Eesti raamseisukohad 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks ja ühtekuuluvuspoliitika tulevikuks

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 02.05.2024 kehtiv kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 06.05.2024 nr 4-9/2124-1 [email protected] Eesti raamseisukohad 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks ja ühtekuuluvuspoliitika tulevikuks Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti raamseisukohad 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks ning ühtekuuluvuspoliitika tulevikuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Protokolli märgitava otsuse eelnõu (EL pikaajaline eelarve) 2. Protokolli märgitava otsuse eelnõu (ühtekuuluvuspoliitika tulevik) 3. Seletuskiri (EL pikaajaline eelarve) 4. Seletuskiri (ühtekuuluvuspoliitika tulevik) Karin Kondor-Tabun 5885 1379 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 VABARIIGI VALITSUS EELNÕU ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja mai 2024 nr Päevakorrapunkt nr Eesti raamseisukohad 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud raamseisukohad 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks: 1.1 ELi ühises eelarves väärtustab Eesti riikide ühishuvisid toetavaid suurima lisaväärtusega poliitikavaldkondi. 1.2 EL eelarvest tuleb senisest enam rahastada kaitsevalmidust ja ühenduste arendamist ning tagada Ukraina toetamine. Me ei pea võimalikuks teha seda olemasolevate valdkondade rahastuse olulise vähendamise arvelt. Selle asemel oleme valmis koos teiste liikmesriikidega panustama EL eelarvesse senisest rohkem. 1.3 ELi eelarvest peab senisest oluliselt enam toetama ELi kaitsevalmiduse tõstmist, kuna iga liikmesriigi julgeoleku ja kaitsevalmiduse suurendamine toetab ka teiste liikmesriikide julgeolekut. Selleks on vaja arendada eri võimeid ja toetada kaitsealast innovatsiooni, parandada võimelünki, taastada varusid ning selle kaudu tõsta ELi kaitsetööstuse tootmisvõimekust. Samuti tuleb suurendada sõjalise liikuvuse investeeringuid transporditaristusse, et tagada liitlaste kiire ligipääs erinevatesse ELi piirkondadesse, sh Eestisse. 1.4 Siseturu tõhusamaks toimimiseks, ELi konkurentsivõime parandamiseks, varustuskindluse toetamiseks, julgeoleku suurendamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleb senisest enam panustada piiriüleste transpordi-, energia- ja digiühenduste arendamisse. 1.5 Suurem ühine rahastamine piiriülestele transporditaristu projektidele, eriti raudteele, on vajalik edendamaks kliimasõbralikku kaupade ja inimeste vaba liikumist ELis. Läänemere piirkonna ühendamiseks ja ELi põhja-lõuna suunalise ühenduvuse parandamiseks on vajalik tagada vahendid Rail Balticu valmisehitamiseks. 1.6 Kliimaeesmärkide saavutamiseks ja energiajulgeoleku parandamiseks on vajalik ELi eelarvest toetada senisest enam piiriüleste energiavõrgu ühenduste rajamist eri ELi piirkondades, sh Läänemerel, et võimaldada energiaturgude ühendamist ja meretuuleenergia suuremas mahus kasutuselevõttu. 1.7 Arvestades võimalusega, et Euroopa Liidu laienemine toimub järgmise eelarveperioodi kestel, tuleb järgmise perioodi ELi eelarve kokkuleppes näha ette eelarve suurendamise võimalus, et tagada vahendid uutele liikmesriikidele. 1.8 Ühtekuuluvuspoliitika peab toetama struktuursete reformide elluviimist ning omama muuhulgas seost Euroopa poolaasta tulemuste ja riigipõhiste soovituste täitmisega. Toetame  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel tulemuspõhisuse tugevdamist, seejuures tuleb vähendada liikmesriikide ja toetuste saajate halduskoormust ja tagada liikmesriikidele vajalik paindlikkus ettenägematute ja ootamatute muutustega kohanemiseks. 