Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon 06.05.2024 [email protected] Vaidlustaja: Telia Eesti AS Registrikood: 10234957 Mustamäe tee 3, Tallinn esindaja: Kristi Rohtmets [email protected], [email protected] Hankija: Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla Registrikood 10822068 Ravi tn 18, Tallinn [email protected] Kolmas isik: Proact Estonia AS Registrikood 11513151 Mäealuse tn 2/3, Tallinn [email protected] VAIDLUSTUS Riigihankes „Andmemassiivid“ (viitenumber 275585) Hankija tehtud otsuste peale tunnistada vastavaks ja edukaks Proact Estonia AS pakkumus. 1. FAKTILISED ASJAOLUD 1.1. Hankija korraldab avatud hankemenetlusena riigihanget „Andmemassiivid“ viitenumbriga 275585. 1.2. 25.04.2024 teavitas Hankija Vaidlustajat: 1.2.1. Vastavusotsusest, mille kohaselt tunnistati vastavaks Proact Estonia AS pakkumus. Otsuse lisas 3 on Hankija märkinud põhjenduseks „vastab tõendite alusel“; 1.2.2. Edukaks tunnistamise otsusest, mille kohaselt tunnistati edukaks Proact Estonia AS pakkumus. Pakkumusele omistati maksimumpunktid (100). 1.3. Vaidlustaja sai tema õigusi rikkuvast otsusest teada 25.04.2024. Seega on käesolev vaidlustus esitatud tähtaegselt. 2. VAIDLUSTUSE ESE JA PÕHJENDUSED 2.1. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine ei ole õiguspärane. 2.2. RHS § 114 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentide tingimustele ja tegema põhjendatud otsuse pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2 kohaselt hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija riigihanke korraldamisel mh tegutsema läbipaistvalt ja kontrollitavalt. 2.3. Riigihanke alusdokumentide (RHAD) osaks on mh tehniline kirjeldus (TK), millest tulenevad nõuded, millele hangitav andmemassiiv peab vastama. Pakkumuse vastavuse kontrolli ei saa teha formaalselt, see peab olema sisuline. Muuhulgas peab hankija sisuliselt tuvastama ja kontrollima, kas pakutud seadmed vastavad kõikides parameetrites RHAD-s sätestatud nõuetele. 2.4. Vastavas valdkonnas pikaaegselt tegutsenud ja erinevate tootjate lahendusi tundva ettevõttena peab Vaidlustaja (mh pakkumuse hinnataset arvestades) tõenäoliseks, et Kolmas isik on hankes pakkunud tootja IBM NVMe toega andmemassiivi, konkreetsemalt FlashSystem 7300 või FlashSystem 9500 andmemassiivi. Mittevastavus TK-ga esineb mõlema andmemassiivi puhul, sõltumata kumba eelnimetatud mudelitest on Kolmas isik pakkunud. Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 15033 Tallinn, ESTONIA telia.ee Registrikood: 10234957 [email protected] 2.5. TK kohaselt peab pakutav andmemassiiv vastama mh järgmistele tingimustele: 2.5.1. „3.4.2. Andmemassiiv peab töötama ilma eraldi vahemälu kasutamata (write-through tehnoloogia) st. andmed kirjutatakse otse andmemassiivi ketastele.“ 2.5.2. „3.5.1. Kõik andmemassiivi kettad peavad olema (end-to-end) NVMe kettad.“ Vahemälu kasutamine 2.6. Andmemassiivi tehniline dokumentatsioon on avaldatud tootja kodulehel. IBMi NVMe toega andmemassiivi FlashSystem 7300 ja 9500 tehnilistes kirjeldustes1 on välja toodud vahemälu (cache) suurus ja asjaolu, et seade kasutab voolukatkestuste üleelamiseks akutehnoloogiat2. See tähendab, et seadme tavapäraseks tööks on lahendus disainitud kasutama vahemälu. Seega ei ole täidetud tingimus, mille kohaselt peab seade töötama ilma vahemälu kasutamata. 