatsioon 86 *2 gilisel eesmärgil on kontsernis määratud vastutaja, samuti on Ebaeetilise käitumisega strateegilise juhtrühma tasandil lepitud kokku jagatud ees- Läbipaistev ja eetiline Eesti Energia tegevus on on kontsernis kokku 18% 18% märkides ja nende sihttasemetes. Kontserni jätkusuutlikkuse ühingujuhtimine läbipaistev ja eetiline puutunud ≤ 5% töötajatest prioriteetidega seotud eesmärkide täitmist jälgitakse juhatuse *3 ning valdkonna tasemel. *1. Protsent klientidest, kes kasutab vähemalt ühte roheteekonna toodet, milleks võib olla rohelise energia leping või mõni kontserni pakutav energialahendus. *2. Mõõdetakse iga-aastase Eesti Energia töötajate pühendumuse ja juhtimiskvaliteedi uuringu käigus. Keskendume juhtimiskvaliteedile, sest juhtimine mõjutab suurel määral kontserni töötajate pühendumust. *3. Töötajad annavad tagasisidet 5-pallisel skaalal pühendumuse ja juhtimiskvaliteedi uuringu käigus. Töötajad nimetavad, milliste ebaeetiliste käitumisvormidega on nad aasta jooksul kokku puutunud. Uuringu tagasiside põhjal tekivad osakondades tegevuskavad ning kriitilisemate kohtades annab suuniseid ka eetikakomitee. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 83 Kliima soojenemise leevendamine ja energiatootmise negatiivse keskkonna jalajälje alandamine Jätkusuutlikkud kliendilahendused 2021 2022 2023 Klientidega sõlmitud pikaajaliste taastuvenergia elektrilepingute maht TWh 8,4 7,8 1,2 Elektrilevi võrku ühendatud elektritootjate arv tk 10 471 15 562 20 925 Ilmastikukindla võrgu osakaal % 72,3% 73,7% 74,5% Virtuaalelektrijaamaga ühendatud paindlikkusvarad MW 280 539 1714 sh tootmisvarad MW Kokku portfell 268 529 1706 Eesti Energia varad 111 290 1288 sh tarbimisvarad MW Kokku portfell 12 10 8 Eesti Energia varad 6 6 5 Kontserni teadus- ja arendustegevuse rahaline maht* mln € 11,4 11,9 12,76 Kontserni energiatoodang ja -müük 2021 2022 2023 Toodetud elekter GWh 5 217 6 260 3 614 millest taastuvelekter GWh 1 647 1 451 1 627 Toodetud taastuvelektri toodangu osakaal % 32% 23% 45% Toodetud soojus GWh 1 272 1 186 1 182 millest biomassist ja puidutäätmetest % Kontserni müüdud elektrienergia GWh 9 435 10 537 11 734 millest müüdud taastuvelektri osa % 24% 23% 21% Kontserni müüdud gaas** GWh 2 351 2 223 1 518 Kontserni müüdud soojusenergia GWh 911 817 843 * Grupi teadus- ja arendustegevuse kulude arvestuse aluseks on rahvusvaheliselt levinud Frascati metoodika ** 2022. aasta korrigeeritud Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 84 Kontserni energiatarbimine 2021 2022 2023 Elektritarbimine GWh 570 545 642 sellest kadu GWh 300 272 296 Gaasi tarbimine Soojuse tarbimine GWh 5 5 6 Vedelkütuste tarbimine GWh 136 149 90 Biomassi tarbimine* GWh 1 695 1 253 1168 Segaolmejäätmete tarbimine tuh tonni 238 216 249 Vee tarbimine Jahutusvesi mln m3 708 738 521 Pumbatud kaevandusvesi mln m3 131 126 118 Olmevee tarbimine kontserni kontorites m3 5 581 6 111 6243 Jäätmeteke 2021 2022 2023 Põlevkivi lend- ja koldetuhk mln tonni 3,5 4,4 2,8 millest taaskastutatud mln tonni 0,1 0,1 0,1 Aheraine mln tonni 1,9 3 3,3 millest taaskastutatud mln tonni 2,9 3,9 3,3 Heitmed 2020 2021 2022 2023 Scope 1 (Direct) th t CO2e 3887 5156 6907 3676 Scope 2 (Energy indirect) th t CO2e 256 231 228 357 Scope 3 (Other indirect) th t CO2e 1372 1311 1375 1844 SOx tuh tonni 2,6 3,9 6,4 2,5 NOx tuh tonni 2,6 3,3 3,9 2,7 Tolmuheitmed tuh tonni 0,7 0,7 1,8 0,7 Heitmed vette Hõljum tuh tonni 0,5 2,6 0,6 0,6 Sulfaadid tuh tonni 63 70 65 59,8 * Nimetus korrigeeritud. 2022. aasta aruandes “Jäätmepuidu tarbimine” Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 85 Muud näitajad 2021 2022 2023 Kommentaar Keskkonnalubades sätestatud piirnormide ametlikult fikseeritud rikkumi- 0 sed tk millest õhuheitmed 0 0 0 Muud näitajad 0 0 0 Kontsernis on kehtiv keskkonnapoliitika jah jah jah Kontserni keskkonnapoliitikas on kirjeldatud jäätmete, vee, energia ja jah jah jah ringlussevõtuga seonduvad põhimõtted Kontserni energiaaudit vastab energiamajanduse korralduse seaduse Kontsernil on teostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu energitõhusust (EnKS) energiaauditi nõuetele vastavalt jah jah jah käsitlevate direktiivide kohane energiaaudit Majandus- ja taristuministri 26.12.2016 määrusele nr 76 „Energiaauditi miinimumnõuded“. Jah/Ei Hõlmab strateegia kinnitamist, omaniku ootuste ja strateegiliste mõõdikute täitmise Kontserni kliima- ja keskkonnamõjusid käsitletakse nõukogu tasandil jah jah jah jälgimist ning strateegiliste projektide algatamisi, ülevaateid ja lõpetamisi Hõlmab strateegia uuendamist, strateegiliste mõõdikute määramist ja täitmise jälgimist ning valdkonnaga Kontserni kliima- ja keskkonnamõjusid käsitletakse juhatuse tasandil jah jah jah seotud projektide investeerimisotsuste ettevalmistust ning projektide ülevaatust Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 86 Inimest väärtustav roheteekond Töötajate arv ja vanusegruppide jaotus 2021 2022 2023 kuni 30 naised arv 150 218 198 mehed 297 524 432 naised 36 29 31 % mehed 64 71 69 31-50 naised 569 663 711 arv mehed 1786 2089 2051 naised 24 24 26 % mehed 76 76 74 51 ja enam naised 374 399 383 arv mehed 1400 1468 1478 naised 21 21 21 % mehed 79 79 79 Kokku: 4576 5361 5253 naised arv 1093 1280 1292 mehed 3483 4081 3961 naised 24 24 25 % mehed 76 76 75 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 87 Töötajate jaotus segmentide lõikes 2021 2022 2023 Töölepingu tähtaeg 2021 2022 2023 Tähtajatu Juhid arv 408 398 486 naised 1033 1224 1247 naised 92 89 142 mehed 3318 3945 3871 arv mehed 316 309 344 Tähtajaline Spetsialistid arv 2121 2461 2505 naised 60 56 45 naised 790 951 936 mehed 165 136 90 mehed 1331 1510 1569 Teostajad arv 2013 2474 2233 Töötajate keskmine staaž aasta 13,11 11,39 11,55 naised 198 229 207 mehed 1815 2245 2026 Osalise koormusega töötajad arv 70 81 88 Praktikandid arv 32 27 34 naised 35 (0,76%) 33 (0,62%) 39 arv (% kogutöötajatest) naised 13 11 7 mehed 35 (0,76%) 48 (0,9%) 49 mehed 19 16 27 Usaldusisikud arv 2 1 1 naised mehed 2 1 1 Renditöötajad arv 0 0 0 naised mehed Kokku arv 4576 5361 5259 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 88 Kontserni töötajad riikide lõikes 2021 2022 2023 Eesti 4382 5075 4908 naised 1007 1135 1126 mehed 3375 3940 3782 Leedu 56 105 113 naised 32 62 63 mehed 24 43 50 Läti 96 123 144 naised 35 54 69 mehed 61 69 75 Poola 38 54 85 naised 18 28 33 mehed 20 26 52 arv Saksamaa 2 2 1 naised mehed 2 2 1 Soome 1 1 1 naised 1 1 1 mehed USA 1 1 1 naised mehed 1 1 1 Kokku 4576 5361 5253 naised 1093 1280 1292 mehed 3483 4081 3961 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 89 Kontserni ettevõtete töötajad 2021 2022 2023 Enefit Connect 746 805 806 naised 181 202 195 mehed 565 603 611 Enefit Green 171 183 199 naised 26 29 39 mehed 145 154 160 Klienditeenused 312 447 499 naised 212 309 315 mehed 100 138 184 Enefit Power 1646 1975 1812 naised 260 290 256 arv mehed 1386 1685 1556 Enefit Solutions 854 1034 955 naised 45 48 51 mehed 809 986 904 Elektrilevi 48 52 76 naised 11 16 22 mehed 37 36 54 Tugi- ja sisuüksused 799 865 906 naised 358 386 414 mehed 441 479 492 Kokku: 4576 5361 5253 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 90 Voolavus kontsernis 2021 2022 2023 Voolavus kontsernis segmentide lõikes 2021 2022 2023 Töötajate keskmine arv 4360 4835 5268 Juhid naised arv 993 1117 1219 keskmine töötajate arv 406 403 403 mehed 3367 3718 4049 kõik lahkunud töötajad arv 53 51 72 Kõik lahkunud töötajad 650 785 1017 omal soovil lahkunud töötajad 28 31 20 naised arv 205 196 245 koguvoolavus 13 13 18 % mehed 445 589 772 vabatahtlik voolavus 7 8 5 Koguvoolavus 15 16 19 naised % 21 18 20 Spetsialistid mehed 13 16 19 keskmine töötajate arv 1976 2210 2476 Omal soovil lahkunud töötajad 299 404 375 kõik lahkunud töötajad arv 292 335 365 naised arv 102 127 126 omal soovil lahkunud töötajad 199 231 227 mehed 197 277 249 koguvoolavus 15 15 15 % Vabatahtlik voolavus 7 8 7 vabatahtlik voolavus 10 10 9 naised % 10 11 10 mehed 6 7 6 Teostajad keskmine töötajate arv 1948 2194 2358 kõik lahkunud töötajad arv 217 319 499 omal soovil lahkunud töötajad 69 140 126 koguvoolavus 11 15 21 % vabatahtlik voolavus 4 6 5 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 91 Uued töötajad kontsernis segmendi kaupa 2021 2022 2023 Juhid 51 24 45 naine 9 9 13 mees 42 15 32 Spetsialistid 428 626 487 naine 187 280 205 mees 283 346 282 Teostajad 264 808 250 naine arv 33 59 11 mees 231 746 239 Praktikandid 123 115 109 naine 58 37 28 mees 65 78 81 Renditöö 1 0 0 naine mees 1 0 0 Kokku 908 1573 891 naine arv (%) 287 (32) 385 (25) 257 (29) mees arv (%) 621 (68) 1188 (75) 634 (71) Vanemapuhkusel töötajad kontsernis 2021 2022 2023 Kokku arv 92 99 109 naised 83 87 93 mehed 9 12 16 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 92 Tippjuhtide sooline jaotus kontsernis 2021 2022 2023 Kommentaar Juhatuse liikmed, ettevõtete juhid Kokku arv 60 68 40 ning sisu- ja tugiüksuste juhid millest naised % 16,67 20,59 13 Alates 2023. aastast on viie juhtimis- J1 12 12 - tasandi asemel kolm juhtimistasandit. naised 3 3 - mehed 9 9 - J2 arv 48 56 - naised 7 11 - mehed 41 45 - L3 - - 40 naised - - 5 mehed - - 35 Nõukogu liikmed Eesti Energia nõukogu 7 7 7 naised 1 2 mehed 7 6 5 Elektrilevi nõukogu 3 4 4 naised 1 1 mehed 3 3 3 Enefit Green nõukogu 5 5 5 naised 1 1 2 mehed 4 4 3 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 93 Inseneride ja IKT tööpere sooline jaotus kontsernis 2021 2022 2023 Kommentaar Kokku arv 1059 1149 1249 naine 217 (21) 236 (21) 281 (22%) arv (%) mees 842 (79) 913 (79) 968 (78%) Keskmine kuu brutopalk 2021 2022 2023 Muutus 2021-2022 Kõik töötajad 2056 2293 2577 12% Praktikandid 602 697 821 11% Teostajad eur 1503 1705 1854 11% Spetsialistid 2221 2498 2861 16% Juhid 3987 4474 5188 17% Aasta töötasufond miljonit EUR 111 125 150 13% Keskmine kuu brutopalk segmendi ja soo kaupa 2021 2022 2023 Kommentaar Kõik segmendid kokku naised 2101 1732 2483 mehed 2296 1870 2606 Juhid naised 4097 4004 4899 mehed 4363 3971 5282 Hõlmab erinevaid tööperesid alates Spetsialistid eur konsultantidest kaevuriteni. naised 2094 1767 2464 mehed 2658 2275 3088 Teostajad naised 1428 1143 1471 mehed 1775 1452 1891 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 94 Naiste ja meeste aasta bruto mediaan töötasu suhe 2021 2022 2023 Kõik töötajad 0.9:1 0.9:1 1,02:1 Praktikandid n/a n/a 1,19:1 Teostajad suhe* 0.79:1 0.8:1 0,84:1 Spetsialistid 0.78:1 0.78:1 0,78:1 Juhid 1.0:1.0 0.93:1 0.92:1 Aastapalk kõrgeimini tasustatud töötaja ja kõikide töötajate mediaantasu- suhe 7.2:1 6.1:1 5,7:1 ga võrreldes * Meeste mediaan tasu = 1 võrrelduna naiste mediaantasuga. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 95 Tööohutus- ja tervishoid 2021 2022 2023 Kommentaar Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem jah jah Jah Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Eesti Energia lepingupartneritele jah jah Jah jah/ei Ohuolukordadest ja peaaegu juhtunud õnnetustest teatamise,registreeri- jah jah Jah mise ja uurimise põhimõtted Tervisekindlustusega liitunud töötajate arv arv n/a 2395 3604 Tervisekindlustuse võimalust pakkus kontsern töötajale 2022. aastast Spordiklubi liikmelisus arv 1205 1517 1670 Tööõnnetused 11 27 22 surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 0 2 0 Alates 2023. a ei hinnata tööõnnetusi rasketeks / kergeteks. raskete tööõnnetuste arv 4 4 n/a tk Jälgitakse vaid kaotatud tööajaga tööõnnetusi. kerged tööõnnetused 7 21 n/a Kaotatud tööajaga õnnetused – – 14 Partneritega juhtunud tööõnnetused 6 11 5 Organisatsiooni töökeskkonna ohutust mõõtev indeks (Lost workday injury frequency per million working hours), mis peegeldab kaotatud tööajaga tööõnnetuste sagedust 1 miljoni töötunni kohta aruandlusperioodil. Hõlmab Kaotatud tööajaga tööõnnetuste sageduse määr 1,09 2,55 1,62 tööõnnetusi, mille tõttu on töötaja töölt eemal rohkem kui 24 tundi. Töötundide all mõistetakse alates kalendriaasta algusest teatud perioodi jooksul töötatud kõikide töötajate töötunde. Muud olulised töötajatega seotud näitajad 2021 2022 2023 Kommentaar Pühendumusindeks TRI*M indeks 69 74 75 Juhtimiskvaliteedi indeks indeks 71 80 81 Tulemusvestlused läbi viidud arv 2104 2370 2512 Kollektiivlepinguga hõlmatud % 42 36 53 Hõlmab ettevõtte koolituskalendrisse kantud koolitusi ning ei kajasta Töötajate osakaal, kes on osalenud vähemalt 1 ettevõte poolt pakutud % 68 66 74% arendustegevusi, mis seotud avalike koolituste või seminaridega. 2022. aastal koolitusel tulemust mõjutas oluliselt energiakriisiga kaasnenud suur värbamismaht Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 96 Läbipaistev ja eetiline ühingujuhtimine Eetilise käitumise tagamine 2021 2022 2023 Kommentaar Kontsern rakendab lapstööjõu välistamise ja vähemuste kohtlemise jah/ei Jah Jah Jah Partnerite eetikakoodeksi punktid 3.5 ja 3.6. nõudeid Konternis kehtib eetikakoodeks jah/ei jah jah jah Konternis kehtivad eetikanõuded partneritele jah/ei jah jah jah e-kursus on mõeldud juhtidele ja spetsialistidele ehk kõikidele arvutiga töötajatele. 2022. aasta tulemus toodud 2022. aasta lõpu seisuga. *2022. Eetikakoodeksi e-kursuse läbinud töötajate arv % 98,8 90.9* 95,7 a kursus on veel avatud ja jääb avatuks 100% saavutamiseni. Tegemist kohustusliku kursusega. Riigihanked, kus hankepartner on allkirjastanud eetikanõuded % ≥99 ≥99 ≥99 Eetikanõuded lisatud igale hankele Alla kolme pakkujaga hangete arv % 16,5 15,96 14,0 Eesmärk on saada kõikidele hangetele üle kolme pakkuja "Ohust, ebaeetilisest ja petturlikust käitumisest on võimalik anda teada 24/7: teavitades sellest Eesti Energia pettuseriski juhtimise osakonda suuliselt, Kontserni vihjekanalitesse saabunud teadete arv tk 66 47 38 telefonitsi (466 6000) või e-postiga ([email protected]); teavitades sellest telefonitsi (640 7199) või e-postiga ([email protected]) teenindavat advokaadibürood." Eetikaküsimused sisalduvad kontserni iga-aastases pühendumuse uuringus, kus Töötajad, kes osalised eetikaküsimusi sisaldanud pühendumusuuringus % 90 90 91 osalevad kõik töötajad Töötajad, kes on viimase aasta jooksul kokku puutunud ebaeetilise (sh % 21 18 18 Töötajate tagasiside pühendumusuuringu käigus lugupidamatu) käitumisega Isikuandmetega seonduvad rikkumised tk 1 0 8 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 97 Muud ühingujuhtimisega seotud teemad 2021 2022 2023 Kommentaar Kontserni maksujalajälg 77,2 124,5 98,8 Ressursitasud 20,5 55,9 29,2 Keskkonnamaksud 13,7 17,3 11,5 Tööjõumaksud 32,9 40,4 48,0 mln eur Aktsiisid 10,2 11,0 10,1 Keskkonnatasud Ressursitasud 20,5 55,9 29,2 Saastetasud 13,7 17,3 11,5 Maaomanikele makstud talumistasud eur 231 299 232 810 233 238 Maatulundusmaa ning hoonesisesed alajaamad Taastuvenergia arendustega seotud kogukondadega koostööprojektid eur 279 194 280 187 231 265 Toetused poliitparteidele eur 0 0 0 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 98 Konsolideeritud raamatupidamise aruanne Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 99 Konsolideeritud kasumiaruanne 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER Lisa miljonites eurodes 2023 2022 Müügitulu 1 905,5 2 218,2 25 Muud äritulud 259,9 458,7 26 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 31,8 5,3 10 Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 275,3 -1 687,8 27 Tööjõukulud -202,5 -167,6 28 Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus -818,2 -177,2 5,6,7 Muud tegevuskulud -282,7 -406,4 29 ÄRI(-KAHJUM)/ KASUM -381,5 243,2 Finantstulud 15,4 3,0 30 Finantskulud -45 -23,0 30 Neto finantskulud -29,6 -20,0 30 Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse 0,2 2,5 8 (-KAHJUM)/ KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -410,9 225,7 Tulumaksukulu -11,2 -10,0 31 ARUANDEAASTA (-KAHJUM)/KASUM -422,1 215,7 sh emaettevõtja omaniku osa (-kahjumist)/kasumist -435,3 189,8 sh mittekontrolliva osaluse osa kasumist 13,2 25,9 9 Lehekülgedel 107-201 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 100 Konsolideeritud koondkasumiaruanne 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER Lisa miljonites eurodes 2023 2022 ARUANDEAASTA (-KAHJUM)/KASUM -422,1 215,7 Muu koond(-kahjum)/ kasum Kirjed, mida võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse: Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (k.a. ümberklassifitseerimised -557,5 490,2 20 kasumiaruandesse) sh mittekontrolliva osaluse osa -0,6 3,3 9,20 Sidusettevõtjate koond(-kahjumi)/kasumi mõju -0,4 7,6 8,20 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed 1,6 -3,3 20 sh mittekontrolliva osaluse osa 0,3 - Aruandeaasta muu koond(-kahjum)/ kasum -556,3 494,5 ARUANDEAASTA KOOND(-KAHJUM)/ KASUM KOKKU -978,4 710,2 sh emaettevõtja omaniku osa (-kahjumist)/ kasumist -991,3 681,0 sh mittekontrolliva osaluse osa kasumist 12,9 29,2 Lehekülgedel 107-201 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 101 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 31. DETSEMBER Lisa miljonites eurodes 2023 2022 VARAD Põhivara Materiaalne põhivara 3 152,0 3 253,6 5 Varade kasutusõigus 17,0 11,2 7 Immateriaalne põhivara 82,8 81,9 6 Ettemaksed põhivara eest 84,5 44,9 5 Edasilükkunud tulumaksuvara 4,5 3,8 31 Tuletisinstrumendid 257,8 496,5 12,14,15 Investeeringud sidusettevõtjatesse 78,3 76,9 8 Pikaajalised nõuded 3,6 1,0 13 Kokku põhivara 3 680,5 3 969,8 Käibevara Varud 158,7 176,8 10 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ja päritolutunnistused 216,5 444,1 16 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 516,9 430,8 13 Tuletisinstrumendid 59,7 204,2 12,14,15 Raha ja raha ekvivalendid 174,5 280,5 12,15,17 1 126,3 1 536,4 Müügiks hoitavad varad 16,1 - 11 Kokku käibevara 1 142,4 1 536,4 Kokku varad 4 822,9 5 506,2 Lehekülgedel 107-201 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 102 31. DETSEMBER Lisa miljonites eurodes 2023 2022 OMAKAPITAL Emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid Aktsiakapital 746,6 746,6 18 Ülekurss 259,8 259,8 Kohustuslik reservkapital 75,0 75,0 18 Muud reservid 155,0 711,0 20 Jaotamata kasum 656,5 1 160,7 18 Kokku emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid 1 892,9 2 953,1 Mittekontrolliv osalus 167,2 166,9 9 Kokku omakapital 2 060,1 3 120,0 KOHUSTISED Pikaajalised kohustised Võlakohustised 1 226,1 449,0 12, 21 Edasilükkunud tulumaksukohustised 13,7 22,1 31 Muud võlad 5,3 4,8 22 Tuletisinstrumendid 16,6 32,1 12, 14 Lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine 396,7 351,1 23 Eraldised 30,5 22,7 24 Kokku pikaajalised kohustised 1 688,9 881,8 Lühiajalised kohustised Võlakohustised 468,0 610,4 12, 21 Võlad hankijatele ja muud võlad 319,9 288,4 22 Tuletisinstrumendid 67,8 169,1 12, 14 Lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine 2,1 0,5 23 Eraldised 211,1 436,0 24 1 068,9 1 504,4 Müügiks hoitavate varadega otseselt seotud kohustised 5,0 - 11 Kokku lühiajalised kohustised 1 073,9 1 504,4 Kokku kohustised 2 762,8 2 386,2 Kokku kohustised ja omakapital 4 822,9 5 506,2 Lehekülgedel 107-201 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 103 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER Lisa miljonites eurodes 2023 2022 Rahavood äritegevusest Äritegevusest saadud raha 87,5 538,6 33 Makstud intressid ja laenukulud -59,8 -18,5 30 Saadud intressid 10,9 0,8 30 Makstud ettevõtte tulumaks -24,7 -12,1 31 Netorahavood äritegevusest 13,9 508,8 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -690,6 -453,6 5, 6, 22 Laekunud materiaalse põhivara sihtfinantseerimisest 12,0 6,5 Laekunud materiaalse põhivara müügist 0,6 2,9 5, 25 Sidusettevõtjatelt laekunud dividendid 1,6 1,6 32, 8 Sisse makstud sidusettevõtjate aktsiakapitali -3,3 -14,1 32, 8 Antud laenud -0,1 -0,1 32 Antud laenude tagasimaksed 0,1 - Laekunud tütarettevõtete müügist (miinus loovutatud raha ja raha 30,5 - 35 ekvivalendid) Laekunud osaluse müügist sidusettevõtjas - 0,7 32 Netorahavood investeerimistegevusest -649,2 -456,1 Lehekülgedel 107-201 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 104 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER Lisa miljonites eurodes 2023 2022 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 1 423,0 340,0 21 Lunastatud võlakirjad -500,0 - 21 Tagasi makstud pangalaenud -313,5 -253,2 21 Tagasi makstud rendikohustised -1,4 -1,2 21 Laekumised intressimäära vahetuslepingute realiseerimisest 2,7 - Makstud dividendid -81,5 -55,8 31 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 529,3 29,8 Puhas rahavoog -106,0 82,5 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 280,5 198,0 12,15,17 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 174,5 280,5 12,15,17 Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus -106,0 82,5 Lehekülgedel 107-201 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 105 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Mitte- Kohustuslik Jaotamata Kokku miljonites eurodes Aktsiakapital Ülekurss Muud reservid Kokku kontrolliv Lisa reservkapital kasum omakapital osalus Omakapital seisuga 31. detsember 2021 746,6 259,8 75,0 219,8 1 017,6 2 318,8 146,8 2 465,6 Aruandeaasta kasum - - - - 189,8 189,8 25,9 215,7 Aruandeaasta muu koondkasum - - - 491,2 - 491,2 3,3 494,5 9, 20 Aruandeaasta koondkasum kokku - - - 491,2 189,8 681,0 29,2 710,2 Väljamakstud dividendid - - - - -46,7 -46,7 -9,1 -55,8 31 Kokku omanikele tehtud väljamaksed, mis - - - - -46,7 -46,7 -9,1 -55,8 on kajastatud otse omakapitalis Omakapital seisuga 31. detsember 2022 746,6 259,8 75,0 711,0 1 160,7 2 953,1 166,9 3 120,0 Aruandeaasta (-kahjum)/kasum - - - - -435,3 -435,3 13,2 -422,1 Aruandeaasta muu koondkahjum - - - -556,0 - -556,0 -0,3 -556,3 9, 20 Aruandeaasta koond(-kahjum)/kasum kokku - - - -556,0 -435,3 -991,3 12,9 -978,4 Väljamakstud dividendid - - - - -68,9 -68,9 -12,6 -81,5 31 Kokku omanikele tehtud väljamaksed, mis - - - - -68,9 -68,9 -12,6 -81,5 on kajastatud otse omakapitalis Omakapital seisuga 31. detsember 2023 746,6 259,8 75,0 155,0 656,5 1 892,9 167,2 2 060,1 Lehekülgedel 107-201 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 106 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 1. Üldine informatsioon äriseadustikule peab majandusaasta aruande täiendavalt kin- Täpsem teave kontserni elektritulude ja ostukulude kohta on nitama emaettevõtja nõukogu ja aktsionäride üldkoosolek. lisades 25 ja 27 ning kontserni elektrienergiaga seotud tule- Eesti Energia kontserni 31. detsembril 2023 lõppenud ma- tisinstrumentide tehingute kohta lisateave on leitav lisadest jandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 1.1 2023. aasta olulisemad sündmused 3.1.1.2.1, 14 ja 20. hõlmab Eesti Energia ASi (emaettevõte, õiguslikult vormilt aktsiaselts) ja tema tütarettevõtteid (edaspidi „kontsern”) ning Peamised muutused turusisendites Maagaasi turuhinnad mõjutavad kontserni gaasi müügitulusid kontserni osalemist sidusettevõtjates. Kontserni majandustulemusi mõjutavad oluliselt elektri-, maa- ja ostukulusid. 2023. aastal langesid maagaasi hinnad viimase gaasi-, naftatoodete- ja heitmekvootide hinnad, samuti kesk- kahe aasta madalaimale tasemele, mille põhjuseks olid muutu- Eesti Energia on rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegut- konnatasude muutused. Turuhindadel on mõju nii kontserni sed tarneahelates ja ajalooliselt kõrged maagaasi varud Euroo- seb Baltikumi, Soome ja Poola elektri- ja gaasimüügi turgudel müügituludele kui energia ostukuludele kasumiaruandes, samuti pas. Maagaasi keskmine hind oli 40,1 €/MWh, -70% madalam ning rahvusvahelisel vedelkütuste turul. Kontsern tegeleb nii ostjatelt laekumata nõuete mahule finantsseisundi aruandes. võrreldes 2022. aastaga , (-96,0 €/MWh). Turuhinna negatiiv- põlevkivi kaevandamise, elektri, soojuse ja õli tootmise, põlev- 2023. aastal langesid elektrihinnad oluliselt võrreldes kõigi sete liikumiste mõju kompenseerivad maagaasi ostuga seotud kivitöötlemise oskusteabe ja tehnoloogiate arendamise kui ka aegade kõrgeima tasemega, mis saavutati 2022. aasta ener- tuletislepingud. Lisateavet kontserni maagaasi tulude ja ostu- klientidele teenuste ja toodete pakkumisega. Kontserni ees- giakriisi ajal, mida õhutas Venemaa sõda Ukraina vastu. Pinged kulude kohta on leitav lisadest 25 ja 27 ning kontserni gaasiga märk on väärindada Eesti peamist maavara põlevkivi efektiiv- Euroopa energiaturgudel hakkasid leevenema 2022. aasta nel- seotud tuletisinstrumentide tehingute kohta lisateave on leitav seimal moel ning vähendada põlevkivienergeetika keskkonna jandas kvartalis ning kuna talv kujunes pehmeks ja gaasivarud lisadest 3.1.1.2.1, 14 ja 20. jalajälge. Lisaks põlevkivile toodetakse elektrit päikesest, tuu- püsisid suhteliselt kõrgel tasemel, jätkus elektrihindade langus lest, veest, segaolmejäätmetest ja biomassist. Kontsern tegut- kogu 2023. aasta. Turuhindade muutuste detailsemad selgitu- Naftatoodete maailmaturu hinnad mõjutavad vedelkütuste seb kaubamärgi Enefit nime all. Kontsernil on finantsinvestee- sed on esitatud tegevusaruande tegevuskeskkonna peatükis. segmendi müügitulusid. 2023. aastal langesid naftatoodete ringud sidusettevõtjatesse, mis tegutsevad Jordaanias. maailmaturuhinnad maailmamajanduse aeglustumise tõttu ligi Elektri turuhinnad mõjutavad elektri müügitulusid ja elektri os- 20%. Meie toodetavale põlevkiviõlile kõige lähedasem õliturul Emaettevõtja registreeritud aadress on tukulusid. 2023. aastal langesid elektrihinnad madala maagaa- laialdaselt kaubeldav toode on 1% väävlisisaldusega kütteõli, Lelle 22, Tallinn 11318, Eesti Vabariik. si hinna ja taastuvenergia tootmise kasvu tõttu. Keskmine tu- mille hind sõltub peamiselt Brenti toornafta hinnast. Kütteõli ruhind Eestis oli 90,8 €/MWh (-53% võrreldes 2022. aastaga). keskmine turuhind 2023. aastal oli 436,6 €/t (-104,2 €/t võrrel- Eesti Energia ASi ainuaktsionär on Eesti Vabariik. Ka teiste koduturgude (Läti, Leedu, Poola, Soome) keskmised des 2022. aastaga). Turuhindade mõju põlevkiviõli müügitulu- elektrihinnad langesid võrreldes 2022. aastaga. Turuhindade dele tasakaalustas osaliselt börsil ja börsiväliste vastaspoolte- Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande on negatiivsete liikumiste mõju kompenseerisid osaliselt börsil ja ga tehtud riskimaandamistehinguid. juhatus kinnitanud 24. aprillil 2024. Vastavalt Eesti Vabariigi börsiväliste vastaspooltega tehtud finantstehingud. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 107 Info põlevkiviõli müügitulu kohta on toodud lisas 25 ning põ- Regulatiivsed muutused alustada põlevkiviõli tootmist. Lubade väljastamist oodatakse levkiviõliga seotud tuletisinstrumentide kohta lisades 3.1.1.2.1, Eesti Vabariigi riigikogu võttis 15. septembril 2022 vastu elekt- 2024. aasta esimeses pooles. Tehasele loodetakse saada 14 ja 20. rituruseaduse ja konkurentsiseaduse muudatused, millega loo- määratud tähtajaga integreeritud keskkonnaluba nagu on kok- di kodutarbijatele võimalus osta elektrit reguleeritud hinnaga ku lepitud Eesti valitsusega ja eeldatakse, et Enefit E280-2 CO2 heitmekvootide hind mõjutab oluliselt põlevkivi otsepõ- universaalteenusena alates 1. oktoobrist 2022. Riigikogus vas- tehase viimane tööaasta on 2034. Viidates Riigikohtu eelmai- letusel toodetud elektri tootmiskulu, eriti meie vanemate ja tuvõetud seadusemuudatuste kohaselt eratarbijatele ja koha- nitud otsustele ootame, et keskkonnaluba väljastatakse, kuna CO2-mahukamate tootmisseadmete puhul. Põlevkivi otsepõ- likele omavalitsustele on universaalteenus määratud kestma keskkonnamõju hindamise puudused on parandatud. Enefit letamisel elektri tootmise vähenemine mõjutab saastekvooti- kuni 2026. aasta aprillini, ettevõtted saavad universaalteenust E280-2 tehas vastab kõigile Euroopa Liidu ja Eesti valitsuse de koguste saldosid (lisa 27) ja kasvuhoonegaaside eraldist kasutada 2023. aasta lõpuni (pikemalt regulatiivsetest muu- kehtestatud keskkonnanormidele. Samuti ei ole pooleli ühtegi finantsseisundi aruandes (lisa 24). CO2 heitmekvootide kesk- tustest on kirjutatud tegevusaruandes). Eesti valitsus on heaks õigusvaidlust, mis võiks takistada Enefit E280-2 õlitehase töö mine hind 2023. aastal oli 85,3 €/t (+4,0 €/t võrreldes 2022. kiitnud seaduseelnõu, millega muudetakse Elektrituruseadust alustamist. aastaga). ja teisi asjakohaseid õigusakte, mis näevad ette universaaltee- nuse lõpetamist 1. maist 2024, kaks aastat varem kui algselt Olulisemad arengud investeeringute valdkonnas Elektri võrguteenus on reguleeritud teenus ja seetõttu peab plaanitud. Elektri universaalteenuse kaotamise seaduseelnõu 2023. aasta investeeringud olid Eesti Energia ajaloo suurimad teenuse hinna kinnitama Eesti Konkurentsiamet. Võrguteenuse on praegu heakskiitmise protsessis Riigikogus. Käesolevates seoses taastuvenergia võimsuste kiire arenguga. Investeerisi- keskmine hind oli 2023. aastal 45,0 €/MWh (2022. aastal 36,1 finantsaruannetes on universaalteenuste mõju arvesse võetud me 2023. aastal kokku 779,3 miljonit eurot (2022. aastal 445,2 €/MWh). Keskmine hind tõusis alates 1. jaanuarist 2023, kuna kuni 2026. aasta maini vastavalt 31. detsembri 2023. aasta miljonit eurot). 2022. aasta elektri turuhinnad olid kõrgemad ja see mõjutas kehtivatele õigusaktidele. otseselt ostetud elektri kulu, et katta jaotuskadusid, mis on Taastuvenergia võrguteenuse hinna oluline komponent. Seoses kõrgema võr- 2023. aasta oktoobri keskel tühistas Riigikohus Enefit 280-2 Taastuvenergia mahtude kasvatamiseks investeerisime 355,7 guteenuste hinnaga 2023. aastal ja sellega kaasneva müügitu- õlitehase ehitusloa, viidates puudustele keskkonnamõju hin- miljonit eurot (2022. aastal 193,4 miljonit eurot). Eesti tuule- luga teenis kontsern tagasi 2022. aastal elektri võrguteenustes damises. Samas otsuses leidis Riigikohus, et kliimamõju on parkide investeeringud ulatusid 102,8 miljonit euroni, sh 84,1 kajastamata jäänud elektriostu sisendkulud. Elektri võrgutee- hinnatud piisavalt ning nõustus, et ehitus ei avalda kliimale miljonit eurot investeeriti Sopi-Tootsi tuuleparki. Leedu tuule- nuse tulu on avalikustatud lisas 25. vastuvõetamatut mõju. Ehitusloa peatamisel andis Riigikohus parkide investeeringud ulatusid Kelmė parkides 127,5 miljoni kahekuulise perioodi, mille jooksul võis erandkorras teostada euroni ja Akmenės 12,5 miljoni euroni ning Soomes asuvasse Kirjeldatud turumuutustest oli elektrihindade langus kõige töid, mis olid hädavajalikud ehituse all oleva hoone ohutuse ja Tolpanvaara tuuleparki investeerisime 51,9 miljonit eurot. suurema mõjuga, kuna see oli oluline allahindluse indikaator säilimise tagamiseks. 8. detsembril 2023 andis Narva-Jõesuu põlevkivi elektrijaamade vara väärtuse testide koostamisel. linnavalitsus välja uued ehitusload, lubades Enefit Poweril jät- Lisaks investeerisime Eestis ja Poolas päikeseparkide aren- Üksikasjalik teave vara kaetava väärtuse testide aluskompo- kata Enefit 280-2 tehase ehitust. damisse. Eesti päikeseparkidesse investeerisime Purtses 12,7 nentide kohta ja nende testide tulemuste kohta leiate lisast 5. miljonit eurot, Vändras 9,4 miljonit eurot ning Sopis 7,9 miljonit 2024. aasta alguses taotles Enefit Power keskkonnakompleks- eurot. Sopi päikesepark asub Põhja-Pärnumaal Baltikumi suu- luba Enefit 280-2 õlitehasele, mis võimaldab tehase valmimisel rimal taastuvenergia alal Sopi-Tootsi tuulepargi läheduses ning päikesepark peaks alustama tootmist 2024. aasta lõpus. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 108 Võrguteenused teenida. Põlevkivi tarbivate elektrijaamade osas kajastatud al- (b) On osa ühest koordineeritud plaanist võõrandada Võrguteenuse kvaliteedi säilitamiseks ja järjepidevaks tõstmi- lahindlus oli 628,4 miljonit eurot. Täpsemat teavet vaata lisa 5. eraldi oluline äriüksus või geograafiline tegevuspiir- seks investeerisime 168,5 miljonit eurot (2022. aastal 125,5 kond või miljonit eurot), sh liitumistesse 95,8 miljonit eurot (2022. aastal Muutused laenukohustistes (c) On tütarettevõte, mis on soetatud müügi eesmärgil. 67,1 miljonit eurot). 2022. aasta lõpuks oli kontsernil võlakirju nominaalväärtuses 500 miljonit eurot. 2023. aasta juunis võttis kontsern uue sün- Vt täiendav informatsioon lisa 37. Aastal 2023 ehitas kontsern (tütarettevõtted Elektrilevi OÜ ja dikaatlaenu summas 600 miljonit eurot, et refinantseerida võ- Imatra Elekter AS) 433 uut alajaama ja 1 384 km elektriliine lakirju, mis lunastati 2023. aasta septembris. Tütarettevõtjate müük (2022. aastal ehitasime 365 uut alajaama ja 1 339 km liini). 2023. aasta neljandas kvartalis sõlmis kontsern kaks eraldi le- Kokku pikenes aastaga ilmastikukindel võrk 1 074 km võrra Tütarettevõte Enefit Green AS võttis 2023. aastal täiendavaid pingut biomassipõhise koostootmise ja pelletitootmise äridest (2022. aastal 1 110 km võrra) ning paljasjuhtmetega võrk vähe- laene summas 302 miljonit eurot investeerimaks taastuvener- väljumiseks. Esimene tehing hõlmas biomassipõhiseid koos- nes 753 km võrra (2022. aastal 832 km võrra). gia projektidesse. tootmisjaamu Valkas (tütarettevõtte Enefit Power & Heat Valka müük) ja Paides (varem Enefit Green kontserni emaettevõtte Suurenergeetika Kontserni struktuuri muutus koosseisu kuulunud eraldi äriüksuse müük), mis müüakse Utili- Keemiatööstuse arendamisse investeerisime 105,0 miljonit eu- 2023. aastal otsustas kontsern muuta oma klienditeenuste tase kontsernile kokku 15,9 miljoni euro eest. Lõplik müügihind rot (2022. aastal 81,8 miljonit eurot). Tehas valmib 2024. aastal struktuuri. Kõik klienditeenuste ja energiateenustega seotud sõltub müügitehingu lõpuleviimise järgsest korrigeerimisest ning tõstab vedelkütuste aastatoodangu 700 000 tonnini. tegevused ja informatsioon viidi üle tütarettevõtesse Enefit sõltuvalt äri käibekapitali tasemest. Seisuga 31. detsember Connect OÜ (9. novembril 2023 nimetati Enefit Connect OÜ 2023 ootas tehing Eesti Konkurentsiameti ning Tarbijakaitse Lisateavet nende investeeringute kohta leiab lisast 5. ümber Enefit OÜ-ks ja 19. jaanuaril 2024 nimetati Enefit OÜ ja Tehnilise Järelevalve Ameti heakskiitu. Seetõttu käsitatakse ümber Enefit AS-ks). Selle sammuga võttis Enefit AS üle mit- seotud varasid ja kohustisi 31. detsembri 2023. aasta seisuga Muud muutused meid tooteid ja teenuseid, mis olid varem osutatud emaette- müügigrupina. Vara väärtuse langus võtte Eesti Energia AS-i poolt ning moodustasid emaettevõt- Kontserni põhivara kulumi, amortisatsiooni ja vara väärtu- tes eraldi äriüksuse. Aastal 2023 moodustas klienditeenuste Teine tehing sõlmiti 29. detsembril 2023 Warmeston OÜ-ga, et se allahindlusest tulenevad kulud kasvasid märkimisväärselt ärisegment 68,7% emaettevõtte käibest (2022 aastal: 53,0%). müüa Brocēni biomassipõhine koostootmisjaam (tütarettevõte (+362%) seoses tütarettevõtte Enefit Power materiaalsete Emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes käsitletakse SIA Technological Solutions müük) ja pelletitehas (tütarettevõ- põhivarade vara väärtuse testide tulemusena kajastatud al- neid mainitud äritegevusi lõpetatud tegevusena. te Enefit Green SIA müük). Tehingu hind oli 32,0 miljonit eurot; lahindlustest. Varade väärtuse languse peamine põhjus oli lõplik müügihind sõltub müügitehingu lõpuleviimise järgsest hübriidplokkide konkurentsivõime langus. Langus oli peamiselt Vastavalt IFRS 5 punktile 32, on lõpetatud tegevus ettevõtte korrigeerimisest sõltuvalt äri käibekapitali tasemest. Müügist tingitud CO2 heitmekvootide kõrgest hinnast ja elektri madala- komponent, mis on kas võõrandatud või klassifitseeritud müü- saadud kasum oli 0,9 miljonit eurot. test turuhindadest, mis takistasid kõrge tootmiskuluga põlev- giks ning: kivi elektrijaamadel turule pääsemist. See omakorda on loonud (a) Moodustab eraldi olulise äriüksuse või geograafilise olukorra, kus hübriidplokid ei suuda oma kulusid turult tagasi tegevuspiirkonna, Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 109 2. Olulised arvestuspõhimõtted 2.2 Arvestus- ja avalikustamispõhimõtete muutused „Kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks” – IAS 1 muu- (a) Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine datused (rakendub 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele Alljärgnevalt on esitatud konsolideeritud raamatupidamise Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhi- muutusid kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2023: poolt). Need piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et mõtted. kohustised liigitatakse kas lühi- või pikaajalisteks sõltuvalt IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused: „Arves- aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustised on Alates 2023 aastast kirjeldavad olulised arvestuspõhimõtted tuspõhimõtete avalikustamine” (rakendus 1. jaanuaril 2023 pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus oluline peamiselt ettevõtte-spetsiifilisi ja olulisi raamatupidamise või hiljem algavatele aruandeperioodidele) – IAS 1 muudeti, et õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteistkümneks printsiipe. nõuda ettevõtetelt märkimisväärsete arvestuspõhimõtete ase- kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. mel nende oluliste arvestuspõhimõtete teabe avalikustamist. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise 2.1 Arvestuse alused Muudatus sätestas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratlu- õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustiste liigitamist. Õi- Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on se. Muudatus selgitas samuti, et arvestuspõhimõtete teave on gus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse stan- eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks finantsaruannete aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Ko- darditega (IFRS) ja Rahvusvaheliste Finantsaruandlusstan- kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olulisest hustis liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruan- dardite Tõlgendamise Komitee (IFRIC) tõlgendustega, nagu teabest. Muudatuses on toodud illustreerivaid näiteid arves- deperioodi lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub Euroopa Liit on need vastu võtnud. tuspõhimõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma. ettevõtte finantsaruannete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muu- Ja vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud fi- datus, et ebaoluline arvestuspõhimõtete teave ei pea olema eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks nantsnäitajad tuginevad ajaloolisele soetusmaksumusele, välja avalikustatud. Kui aga seda avalikustatakse, siis see ei tohiks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete arvatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle muudatuse kohta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes seda omakapita- kajastatavad finantsvarad ja -kohustised (sh tuletisinstrumen- toetamiseks muudeti ka IFRS rakendusjuhendit nr 2 „Olulisuse liks. „Arveldus“ on defineeritud kui kohustise tasumine rahaga, did). otsuste tegemine“, et anda juhiseid olulisuse mõiste rakendami- muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või et- seks arvestuspõhimõtete avalikustamisel. Kontserni hinnangul tevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine on nendel muudatustel oluline mõju finantsaruandele. Muudatu- instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega sed võeti vastu käesolevas raamatupidamisaruandes ja seetõttu on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus nõuab teatud raamatupidamishinnangute kasutamist. Samuti arvestuspõhimõtete peatükk (lisa 2) käesolevas aastaaruandes vahetusõigus liigitatakse omakapitaliinstrumendiks liitfinants- nõuab see juhtkonnalt otsuste tegemist arvestuspõhimõtete oluliselt lüheneb. instrumendi eraldi komponendina. Kontserni hinnangul ei aval- rakendamise kohta. Need valdkonnad, mis eeldavad keeru- da muudatused tema raamatupidamise aruandele olulist mõju. lisemaid hinnanguid ning kus raamatupidamishinnangutel ja (b) Veel jõustumata uued standardid ja tõlgendused eeldustel on oluline mõju konsolideeritud raamatupidamise Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, aastaaruandes kajastatud informatsioonile, on avalikustatud mis muutuvad kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist lisas 4. 2024 või hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole raken- danud ennetähtaegselt. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 110 „Kohustiste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, jõustumis- reegli kohaselt lõpliku emaettevõtte jurisdiktsiooni jaoks arvu- Alates kolmandast kauplemisperioodist 2013–2020 ei eraldata kuupäeva edasilükkamine” – IAS 1 muudatused (rakendub 1. tatud lisamaksu summa üleminekuperioodi iga majandusaasta elektritootmise sektorile tasuta ega soodushinnaga lubatud jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole kohta võrdseks nulliga, kui jurisdiktsioonis kohaldatakse ette- heitkoguse ühikuid. Teiste sektorite puhul on üleminekupe- veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt) - IAS 1 muudatus kohus- võtte tulumaksu vähemalt 20% maksumääraga. Üleminekupe- riood, mille jooksul saab tootjatele tasuta kvoote eraldada, tiste lühi- või pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020. aas- riood hõlmab majandusaastaid, mis kestavad mitte rohkem kui kuid tasuta kvootide hulk järk-järgult väheneb. Tasuta kvoote ta jaanuaris algse jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. Kuid 12 kuud ning mis algavad 31. detsembril 2025 või enne seda ja jaotatakse muu hulgas rafineerimise (sh põlevkiviõli tootmise), reageerides COVID-19 pandeemiale lükati jõustumiskuupäev lõpevad enne 31. detsembrit 2026. Kuna Eesti tulumaksumäär mõõdetava soojuse (sh kaugkütte) ja heitgaasist elektri toot- ühe aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muu- on 20%, oleks Eesti lisamaks kuni 2027. aastani 0. misele. Kontserni tegevuste jaoks eraldatakse tasuta kvoote detud juhistest tulenevate liigituste muudatuste rakendamiseks. põlevkiviõli tootmisele (rafineerimistehaste sektori osana), et Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, vältida süsinikdioksiidi leket ning mõõdetava soojuse (sealhul- mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti kontsernile olulist mõju. gas Narva linna kaugkütte) tootmisele. Kontserni opereerita- „Rahvusvaheline maksureform – teise samba näidiseeskir- vale Iru elektrijaamale on 2024. aastal eraldatud tasuta kvoote jad“ – IAS 12 muudatused (kohaldatakse aruandeperioodide- 2.3 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud soojuse tootmiseks 316 tonni CO2 emissiooni kohta. le, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; EL ei ole muudatusi ehk heitmekvoodid ja rohesertifikaadid veel vastu võtnud). 2023. aasta mais avaldas IASB kitsa ula- Heitmekvoodid Neljandal kauplemisperioodil (2021–2025) keskendub tasuta tusega muudatused standardi IAS 12 „Tulumaks“ kohta. See Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (EU ETS) kvootide eraldamise süsteem sektoritele, kus on kõige suurem muudatus võeti kasutusele vastusena Majanduskoostöö ja loodi 2025. aastal selleks, et edendada kasvuhoonegaaside, oht viia oma tootmine EList välja. Need sektorid saavad 100% Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt rahvusvahelise maksu- eeskätt süsinikdioksiidi heite vähendamist. Vastavalt Euroopa oma eraldatud kvootidest tasuta. Vähem avatud sektorite pu- reformi tulemusena avaldatud teise samba näidiseeskirjade Liidu direktiivile 2003/87/EÜ ja selle muutmisele suunatud di- hul kaotatakse tasuta kvootide eraldamine järk-järgult pärast peatsele rakendamisele. Muudatused näevad ette ajutise rektiividele ostetakse ja müüakse lubatud heitkoguse ühikuid 2026. aastat, vähendades kvoote kauplemisperioodi lõpus erandi nõudest kajastada ja avalikustada edasilükkunud mak- vastavatel börsidel. Alates selle loomisest on Euroopa Liidu (2030. aastal) maksimaalselt 30%-lt nullini. sud, mis tulenevad jõustunud või sisuliselt jõustunud maksu- süsinikdioksiidi emissioonikauplemise süsteemil olnud neli faa- seadusest, millega rakendatakse teise samba näidiseeskirju. si: 2005-2007, 2008-2012, 2013-2020 and 2021-2025. Kontserni poolt kontrollitavaid kasvuhoonegaaside lubatud Ettevõtted võivad erandit kohaldada kohe, kuid avalikustamis- heitkoguse ühikuid kajastatakse immateriaalse käibevarana. nõuded muutuvad kohustuslikuks 1. jaanuaril 2023 või hiljem Esimesel kauplemisperioodil 2005–2007 kaubeldi vaid Euroopa Riigilt tasuta saadud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse algavate aruandeperioodide puhul. Kontserni miinimummaksu Liidu lubatud heitkoguse ühikutega (ingl. k. European Union ühikuid kajastatakse nullmaksumuses. Kui kontsern on soeta- muudatused otseselt ei mõjuta, kuna on võimalik rakendada Allowance, EUA). Teisel kauplemisperioodil 2008-2012 võimal- nud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid eeldata- „safe harbour”-põhimõtet „sisulistel põhjustel väljajäetav tulu“. dati Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis kau- vast vajadusest rohkem ja need kavatsetakse müüa, kajasta- Vastavalt „safe harbour“-põhimõttele välditakse sisulistel põh- belda ka rahvusvaheliste tõendatud heitkoguste vähendamise takse juurde ostetud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse justel väljajäetava tulu erandiga tulumaksukohustist riikides, ehk CER ühikutega (ingl. k. Certified Emission Reduction unit) ühikuid ostuhinnas või ümberhindluse meetodil. Kontsernil on kus kontserni ettevõtted tegutsevad. Seega kehtib ainult dek- ja heitkoguste vähendamise ehk ERU (ingl. k. Emission Reduc- kaks eraldi saastekvootide portfelli – kauplemis- ja oma tar- lareerimiskohustus. Eestis loetakse alamaksustatud kasumi tion Unit) ühikutega. beks kasutatavate kvootide portfell. Nende kahe eraldi port- Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 111 felli suhtes kehtivad samad põhimõtted, mis päritolutunnistuse GoO-sid selleks, et tõendada klientidele rohelise energia pärit- b) „oma tarbeks“ portfell: lepingulised kohustised tarnida portfellide puhul. Vaadake lisateavet allpool olevast lõigust olu. omatarbe kriteeriumile vastavat “rohelist” energiat, (“Rohesertifikaadid – päritolutunnistused”). kuna need kohustised on sõlmitud ja neid kajastatak- Eesti Energia kontsern toodab ise roheenergiat ja soetab ka se jätkuvalt mitterahalise eseme (rohesertifikaadid Süsinikdioksiidi heite põhjustamisel tekib kohustis anda riigile turult GoO-sid. Samuti toimub GoO-de müük kolmandatele jne) vastuvõtmiseks vastavalt kontserni eeldatavatele üle vastav kogus heitmekvoote (lubatud heitkoguse ühikuid, osapooltele. ostunõuetele. Arvelduspäeval arveldab (majandus) CER ühikuid, ERU ühikuid). Kulu ja vastav eraldis kajastatakse üksus lepingud füüsiliselt, võttes kauba vastu. juhul, kui tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikud ei kata Igal riigil on oma GoO register, kus tuleb GoO tühistada/kasu- riigi ees tekkinud kohustist. Kohustist mõõdetakse summas, tada: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi kuuluvad Association 2.4 Konsolideerimine mida eeldatakse kohustise täitmiseks. Vaata lisas 34 kontser- of Issuing Bodies (AIB) ühendusse. AIB on riikide ühendus, mis (a) Tütarettevõtjad nile 2024. aastal eraldatud tasuta kvootide hinnangulist kogust tegeleb Euroopa energia sertifikaatide süsteemi arendamise ja Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil ja lisas 16 2022. ja 2023. aastal kontsernile eraldatud tasuta kasutamisega. Poolal on oma kohalik register. Erinevate riikide on kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või kvootide kogust. AIB ühendusse kuuluvatest registritest saab omavahel ülekan- tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muu- deid teha. tuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust ka- Eraldis kajastatakse kontsernile kuuluvate ja kontsernile tasuta sutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad eraldatavate kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute GoO-d tühistatakse tavapäraselt FIFO (first in first out) mee- konsolideeritakse alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppe- keskmise hinna alusel (sh kontsernile tasuta eraldatud saas- todil ehk varem ostetud GoO-d tühistatakse varem vältimaks miseni. Äriühenduste arvestamisel rakendatakse omandamis- tekvoodid). Kui kontsern annab kasvuhoonegaaside heite põh- nende aegumist. meetodit. Mittekontrolliv osalus omandatavas tütarettevõtjas justamise eest riigile üle lubatud heitkoguse ühikuid, vähenda- mõõdetakse iga omandamise järel kas õiglases väärtuses või takse nii eraldist kui ka immateriaalset vara võrdsete koguste GoO-de puhul kasutatakse tulevikutehingute osas tuletisinst- mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatava ja summade ulatuses. rumente, et maandada turuhinna riske, kuna toimub arvestu- üksuse eristatavast netovarast. ses koguseline ebakõla ostude ja müükide vahel. Rohesertifikaadid - päritolutunnistused Omandamisega seotud väljaminekud kajastatakse nende Päritolutunnistus (guarantee of origin, edaspidi GoO) on tar- Sertifikaatidega tehtavad tehingud on jagatud kahte eraldi tekkimise hetkel kuludena. Ema- ja tütarettevõtjate finants- bija poolt soetatav elektrooniline dokument, mis tõendab, et portfelli: näitajad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes elektrienergia on toodetud taastuvast energiaallikast (roheline a) kauplemisportfell: tuletisinstrumente sertifikaati- konsolideeritud rida-realt. Konsolideeritud raamatupidamise energia) või tõhusa koostootmise režiimil. Iga 1 MWh toodetud de ostmiseks ja müümiseks sõlmitakse kauplemise aastaaruande koostamisel on kontsernisisesed tehingud, sal- elektrienergia kohta väljastatakse üks päritolutunnistus ehk eesmärgil, kauplemise eesmärgil hoitavate tuletis- dod ja realiseerimata kasumid, mis on tekkinud tehingutest rohesertifikaat. GoO kehtib 12 kuud dokumendi väljastamisest. instrumentide õiglase väärtuse muutusi kajastatakse kontserni ettevõtete vahel, elimineeritud. Samuti on eliminee- igakuiselt kasumis või kahjumis muude äritulude või ritud realiseerimata kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtjate GoO-de ostmise ja müügi eest vastutab Eesti Energia kontser- muude tegevuskulude all (vaata ka lisa 2.13) ja finantsaruannete kajastatud summasid muudetud, et viia need ni Energiakaubanduse üksus. Klienditeenuste üksused tellivad kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 112 Emaettevõtja konsolideerimata aruannetes kajastatakse inves- investeeringuobjekti omandamisjärgses kasumis (-kahjumis). 2.5 Välisvaluuta konverteerimine teeringuid tütarettevõtjatesse soetusmaksumuses, millest on Kontserni investeering sidusettevõtjatesse sisaldab omanda- (a) Arvestus-ja esitlusvaluuta maha arvatud võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad misel identifitseeritud firmaväärtust. Iga kontserni ettevõtte finantsaruannetes kajastatavad kirjed akumuleeritud allahindlused. arvestatakse tema põhilise majanduskeskkonna valuutas, mil- Kui investori osalust sidusettevõtjas vähendatakse, kuid olu- les ettevõte tegutseb (nn arvestusvaluuta). Kontsernil on tüta- Selliste varade (ja kohustiste) omandamist, mis ei vasta äri line mõju säilib, liigitatakse kasumiaruandesse ümber ainult rettevõtted Poolas, kelle arvestusvaluutaks on kohalik rahaühik mõistele, kajastatakse omandamise kuupäeval soetusmaksu- eelnevalt muus koondkasumis kajastatud kasumi või kahjumi zlott (PLN), ja Ameerika Ühendriikides, kelle arvestusvaluutaks muses. Üleantud tasu, mis ületab omandatud netovara õiglast proportsionaalne summa, mis on seotud antud varade või ko- on USA dollar (USD). Konsolideeritud raamatupidamise aas- väärtust, jaotatakse eristatavatele varadele nende suhtelise hustiste võõrandamisega. taruanne on koostatud eurodes, mis on emaettevõtte arves- õiglase väärtuse alusel. tusvaluuta ja kontserni esitusvaluuta. Aruanded on ümardatud Kontserni osa sidusettevõtjate omandamisjärgsetes kasumites lähima miljonini, v.a juhul, kui sellele on viidatud teisiti. (b) Tütarettevõtjate müük ja kahjumites kajastatakse kasumiaruandes ja kontserni osa Kui kontsern kaotab kontrolli tütarettevõtja üle, hinnatakse omandamisjärgsetes muutustes sidusettevõtjate muus koond- b) Tehingud ja saldod järelejäänud osalus kontrolli kaotamise hetkel selle õiglasesse kasumis kajastatakse muus koondkasumis koos vastava inves- Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised on väärtusesse ning bilansilise maksumuse muutusest tulenev teeringu bilansilise maksumuse korrigeerimisega. Kui kontserni ümber hinnatud aruandeperioodi lõpu seisuga kehtinud Euroo- vahe kajastatakse kasumiaruandes. See õiglane väärtus on osa sidusettevõtja kahjumites on võrdne või ületab tema osa- pa Keskpanga ametliku noteeringu või, kui Euroopa Keskpank algseks bilansiliseks maksumuseks järelejäänud osaluse edas- lust sidusettevõtjas, kaasa arvatud muud tagatiseta nõuded, vastavat valuutat ei noteeri, valuutat emiteeriva riigi keskpan- pidisel sidusettevõtjana, ühisettevõtjana või finantsvarana ei kajasta kontsern edasisi kahjumeid, välja arvatud juhul, kui ga ametliku noteeringu alusel euro suhtes. Ümberhindamisest kajastamisel. Lisaks arvestatakse kõiki muus koondkasumis kontsernil on seaduslik või faktiline kohustis täita sidusettevõt- tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes, kajastatud summasid selle tütarettevõtja suhtes samal alusel, ja kohustisi või ta on sooritanud makseid sidusettevõtja nimel. välja arvatud efektiivse riskimaandajana kajastatavate rahavoo nagu siis, kui kontsern oleks seotud varad või kohustised otse riskimaandamisinstrumentide ümberhindamisest tulenevad ka- võõrandanud. See võib tähendada, et summad, mis olid eel- Kontsern hindab igal bilansipäeval, kas esineb objektiivseid sumid ja kahjumid, mida kajastatakse muus koondkasumis. Võ- nevalt kajastatud muus koondkasumis, tuleb ümber liigitada tõendeid selle kohta, et sidusettevõtjasse tehtud investee- lakohustiste ning raha ja raha ekvivalentide ümberhindamisest kasumiaruandesse. ringu väärtus on langenud. Kui selline juhus esineb, arvestab tulenevad kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes kontsern väärtuse languse summa kaetava väärtuse ja bilansi- finantstulude- ja kuludena; muud valuutakursside muutustest (c) Sidusettevõtjad lise jääkmaksumuse vahena ning kajastab selle kasumiaruande tulenevad kasumid ja kahjumid aga muude äritulude või tege- Sidusettevõtjad on kõik ettevõtjad, mille üle kontsern omab real „ Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidu- vuskuludena. olulist mõjuvõimu, kuid mitte kontrolli, ja millega kaasneb settevõtjatesse“. reeglina 20–50% hääleõigustest. Investeeringuid sidusettevõt- (c) Kontserni kuuluvad ettevõtjad jatesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil ja võetakse alg- Vajadusel on sidusettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud, Tütarettevõtjate, kelle arvestusvaluuta ei lange kokku esitus- selt arvele nende soetusmaksumuses. Bilansilist maksumust et viia need kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega. valuutaga, finantstulemus ja –seisund arvestatakse ümber esi- suurendatakse või vähendatakse, et kajastada investori osa tusvaluutasse, kasutades järgmisi protseduure: Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 113 - vara ja kohustiste kirjed hinnatakse ümber aruande - mis kuulub arveldamisele 12 kuu jooksul pärast aruan- 2.7 Materiaalne põhivara perioodi lõpu Euroopa Keskpanga kursi alusel; dekuupäeva või; Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida - tulud ja kulud hinnatakse ümber perioodi keskmiste - mille osas kontsernil ei ole aruandeperioodi lõpus kasutatakse kontserni äritegevuses ning mille eeldatav kasulik kurssidega (v.a juhul, kui seda keskmist ei saa lugeda õigust tasumist edasi lükata vähemalt 12 kuud pärast tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse tulude ja kulude tekkimise päeva kursside kumula- aruandekuupäeva. finantsseisundi aruandes jääkväärtuses, mis on saadud vara tiivse mõju mõistlikuks ümardamiseks; sel juhul tulud ajaloolise soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud ja kulud hinnatakse ümber nende tekkimise päeva Kõik ülejäänud kohustised on näidatud pikaajalistena. kulumi ja väärtuse languse võrra. Vara ajalooline soetusmak- kursiga); ja sumus sisaldab kulutusi, mis on otseselt seotud vara oman- - kõik selle tulemusena tekkivad ümberhindluse vahed Kontserni õigusel lükata kohustise tasumist edasi vähemalt 12 damisega. Ostetud põhivara soetusmaksumus sisaldab lisaks kajastatakse muus koondkasumis. kuud pärast aruandekuupäeva peab olema sisu ja see peab ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele ning kehtima aruandeperioodi lõpu seisuga. Kontserni õigus lükata muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt seotud väljamine- Varade ja kohustiste ümberarvestamisel kasutatud sulgemis- laenukokkuleppest tuleneva kohustise tasumist edasi vähe- kuid. Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb val- kursid olid järgmised: seisuga 31. detsember 2023: EUR/PLN malt 12 kuud pärast aruandekuupäeva võib sõltuda sellest, kas mistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele, 4,3395 and EUR/USD 1,1050; 31. detsember 2022: EUR/PLN kontsern täidab laenukokkuleppes kindlaksmääratud tingimusi. teenustele ja tööjõule. 4,6808 and EUR/USD 1,0530. Tulude ja kulude ümberarvesta- mise kursid olid 2023. aastal EUR/PLN 4,5420 and EUR/USD Kui õigus arveldust edasi lükata sõltub sellest, kas kontsern Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku 1,0813; 2022: EUR/PLN 4,69 ja EUR/USD 1,078. täidab kindlaksmääratud tingimusi, kehtib see õigus aruan- tööeaga koostisosadest, võetakse osad arvele iseseisvate põ- deperioodi lõpu seisuga ainult siis, kui kontsern täidab neid hivaraobjektidena. Välismaise tütarettevõtte omandamisel tekkinud firmaväärtust tingimusi aruandeperioodi lõpus. Kontsern peab neid tingimusi ning õiglase väärtuse korrigeerimisi käsitatakse välismaise täitma aruandeperioodi lõpus isegi siis, kui laenuandja kont- Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema tütarettevõtte varade ja kohustistena ning hinnatakse ümber rollib tingimuste täitmist alles hiljem. Kui kontsernil on aruan- perioodi ning seda finantseeritakse laenu või mõne muu võ- aruandeperioodi lõpu kursi alusel. Ümberhindluse vahed kajas- deperioodi lõpus õigus pikendada kohustist vähemalt 12 kuu lainstrumendiga, kapitaliseeritakse sellega seotud laenukasu- tatakse muus koondkasumis. võrra pärast aruandekuupäeva, liigitab ta kohustise pikaajali- tuse kulutused (intressid) valmistatava objekti soetusmaksu- seks, isegi kui see kuuluks muidu tasumisele lühema perioodi musse. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse 2.6 Varade ja kohustiste jaotus lühi-ja pikaajalisteks jooksul. Kui kontsernil sellist õigust ei ole, ei arvesta kontsern hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse kulutusi ja varaga Varad ja kohustised on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- kohustise refinantseerimise võimalusega ja liigitab kohustise seotud kulutusi ning vara valmistamist on alustatud. Laenu- ja pikaajalisteks. Lühiajalisteks loetakse varad, mis eeldatavasti lühiajaliseks. kasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil realiseeritakse järgmisel majandusaastal või kontserni tavapä- vara on valmis või selle ehitus on pikemaks ajaks peatatud. rase äritsükli käigus. Kõik ülejäänud varad on näidatud pikaaja- Materiaalse põhivara objektidele on määratud järgmised kasu- listena.Lühiajaliste kohustistena on näidatud kohustised: likud eluead: - mis eeldatavasti arveldatakse kontserni tavapärase äritsükli jooksul; Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 114 Hooned 30–50 aastat 2.8 Immateriaalne vara maväärtuse allahindlust edaspidi ei tühistata. Finantsseisundi Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes aruandes kajastatakse firmaväärtust jääkmaksumuses (soe- Rajatised, sh ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: tusmaksumus miinus väärtuse langus) (lisa 2.9). Tütarettevõtja elektriliinid 12,5–50 aastat - varaobjekt on kontserni poolt kontrollitav; müügist saadud kasumi või kahjumi arvestamisel arvestatakse muud rajatised 10–60 aastat - on tõenäoline, et kontsern saab objekti kasutamisest firmaväärtuse jääkmaksumus müüdud tütarettevõtja vara jääk- tulevikus tulu; maksumuse hulka. Masinad ja seadmed, sh - objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. elektriülekandeseadmed 5–45 aastat (b) Lepingulised õigused elektrijaamade seadmed 7–32 aastat Immateriaalset põhivara (v.a firmaväärtus) amortiseeritakse Äriühenduste käigus omandatud lepingulised õigused kajasta- muud masinad ja seadmed 3–30 aastat kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea takse soetamise hetkel õiglases väärtuses ning pärast algset jooksul. arvele võtmist soetusmaksumuses, millest on maha arvatud Muu põhivara 3–10 aastat akumuleeritud kulum. Lepingulised õigused sisaldavad ka kae- Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui vandamise õigusi. Materiaalse põhivara järelejäänud keskmise eluea informat- sioon on kirjeldatud lisas 4. eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, samamoodi materiaal- se põhivara väärtuse languse hindamisega (v.a firmaväärtus). Lepingulised õigused amortiseeritakse kuludesse lineaarsel Määramata tähtajaga immateriaalse põhivara ning kasutusele meetodil eeldatava lepingulise õiguse kehtivuse perioodi jook- Igal bilansipäeval hinnatakse aastainventuuri käigus, hilisemate võtmata immateriaalse põhivara kaetavat väärtust kontrollitak- sul. Täiendav informatsioon lepinguliste õiguste kohta on avali- kulutuste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral arengup- se kord aastas, võrreldes nende kaetavat väärtust bilansilise kustatud lisas 6. laanides kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioo- nimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Kui vara hinnan- jääkväärtusega. (c) Tarkvara guline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, (a) Firmaväärtus Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena, Äriühenduses omandatud firmaväärtust ei amortiseerita, selle kuludena nende tekkimise hetkel. Immateriaalse varana kajas- muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena asemel jagatakse firmaväärtus väärtuse languse kontrollimi- tatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. seks raha genereerivatele üksustele ning viiakse iga aruande- lahutamatu osa. Arenduskulud, mis on otseselt seotud selliste perioodi lõpul (või tihemini, kui mõni sündmus või asjaolude eristatavate tarkvaraobjektide arendamise ja testimisega, mis Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgne- muutus sellele viitab) läbi raha genereeriva üksuse väärtuse on kontserni poolt kontrollitavad, kajastatakse immateriaalse vast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) test. Firmaväärtus jagatakse raha genereerivatele üksustele, varana, kui on täidetud järgmised tingimused: või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääk- mis eeldatavasti saavad firmaväärtuse tekitanud äriühenduse - tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on tehniliselt maksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud sünergiast kasu. Firmaväärtus jagatakse raha genereerivale võimalik; nende kaetavale väärtusele (lisa 2.9). üksusele või üksuste grupile, mis ei või olla suurem kui äriseg- - juhatus kavatseb tarkvara valmis saada ja seda kasu- ment. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele tada; Kui põhivara osad omavad erinevaid eluigasid, siis kapitalisee- juhul, kui see on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Fir- - tarkvara on võimalik kasutada; ritakse ja amortiseeritakse need osad eraldi varadena. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 115 - on võimalik näidata, kuidas tarkvara loob tõenäolist Kui vara õiglast väärtust, millest on maha lahutatud müügikulu- muutusega läbi muu koondkasumi või muutusega läbi tulevast majanduslikku kasu; tused, pole võimalik määrata, loetakse vara kaetavaks väärtu- kasumiaruande); - tarkvara arendamise lõpetamiseks ja kasutamiseks on seks selle kasutusväärtus. Varade kasutusväärtus leitakse va- • need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksu- olemas piisavad tehnilised, rahalised ja muud vahendid; rade abil tulevikus genereeritavate hinnanguliste rahavoogude muses. - tarkvara arendustegevusega seotud kulutusi saab nüüdisväärtuses. usaldusväärselt mõõta. Klassifitseerimine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade Iga aruandeperioodi lõpu seisuga hinnatakse, kas esineb as- haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad töö- jaolusid, mis viitavad sellele, et eelmistel aastatel vara, v.a jõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. firmaväärtuse, kohta kajastatud kahjumit väärtuse langusest 2.11.2 Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Arenduskulud, mis ei vasta eeltoodud tingimustele, kajastatak- enam ei eksisteeri või see on vähenenud. Selliste asjaolude Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja se kuludena. Arenduskulusid, mis on algselt kajastatud kulude- esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust. Vastavalt müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kont- na, ei kajastata hilisemal perioodil varana. Arvutitarkvara kulud testi tulemustele võidakse allahindlus kas osaliselt või täielikult sern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise tühistada. Firmaväärtuse väärtuse langusest kajastatud kahju- kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 15 aastat. mit järgmisel perioodil ei tühistata. Finantsvara kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja kont- d) Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud 2023. aastal läbi viidud vara väärtuse testide detailne infor- sern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud on load, mis matsioon on toodud lisades 5 ja 6. võimaldavad omanikul paisata välja teatud koguse süsihap- 2.11.3 Mõõtmine pegaasi või muid kasvuhoonegaase. Üks ühik lubab ühe tonni 2.10 Põhivarade (või müügigruppide) liigitamine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases süsinikdioksiidi või selle ekvivalendile vastava muu kasvuhoo- müügiks hoitavaks väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt negaasi emissiooni. Kõik kasvuhoonegaaside kvoodid on ka- Põhivara või müügigrupp liigitatakse müügiks hoitavaks, kui seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade jastatud käibevara all. Lisateavet vaata lisa 2.3. selle bilansiline jääkväärtus kaetakse peamiselt müügitehingu- puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi ga, mitte jätkuva kasutusega, ja müük on väga tõenäoline. Va- kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasu- 2.9 Mittefinantsvarade väärtuse langus rasid hinnatakse bilansilises jääkväärtuses või õiglases väärtu- miaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatak- Määramata kasuliku elueaga varasid (v.a maa) (näiteks firma- ses, millest on maha arvatud müügikulutused, sõltuvalt sellest, se kuluna kasumiaruandes. väärtust) ja kasutusele võtmata immateriaalseid põhivarasid ei kumb on madalam. amortiseerita, vaid kontrollitakse kord aastas nende väärtuse 2.11.4 Võlainstrumendid langust. Amortiseeritavate varade ja maa puhul hinnatakse 2.11 Finantsvarad Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub kontserni ärimu- vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esine- 2.11.1 Klassifitseerimine delist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest mist, kui teatud sündmused või asjaolude muutused viitavad Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiska- rahavoogudest. sellele, et bilansiline maksumus ei ole kaetav. Vara väärtuse tegooriatesse: Kontserni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeri- languse kahjumit kajastatakse summas, mille võrra vara bilan- • need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas tud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. siline maksumus ületab tema kaetavat väärtust. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 116 2.11.5 Korrigeeritud soetusmaksumus hinna vahe. Sellest tulenevalt sõlmis Eesti Energia AS kõikide liseerida vara ja tasuda kohustise samaaegselt. Juriidiliselt Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks edasimüüjatega kahepoolsed lepingud, mis on tuletistehingute rakendatav õigus ei tohi olla sõltuv tulevastest sündmustest ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt lepingud, mille alusel kajastatakse tehingud õiglases väärtuses ning peab olema rakendatav tavalise äritegevuse käigus ning arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksu- muutustega läbi kasumiaruande (vt lisa 2.13(b)). ettevõtte või tehingupartneri lepingurikkumise, maksejõuetuse muses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse ning pankroti korral. finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise 2.11.8 Väärtuse langus lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaru- Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate 2.13 Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine andes muudes tuludes või kuludes. Valuutakursi kasumid ja võlainstrumentide eeldatavat krediidikahju tuleviku informat- Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvele võtmisel õigla- kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes siooni alusel. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub ses väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval eraldi ridadel. sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. ja mõõdetakse edaspidi õiglases väärtuses. Väärtuse muutu- sest tekkinud kasumi või kahjumi kajastamise meetod sõltub 2.11.6 Omakapitaliinstrumendid Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapoo- sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandami- letut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel sinstrumendina ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Kontsernil ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse, hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha Kontsern kasutab rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille välja arvatud investeeringud sidusettevõtjatesse. ajaväärtust ja (iii) aruandeperioodi lõpus ilma liigsete kulude eesmärk on maandada maagaasi, põlevkiviõli, elektri hinna ja või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud in- intressimäära muutumise riski. 