1.9 Ühtekuuluvuspoliitika toetuste jaotamisel liikmesriikide vahel peab endiselt olema aluskriteeriumiks sisemajanduse koguprodukti tase inimese kohta ostujõudu arvestades. Seejuures peab ühtekuuluvuspoliitika toetuste vähenemine olema jõukuse kasvades jätkuvalt sujuv. Liikmesriikide võrdseks kohtlemiseks on oluline, et kehtima jääks 2021-2027 perioodi reegel, et iga riigi ühtekuuluvuspoliitika toetused peavad moodustama vähemalt 76% eelmise perioodi vahenditest püsihindades. 1.10 Rohepöörde elluviimisel ja kliimaeesmärkide saavutamisel on õiglase ülemineku toetamine jätkuvalt oluline, et leevendada kliimaneutraalsusele ülemineku negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. 1.11 Põllumajandus- ja kalandussektoril ning maapiirkondadel on suur roll kliima- ja elurikkuse eesmärkide poole liikumisel. Seetõttu peab ELi ühine põllumajanduspoliitika olema senisest rohkem suunatud nende eesmärkide saavutamisele, pidades samas oluliseks toidu varustuskindlust, toidujulgeoleku tagamist ja maapiirkondade arengut. Võrdsete konkurentsitingimuste saavutamiseks on vajalik otsetoetuste taseme ühtlustamise jätkamine riikide vahel. 1.12 Taotlejate halduskoormuse vähendamiseks ning selguse suurendamiseks toetame fondide senise suure arvu vähendamist ning nende vahel rahastatavate valdkondade kattuvuse vältimist. Uute ja muutuvate väljakutsetega tegelemiseks eelistame võimalusel olemasolevate ELi eelarve fondide kohandamist ja eelarve suurendamist, mitte uute fondide loomist. 1.13 Oleme avatud arutama uusi ELi eelarve tuluallikaid, kui need omavad lisaväärtust võrreldes kehtiva, põhiliselt rahvamajanduse kogutulul põhineva sissemaksete süsteemiga ega suurenda tervikuna vähem jõukate riikide koormust ebaproportsionaalselt võrreldes jõukamate riikidega. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  VABARIIGI VALITSUS EELNÕU ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja mai 2024 nr Päevakorrapunkt nr Eesti raamseisukohad ühtekuuluvuspoliitika tulevikuks (2028. aastal algav periood) 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud raamseisukohad ühtekuuluvuspoliitika tulevikuks (2028. aastal algav periood): 1.1 Ühtekuuluvuspoliitika peab jätkuvalt keskenduma pikaajalistele eesmärkidele – tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kogu Euroopa Liidus. Samal ajal peab ühtekuuluvuspoliitika suutma kiiresti kohaneda ettenägematute ja ootamatute asjaolude ja kriisidega ning riigil peab olema paindlikult võimalik plaane ümber teha. Tuleb olla tähelepanelik, et ühtekuuluvuspoliitika ei kaotaks oma põhifookust ning ei muutuks peamiseks ELi kriisiinstrumendiks ja ainsaks lahenduseks igale uuele Euroopa kriisile. 1.2 Lisaks ühtekuuluvuspoliitika põhialustele ja eesmärkidele, peab ka jagatud juhtimismudel jääma samaks. On oluline, et ühtekuuluvuspoliitika võtaks paremini arvesse liikmesriikide ja nende piirkondade eripära ning toetaks nende pikaajalisi strateegilisi arenguvajadusi. Vahendite kohustusliku valdkondliku jaotamise reeglid peavad olema piisavalt paindlikud ja sätestatud liikmesriigi või regiooni olusid arvestaval moel. 1.3 Toetame ühtekuuluvuspoliitika rahaliste vahendite kasutamist struktuursete reformide elluviimiseks ning seoseid Euroopa poolaastaga. 