2.7. Täiendavalt tõendab vahemälu kasutamist kirjutamisoperatsioonide teostamise kirjeldus, kus on selgitatud kontrollerite vahemälu kasutamist ning peegeldamist3. Viidatud lehel on vastavad joonised, kus on ka piltlikult kujutatud (vt nt figure 5) kirjutamisoperatsiooni puhul cache funktsiooni kasutamine ja cache peegeldamine enne andmete ketastele kirjutamist. Seega on üheselt selge, et seade on disainitud selliselt, et see kasutab oma tavapärase töö teostamiseks vahemälu. 2.8. Seadme seadistamise ja parimate praktikate juhendi4 kohaselt on küll võimalik seadmel cache funktsioon välja lülitada, kuid selle puhul tuleb arvestada mitmete piirangutega, nt: 2.8.1. Vahemälu keelamine võib mõjutada jõudlust ja pikendada lugemise/kirjutamise reaktsiooniaega (vt juhendi lk 355: Disabling cache can affect performance and increase read/write response time). 2.8.2. Vahemälu keelamisel ei ole võimalik kasutada reaalajas duplikatsiooni eemalduse võimekust (vt juhendi lk 355: When you create a thin-provisioned volume, set the cache mode to readwrite to maximize performance. If you set the mode to none, the system cannot cache the thin-provisioned metadata, and performance is decreased. In a DRP (Data reduction pool), a thin-provisioned or compressed volume copy setting cannot be created for a cache mode that is different than readwrite.). Seega tekib cache välja lülitamise korral vastuolu TK punktiga 3.6.4. (mille kohaselt peab Andmemassiiv omama reaalajas duplikatsiooni eemalduse (inline deduplication) ja andmete kompressiooni (inline compression) funktsionaalsust. Lisaks ei ole sellisel juhul täidetud TK p 3.6.10 sätestatud nõue, mille kohaselt peab kogu nõutav funktsionaalsus säilima kõiki lisavõimalusi üheaegselt (sh. üleprovisioneerimine, duplikatsiooni eemaldus, kompressioon, null-tuvastus jt.) kasutades. 2.8.3. Loogiliste ketastega, mille vahemälu kasutamine on keelatud, ei toimi replikatsioon (vt juhendi lk 492: Replicated volumes must have cache enabled.). Seega tekib cache välja lülitamise korral vastuolu TK punktidega 3.9.1 ja 3.9.2, sest Hankija on tehnilises kirjelduses nõudnud võimalust andmemassiivi klastri loomiseks ja replikeerimiseks. 2.9. IBM parim praktika ja soovitus on lubada loogiliste ketaste lugemise ja kirjutamise korral vahemälu (vt juhendi lk 356), kuid sellisel juhul on lahendus vastuolus TK punktiga 3.4.2, mille kohaselt peab andmemassiiv töötama ilma eraldi vahemälu kasutamata, nii et andmed kirjutatakse otse andmemassiivi ketastele. NVMe kettad 2.10. IBM FlashSystem 7300 ja 9500 seeria seadmed võimaldavad kasutada NVMe kettaid ainult juhtkorpuses5. Välised laiendusriiulid ei toeta NVMe kettaid. TK punkti 3.5.7. kohaselt peab olema andmemassiiv laiendatav mh lisariiulitega. Seega ei ole TK punktis 3.5.1. nimetatud nõue (mille kohaselt peavad kõik andmemassiivi kettad olema NVMe kettad) täidetud, kui Hankija peaks soovima andmemassiivi lisariiulitega laiendada. Lisariiulitega laiendamise korral toimub liidestamine SAS ühendustega kontrollerite külge ning NVMe kettad ei ole toetatud6. 2/4 2.11. TK punkti 3.5.3. kohaselt peavad andmemassiivi kettad olema kasutatavad massiiviüleselt nende füüsilisest asukohast sõltumata. Ka see nõue ei ole täidetud, kui NVMe kettad on ainult juhtkorpusel ja reaalselt laiendatud andmemassiivi lisariiulitel NVMe kettad puuduvad. Kolmanda isiku pakkumuse mittevastavus 2.12. Ülaltoodust tulenevalt ei vasta seega Kolmanda isiku pakkumus vähemalt TK punktidele 3.4.2, 3.5.1, 3.5.3, 3.6.4, 3.6.10, 3.9.1 ja 3.9.2, mistõttu Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisel ei ole olnud õiguspärane. 