2.11.7 Tuletisinstrumendid formatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingi- Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses. Kõik muste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Tehingu sõlmimisel dokumenteerib kontsern riskimaandamis- tuletisinstrumendid kajastatakse varana, kui nende õiglane instrumentide ja maandatavate objektide vahelise suhte, riski- väärtus on positiivne ning kohustisena, kui õiglane väärtus Nõuetele ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimise maandamise eesmärgid ja erinevate riskimaandamistehingute on negatiivne. Tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutusest komponent, rakendab kontsern IFRS 9 kohast lihtsustatud tegemise strateegia. Samuti dokumenteeritakse see, kas riski- tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse aruandeperioodi lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust kehtivusaja eel- maandamistehingutes kasutatavate tuletisinstrumentide vahel kasumiaruandes, kui instrumenti ei kasutata riskimaandamise datava krediidikahju ulatuses nõuete esmasel kajastamisel. on majandussuhe, ning maandatavate objektide rahavoogude eesmärgil. Kontsern rakendab riskimaandamisarvestust (hedge Kontsern kasutab allahindluse maatriksit, kus nõuete allahind- muutused. Riskimaandamistehingu sõlmimisel dokumenteerib accounting). Riskimaandamisarvestuse põhimõtteid on kirjel- lus arvutatakse lähtudes erinevatest aegumiste või tähtaja kontsern riskimaandamise ebaefektiivsuse allikad. Riskimaan- datud lisas 2.13. ületamise perioodidest. damise ebaefektiivsuse allikad kvantifitseeritakse igal aruan- Elektrituruseaduse muudatuse raames on Eesti Energia AS-le deperioodil ja kajastatakse kasumiaruandes. alates 1. oktoobrist 2022 pandud kohtustus müüa elektriener- 2.12 Finantsinstrumentide saldeerimine giat universaalteenusena kõigile elektrienergia edasimüüjatele. Finantsvara ja -kohustis saldeeritakse ja esitatakse finants- Riskimaandamise eesmärgil kasutatavate tuletisinstrumentide Selle seaduse raames on Eesti Energia AS kohustatud hüvi- seisundi aruandes netosummana ainult siis, kui kontsernil on õiglased väärtused on esitatud lisas 14. Muus koondkasumis tama teistele elektrienergia edasimüüjatele/tarnijatele univer- juriidiliselt rakendatav õigus kajastatud summasid saldeerida kajastatud riskimaandamise reservi muutused on esitatud lisas saalteenuse hinna (regulatiivne ülempiir) ja elektrienergia turu- ja kontsern kavatseb neid kas saldeerida netoalusel või rea- 20. Riskimaandamisinstrumentide kogu õiglane väärtus liigita- takse kas pikaajaliseks varaks või kohustiseks, kui maandatava Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 117 objekti järelejäänud tähtaeg on pikem kui 12 kuud, ja lühiajali- efektiivsust hüpoteetiliste tuletisinstrumentide meetodil ja (d) Elektrienergia ostulepingud seks varaks või kohustiseks, kui maandatava objekti järelejää- võrdleb intressimäära vahetuslepingute õiglase väärtuse muu- Kontsern on sõlminud energiatootjatega pikaajalised füüsilise nud tähtaeg on lühem kui 12 kuud. tusi laenulepingute õiglase väärtuse muutustega. elektrienergia ostulepingud, et tagada vajalik maht ja tasa- kaalustada riski ning müüa ostetud elekter kas börsil või enda (a) Rahavoo riskimaandamine Riskimaandamise ebaefektiivsuse võimalikud allikad on muu- jaeklientidele. Mõnel perioodil on elektrienergia ostulepingute Rahavoo riskimaandamisinstrumentideks määratletud ja sel- tused kontserni või intressimäära vahetustehingu vastaspoole mahud suuremad kui jaemüügi paindlikkus ja tegevuse turvali- leks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse krediidiriskis. Krediidiriski mõju võib põhjustada maandatava sus. Kontserni hinnangul ei vasta need lepingud nõuetele, mis muutuse efektiivset osa kajastatakse muus koondkasumis. objekti ja riskimaandamisinstrumendi vahelise majandussuhte lubaksid neid liigitada lepinguteks, mis on sõlmitud tavapära- Ebaefektiivse osaga seotud kasum või kahjum kajastatakse tasakaalustamatust. Kontserni juhtkonna hinnangul on väga seks ostuks või müügiks (oma tarbeks). Kontsern kajastab neid kohe kasumiaruandes saldeeritult muu äritulu või muu tege- ebatõenäoline, et krediidiriski muutused põhjustaksid olulist lepinguid tuletisinstrumentidena, mida mõõdetakse õiglases vuskuluna. riskimaandamise ebaefektiivsust. väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (muud äritulud/ muud tegevuskulud) kooskõlas standardiga IFRS 9. Väärtus- Omakapitalis kajastatud summad klassifitseeritakse ümber Õiglase väärtuse arvutamisel kasutatakse kolmanda osapoole päeval arveldab kontsern sellised lepingud füüsiliselt, võttes kasumisse või kahjumisse nendel perioodidel, mil maandatav mudelit, mille kinnitab tehingupartner. Intressimäära vahe- energiakoguse vastu ja müües selle kas börsil või enda jaek- objekt mõjutab kasumit või kahjumit (näiteks kui leiab aset tuslepingute õiglane väärtus määratakse kontserni sisemiste lientidele. maandatav müük). arvutuste põhjal eeldatavate tulevaste rahavoogude nüüdis- väärtusena olemasolevatest turuandmetest tuletatud Euribori Kontsern on sõlminud energiatootjatega pikaajalised rahas Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või kui forvardkõverate alusel. Õiglase väärtuse mõõtmisel võetakse arveldatavad energia ostulepingud. Arvelduspäeval arvelda- maandamine ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kritee- arvesse kontserni ja vastaspoole krediidiriski, mis arvutatakse takse tuletisinstrument turuhinna ja kokkulepitud fikseeritud riumidele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või krediidiriski vahetustehingutest või võlakirjade hindadest tule- hinna vahe alusel. Kontsern kajastab selliseid lepinguid tule- kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tatud krediidiriski vahede alusel. Intressimäära vahetuslepin- tisinstrumentidena, mida mõõdetakse õiglases väärtuse läbi tulevikusündmuse lõplikul kajastamisel. Kui prognoositava te- gute õiglane väärtus kvalifitseerub õiglase väärtuse hierarhias kasumiaruande (muud äritulud/muud tegevuskulud) kooskõlas hingu toimumist enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis 2. taseme mõõtmiseks. Intressimäära vahetuslepingud võivad standardiga IFRS 9 või rahavoo riskimaandamisinstrumentide- sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasu- mõjutada kasumit või kahjumit või muud koondkasumit finant- na (kaubad, toore, materjal ja teenused real), kui konkreetne miaruandes kohe saldeeritult muu äritulu või muu tegevusku- saruannetes. leping on riskimaandamisinstrumendiks määratletud ja kvalifit- luna. seerub selleks. Täiendav informatsioon on avalikustatud lisas (c) Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajas- 3. (b) Intressimäära vahetustehingud tatavad tuletisinstrumendid Intressimäära vahetustehingud on levinud finantsinstrument, Tuletisinstrumente sh universaalteenus, mida ei ole määratle- (e) Tuletisinstrumendid oma tarbeks kaupade ostuks mida kasutatakse intressimäärade kõikumiste riski maanda- tud riskimaandamisinstrumendina, kajastatakse õiglases väär- Tuletisinstrumentide lepinguid, mis on sõlmitud ja mida edas- miseks. Riskimaandamisinstrumentide (intressimäära vahe- tuses läbi kasumiaruande. Selliste tuletisinstrumentide õiglase pidi kasutatakse alusvaraks olevate kaupade saamiseks koos- tuslepingud) ja maandatavate objektide (laenulepingud) vahel väärtuse muutusest tulenevad kasum või kahjum kajastatakse kõlas kontserni eeldatavate ostuvajadustega, kajastatakse eksisteerib majanduslik seos. Kontsern testib riskimaandamise kasumiaruandes muu äritulu või muu tegevuskuluna. analoogselt tavapäraste kaupade ostuga, Näiteks futuurlepin- Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 118 guid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostuks, Varude kulusse kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise Soetusmaksumuse (millest on maha arvatud tehingukulud) ja mis on vajalikud kontserni elektritootmise jaoks, ei kajastata soetusmaksumuse meetodit. Lõpetamata ja valmistoodangu lunastusmaksumuse vahe kajastatakse kasumiaruandes võla- finantsseisundi aruandes tuletisinstrumentidena, vaid ostetud soetusmaksumusse arvatakse tooraine kulud, otsesed tööjõu- kohustise kehtivuse perioodi jooksul, kasutades sisemise int- kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud kajastatakse kulud ning muud otsesed ja kaudsed kulud (lähtudes tootmis- ressimäära meetodit. futuurlepingute realiseerumise hetkel, kui ostetud kasvuhoo- seadmete normaalvõimsusest). negaaside lubatud heitkoguse ühikud kantakse kontsernile Laenulepingute sõlmimisel makstavaid teenustasusid kajas- üle, immateriaalsete varadena. Enne realiseerumise tähtaega 2.17 Aktsiakapital ja kohustuslik reservkapital tatakse laenukasutuse kuludena selles ulatuses, mille osas on tehingupartnerile tehtud maksed kajastatakse ettemaksetena Lihtaktsiaid kajastatakse omakapitalina. Eelisaktsiaid ei ole tõenäoline, et kontsern laenu täielikult või osaliselt välja võtab. immateriaalse vara eest. emiteeritud. Uute aktsiate emiteerimisega otseselt kaasnevad Sellised teenustasud kajastatakse finantsseisundi aruandes vältimatud kulud kajastatakse omakapitalis emiteerimisest lae- tulevaste perioodide kuludena ja kajastatakse laenukasutuse Kui lepingu tingimused lubavad ühel osapoolel seda tasaar- kunud summa vähendusena. kuluna, kui laenu väljavõtmine aset leiab. veldada rahas või muu finantsinstrumendiga või lepingu sisuks olev alusvara (peamiselt CO2 kvootide tehingud ja päritolutun- Äriseadustiku nõuete kohaselt peab emaettevõtja tegema Võlakohustisi kajastatakse lühiajaliste kohustistena, välja arva- nistused), on kergesti rahaks vahetatav, hinnatakse lepingut, puhaskasumist eraldisi kohustuslikku reservkapitali, mille mii- tud juhul, kui kontsernil on tingimusteta õigus lükata kohustise et teha kindlaks, kas selle suhtes saab rakendada arvestus- nimumsuurus on 1/10 aktsiakapitalist. Iga-aastase kohustusliku täitmist edasi vähemalt 12 kuu võrra pärast aruandeperioodi põhimõtteid, mida rakendatakse oma tarbeks kasutatavatele eraldise suurus on 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kuni lõppu. kaupadele. Lepinguid, mis ei vasta oma tarbeks kasutatavate reservkapitali määra täitumiseni. Reservkapitali võib kasutada kaupade arvestuspõhimõtete rakendamise tingimustele, kajas- kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta vabast oma- 2.20 Laenukasutuse kulud tatakse tuletisinstrumentidena nagu eespool kirjeldatud. kapitalist, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapita- Üldised ja kindla otstarbega laenukasutuse kulud, mis on otse- list ei või teha väljamakseid aktsionäridele. selt seotud tingimustele vastavate varade soetamise, ehitami- 2.14 Raha ja raha ekvivalendid se ja tootmisega, milleks on vara, mille otstarbekohasesse ka- Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse arvelduskontosid 2.18 Võlad hankijatele sutus- või müügivalmidusse viimine võtab olulisel määral aega, pankades, raha teel pankadesse ja lühiajalisi kõrge likviidsuse- Võlad hankijatele on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lisatakse varaobjektide soetusmaksumusele kuni hetkeni, mil ga investeeringuid pankades. kohustised tasuda hankijatele ostetud kaupade või teenuste varad on valmis nende ettenähtud kasutuseks või müügiks. eest. Võlad hankijatele võetakse algselt arvele õiglases väärtu- 2.15 Nõuded ostjate vastu ses ning kajastatakse peale esmast arvele võtmist korrigeeritud Kapitaliseeritavaid laenukasutuse kulusid vähendatakse laena- Nõuded ostjate vastu on ostjatelt laekumata arved tavapärase soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meeto- tud summade ajutisest investeerimisest teenitud tulu võrra. äritegevuse käigus müüdud energia või osutatud teenuste eest. dit. Kõik muud laenukasutuse kulud kajastatakse kasumiaruandes 2.16 Varud 2.19 Võlakohustised kuludena nende tekkimise perioodil. Varud kajastatakse finantsseisundi aruandes soetusmaksumu- Võlakohustised võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ses või neto realiseerimisväärtuses. vähendatuna tehingukulude võrra ning kajastatakse pärast Rahavoogude aruandes on kapitaliseeritud laenukasutuse ku- esmast arvele võtmist korrigeeritud soetusmaksumuses. lud kajastatud real „Makstud intressid ja laenukulud“. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 119 2.21 Maksustamine (b) Muud maksud Eestis (a) Ettevõtte tulumaks Eestis Kontserni kulusid mõjutavad järgmised maksuliigid: Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtja aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendi- Maksuliik Maksumäär delt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korri- Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt Erisoodustuste tulumaks 20%, 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt geerimistelt. Jaotatud kasumi maksumääraks on 20% ehk 20/80 Saasteainete tonnimäärade alusel saasteainete viimise eest atmosfääri, veekogudesse, põhjavette väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast kohaldub re- ja pinnasesse ning jäätmete keskkonda paigutamise eest. Saasteainete väljutamisel välisõhku on gulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% Saastetasud saastetasumäärad püsinud muutumatuna alates 2015 aastast: välisõhku väljutatud saasteainete 1 tonni ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab residendist maksumäär on 2 - 1278 (v.a merkaptaanid 31 785 eurot), veekogusse või põhjavette on vahemikus 7,09 - äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada ma- 24326 eurot, jäätmete ladestamisel 0,63 - 29,84 eurot /tonn. dalamat 14% maksumäära ja 20% tavamäära. Soodsamat maksu- Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu 0,275-10 eurot kaevandatud põlevkivi tonni kohta määra saab rakendada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme 1,70-180,55 eurot/1000 m3 veekogust või põhjaveekihist võetud vee kohta (2021- 2022. aastal 1.63- Vee erikasutusõiguse tasu 178.76 eurot/1000 m3 veekogust või põhjaveekihist võetud vee kohta). eelneva majandusaasta keskmise jaotamata kasumi väljamakse- Maamaks 0,1–1,0% maa maksustamishinnast aastas ni, millelt äriühing on maksnud tulumaksu. Kolme eelneva majan- Raskeveokimaks 3,50–232,60 eurot/kvartalis veoauto kohta dusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta Elektrienergia aktsiisimaks 0,5-1,0 (alates 01.05.2020 kuni 30.04.2024) eurot elektri MWh kohta esimene arvesse võetav aasta. Teatud tingimustel on võimalik Maagaasi aktsiisimaks 40-55,794 eurot/1000 m3 maagaasi kohta (alates 01.05.2020 kuni 30.04.2024) saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Põlevkivikütteõli aktsiisimaks 57-563 eurot/1000 kg põlevkivikütteõli kohta (alates 01.05.2020 kuni 30.04.2024) Põlevkivi aktsiisimaks 0,93 eurot gigadžauli kohta (alates 01.05.2020 kuni 30.04.2024) Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse kuluna Äriühingu tulumaks 20%, 20/80 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning kohustisena planeeritava dividendi väljamakse ulatuses. Edasilükkunud tulumaksu arvestatakse tütarettevõtete omanda- misjärgselt jaotamata kasumilt ja muude reservide omandamis- (c) Tulumaksumäärad välisriikides, kus kontsern tegutseb järgsetelt muutustelt, välja arvatud juhul, kui kontsern kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et ajutine eri- Läti Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 20/80 jaotatavalt kasumilt nevus dividendide kaudu ega muul viisil lähitulevikus ei tühistu. Leedu Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 15% Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 30-33% (alates 31.12.2022 24,6%- Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on Saksamaa 36,1%), (kombineeritud äriühingu tulumaks, ettevõtlustulumaks ja solidaarsusmaks) tal võimalik kontrollida ka tütarettevõtetesse tehtud investeerin- USA Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 21% gutega seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 20%. Vastavalt Jordaania Kuningriigiga Jordaania sõlmitud lepingutele on Jordan Oil Shale Energy täielikult vabastatud tulumaksust. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneb kogu vaba oma- Holland Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 25% (alates 28.11.2022 25,8%) kapitali dividendidena väljamaksmisega, on avalikustatud kon- Poola Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 19% solideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 18. Soome Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 20% Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 120 (d) Edasilükkunud tulumaks tevõtjatesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrol- Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, Välismaal asuvates tütarettevõtjates, välja arvatud Lätis, kajas- lida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist, tatakse edasilükkunud tulumaksu ajutistelt erinevustelt varade ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. moodustab kontsern prognoositava hüvitise summa ulatuses ja kohustiste maksustamisbaasi ja nende bilansiliste väärtuste Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on kohustise (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba tasutud vahel. Edasilükkunud tulumaksuvara ja -kohustise kajastami- dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt summad. sel kasutatakse bilansilise kohustise meetodit. Edasilükkunud tehingud. tulumaksukohustisi ei kajastata juhul, kui need tekivad firma- 2.23 Eraldised väärtuse esmasel arvele võtmisel; samuti ei kajastata edasi- Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on Eraldis kajastatakse juhul, kui kontsernil on minevikus aset lükkunud tulumaksu, kui see tekib vara ja kohustise esmasel tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud leidnud sündmusest tulenev seaduslik või faktiline kohustis, arvele võtmisel sellise tehingu puhul, mis ei ole äriühendus ja ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte kohustise realiseerumine nõuab ressurssidest loobumist ja mis ei mõjuta tehingu toimumise ajal ei raamatupidamislikku on otsustanud tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus summa suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldisi ka- ega ka maksustatavat kasumit. Edasilükkunud tulumaksusum- mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. jastatakse kohustise täitmiseks vajalike kulutuste nüüdisväär- ma leidmisel kasutatakse maksumäärasid, mis on jõustunud Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenäh- tuses, kasutades intressimäära, mis kajastab turu hinnanguid või seadusega sätestatud aruandekuupäeva seisuga ja mida tavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohus- raha hetkeväärtusele ja kohustisele iseloomulikele riskidele. eeldatavasti rakendatakse arvestuse aluseks oleva edasilük- tist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses. Eraldiste aja jooksul toimuvat suurenemist kajastatakse kasu- kunud tulumaksuvara realiseerimisel või tulumaksukohustise miaruandes intressikuluna. tasumisel. Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kont- sern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate mak- Eraldiste kajastamisel lähtutakse juhtkonna hinnangust, kasu- Vastavalt Eesti Vabariigi ja Läti seadustele ei maksustata Ees- sumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele tades vajadusel ekspertide abi. Eraldisi ei moodustata tulevas- tis ja Lätis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumak- ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistu- te tegevuskahjumite katteks. su maksmise kohustis tekib kasumi jaotamisel ning see ka- vad. Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja neid kor- jastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide rigeeritakse, lähtudes selle hetke parimast hinnangust. väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt 2.22 Töötajate hüvitised ei teki Eestis ega Lätis registreeritud ettevõttel edasilükkunud Töötajate lühiajalised hüvitised Keskkonnakaitselised eraldised tulumaksuvarasid ega kohustisi, välja arvatud võimalik edasi- Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmak- Keskkonnakaitselised eraldised moodustatakse enne aruande- lükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tüta- se, töölepingu ajutise peatumisega seotud hüvitisi (puhkuseta- perioodi lõppu toimunud keskkonnakahjustuste katteks juhul, rettevõtetesse. sud ja muud sarnased tasud), kui töölepingu ajutine peatumine kui nende kahjustuste likvideerimise nõue tuleneb seadusest leiab aset 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töö- või kui kontserni senine keskkonnaalane tegevuspraktika on Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes rii- taja tööd tegi, ning muid hüvitisi, mis tuleb välja maksta pärast näidanud, et kontsernil on faktiline kohustis kahjustused likvi- kides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi. deerida. Eraldiste määramiseks on kasutatud ekspertide hin- maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulu- nanguid ning keskkonnakaitseliste tööde teostamisel saadud maksukohustis investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja siduset- kogemusi. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 121 (b) Varade demonteerimise kulude eraldised see tähendab, et tooted on tarnitud hulgimüüjale, kes saab luse müügitulu kajastatakse vastavalt tegelikult vastu võetud Varade demontaažikulude eraldised moodustatakse varade täielikult otsustada toodete müügikanali ja hinna üle ning pole ühikute alusel. Arveid väljastatakse kuiselt. Kooskõlas standar- tulevase demonteerimisega seotud hinnanguliste kulutuste täitmata kohustisi, mis võiksid mõjutada hulgimüüja poolt too- diga IFRS 15 ei ole avaldatud täitmata lepingutele määratud katteks, kui varade demonteerimise kohustuis tuleneb seadu- dete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saade- tehinguhindu. sest või kui kontserni senine tegevuspraktika on näidanud, et tud kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega kontsernil on faktiline kohustis kulutused teha. Varade demon- seotud riskid on üle läinud hulgimüüjale ning hulgimüüja on Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see müü- taažikulude nüüdisväärtus kajastatakse materiaalse põhivara aktsepteerinud tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteeri- gituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem olu- soetusmaksumuses. mise nõue on aegunud või kontsernil on objektiivset tõendus- lisel määral ei tühistata. materjali selle kohta, et kõik aktsepteerimise kriteeriumid on (c) Kasvuhoonegaaside heite eraldised täidetud. (c) Liitumistasud Eraldise arvestuspõhimõtted on avalikustatud lisas 2.3. Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille Müügitehingutes ei ole finantseerimise komponenti, kuna suuruse määramise aluseks on võrguga liitumiseks ehitatava 2.24 Tingimuslikud kohustised nõuete tasumistähtaeg on kuni 90 päeva, mis on kooskõlas taristu tegelik maksumus. Juhatus on jõudnud järeldusele, et Võimalikud kohustised, mille realiseerumine on vähetõenäoline turupraktikaga. liitumistasud ei kujuta endast eraldiseisvat teostamiskohustust või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava ja seega ei kajastata müügitulu liitumistasudelt kohe, vaid tee- usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad Kontsern kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel nuse osutamiseks vajalike varade eeldatava keskmise kasuliku muutuda kohustisteks, on avalikustatud konsolideeritud raa- ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine eluea jooksul, milleks on 32 aastat. Klientidelt saadud liitumis- matupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. sõltub ainult aja möödumisest. tasud kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohus- tisena real „Lepingulised kohustised“. 2.25 Müügitulu arvestus Kui kontsern osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast Müügitulu on tulu, mis tekib kontserni tavapärase äritegevuse seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis käsi- (d) Finantseerimiskomponent käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on tatakse nimetatud teenuse osutamist eraldiseisva teostamis- Kontsernil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kogutasu, mida kontsernil on õigus saada lubatud kaupade või kohustisena ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul, kui kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud teenust osutatakse. vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajas- kontsern tehinguhinda raha ajaväärtuse mõjuga. tab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse (b) Teenuste müük – elekter, gaas, soojus, jäätmekäitlus üle kliendile. Müügitulu kajastatakse ilma käibemaksu ja kont- Kontsern osutab elektri, gaasi, ja soojuse müügi ning jäät- 2.26 Sihtfinantseerimine serni tehingute suhtes kohaldatavate erinevate aktsiisimaksu- mekäitluse teenuseid vastavalt asjakohastele lepingutele. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse selle õiglases väärtu- deta (vt lisa 2.21). Müügihinnad, võimalik hinnaregulatsioon ja teenuse/kaupade ses, kui on piisavalt kindel, et kontsern vastab sihtfinantsee- lepingulised mahud fikseeritakse lepingutes. Müügitulu elektri, rimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab (a) Kaupade müük – hulgimüük gaasi ja soojuse müügist kajastatakse vastavalt aruandepe- aset. Tegevuskulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfi- Kontsern toodab ja müüb põlevkiviõli ja põlevkivi hulgiturul. rioodi lõpuks tegelikult tarnitud ühikute alusel, kuna klient saab nantseerimise tulu kajastatakse vastavate kulude kajastamise Müük kajastatakse ajal, kui kontroll toodete üle on üle antud, teenusest kasu samal ajal, kui seda osutatakse. Jäätmekäit- perioodil. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 122 Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil, mille perioode juhul, kui kontsern on piisavalt kindel, et ta seda või- sutusõiguse maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et kohaselt võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud vara arvele malust kasutab, ja rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode kontsern realiseerib ostuõiguse, arvestab kontsern vara kasu- selle soetusmaksumuses. Sihtfinantseerimise summa kajas- juhul, kui kontsern on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei tusõiguse kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara tatakse finantsseisundi aruandes kohustisena (tulevaste pe- kasuta. kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab kontsern vara rioodide tulu sihtfinantseerimisest). Soetatud vara amortiseeri- kasutusõiguse kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alus- takse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse soetatud Lepingud võivad sisaldada nii rendikomponente kui ka rendiga vara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt vara kasuliku eluea jooksul. mitteseotud komponente. Kontserni rendilepingud on peami- sellest, kumb saabub varem. selt maa kasutusõiguse seadmise lepingud, mis ei sisalda ren- Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetus diga mitteseotud komponente. Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress Vastavalt Eesti elektrituru seaduse §-le 59 saab kontsern summa, mille tulemusena on intressimäär igal osaperioodil ko- toetust (tegevuskulude sihtfinantseerimine) 5,37 senti ühe 2.27.1 Esmane mõõtmine hustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kilovatt-tunni elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvast Kontsern kajastab vara kasutusõigust ja rendikohustist rendi- kajastab kontsern kasumiaruandes rendikohustise intressi ja energiaallikast tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa perioodi alguse seisuga. muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustise hinnan- 125 MW. gus selle perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud makseid Varade kasutusõigus on kajastatud finantsseisundi aruandes tingiv sündmus või tingimus. Kontsern saab toetust igakuiselt vastavalt taastuvast ener- eraldi real. giaallikast toodetud elektrienergia mahule. Toetus ei ole mõel- Kui rendimaksed muutuvad, võib olla vajadus rendikohustis dud konkreetsete kulude katmiseks, vaid on valitsuse meede, Kontsern mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks ümber hinnata. Kontsern kajastab rendikohustise ümberhind- mille eesmärk on toetada ja hoogustada üleminekut taastu- kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendi- luse summat vara kasutusõiguse korrigeerimisena. Tulevased venergiale Eestis. Toetust kajastatakse brutomeetodil muude maksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui muutuvate rahavoogude indeksi potentsiaalsed suurenemised äritulude koosseisus real „Taastuvenergia toetus“. seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. ei sisaldu rendikohustises. Kui leiavad aset indeksil või intres- simääral põhinevad rendimaksete korrigeerimised, hinnatakse 2.27 Rendid 2.27.2 Edasine kajastamine rendikohustist ümber ja korrigeeritakse vara kasutusõigust (a) Kontsern kui rentnik Pärast rendiperioodi algust mõõdab kontsern vara kasutusõi- kasutades hindamisel esialgset diskontomäära. Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendile- gust soetusmaksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mu- pinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping deli kasutamiseks mõõdab kontsern vara kasutusõigust soe- Kontsern hindab rendikohustise ümber vastavalt kõnealustele või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest tusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub muutus õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud aja- väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Kont- vahemikus. on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. sern teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed Varade kasutusõigusi amortiseeritakse üldjuhul lineaarselt kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasu- Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut pe- vara kasuliku eluea või rendiperioodi jooksul, olenevalt sellest, tab kontsern muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise kumb on lühem. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara oman- rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade diõigus rendiperioodi lõppedes üle kontsernile või kui vara ka- muutusest. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 123 Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lü- 3. Finantsriskide juhtimine detsember 2022: summas 6,6 miljonit eurot (31,1 miljonit Poola hiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille zlotti)), identifitseeritud valuutarisk oli ebaoluline 31. detsem- alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja sel- 3.1 Finantsriskid ber 2023 ja 31. detsember 2022 seisuga. liste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk Kontsernil ei ole muid olulisi finantsvarasid ja/või -kohustisi, maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lü- (sh valuutarisk, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära mis on valuutariskile avatud. hiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on 12 risk ja hinnarisk), krediidirisk ja likviidsusrisk. Kontserni üldine kuud või lühem. riskijuhtimise programm keskendub finantsturu prognoosima- 3.1.1.2 Hinnarisk tusele ja üritab minimeerida võimalikke ebasoodsaid mõjusid Hinnarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või (b)Kontsern kui rendileandja kontserni finantstegevusele. Kontsern kasutab teatud riskipo- rahavood kõiguvad tulevikus muude kui intressimäära riskist Kasutusrendi tingimustel välja renditud varade suhtes kohal- sitsioonide maandamiseks tuletisinstrumente. või valuutariskist tulenevate turuhindade muutumiste tõttu. datakse materiaalsele põhivarale kehtestatud arvestuspõhi- Hinnariskist on mõjutatud kontserni toodetavate kaupade ja mõtteid. Rendiperioodi jooksul saadavad maksed kajastatakse Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandami- osutatavate teenuste müük vabaturutingimustes, tootmiseks lineaarselt kasumiaruandes tuluna rendiperioodi jooksul. ne ja finantstulemuste volatiilsuse vähendamine. Riskijuhtimise vajalike ressursside ost ning õiglases väärtuses muutustega valdkonda kontsernis juhib juhatuse esimehele ja auditikomi- läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad. 2.28 Dividendide maksmine teele alluv riskijuhtimise- ja siseauditi teenistus, kes vastutab Dividende kajastatakse nende väljakuulutamisel jaotamata ka- kontserni riskijuhtimissüsteemi väljaarendamise, rakendamise 3.1.1.2.1 Kaupade hinnarisk sumi vähendamisena ning kohustisena aktsionäri ees. ja toimimise eest. Kontserni finantsriske juhitakse vastavalt Olulisemad kaupade hinnariskid on põlevkiviõli müügi; elekt- juhatuse poolt heaks kiidetud põhimõtetele kontserni tasandil. rienergia ja maagaasi ostu ja müügi ning kasvuhoonegaaside 2.29 Tehingud seotud osapooltega Kontserni likviidsus-, intressimäära- ja valuutariske juhitakse lubatud heitkoguse ühikute ostu hinnarisk. Nende hinnariskide Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel emaettevõtja finantsosakonnas. maandamiseks kasutab kontsern erinevaid tuletisinstrumente. on loetud seotud osapoolteks sidusettevõtjad, Eesti Energia ASi nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja ettevõt- 3.1.1 Tururiskid Elektrienergia ostuga seotud riskide maandamiseks kasu- jad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada kontserni 3.1.1.1 Valuutarisk tatavad tuletisinstrumendid finants- ja äriotsuseid. Kuna Eesti Energia ASi aktsiad kuuluvad Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus Kontsern müüb elektrit oma klientidele jaeturul. Osa kliendi- 100% Eesti Vabariigile, loetakse kontserni seotud osapoolteks või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. lepingutest on sõlmitud fikseeritud hindadega. Elektrihinna ka riigi kontrolli või olulise mõju all olevaid üksusi. Valuutariskivabadeks finantsvaradeks ja -kohustisteks loetak- kõikumise riski maandamiseks kasutab kontsern tuletisinstru- se euros nomineeritud finantsvarasid ja -kohustisi juhul, kui mente (futuurid, forwardid ja pikaajalised elektrienergia ostu- Kontsern on rakendanud vabastust üksikult võetuna ebaolu- majandusüksuse arvestusvaluuta on euro. Valuutariskide väl- lepingud), mis sõlmitakse elektrienergia ostuks igal kauplemis- liste tehingute ja saldode avalikustamisest riigi ja seotud osa- timiseks sõlmitakse ka pikaajalised võlakohustised ning elektri tunnil. Tehingud, mille eesmärgiks on elektrihinna muutumise pooltega, kuna riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju ekspordilepingud eurodes. riski maandamine, on määratletud rahavoo riskimaandamis- nende osapoolte üle. instrumentidena. Maandatavaks alusinstrumendiks on suure Kontsernil on pangalaene PLN-ides seisuga 31. detsember tõenäosusega prognoositud elektrienergia ostutehingute 2023 summas 6,3 miljonit eurot (27,5 miljonit Poola zlotti) (31. riskikomponendid: Poola turul TGE Poola baaselektri ja tipu- Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 124 Elektrienergia ostuga seotud riskide maandamiseks kasutatud tuletisinstrumentide kokkuvõte: tundide hinnad, ja Nord Pooli süsteemihind, ning süsteemihin- na ja Soome piirkonna hinna vahe (muud turud peale Poola). 31. DETSEMBER Pikaajalised rahas arveldatavad elektrienergia ostulepingud maandavad Nord Pooli Leedu hinnapiirkonnaga seotud riski- 2023 2022 positsiooni. Ostuhinna riski maandamiseks sõlmitud tuletis- Lõpptähtaeg Lõpptähtaeg Lõpptähtaeg Lõpptähtaeg instrumentide mahud on tingitud prognoositavate fikseeritud 12 kuu jooksul üle 12 kuu 12 kuu jooksul üle 12 kuu hinnaga müügitehingute mahust. Riskimaandamissuhte riski- Maandatud maht, Nord Pooli maandamise suhtarv on 1:1. 2,2 1,4 0,5 2,1 süsteemihinna komponent (TWh) Maandatud maht, Soome hinnapiirkonna Pikaajaliste elektrienergia ostulepingutega aktiivsel turul ei 2,2 1,3 0,4 1,9 hinna komponent (TWh) kaubelda. Üksikasjalikku selgitust nende õiglase väärtuse kind- Maandatud maht, TGE Poola laksmääramise kohta vt finantsriskide juhtimise lisa punktist 3.3. baaskoormuse hinnariski komponent 0,6 0,2 0,6 0,2 Kontsern ei avalikusta pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (TWh) hindu, et mitte kahjustada oma konkurentsipositsiooni turul. Maandatud maht, Leedu hinnapiirkond (pikaajaline elektrienergia ostuleping) 0,4 4,2 0,2 4,6 Maagaasi ostu riskimaandamise tuletisinstrumendid (TWh) Kontsern müüb maagaasi oma klientidele jaeturul. Osa kliendi- lepingutest on sõlmitud fikseeritud hindadega. Maagaasi hinna kõikumise riski maandamiseks Poola turul kasutab kontsern tu- Kaalutud keskmine alushind, Nord Pooli 44,7 50,0 89,6 49,0 letisinstrumente (futuurid ja forwardid), mis sõlmitakse teatava süsteemihinna komponent (EUR/MWh) koguse maagaasi ostuks igas kuus. Tehingud, mille eesmärgiks Kaalutud keskmine alushind, Soome on maagaasi hinna kõikumise riski maandamine, on määratle- hinnapiirkonna hinna komponent (EUR/ 1,8 2,3 20,7 3,6 MWh) tud rahavoo riskimaandamisinstrumentidena. Maandatavaks alusinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud maa- Kaalutud keskmine alushind, TGE Poola gaasi ostutehingute riskikomponendid: maagaasi ostuhind baaskoormuse hinnariski komponent (EUR/ 162,9 157,9 172,2 173,3 MWh) Poola energiabörsil (TGE). Poolas maagaasi ostuga kaasneva hinnariski maandamiseks sõlmitud tuletisinstrumentide maht sõltub maagaasi müügimah- tudest, mis on määratud klientide poolt pikaajaliste fikseeritud hinnaga lepingute alusel kehtestatud mahtudega. Vastavalt Kontserni riskimaandamisstrateegiale sõlmitakse tuletislepingud Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 125 järgmiseks kolmeks aastaks ning lubatud avatud netopositsioon Maagaasi müügiga seotud riskide maandamiseks bensiini hinnariski maandamiseks sõlmitud tuletistehingute on 5% väga tõenäoliste prognoositavate ostutehingute mahust. kasutatud tuletisinstrumentide kokkuvõte: maht sõltub tulevasteks perioodideks sõlmitud pikaajalistest Riskimaandamissuhte riskimaandamise suhtarv on 1:1. müügilepingutest ja tootmisplaanist. Vastavalt kontserni ris- 31. DETSEMBER kimaandamisstrateegiale sõlmitakse tuletislepingud ulatuses, Maagaasi ostuga seotud riskide maandamiseks 2023 2022 mis katab kuni 80% järgmise kahe aasta suure tõenäosusega kasutatud tuletisinstrumentide kokkuvõte: Lõpptähtaeg 2024 2023 prognoositud tehingute müügimahust. Vastavate tuletisinstru- mentide likviidsuse ning kontserni riskimaandamise strateegia 31. DETSEMBER Maandatud maht, TTF ICE Endex 0,08 0.04 tõttu on aruandekuupäevale lähemal olevate aastate riski- Future (TWh) 2023 2022 maandamisinstrumentidega kaetud müügimahu protsent kõr- Kaalutud keskmine alushind Lõpptähtaeg 2024-2025 2023–2024 51,2 114,4 gem. Riskimaandamissuhte riskimaandamise suhtarv on 1:1. (EUR/MWh) Maandatud maht, TGE Poola gaasi hinnariski komponent 0,7 0,3 Põlevkiviõli ning põlevkiviõlibensiin müügiga seotud riskide Põlevkiviõli müügiga seotud riskide maandamiseks (TWh) maandamiseks kasutatavad tuletisinstrumendid kasutatud tuletisinstrumentide kokkuvõte: Kaalutud keskmine alushind Kontsernil on Eestis põlevkiviõli tootmise varad ja ta müüb 31. DETSEMBER 62,4 70,0 (EUR/MWh) toodetud põlevkiviõli ning põlevikivibensiini globaalsetel ener- 2023 2022 giaturgudel. Kontsern kasutab põlevkiviõli ja -bensiini (põ- Maagaasi müügi riskimaandamise tuletisinstrumendid Lõpptähtaeg 2025-2026 2023-2025 levkivibensiini osas alates 01.01.2021) hinna kõikumise riski Kontsern müüb oma klientidele jaeturul maagaasi. Osa klien- maandamiseks tuletisinstrumente (futuure ja swappe). Nendes Maandatud maht, Brent Crude 170 823 dilepingutest on sõlmitud muutuva hinnaga. Maagaasi hinna tehingutes kohustub vastaspool maksma fikseeritud hinna (tuhat Mt) kõikumise riski maandamiseks Baltikumi turul kasutab kontsern ja turuhinna vahe teataval ajaperioodil. Kontserni riskimaan- Kaalutud keskmine alushind tuletisinstrumente (futuurid ja forwardid). Need instumendid 430 385 damispoliitika kohaselt on riskimaandamise eesmärk tagada (EUR/mMt) on alates 1. märts 2022 määratletud rahavoogude riskimaan- kindlaksmääratud kasum pärast muutuvkulusid. Tehingud damise instrumentidena. sõlmitakse kindla koguse põlevkiviõli ning põlevikivibensii- Põlevkiviõlibensiini müügiga seotud riskide maanda- Maandamaks hinnariski, mis tuleneb Baltikumi pikaajalistest ni müügiks tulevastel perioodidel ning need on määratletud miseks kasutatud tuletisinstrumentide kokkuvõte: muutuvhinnaga kliendilepingutest, mis võetakse Inčukalnsi rahavoo riskimaandamisinstrumentidena. Maandatavaks alu- 31. DETSEMBER laost, kus hoitakse fikseeritud hinnaga maagaasi, sõlmib kont- sinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud põlevki- sern tuletisinstrumente, muutes Inčukalnsis oleva fikseeritud 2023 2022 viõli müügitehingute riskikomponendid: 1% väävlisisaldusega hinnaga gaasi ujuva hinna peale. Maandatavaks alusinstru- raske kütteõli või selle eraldi identifitseeritavad komponendid. Lõpptähtaeg 2025-2026 2023-2025 mendiks on suure tõenäosusega prognoositud muutuva hinna- Põlevkivibensiini maandatavaks alusinstrumendiks on suure Maandatud maht, Brent Crude ga maagaasi ostu tehingud (ost lattu fikseeritud hinnaga), mis 27 129 tõenäosusega prognoositud põlevkivibensiini müügitehingu (tuhat Mt) on hinnastatud vastu TTF ICE Endex Future, mille määravad riskikomponendid: Naphtha Cargoes CIF NWE või selle eraldi Kaalutud keskmine alushind ujuvhinnaga klientide nõutavad mahud. Riskimaandamissuhte identifitseeritavad komponendid. Põlevkiviõli ning põlevkivi- 592 547 (EUR/mMt) riskimaandamise suhtarv on 1:1. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 126 Riskimaandamisinstrumentide efektiivne Eelnevalt kirjeldatud riskid ei ole 2023. ega 2022. aastal reali- - Kui arvutustes kasutatud vedelkütuse toodete tu- ja ebaefektiivne osa seerunud. ruhinnad oleksid olnud 10% kõrgemad/madalamad, Riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efek- oleks mõju kontserni maksujärgsele tulemile olnud tiivset osa kajastatakse muus koondkasumis ja liigitatakse üm- Riskimaandamise instrumentide õiglase väärtuse muutused, -10,6 miljonit eurot/10,6 miljonit eurot (2022: -3,6 mil- ber kasumiaruandesse. Müügitehingute puhul esitatakse see mis on kajastatud riskimaandamise reservis, on avalikustatud jonit eurot/3,6 miljonit eurot). mõju tuluna või tulude vähendamisena. Ostutehingute puhul lisas 20. Täiendav informatsioon tuletisinstrumentide kohta on - Kui arvutustes kasutatud maagaasi turuhinnad oleksid esitatakse see mõju kuluna või kulude vähenemisena prog- esitatud lisades 12, 14 ja 15. olnud 10% kõrgemad/madalamad, oleks mõju kontser- noositava ostutehingu toimumisel või muu ärituluna või muude ni maksujärgsele tulemile olnud 0,08 miljonit eu- tegevuskuludena, kui selgub, et prognoositava müügi- või os- Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid rot/-0,08 miljonit eurot (2022: 0,75 miljonit eurot/-0,75 tutehingu toimumine antud perioodil on ebatõenäoline. Kont- Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid on peamiselt maa- miljonit eurot). sern ei ole tuvastanud muid olulisi riskimaandamise ebaefek- gaasi ostu ja müügi tuletisinstrumendid kuna kontsern ei ra- tiivsuse allikaid, mis võiksid riskimaandamissuhteid mõjutada, kenda nende toodete ja turgude (v.a Poola maagaas (ost) ning 3.1.1.3 Rahavoo ja õiglase väärtuse intressimäära risk välja arvatud üks pikaajaline PPA kogus, mida ei müüdud lõpp- Baltikumi muutuva hinnaga maagaas (ost) (vt Maagaasi müügi Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane tarbijatele ning jäeti lahtiseks hinna- ja mahuriskide maanda- riskimaandamise tuletisinstrumendid)) suhtes riskimaanda- väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära miseks. Aasta lõpus tuvastati riskimaandamise ebaefektiivsus misarvestust, ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud, mida muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib kontser- eespool mainitud riskide maandamiseks loodud puhvrite osas, kontsern ei ole määratlenud rahavoo riskimaandamisinstru- ni ujuva intressimääraga võlakohustistest ning seisneb ohus, mille tõttu ületati piirmääraks seatud riskimaandamistehingute mentideks. Lisaks liigitatakse kauplemiseks hoitavateks tule- et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Int- kogus. Riskimaandamistehingute ebaefektiivsuse mõju 2023. tisinstrumentideks kontserni klientidele vahendustegevuse ressiriski vähendatakse osaliselt fikseeritud intressimääraga aasta kasumiaruandele oli kahjumi vähenemine 17,0 miljonit raames tehtavaid maagaasi, elektri ja vedelkütuste tuletis- võlakohustiste võtmise kaudu ja osaliselt ujuva intressimäära- eurot (2022: 0 eurot) ja kahjumi suurenemine -4,5 miljonit eu- instrumendid. Aruandeperioodi lõpu seisuga olid kontsernil ga laenude võtmise kaudu, mille puhul intressimäärade vahe- rot (2022: -6,5 miljonit eurot). olulised avatud netopositsioonid tuletisinstrumentides, mis tustehingute abil fikseeritakse laenude intressikulud. ei olnud määratletud riskimaandamisinstrumentideks. Antud Potentsiaalsed ebaefektiivsuse allikad võivad tuleneda järg- instrumentide õiglane väärtus on arvutatud elektri, maagaasi Võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga ei toimunud Kontser- mistest põhjustest: ja vedelkütuse toodete turuhindade alusel. Arvutuste aluseks ni intressimäärariski juhtimises seoses intressimäära vahetus- • Võrreldes eelnevate perioodidega, muutusid aruan- olevate turuhindade põhjendatult eeldatav muutus avaldaks lepingute (IRS) sõlmimisega muudatusi. Seisuga 31. detsember deaastal valuutakursid volatiilsemaks. Valuutakursside kontserni majandustulemustele järgmist mõju (+ on kasumi 2023 oli kontsernil avatud kolm intressimäära vahetuslepingut mõju tõttu võib majanduslik suhe riskimaandamisob- suurenemine või kahjumi vähenemine ja - kasumi vähenemine nominaalsummas kokku 157,8 miljonit eurot. Seisuga 31. det- jekti ja riskimaandamisinstrumendi vahel tasakaalust ja kahjumi suurenemine): sember 2023 oli kontserni fikseeritud intressimääraga laenu- välja minna ning võib tekkida olukord, kus riskimaan- - Kui arvutustes kasutatud elektri turuhinnad oleksid ol- kohustiste (v.a rendikohustised) osakaal 11,5% (31. detsember damisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi väärtu- nud 10% kõrgemad/madalamad, oleks mõju kontserni 2022: 68,9%). Seisuga 31. detsember 2023 oli pangalaenude sed ei liigu enam vastassuunas. Kontserni juhtkonna maksujärgsele tulemile olnud 15,5 miljonit eurot/-15,5 kaalutud keskmine efektiivne intressimäär koos sõlmitud int- hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et valuutakursi miljonit eurot (2022: 23,1 miljonit eurot/-23,1 miljonit ressimäära vahetustehingute mõjuga 5,8% (31. detsember muutustest saaks tekkida oluline ebaefektiivsus. eurot). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 127 2022: 2,6%). Kontserni pangalaenude intress sõltub baasint- Potentsiaalsed ebaefektiivsuse allikad võivad tuleneda järg- miljonit eurot (31. detsember 2022: 50,0 miljonit eu- ressimäärast (euros nomineeritud laenukohustiste puhul 3 või mistest põhjustest: rot), mille puhul kontsern saab 3-kuu EURIBOR-i ning 6 kuu euribori tasemest, Poola zlotis nomineeritud laenuko- • Kontserni või intressimäära vahetustehingu vastas- maksab fikseeritud intressimäära 1,049%. Kontsern hustiste puhul 6 kuu WIBOR tasemest). Kui ujuva baasintressi- poole krediidiriski muutus. Krediidiriski mõju tõttu võib kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et määr seisuga 31. detsember 2023 oleks olnud 100 baaspunkti majanduslik suhe riskimaandamisobjekti ja riskimaan- maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimäära- kõrgem, oleks kontserni aruandeaasta puhaskahjum olnud 14,1 damisinstrumendi vahel tasakaalust välja minna. Kont- ga laenust, mis võeti välja 24. septembril 2022. miljonit eurot suurem (2022: puhaskasum 4,2 miljonit eurot serni juhtkonna hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, • Intressimäära vahetustehing nominaalsumma jäägiga väiksem). Eelnimetatud muudatuste tõttu võivad turuintressi- et krediidiriskist saaks tekkida oluline ebaefektiivsus. 35,0 miljonit eurot (31. detsember 2022: 38,3 miljonit määrad avaldada olulist mõju kontserni võetud laenudele ning eurot), mille puhul kontsern saab 6-kuu EURIBOR-i need võivad mõjutada laenude õiglast väärtust (lisa 21). Kont- Õiglane väärtus on arvutatud kasutades kolmanda osapoole ning maksab fikseeritud intressimäära 1,125%. Kont- sern jälgib tähelepanelikult intressiturgu ning intressimaanda- mudelit, mida kinnitab tehingupartneri kinnitus. Kontserni sise- sern kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, mine võiks toimuda sobivatel intressitasemetel, kuna riskipolii- miste arvutuste alusel leitakse intressimäära vahetustehingute et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimää- tika on maandada 1/2 laenuportfelli intressimäärasid. Kontsern õiglane väärtus oodatavate tuleviku rahavoogude nüüdisväär- raga laenust, mis võeti välja 30. juunil 2022. saab teha strateegilisi otsuseid riskimaandamissuhte muutmi- tusena tuginedes turul vaadeldavatel EURIBOR-i intressikõve- seks vastavalt turuolukorrale ja ettevõtte olukorrale. See suhe ratel. Õiglase väärtuse hinnangu tegemisel võetakse arvesse 3.1.2 Krediidirisk ei ole täidetud, kuna 2023. aastal võeti laenud väga kõrgete kontserni ning vastaspoole krediidiriski, mis arvutatakse kre- Krediidirisk on risk, et kontsernile tekib rahaline kahju, sest fi- intressimäärade ajal ja riskimaandamistasemed olid väga eba- diidiriski vahetustehingute või võlakirjade hindadest tuletatud nantsinstrumendi teine osapool ei suuda oma kohustisi täita. soodsad ning kontsern otsustas neid laene mitte maandada. krediidiriski vahede põhjal. Intressimäära vahetustehingud on Krediidiriskile on avatud raha pangas, positiivse väärtusega tu- liigitatud õiglase väärtuse tasemele 2. letisinstrumendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. 3.1.1.4 Intressimäära vahetustehingud (swap-tehingud) Intressimäära vahetuslepingud hõlmavad tavaliselt ujuva int- Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsernil sõlmitud kolm int- Kontserni vabade vahendite paigutamisel juhindutakse järgmis- ressimäära vahetamist fikseeritud intressimäära vastu (või ressimäära vahetustehingut kolme laenu intressimäära riski test põhimõtetest: vastupidi), eesmärgiga kaitsta end rahavoogude kõikumiste maandamiseks (võrreldaval perioodil intressimäära vahetuste- - kapitali säilimine; eest. Riskimaandamisinstrumentide (intressimäära vahetuste- hingud puudusid): - äritegevuse jaoks õigel ajahetkel vajaliku likviidsuse hingud) ja riskimaandamisobjektide (laenulepingud) vahel ek- • Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 73,0 tagamine; sisteerib majanduslik suhe, sest seisuga 31. detsember 2023 miljonit eurot (31. detsember 2022: 80,0 miljonit - eelnevat kahte eesmärki arvestades optimaalse toot- ühtisid kõikide intressimäära vahetustehingute põhilised tingi- eurot), mille puhul kontsern saab 6 kuu EURIBOR-i luse teenimine. mused laenulepingute tingimustega (nominaalsummad, valuu- ning maksab fikseeritud intressimäära 1,1%. Kontsern Vabu rahalisi vahendeid on lubatud paigutada järgmistes- tad, tähtajad, maksegraafikud). Riskimaandamise tulevikute- kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et se kodu- ja välismaistesse finantsinstrumentidesse: hingud on sõlmitud 1:1 suhtes. Riskimaandamise efektiivsuse maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimäära- - rahaturu- ja intressifondid, mille osakuid või aktsiaid testimiseks kasutab Kontsern hüpoteetilise tuletisinstrumendi ga laenust, mis võeti välja 30. septembril 2022. on võimalik regulaarselt lunastada või müüa (2023 ja meetodit ja võrdleb intressimäära vahetustehingute õiglase • Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 49,0 2022 ei olnud kasutuses); väärtuse muutusi laenulepingute õiglase väärtuse muutustega. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 128 - krediidiasutuste hoiused; detuletus- ja hoiatussüsteem kliendile teate, et juhul kui arvet 3.1.3 Likviidsusrisk - vabalt kaubeldavad võlakirjad ja muud vabalt kaubel- ei tasuta, võib järgneda kliendi elektrivõrgust väljalülitamine. Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohus- davad võlainstrumendid. On kehtestatud tingimused, mille korral alustatakse võla sis- tisi täita ebapiisava rahavoo tõttu. Likviidsusriski maandatakse senõudmist kohtu kaudu või antakse võlg üle inkassofirmale. erinevate finantsinstrumentidega nagu laenud, võlakirjad ja Nõuded finantsinstrumentide emitentide/tehingute (sh riski- Erikokkulepete sõlmimine on selleks moodustatud krediidiko- kommertsväärtpaberid. maandamistehingute) vastaspoolte krediidiriski tasemele ning miteede pädevuses. iga vastaspoole maksimaalsed positsioonid kehtestab kontser- Kontserni likviidsusrisk on kahetasandiline. Lühiajaline likviid- ni finantsriskide juhtimise komitee. Nõuded ostjate vastu on esitatud summas, millest on maha susrisk on risk, et kontserni pangakontodel ei ole piisavalt raha arvatud oodatavad krediidikahjumid. Ehkki nõuete laekumist jooksvate maksekohustiste täitmiseks. Pikaajaline likviidsusrisk Vabu rahalisi vahendeid on lubatud paigutada üksnes finants- võivad mõjutada majanduslikud tegurid, on juhtkond seisuko- on risk, et kontsernil ei ole piisavalt vaba raha või muid likviid- instrumentidesse, mille alusvaluuta on euro. Lisaks on kehtes- hal, et puudub oluline kahjumi risk, mis ületaks juba kajastatud suse allikaid, et katta tuleviku likviidsusvajadust oma äriplaani tatud nõuded finantsinstrumentide tähtajale ning hajutamisele. krediidikahjumi summat. Muud nõuded allahinnatud varasid ei elluviimisel ja kohustiste täitmisel või et kontsern peab see- sisalda. tõttu vabu vahendeid kaasama kiirustades ja tingimustel, mis Klientide tähtajaks tasumata arvetega tegeldakse igapäe- ei ole optimaalsed. Lühiajalist likviidsusriski maandatakse vaselt selleks spetsiifiliselt moodustatud osakondades. Arve Täiendav info krediidiriski kohta on avalikustatud lisades 13 ja sellega, et kontsern hoiab pangakontodel teatavat vaba raha maksetähtaja ületamise korral saadab automatiseeritud meel- 15. puhvrit, et tagada piisavate vahendite olemasolu ka juhul, kui rahavoo prognoosist esineb kõrvalekaldeid. Pikaajalist likviidsusriski maandatakse sellega, et kontsern prognoosib regulaarselt järgneva 12 kuu likviidsusvajadust (sh võetakse arvesse rahavajadus investeeringuteks, laenu tagasimakseteks ja dividendimakseteks ning äritegevusest teenitav positiivne Maksimaalne krediidiriskile avatud summa aruandeperioodi lõpu seisuga oli järgmine: rahavoog) ja hoiab likviidsusvajaduse rahuldamiseks piisavat likviidsuspuhvrit vabade rahaliste vahendite, välja võtmata 31. DETSEMBER investeerimislaenude ja likviidsuslaenu limiitide näol. Likviid- miljonites eurodes 2023 2022 susriski juhitakse kontserni tasandil emaettevõtja finantsosa- Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisad 12 ja 13)* 475,6 402,0 konnas. Raha ja raha ekvivalendid (lisad 12, 15 ja 17) 174,5 280,5 Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsernil vabu rahalisi vahen- Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid (lisad 3.3, 12, 14 ja 15) 317,5 700,7 deid mahus 174,5 miljonit eurot (31. detsember 2022: 280,5 Kokku krediidiriskile avatud summa 967,6 1 383,2 miljonit eurot). Lisaks oli majandusaasta lõpu seisuga välja * Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, millest on maha arvatud ettemaksud ja Technological Solutions SIA ning Enefit võtmata laenusid 410,0 miljoni euro ulatuses (31. detsember Green SIA müügitehingu lõpetamise järgsed nõuded summas 1,4 miljonit eurot. 2022: 495,0 miljonit eurot) (lisa 21). Kontsern otsib erinevaid Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 129 Kohustuste jaotus maksetähtaegade järgi seisuga 31. detsember 2023: Diskonteerimata Bilansiline miljonites eurodes Kuni 1 aasta 1–2 aastat 3–5 aastat Üle 5 aasta rahavood kokku väärtus Võlakohustised (lisad 3.2, 12 ja 21)* 236,3 891,4 2 052,4 1 694,1 534,8 389,9 Tuletisinstrumendid (lisad 3.3, 12 ja 14) 67,8 13,1 2,7 0,8 84,4 84,4 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 12 ja 22) 234,7 0,1 5,8 - 240,6 240,0 Finantsgarantiid 86,3 - - - 86,3 - Kokku 923,6 249,5 899,9 390,7 2 463,7 2 018,5 * Intressikulud on prognoositud seisuga 31. detsember 2023 kehtinud intressimäärade alusel Kohustuste jaotus maksetähtaegade järgi seisuga 31. detsember 2022: Diskonteerimata Bilansiline miljonites eurodes Kuni 1 aasta 1–2 aastat 3–5 aastat Üle 5 aasta rahavood kokku väärtus Võlakohustised (lisad 3.2, 12 ja 21)* 634,3 198,7 199,9 82,9 1 115,8 1 059,4 Tuletisinstrumendid (lisad 3.3, 11 ja 14) 169,1 28,4 2,8 0,9 201,2 201,2 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 12 ja 22) 202,3 - - - 202,3 202,3 Finantsgarantiid 103,3 - - - 103,3 - Kokku 1 109,0 227,1 202,7 83,8 1 622,6 1 462,9 * Intressikulud on prognoositud seisuga 31. detsember 2022 kehtinud intressimäärade alusel. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 130 lahendusi likviidsusriski vähendamiseks läbi likviidsusriski juh- Seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022 oli kontserni netovõla ja timise. Näiteks on kontsern elektrienergia positsioonid börsilt EBITDA suhe ning omakapitali ja varade suhe järgmine: (Nasdaq) üle viinud börsivälisele (Over the Counter) platvor- mile ning seeläbi vabastanud ca 61 miljonit eurot raha, millega 31. DETSEMBER seoses paranes kontserni likviidsuspositsioon. miljonites eurodes 2023 2022 Võlakohustised (lisad 3.1, 12 ja 21) 1 694,1 1 059,4 Eelnevas likviidsusanalüüsis on esitatud kontserni lühi- ja pi- Miinus: intressikohustis laenudelt -24,1 -4,8 kaajaliste kohustiste (sh netomaksega tuletisinstrumentide) jaotus kohustiste lõpptähtaegade lõikes. Kõik tabelis esitatud Miinus: raha ja raha ekvivalendid (lisad 12, 15 ja 17) -174,5 -280,5 summad on lepingulised diskonteerimata rahavood. Aruande- Netovõlg 1 495,5 774,1 perioodi lõpust 12 kuu jooksul tasumisele kuuluvate kohustiste Omakapital kokku 2 060,1 3 120,0 summa, v.a võlakohustised, on esitatud nende bilansilises väärtuses. EBITDA* 436,7 420,4 Varad 4 822,9 5 506,2 3.2 Kapitali juhtimine Netovõlg/EBITDA 3,42 1,84 Eesti Energia ASi kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsuseid divi- Omakapital/varad 43% 57% dendide jaotamise ning aktsiakapitali suurendamise ja vähen- damise kohta teeb Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kau- Kapital kokku (netovõlg + omakapital kokku) 3 555,6 3 894,1 du. Igal majandusaastal määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse Netovõla ja kapitali suhe 42% 20% korraldusega Eesti Energia ASi poolt riigieelarvesse makstav * EBITDA – kasum enne finantstulusid ja -kulusid, sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-, dividendisumma, mis on kooskõlas kehtiva dividendipoliitikaga ning põhivara kulumi, amortisatsiooni ja väärtuse languse kulusid (vt lisad 18 ja 19). standardites (IFRS) defineeritud ja need ei pruugi olla teiste 3.3 Õiglane väärtus Kontsern järgib finantspoliitikat, mille kohaselt ei tohi neto- ettevõtjate alternatiivsete tulemuslikkusnäitajatega võrrelda- võla ja EBITDA suhe pikaajaliselt ületada 3,5 (2022: 3,5) ning vad. Kontserni hinnangul annavad alternatiivsed tulemuslik- Kontserni hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes kor- omakapital peab moodustama vähemalt 50% varadest (31. kusnäitajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande rigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja detsember 2022: 50%). Seisuga 31. detsember 2023 oli neto- lugejatele täiendavat kasulikku informatsiooni kontserni ma- kohustiste õiglased väärtused seisuga 31. detsember 2023 ja võla ja EBITDA suhe ettenähtud tasemel (31. detsember 2022: jandustulemuste ja juhtimise kohta ning neid näitajaid kasutab 31. detsember 2022 oluliselt nende kontserni konsolideeritud netovõla ja EBITDA suhe oli ettenähtud tasemel). ka juhtkond kontserni tulemuste analüüsimisel ja juhtimisaru- finantsseisundi aruandes kajastatud jääkväärtustest, v.a 2022. andluses. Märgitud näitajaid tuleks vaadelda kui täiendavat aasta lõpus kehtinud võlakirjad (õiglane väärtus arvestatud Nii EBITDA kui ka netovõlg on alternatiivsed tulemuslikkus- informatsiooni, mis ei asenda näitajaid, mis tuleb esitada õiglase väärtuse hierarhia 1. tasemele liigitatavate sisenditega, näitajad, mida ei ole rahvusvahelistes finantsaruandluse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes IFRSi nõuete lisa 21). Lühiajaliste nõuete ja kohustiste ning laenunõuete, kohaselt. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 131 millest on maha arvatud väärtuse langus, jääkväärtus ligikaudu Järgnevates tabelites on esitatud õiglases väärtuses kajastata- - muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud võrdne nende õiglase väärtusega. Avalikustamise eesmärgil vate finantsinstrumentide analüüs väärtuse hindamise sisendite hinnad, mis on vara või kohustiste puhul kas otseselt leitakse finantskohustiste õiglane väärtus tulevaste lepinguliste järgi. Erinevaid tasemeid defineeritakse järgmiselt: või kaudselt jälgitavad (tase 2); rahavoogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kät- - identsete varade või kohustiste (korrigeerimata) notee- - vara või kohustiste puhul mittejälgitavad sisendid tesaadav kontserni sarnastele finantsinstrumentidele. ritud hinnad aktiivsetel turgudel (tase 1); (tase 3). Alljärgnevas tabelis on esitatud kontserni varad ja kohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses, vastavalt õiglase väärtuse hierarhia tasemetele seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022: miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2023 VARAD KOHUSTISED Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku Rahavoogude riskimaandamisinstrumendid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia - 2,7 149,6 152,3 35,8 5,4 - 41,2 ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised - - 149,6 149,6 - - - - elektrienergia ostulepingud) TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent - - - - 35,8 - - 35,8 Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna - 2,7 - 2,7 - 5,4 - 5,4 komponent Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks - - - - 15,2 - - 15,2 TGE Poola gaasi hinnariski komponent - - - - 15,2 - - 15,2 Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 3,8 - - 3,8 -0,1 - - -0,1 Swap ja forward lepingud põlevkivibensiini müügiks 0,6 - - 0,6 - - - - Intressimäära swapid - 8,9 - 8,9 - - - - Kokku rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 4,4 11,6 149,6 165,6 50,9 5,4 - 56,3 Tabel jätkub järgmisel lehel Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 132 miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2023 VARAD KOHUSTISED Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku Kauplemisderivatiivid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia 2,0 - 129,1 131,1 - 1,6 - 1,6 ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised - - 129,1 129,1 - - - - elektrienergia ostulepingud) TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent 2,0 - - 2,0 - - - - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna - - - - - 1,6 - 1,6 komponent Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks 3,3 - - 3,3 5,6 - - 5,6 TGE Poola gaasi hinnariski komponent - - - - 3,1 - - 3,1 Balti gaasi hinnariski komponent 3,3 - - 3,3 2,5 - - 2,5 Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 4,0 - - 4,0 7,6 - - 7,6 Swap ja forward lepingud põlevkivibensiini müügiks - - - - 1,5 - - 1,5 Rohesertifikaadid - - 4,4 4,4 - - 10,2 10,2 Universaalteenus - - 9,1 9,1 - - - - Muud tuletisinstrumendid - - - 1,2 0,4 - 1,6 Kokku kauplemisderivatiivid 9,3 - 142,6 151,9 15,9 2,0 10,2 28,1 Kokku tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 12, 15 ja 20) 13,7 11,6 292,2 317,5 66,8 7,4 10,2 84,4 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 133 miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2022 VARAD KOHUSTISED Tase 1 Tase 2 Tase 3 kokku Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku Rahavoogude riskimaandamisinstrumendid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud 23,2 15,9 360,7 399,8 - 0,1 - 0,1 (PPA) elektrienergia ostuks Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised - - 360,7 360,7 - - - - elektrienergia ostulepingud) TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent 23,2 - - 23,2 - - - - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - 15,9 - 15,9 - 0,1 - 0,1 Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks 6,0 - - 6,0 - - - - TGE Poola gaasi hinnariski komponent 6,0 - - 6,0 - - - - Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 2,2 - - 2,2 73,4 - - 73,4 Swap ja forward lepingud põlevkivibensiini müügiks 1,3 - - 1,3 16,4 - - 16,4 Intressimäära swapid - 14,6 - 14,6 - - - - Kokku rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 32,7 30,5 360,7 423,9 89,8 0,1 - 89,9 Kauplemisderivatiivid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud 5,1 35,3 166,0 206,4 - 0,5 0,3 0,8 (PPA) elektrienergia ostuks Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised - - 166,0 166,0 - - 0,3 0,3 elektrienergia ostulepingud) TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent 5,1 - - 5,1 - - - - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - 35,3 - 35,3 - 0,5 - 0,5 Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks 63,0 - - 63,0 - 60,3 - 60,3 Balti gaasi hinnariski komponent 63,0 - - 63,0 - 60,3 - 60,3 Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 0,4 - - 0,4 0,4 - - 0,4 Swap ja forward lepingud põlevkiviõlibensiini müügiks - - - - - - - - Rohesertifikaadid - - 7,0 7,0 - - 9,4 9,4 Universaalteenus - - - - - - 37,1 37,1 Muud tuletisinstrumendid - - - - 3,3 - - 3,3 Kokku kauplemisderivatiivid 68,5 35,3 173,0 276,8 3,7 60,8 46,8 111,3 Kokku tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 12, 15 ja 20) 101,2 65,8 533,7 700,7 93,5 60,9 46,8 201,2 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 134 Teatud riskimaandamisinstrumentide puhul võivad rahavoogude on lihtsalt ja regulaarselt kättesaadavad börsilt, vahendajalt, kontserni enda hinnangutele. Instrument liigitatakse 3. tasemele, riskimaandamise saldod (varad/kohustised) erineda muudes re- maaklerilt, tööstusharu grupilt, hindamisteenistuselt või regu- kui üks või mitu olulist sisendit ei põhine jälgitavatel turuandme- servides (lisa 20) esitatutest arvnäitajatest järgmistel põhjustel: latiivselt asutuselt ja need kujutavad tegelike ja regulaarselt tel. Kontsern liigitab universaalteenust, päritolutunnistusi ja pika- - Nord Pooli süsteemihind ja Soome piirkonna hinna- aset leidvate turutingimustel toimuvate tehingute hindasid. ajalisi elektrienergia ostulepingud 3. taseme instrumentideks. komponent - Kontserni ja vastaspoolte vahelised Kontserni finantsvarade noteeritud turuhinnaks on nende lepingud võimaldavad tasaarvestada konkreetsete hetke pakkumishind. Kontserni tuletisinstrumendid, millega Kontserni finantsriskide juhtimise osakond teostab kontserni üksikute tehingutega seotud summasid, mistõttu oli kaubeldakse Nasdaq OMX, ICE, Platts European Marketscani finantsinstrumentide, sh 3. taseme instrumentide ümber- seisuga 31.detsember 2023 tasaarveldatud tehingute (avaldatavate spot hindade alusel), TGE, Argus ning Nymexi hindluseid õiglasesse väärtusesse finantsaruandluse jaoks. summa -31,4 miljonit eurot (31. detsember 2022 sum- börsil, on liigitatud 1. taseme instrumentideks. Osakond allub vahetult kontserni finantsriskide juhtimise komi- ma -327,0 miljonit eurot); teele, kes kinnitab hindamismeetodid. Finantsriskide juhtimise - Balti gaasi hinna riskikomponent - Kontserni ja vastas- Forward-, swap- ja futuurlepingute õiglane väärtus leitakse komitee ja hindamismeeskond arutavad hindamisprotsesse ja poolte vahelised lepingud võimaldavad tasaarvestada aruandekuupäeva forwardhindade alusel. -tulemusi vähemalt kord kvartalis vastavalt kontserni kvarta- konkreetsete üksikute tehingutega seotud summasid, liaruandluse ajakavale. mistõttu oli seisuga 31. detsember 2023 tasaarvelda- b) 2. taseme finantsinstrumendid tud tehingute summa -1,4 miljonit eurot (31. detsem- Kui finantsinstrumendiga aktiivsel turul ei kaubelda, siis määra- Tase 3 instrumentide jaotus ber 2022 -1,6 miljonit eurot); takse selle õiglane väärtus hindamistehnika abil. Hindamistehni- 31. DETSEMBER - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent – tu- kates kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, letisinstrumendid on nomineeritud Poola zlottides, mis kui need on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik miljonites eurodes 2023 2022 mõjutab teisi reserve igakuise ümberhindluse tõttu kontserni enda hinnangutele. Instrument liigitatakse 2. tase- Pikaajalised elektrienergia 278,7 526,4 eurodesse. Seisuga 31. detsember 2023 oli valuuta- mele, kui kõik olulised õiglase väärtuse määramiseks vajalikud ostulepingud riski mõju riskimaandamisreservile -2,0 miljonit eurot sisendid on jälgitavad. Kui üks või mitu olulist sisendit ei põhine Sõlmitud päritolutunnis- -5,8 -2,4 (31. detsember 2022 seisuga -2,0 miljonit eurot); jälgitavatel turuandmetel, liigitatakse instrument tasemele 3. tuste tuletistehingud - TGE Poola gaasihinna riskikomponent - tuletisinstru- Universaalteenus 9,1 -37,1 mendid on nomineeritud Poola zlottides, mis mõjutab Kontserni Baltikumi elektri ja intressimäära vahetustehingutest Kokku 282,0 486,9 teisi reserve igakuise ümberhindluse tõttu eurodesse. tulenevate tuletisinstrumentide väärtuse leidmiseks kasutatakse Seisuga 31. detsember 2023 oli valuuta mõju riski- hindamistehnikaid, mis põhinevad Nasdaq OMX ja pankadeva- 2022. aastal arvutati pikaajaliste elektrienergia ostulepingute maandamisreservile -0,3 miljonit eurot (31. detsember helise intressi-swapide turu aruandekuupäeva noteeringutel. (PPA) õiglane väärtus kontserni poolt klientidega sõlmitud te- 2022 seisuga -0,7 miljonit eurot). gelike pikaajaliste (üle 5 aasta) elektrienergia müügilepingute c) 3. taseme finantsinstrumendid alusel. Õiglase väärtuse arvutamine toimus igakuiselt. Seetõttu a) 1. taseme finantsinstrumendid Kui finantsinstrumendiga aktiivsel turul ei kaubelda, siis määra- kasutatakse arvutuses bilansipäevale eelnenud kuu jooksul Aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsinstrumentide õiglase takse selle õiglane väärtus hindamistehnika abil. Hindamistehni- sõlmitud pikaajaliste elektrimüügilepingute kaalutud keskmist hinda, mis seejärel PPA lepingute hindamisel teisendatakse väärtuse aluseks on noteeritud turuhinnad aruandeperioodi kates kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, elektri baaskoormuse hinnaks. lõpu seisuga. Turgu peetakse aktiivseks, kui noteeritud hinnad kui need on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 135 Alates 2023. aastast on hindamistehnika muutunud. Elektri- Universaalteenuse 3. taseme tuletisinstrumentide õiglase muutuksid +/- 10%, oleks mõju kontserni puhaskahjumile olnud energia ostulepingute õiglase väärtuse arvutamisel kasutatak- väärtuse leidmisel kasutatakse hindamistehnikat, mis põhineb -/+ 1,1 miljonit eurot (2022: mõju puhaskasumile +/- 22 miljo- se hindamistehnikat, mis põhineb prognoositavatel tulevase erinevatel sisenditel. Turuhinna väärtuse leidmiseks kasutatak- nit eurot). perioodi elektrihindadel. See meetod kasutab kombineeritult se hindamistehnikaid, mis põhinevad Nasdaq OMX noteerin- turupõhiseid sisendeid (Nord Pooli süsteemihinda ja Helsingi gutel ning õiglase väärtuse leidmiseks kasutatakse turuhinna Muus koondkasumis kajastatav kasum kajastatakse real „Riski- EPADi hinda), mis on bilansipäeval Nasdaq OMX-is noteeritud ning Konkurentsiameti poolt kehtestatud Universaalteenuse maandamisinstrumentide ümberhindlus (k.a. ümberklassifitsee- koos mittejälgitavate sisenditega nagu turuosaliste tegelikud hinna vahet. Koguste prognoosimisel on kontsern võtnud rimised kasumiaruandesse)“. Muus äritulus kajastatav kasum tootmis- ja tarbimisandmed, kütusesisendite (CO2, gaas, kivi- aluseks kontserni välistelt edasimüüjatelt saadud koguste kajastatakse real „Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlu- süsi) turuhinnad, jaamade ja/või kaablite seisakute andmed, prognoosid ning sealjuures on võetud arvesse ka inimeste sest“. teadmised edasiste turuarengute kohta. Õiglase väärtuse ar- võimalikku liikumist pakettide vahel, mis baseerub turuhinna vutused tehakse igakuiselt. ning Universaalteenuse hinna võrdlusel. Universaalteenuse Õiglase väärtuse hierarhia 3. taseme instrumentide 2023. aasta koguseid on võetud üles kuni 2026 aprillini vastavalt kehti- korduvast õiglase väärtuse mõõtmisest tingitud realiseerimata Tehnikat muudeti, kuna tegelike pikaajaliste (üle 5 aasta) vale seadusandlusele seisuga 31. detsember 2023 (lisainfot kasum kokku moodustas 61,6 miljonit eurot (2022: 92,5 miljonit elektrimüügilepingute andmed on piiratud. Uus tehnika annab hinnangute kohta vaata lisa 4). Juhul kui prognoositud hinnad eurot). See summa on kajastatud muus äritulus. täpsemad sisendid pikaajaliste tuletisinstrumentide turuväär- tuse arvutamiseks. Rahavoo riskimaan- Kauplemiseks hoitavad miljonites eurodes damisinstrumendid tuletisinstrumendid Kui prognoositavad hinnad muutuksid +/- 10%, oleks mõju Algsaldo seisuga 1. jaanuar 2022 95,5 83,7 kontserni puhaskahjumile -/+ 14,3 miljonit eurot (2022: mõju puhaskasumile +/- 21,5 miljonit eurot) ja mõju kontserni muule Muus koondkasumis kajastatud kasum 265,2 - koondkahjumile -/ + 54,1 miljonit eurot (2022: mõju koondka- Muus äritulus kajastatud kasum - 99,6 sumile +/- 60,2 miljonit eurot). Muudes tegevuskuludes kajastatud kahjum - -46,8 Lõppsaldo seisuga 31. detsember 2022 360,7 136,5 Päritolutunnistuste (GoO) 3. taseme tuletisinstrumentide õig- lane väärtus arvutatakse hindamistehnika abil, mis põhineb Muus koondkasumis kajastatud kahjum -181,9 - GoO-dega kauplejate ostu- ja müüginoteeringutel. Õiglase Müügitulus kajastatud kahjum -11,8 - väärtuse arvutused tehakse iga päev. Ebaefektiivse osa reklassifitseerimine -17,1 17,1 Muus äritulus kajastatud kasum - 40,7 Kui arvutustes kasutatud päritolutunnistuste turuhinnad muu- tuksid +/- 10%, oleks mõju kontserni puhaskahjumile -/+ 0,25 Muudes tegevuskuludes kajastatud kahjum - -60,8 miljonit eurot (2022: mõju puhaskasumile +/- 0,6 miljonit eu- Lõppsaldo seisuga 31. detsember 2023 149,7 133,5 rot). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 136 Alljärgnevaid finantsvarasid on tasaarveldatud: 3.4 Finantsvarade ja –kohustiste tasaarveldus 31. DETSEMBER 2023 Kontserni ja tehingupartnerite vahel sõlmitud lepingud või- Summad, mille maldavad tasaarveldust konkreetsete üksiktehingute raames, Finantsseisundi suhtes kohalda- juhul kui vastastikused nõuded on samas valuutas. Mõningad Finantsseisundi aruandes takse tasaarvel- lepingud võimaldavad tasaarveldusi kahe või enama tehingu miljonites eurodes aruandes kajastatud Finantsvarade duskokkulepet või tasaarveldatud finantsvarade Netosumma raames. brutosumma muid sarnaseid finantskohustuste netosumma kokkuleppeid, brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 12, kuid mida ei ole 14 ja 15) tasaarveldatud Tuletisinstrumendid 375,4 -57,9 317,5 -2,1 315,4 31. DETSEMBER 2022 Summad, mille Finantsseisundi suhtes kohalda- Finantsseisundi aruandes takse tasaarvel- miljonites eurodes aruandes kajastatud Finantsvarade duskokkulepet või tasaarveldatud finantsvarade Netosumma brutosumma muid sarnaseid finantskohustiste netosumma kokkuleppeid, brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 12, kuid mida ei ole 14 ja 15) tasaarveldatud Tuletisinstrumendid 1 057,9 -357,2 700,7 -0,6 700,1 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 137 Alljärgnevaid finantskohustisi on tasaarveldatud: 4. Olulised raamatupidamishinnangud 31. DETSEMBER 2023 ja eeldused Summad, mille Raamatupidamishinnangud ja rakendatud eeldused Finantsseisundi suhtes kohalda- Raamatupidamisaruannete koostamisel tuleb kasutada raa- Finantsseisundi aruandes takse tasaarvel- matupidamishinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes miljonites eurodes aruandes kajastatud Finantskohustiste duskokkulepet või tasaarveldatud finantskohustiste Netosumma kajastatud varasid ja kohustisi ning lisades avalikustatud fi- brutosumma muid sarnaseid finantsvarade netosumma nantsseisundiaruande-väliseid varasid ja tingimuslikke kohus- kokkuleppeid, brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 12, 14 tisi. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima kuid mida ei ole ja 15) tasaarveldatud teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisemate Tuletisinstrumendid 142,3 -57,9 84,4 -2,1 82,3 tegelike tulemustega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajas- tatakse muudatuse toimumise perioodi kasumiaruandes. 31. DETSEMBER 2022 Järgnevad hinnangud omavad suurimat mõju käesolevas Summad, mille konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatud Finantsseisundi suhtes kohalda- finantsinformatsioonile. Finantsseisundi aruandes takse tasaarvel- miljonites eurodes aruandes kajastatud Finantskohustiste duskokkulepet või tasaarveldatud finantskohustiste Netosumma a) Materiaalse põhivara kasuliku eluea hindamine brutosumma muid sarnaseid finantsvarade netosumma (lisa Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse kokkuleppeid, brutosumma 3.1, 3.3, 12, 14 ja juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. kuid mida ei ole 15) tasaarveldatud Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg Tuletisinstrumendid 558,4 -357,2 201,2 -0,6 200,6 on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hin- nanguline eluiga. Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsernil materiaalset põhivara jääkväärtuses 3 152,0 miljonit eurot (31. detsember 2022: 3 253,6 miljonit eurot), aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 177,0 miljonit eurot (2022: 170,0 miljonit eurot) (lisa 5). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 138 Allpool olevas tabelis on välja toodud keskmine materiaalse põhivara kasulik eluiga kategooriate lõikes ning b) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse hin- kasuliku eluea võimalike muutuste mõju: damine Kontsern viib vastavalt vajadusele läbi materiaalse ja immate- Keskmine allesjäänud kasulik Mõju amortisatsioonikuludele kui keskmine eluiga riaalse põhivara kaetava väärtuse teste. Varade kaetava väär- eluiga seisuga Suureneb 1 aasta võrra Väheneb 1 aasta võrra tuse testimisel kasutatakse juhtkonna hinnanguid varade ka- 31. detsember 31 .detsember sutamisest ning müügist tulenevate ning varade hoolduseks ja 2023 2022 2023 2022 remondiks vajalike rahavoogude, inflatsiooni- ja kasvumäärade 2023 2022 ning toetuste saamise tõenäosuse kohta. Hinnangute aluseks aastates miljonites eurodes on prognoosid üldise majanduskeskkonna, elektrienergia tar- Hooned 10,6 11,3 -0,5 -0,9 0,6 1,0 bimise ja müügihinna kohta. Varade õiglase väärtuse määra- Rajatised sh misel kasutatakse ka eksperthinnanguid. Kui olukord tulevikus elektriliinid 26,4 26,5 -1,0 -1,0 1,0 1,0 muutub, tuleb võib-olla täiendavaid allahindlusi teha või varem kajastatud allahindlusi osaliselt või täielikult tühistada. Võrgu- muud rajatised 15,9 9,3 -0,4 -1,2 0,4 1,4 teenuse osutamiseks kasutatava põhivara kaetavat väärtust Masinad ja seadmed, sh mõjutab Konkurentsiamet, kes määrab nende varade põhjen- elektriülekandeseadmed 20,0 18,3 -0,9 -1,0 1,0 1,1 datud tulukuse määra. Kui võrguteenuse osutamisega seotud elektrijaamade seadmed 7,8 6,0 -6,8 -18,0 8,2 22,0 tulud, kulud ja investeeringud jäävad ettenähtud piiridesse, tagab teenuse müügist saadav tulu nende varade põhjendatud muud masinad ja seadmed 5,4 4,3 -4,7 -5,2 5,9 6,2 tulukuse. Informatsioon aruandeperioodil arvestatud varade Muu põhivara 4,1 1,3 -0,1 -0,1 0,1 0,2 väärtuse languse kohta on avalikustatud lisades 5 ja 6. Kokku 15,8 14,4 -7,0 -9,2 7,7 6,4 c) Eraldiste kajastamine ja hindamine Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsern moodustanud kesk- konnakaitselisi, mäetööde lõpetamise, varade demonteerimi- se, töötajate ja lepingutega seotud eraldisi kogusummas 36,6 miljonit eurot (31. detsember 2022: 30,0 miljonit eurot) (lisa 24). Nimetatud kohustiste summa ja/või realiseerumise aeg on ebakindel. Eraldiste nüüdisväärtuse määramisel on kasutatud mitmeid juhtkonna hinnanguid ja eeldusi tulevaste kulutuste suuruse, inflatsioonimäära ja väljamaksete aja kohta. Tegelikud kulutused võivad osutuda suuremateks või väiksemateks sõl- tuvalt võimalikest muutustest õigusnormides, keskkonnakah- Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 139 jude likvideerimiseks vajalikus tehnoloogias ning kulutustes, näri väljendatud dividendiootus. Dividendipoliitikast lähtuvalt test. Seega põhineb tulude kajastamise periood juhtkonna hin- mida katavad kolmandad osapooled. on kontsern hinnanud, et kontserni Eesti ja Läti tütarettevõtete nangul, kuna on piisavalt kindel, et varad, mille kulud osaliselt jaotamata kasumist lähitulevikus dividende ei jaotata. Kontser- hüvitatakse liitumistasuga, on elektrivõrgu klientide kasutuses Keskkonnaeraldiste moodustamise peamiseks sisendiks on nil on võimalik dividendipoliitika rakendamisel kontrollida oma pikema perioodi jooksul, kui algse süsteemiteenuse lepingu korrastatava ala pindala. Kaevandus, karjäär ja tuhaväljad on tütarettevõtete dividendide jaotamise ajastust ja summat. kehtivusaeg. kindlad territooriumid seega on vähetõenäoline, et selles osas tulevad mingisugused muudatused. Tuhaväljade sulgemisaas- a) Liitumistasude kajastamine b) 3. taseme instrumentide õiglase väärtuse arvestamisel tat mõjutab energia turu kujunemine tulevikus. Juhul, kui sul- Kontserni juhtkond on hinnanud, et kliendi ühendamine elekt- kasutatud sisendid gemine tuleb teostada viis aastat varem planeeritud tähtajast, rivõrguga ei ole eraldiseisva teostamiskohustisena eristatav, Elektrienergia ostulepingute õiglase väärtuse arvutamisel ka- suurendab see eraldise summat 2,3 miljoni euro võrra (+6%). kuna elektrivõrgu liitumistasud ei ole lepingu kontekstis erista- sutatakse hindamistehnikat, mis põhineb tulevaste perioodide Eraldiste nüüdisväärtuse leidmiseks kasutatakse prognoosita- tavad ja on omavahel tihedalt seotud võrguteenuste müügiga. elektrihindade prognoosimisel. See meetod ühendab turupõhised vaid diskontomäärasid. Diskontomäära suurenemine 1 punkti Elektrivõrgu liitumistasud on tagastamatud ettemaksud, mida sisendid (Nord Pooli süsteemihind ja Helsingi EPADi hind bilansi- võrra vähendab eraldiste summat 2,4 miljoni euro võrra (-7%). kliendid maksavad elektrivõrgu ühenduse tagamiseks. Liitu- päeval, kui need noteeritakse Nasdaq OMX-is) ja mittejälgitavad Kulude õiglaseks hindamiseks on kasutusel prognoositav inf- mistasud hüvitavad osaliselt vastava kliendi võrguga ühen- sisendid nagu turuosaliste tegelikud toodangu- ja tarbimisand- latsiooni määr. Inflatsiooni määra suurenemine 1 punkti võrra damiseks vajaliku rajatava taristu maksumuse. Liitumistasud med, kütusesisendite (CO2, gaas, kivisüsi) turuhinnad, jaamade suurendab eraldiste summat 3,2 miljoni euro võrra (+9%). elektrivõrguga liitumisel arvutatakse vastavalt Eesti regulee- ja/või kaablite katkestuste andmed, teadmised edasiste arengute riva asutuse poolt kehtestatud metoodikale. Tulu elektrivõrgu kohta. Õiglase väärtuse arvutused tehakse igakuiselt. d) Tingimuslikud varad ja kohustised liitumistasudest kajastatakse algselt lepingulise kohustisena Tingimuslike varade ja kohustiste hindamisel kasutab juhtkond ja seejärel kajastatakse hinnangulise kliendisuhte perioodi Päritolutunnistuste õiglase väärtuse leidmisel kasutatakse hin- eelnevat kogemust, üldist informatsiooni majandus- ja sot- jooksul, mis on 32 aastat, tuluna. Elektrivõrgu teenuste müük damistehnikat, mis põhineb päritolutunnistustega kauplejate siaalkeskkonna kohta ning tuleviku sündmuste eeldusi ja tin- toimub pärast seda, kui kliendid on võrguühenduse eest poolt kuvatud ostu- ja müügiäärtel. (Vaata täpsemat infot lisas gimusi, mis põhinevad parimatel teadmistel antud olukorrast. tasunud; seetõttu on võrguühenduse tasud ja elektrivõrgu 3.3.) Täiendav informatsioon on esitatud lisas 34. teenuste müük üksteisest väga sõltuvad ja omavahel seotud. Tulu liitumistasudest ja muudest teenustasudest kajastatakse Universaalteenuse õiglase väärtuse arvestamisel kasutatud e) Edasilükkunud tulumaksu kajastamine kontserni Eesti ja Läti hiljem, kuna jooksev teenus on määratletud klientidega elekt- sisendite kirjeldus toodud allpool olevas punktis (4h). tütarettevõtete jaotamata kasumilt rivõrgu teenuste osutamise lepingu osana ja kajastatakse IFRS Seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022 ei ole 15 alusel klientidega sõlmitud lepingute edasilükkunud tuluna. h) Universaalteenuse kajastamine kontsern kajastanud edasilükkunud tulumaksukohustisi seoses Liitumis- ja muud teenustasud kajastatakse tuluna hinnanguli- Vastavalt kehtestatud seadusele on kontsern sõlminud õigus- Eesti ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumiga seotud ajutis- se kliendisuhte perioodi jooksul. Juhtkonna hinnangul on hin- likult siduvad lepingud. Enefit Power AS-il lasub seadusest te maksustavate erinevustega summas 741,3 miljonit eurot (31. nanguliseks kliendisuhte perioodiks 32 aastat, mis on hinnan- tulenev kohustis arveldada igakuiselt elektrimüüjatega univer- detsember 2022: 1 008,3 miljonit eurot). Kontsernil on kirjali- guliselt periood, mille möödudes võib liitumisobjekti taotletav saalteenuse hinna ja turuhinna (Nordpool EE päev-ette hinna) kult vormistatud dividendipoliitika, mille aluseks on ainuaktsio- võimsus oluliselt muutuda tulenevalt tehnoloogilistest põhjus- vahe eelmisel kuul tegelikult tarbitud koguste pealt, madalama Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 140 turuhinna korral maksavad elektrimüüjad hinnavahe Enefit Mõlemat mõjutavad globaalsed trendid (inflatsioon, 31. detsembri 2023 seisuga on universaalteenuse tuletisinst- Powerile. Universaalteenuse tuletisinstrumentide positiivne energiakriis, CO2 hinnad jne). 31.12.2023 seisuga rumendi õiglaseks väärtuseks arvestatud kontserni tasandil tulem 2023. aastal tuleneb asjaolust, et turuhind on madalam tuletistehingu õiglase väärtuse arvestuses on lähtutud (see puudutab teiste tarnijate (st mitte kontserni enda klien- kui üldteenuse hind (kehtestatud Konkurentsiameti poolt). Konkurentsiameti poolt kehtestatud hinnast 154,08 tide) klientide tarbimist) 9,1 miljonit eurot (2022: negatiivsed Kontsern jätkab toodetud elektrienergia müüki avatud turule, eurot/MWh. 37,1 miljonit eurot) (lisa 14). Tuletisinstrumendi õiglast väärtust elektrienergia otsemüüki edasimüüjatele või nende klientidele - Universaalteenuse tarbimiskoguste prognoos (kont- määratakse igal bilansipäeval ning muutused turusisendites ei toimu. Sellest tulenevalt on tegemist rahas arvelduva tule- serni vaates) – koguste prognoosimisel on võetud (elektrihinna prognoos) või seadusandluses (universaaltee- tisinstrumendiga, mida kajastatakse õiglases väärtuses läbi aluseks kontserni välistelt edasimüüjatelt saadud nuse hind või selle seadusandlik baas) avaldavad olulist mõju kasumiaruande (lisa 2.11.7 ja 2.13). koguste prognoosid ning sealjuures on võetud arves- selle väärtusele. se ka inimeste võimalikku liikumist pakettide vahel, Tuletisinstrumendi õiglase väärtuse arvestus hõlmab endas mis baseerub turuhinna ning universaalteenuse Emaettevõtja puhul on tegemist elektrienergia edasimüüjaga, olulist juhtkonna hinnangut, mis tugineb järgmistele sisenditele: hinna võrdlusel. Kui eeldatavasti on üldteenuse hind kes arveldab universaalteenuse hinna ja turuhinna vahe Enefit - Tuleviku elektrihinna prognoos – tuleviku turuhinna kõrgem elektrienergia prognoositavast turuhinnast, Power AS-ga ning nende mõju elimineeritakse konsolideeri- väärtuse leidmiseks kasutatakse hindamistehnikaid, siis arvestab kontsern, et kliendid liiguvad erinevate misel. Tuletitehingu raamatupidamislik käsitlus emaettevõtja mis põhinevad Nasdaq OMX noteeringutel. Tuginedes elektriplaanide vahel, st kliendid lähevad üle üldtee- konsolideerimata aruannetes ühtib kontsernis rakendatavate elektrihinna prognoosile 31. detsembri 2023 seisuga, nuselt börsihinnapõhisele elektriplaanile. Tänu sellele, arvestuspõhimõtetega. 31. detsembri 2023 seisuga on univer- hindas juhtkond, et nõudlus universaalteenuse järgi et turuhinnad on jäänud üldteenuse hinnast madala- saalteenuse tuletisinstrumendi õiglaseks väärtuseks arvesta- püsib vastavalt kehtivale seadusele kuni aprill 2026. maks, ei näe kontsern täiendavaid kliente lisandumas, tud emaettevõtja tasandil positiivsed 23,1 miljonit eurot (2022: Keskmine prognoositav elektrituruhind 2024. aastaks küll aga on kliente, kes jäävad üldteenusesse ükskõik positiivsed 48,8 miljonit eurot). on 92 eurot/MWh, 2025. aastaks 71 eurot/MWh ning millise hinnaga ja need mahud võetakse arvesse tu- 2026. aastaks (kuni aprilli lõpuni) on 84 eurot/MWh. levaste mahtude prognoosimisel. Perioodile 1. jaanuar - Universaalteenuse hind ja selle võimalik muutus 2024 kuni 30. aprill 2026 on prognoositav elektriener- tulevikus - universaalteenuse hind võib muutuda gia tarbimise kogus universaalteenusena läbi kontser- sõltuvalt tootmiskuludest ja poliitilistest mõjudest. ni väliste edasimüüjate 0,2 TWh. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 141 5. Materiaalne põhivara Masinad ja Lõpetamata miljonites eurodes Maa Hooned Rajatised Muud Ettemaksed Kokku seadmed ehitus Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 87,8 331,3 1 335,1 3 302,3 7,0 137,1 45,9 5 246,5 Akumuleeritud kulum - -131,9 -571,1 -1 512,8 -5,3 - - -2 221,1 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021 (lisa 4) 87,8 199,4 764,0 1 789,5 1,7 137,1 45,9 3 025,4 2022. aastal toimunud liikumised Lisandumised 6,2 - 0,1 6,5 0,2 415,5 8,0 436,5 Arvestatud kulum (lisad 4 ja 33) - -6,8 -33,3 -126,7 -0,5 - - -167,3 Arvestatud väärtuse langus (lisad 4 ja 33) - -0,1 -0,3 -2,0 - -0,3 - -2,7 Müüdud põhivara jääkväärtuses -0,3 -0,7 - -0,3 - - - -1,3 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,2 0,1 -0,4 - - - -0,1 Ümberklassifitseerimised (lisa 6) 0,6 1,3 84,5 60,3 - -129,7 -9,0 8,0 Kokku 2022. aastal toimunud liikumised 6,7 -6,2 51,0 -62,6 -0,3 285,5 -1,0 273,1 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 94,5 330,7 1 418,2 3 351,9 6,9 422,6 44,9 5 669,7 Akumuleeritud kulum - -137,5 -603,2 -1 625,0 -5,5 - - -2 371,2 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2022 (lisa 4) 94,5 193,2 815,0 1 726,9 1,4 422,6 44,9 3 298,5 2023. aastal toimunud liikumised Lisandumised 0,1 0,2 0,4 44,9 0,9 656,0 74,1 7 776,6 Arvestatud kulum (lisad 4 ja 33) - -7,3 -37,0 -132,1 -0,6 - - -177,0 Arvestatud väärtuse langus (lisad 4 ja 33) - -75,0 -67,3 -482,8 - -6,4 - -631,5 Müüdud põhivara jääkväärtuses - - - -0,1 - - - -0,1 Klassifitseeritud müügiootel varaks (lisa 11) - -2,2 -1,1 -9,4 - -0,2 - -12,9 Tütarettevõtjate müük (lisa 1.1 ja 35) -0,1 - - -17,7 -0,1 -0,3 - -18,2 Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,1 - - 0,7 - 0,5 - 1,1 Ümberklassifitseerimised 0,2 1,9 129,0 177,1 - -273,7 -34,5 - Kokku 2023. aastal toimunud liikumised 0,1 -82,4 24,0 -419,4 0,2 375,9 39,6 -62,0 Tabel jätkub järgmisel lehel Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 142 Masinad ja Lõpetamata miljonites eurodes Maa Hooned Rajatised Muud Ettemaksed Kokku seadmed ehitus Kokku 2023. aastal toimunud liikumised 0,1 -82,4 24,0 -419,4 0,2 375,9 39,6 -62,0 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 94,6 329,4 1 529,2 3 482,6 6,4 798,5 84,5 6 325,2 Akumuleeritud kulum - -218,6 -690,2 -2 175,1 -4,8 - - -3 088,7 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2023 (lisa 4) 94,6 110,8 839,0 1 307,5 1,6 798,5 84,5 3 236,5 Olulised investeeringud vaata lisa 1.1. Elektri tootmise hübriidplokkide võimaliku varade väärtuse 5.1 Eesti Energia elektrijaamade varade väärtuse languse peamiseks indikaatoriks on asjaolu, et fossiilsetest testid Vara väärtuse testid koostatakse olukorras, kui on alust arvata, kütustest elektrit tootvad elektrijaamad pääsevad üha vä- Elektrijaamu käsitletakse kolme eraldiseisva raha genereeri- et vara väärtus võib olla langenud või kui eksisteerib teatud hem turule ja nende konkurentsivõime on langenud tulenevalt va üksusena: 1) Auvere elektrijaam, 2) elektrit tootvad plokid, raha genereeriva üksusega seotud oluline firmaväärtuse saldo. elektri hinna langusest ja kõrgetest keskkonnatasudest. Uue mis kasutavad kütusena ainult põlevkivi (põlevkivist elektrit Sellisteks varadeks, kus on vaja koostada vara väärtuse test, õlitehase vara väärtuse languse indikaatoriks on vedelkütuste tootvad plokid), 3) elektrit tootvad plokid, mis kasutavad lisaks on 2023. aastal kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangu turuhindade volatiilsus ja tehase lühem kasutusaeg tingituna põlevkivile ka muid kütuseid (hübriidplokid). Elektrijaamade kohaselt Eesti Energia elektri tootmise hübriidplokid, tuulepar- eeldatavast tähtajalisest keskkonnakompleksloast. Kaevan- jagamisel eraldiseisvateks raha genereerivateks üksusteks gid, uus ehitatav Enefit 280-2 õlitehas, kaevanduste varad ja duste varade väärtuse languse indikaatoriks on põlevkivi tar- on lähtutud eelkõige elektrit tootvate plokkide efektiivsusest, Enefit American Oil varad (2022: elektri tootmise hübriidplokid, bimise langus tingituna põlevkivist elektri tootmise mahtude erinevate kütuste kasutamise võimekusest, asendatavusest tuulepargid ja Enefit American Oil varad). Tuuleparkide varade vähenemisest. Enefit American Oil varade võimaliku väärtuse kontserni müügistrateegias ja elektrit tootvate plokkidega seo- väärtuse langust on testitud eelkõige nendele raha generee- languse indikaatoriks on maa hinna kõikumine Ameerikas Utah tud juhtimisotsuste sõltumatusest. Nii elektrit tootvates hüb- rivatele üksustele jaotatud firmaväärtuse tõttu, vara väärtuse piirkonnas. riidplokkides kui ka Auvere elektrijaamas toodetakse elektrit languse risk tuvastati kolmes tuulepargis (Akmene, Silale II ja nii põlevkivist kui ka taastuvatest ja alternatiivsetest kütustest Tolpanvaara). Lisaks tehti vara väärtuse testid neljale operee- 2023. aastal läbi viidud vara väärtuse testid näitasid allahind- (biomass ja uttegaas). Biomassist elektri tootmisel ei kaasne rivale tuulepargile (Virtsu, Aulepa, Viru-Nigula, Aseriaru) elektri luse vajadust kahe raha genereeriva üksuse puhul: CO2 kvootide vajadust, uttegaasist elektri tootmise puhul on turuhindade muutustest tuleneva võimaliku väärtuse languse · Auvere elektrijaam 502.5 miljonit eurot (vt täiendavat CO2 vajadus väiksem kui põlevkivist tootmise puhul. Tulenevalt alusel. informatsiooni lisa 5.1 (a)) elektrit tootvate plokkide efektiivsuse erinevusest ja kütuste · Hübriidplokid 125.9 miljonit eurot (vt täiendavat infor- kasutusest, on elektri tootmise omahinnad erinevates raha ge- matsiooni lisa 5.1 (b)) nereerivates üksustes erinevad, samas ühe raha genereeriva Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 143 üksuse sees sarnased. Ehk samas raha genereerivas üksuses eeldatud vara väärtuse testis kuni aastani 2035 tulenevalt elektrituseaduse eelnõu on Riigikogu majandusko- olevad elektrit tootvad plokid pääsevad turule sarnase elektri kontserni strateegiast. misjonis menetlusel. Vara väärtuse testis on eeldatud hinna juures. Auvere elektrijaama elektrit tootva ploki efektiiv- konservatiivselt, et reservvõimsuste teenuse osuta- sus on teistest oluliselt kõrgem. Auvere elektrijaama kaetav väärtus on tundlik elektri ja heit- mise teenuse tasuga kaetakse elektrijaama püsi- ja mekvootide hinna muutuse suhtes. tegevuskulud (elektrijaama 2030-2035 rahavood on Elektri turuhinna prognoosimisel lähtuti nii turu forward-hinda- nullis). Juhul kui reservvõimsuse tasu ei rakendata, dest kui kolmandate osapoolte eksperthinnangust. Prognoosi- Kui prognoositud elektrihinnad oleksid 20% madalamad, kui siis tuleks varade jääkväärtus täiendavalt alla hinnata misel eeldati, et elektrihind on aastatel 2024-2030 vahemikus vara väärtuse testis rakendatud tase, tooks see kaasa Auvere summas 10,9 miljonit eurot. 65–92 €/MWh (2022: elektrihinna prognoos vahemikus 90–126 elektrijaama varade täiendava allahindluse summas 16,7 mil- - Põlevkivi omahind on tuletatud võttes arvesse eelda- €/MWh). Tulenevalt kontserni müügistrateegiast, mille kohaselt jonit eurot (see tähendaks, et kogu ülejäänud raha genereeri- tavaid põlevkivi kaevandamise kulusid ja mahtusid, soovitakse müüa enam elektrit tiputundidel, oli kontserni 2023. va üksuse bilansiline väärtus tuleks allahinnata). Elektrihinna mis on kirjeldatud kaevanduste vara väärtuse testis. aastal saavutatud kvartali keskmine müügihind 16–39% (2022: tundlikkuse mõõtmiseks on kasutatud elektrihinna prognoosi Kui prognoositud põlevkivi hind oleks 20% kõrgem, 8–20%) kõrgem kui Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna hind. Seda vahemikus 52–73 €/MWh. Kui prognoositud heitmekvootide siis peaks varade jääkväärtuse täiendavalt alla hinda- strateegiat eeldab kontsern ka järgmistel aastatel rakendada. hinnad oleksid 20% kõrgemad, kui vara väärtuse testis raken- ma summas 16,7 miljonit eurot. Vara väärtuse testi koostamisel võeti arvesse ka järgmiste datud tase, tooks see kaasa varade täiendava allahindluse - Vara väärtuse testis on eeldatud elektri tootmisel aastate riskimaandamistehingute oodatavad mõjud. summas 16,7 miljonit eurot. Heitmekvoodi hinna tundlikkuse kasutatavate kütustena põlevkivi osakaalus 26%, mõõtmiseks on kasutatud heitmekvoodi hinnaprognoosi vahe- uttegaasi 34% ja biomassi 40%. Vastav kütuste jaotus Heitmekvootide turuhinna prognoosimisel lähtuti nii turu mikus 94 €/t–112 €/t. on leitud võttes arvesse elektrijaama tehnoloogilist forward-hindadest kui kolmandate osapoolte eksperthinnan- võimekust kasutada erinevaid kütuseid. Juhul kui gust. Prognoosimisel eeldati, et aastatel 2024-2030 on heit- Kaetava väärtuse leidmisel kasutati lisaks turusisenditel põ- põlevkivi osakaal oleks 20% kõrgem, siis see tooks mekvootide hinnaprognoos vahemikus 78 €/t–93 €/t (2022: hinevatele eeldustele nagu diskontomäär, elektri turuhind ja kaasa täiendava allahindluse summas 16,7 miljonit heitmekvootide hinnaprognoos vahemikus 83 €/t–98 €/t). heitmekvootide turuhind, teisi olulisi sisendeid, mis põhinevad eurot. kontserni juhtkonna parimal teadmisel. Olulisemad kasutatud - Testis on eeldatud tasuta CO2 kvoote uttegaasi utili- a) Auvere elektrijaam eeldused on järgmised: seerimiseks mahus 72 tuhat tonni aastas kuni aastani Auvere elektrijaama varade bilansiline jääkväärtus enne vara- - Eeldatakse, et elektrijaam töötab turupõhiselt kuni 2030. Kui elektrijaam tasuta kvoote ei saaks kasutada, de väärtuse allahindlust seisuga 31. detsember 2023 oli 519,2 2030. aastani, ehk nii kaua kui suudab tuginedes siis tuleks varade jääkväärtust alla hinnata täiendavalt miljonit eurot. Varade kaetav väärtus leiti kasutusväärtuse elektri turuhinna prognoosile tootmiskulud turult taga- summas 16,7 miljonit eurot. alusel. Vara väärtuse testi tulemusena tuvastati allahindluse si teenida. Alates 2031. aastast edasi eeldatakse, et vajadus 502,5 miljonit eurot. Eeldatavad tulevased rahavood elektrijaam jääb osutama reservvõimsuse teenust, mis b) Hübriidplokid diskonteeriti diskontomääraga 11,4%. Diskontomäära 1 prot- on vajalik Eesti varustuskindluse tagamiseks. Reser- Elektrit tootvate hübriidplokkide varade bilansiline jääkväärtus sendipunktine kasv tooks kaasa täiendava allahindluse sum- vvõimsuste mehhanismi regulatsioon ja kompensee- seisuga 31. detsember 2023 oli 125,9 miljonit eurot (31. det- mas 0,05 miljonit eurot. Auvere elektrijaama kasulik eluiga on rimise põhimõtted Eestis on välja töötamisel, Eesti sember 2022: 114,3 miljonit eurot). Varade kaetav väärtus leiti Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 144 kasutusväärtuse alusel. Vara väärtuse testi tulemusena tuvas- 5.2 Eesti Energia uue Enefit 280-2 õlitehase varade Heitmekvootide turuhinna prognoosimisel lähtuti sarnastest tati allahindluse vajadus 125,9 miljonit eurot ja elektrit tootvate väärtuse test eeldustest kui elektrijaamade kaetava väärtuse testide puhul. hübriidplokkide varade bilansiline jääkväärtus 2023. aasta lõpu Rajatava Enefit 280-2 õlitehase varade bilansiline jääkväär- Kui prognoositud heitmekvootide hinnad oleksid 20% kõrge- seisuga on null eurot. Eeldatavad tulevased rahavood diskon- tus 31.12.2023 seisuga oli 244,4 miljonit eurot. Varade kaetav mad, kui vara väärtuse testis rakendatud tase, siis oleks vara teeriti diskontomääraga 11,4% (2022: 10,6%). väärtus leiti kasutusväärtuse alusel. Vara väärtuse testi tule- kaetav väärtus 5,3 miljonit eurot madalam ja varade bilansiline musena allahindluse vajadust ei tuvastatud. jääkväärtus ületaks nende kasutusväärtust 4,7 miljoni euro Elektrit tootvate hübriidplokkide kaetav väärtus on tundlik võrra. Heitmekvootide hinna kasv rohkem kui 2,4% põhjustaks elektri ja heitmekvootide hinna muutuse suhtes (2022: elektri Eeldatavad tulevased rahavood diskonteeriti diskontomääraga allahindluse vajaduse. ja heitmekvootide hinna muutuse suhtes). Hindade muutused 11,2%. Diskontomäära 1 protsendipunktise kasvu mõju varade on näidatud elektrijaamade vara väärtuse teste kajastava pea- kaetavale väärtusele on 17,3 miljonit eurot, mille puhul varade Kaetava väärtuse leidmisel kasutati lisaks turusisenditel põ- tüki alguse osas. Allahindluse vajaduse tingis peamiselt elektri bilansiline väärtus ületaks nende kasutusväärtust 16,7 miljoni hinevatele eeldustele nagu diskontomäär, vedelkütuste turu- turuhindade oluline langus võrreldes mullusega ja sellest tingi- euro võrra. Diskontomäära muutus rohkem kui 0,03% põhjus- hinnad ja heitmekvootide turuhind, teisi olulisi sisendeid, mis tuna elektrit tootvate hübriidplokkide konkurentsivõime langus taks allahindluse vajaduse. Enefit E280-2 õlitehase kasulik põhinevad kontserni juhtkonna parimal teadmisel. Olulisemad ning võime turult kulud tagasi teenida. eluiga on eeldatud vara väärtuse testis kuni aastani 2034 tule- kasutatud eeldused on järgmised: nevalt eeldatavast tähtajalise komplekskasutusloa pikkusest. - Vara väärtuse testis on eeldatud tasuta CO2 kvoo- c) Põlevkiviplokid tide eraldamist perioodil 2024-2027 97% ulatuses Elektrit tootvate põlevkiviplokkide varad on 2020. aastal alla Õlitehase kaetav väärtus on tundlik vedelkütuste ja heit- kogu vajalikust heitmekvootide kogusest, 2028-2030 hinnatud summas 23,0 miljonit eurot ja seetõttu selle raha tee- mekvootide hinna muutuste suhtes. aastal 91% kogu vajalikust kogusest, 2031-2034 70% niva üksuse bilansiline maksumus langes nullini. 2023. aastal kogu vajalikust kogusest. Tasuta kvootide mahtude ei ole toimunud muutusi põlevkiviplokkide vara väärtuse testi Vedelkütuste turuhinna prognoosimisel lähtuti nii turu arvestamisel on lähtutud Euroopa Komisjoni eelnõu- tulemustes ja kajastatud allahindluse tühistamiseks ei ole ajen- forward-hindadest kui kolmandate osapoolte eksperthinnan- dest, millele tuginevalt kuni aastani 2030 on kvootide dit. gust. Alates 2024. aastast on keskõli (1% FO) hinnaprognoos jaotamine otsustatud, peale 2030. aastat on lähtutud vahemikus 385–497 €/t. Kui prognoositud keskõli hind oleks eelduslikust prognoosist. Juhul kui tasuta kvootide 20% madalam, kui vara väärtuse testis rakendatud tase, oleks osakaal oleks 20% madalam kui vara väärtuse testis E280-2 õlitehase vara kaetav väärtus 102,5 miljonit eurot ma- eeldatud peale 2030. aastat, siis oleks vara kaetav dalam ja varade bilansiline jääkväärtus ületaks nende kasutus- väärtus 34,1 miljonit eurot madalam ja varade kasu- väärtust 101,8 miljoni euro võrra. Õlihinna langus rohkem kui tusväärtus oleks madalam bilansilisest jääkväärtusest 0,12% põhjustaks allahindluse vajaduse. 33,5 miljoni euro võrra. CO2 tasuta kvootide osakaalu langus peale 2030. aastat rohkem kui 0,4% põhjus- taks allahindluse vajaduse. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 145 - Täiendavaks investeeringuks tehase lõpetamiseks - Enefit E280-2 õlitehase viimaseks opereerimise 2023. ja 2022. aastal tehtud vara väärtuse languse testide on eeldatud 122,6 miljonit eurot (investeering kokku aastaks on eeldatud 2034. aasta, kuna eeldame et te- tulemusena ei tuvastatud vajadust tuuleparkide allahindluseks. 368,0 miljonit eurot). Kui täiendav investeering kuju- hasele väljastatakse tähtajaline keskkonnakompleks- neks 20% suuremaks, siis oleks vara kaetav väärtus luba. Keskkonnakompleksloa taotlus on esitatud Eesti Tuuleparkide varade kaetavat väärtust hinnati nende kasutus- 21,2 miljonit eurot madalam ja varade kasutusväärtus Keskkonnaametile 2024. aasta alguses ja eeldame loa väärtuse alusel. Bilansilisi väärtusi koos raha genereerivale ük- oleks madalam bilansilisest jääkväärtusest 20,6 miljoni väljastamist 2024. aasta esimeses pooles. Kui õlite- susele jaotatud firmaväärtusega võrreldi kaetava väärtusega. euro võrra. Investeeringute suurenemine rohkem kui hase kasutusiga oleks 5 aastat lühem, siis oleks vara Elektri turuhinna, tuulediskonto määra (näitab kui suure osa- 0,7 miljonit eurot põhjustaks allahindluse vajaduse. kaetav väärtus 124,7 miljonit eurot madalam ja varade kaalu prognoositavast keskmisest turuhinnast katab tüüpiline - Tehase remondi ja hoolduskulude prognoosimisel läh- kasutusväärtus oleks madalam bilansilisest jääkväär- tuuleenergia tootmisprofiil) ja diskontomäära prognoosimisel tuti olemasoleva analoogse E280-1 tehase kulubaa- tusest 124,0 miljoni euro võrra. Igasugune kasutusea võttis kontsern arvesse turu forward-hindu, kolmandatest isi- sist, mida korrigeeriti võttes arvesse tehnoloogilised lühemine põhjustaks allahindluse vajaduse. kutest ekspertide hinnanguid ja juba sõlmitud pikaajalisi elekt- täiendused uuel tehasel. Aastane remondi ja hooldus- rimüügilepinguid. Prognoosi kohaselt jääb aastatel 2024-2054 kulude maht on eeldatud 1,8 - 3,1 miljonit eurot aas- 5.3 Tuuleparkide vara väärtuse testid Eesti Energias (2022: 2023-2046) elektrihind Eestis vahemikku 65-108 €/ tas. Kui vastavad kulud kujuneks 20% suuremaks, siis Nelja Energia ning Paldiski ja Narva tuuleparkide osas viis MWh (2022: alates 2023. aastast vahemikku 86-172 €/MWh), oleks vara kaetav väärtus 2,4 miljonit eurot madalam kontsern läbi firmaväärtuse kaetava väärtuse testid, millega Leedus vahemikku 66-106 €/MWh (2022: 90-198 €/MWh) ja ja varade kasutusväärtus oleks madalam bilansilisest hinnati äriühenduste käigus tekkinud firmaväärtuste võimalikku Soomes vahemikku 44-101 €/MWh. Hinnaprognoosi lõpp-pe- jääkväärtusest 1,8 miljoni euro võrra. Remondi ja hool- väärtuse langust. Lisaks testiti 4 opereeriva tuulepargi (Virtsu, riood sõltub pargi kasulikust elueast, kuid Akmene, Šilale II ja duskulude kasv rohkem kui 5,2% põhjustaks allahind- Aulepa, Viru-Nigula ja Aseriaru) kaetavat väärtust, lähtudes Tolpanvaara tuuleparkide puhul ulatub pikim eluiga 2054. aas- luse vajaduse. võimalikust väärtuse langusest, mis tuleneb hinnamuutustest tani. 2022. aastal ulatus pikim eluiga Tooma II tuulepargi puhul - Põlevkivi omahind on tuletatud võttes arvesse eelda- elektriturul. Akmene, Šilale II ja Tolpanvaara tuuleparkide, mis 2046. aastani. tavaid põlevkivi kaevandamise kulusid ja mahtusid, ei ole veel kasutusvalmis, testimisel lähtuti potentsiaalsest mis on kirjeldatud kaevanduste vara väärtuse testis. väärtuse langusest, mis tuleneb elektrituru hinnamuutustest ja Prognoositi, et aastatel 2024-2054 (2022: 2023-2046) on Kui prognoositud põlevkivi hind oleks 20% kõrgem, pikaajaliste elektrimüügilepingute mõjudest nimetatud varade- tuulediskonto määr Eestis vahemikus -28% kuni -13% (2022: siis oleks vara kaetav väärtus 36,1 miljonit eurot ma- le. Kontserni tuuleparkide vara väärtuse testide raames hinna- alates 2023. aastast -9%), Leedus -24% kuni -11% (2022: dalam ja varade kasutusväärtus oleks madalam bilan- ti nende varade kaetavat väärtust iga raha genereeriva üksuse -12%) ja Soomes -36% kuni -17%. silisest jääkväärtusest 35,5 miljoni euro võrra. Põlevki- diskonteeritud tulevaste perioodide rahavoogude alusel. Iga vi hinna kasv rohkem kui 0,3% põhjustaks allahindluse raha genereeriva üksuse rahavooge prognoositi kuni vastava Eeldatavaid tulevasi rahavooge diskonteeriti, kasutades Lee- vajaduse. tuulepargi kasuliku eluea lõpuni. Igat tuuleparki käsitleti eraldi dus asuvate tuuleparkide puhul diskontomäära 8,1% ning Ees- raha genereeriva üksusena. tis ja Soomes asuvate tuuleparkide puhul 8,2% (2022: Leedus asuvate tuuleparkide puhul 7,4% ja Eestis asuvate tuuleparkide puhul 7,5%). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 146 Tuuleparkide eeldatavad tulevased rahavood on kõige tundli- Väikseimad oluliste sisendite muutused, mis tooks kaasa allahindluse, on järgmised: kumad elektrihinna, tuulediskonto määra ja eeldatava diskon- tomäära võimalike muutuste suhtes. Oma tootmismahtude pu- Diskontomäära Tuulediskonto Elektrihinna hul kasutame tuuleenergia keskmise tootluse pikaajalisi ootusi muutus määra muutus muutus ega võta seega kaetava väärtuse testides sisendina arvesse Eesti +1,1 pp +2 pp -4% ilmastikust sõltuvaid tootmismahu kõikumisi, kuna need mõ- jutavad ainult üksikuid aastaid, kuid ei muuda pikaajalist kesk- Leedu +3,1 pp +10 pp -14% mist. Soome +0,7 pp +4 pp -9% Kui eeldatavad elektri turuhinnad oleksid 20% madalamad kui vara väärtuse languse testides kasutatud elektrihinnad, vähe- neksid kaetava väärtused Eesti tuuleparkide puhul 36,0 miljoni Kui eeldatav tuulediskonto määr oleks 10 protsendipunkti Kui eeldatav diskontomäär oleks 1 protsendipunkti võrra kõr- euro võrra, Leedu tuuleparkide puhul 76,6 miljoni euro võrra kõrgem kui kaetava väärtuse testimisel kasutatud eeldus, vä- gem kui kaetava väärtuse testimisel kasutatud eeldus, vä- ja Soomes asuva tuulepargi puhul 17,1 miljoni euro võrra. See heneksid kaetavad väärtused Eesti tuuleparkide puhul 32,9 heneksid kaetavad väärtused Eesti tuuleparkide puhul 10,7 tooks kaasa kokku 1,5 miljoni euro suuruse allahindluse Eesti miljonit eurot, Leedu tuuleparkide puhul 75,0 miljonit eurot ja miljonit eurot, Leedu tuuleparkide puhul 36,0 miljonit eurot ja tuuleparkide puhul, 1,7 miljoni euro suuruse allahindluse Lee- Soome tuulepargi puhul 21,1 miljonit eurot. Eesti tuuleparkide Soome tuulepargi puhul 10,9 miljonit eurot. Soome tuulepargi du tuuleparkide puhul ja 9,2 miljoni euro suuruse allahindluse puhul tähendaks see 0,8 miljoni euro suurust ja Soome tuule- puhul tähendaks diskontomäära tõus vajadust teha allahindlus Soome tuulepargi puhul. pargi puhul 13,2 miljoni euro suurust allahindlust. summas 3,0 miljonit eurot. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 147 5.4 Eesti Energia kaevanduste varade väärtuse test - Lisaks kontsernisiseselt põlevkivi müügile on vara Kaevanduste varade bilansiline jääkväärtus 31.12.2023 seisuga väärtuse testis eeldatud ka kontsernivälist müüki oli 136,0 miljonit eurot. Varade kaetav väärtus leiti kasutus- keskmiselt mahus 12% kogu põlevkivi toodangust. väärtuse alusel. Vara väärtuse testi tulemusena allahindluse Juhul kui välise põlevkivi müügi mahud langeksid 20% vajadust ei tuvastatud. võrra, siis oleks vara kasutusväärtus 27,3 miljonit eu- rot madalam, kuid endiselt ületaks bilansilist väärtust. Eeldatavad tulevased rahavood diskonteeriti diskontomääraga Põlevkivi väliste müügimahtude vähenemine rohkem 9,8%. Diskontomäära 1 protsendipunktise kasvu mõju varade kui 45% põhjustaks varade allahindluse vajaduse. kaetavale väärtusele on 12,2 miljonit eurot, mille puhul varade - Vara väärtuse testis on arvestatud ka põlevkivi toot- kasutusväärtus ületab endiselt nende bilansilist väärtust. Dis- misel tekkiva lisatoote killustiku müügi tuludega. Juhul kontomäära muutus rohkem kui 6 protsendipunkti põhjustaks kui killustiku müügi mahud langeksid võrreldes testis allahindluse vajaduse. Kaevanduste varade kasulik eluiga on eeldatuga 20% võrra, siis oleks vara kasutusväärtus eeldatud vara väärtuse testis vahemikus 5 – 15 aastat sõltuvalt 4,8 miljonit eurot madalam, kuid jätkuvalt ületaks erinevatest varagruppidest. Estonia kaevanduse viimaseks bilansilist väärtust. Killustiku müügi puudumine ei opereerimise aastaks on eeldatud 2035. aasta ja Narva karjää- põhjustaks varade allahindluse vajadust. ri viimaseks opereerimise aastaks on eeldatud 2040. aasta. 5.5 Enefit American Oili varade väärtuse test Kaetava väärtuse leidmisel kasutati lisaks turusisenditel põhi- 2023. aastal viidi läbi Enefit American Oili varade väärtuse nevatele eeldustele nagu diskontomäär teisi olulisi sisendeid, test. 31. detsembri 2023 seisuga oli Enefit American Oili va- mis põhinevad kontserni juhtkonna parimal teadmisel. Olulise- rade maht 29,0 miljonit eurot (2022: 31,0 miljon eurot). Vara mad kasutatud eeldused on järgmised: väärtuse testi tulemusel ei tuvastatud vajadust allahindluseks - Vara väärtuse testis eeldatud põlevkivi kontsernisise- või varasema allahindluse tühistamiseks (2022: ei tuvastatud se müügi mahud on vastavuses õlitehaste ja elekt- vajadust allahindluseks ega varasema allahindluse tühistami- rijaamade kütuste tarbimise vajadustega. Juhul kui seks). Enefit American Oili varade kaetava väärtuse hindami- kontsernisisesed põlevkivi müügi mahud ning sellele seks kasutati 2023. aastal sama metoodikat, mis 2022. aastal. vastavad põlevkivi toodangud langeksid 20% võr- Kasutatud metoodikas võeti aluseks Utah osariigi territooriumil ra, siis oleks vara kasutusväärtus 80,6 miljonit eurot müügil olevate enam kui 1000-aakriliste maatükkide kaalutud madalam ja varade kasutusväärtus oleks madalam keskmine hind (Enefit American Oil maatüki pindala on 17 305 bilansilisest jääkväärtusest 19,0 miljoni euro võrra. aakrit). Põlevkivi kontsernisisest müügimahtude ning põlevki- vi toodangu vähenemine rohkem kui 15% põhjustaks varade allahindluse vajaduse. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 148 6. Immateriaalne vara Tarkvara Lepingulised miljonites eurodes Firmaväärtus Tarkvara Muu Kokku lõpetamata soetus õigused Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 26,2 57,0 9,3 30,5 4,9 127,9 Akumuleeritud kulum - -40,5 - - -1,2 -41,7 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021 26,2 16,5 9,3 30,5 3,7 86,3 2022. aastal toimunud liikumised Lisandumised - 0,1 2,4 - - 2,5 Sisemiselt arendatud immateriaalne vara - - 6,2 - - 6,2 Arvestatud amortisatsioon ja allahindlus (lisa 33) -0,6 -5,2 - -0,2 -0,1 -6,1 Valuuta ümberarvestuse kursivahed - - - 1,4 0,2 1,6 Ümberklassifitseeritud (lisa 5) - 8,7 -8,7 -8,5 - -8,5 Kokku 2022. aastal toimunud liikumised -0,6 3,6 -0,1 -7,3 0,1 -4,3 Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 25,6 62,4 9,2 23,2 5,0 125,4 Akumuleeritud kulum - -42,3 - - -1,2 -43,5 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2022 25,6 20,1 9,2 23,2 3,8 81,9 2023. aastal toimunud liikumised Lisandumised - 0,9 4,5 - 0,1 5,5 Sisemiselt arendatud immateriaalne vara - - 5,3 - - 5,3 Arvestatud amortisatsioon ja allahindlus (lisa 33) -0,1 -7,7 - -0,2 -0,1 -8,1 Klassifitseeritud müügiootel varaks (lisa 11) -0,9 - - -0,1 - -1,0 Valuuta ümberarvestuse kursivahed - - - -0,8 - -0,8 Ümberklassifitseeritud - 6,9 -6,9 - - - Kokku 2023. aastal toimunud liikumised -1,0 0,1 2,9 -1,1 - 0,9 Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 24,6 65,1 12,1 22,1 5,1 129,0 Akumuleeritud kulum - -44,9 - - -1,3 -46,2 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2023 24,6 20,2 12,1 22,1 3,8 82,8 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 149 Firmaväärtus Firmaväärtus summas 0,9 miljonit eurot liigitati seisuga 31. diskonteeriti diskontomääraga 8,2% Eesti tuuleparkide puhul detsember 2023 ümber müügiks hoitavaks varaks seoses ja 8,1% Leedu tuuleparkide puhul (2022: 7,5% Eesti tuulepargid Firmaväärtuse jagunemine raha teenivate üksuste müügigrupiga (vt lisa 11). ja 7,4% Leedu tuulepargid). Muud raha genereerivad üksused, lõikes millele firmaväärtus jaotati, diskonteeriti kasutades diskonto- 31. DETSEMBER Firmaväärtuse väärtuse langust testiti aruandekuupäeva määrasid 8,1% kuni 10,7% (2022: 7,4% kuni 11,4%). seisuga, hinnates äriühendustes omandatud firmaväärtuse miljonites eurodes 2023 2022 kaetavat väärtust iga raha genereeriva üksuse diskonteeritud Nende raha genereerivate üksuste eeldatavad tulevased raha- tulevase perioodi rahavoogude põhjal. Vastavalt läbi viidud vood on tundlikud elektri turuhinna prognooside, tuulediskonto Nelja Energia omandamisel vara väärtuse testidele ei tuvastatud 2023. aastal allahindlu- määra ja diskontomäära muutuste suhtes. Nelja Energia oman- 19,9 19,9 lisandunud firmaväärtus se vajadust raha genereerivate üksuste puhul. 