1.4 Toetame ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel tulemuspõhisuse tugevdamist. Seejuures tuleb vähendada liikmesriikide ja toetuse saajate halduskoormust ja tagada liikmesriikidele vajalik paindlikkus ettenägematute ja ootamatute muutustega kohanemiseks. Liikumine tulemuspõhisemale lähenemisele peab võimaldama vajadusel kombineerimist kulupõhise lähenemisega sõltuvalt reformide ja investeeringute iseloomust. 1.5 Tuleb jätkata võimaluste otsimist asjakohaseks lihtsustamiseks, et eesmärgipärasust ja tulemust säilitades, muuta poliitika atraktiivsemaks ja vähendada vigade tekkimist. Tuleb vältida killustatust ja administreerimise ning toetuse saajate põhjendamatult suurt halduskoormust. Finantshuvide kaitse ja halduskoormus peab olema tasakaalus. 1.6 Tõhusate reformide ja investeeringute üks peamisi eeldusi on hea valitsemistava ja haldussuutlikkuse kvaliteet ning tuleviku ühtekuuluvuspoliitika peab seda toetama. ELi toetus on ülioluline suutlikkuse suurendamise järjepidevaks arendamiseks kõigil juhtimistasanditel ja partnerite jaoks. 1.7 Ühtekuuluvuspoliitika mõju maksimeerimise eesmärgil on oluline vastavalt vajadustele ja võimalustele kasutada lisaks tagastamatule toetusele ka rahastamisvahendeid (näiteks käendused, laenud). 1.8 Selleks, et 2028+ perioodi rahaliste vahendite jõudmine majandusse oleks võimalik vähemalt 2028. aastast, tuleb tuleviku ühtekuuluvuspoliitika seadusandlikus paketis kokku leppida võimalikult kiiresti ja läbirääkimised programmidokumentide üle lõpetada viivitusteta.  Sellega väldime ohtu, et osa ühtekuuluvuspoliitika vahenditest jääb kasutamata ja tulemused saavutamata. 1.9 Ühtekuuluvuspoliitika toetuste jaotamisel liikmesriikide vahel peab endiselt olema aluskriteeriumiks sisemajanduse koguprodukti tase inimese kohta ostujõudu arvestades. Seejuures peab ühtekuuluvuspoliitika toetuste vähenemine olema jõukuse kasvades jätkuvalt sujuv. Liikmesriikide võrdseks kohtlemiseks on oluline, et kehtima jääks 2021-2027 perioodil kehtiv reegel, et iga riigi ühtekuuluvuspoliitika toetused peavad moodustama vähemalt 76% eelmise perioodi vahenditest püsihindades. 1.10 Tuleviku ühtekuuluvuspoliitika ja seda reguleeriva raamistiku arutamisel on oluline võtta asjakohaselt arvesse Euroopa Liidu laienemise mõju. 1.11 Rõhutame piiriülese, riikidevahelise ja piirkondade vahelise koostöö tähtsust ning võimalusi liikmesriikide ja nende piirkondade jaoks. Toetame Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi jätkuvat olulisust ja käsitlemist ühtekuuluvuspoliitika osana. 1.12 Ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kujundamisel on oluline arvesse võtta Venemaa agressioonisõjast tulenevaid geopoliitilisi riske ja nendest lähtuvaid spetsiifilisi väljakutseid, mille tõttu idapiiri regioonide sotsiaalmajanduslik areng pidurdub või jääb maha teiste võrreldavate regioonide arengust. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  SELETUSKIRI Eesti raamseisukohad ühtekuuluvuspoliitika tulevikuks (2028. aastal algav periood) Euroopa Komisjon esitab hiljemalt 2025. aasta juunis ettepaneku järgmiseks EL pikaajaliseks eelarveks, sh tuleviku ühtekuuluvuspoliitikaks (edaspidi ÜKP). Oluline on kinnitada Eesti raamseisukohad ÜKP tuleviku kohta juba enne komisjoni ettepanekut, et osaleda EL ülestel aruteludel, leida liitlasi ja ettepanekut veel enne selle esitamist mõjutada, et see oleks Eestile võimalikult sobiv. Eesti raamseisukohad ÜKP tulevikuks põhinevad Eesti raamseisukohtadel 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks ning lähtuvad ÜKP toetuste senise kasutamise kogemuste analüüsist. Raamseisukohtade koostamisse olid kaasatud ministeeriumid, Riigikantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus ning erinevate