2.13. Kõik Hankija poolt TK-s sätestanud nõuded on kohustuslikud, pakkujatel ei ole RHAD-st lähtuvalt võimalik valida, et nendest täidetakse üksnes osa. Ka ei võimalda RHAD esitada alternatiivset lahendust, kus pakkuja esitab lahenduse teisiti kui TK otsesõnu ette näeb. Kui Hankija on RHAD koostamisel lähtunud oma vajadustest ja need RHAD-s kajastanud, siis tuleb sellest pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamisel lähtuda. Hankija peab tagama, et pakkumuste vastavuse kontroll on teostatud õigesti, sh peab Hankija oskama aru saada, kas pakutud lahendus vastab esitatud tingimustele või mitte. 2.14. TK kohaselt tuli iga TK-s esitatud nõude kohaselt nõudele vastavuse osas märkida: „Vastavus nõudele JAH/EI ja/või parameetri arvväärtus või kommentaar.“. Seega ei saanud pakkumust esitades üksnes piirduda üldise kinnitusega kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmise kohta, ega ka üksnes jaatavate/eitavate märkustega, vaid iga parameetri osas tuli esitada ka parameetri väärtus või selgitav kommentaar nõude täitmise kohta. Seega peab olema pakkumuses esitatud ka piisav info, et Hankijal oleks olnud võimalik teostada pakkumuste vastavuse osas sisuline kontroll. Sisuline kontroll ei ole see, kui Hankija veendub, et kõik nõutud tabeli read on täidetud, vaid Hankija peab kontrollima ka seda, kas esitatu ka sisuliselt vastab kõikidele kehtestatud nõuetele. Hankija kohustuseks on kontrollida koos pakkumusega esitatud (vastavus)tabelit ja selles viidatud dokumente, andmeid ja internetilehekülgi ning hinnata selle info põhjal pakkumuste vastavust. Seejuures peab Hankija suutma tõendada, et on teostanud sisulise kontrolli, ning vaidlustuskomisjon peab saama Hankija otsuse sisulist õigsust kontrollida. 2.15. Vaidlustaja on seisukohal, et pakkumuste vastavuse kontrolli teostamisel pidi olema Hankijale selgelt äratuntav, et Kolmanda isiku pakkumuse tehniline lahendus ei saa täita kõiki Hankija seatud nõudeid. Nii nagu pakkujad on igapäevaselt selles valdkonnas tegutsevana teadlikud erinevate tootjate pakutavatest lahendustest, on sellest teadlik ja peab omama vastavat pädevust ka Hankija. Seda nii selleks, et oma vajadusi adekvaatselt RHAD-s kirjeldada, aga ka selleks, et pakkumuste vastavust kontrollida ning hanke tulemusel kasutatavaid seadmeid ja lahendusi kasutada. Seega ei ole võimalik, et Hankijal puudub vajalik pädevus, et talle pakkumustena esitatud lahendustest aru saada. Isegi kui Hankijale võivad teatud kontekstis mingid pakkuja selgitused tunduda usutavad, ei ole see piisav. Pakkumused peavad olema vastavad tervikuna ja sisuliselt, mitte osaliselt ja näiliselt. Ei ole võimalik ega eluliselt usutav, et Hankija sai õiguspäraselt tunnistada Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks kõikidele TK nõuetele. Nagu ülalpool kirjeldatud, tekib osadele TK nõuetele vastavust saavutada püüdes vastuolu teiste TK nõuetega. 2.16. Isegi kui Hankijal vastav kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse osas oleks tekkinud ja Hankija oleks küsinud Kolmandalt isikult lisaselgitusi selle kohta, kuidas pakutud andmemassiiv töötab ja kuidas on tagatud TK nõuete täimine, ei ole Kolmandal isikul võimalik selgitustega muuta seda, kuidas tootja on oma lahenduse üles ehitanud. Ülalkirjeldatud vastuolud Kolmanda isiku pakutud seadme ja TK nõuete vahel on ulatuslikud ja põhimõttelised ning need ei ole selgitustega kõrvaldatavad. 