2022. aastal damisel tekkinud firmaväärtuse kaetava väärtuse testid viidi Poola päikeseparkide tuvastati Poola päikeseparkide varadel allahindluse vajadus ja läbi koos vastavate raha genereerivate üksuste materiaalse soetamisel tekkinud 2,2 2,2 firmaväärtust hinnati alla 0,6 miljoni euro võrra. Teistel varadel põhivara kaetava väärtuse testidega (täiendav informatsioon firmaväärtus vara väärtuse testi tulemusena allahindluse vajadust ei tuvas- Eesti Energia tuuleparkide varade kaetava väärtuse testide Muud 2,5 3,5 tatud. Raha genereerivate üksuste kaetava väärtuse leidmisel osas on toodud lisas 5). kasutati kasutusväärtust. Kokku firmaväärtus 24,6 25,6 Lepingulised õigused Nelja Energia AS-i omandamisel (ost novembris 2018, ettevõ- Lepinguliste õigustena on kajastatud USAs Utah osariigis te ühendati Enefit Green AS-iga 2019. aasta aprillis) tekkinud omandatud kaevandamisõiguste väärtus, mille eeldatavaks firmaväärtus on jaotatud Nelja Energia AS-i omandamisel elueaks loetakse 20 aastat. omandatud tuuleparkidele. Antud tulevase perioodi rahavooge Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 150 7. Varade kasutusõigus Kontsern on siin arvestanud järgmisi lepinguid: pikaajalised bürooüürilepingud, hoonestusõiguse lepingud, isiklikud kasu- miljonites eurodes Maa Büroopinnad Kokku tusõiguse lepingud. Kontsern rendib kontoripindu Eestis, Lätis, Soetusmaksumus seisuga 31.12.2021 3,2 7,5 10,7 Leedus ja Poolas. Suurim mõju bilansile seisuga 31. detsember 2023 on kahel Eesti kontoril: Lelle ja Veskiposti. Maa grupi Akumuleeritud kulum -0,5 -0,7 -1,2 moodustavad valdavalt maakasutusõigused ja isiklikud kasutu- Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021 2,7 6,8 9,5 sõiguse lepingud maaomanikega, kellele kuulub maa, kuhu on rajatud kontserni tuule- ja päikesepargid. 2022. aastal toimunud liikumised Lisandumised 1,8 1,0 2,8 Kulum -0,3 -0,8 -1,1 Rendilepingutega seotud kulud, mis on kajastatud kontserni konsolideeritud kasumiaruandes: Soetusmaksumus seisuga 31.12.2022 5,0 8,5 13,5 miljonites eurodes 2023 2022 Akumuleeritud kulum -0,8 -1,5 -2,3 Intressikulu 0,7 0,4 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2022 4,2 7,0 11,2 Rendikulud (lisa 29) 5,9 4,9 2023. aastal toimunud liikumised Lisandumised 5,1 2,2 7,3 Teave lühiajaliste rendilepingute, väikese väärtusega varade rendilepingute ja muutuvate rendimaksete kohta on esitatud Kulum -0,4 -1,2 -1,6 lisas 29. Rendilepingutega seotud rahavoogude kogusumma Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,1 - 0,1 on esitatud lisas 21. Soetusmaksumus seisuga 31.12.2023 10,2 10,7 20,9 Akumuleeritud kulum -1,2 -2,7 -3,9 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2023 9,0 8,0 17,0 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 151 8. Investeeringud sidusettevõtjatesse Allpool on toodud kontserni sidusettevõtted seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022, mis juhtkonna hinnangul on kontserni jaoks olulised: Osaluse suurus % 31. DETSEMBER Bilansiline maksumus 31.DETSEMBER Ettevõtja nimi Asukoht Seotuse kirjeldus Kajastamise meetod 2023 2022 2023 2022 Orica Eesti OÜ* Eesti 35,0% 35,0% Märkus 1 Kapitaliosaluse meetod 3,8 3,7 Enefit Jordan B.V. kontsern Jordaania, Eesti 65,0% 65,0% Märkus 2 Kapitaliosaluse meetod - - Attarat Mining Co BV** Holland, Jordaania 10,0% 10,0% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 4,2 1,4 Attarat Power Holding Co BV kontsern** Holland, Jordaania 10,0% 10,0% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 67,9 68,8 Attarat Operation & Maintenance Co BV** Holland, Jordaania 10,0% 10,0% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 1,9 2,5 Muud investeeringud 0,5 0,5 sidusettevõtjatesse Kokku investeeringud 78,3 76,9 sidusettevõtjatesse * Sidusettevõtja majandusaasta on 1. oktoobrist kuni 30. septembrini. ** Sidusettevõtjate majandusaasta on 1. juulist kuni 30. juunini. Märkus 1: Orica Eesti OÜ tegeleb lõhkeainete tootmise ja müü- hääletuskvoorumi nõuetest ühist kontrolli ei ole kehtestatud. arendamisega Jordaanias. 16. märtsil 2017 allkirjastas Attarat giga ning on strateegiliseks partneriks Enefit Power AS-ile. Enefit Jordan B.V. kontserni netovarad on 31.12.2023 ning Power Company Co BV (APCO) Jordaania põlevkivielektrijaa- 31.12.2022 seisuga negatiivsed. Sidusettevõtjale antud laenud ma investeerimislepingu. Koos investeerimislepinguga jõustus Märkus 2: Enefit Jordan B.V. kontsern tegeleb põlevkivi aren- on allahinnatud (lisa 13). aktsiate müügileping, millega Eesti Energia vähendas oma dusprojektiga Jordaanias. Enefit Jordan B.V. kontserni kajasta- varasemat 65% osalust APCOs 10%-le. Kuigi Eesti Energia AS takse sidusettevõtjana, kuna vastavalt aktsionäride lepingule Märkus 3: Attarat Mining Co BV asutati kaevandusteenuste müüs 55% oma osalusest, säilitas kontsern sidusettevõtja üle ei ole kontsernil võimalik ilma teise või mõnel juhul ka mõlema osutamiseks Jordaanias. Attarat Operation & Maintenance olulise mõju ja õiguse omandiõigusega seotud tuludele. Seega ülejäänud 35% osade omaniku nõusolekuta vastu võtta olulisi Co BV tegeleb kaevanduse haldustegevustega ning Attarat kajastatakse allesjäänud 10% osalust endiselt investeeringuna Enefit Jordan B.V. kontserni puudutavaid otsuseid. Lähtudes Power Holding Co BV kontsern tegeleb põlevkivielektrijaama sidusettevõtjasse. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 152 Sidusettevõtjate kokkuvõtlik finantsinformatsioon miljonites eurodes Attarat Power Holding Co BV Attarat Operation & Enefit Jordan B.V. kontsern Orica Eesti OÜ Attarat Mining Co BV Sidusettevõtte nimi kontsern Maintenance Co BV 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 Raha 0,1 - 9,8 7,7 1,1 1,2 88,0 5,8 0,9 0,8 Muu käibevara 0,3 0,3 3,9 6,1 95,4 73,5 160,8 94,0 32,1 35,4 Põhivara - - 0,6 1,3 5,3 1,5 2 271,1 2 259,3 0,6 0,6 Lühiajalised kohustised 2,8 2,6 3,3 4,4 59,8 56,6 273,7 140,1 14,6 21,1 Pikaajalised kohustised 66,6 59,4 - - - - 1 556,1 1 495,8 - - Netovara -69,0 -61,7 11,0 10,7 42,0 19,6 690,1 723,2 19,0 15,7 Summeeritud koondkasumi aruanne: Müügitulu - - 25,7 32,9 148,1 54,6 442,6 - 36,7 27,4 Kasum/(-kahjum) jätkuvast tegevusest -9,8 -8,6 4,8 4,9 25,4 1,8 -37,3 -10,7 4,1 8,7 Kasum/(-kahjum) lõpetatud tegevusest - - - - - - - - - - Muu koondkasum/(-kahjum)* - - - - - - -4,7 76,2 - - Omakapitali liikumised: - - Sidusettevõtjate summeeritud netovara perioodi -61,7 -50,0 10,7 10,1 19,6 17,8 723,2 483,6 15,7 7,0 alguses Aruandeperioodi kasum/(-kahjum) -9,8 -8,6 4,8 4,9 25,4 1,8 -37,3 -10,7 4,1 8,7 Muu koondkasum/(-kahjum) - - - - - - -4,7 76,2 - - Sissemaksed omakapitali - - - - - - 3,2 141,0 - - Väljakuulutatud dividendid - - -4,5 -4,3 - - - - - - Valuutakursi mõju 2,5 -3,1 - - -3,0 - 5,7 33,1 -0,8 - Sidusettevõtjate summeeritud netovara perioodi -69,0 -61,7 11,0 10,7 42,0 19,6 690,1 723,2 19,0 15,7 lõpus * Attarat Power Holding Co BV kontserni muu koondkasumi moodustab rahavoogude tuletisinstrumentide reservi muutus. Tabel jätkub järgmisel lehel Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 153 miljonites eurodes Attarat Power Holding Co BV Attarat Operation & Enefit Jordan B.V. kontsern Orica Eesti OÜ Attarat Mining Co BV Sidusettevõtte nimi kontsern Maintenance Co BV 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 Võrdlus bilansilise maksumusega: - - - - - - - - - Osalus sidusettevõtetes (arvutatud kontserni osaluse -44,9 -40,2 3,8 3,7 4,2 1,9 69,0 72,3 1,9 1,6 alusel vastavates sidusettevõtetes) Muud korrigeerimised - - - - - -0,5 -1,1 - 3,5 - 0,9 Arvestuslik firmaväärtus 12,3 12,3 - - - - - - - - Kontserni osalus negatiivses netovaras mida kontsern 32,5 27,9 - - - - - - - - ei kajasta Bilansiline maksumus perioodi lõpul - - 3,8 3,7 4,2 1,4 67,9 68,8 1,9 2,5 Individuaalselt ebaolulised sidusettevõtted Lisaks ülaltoodud osalustele sidusettevõtetes on kontsernil osalusi ka mitmes üksikult mitteolulistes sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Ebaoluliste sidusettevõtete bilansiline 0,5 0,5 maksumus Kasum jätkuvast 0,2 - tegevusvaldkonnast Kasum sidusettevõtte - 0,6 müügist Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 154 9. Tütarettevõtjad Seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022 omas kontsern järgmisi tütarettevõtjaid: Kontsernile kuuluvad Mittekontrollivale osale Tütarettevõtja nimi Riik ja tegevuskoht Äritegevuse sisu lihtaktsiad (%) kuuluvad lihtaktsiad (%) 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2023 2022 2023 2022 Elektrilevi OÜ Eesti Võrguettevõtja 100,0 100,0 - - Imatra Elekter AS Eesti Võrguettevõtja 100,0 100,0 - - Enefit Power AS Eesti Elektrienergia tootmine, põlevkivi kaevandamine 100,0 100,0 - - AS Narva Soojusvõrk Eesti Soojusenergia jaotamine ja müük 100,0 100,0 - - Metallkonstruktsioonide, energeetika- ja Enefit Solutions AS Eesti 100,0 100,0 - - tööstusseadmete valmistamine Enefit Green AS Eesti Tuuleparkide rajamine ja käitamine 77,2 77,2 22,8 22,8 Attarat Holding OÜ Eesti Varahaldus 100,0 100,0 - - Uue põlvkonna põlevkiviõli tootmise tehnoloogia Enefit Outotec Technology OÜ Eesti ja Saksamaa 60,0 60,0 40,0 40,0 Enefit arendamine ja litsentseerimine Hiiumaa Offshore Tuulepark OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Tootsi Tuulepark OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Wind OÜ Eesti Elektrienergia tootmine 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Wind Purtse AS Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit AS (kuni 10. november 2023 Enefit Võrgu kaasjuhtimine ja uutel tehnoloogiatel Eesti 100,0 100,0 - - Connect OÜ) põhinevad energialahendused Tootsi Windpark OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit SIA Läti Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Power & Heat Valka SIA Läti Soojus- ja elektrienergia tootmine ning müük 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Green SIA (kuni 29. detsember 2023 Läti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enercom SIA) Technological Solutions SIA Läti Koostootmisjaam - 77,2 - 22,8 Tabel jätkub järgmisel lehel Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 155 Kontsernile kuuluvad Mittekontrollivale osale Tütarettevõtja nimi Riik ja tegevuskoht Äritegevuse sisu lihtaktsiad (%) kuuluvad lihtaktsiad (%) 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2023 2022 2023 2022 Warmeston SIA (kuni 29. detsember 2023 Enefit Läti Pelletite tootmine - 77,2 - 22,8 Green SIA) Enefit UAB Leedu Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Wind UAB Leedu Elektrienergia tootmine 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Green UAB Leedu Tuuleparkide rajamine ja käitamine 77,2 77,2 22,8 22,8 Šilalės vėjas UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Šilutės vėjo parkas 2 UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Šilutės vėjo parkas 3 UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Energijos Žara Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Vėjo Parkai UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Vejoteka UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Kelmes vejo energija UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Meretuulepargi arendamisega seotud Baltic Energy Group UAB Leedu 77,2 77,2 22,8 22,8 uurimistegevus Enefit U.S., LLC USA Varahaldus 100,0 100,0 - - Enefit American Oil Co. USA Vedelkütuste tootmise arendamine 100,0 100,0 - - Enefit Sp. z o.o. Poola Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Green sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 77,2 22,8 22,8 PV Plant Zambrow Sp. z o.o. Poola Päikeseparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 PV Plant Debnik Sp. z o.o. Poola Päikeseparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit AB Rootsi Juhtimisteenused 100,0 100,0 - - Enefit OY Soome Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Green Solar OÜ Eesti Taastuvenergia 77,2 77,2 22,8 22,8 Liivi Offshore OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 - 22,8 - Tolpanvaara Wind Farm Oy Soome Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 156 Kõik tütarettevõtjad kuuluvad konsolideerimisele. Hääleõiguste „Muud nõuded“) ja seega on kajastatud nende tütarettevõtete osakaal emaettevõtjale kuuluvates tütarettevõtjates ei erine müügist saadud kasum väärtuses 0,9 miljonit eurot. Tehingu lihtaktsiate osakaalust. Emaettevõtja ei oma eelisaktsiad ühes- osana müüs kontsern netovara summas 32,5 miljonit eurot. Vt ki tütarettevõtjas. tehingu kohta täpsemalt lisa 35. 2023. aasta muutused 10. novembril 2023 muudeti Enefit Connect OÜ ärinimi Enefit OÜ-ks ja alates 19. jaanuar 2024 on ettevõtte ärinimeks Enefit 29. märtsil 2023 müüs Eesti Energia AS tütarettevõtjale Enefit AS. Green AS Liivi lahe meretuulepargi arenduse Liivi Offshore OÜ 6,2 miljoni euro eest. Liivi meretuulepark eraldati Eesti Ener- Olulised piirangud giast 2023 aasta veebruaris jagunemise teel, mille käigus loodi Kuni võrguettevõtja (Elektrilevi OÜ) investeeringud ei ületa uus ettevõte Liivi Offshore OÜ. heakskiidetud rahastamiskava, ei tohi hetkel kehtiva Elektri- turuseaduse kohaselt emaettevõtja sekkuda võrguettevõtja 29. novembril 2023 sõlmis Enefit Green AS lepingu oma Paide igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu ehitamise või (Eesti) ja Valka (Läti) kaugkütteäride müügiks Eesti suurimale uuendamisega seotud otsustesse. Otsustusõigus ettevõtte kaugkütteettevõttele Utilitas. Tehingu lepinguline väärtus oli finantsplaanide koostamise ja kinnitamise osas on Elektrilevi 15,9 miljonit eurot. Lõplik müügihind selgub pärast tehingu OÜ juhatusel. lõpuleviimise järgset korrigeerimist sõltuvalt äri raha ja käibe- kapitali tasemest. Seisuga 31. detsember 2023 ootas tehing FINANTSINFORMATSIOON OLULISE MITTEKONTROLLIVA Eesti Konkurentsiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järele- OSALUSEGA TÜTARETTEVÕTJA KOHTA valve Ameti heakskiitu ning seetõttu kajastati vastavad varad Järgneval leheküljel on esitatud finantsteave ainsa tütarette- ja kohustised müügigrupina. Vt tehingu kohta täpsemalt lisa 11. võtja kohta, millel on kontserni seisukohast olulisi mittekontrol- livaid osalusi. Summad on avalikustatud enne kontserni ette- 29. detsembril 2023 sõlmis Enefit Green AS lepingu kahe Läti võtjate vaheliste tehingute elimineerimist. tütarettevõtte – Technological Solutions SIA ja Enefit Green SIA (koostootmisjaama ja pelletitehast omavad ettevõtted asukohaga Lätis Brocēnis) – müügiks Eesti pelletitootjale War- meston OÜ. Tehingu lepinguline hind oli 32,0 miljonit eurot. Lõplik müügihind selgub pärast müügitehingu lõpuleviimise järgset korrigeerimist sõltuvalt äri raha ja käibekapitali tase- mest. Kontserni hinnangul on korrigeerimise summa ligikaudu 1,4 miljonit eurot (kajastati seisuga 31. detsember 2023 real Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 157 miljonites eurodes Enefit Green kontsern Summeeritud finantsseisundi aruanne 31.12.2023 31.12.2022 Raha 65,7 131,5 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 55,1 41,1 Tuletisinstrumendid 3,8 3,3 Varud 3,1 14,2 Müügiootel varad 15,4 - Käibevarad kokku 143,1 190,1 Materiaalne põhivara 1 027,1 776,9 Immateriaalne põhivara 59,9 60,4 Varade kasutusõigus 9,1 4,2 Ettemaksed põhivara eest 55,1 19,4 Edasilükkunud tulumaksuvara 2,0 1,3 Investeeringud sidusettevõtjatesse 0,5 0,5 Tuletisinstrumendid 5,1 11,3 Pikaajalised nõuded - 0,1 Põhivara kokku 1 158,8 874,1 Varad kokku 1 301,9 1 064,2 Lühiajalised kohustised kokku 97,2 49,1 Pikaajalised kohustised kokku 487,5 296,3 Kohustised kokku 584,7 345,4 Omakapital 717,2 718,7 Mittekontrolliv osalus % 22,83% 22,83% Mittekontrolliv osalus 163,7 164,1 Tabel jätkub järgmisel lehel Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 158 Summeeritud koondkasumiaruanne 01.01-31.12.2023 01.01-31.12.2022 Aruandeperioodil tütarettevõtte mittekontrollivatele osa- lustele allokeeritud puhaskasum on 12,8 miljonit eurot ning Müügitulu 205,8 233,3 muu koondkasum 0,3 miljonit eurot (2022. aasta allokeeritud Perioodi puhaskasum 55,8 110,2 puhaskasum 25,2 miljonit eurot ning muu koondkasum 3.3 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (k.a. ümberklassifitseerimised miljonit eurot). Tütarettevõtte akumuleeritud mittekontrollivad -3,0 14,6 kasumiaruandesse) osalused seisuga 31. detsember 2023 on 164,7 miljonit eurot. Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed 0,6 0,2 (31. detsember 2022: aasta akumuleeritud mittekontrollivad osalused on 164,8 miljonit eurot) Perioodi koondkasum/(-kahjum) -2,4 125,0 Summeeritud rahavoogude aruanne 01.01-31.12.2023 01.01-31.12.2022 Kokku rahavood äritegevusest 74,2 126,2 Kokku rahavood investeerimistegevusest -282,1 -189,6 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 142,1 114,4 Raha ja raha ekvivalentide muutus -65,8 51,0 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 159 10. Varud Ladustatud põlevkivivarud on suurenenud põlevkivielektrijaa- made aktiivse kasutuse vähenemise tõttu. 31. DETSEMBER miljonites eurodes Pelletite vähenemine on seotud Enefit Green SIA müügiga 29. 2023 2022 detsembril 2023, vt lisad 9 ja 35. Tooraine ja materjal ladudes 44,5 71,8 Lõpetamata toodang 2023. aastal hinnati varusid alla 16,7 miljoni euro väärtuses Ladustatud põlevkivi 73,4 37,9 (2022. aastal 0,9 miljoni euro väärtuses). Valdavalt oli tegemist laos olevate materjalidega, sh varuosadega tootmisüksustele, Paljandustööd karjäärides - 1,7 mille prognoositavad rahavood on negatiivsed ja seega nendel Muu lõpetamata toodang 0,1 0,7 varuosadel ei ole enam positiivset neto realiseerimisväärtust. Kokku lõpetamata toodang 73,5 40,3 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaastal kajastati kulu- Valmistoodang des (peamiselt tootmises kasutatavad varuosad) varusid sum- Põlevkiviõli 6,2 10,2 mas 164,6 miljonit eurot (2022: 335,9 miljonit eurot). Pelletid (Lisa 9 ja 35) - 6,1 Muu valmistoodang 0,4 0,6 Kokku valmistoodang 6,6 16,9 Müügiks ostetud kaubad Gaas (lisa 1.1) 24,1 41,4 Muud müügiks ostetud kaubad 9,9 6,0 Kokku müügiks ostetud kaubad 34,0 47,4 Ettemaksed hankijatele 0,1 0,4 Kokku varud (lisa 33) 158,7 176,8 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 160 11. Müügiootel varad ja nendega seotud kohustised b) Müügiootel varad ja nendega seotud kohustised a) Kirjeldus 29. novembril 2023 allkirjastatud ostu-müügilepinguga müüb kontsern kaugkütteärid Paides (Enefit Green AS-i koosseisu Müügigrupiga seotud finantsteave seisuga 31. detsember 2023 on esitatud allpool: kuulunud eraldi äriüksus asukohaga Eestis) ja Valkas (tütaret- tevõte Enefit Power & Heat Valka asukohaga Lätis) Utilitasele. miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2023 Tehingu lõpuleviimiseks on vaja Eesti ja Läti konkurentsiame- Müügiks hoitavad varad tite nõusolekut. Seisuga 31. detsember 2023 oli konkurentsia- Materiaalne põhivara (Lisa 5) 12,9 metites menetlus veel käimas. Immateriaalne põhivara (Lisa 6) 1,0 Kontsern käsitab seda müüki müügigrupina järgmistel põhjustel: Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksed 1,2 – Lisas 9 kirjeldatud tehingutega (Brocēni ning Valka ja Varud (Lisa 10) 1,0 Paide) müüb kontsern Enefit Green kontserni koos- Müügigrupi müügiks hoitavad varad kokku 16,1 tootmise segmendist väiksema, mitte suurema osa. Kõige olulisem osa koostootmise segmendist (müü- Müügiks hoitavate varadega otseselt seotud kohustised gitulu ja varade osakaalu järgi), Iru koostootmisjaam, Sihtfinantseerimine (Lisa 23) 3,5 jääb kontsernile. Võlad hankijatele ja muud võlad 1,4 – Enefit Greeni kontsern jätkab tegevust Lätis, kus tal Müügigrupi müügiks hoitavad kohustised kokku 5,0 on käimas päikeseparkide arendusprojektid. Eespool kirjeldatud tehingud ei tekita seega olukorda, kus kontsern lõpetaks oma tegevuse konkreetses geo- graafilises segmendis (Läti). Võttes arvesse eespool nimetatud aspekte, esitati vastavad va- rad ja kohustised seisuga 31. detsember 2023 finantsseisundi aruandes müügiks hoitavate varade ja kohustistena. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 161 12. Finantsinstrumentide jaotus kategooriate järgi Tuletisinstrumendid, Korrigeeritud Finantsvarad õiglases mille suhtes miljonites eurodes soetusmaksumuses väärtuses muutusega rakendatakse Kokku kajastatavad varad läbi kasumiaruande riskimaandamis- arvestust Seisuga 31. detsember 2023 Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed (lisad 3.1, 13 ja 15) 475,6 - - 475,6 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 14 ja 15) - 150,3 167,2 317,5 Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 15 ja 17) 174,5 - - 174,5 Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 650,1 150,3 167,2 967,6 Seisuga 31. detsember 2022 Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed (lisad 3.1, 13 ja 15) 402,0 - - 402,0 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 14 ja 15) - 276,8 423,9 700,7 Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 15 ja 17) 280,5 - - 280,5 Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 682,5 276,8 423,9 1 383,2 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 162 Korrigeeritud Finants-kohustised Tuletis-instrumendid, soetusmaksumuses õiglases väärtuses mille suhtes miljonites eurodes Kokku kajastatavad muutusega läbi rakendatakse riski- kohustised kasumiaruande maandamis-arvestust Seisuga 31. detsember 2023 Finantskohustiste kirjed finantsseisundi aruandes Võlakohustised (lisad 3.1, 3.2 ja 21) 1 694,1 - - 1 694,1 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1 ja 22) 240,0 - - 240,0 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3 ja 14) - 24,2 60,2 84,4 Kokku finantskohustiste kirjed finantsseisundi aruandes 1 934,1 24,2 60,2 2 018,5 Seisuga 31. detsember 2022 Finantskohustiste kirjed finantsseisundi aruandes Võlakohustised (lisad 3.1, 3.2 ja 21) 1 059,4 - - 1 059,4 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1 ja 22) 202,3 - - 202,3 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3 ja 14) - 111,2 90,0 201,2 Kokku finantskohustiste kirjed finantsseisundi aruandes 1 261,7 111,2 90,0 1 462,9 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 163 13. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded Sidusettevõtjale Enefit Jordan B.V. kontsern antud laen põhi- neb 2011. aastal sõlmitud lepingul. Laen on välja antud USA 31. DETSEMBER dollarites, selle intressimäär on 15% aastas ja tagasimaksmine miljonites eurodes tähtajatu. Kontsern ei ole laenult intressitulu kajastanud, kuna 2023 2022 selle laekumine pole tõenäoline. Vt ka lisa 8. Lühiajalised nõuded ostjate vastu ja muud nõuded Nõuded ostjate vastu Pikaajaliste nõuete muutus on seotud 0,4 miljoni euro osas Ostjatelt laekumata arved 276,1 349,4 USA dollari kursi mõjuga, kuna antud nõuete alusvaluuta on USD dollar, ning 0,1 miljoni euro osas täiendava laenuga (vt lisa Oodatavad krediidikahjumid -3,9 -6,0 32). Piiratud kasutusega rahana kajastatakse rahalisi vahen- Kokku nõuded ostjate vastu 272,2 343,4 deid, mida hoitakse tuletisinstrumentidega teostatavate tehin- Viitlaekumised gute tagatisena erinevate finantspartnerite kontodel. Muud viitlaekumised 2,4 1,4 Suurim muutus ettemaksete saldos kahe perioodi vahel oli käi- Kokku viitlaekumised 2,4 1,4 bemaksu ettemaksu kasv 11 miljoni euro võrra. Ettemaksed 43,5 29,8 Piiratud kasutusega raha 182,0 42,6 Nõuete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende bilansilisest Muud nõuded (lisa 23) 16,8 13,6 maksumusest. Nõuete laekumine ei ole tagatistega kaetud. Valdav osa kontserni nõuetest ja ettemaksetest on eurodes. Kokku lühiajalised nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 516,9 430,8 Info nõuete krediidikvaliteedi kohta on avalikustatud lisas 15. Pikaajalised nõuded Laenunõuded sidusettevõtjatele (lisa 32) 12,3 12,6 Oodatavad krediidikahjumid laenunõuetelt (lisa 32) -12,3 -12,6 Muud pikaajalised nõuded 3,6 1,0 Kokku pikaajalised nõuded 3,6 1,0 Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisad 3.1) 520,5 431,8 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 164 Nõuete analüüs Nõuded mille maksetähtaeg Maksetähtajast möödunud Maksetähtajast möödunud Maksetähtajast möödunud miljonites eurodes Kokku pole saabunud 1 - 30 päeva 31 - 60 päeva üle 60 päeva Seisuga 31 detsember 2023 Ostjatelt laekumata arved 276,1 249,2 17,3 2,1 7,6 Oodatava krediidikahjumi määr - 0,1% 1,2% 12,1% 40,0% Oodatav krediidikahjum 3,9 0,3 0,2 0,3 3,1 Oodatav krediidikahjum on arvutatud vastavalt IFRS 9 nõue- Juhtkonna hinnangul on nõuete krediidikvaliteet kõrge ja see Nõudeid sidusettevõtjatele ja piirangutega rahajääke hinnatak- tele. Arvutuste aluseks on võetud 2022. aasta lõpu seisuga on kooskõlas ajalooliste suundumustega. Ajaloolised lootu- se ja analüüsitakse ülejäänud nõuetest eraldi, lähtudes täieli- nõuetena kajastatud arvete laekumiste analüüs. setuks kantud nõuete mahud on olnud järgmised (2023: 1,9 kust oodatava laenukahjumi mudelist. miljonit eurot, 2022: 1,6 miljonit eurot, 2021: 0,9 miljonit eurot, Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded 2020: 1,5 miljonit eurot, 2019: 0,5 miljonit eurot, 2018: 0,2 mil- ostjate vastu lähtudes ühistest krediidiriski tunnustest ja mak- jonit eurot, 2017: 0,4 miljonit eurot, 2016: 0,6 miljonit eurot). seviivituse kestusest. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhi- nevad vastavalt 31. detsembrile 2023 või 31. detsembrile 2022 eelneva 12 kuu müügi makseprofiilidel ning nendel perioodidel Muutused oodatavates krediidikahjumites nõuetes ostjate vastu esinenud krediidikahjumitel. Ajaloolisi kahjumimäärasid on korrigeeritud, et kajastada jooksvat ning tulevikku vaatavat 31. DETSEMBER miljonites eurodes teavet, mis puudutab makromajanduslikke tegureid, mis mõ- 2023 2022 jutavad klientide võimet nõuded tasuda. Kontserni hinnangul Oodatavad krediidikahjumid perioodi algul -6,0 -1,8 on riikides, kus kontsern müüb oma kaupu ja teenuseid, kõige olulisemad näitajad SKP ja töötuse määr, ning seega korrigee- Aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvateks loetud ja laekunud 0,2 -5,8 ebatõenäolised arved rib kontsern varasemaid kahjumimäärasid, lähtudes nende näi- tajate oodatavast muutusest. Lootusetuks tunnistatud arved 1,9 1,6 Oodatavad krediidikahjumid perioodi lõpul -3,9 -6,0 Ülejäänud nõuete liigid allahinnatud varasid ei sisalda. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 165 14. Tuletisinstrumendid 31. DETSEMBER 2023 31. DETSEMBER 2022 miljonites eurodes Varad Kohustised Varad Kohustised Rahavoogude riskimaandamisinstrumendid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks 152,3 41,2 399,8 0,1 Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) 149,6 - 360,7 - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent - 35,8 23,2 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent 2,7 5,4 15,9 0,1 Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks - 15,2 6,0 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent - 15,2 6,0 - Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 3,8 -0,1 2,2 73,4 Swap ja forward lepingud põlevkiviõlibensiini müügiks 0,6 - 1,3 16,4 Intressimäära swapid 8,9 - 14,6 - Kokku rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 165,6 56,3 423,9 89,9 Kauplemisderivatiivid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks 131,1 1,6 206,4 0,8 Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) 129,1 - 166,0 0,3 TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent 2,0 - 5,1 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - 1,6 35,3 0,5 Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks 3,3 5,6 63,0 60,3 TGE Poola gaasi hinnariski komponent - 3,1 - - Baltikumi gaasi hinnariski komponent 3,3 2,5 63,0 60,3 Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 4,0 7,6 0,4 0,4 Swap ja forward lepingud põlevkiviõlibensiini müügiks - 1,5 - - Rohesertifikaadid 4,4 10,2 7,0 9,4 Universaalteenus 9,1 - - 37,1 Muud tuletisinstrumendid - 1,6 - 3,3 Kokku kauplemisderivatiivid 151,9 28,1 276,8 111,3 Kokku tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 12, 15 ja 20) 317,5 84,4 700,7 201,2 Tabel jätkub järgmisel lehel Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 166 31. DETSEMBER 2023 31. DETSEMBER 2022 miljonites eurodes Varad Kohustised Varad Kohustised Sealhulgas pikaajaline osa Rahavoogude riskimaandamisinstrumendid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks 131,8 7,7 330,4 - Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) 131,8 - 317,2 - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent - 6,6 13,0 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - 1,1 0,2 - Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks - 2,0 0,6 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent - 2,0 0,6 - Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 3,7 0,1 1,3 15,7 Swap ja forward lepingud põlevkiviõlibensiini müügiks 0,6 - 0,9 3,3 Intressimäära swapid 5,1 - 11,3 - Kokku rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 141,2 9,8 344,5 19,0 Kauplemisderivatiivid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks 113,5 1,1 145,0 - Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) 113,5 - 134,7 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - 1,1 10,3 - Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks - - 1,2 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent - - 0,6 - Baltikumi gaasi hinnariski komponent - - 0,6 - Päritolutunnistused - kauplemisderivatiivid 3,1 5,6 5,8 7,4 Universaalteenus - - - 5,1 Muud tuletisinstrumendid - 0,1 - 0,6 Kokku kauplemisderivatiivid 116,6 6,8 152,0 13,1 Kokku pikaajaline osa 257,8 16,6 496,5 32,1 Kokku lühiajaline osa 59,7 67,8 204,2 169,1 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 167 15. Finantsvarade krediidikvaliteet 31. DETSEMBER Finantsvarade, mille maksetähtaega pole ületatud ja mida pole miljonites eurodes 2023 2022 alla hinnatud, krediidikvaliteedi hinnangu aluseks on reitingua- gentuuride poolt antud krediidireitingud või nende puudumisel Arvelduskontod klientide ja muude lepingupartnerite varasem krediidikäitumine. Pankades, mis omavad Moody krediidireitingut Aa3 119,1 260,1 Pankades, mis omavad Moody krediidireitingut A2 11,4 8,0 Pankades, mis omavad Moody krediidireitingut A3 23,5 11,3 Pankades, mis omavad Moody krediidireitingut Baa1 20,1 - Pankades, mis omavad Moody krediidireitingut Baa2 0,4 1,1 Kokku arvelduskontod (lisad 3.1, 3.2, 12 ja 17) 174,5 280,5 Muud nõuded Muud nõuded, mis omavad Moody krediidireitingut Aa3 6,2 32,3 Muud nõuded läbi Nasdaq OMX kliiringsüsteemi - Baa2 103,4 - Nõuded ilma sõltumatu osapoole krediidireitinguta 89,2 26,3 Kokku muud nõuded (lisa 13) 198,8 58,6 Tuletisinstrumendid Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody krediidireitingut Aa3 13,3 17,0 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody krediidireitingut A1 2,6 1,1 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody krediidireitingut A2 0,6 - Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody krediidireitingut Baa3 0,1 0,2 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody krediidireitingut Baa2 2,3 60,4 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody krediidireitingut Baa1 5,9 1,2 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid ilma sõltumatu osapoole krediidireitinguta 292,7 620,8 Kokku positiivse väärtusega tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 12 ja 14) 317,5 700,7 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 168 Kontserni raha ja raha ekvivalentide jääk oli 31. detsemb- Muud nõuded hõlmavad järgmisi nõudeid: seks kui kõrge krediidireitinguga vastaspooled. Samuti umbes ri 2023 seisuga hoiustatud järgmistes pankades: SEB pank, · Enefit AS sihtfinantseerimise nõue Majandus- ja Kom- 30% suurte elektrienergia ostulepingute mahust kuulub vas- Swedbank, Danske Bank, Luminor Bank, LHV pank, Coop munikatsiooniministeeriumi vastu summas 8,7 miljonit taspooltele, kes kuuluvad Moody riskihinnangu järgi kredii- pank, OP Corporate Bank, Citadele Bank, Citibank N.A. New eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi direitingu A2 gruppi. Suured elektrienergia ostulepingud on York filiaal ja Santander Bank Polska S.A. Seisuga 31. detsem- kuulub Eesti Vabariigile, kontserni strateegia kohaselt tagatud väärtpaberitega (~20 mln EUR) ja varade 2. järjekoha ber 2023 ületasid kontojäägid Eesti SEB pangas, Eesti Swed- on avaliku sektori ettevõtete reiting sama, mis on vas- pantidega (~30 mln EUR). Seetõttu ei ole nimetatud vastas- bankis, Eesti LHV pangas ja Eesti Luminor pangas kumbki 10% taval riigil ja Eesti Vabariigi reiting Moody järgi on A1. pooltega seoses tuvastatud olulist krediidiriski. kontserni raha ja raha ekvivalentide kogujäägist (31. detsem- · Emaettevõtte nõuded Joint Allocation Office (JAO) ber 2022: kontojäägid Eesti Swedbankis ja Eesti SEB pangas vastu summas 15,0 miljonit eurot. JAO on juhtiv ületasid kõik 10% kontserni raha ja raha ekvivalentide jäägist). ülekandesüsteemi haldurite (TSO) teenusepakkuja Euroopa elektrisektoris. Moody riskitaotluse kohaselt Seisuga 31. detsember 2023 moodustasid finantsvarad osa- ei ole maksejõuetuse tõenäosus pärast esmast kajas- pooltega European Energy Trading A/S ja UAB L-Vejas kumbki tamist oluliselt suurenenud. enam kui 10% kogu finantsvaradest (31. detsember 2022 moo- · Nõuded maakleri vastu, kes on meie vahendaja dustasid finantsvarad osapooltega European Energy Trading Poola elektribörsil (TGE), summas 57,5 miljonit eurot. A/S ja UAB L-Vejas kumbki enam kui 10% kogu finantsvara- Moody riskihinnangu kohaselt ei ole maksejõuetuse dest). Need liigitatakse positiivse väärtusega tuletisinstrumen- tõenäosus pärast esmast kajastamist oluliselt suure- tideks, millel puudub sõltumatu osapoole krediidireiting. nenud. IFRS 9 kohaselt tuleb hinnata ka raha ja raha ekvivalentide Krediidireitinguta sõltumatu osapoole positiivse väärtusega tu- väärtuse langust, kuid nende tuvastatud väärtuse langus oli letisinstrumente on kokku 292,7 miljonit eurot (31. detsember ebaoluline ja seda ei kajastatud. 2022: 620,8 miljonit eurot). Summast 96% moodustavad neli suurt elektrienergia ostulepingut (281 miljonit eurot) ja 3% uni- Vastavalt IFRS 9-le tehtud juhtkonna hinnangute kohaselt ei versaalteenusega seotud tuletisinstrumendid (9 miljonit eurot). sisalda muud nõuded, millel puudub krediidireiting sõltumatult Kontserni sisemised protseduurid kohustavad alati hindama osapoolelt, olulist krediidiriski. 31. detsember 2023 seisuga enne lepingu sõlmimist võimaliku vastaspoole krediidivõimet. oli kontsernil krediidireitinguta vastaspooltelt saadud piiratud Kuigi neil vastaspooltel puuduvad välised krediidireitingud, kasutusega raha 72,5 miljonit eurot (31. detsember 2022: 10,2 peetakse neid kontserni sisemise hinnangu alusel samaväär- miljonit eurot). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 169 16. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud 31. DETSEMBER ja päritolutunnistused miljonites eurodes 2023 2022 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid müüakse ju- Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud 203,1 428,0 hul, kui elektri ja põlevkiviõli turuhindade muutusest põhjusta- tud tootmismahu vähenemise tõttu tekib nende märkimisväär- Päritolutunnistused 13,4 16,1 ne ülejääk. Kokku kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ja 216,5 444,1 Aruande- ja võrdlusperioodil on kontsernile tasuta eraldatud päritolutunnistused kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid järgmistes ko- gustes: Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute liikumised • 2022. aastal 886 299 tonni õiglase väärtusega* 73,2 tuhanded tonnid, Kogused 31. DETSEMBER miljonit eurot miljonites eurodes 2023 2022 2023 2022 • 2023. aastal 986 457 tonni õiglase väärtusega* 83,2 miljonit eurot. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud 6 700,0 4 942,0 428,0 193,3 aruandeperioodi algul * Õiglane väärtus põhineb EL-i lubatud heitkoguse ühikute Soetatud 3 441,0 6 725,0 204,4 431,0 turuhinnal tasuta ühikute saamise kuupäevade seisuga. Müüdud -5,0 -36,0 -0,3 -3,1 Loovutatud (lisa 24) -6 701,0 -4 931,0 -429,0 -193,2 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud 3 435,0 6 700,0 203,1 428,0 aruandeperioodi lõpul Päritolutunnistuste liikumised 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Päritolutunnistused aruandeperioodi algul 16,1 15,3 Soetatud 9,2 12,6 Loovutatud -13,0 -11,4 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 1,1 -0,4 Päritolutunnistused aruandeperioodi lõpul 13,4 16,1 Päritolutunnistuste ja -sertifikaatide valuuta ümberarvestuse kursivahed tulenevad kontserni Poola tütarettevõttest. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 170 17. Raha ja raha ekvivalendid 18. Aktsiakapital, kohustuslik reservkapital ja jaota- mata kasum 31. DETSEMBER Seisuga 31. detsember 2023 oli Eesti Energia ASil registree- ritud 746 645 750 aktsiat (31. detsember 2022: 746 645 750 miljonites eurodes 2023 2022 aktsiat). Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Kõik seltsi aktsiad kuulu- Arvelduskontod pankades 174,5 280,5 vad Eesti Vabariigile. Kokku raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 12 ja 15) 174,5 280,5 Aktsiate valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Rahan- dusministeerium, mida esindab seltsi aktsionäride üldkoosole- kul rahandusminister. Eesti Energia ASi põhikirjas fikseeritud Raha ja raha ekvivalentide jaotus valuutade järgi miinimumaktsiakapital on 250,0 miljonit eurot ja maksimumka- 31. DETSEMBER pital 1 000,0 miljonit eurot. miljonites eurodes 2023 2022 Seisuga 31. detsember 2023 moodustas kontserni kohustuslik Euro 146,7 247,1 reservkapital 75,0 miljonit eurot (31. detsember 2022: 75,0 mil- Poola zlott 20,9 18,4 jonit eurot). USA dollar 5,8 13,8 Rootsi kroon 1,1 1,2 Seisuga 31. detsember 2023 oli kontserni vaba omakapital Kokku raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 12 ja 15) 174,5 280,5 656,5 miljonit eurot (31. detsember 2022: 1 160,7 miljonit eu- rot). Kasumi jaotamisel aktsionäridele tuleb maksta tulumaksu 14/86 netosummast dividendile, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise jaotamata kasumi väljamaksmiseni. Ülejäänud dividendid tuleb maksustada maksumääraga 20/80 netosummast. 31. detsember 2023 oli kontsernis aktsiate ülekurss 259,8 miljonit eurot. Vastavalt Eesti Äriseadustikule võib ülekurssi kasutada: · osaühingu kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumist; · osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 171 Kogu jaotamata kasumi jaotamisel dividendideks tuleks maksta Läti tütarettevõtete jaotamata kasumist lähitulevikus dividende 19. Dividendid aktsia kohta 119,0 miljonit eurot (31. detsember 2022: 227,9 miljonit eurot) ei jaotata. Kontsernil on kontroll oma tütarettevõtete dividendi- 2023. aastal maksis Eesti Energia AS dividende Eesti Vabarii- tulumaksu. Netodividendidena oleks võimalik välja maksta de jaotamise ajastuse ja suuruse üle. gile 68,9 miljonit eurot, so 0,09 eurot aktsia kohta (2022. aas- 537,5 miljonit eurot (31. detsember 2022: 932,8 miljonit eurot). tal 46,7 miljonit eurot). Väljamakse toimus 3. aprill 2023. Järgnevas tabelis on esitatud vaba omakapitali, võimaliku divi- Vastavalt rakendatavale dividendipoliitikale piirduvad aktsionä- dendisumma ja sellega kaasneva dividendi tulumaksu arvutuse Juhatus on teinud ettepaneku 31. detsember 2023 lõppenud rile välja makstavad aastadividendid majandusaasta kasumiga. alus: majandusaasta eest dividende mitte maksta. Dividendide tu- Seda arvesse võttes on kontsern hinnanud, et kontserni Eesti ja lumaksu ei ole kajastatud kohustisena, kuna 31. detsember 2023 seisuga ei ole dividendide tasumise otsust vastu võetud. Ettevõtte tulumaksu kulu dividendidelt on 0,0 miljonit eurot. Detailid on toodud lisas 31. 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Jaotamata kasum 656,5 1 160,7 sh jaotamata kasum, millele on rakendatud soodusmääraga tulumaks 14% 53,2 21,6 jaotamata kasum, millele on rakendatud tulumaksumäär 20% 557,6 1 124,3 maksuvabalt jaotatav jaotamata kasum 45,7 14,8 Vaba omakapital 656,5 1 160,7 Tulumaks kogu vaba omakapitali väljamaksmisel -119,0 -227,9 Võimalikud netodividendid 537,5 932,8 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 172 20. Muud reservid 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Muud reservid perioodi algul (lisa 3.1) 711,0 219,7 sh riskimaandamise reserv perioodi algul 698,5 211,5 Elektrienergia ostu rahavoo riskimaandamine 728,7 268,2 - Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud 360,7 95,4 - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent 25,2 85,6 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent 342,8 87,2 Maagaasi rahavoo riskimaandamine 8,3 12,5 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent 6,7 - - Baltikumi gaasi hinnariski komponent 1,6 12,5 Põlevkiviõli rahavoo riskimaandamine -42,6 -69,2 Põlevkiviõlibensiini rahavoo riskimaandamine -7,2 - Intressimäära swapid 14,6 - mittekontrolliva osaluse osa riskimaandamisinstrumentidest -3,3 - sh realiseerimata kursivahede reserv aruandeperioodi algul 5,7 9,0 sh sidusettevõtjate koondkasumi mõju perioodi algul 6,8 -0,8 Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutus -438,8 670,3 Elektrienergia rahavoo riskimaandamine -414,0 706,0 - Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud -199,3 265,3 - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent -103,1 16,3 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent -111,6 424,4 Maagaasi rahavoo riskimaandamine -30,9 26,5 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent -28,7 41,4 - Baltikumi gaasi hinnariski komponent -2,2 -14,9 Põlevkiviõli rahavoo riskimaandamine 8,7 -61,3 Tabel jätkub järgmisel lehel Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 173 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Põlevkiviõlibensiini rahavoo riskimaandamine -1,7 -15,4 Intressimäära swapid -2,2 14,5 mittekontrolliva osaluse osa riskimaandamisinstrumentidest 1,3 - Kajastatud müügitulu suurenemise(-) / vähenemisena(+) (lisa 25) 48,2 155,0 Elektrienergia rahavoo riskimaandamine 1,1 58,9 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent 1,1 58,9 Põlevkiviõli rahavoo riskimaandamine 37,6 87,9 Põlevkiviõlibensiini rahavoo riskimaandamine 9,5 8,2 Kajastatud kaubad, toore, materjal ja teenuste kulu suurendamisena(+) / vähendamisena(-)(lisa 27) -162,2 -335,1 Elektrienergia rahavoo riskimaandamine -171,3 -304,4 - Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud -11,8 - - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent 44,1 -76,7 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent -203,6 -227,7 Maagaasi rahavoo riskimaandamine 9,1 -30,7 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent 7,1 -34,7 - Baltikumi gaasi hinnariski komponent 2,0 4,0 Kajastatud intressikulu suurendamisena(+) / vähendamisena (-) (lisa 30) -3,5 0,1 Mittekontrolliva osaluse osa riskimaandamisinstrumentidest -0,6 -3,3 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed 1,3 -3,3 sh mittekontrolliv osaluse osa -0,3 - Sidusettevõtjate muu koondkasumi/(-kahjumi) mõju -0,4 7,6 Muud reservid perioodi lõpul (lisa 3.1) 155,0 711,0 Riskimaandamise reserv perioodi lõpul 141,6 698,5 Elektrienergia rahavoo riskimaandamine 144,5 728,7 - Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud 149,6 360,7 - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent -33,8 25,2 Tabel jätkub järgmisel lehel Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 174 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent 28,7 342,8 Maagaasi rahavoo riskimaandamine -13,5 8,3 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent -14,9 6,7 - Baltikumi gaasi hinnariski komponent 1,4 1,6 Põlevkiviõli rahavoo riskimaandamine 3,7 -42,6 Põlevkiviõlibensiini rahavoo riskimaandamine 0,6 -7,2 intressimäära swapid 8,9 14,6 mittekontrolliva osaluse osa riskimaandamisinstrumentidest -2,6 -3,3 Realiseerimata kursivahede reserv perioodi lõpul 7,0 5,7 Sidusettevõtjate koondkasumi mõju perioodi lõpul 6,4 6,8 Poola riskimaandamisreservi realiseerumise potentsiaalne edasilükkunud tulumaksu mõju on 15.3 miljonit eurot (2022: 12.6 miljonit eurot). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 175 21. Võlakohustised Võlakohustised korrigeeritud soetusmaksumuses Lühiajalised võlakohustised Pikaajalised võlakohustused Emiteeritud Rendi- Emiteeritud Rendi- Kokku miljonites eurodes Intressid Pangalaenud Pangalaenud võlakirjad kohustised võlakirjad kohustised Võlakohustised soetusmaksumuses seisuga 31.12.2021 3,9 167,2 - 1,0 296,0 483,4 8,9 960,4 (lisad 3.1, 3.2 ja 12) 2022. aastal toimunud liikumised Rahalised liikumised Laekunud võlakohustis 19,4 70,0 - - 270,0 - - 359,4 Võlakohustise tagasimaksmine -18,5 -253,2 - -1,2 - - - -272,9 Mitterahalised liikumised Rendikohustise esmane kajastamine - - - 0,1 - - 2,7 2,8 Ümberklassifitseerimised - 127,3 483,3 1,4 -127,3 -483,3 -1,4 - Laenukulude amortisatsioon - - 9,5 - - - 9,5 Muud liikumised - - - 0,1 - - 0,2 0,3 Kokku 2022. aastal toimunud liikumised 0,9 -55,9 492,8 0,4 142,7 -483,3 1,5 99,1 Võlakohustised korrigeeritud soetusmaksumuses 4,8 111,3 492,8 1,4 438,7 - 10,4 1 059,4 seisuga 31.12.2022 (lisad 3.1, 3.2 ja 12) 2023. aastal toimunud liikumised Rahalised liikumised Laekunud võlakohustis 79,1 378,0 - - 1 045,0 - - 1 502,1 Võlakohustise tagasimaksmine -59,8 -303,5 -500,0 -1,4 -10,0 - - -874,7 Mitterahalised liikumised Rendikohustise esmane kajastamine - - - 0,3 - - 7,0 7,3 Ümberklassifitseerimised - 255,8 - 2,3 -255,8 - -2,3 - Laenukulude amortisatsioon - - 7,2 -0,3 -8,2 - 0,7 -0,6 Muud liikumised - - - - 0,4 - 0,2 0,6 Kokku 2023. aastal toimunud liikumised 19,3 330,3 -492,8 0,9 771,4 - 5,6 634,7 Võlakohustised korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 24,1 441,6 - 2,3 1 210,1 - 16,0 1 694,1 31.12.2023 (lisad 3.1, 3.2 ja 12) Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 176 2023. aastal sõlmis emaettevõte uusi laenulepingud mahus sutatavad likviidsuslaenud summas 195,0 miljonit eurot). Pangalaenud nominaalväärtuses tagasimaksetähtaja 600 mln eurot (sündikaatlaen tähtajaga 2028. veebruar). Sün- järgi dikaatlaen on jätkusuutlikkusega seotud kahe ESG KPI-ga: Võlakirjad olid nomineeritud Londoni börsil eurodes. Võlakirjad 31. DETSEMBER skoop 1, 2 ja 3 süsinikuintensiivsus ning iga-aastane taastuve- maksti tagasi september 2023. nergia tootmisvõimsuse lisandumine. Sündikaatlaenu peamine miljonites eurodes 2023 2022 eesmärk oli eelkõige refinantseerida 2023. aasta septembris Juhtkonna hinnangul ei erine ujuva intressimääraga laenu- < 1 aasta 439,5 111,3 aegunud ja tagasimakstud 500 miljoni euro suurust võlakirja. de õiglane väärtus võrreldava perioodi lõpu seisuga nende 1 - 2 aastat 159,8 24,7 bilansilisest väärtusest, kuna riskimarginaalid ei ole muu- 3–5 aastat 749,8 344,3 Kontserni võlakohustiste maht oli 2023. aasta lõpus väärtuses tunud. Fikseeritud intressimääraga pangalaenude õiglased > 5 aasta 310,8 69,7 1 651,7 miljonit eurot (2022. aasta lõpus 1 042,8 miljonit eurot). väärtused leiti kasutades diskonteeritud rahavoogude mee- Kokku 1 659,9 550,0 Võlakohustised koosnesid 2023. aasta lõpu seisuga sündikaat- todit diskontomääradega vahemikus 3,291%–4,169% (2022: laenust väärtuses 591,8 miljonit eurot, EIB-lt saadud laenudest 4,414%–6,347%), mis on tasemele 2 vastavad sisendid õiglase nominaalväärtuses 242,1 miljonit eurot, NIB-lt nominaalväär- väärtuse hierarhias. Diskontomäärad arvutatakse interpolee- Laenud on nomineeritud eurodes ja Poola zlottides (31. det- tuses 173,0 miljonit eurot, EBRD-lt väärtuses 6,3 miljonit eurot ritud intressimäära swapide alusel, võttes arvesse ajaperioodi sember 2022 seisuga olid laenud nomineeritud eurodes ja Poo- (27,5 miljonit Poola zlotti) ja muudest kommertspankade lae- laenude tagasimakseteni. Swap intressimäärad tuginevad SEB la zlottides). Seisuga 31. detsember 2023 olid laenude intres- nudest nominaalväärtuses 638,5 miljonit eurot (sh korduvka- poolt avalikustatud euro midswap määradel. simäärad vahemikus 1,1%–9,3% (31. detsember 2022: 1,1–7,7%). Laenude ja võlakirja kaalutud keskmine intressimäär oli seisuga Võlakirjade ja pangalaenude õiglane väärtus 31. detsember 2023 5,8% (31. detsember 2022: 2,47%). 31. DETSEMBER Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsernil välja võtmata laenu- miljonites eurodes 2023 2022 sid 410,0 miljoni euro eest (31. detsember 2022: 535,0 miljonit Võlakirjade bilansiline jääkväärtus (lisa 3.1) - 500,0 eurot). Võlakirjade turuväärtus noteeritud müügihinna alusel (lisa 3.3) - 493,8 Võlakohustiste kaalutud keskmised efektiivsed Fikseeritud intressimääraga pangalaenude bilansiline jääkväärtus (lisa 3.1) 37,1 55,0 intressimäärad, k.a intressimäära vahetuslepingute Fikseeritud intressimääraga pangalaenude õiglane väärtus (lisa 3.3) 34,1 52,1 mõju 31. DETSEMBER Fikseeritud intressimäära vahetuslepingutega pangalaenude bilansiline jääkväärtus 157,8 168,3 %-des 2023 2022 (lisa 3.1.1.4) Fikseeritud intressimäära vahetuslepingutega pangalaenude õiglane väärtus (lisa 3.1.1.4) 157,8 168,3 Pangalaenud 5,8% 2,6% Võlakirjad - 2,4% Ujuva intressimääraga pangalaenude bilansiline jääkväärtus (lisa 3.1) 1 456,8 326,7 Rendikohustised 3,6% 2,9% Ujuva intressimääraga pangalaenude õiglane väärtus (lisa 3.3) 1 456,8 326,7 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 177 22. Võlad hankijatele ja muud võlad 31. detsember 2023 seisuga sisaldavad võlad hankijatele ko- hustisi põhivara eest summas 58,8 miljonit eurot (31. detsember 31. DETSEMBER 2022: 29,3 miljonit eurot). miljonites eurodes 2023 2022 Muud võlad 31. detsember 2023 seisuga on kasvanud seoses Võlad hankijatele 198,9 182,3 kohustiste suurenemisega Kelme II ja III projektide eest 17,7 mil- Viitvõlad 2,4 2,6 joni euro võrra. Võlad seotud osapooltele (lisa 32) 1,6 2,7 Muud võlad 37,1 14,7 Ettemaksed sisaldavad peamiselt ostjatelt saadud ettemak- Kokku finantskohustised võlgades hankijatele ja muudes võlgades (lisa 3.1 ja 12) 240,0 202,3 seid 3,2 miljonit eurot ( (31. detsember 2022: peamiselt ostja- Võlad töötajatele 33,3 29,2 telt saadud ettemaksed 7,2 miljonit eurot). Maksuvõlad 45,3 51,8 Ettemaksed 6,6 9,9 Kokku võlad hankijatele ja muud võlad 325,2 293,2 sh lühiajalised võlad hankijatele ja muud võlad 319,9 288,4 sh pikaajalised võlad hankijatele ja muud võlad 5,3 4,8 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 178 23. Lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine raames tehti investeeringuid, mille tulemusena taastuvelektri tootmisseadmete liitumisvõimsus elektrijaotusvõrgus tõusis Liitumis- ja muud teenustasud vähemalt 66 MW, olenevalt liitumispunkti asukoha pingetase- mest ja alajaamast. Projekti tegevused teostati tähtajaks, mil- 31. DETSEMBER leks oli 31. detsember 2022 ja toetus maksti välja 2023. aastal. miljonites eurodes 2023 2022 Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi algul 323,4 285,1 Aruandeperioodil sai kontsern toetust elektrisõidukite laadimi- Laekunud liitumis- ja muud teenustasud 45,8 46,8 se infrastruktuuri arendamiseks. Projekti eesmärk on luua nu- Liitumistasu katteks üle antud varade maksumus 8,7 3,6 tikas ja ülikiire avalik elektrisõidukite laadimisvõrk Eestist Poo- Müügituluna kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 33) -13,5 -12,1 lani, rajades 100 laadimispunkti võimsusega 150 kW kuni 600 kVa. See on ülemaailmne projekt, mis edendab rohelist mõtte- Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi lõpul 364,4 323,4 viisi, soodustades elektrisõidukite kasutuselevõttu ja vähen- Sihtfinantseerimine 34,4 28,2 dades seeläbi fossiilkütustest tulenevate kasvuhoonegaaside Kokku lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine 398,8 351,6 heitkoguste osakaalu. Saadud toetuse suurus oli 2,0 miljonit sh lühiajaline 2,1 0,5 eurot. See jagunes võrdselt nelja riigi vahel: Eesti (Enefit AS), sh pikaajaline 396,7 351,1 Läti (Enefit SIA), Leedu (Enefit UAB) ja Poola (Enefit Sp z.o.o.). Aruandeperioodi lõpu seisuga on kontsern kajastanud sihtfi- nantseeringunõudeid summas 8,7 miljonit eurot. Nõue tekib Sihtfinantseerimise saldo sisaldab sihtfinantseeringuid seoses õhukvaliteedi seire tellimine, Tarbijakaitse ja Tehnilise Reguleerimise Ameti toetusest, mis järgmiste kontserni projektidega: - võrguinvesteering mikrotootmise võimekuse suurenda- on mõeldud lairibavõrkude rajamiseks. Kõik tegevused toetuse - Narva tuulepark, miseks. saamiseks viidi läbi 2023. aastal ja seejärel taotlused esitati. - Narva linna kaugkütte magistraaltorustiku rekonstruee- Taotlused rahuldati 2024. aasta esimeses kvartalis Tarbijakait- rimine, Paide elektrijaama ja Lätis biomassi koostootmisjaama ehitami- se ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt. - täiendatud võrguseadmete kaughalduse platvorm sega seotud sihtfinantseerimine liigitati ümber müügiootel ko- (AREP), hustiseks, kuna need on osa võõrandamisele kuuluvast varade Selleks, et sihtfinantseerimist tagasi ei nõutaks, peab kont- - põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja ja tarbija va- grupist (lisa 11). sern täitma teatavaid kohustisi: säilitama projektidokumente, helise liidese väljatöötamine, et osutada innovatiivseid nõudmisel esitama projektidega seotud aruandeid ning mõne võrguteenuseid energiasüsteemi tõhususe suurenda- Sellel aruandeperioodil sai kontsern toetust 8,0 miljonit eurot, projekti puhul täitma teatavaid tehnilisi tingimusi. miseks, mis eraldati Eesti Vabariigi 2022. aasta eelarvest. Projekti ees- - kasutajakesksed elektriautode linnapiirkonna ja kaug- märk oli tõsta mikrotootjate (nimivõimsusega kuni 15 kilovatti) laadimislahendused, võimekust integreerida taastuvenergia tootmine elektri jaotus- - Eesti Energia õlitööstuse territooriumi ümbruse võrku läbi kesk- ja madalpingevõrgu tugevdustööde. Projekti Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 179 24. Eraldised Moodustamine Arvestatud Lõppjääk 31. detsember 2023 Algjääk miljonites eurodes ja ümber- intressikulu Kasutamine Lühiajaline Pikaajaline 1. jaanuar 2023 hindamine (lisa 30) eraldis eraldis Keskkonnakaitselised eraldised (lisa 27) 16,2 1,1 0,8 -1,1 1,3 15,7 Varade demonteerimise kulude eraldis 6,4 5,1 0,3 - - 11,8 Kasvuhoonegaaside heitkoguste eraldis (lisad 16 ja 27) 428,7 205,4 - -429,0 205,1 - Taastuvenergia sertifikaatide eraldis 3,7 -1,9 - - 1,8 - Muud eraldised 3,7 2,8 0,1 -0,6 3,0 3,0 Kokku eraldised (lisa 4) 458,7 212,5 1,2 -430,7 211,2 30,5 Moodustamine Arvestatud Lõppjääk 31. detsember 2022 Algjääk miljonites eurodes ja ümber- intressikulu Kasutamine Lühiajaline Pikaajaline 1. jaanuar 2022 hindamine (lisa 30) eraldis eraldis Keskkonnakaitselised eraldised (lisa 27) 19,4 -2,6 0,5 -1,0 2,6 13,6 Varade demonteerimise kulude eraldis 6,0 - 0,3 - - 6,4 Kasvuhoonegaaside heitkoguste eraldis (lisad 16 ja 27) 193,2 428,7 - -193,2 428,7 - Taastuvenergia sertifikaatide eraldis 2,2 12,0 - -10,3 3,7 - Muud eraldised 5,5 -1,2 - -0,7 1,0 2,7 Kokku eraldised (lisa 4) 226,3 436,8 0,8 -205,2 436,0 22,7 Kasvuhoonegaaside heitkoguste eraldis on elektritootmise turu takse diskontomäärade kõverat, mis võimaldab anda täpsema Keskkonnakaitselised eraldised muutuste tõttu oluliselt vähenenud. Täiendav informatsioon lisa hinnangu erinevate ajahorisontidega eraldistele. Eraldiste Keskkonnakaitse ja mäetööde lõpetamisega seotud eraldised 1.1. moodustamise ja ümberhindamise kuludest 2023. majandu- on moodustatud: saastal tulenes 2,3 miljonit eurot (2022: 10,5 miljonit eurot) - kaevandatud maa-alade rekultiveerimiseks; Eraldisi on diskonteeritud kasutades diskontomäära 5,28%– diskontomäärade muutusest ja inflatsioonimäärade muutuse - pinnase puhastamiseks; 6,82% (2022: 5,8%–6,07%). Eraldiste diskonteerimisel kasuta- mõju -0,3 miljonit eurot (2022: 1,7 miljonit eurot). - kaevandamise tegevuse tagajärjel rikutud veevarustu- Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 180 se taastamiseks; 25. Müügitulu - lõhketöödega ehitistele tekitatud kahjude väljaselgita- miseks ja kompenseerimiseks; 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER - jäätmeväljade sulgemiseks ja üleliigse vee neutrali- miljonites eurodes 2023 2022 seerimiseks; Müügitulu kliendilepingutest - suletud tuhaväljade järelhooldustööde tegemiseks; Tegevusvaldkondade lõikes - tööstusjäätmete prügila sulgemiseks; - asbesti likvideerimiseks elektrijaamades; Kaupade müük - kaevandamisõiguse tasu maksmiseks. Põlevkiviõli müük 200,7 229,3 Pelleti müük 31,5 30,3 Pikaajalised keskkonnakaitselised eraldised realiseeruvad Ene- Põlevkivi müük 0,9 7,2 fit Poweri kaevandustes aastatel 2024–2044 ja Enefit Poweri Muude kaupade müük 5,1 4,6 elektrijaamades aastatel 2024–2058. Kokku kaupade müük 238,2 271,4 Iga üksiku eraldise puhul on sisendid väga spetsiifilised ja üks- Teenuste müük ki sisend ei mõjuta oluliselt kontserni eraldise kogusummat. Elektrienergia müük 1 237,2 1 538,0 Gaasienergia müük 103,0 243,9 Varade demonteerimise kulude eraldis Võrguga seotud teenuste müük 292,0 242,3 Varade demonteerimise kulude eraldis on moodustatud Narva Soojusenergia müük 27,9 22,0 elektrijaamade renoveeritud 8. ja 11. ploki, tööstusjäätmete prügila ning Eesti elektrijaama korstnate tulevase demonteeri- Jäätmete käitlus ja edasimüük 16,3 14,2 misega seotud kulude katteks. Varade demonteerimise kulude Vara rent ja hooldus 1,0 1,0 nüüdisväärtus on arvestatud põhivara soetusmaksumusse. Muude teenuste müük 38,1 40,4 Eesti elektrijaama korstnate eraldis realiseerub eeldatavasti Kokku teenuste müük 1 715,5 2 101,8 aastal 2026. ning ülejäänud varade eraldis realiseerub eelda- Kokku müügitulu kliendilepingutest 1 953,7 2 373,2 tavasti aastatel 2034–2035. Ümberklassifitseerimine koondkasumiaruandest Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldis Põlevkiviõli rahavoogude riskimaandamistehingute realiseerumine (lisa 20) -47,1 -96,1 Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldise kajastamise ar- Elektrienergia rahavoogude riskimaandamistehingute realiseerumine (lisa 20) -1,1 -58,9 vestuspõhimõtteid on kirjeldatud lisas 2.3 ja täiendavat teavet Kokku ümberklassifitseerimine koondkasumiaruandest -48,2 -155,0 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kohta leiab Kokku müügitulu (lisa 5) 1 905,5 2 218,2 lisast 16. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 181 Selgitusi elektri- ja gaasienergia ning võrguga seotud teenus- 26. Muud äritulud te müügitulu märkimisväärse suurenemise kohta 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga vt lisast 1.1. 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Müügitehingud ei sisalda üldjuhul olulist finantseerimise kom- Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 225,7 426,1 ponenti. Tulu kajastamise ning müüdud kaupade või osutatud Taastuvenergia toetus 21,3 22,8 teenuste eest saadud tasu laekumise vahele ei jää suurt aja- Saadud viivised, trahvid, hüvitised 8,5 4,9 vahemikku (v.a allpool kirjeldatud liitumistasude puhul), kuna Kasum materiaalse põhivara müügist (lisa 33) 0,4 1,6 keskmine maksetähtaeg on 14–30 päeva. Kasum valuutakursi muutusest 0,5 1,3 Sihtfinantseerimine (lisa 33) 1,5 1,0 Kontserni kajastatud lepingulised kohustised tulenevad klien- Kasum äri müügist (lisa 35) 0,9 - tidelt saadud ettemaksetest, mis on seotud uutele elektri Muud äritulud 1,1 1,0 tarbimiskohtadele uute võrguühenduste ehitamisega. Kont- Kokku muud äritulud 259,9 458,7 serni hinnangul ei moodusta liitumistasud elektrimüügist või jooksvast jaotusvõrguteenuse osutamisest eraldiseisvat Täiendavat informatsiooni tuletisinstrumentide kohta vaata lisadest 3 ja 20. teostamiskohustust ning seepärast on liitumistasudest lae- kunud tulu kajastatud kohustisena (ettemakstud tuluna), mis 27. Kaubad, toore, materjal ja teenused kantakse tulusse teenuse osutamiseks vajalike varade hinnan- gulise keskmise kasutusea jooksul, mis on 32 aastat. Kontserni 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER lepinguliste kohustiste saldo muutused on avalikustatud lisas miljonites eurodes 2023 2022 23. Ühestki muust kontserni tuluvoost ei tulene lepingulisi ko- Elektrienergia 570,8 677,9 hustisi ega varasid. Kasvuhoonegaaside emissioonikulu (lisa 24) 205,4 428,7 Ostetud gaas edasimüügiks 106,6 211,7 Ülekandeteenused 81,0 77,5 Tehnoloogiline kütus 87,1 73,7 Materjalid ja varuosad 59,9 65,2 Loodusvarade ressursimaks 29,2 55,9 Hooldus- ja remonditööd 58,8 45,6 Ostetud tööd ja teenused 32,6 23,2 Keskkonnakaitselised saastemaksud 11,5 17,3 Mäetööde lõpetamise ja keskkonnakaitseliste eraldiste kasutamine (lisa 24) 6,2 -2,8 Muud kaubad, toore, materjal ja teenused 26,2 13,9 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 1 275,3 1 687,8 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 182 Müügiks ostetud elektri ja gaasi kulude vähenemise põhjuseid 28. Tööjõukulud on kirjeldatud lisas 1.1. 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2023. aastal on ülaltoodud tabelis toodud elektrienergia kulu- 2023 2022 des kajastatud realiseerunud rahavoo riskimaandamisinstru- Töötajate arv mentide positiivne mõju summas 171,3 miljonit eurot, mis vä- Töötajate arv perioodi algul 5 361 4 572 hendas elektrienergia kulusid (2022: vähendas 304,4 miljonit Töötajate arv perioodi lõpul 5 252 5 361 eurot). Keskmine töötajate arv 5 268 4 833 2023. aastal sisaldavad ülaltoodud tabelis kajastatud edasi- müügiks soetatud gaasi kulud realiseerunud rahavoo riski- 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER maandamisinstrumentide negatiivset mõju summas 9,1 miljonit miljonites eurodes 2023 2022 eurot, mis suurendas gaasi kulusid (2022: vähendas 30,7 mil- Tööjõukulud jonit eurot). Üksikasju vt lisast 20. Põhitasud, lisatasud, preemiad ja puhkusetasud 163,4 139,7 Keskmine töötasu kuus (eurodes) 2 614,6 2 408,8 Kasvuhoonegaaside heitkoguste kulud, ressursimaks ja kesk- konnasaastetasud on vähenenud, kuna oluliselt vähenes elekt- Muud tasud ja toetused töötajatele 7,2 2,5 ri tootmine põlevkivist. Vaata ka lisa 1.1 ja 24. Tööjõukuludelt arvestatud maksud 54,9 46,1 Töötajatega seotud eraldiste moodustamine ja ümberhindamine 1,1 -0,6 Kokku arvestatud tööjõukulud 226,6 187,7 sh arvestatud nõukogudele ja juhatustele Palgakulu, preemiad, lisatasud 4,3 3,9 Kokku arvestatud nõukogudele ja juhatustele 4,3 3,9 Kapitaliseeritud oma jõududega ehitatud materiaalse põhivara maksumusse -24,1 -20,1 Kokku tööjõukulud 202,5 167,6 Tööjõukuludelt arvestatud maksud sisaldavad sotsiaalkindlus- Emaettevõtja juhatuse liikmed valib emaettevõtja nõukogu. Ju- tusmaksu summas 52,9 miljonit eurot (2022: 44,5 miljonit eu- hatuse liikmed valitakse tähtajaliselt kuni 3 aastaks. rot) ja tööandja töötuskindlustusmakseid summas 1,2 miljonit eurot (2022: 1,0 miljonit eurot). Kontsernil ei ole muid juriidilisi ega faktilisi kohustusi pensioni või muude sarnaste väljamakse- te tegemiseks. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 183 29. Muud tegevuskulud 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Kahjum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 218,9 349,8 Mitmesugused bürookulud 17,7 15,7 Maksud 4,1 6,0 Konsultatsioonikulud 8,1 5,6 Kindlustus 6,6 5,4 Rendikulud (lisa 7) 5,9 4,9 Hoonete ja rajatiste kulud 5,5 4,8 Uurimis- ja arengukulud 5,3 2,7 Makstud trahvid, hüvitised 0,6 0,4 Muud tegevuskulud 10,0 11,1 Muud tegevuskulud kokku 282,7 406,4 Muu informatsioon tuletisinstrumentide kohta vaata lisa 3 ja 20. Ülaltoodud tabelis avalikustatud rendikulude jagunemine: 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Muutuvad rendimaksed mis ei sisaldu rendikohustistes 1,0 0,9 Madala väärtusega rendilepingud 4,4 2,1 Lühiajalised rendilepingud 0,5 1,9 Kokku 5,9 4,9 Diskonteeritud tulevaste perioodide maksed muutuva rendimaksega rendilepingute kehtivusaja jooksul on avalikustatud lisas 34. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 184 30. Neto finantstulud/(-kulud) Laenude intressikulud on suurenenud, kuna laenukohustised on suurenenud. Lisainformatsiooni vaata lisa 21. 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Laenude kaalutud keskmine kapitalisatsioonimäär oli 2023 Finantstulud aastal 4,6% (2022: 2,5%). Intressitulud 10,9 0,8 Kasum valuutakursi muutusest 4,5 2,2 Kokku finantstulud (lisa 33) 15,4 3,0 Finantskulud Intressikulud võlakohustistelt Intressikulud võlakirjadelt ja laenudelt -76,0 -29,0 sh realiseerunud intressimäärade vahetusleping 3,5 -0,1 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused (lisa 5) 32,6 7,0 Kokku intressikulud võlakohustistelt (lisa 33) -43,4 -22,0 Intressikulud eraldistelt (lisa 24) -1,2 -0,8 Kokku intressikulud -44,6 -22,8 Muud finantskulud -0,4 -0,2 Kokku finantskulud -45,0 -23,0 Neto finantskulud -29,6 -20,0 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 185 31. Tulumaksukulu Keskmine tegelik tulumaksumäär Vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele maksustatakse Eestis äriühinguid dividendide jaotamisel. 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Alates 2019. aastast kohaldub regulaarselt makstavatele di- EESTI videndidele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide Dividendide netosumma 68,9 64,8 netosummast. Seega saab residendist äriühing dividendide tu- sh dividendid, millele on rakendatud soodusmääraga tulumaks 14/86 - 6,7 lumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära 14/86 ja tavamäära 20/80. Soodsamat maksumäära saab ka- dividendid, millele on rakendatud tulumaksumäär 20/80 54,1 34,1 sutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva ma- maksuvabad dividendid 14,8 24,0 jandusaasta keskmise jaotamata kasumi väljamakseni, millelt Teoreetiline tulumaks antud tulumaksumääraga 13,5 9,6 äriühing on maksnud tulumaksu. Kolme eelneva majandusaas- Tegelik tulumaks dividendidelt 13,5 9,6 ta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene Keskmine efektiivne tulumaksumäär 19,6% 14,8% arvesse võetav aasta. Maksustamisele ei kuulu jaotatavad Tütarettevõtjate tulumaksukulu 11,6 3,2 dividendid, mida makstakse teistelt äriühingutelt saadavate dividendide arvel, tingimusel, et dividendide saajale kuulus Tulumaksukulu 25,1 12,8 dividendide maksmise ajal vähemalt 10% suurune osalus. Edasilükkunud tulumaksukulu(-tulu) -13,9 -2,8 sh edasilükkunud tulumaksutulu -16,2 -3,2 Kontsernil on seisuga 31.12.2023 edasilükkunud tulumaksuko- edasilükkunud tulumaksukulu 2,3 0,4 hustis 13,7 miljonit eurot (2022: 22,1 miljonit eurot), millest 9,7 Kokku tulumaksukulu 11,2 10,0 miljonit eurot (31. detsember 2022: 10,3 miljonit eurot) tuleneb 2018. aastal teostatud Nelja Energia AS äriühendusest, kus ostuanalüüsi käigus kajastati edasilükkunud tulumaksukohustis tulenevalt Leedus asuvate tuuleparkide õiglaste väärtuse ning raamatupidamislikult kajastatud varade bilansiliste maksumuse vahest. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 186 32. Tehingud seotud osapooltega Tehingud sidusettevõtjatega Eesti Energia ASi aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER koostamisel on loetud seotud osapoolteks sidusettevõtjad, miljonites eurodes 2023 2022 emaettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmed ning muud ettevõt- Kaupade ost 14,8 21,6 jad, kelle üle nimetatud isikutel on kontroll või oluline mõju. Teenuste ost 1,6 - Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil Tulu teenuse müügist 0,3 1,5 on kontroll või valitsev mõju. Kasum osaluse müügist - 0,6 Kontsern on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste Materiaalse põhivara ost - 0,1 tehingute ja saldode avalikustamise osas valitsuse ja teiste Antud laenud (lisa 13) 0,1 0,1 seotud osapooltega, kuna riigil on kontroll, ühine kontroll või Saadud dividendid (lisa 8) 1,6 1,6 oluline mõju nende osapoolte üle. Sissemakstud omakapital (lisa 8) 3,3 14,1 Kontsern müüb teistele riigi kontrolli või olulise mõju all oleva- tele üksustele elektrit, võrguteenust ja soojusenergiat tavapä- Tehingud üksustega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu rase äritegevuse käigus. Kontsern on teinud aruandeperioodil ja võrreldaval perioodil olulises summas ostu- ja müügitehin- 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER guid Elering AS-ga, mis on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing. miljonites eurodes 2023 2022 Kaupade ja teenuste ost 7.2 3.3 Tehingud Elering AS-iga tulenevad tavapärasest äritegevusest (nt elektrienergia ostmine ja müümine ning seonduvad võrgu- teenused), mis toimuvad turutingimustel ja pole tagatud. Tehingud Elering AS-ga 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Nõuded Elering AS-i vastu ning kohustised Elering miljonites eurodes 2023 2022 AS-i ees Teenuste ost 107,1 237,0 31. DETSEMBER Materiaalse põhivara ost ja ettemaksed põhivara eest 33,1 14,2 miljonites eurodes 2023 2022 Kaupade ja teenuste müük 20,1 39,0 Taastuvenergia toetus (lisa 26) 21,8 23,8 Nõuded 7,6 3,3 Kohustised 23,6 4,9 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 187 Keskkonnaamet, kes tegutseb Euroopa Komisjoni otsuse alusel 33. Äritegevusest saadud raha riikliku haldajana, eraldab kontsernile tasuta kasvuhoonegaa- side heitkoguse ühikuid. Tasuta eraldatud heitkoguste ühikute 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER kogus ja õiglane väärtus, võttes arvesse heitkoguste ühikute miljonites eurodes 2023 2022 turuhinda nende saamise päeval, on avalikustatud lisas 16. (-Kahjum)/kasum enne maksustamist -410,9 225,7 Korrigeerimised Juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud on avalikusta- Materiaalse põhivara ja varade kasutusõiguse kulum ja väärtuse langus (lisad 5 ja 7) 810,1 171,1 tud lisas 28. Immateriaalse põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus (lisa 6) 8,1 6,1 Nõuded sidusettevõtjatele on avalikustatud lisas 13 ning võlad Varude allahindlus (lisa 10) 16,7 0,9 sidusettevõtjatele lisas 22. Käesoleval perioodil on siduset- Müügituluna kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 23) -13,5 -12,1 tevõtjate nõuete muutus seotud -0,4 miljonit eurot (2022: 0,8 Kasum materiaalse põhivara müügist (lisa 26) -0,4 -1,6 miljonit eurot) USA dollari kursi mõjuga, kuna antud nõuete Kasum äri müügist (lisa 35) -0,9 - alusvaluuta on USD dollar ning 0,1 miljoni euro osas täiendava Kasum sidusettevõtja müügist (lisa 8) - -0,6 laenuga, mis on tunnistatud ebatõenäoliselt laekuvaks (2022. aastal oodatavaid krediidikahjumeid 0,1 miljonit eurot). Vaata Varade soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon (lisa 26) -1,5 -1,0 detaile antud laenunõude osas lisast 13. Kahjum/(-kasum) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse (lisa 8) 0,3 -1,9 Tasumata/laekumata kahjum/(-kasum) tuletisinstrumentidelt -291,1 184,7 Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegse lõpeta- Kahjum muudest mitterahalistest tehingutest 0,1 0,1 mise korral on teenistuslepingutes ette nähtud kuue kuu hüvi- Intressikulu võlakohustustelt (lisa 30) 43,4 22,0 tise maksmine. Intressi- ja muud finantstulud (lisa 30) -10,9 -0,8 Võrguteenuse ostul-müügil kasutatakse Konkurentsiameti Neto äritegevuse rahavoog enne käibevarade ja kohustiste muutusi 149,5 592,6 poolt kinnitatud hindu. Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus Äritegevusega seotud nõuete muutus (lisa 13) 65,8 -58,8 Varude muutus (lisa 10) -20,1 -63,7 Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus 75,7 -274,8 Müügiootel varade muutus (*) -0,4 - Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus 121,0 -397,3 (*) Need rahavoogude aruande read viitavad järgmistele finantsseisundi aruande ridadele: nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, varud, võlad hankijatele ja muud võlad. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 188 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Äritegevusega seotud kohustiste netomuutus Eraldiste muutus (lisa 24) -217,0 232,4 Võlgnevus hankijatele muutus (lisa 22) -9,9 78,0 Muu äritegevusega seotud kohustiste netomuutus 44,2 36,5 Müügiootel varadega seotud kohustiste muutus (*) -0,3 - Kokku äritegevusega seotud kohustiste netomuutus -183,0 346,9 Äritegevusest saadud raha 87,5 538,6 (*) Need rahavoogude aruande read viitavad järgmistele finantsseisundi aruande ridadele: nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, varud, võlad hankijatele ja muud võlad. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 189 34. Bilansivälised varad ning tingimuslikud ja sidu- 31. DETSEMBER vad tulevikukohustised miljonites tonnides 2023 2022 (a) Bilansivälised varad Eesti kõrge usaldusväärsus* 354,0 362,0 Põlevkivivarud Kontserni ja tema sidusettevõtjate valduses olevate põlevkivi- Jordaania (APCO***) varude ülevaade on esitatud alltoodud tabelis. Eesti Vabariigi kõrge usaldusväärsus* 918,0 924,0 põlevkivivarud kajastavad riikliku maavarade bilansi kohaseid prognoos** 285,0 295,0 põlevkivivarusid. Rahvusvaheliste arendusprojektide põlevki- Jordaania (JOSE) vivarude kajastamisel on lähtutud rahvusvaheliste standardite kõrge usaldusväärsus* - - nõuetest avalikustatud varudele ja varadele. Varude klassi- prognoos** 2 309,0 2 309,0 fitseerimine ja usaldusväärsuse määramine on teostatud vo- Ameerika Ühendriigid** litatud ekspertide poolt nii uurimise taseme kui majandusliku kõrge usaldusväärsus** 3 500,0 3 500,0 väljavaate osas. Sõltuvalt projekti arendusetapist on varude usaldusväärne** 2 300,0 2 300,0 kajastamisel kohandatud ja arvesse võetud teadaolevaid teh- nilisi, keskkonnakaitselisi ja sotsiaalmajanduslikke piiranguid. prognoos** 230,0 230,0 Kategooriate „usaldusväärne“ ja „prognoos“ erinevus seisneb * Varu on osa uuritud geoloogilisest varust, mille määramisel on arvesse võetud teadaolevad tehnilised, keskkonnakaitselised ja teostatud uuringute tasemes. „Usaldusväärne“ põhineb põhja- sotsiaalmajanduslikud piirangud. likumal analüüsil ning lisaks varu suurusele on teada, et see on ** Varu on geoloogilise uuringu tulemusel määratud kõrge majandusliku potentsiaaliga põlevkivi kogus maapõues, mille puhul pole majanduslikult kasutatav. arvesse võetud võimalikke kasutamist limiteerivaid piiranguid. *** Eesti Energiale kuulub ettevõttes 10%-ne osalus. Emissiooni õigused 2024. aastal eraldatakse kontsernile kuuluvatele käitistele tasuta CO2 heitkoguste ühikuid hinnanguliselt 1 060 256 ton- (b) Tingimuslikud kohustised (JV) ja Jordaania riigile kuuluv National Electric Power Com- ni ulatuses. 