2.17. Andmemassiivide näol on tegemist tehniliselt väga keerukate ja spetsiifiliste seadmetega, mille puhul ei ole eluliselt usutav, et tootja oleks valmis tegema Kolmandale isikule üksnes käesoleva hanke tingimustest lähtuva erikonfiguratsiooniga seadme. Sellise lahenduse tegemine on mh ajakulukas, ning see kajastuks vastavalt ka lahenduse hinnas, mistõttu ei oleks sellisel juhul ka võimalik esitada pakkumus sellise maksumusega nagu seda on teinud Kolmas isik. Nagu käesolevas vaidlustuses aga välja toodud, ei saa tootja dokumentatsioonist nähtuvalt Kolmanda isiku pakutud andmemassiiv olla vastav TK-le. 3/4 2.18. Kokkuvõttes on Vaidlustaja seisukohal, et Hankija ei saanud pakkumuste vastavuse kontrolli sisuliselt teostades õiguspäraselt jõuda järeldusele, et Kolmanda isiku pakkumus vastab kõikidele TK nõuetele. Hankija kas ei ole Kolmanda isiku pakkumuse osas sisulist kontrolli üldse teostanud või on Kolmanda isiku pakkumuses esinevatest puudustest mööda vaadanud. 3. VAIDLUSTAJA ÕIGUSTE RIKKUMINE 3.1. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija poolt vastu võetud otsus, millega tunnistati Kolmanda isiku pakkumus vastavaks, on õigusvastane ja põhjendamatu ning rikub Vaidlustaja õigusi ja kahjustab tema huve. 3.2. RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Vaidlustaja on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumus ei vasta TK-le vähemalt vaidlustuses viidatud punktide osas see oleks tulnud Hankija poolt tagasi lükata. 3.3. RHS § 114 lg 1 kohaselt pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. Kuivõrd Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine on õigusvastane, on selle tagajärjena automaatselt õigusvastane ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine. 3.4. Hankija poolne õigusvastane Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine takistab Vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamist ja Vaidlustajaga hankelepingu sõlmimist. Käesoleva vaidlustuse eesmärgiks on niisuguse õigusvastase takistuse kõrvaldamine. Tulenevalt ülaltoodust palume: 1. RHS § 197 lg 1 p 5 alusel rahuldada käesolev vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Hankija tehtud otsused, millega: 1.1. tunnistati vastavaks Proact Estonia AS pakkumus; 1.2. tunnistati edukaks Proact Estonia AS pakkumus. 2. RHS § 198 lg 1 alusel mõista Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja vaidlustuselt tasutud riigilõiv. Vaidlustaja on nõus vaidlustuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses. Vaidlustusele on lisatud esindaja volikiri ning riigilõivu tasumise maksekorraldus. Vaidlustaja ei ole lisanud vaidlustusele riigihanke alusdokumente ega hankija otsuseid, kuna hankemenetlus on läbi viidud e-menetlusena ja dokumentatsioon on kättesaadav riigihangete registrist. Vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtu- ega vaidlustuskomisjoni otsust. Lugupidamisega Kristi Rohtmets Telia Eesti AS jurist /allkirjastatud digitaalselt / 1 https://www.ibm.com/docs/en/flashsystem-9x00/8.6.x?topic=overview-storage-flashsystem-9500-system: IBM Storage FlashSystem 9500 node canister has 512 GB for base, 1024 GB, and 1536 GB cache memory for upgrade processor memory per node canister. 2 https://www.ibm.com/docs/en/flashsystem-9x00/8.6.x?topic=overview-batteries 3 https://www.ibm.com/docs/en/flashsystem-9x00/8.6.x?topic=overview-active-active-capability 4 https://www.redbooks.ibm.com/redpieces/pdfs/sg248543.pdf 5 https://www.ibm.com/docs/en/flashsystem-9x00/8.6.x?topic=overview-storage-flashsystem-9500-system 6 https://www.redbooks.ibm.com/redpieces/pdfs/sg248543.pdf, lk 64. 4/4