2024. aastal tasuta eraldatavate ühikute täpne Pooleliolevad vaidlused pany (NEPCO) avaldused ICC vahekohtule vahekohtumenet- arv selgub hiljemalt 2024. aasta aprilliks. Tasuta heitkoguste Attarat Power Company vaidlus Jordaania valitsuse (JV) luse algatamiseks. Nii JV kui NEPCO nõuavad oma avalduses, ühikute eraldamine peaks jätkuma perioodidel 2024–2025 ja and National Electric Power Company-ga. et poolte vahel kokku lepitud ja elektrienergia ostulepingus 2026–2030, lähtudes käitiste iga-aastastest tootmismahtu- fikseeritud elektrienergia tariifi tuleb alandada. APCO juhatus dest ja EL-i poolt kujundatava kliimapoliitika otsustest. Lisatea- Eesti Energia AS-ile kuulub läbi oma tütarettevõtte Attarat Hol- on määranud oma esindajateks vahekohtumenetluses Slaug- vet kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute kohta vt ding OÜ 10% osalus Jordaania ettevõttes Attarat Power Com- hter and May advokaadibüroo ning Jordaania advokaadibüroo lisast 16. pany (APCO). 19 detsembril 2020 esitasid Jordaania Valitsus Obeidat Law. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 190 APCO leiab, et nii JV kui ka NEPCO nõuded on täielikult alu- APCO on valinud oma õigusnõustajaks ja esindajaks selles Juhtum on praegu magistraadikohtus ja see peaks lahenema setud ning keeldub nõuete täitmisest. Aruande kinnitamise arbitraažikohtus ettevõtte Slaugter&May. APCO juhtkonna 2024. aasta esimesel poolel. Tehase tegevuse peatamise po- hetkeks ei ole võimalik vahekohtumenetluse mõju mõistliku hinnangul ei ole otsust oodata enne 2025. aastat. Praegu- tentsiaalne mõju on märkimisväärne, kuna peatamise perioo- kindlusega hinnata. Vaidluse lahenemist oodatakse 2024. aas- ses staadiumis ei ole võimalik mõistliku kindlusega hinnata dil ei saa elektrit toota. Negatiivse tulemuse korral kavatseb tal. Seega ei ole kõnealuse vaidlusega seotud kulude katteks arbitraažikohtu otsuse tulevast mõju. Kui arbitraažikohus APCO juhtkond otsuse vaidlustada apellatsioonikohtus ning moodustatud eraldist ning nõue on avalikustatud tingimusliku otsustaks GPEC-i kasuks, on potentsiaalne riskipositsioon teeb seni aktiivselt koostööd Keskkonnaministeeriumiga kesk- kohustisena. Kui arbitraažiprotsess laheneb kontserni jaoks 433,6 miljonit USA dollarit, kuid on tõenäoline, et osa sellest konnaloa saamiseks enne kohtuotsuse jõustumist. negatiivse tulemusega, võib finantsseisundi aruandes kajas- tasaarvestatakse GPEC-i makstava leppetrahviga. Seetõttu on tatud investeering (seisuga 31. detsember 2023: 67,9 miljonit nõue sidusettevõtte finantsaruannetes ja käesolevas aruandes Jordaania tolliamet APCO ja GPEC vastu eurot; seisuga 31. detsember 2022: 68,8 miljonit eurot) vajada avalikustatud tingimusliku kohustisena. Kui nõue lahendatakse Jordaania tolliosakond on esitanud Attarat Power Company alla hindamist. kontserni jaoks negatiivse tulemusega, siis võib tekkida vaja- (APCO) ja China Energy Engineering Group Guangdong Power dus alla hinnata iinvesteering APCO-sse (31. detsember 2023: Engineering Co. LTD. (GPEC, elektrijaama EPC töövõtja) vastu Attarat Power Company (APCO) vaidlus China Energy En- 67,9 miljonit eurot; 31 detsember 2022: finantsseisundi aruan- kokku 26 kriminaalasja tollieeskirjade rikkumise eest: (i) väär- gineering Group Guangdong Power Engineering Co. LTD-ga des kajastatud 68,8 miljonit eurot). tuse erinevus, (ii) ühtne tasu (mis on tolliväärtus) ja (iii) müü- (GPEC) gimaks, (iv) tollitrahv ja (v) müügimaksu trahv. Nõude väärtus GPEC esitas 24. augustil 2023 ICC arbitraažikohtu kaudu Kriminaalasi (Jordaanias), mille keskkonnaministeerium kõikidel juhtudel kumulatiivselt ulatub 12,2 miljoni euroni (9 nõude APCO vastu, nõudes (i) tasumata summade tasumist algatas Attarat Power Company (APCO) vastu jaama käita- 397 200 JOD). Potentsiaalse riski suurus on seega 12,2 miljon (ii) tähtaja pikendamist ja (iii) hüvitist poolte vahel sõlmitud mise eest ilma keskkonnaloata eurot (9 397 200 JOD). Potentsiaalne risk kontserni raamatupi- elektrijaama projekteerimis-, hanke- ja ehituslepingu (EPC) Jordaania prokuratuur algatas APCO vastu kriminaalasja elekt- damises võib olla 10% (1,2 miljonit eurot). alusel tekitatud kahjude hüvitamiseks summas 433,6 miljonit rijaama käitamise (ja elektri tootmise) eest ilma keskkonna- USA dollarit. APCO on keeldunud EPC lepingu alusel GPEC-le loata. Võimalikud karistused selle kuriteo eest on rahatrahv ja Soscor Energy kohtuvaidlus viimaste vahe-eesmärkide maksete tegemisest, kuna GPEC ei elektrijaama tegevuse peatamine kuni rikkumise kõrvaldamise- Singapuris registreeritud äriühing Soscor Energy PTE Ltd ole oma lepingulisi kohustisi õigeaegselt täitnud ja APCO-l oli ni (APCO süüdimõistmise korral kehtivad mõlemad karistused). (edaspidi Soscor) osales 2021. aastal Eesti Energia AS poolt õigus leppetrahvile. GPEC keeldus kokkulepitud leppetrahvi Tegelikult taotles APCO keskkonnaluba enne tehase kasutu- tütarettevõtja Enefit Power AS nimel korraldatud põlevkiviben- maksmast väites, et kahju hüvitamisele ei kuulu, kuna viivituse selevõttu ja tootmise alustamist, kuid Keskkonnaministeerium siini müügikonkursil (müüjaks Enefit Power AS). Soscor esitas põhjuseks oli üksnes vääramatu jõud. keeldus APCO-le keskkonnaluba väljastamast põhjendusega, konkursil pakkumuse, mis esialgu tunnistati edukaks. Hiljem et APCO poolt 2015. aastal koostatud keskkonnamõju hinda- läbi viidud taustauuringu järelkontrolli tulemusena selgus, et 23. septembril 2023 esitas APCO ICC arbitraažikohtule vas- mine on praeguseks aegunud ja ei ole vastavalt seadusele Soscor ei vasta tehingupartneritele esitatavatele nõuetele, tuhagi, milles nõudis EPC alusel leppetrahvi väljamaksmist pikendatud (vastavalt Jordaania keskkonnaeeskirjadele tuleb mistõttu Soscor kõrvaldati konkursilt ning otsustati Soscor-iga summas 365,5 miljonit USA dollarit. Hongkongi arbitraažikohus keskkonnamõju hindamist pikendada iga 3 aasta järel ja APCO müügilepingut mitte sõlmida. Soscor ei nõustunud konkursilt vaatab nii nõuet kui ka vastuhagi läbi vastavalt Rahvusvahelise ei suutnud seda 2018. aastal pikendada). kõrvaldamisega ja luges lepingu juba sõlmituks. Soscor on Kriminaalkohtu arbitraažkohtu reeglitele ja Inglismaa seadustele. 2022. aastal esitanud vahekohtumenetluses nõude Enefit Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 191 Power AS vastu. Soscori nõue vahekohtumenetluses on vahe- Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustised tuletisinstrumendid ei ole ettevõtte tulumaksust vabastatud. mikus USD 5.6 miljonit kuni USD 11.9 miljonit. Vaidlus on käi- Eesti Hetkel on Enefit UAB kajastanud kontsernisiseseid tuletis- mas ja jätkub 2024. aastal. Juhtkonna hinnangul ei tohiks eral- Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud maksurevisjoni instrumente ettevõtte tulumaksust vabastatud tuletisinstru- dist kajastada, kuna selle vahekohtuasja kaotamise tõenäosus ega üksikjuhtumi kontrolli üheski Eesti kontserniettevõttes. mentidena, kuna nende tuletisinstrumentide kohta puudub on alla 50%. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust riskimaandamisarvestuse dokumentatsioon ja seetõttu ei ar- kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast vestata neid rahavoo riskimaandusvahenditena. 2023. aasta Vaidlus Eesti Konkurentsiametiga ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, int- augustis palus Leedu maksuamet selgitada tuletisinstrumen- Eesti Konkurentsiamet (EKA) otsustas 28. aprillil 2023 jätta ressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tide olemust. Enefit UAB andis Leedu maksuametile selgitusi. kinnitamata Enefit Power AS-ile elektri üldteenuse uus tootja- tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontsernile olulise 2023. aasta lõpus alustas Leedu maksuamet ametlikku mak- hind, mistõttu jäi kehtima vana tootjahind. 31. juulil 2023 esitas täiendava maksusumma. suauditit, et saada rohkem teavet tuletisinstrumentide, kont- Enefit Power AS EKA vastu hagi, vaidlustades 28. aprilli 2023 sernisiseste laenude ja kasumiaruande kohta. otsuse ja nõudes vanast tootjahinnast tekitatud kahju hüvita- Andmekaitseameti läbi viidud uurimine mist. Andmekaitseamet viis 16. mail 2023 läbi uurimise seoses või- Teiste riikide maksuhaldurid ei ole algatanud ega läbi viinud maliku andmelekkega Eesti Energia e-teeninduses, mida kont- maksuauditeid ega üksikjuhtumite ekspertiise üheski kontserni Kohtuvaidlused Leedus sern kasutab päikeseparkide toimimise jälgimiseks. Uurimise välisettevõttes. Teistes riikides, kus kontserni tütarettevõtted Enefit UAB on seotud (kas hageja või kostjana) üheksa ärik- aluseks oli klientide väide, et neil on juurdepääs teiste Eesti tegutsevad, on maksuhalduril õigus tutvuda ettevõtte mak- lientide kohtuasjaga, mis vaidlustavad asjaolu, et nad on ko- Energia AS-i klientide isikuandmetele. Eesti Energia AS kõrval- suarvestusega kuni kuue aasta jooksul pärast aruandeaastat. hustatud maksma tasu tähtajaliste elektrilepingute lõpetamise das vea e-teeninduses 23. maiks 2023 ning tegi seoses lekke- Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mis võiksid tekitada eest. Kõikide nõuete koguväärtus on 4,0 miljonit eurot. Esi- ga koostööd Andmekaitseametiga. Andmekaitseamet lõpetas selles osas potentsiaalset materiaalset kohustist. mese astme kohus otsustas 11. detsembril 2023 ühe ärikliendi ametliku menetluse ja tegi 22. jaanuaril 2024 Eesti Energia kasuks ja jättis rahuldamata Enefit UAB 1,1 miljoni euro suuruse AS-ile hoiatuse. (c) Laenukovenandid nõude. Enefit UAB kaebab otsuse edasi. Need nõuded ei ole Kontserni poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piir- kajastatud finantsaruannetes, kuna laekumise tõenäosus on Välisriigid määrad kontserni konsolideeritud finantsnäitajatele. Lisaks on alla 50%. Välisriigi maksuhaldurid ei ole peale Enefit UAB ühelegi kont- kontsernil laenuleping ESG (keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisa- serni tütarettevõttele maksurevisjoni teinud. Juhtkonna hin- laste) KPI-dega (peamiste jõudlusnäitajatega), millel võib olla nangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur finantsmõju (kuni 0,3 miljonit eurot aastas) ja mis on seetõttu määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma. sarnased kovenantidega. Laenukovenantidest on kinni peetud (lisa 21). Leedu maksuamet on esitanud Enefit UAB-le järelepärimise ettevõttesiseste tuletisinstrumentide kohta Enefit UAB ja ema- (d) Siduvad tulevikukohustised ettevõtte vahel. Leedu seaduste kohaselt on kauplemiseks Ehituslepingutest tulenevad siduvad tulevikukohustised kasutatavad tuletisinstrumendid ettevõtte tulumaksust va- Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsernil põhivara soetami- bastatud, samas kui riskimaandamise eesmärgil kasutatavad Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 192 seks sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustisi 468,5 miljoni Müüdud tütarettevõtja netovara: 36. Kasum aktsia kohta euro (31. detsember 2022: 340,7 miljoni euro) eest. Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on puhaskasum 29. detsember miljonites eurodes jagatud kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kuna Muutuvad rendimaksed 2023 potentsiaalseid lihtaktsiaid ei ole, on lahustunud puhaskasum Kui hoonestusõigused põhinevad muutuvatel rendimaksetel, VARAD kõigil perioodidel võrdne tava puhaskasumiga. mis ei sõltu indeksist ega määrast (nt väljamaksete tegemi- Materiaalne põhivara 18,1 sel võetakse aluseks maal asuvate varade müügiprotsent või Varud 12,2 31.12.2023 ja 31.12.2022 seisuga oli Eesti Energia AS-l 746 645 katastriüksuste maade väärtused), siis neid rendilepinguid ei Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja 750 aktsiat. arvestata kasutusõiguse varade ja rendikohustistena vastavalt 4,2 ettemaksud IFRS 16 nõuetele, vaid arvestatakse kui perioodi tegevuskulu- Aktsia nominaalväärtus on 1 euro. Raha ja raha ekvivalendid 1,5 sid. Kontserni hinnangul on 31. detsembri 2023. aasta seisuga KOHUSTISED diskonteeritud tulevaste perioodide maksete summa nende Võlad hankijatele ja muud võlad -3,5 rendilepingute kehtivusaja jooksul 7,0 miljonit eurot (2022: 7,7 miljonit eurot). Muutused katastriväärtustes, elektrihindades Kokku müüdud tütarettevõtjate netovara 32,5 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER või tootmismahtudes mõjutavad rendilepingute tegelikke mak- 2023 2022 seid. Müügihind 32,0 Emaettevõtja omaniku Tehingu lõpuleviimise järgne korrigeerimine osa kasumist/-kahjumist -435,3 189,8 35. Tütarettevõtte müük (31.12.2023 seisuga kajastatud Muude 1,4 (miljonit eurot) 29. detsembril 2023 sõlmis Enefit Green AS lepingu kahe Läti nõuete all) Kaalutud keskmine 746,6 tütarettevõtte – Technological Solutions SIA ja Enefit Green aktsiate arv (miljonites) 746,6 SIA (koostootmisjaama ja pelletitehast omavad ettevõtted Kasum müügist (lisa 26) 0,9 Tavapuhaskasum aktsia -0,6 asukohaga Lätis Brocēnis) – müügiks Eesti pelletitootjale War- kohta (eurot) 0,25 meston OÜ-le. Tehingu lepinguline hind oli 32,0 miljonit eurot. Raha sissetulek osaluse müügist Lahustunud puhaskasum -0,6 Lõplik müügihind selgub pärast müügitehingu lõpuleviimise aktsia kohta (eurot) 0,25 Laekunud müügist 32,0 järgset korrigeerimist sõltuvalt äri raha ja käibekapitali tase- Tütarettevõtja raha ja raha ekvivalendid -1,5 mest. Kontserni hinnangul on korrigeerimise summa ligikaudu 1,4 miljonit eurot ja seega on kajastatud nende tütarettevõtete Tehingu lõpuleviimise järgne korrigeerimine müügist saadud kasum väärtuses 0,9 miljonit eurot. (31.12.2023 seisuga kajastatud Muude 1,4 nõuete all) Kokku raha sissetulek osaluse müügist 30,5 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 193 37. Sündmused pärast aruandekuupäeva le. Oleme võtnud selle muutuse arvesse kontserni vara väär- Keskkonnakompleksluba Enefit 280-2 õlitehasele Enefit OÜ jagunemine tuse testide läbi viimisel, mis baseeruvad tulevaste perioodide Keskkonnaamet alustas põlevkivitehase Enefit 280-2 keskkon- 1.jaanuaril 2024 andis Enefit OÜ osa oma äritegevusest jagu- rahavoogude projektsioonides. nakompleksloa eelnõu avalikku arutelu 1. aprillil 2024. Arutelu nemise (jagunemislepingu) alusel üle Elektrilevi OÜ-le. Samal ajal saavad Enefit Power AS ja teised huvitatud osapooled teha kuupäeval tegi Eesti Energia AS mitterahalise sissemakse Elektrilevi OÜ üldteenus ettepanekuid loa nõuete kohta. Sellest lähtuvalt võib Kesk- Enefit OÜ-sse, mille moodustas Eesti Energia AS-i klienditee- 2023. aasta teises pooles viidi Elektrituru seaduse muuda- konnaamet teha loa eelnõusse muudatusi. Luba väljastatakse nindusäri ning tütarettevõtted Enefit SIA, Enefit UAB, Enefit Sp tusest tulenevalt läbi hange Elektrilevi OÜ (Eesti Energia AS eeldatavalt 2024. aasta teises kvartalis ja see kehtib kuni 31. z.o.o., Enefit OY ja Enefit AB. tütarettevõte) klientidele elektrienergia üldteenuse pakkuja detsembrini 2034. 19. jaanuaril 2024 muudeti Enefit OÜ ümber Enefit AS-ks. vahetamiseks. Alates 2013. aastal elektrituru avanemisest Swedbanki pangalaenu refinantseerimine on Elektrilevi OÜ klientidele olnud elektrienergia üldteenuse 9. aprillil 2024. aastal allkirjastasid Eesti Energia AS ja Swed- Tehingu lõpuleviimine AS-iga Utilitas Eesti pakkujaks Eesti Energia AS. Kehtiv seadusandlus näeb ette, et bank AS laenulepingu muudatuse 2021. aasta märtsis sõlmi- 29. novembril 2023 sõlmitud ostu-müügilepinguga müüs Ene- väiketarbijatel, kes ei ole endale ise elektrimüüjat valinud, on tud 150 mln euro suuruse laenulepingu refinantseerimiseks. fit Green AS kaugkütteärid Paides (Eesti) (Enefit Green AS-i õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põ- Refinantseerimise tulemusena on laenu tagasimakse tähtajaks koosseisu kuulunud eraldi äriüksus asukohaga Eestis) ja Valkas himõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle 28. juuni 2027. Antud refinantseerimine annab Eesti Energia (Läti) (tütarettevõte Enefit Power & Heat Valka) AS-ile Utilitas võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud. Seda nimetatakse kontsernile täiendava paindlikkuse oma strateegia elluviimisel. Eesti. Tehingu lepinguline väärtus oli 15,9 miljonit eurot. Tehing üldteenuseks. Kuna Elektrilevi ise seadusest tulenevalt elektrit vajas Eesti ja Läti konkurentsiametite nõusolekut, mis saadi müüa ei tohi, korraldati üldteenuse pakkuja leidmiseks hange. 2024. aasta veebruaris ja tehing viidi lõpule 2024. aasta märt- Edukaks osutus Elektrum Eesti OÜ poolt esitatud pakkumus sis. Lõplik müügihind selgub pärast tehingu lõpuleviimise järg- ning leping sõlmiti teenuse osutamiseks järgmiseks 3 aastaks. set korrigeerimist sõltuvalt äri raha ja käibekapitali tasemest. Teenuse pakkuja vahetus ja lepingu täitmise algus on planee- ritud alates 2024. aasta 1. juunist ning on seotud Elering AS Muutused regulatiivses keskkonnas andmevahetusplatvormi muudatuste valmimisega. Kontsern Alates 1. juulist 2024 jõustuvad Eestis uued keskkonna (saas- osutas üldteenust 31. märtsi 2024 seisuga 47 332 kliendile (31. te) tasude määrad jäätmete, vee ja välisõhu reostuse eest. detsember 2023 oli 55 177 klienti). See avaldab mõju Eesti Energia kontserni kulude suurenemise- Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 194 38. Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta Kasumiaruanne Emaettevõtja kohta esitatava finantsinformatsioonina on toodud emaettevõtja eraldiseisvad põhiaruanded, mille ava- 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER likustamine on nõutud Eesti raamatupidamise seadusega. miljonites eurodes 2023 2022 Emaettevõtja põhiaruanded on koostatud kasutades samu Müügitulu 217,9 612,4 arvestuspõhimõtteid, mida on kasutatud konsolideeritud aru- Muud äritulud 374,9 116,3 annete koostamisel. Emaettevõtja konsolideerimata aruanne- Kaubad, toore, materjal ja teenused -225,7 -32,4 tes kajastatakse investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse soetusmaksumuses. Tööjõukulud -48,6 -39,1 Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus -4,6 -4,1 Muud tegevuskulud -389,9 -342,8 Kahjum tütarettevõtja investeeringu allahindlusest -107,6 - ÄRI(-KAHJUM)/KASUM -183,6 310,3 Finantstulud 109,7 66,7 Finantskulud -66,2 -25,6 Kokku finantstulud 43,5 41,1 (-KAHJUM)/KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -140,1 351,4 Tulumaksukulu -13,5 - (-KAHJUM)/KASUM JÄTKUVATEST TEGEVUSVALDKONDADEST -153,6 351,4 KASUM LÕPETATUD TEGEVUSVALDKONNAST 16,2 27,1 ARUANDEAASTA KAHJUM/(-KASUM) -137,4 378,5 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 195 Koondkasumiaruanne 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 ARUANDEAASTA (-KAHJUM)/KASUM -137,4 378,5 Muu koondkasum Kirjed, mis võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse: Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (k.a. ümberklassifitseerimised -321,8 238,4 kasumiaruandesse) Aruandeaasta muu koond(-kahjum)/kasum -321,8 238,4 ARUANDEAASTA KOOND(-KAHJUM)/KASUM KOKKU JÄTKUVATEST -459,2 616,9 TEGEVUSVALDKONDADEST ARUANDEAASTA KOOND(-KAHJUM)/KASUM KOKKU LÕPETATUD - - TEGEVUSVALDKONDADEST ARUANDEAASTA KOOND(-KAHJUM)/KASUM KOKKU -459,2 616,9 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 196 Finantsseisundi aruanne 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 VARAD Põhivara Materiaalne põhivara 27,2 22,8 Varade kasutusõigus 5,2 6,0 Immateriaalne põhivara 9,2 9,8 Tuletisinstrumendid 356,5 879,5 Investeeringud tütarettevõtjatesse 781,6 889,2 Nõuded tütarettevõtjatele ja muud nõuded 168,8 183,8 Kokku põhivara 1 348,5 1 991,1 Käibevara Varud 24,6 41,4 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ja päritolutunnistused 206,5 429,3 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1 004,9 791,8 Tuletisinstrumendid 83,9 349,8 Raha ja raha ekvivalendid 79,7 126,8 1 399,6 1 739,1 Müügiks hoitavad varad 106,8 - Kokku käibevara 1 506,4 1 739,1 Kokku varad 2 854,9 3 730,2 OMAKAPITAL Aktsiakapital 746,6 746,6 Ülekurss 259,8 259,8 Tabel jätkub järgmisel lehel Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 197 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Kohustuslik reservkapital 75,0 75,0 Riskimaandamise reserv 30,1 352,0 Jaotamata kasum 255,3 461,5 Kokku omakapital 1 366,8 1 894,9 KOHUSTISED Pikaajalised kohustised Võlakohustised 769,6 192,5 Pikaajalised ettemaksud - 1,8 Tuletisinstrumendid 63,3 544,9 Eraldised 0,4 0,4 Kokku pikaajalised kohustised 833,3 739,6 Lühiajalised kohustised Võlakohustised 415,0 581,5 Võlad hankijatele ja muud võlad 139,5 166,2 Tuletisinstrumendid 96,5 347,7 Eraldised 0,4 0,3 651,4 1 095,7 Müügiks hoitavate varadega otseselt seotud kohustised 3,4 - Kokku lühiajalised kohustised 654,8 1 095,7 Kokku kohustised 1 488,1 1 835,3 Kokku kohustised ja omakapital 2 854,9 3 730,2 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 198 Rahavoogude aruanne 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Rahavood äritegevusest (-Kahjum)/kasum enne maksustamist -140,1 351,4 Korrigeerimised Materiaalse põhivara ja varade kasutusõiguse kulum 3,3 3,0 Immateriaalse põhivara amortisatsioon 1,3 1,1 Kasum materiaalse põhivara müügist -0,1 -1,3 Kasum tütarettevõtte osaluse müügist - -4,3 Eeldatav krediidikahjum laenult tütarettevõttele 0,9 1,0 Kahjum tütarettevõtte väärtuse langusest 107,6 - Tasumata/laekumata kasum tuletisinstrumentidelt -268,1 -79,9 Intressikulu võlakohustistelt 62,7 25,4 Intressitulu -63,8 -18,9 Dividenditulu -42,4 -46,7 Kahjum muudest mitterahalistest tehingutest 3,3 0,1 Korrigeeritud puhas(-kahjum)/kasum -335,4 230,9 Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus Äritegevusega seotud nõuete muutus 4,3 -0,3 Varude muutus 16,8 -28,0 Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus 159,4 -300,0 Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus 180,5 -328,3 Äritegevusega seotud kohustiste netomuutus Eraldiste muutus 0,2 -0,1 Võlgnevus hankijatele muutus 5,0 -6,2 Muu äritegevusega seotud kohustiste netomuutus 4,7 23,1 Kokku äritegevusega seotud kohustiste netomuutus 9,9 16,8 Makstud intressid ja laenukulud -47,3 -15,3 Saadud intressid 51,6 12,7 Tabel jätkub järgmisel lehel Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 199 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Makstud tulumaks -13,5 - Kokku jätkuvate tegevusvaldkondade äritegevuse rahavood -154,2 -83,2 Lõpetatud tegevusvaldkonna äritegevuse rahavood 66,3 1,7 Kokku rahavood äritegevusest -87,9 -81,5 Rahavood investeerimisest Laekunud dividendid tütarettevõtetelt 42,4 46,7 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -9,6 -1,8 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist - 5,5 Antud laenud -0,1 - Laekunud tütarettevõtete müügist - 56,6 Tütarettevõtjatele antud arvelduskrediidi muutus -331,5 168,8 Kokku jätkuvate tegevusvaldkondade rahavood investeerimisest -298,8 275,8 Lõpetatud tegevusvaldkonna rahavood investeerimisest -2,9 -1,7 Kokku rahavood investeerimistegevusest -301,7 274,1 Rahavood finantseerimisest Saadud laenud 1 121,0 70,0 Lunastatud võlakirjad -500,0 - Tagasi makstud pangalaenud -208,9 -137,9 Tagasi makstud rendikohustised -0,7 -0,8 Makstud dividendid -68,9 -46,7 Kokku jätkuvate tegevusvaldkondade rahavood finantseerimisest 342,5 -115,4 Lõpetatud tegevusvaldkonna rahavood finantseerimisest - - Kokku rahavood finantseerimistegevusest 342,5 -115,4 Puhas rahavoog -47,1 77,2 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 126,8 49,6 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 79,7 126,8 Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus -47,1 77,2 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 200 Omakapitali muutuste aruanne Kohustuslik Riski- Aktsia- Jaotamata miljonites eurodes Ülekurss reserv- maandamise Kokku kapital kasum kapital reserv Omakapital seisuga 31. detsember 2021 746,6 259,8 75,0 113,5 129,8 1 324,6 Aruandeaasta kasum - - - - 378,5 378,5 Aruandeaasta muu koondkasum - - - 238,4 - 238,4 Aruandeaasta koondkasum kokku - - - 238,4 378,5 616,9 Makstud dividendid - - - - -46,7 -46,7 Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse - - - - -46,7 -46,7 omakapitalis Omakapital seisuga 31. detsember 2022 746,6 259,8 75,0 351,9 461,6 1 894,9 Aruandeaasta kahjum - - - - -137,4 -137,4 Aruandeaasta muu koondkahjum - - - -321,8 - -321,8 Aruandeaasta koondkahjum kokku - - - -321,8 -137,4 -459,2 Makstud dividendid - - - - -68,9 -68,9 Kokku omanikele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis - - - - -68,9 -68,9 Omakapital seisuga 31. detsember 2023 746,6 259,8 75,0 30,1 255,3 1 366,8 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 201 Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt 31. DETSEMBER Eesti raamatupidamise seadusele summa, millest aktsiaselts miljonites eurodes 2023 2022 võib teha aktsionäridele väljamakseid. Emaettevõtte omakapi- Emaettevõte omakapital 1 366,8 1 894,9 tal on kokku viidud korrigeeritud konsolideerimata omakapitali- ga allpool olevas tabelis. Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline maksumus -781,6 -889,2 Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus kapitaliosaluse meetodil 1 307,7 1 947,4 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital (lisa 18) 1 892,9 2 953,1 Sisukord  202 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Eesti Energia AS aktsionärile Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti Energia AS ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2023; • konsolideeritud kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee  203 Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, jätkusuutlikkuse aruannet, kahjumi katmise ettepanek ja sõnastik (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. 2  204 Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; 3  205 • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Koltsov Toomas-Hendrik Parts Vandeaudiitor, litsents nr 623 Vandeaudiitor, litsents nr 689 24. aprill 2024 Tallinn, Eesti 4 Eesti Energia aastaaruanne 2023 206 Kahjumi katmise ettepanek Eesti Energia kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsem- ber 2023 oli 656 475 525,13 eurot, millest 2023. aasta puhas- kahjum moodustas 435 350 133,26 eurot. Juhatus teeb äriseadustiku § 332 alusel ettepaneku jaotada jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2023 järgmiselt: 1. katta 2023 majandusaasta puhaskahjum eelmiste pe- rioodide jaotamata kasumi arvelt; 2. jätta eelmiste perioodide kasum jaotamata ja mitte maksta aktsionäridele dividende. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 207 MARLEN TAMM Juhatuse liikmete allkirjad 2023. majandusaasta aruandele Eesti Energia juhatus on 2023. majandusaastal täitnud nõuete- Eesti Energia kontserni 31. detsembril 2023 lõppenud majan- kohaselt juhatuse liikmete kohustusi ning juhtinud Eesti Ener- dusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud gia kontserni seatud eesmärkide suunas. Juhatus on regu- KRISTJAN KUHI raamatupidamise aastaaruandest, audiitori järeldusotsusest ja laarselt andnud aru nõukogule, on lähtunud oma volitustest ja kahjumi katmise ettepanekust. Aktsiaseltsi juhatus on koosta- esitanud kõik vajaliku nõukogule otsustamiseks. Juhatus tead- nud tegevusaruande, konsolideeritud raamatupidamise aas- vustab ja kinnitab käesolevaga oma kohustust majandusaasta taaruande ja kahjumi katmise ettepaneku. aruande ettevalmistuse ning selles sisalduvate andmete eest 24. aprill 2024 MARLEN TAMM Juhatuse esimees Juhatuse liikmed MARLEN TAMM Andrus Durejko ANDRES VAINOLA Marlen Tamm Raido Ivalo Kelli Toss-Kaasik Kristjan Kuhi Andres Vainola KRISTJAN KUHI MARLEN TAMM KRISTJAN KUHI Kelli Toss-Kaasik 28.06.2023 ANDRUS DUREJKO ANDRES VAINOLA KRISTJAN KUHI ANDRES VAINOLA RAINE PAJO Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 208 Sõnastik Clean Dark Spread (CDS) – Eesti Energia põlevkivi ja CO2 Kontrollitavad tootmisvarad – tootmisvarad, mis töötavad ROIC – ingl k Return On Invested Capital ehk ärikasum jagatud kulu vaba marginaal. Elektri börsihinnast (NP Eesti) on maha energiaallikatel nagu põlevkivi, põlevkivigaas, puiduhake, tur- keskmise investeeritud kapitaliga arvatud põlevkivi täiskulud ning CO2 kulud (arvestades vas ja rehvihake SAIDI – ingl k System Average Interruption Duration Index ehk CO2 detsembri futuuri hinda ning elektrienergia MWh tootmi- Likviidsus – likviidsete varade maht. Raha ja ekvivalentide, süsteemi katkestuskestuse indeks. Kliendikatkestuste kogu- sel tekkivat CO2 kogust) lühiajaliste finantsinvesteeringute ja üle 3-kuulise tähtajaga kestus minutites jagatud teenindatud klientide arvuga Baasinvesteeringud – investeeringud, mis on vajalikud ole- deposiitide summa SAIFI – ingl k System Average Interruption Frequency Index masolevate tootmisvõimsuste hoidmiseks MWh – megavatt-tund. 1 MWh on ühe tunni jooksul konstant- ehk süsteemi katkestussageduse indeks. Kliendikatkestuste CO2 heitmekvoot –tulenevalt Euroopa Liidu heitkogustega sel 1 MW (megavatt) võimsusel töötava seadme poolt toode- koguarv jagatud teenindavate klientide arvuga. kauplemise süsteemist (ETS) annab üks heitmekvoot omani- tud (või tarbitud) energiaühik.1,000,000 MWh = 1,000 GWh = 1 Tulevikutehingutega kaetud positsioon – tulevaste perioo- kule õiguse ühe tonni süsinikdioksiidi (CO2) emiteerimiseks. TWh dide müüdava elektrienergia ja vedelkütuste ning ostetavate Kvootide hulk on piiratud, mistõttu kujuneb kvootidele rahaline Maksujalajälg – näitaja, mis väljendab maksude maksmise heitmekvootide kogus, mille ulatuses hind on eelnevalt fiksee- väärtus kaudu loodud ettevõtte panust ühiskonda ritud. EBITDA – ärikasum enne intresse, makse ja kulumit Muutuvkasum – kasum pärast müügituludest muutuvkulude Tööstuspoliitika roheline raamat – Riigi ja tööandjate liitude EBITDA marginaal – ärikasum enne kulumit (EBITDA) jagatud lahutamist koostatud dokument, mis toob välja tööstuse arengu kitsasko- müügituluga Netovõlg – võlakohustised (amortiseeritult) miinus raha ja raha had ning pakub välja lahendusi nende kõrvaldamiseks ja töös- FFO – ingl k Funds From Operations. Äritegevuse rahavoog, ekvivalendid, rahaturu fondiosakud ja intressivõlakirjad tuse arengu parandamiseks. v.a käibekapitali muutused NP süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi hind, mille arvuta- Veehoidlate tase – Veetase hüdroelektrijaamade reservuaari- Finantsvõimendus – netovõlg jagatud netovõla ja omakapitali mise aluseks on kõik tehtud ostu ja müügi pakkumised, arves- des protsendina maksimaalsest võimalikust tasemest. Suurem summaga tamata sealjuures ülekandevõimsuste piiranguid osa Põhjamaade elektritoodangust põhineb hüdroenergial, Futuur – osapoolte vahel sõlmitud leping, mis kohustab kok- OHSAS, ISO 14001, HAZOP – rahvusvahelised standardid, mis mille toodang sõltub veehoidlate tasemest kulepitud alusvara (näiteks toorainet) ostma või müüma varem käsitlevad riskide juhtimist töötervishoiu ja ohutuse, keskkon- Võrgukaod – tarbijateni jõudev elektrienergia kogus on mõ- kokkulepitud hinnaga. najuhtimissüsteemi ja õnnetuste ennetamise valdkondades nevõrra väiksem elektrijaamadest võrku antud kogusest, kuna Hooldus- ja remondikulud – olemasolevate tootmisvõimsuste Põlevkivi ressursitasu – tasu, mis tuleb maksta riigile maard- ülekandmisel muundub osa elektrienergiast säilitamiseks tehtud kulutused las asuva ühe tonni põlevkivi kasutamise eest elektriliinides ja trafodes soojuseks. Väiksemal määral põh- Keevkihttehnoloogia (CFB) – keevkihtpõletuse tehnoloogia RAB – ingl k Regulated Asset Base ehk reguleeritud varade justavad kadu ka elektrivargused ja ebatäpne mõõtmine. Võr- (ingl k circulating fluidised bed), kus toimub suuremate (põle- maht guettevõte peab kaoenergia kompenseerima ning selleks on mata) osakeste tagasitoide koldesse Põhivara tootlus (ROFA) – tegevuskasum (12 kuud jooksevalt) vaja osta igal tunnil vastav kogus elektrienergiat jagatud keskmise põhivaraga, välja arvatud pooleliolev vara (jaotatud konkreetsetele toodetele) Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2023 209 Investori informatsioon Kontserni 2024. majandusaasta tulemused avalikustatakse järgnevalt: • I kvartali vahearuanne – 2. mai 2024 • II kvartali vahearuanne – 1. august 2024 • III kvartali vahearuanne – 31. oktoober 2024 Eesti Energia majandustulemused ning investorsuhete kontak- tid on leitavad kontserni veebilehel: https://www.energia.ee/et/ettevottest/investorile Sisukord  EESTI ENERGIA AKTSIASELTS Registrikood 10421629 Asukoht ja aadress Lelle tänav 22, Tallinn 11318 KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL ÜLDKOOSOLEKU TOIMUMISE AEG JA KOHT 26. aprill 2024. a, algus kell 14:00 Suur-Ameerika 1, Tallinn AINUAKTSIONÄR Eesti Energia Aktsiaseltsi („Selts“) ainuaktsionär (häälte arv: 746 645 750, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest) on Eesti Vabariik („Ainuaktsionär“), kelle nimel teostab vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.03.2013. a korraldusele nr 129 „Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiate valitseja määramine ja aktsiate üleandmine Rahandusministeeriumi valitsemisele“ aktsiate valitsemist Rahandusministeerium ning keda riigivaraseaduse (RVS) § 5 lg 5 ja peaministri 19.04.2023 a korralduse nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad” p 7 alusel esindab rahandusminister Mart Võrklaev. Aktsiate/häälte arv: 746 645 750 KOOSOLEKUST OSAVÕTJAD Ainuaktsionäri esindaja: Mart Võrklaev, rahandusminister Kutsutud: Anne Mere, Seltsi nõukogu esimees Andrus Durejko, Seltsi juhatuse esimees Evelin Oras, rahandusministri nõunik Kaur Kajak, Rahandusministeeriumi asekantsler Tarmo Porgand, Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhataja Kaupo Raag, Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigiabi valdkonna juht KOOSOLEKU PÄEVAKORD 1. Eesti Energia AS-i 2023. majandusaasta aruande kinnitamine 2. Eesti Energia AS-i jaotamata kasumi jaotamine 3. Nõukogu esimehe ülevaade ühingu tegevustest ja nõukogu aruandest 4. Riigikontrolli auditi „Elektriga varustamise kindlus Eestis“ järeltegevused 5. Eesti Energia ettepanekud koostöö parendamiseks omanikuga - Põlevkiviõli tootmise tulevik Eestis - Elektrienergia varustuskindluse tagamine 6. Muud teemad  Koosolekut juhatas Mart Võrklaev ja protokollis Kaupo Raag. Päevakorrapunkt 1. Eesti Energia AS-i 2023. majandusaasta aruande kinnitamine Andrus Durejko esitas juhatuse esimehe ülevaate Seltsi 2023. a. majandusaasta kohta. Perioodil avaldasid tulemustele olulist mõju energiatootmise põhivarade allahindlused, mis tõid kaasa kontsernile 422 miljoni euro suuruse puhaskahjumi. Majandusaasta aruandele on audiitor väljastanud märkusteta arvamuse. Otsus nr 1: Kinnitada Seltsi 2023. aasta majandusaasta aruanne (Lisa 1). Päevakorrapunkt 2. Eesti Energia AS-i jaotamata kasumi jaotamine Seltsi juhatuse esimees andis ülevaate põhjustest, miks juhatus teeb ettepaneku kasumit mitte jaotada. Eesti Energia kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2023 oli 656 475 180,75 eurot, millest 2023. aasta emaettevõtja omaniku osa puhaskahjumist moodustas -435 331 054,86 eurot. Otsus nr 2: Ainuaktsionär võttis vastu järgmised otsused: - maksta Ainuaktsionärile dividendidena 72 000 000 (seitsekümmend kaks miljonit) eurot; - seoses Eesti Energia kontserni jätkuva finantseerimisvajadusega jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 584 475 180,75 eurot jaotamata; - dividendid maksta Rahandusministeeriumi kontole hiljemalt 30.11.2024. Päevakorrapunkt 3. Nõukogu esimehe ülevaade ühingu tegevustest ja nõukogu aruandest Anne Mere esitas nõukogu aruande 2023. a majandusaasta kohta. Uus juhatus on olnud ametis alates 2023. a aprillist ja on toonud kontserni värskeid ideid, esitanud väljakutseid senisele tegevusele ning edendanud innovaatilist mõtlemist. Olulisemad arengud juhtimises on olnud: - Areneb uus kaasatusest ja vastutusest kantud juhtimiskultuur. - Usalduse ja koostöö loomine omanikuga. - Kontserni struktuuri arendamine, tütarettevõtete rollid ja nende väljavaated. - Proaktiivsus riskide tuvastamisel ja riskijuhtimisstrateegiate parandamine. - Strateegilise selguse suurendamine, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus ja kasumlikkus ning parimal viisil täita omaniku ootuseid. Nõukogu on juhatuse tegevustega rahul. Otsus nr 3: Ainuaktsionär võttis nõukogu esimehe esitatud info teadmiseks. Ainuaktsionär hindab ühingu 2023. aasta omaniku ootuste täitmist kokkuvõttes rahuldavaks. Päevakorrapunkt 4. Riigikontrolli auditi „Elektriga varustamise kindlus Eestis“ järeltegevused Seltsi juhatuse esimees andis ülevaate kontsernis Riigikontrolli soovitustest ja ettepanekutest lähtuvalt kasutusele võetud meetmetest ja järeltegevustest. Otsus nr 4: Ainuaktsionär võttis informatsiooni teadmiseks. Päevakorrapunkt 5. Eesti Energia ettepanekud koostöö parendamiseks omanikuga Seltsi juhatuse esimees andis ülevaate E280-2 õlitehase kompleksloa protsessist, sellega seotud riskidest Seltsi strateegiale ja investeeringutele ning võimsusreservi hoidmisega seotud kuludest. Otsus nr 5: Ainuaktsionär võttis esitatud informatsiooni teadmiseks. Päevakorrapunkt 6. Muud teemad Seltsi juhatuse esimees tutvustas erinevaid jooksvaid küsimusi. Toimus arutelu. Otsus nr 6: Ainuaktsionär võttis esitatud informatsiooni teadmiseks. Koosoleku juhataja lõpetas koosoleku kell 15:10. Protokolli lisa: - Seltsi 2023. aasta majandusaasta aruanne; Käesolev protokoll kajastab õigesti selles sisalduvaid asjaolusid ning on allkirjastatud koosoleku juhataja ja protokollija poolt. Koosoleku juhataja Protokollija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Mart Võrklaev Kaupo Raag