valdkondade partner- ja katusorganisatsioonid (ÜKP seirekomisjoni liikmed). Eesmärk pole raamseisukohtadega katta kõiki ÜKP elemente, vaid keskenduda neile prioriteetidele, kus Eesti aktiivne tegutsemine on oluline Eestile sobivaima komisjoni ettepaneku saavutamisel. Sellest tulenevalt peab Eesti eelkõige oluliseks, et ÜKP toetused ei väheneks järsult (oluline on säilitada nn turvavõrk), toetuste raamistik muutuks paindlikumaks, võetaks paremini arvesse liikmesriikide ja nende piirkondade eripära ja vajadusi, võetaks arvesse Venemaa agressioonisõjast tulenevaid geopoliitilisi riske ja nendest lähtuvaid väljakutseid, tugevneks tulemuspõhisus, väheneks kõigi osapoolte halduskoormus ning oleks tagatud rahastusperioodi õigeaegne alustamine. 1  1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitab hiljemalt 2025. aasta juuni lõpuks ettepaneku 2028. aastal algavaks uueks EL pikaajaliseks eelarveks. Komisjon teeb ettepaneku EL pikaajalise eelarve kogumahu ning selle raames erinevate fondide ja programmide suuruse kohta, sh ühtekuuluvuspoliitika (edaspidi ÜKP) tulevikuks. Oluline on juba komisjoni ettepaneku esitamise eel kinnitada Eesti esialgsed ÜKP tuleviku raamseisukohad, et osaleda EL ülestel aruteludel, leida liitlasi ja ettepanekut veel enne selle esitamist mõjutada. ÜKP tuleviku raamseisukohad põhinevad Eesti raamseisukohtadel 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks ning lähtuvad ÜKP toetuste senise kasutamise kogemuste analüüsist. Raamseisukohtade koostamisse olid kaasatud nii ministeeriumid (Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium), Riigikantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus kui ka erinevate valdkondade partner- ja katusorganisatsioonid (ÜKP seirekomisjoni liikmed, nimekiri esitatud allpool). Raamseisukohtade koostamise kaasamisprotsess toimus 2. jaanuarist kuni 29. märtsini 2024. a, lisaks mitmele kirjaliku tagasiside andmise võimalusele toimus 8. veebruaril 2024. a video-infotund (üle 40 osaleja, sh partner- ja katusorganisatsioonid) ning 11. märtsil ÜKP ja EL pikaajalise eelarve tulevikule pühendatud ümarlaud koos aruteludega (üle 60 osaleja, sh 15 partner- ja katusorganisatsiooni). Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse nõunik Merlin Sepp ([email protected]) ja sama talituse juhataja Triin Tomingas ([email protected]). Seletuskirja on kooskõlastanud eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ([email protected]). 2. Üldine kontekst Juba 2022. a sügisel algasid EL tasandil esimesed mõttevahetused ÜKP tuleviku teemadel, kus vahetati seniseid kogemusi ÜKP rakendamisel ning arutati, millised vajadused ja väljakutsed seisavad ees 2028. a algaval ÜKP rahastamisperioodil. ÜKP ministrid kohtusid neil teemadel 2022. a septembris Prahas mitteametlikul arutelul ning novembris üldasjade nõukogus. 2023. a arutelud erinevatel tasanditel jätkusid. Ministrid kogunesid ÜKP tuleviku aruteludeks septembris mitteametlikult Murcias, Hispaanias ning üldasjade nõukogus novembris. 2023. a novembrisse jäi ka Balti riikide ÜKP ministrite ühisavalduse allkirjastamine, kus rõhutati Baltikumi jaoks olulisi põhimõtteid ÜKP tuleviku kujundamisel. Paralleelselt toimusid arutelud ka direktorite ja ametnike tasandil: 2023. a juunis koguneti LAMPA arvamusfestivalil Cēsises, Lätis aruteluks “European funds for your future" ning sellele järgnevaks mõttevahetuseks regionaalse tasandi tuleviku väljakutsete teemal (osalesid Balti riikide KOV juhid, Rahandusministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Euroopa Komisjoni DG REGIO ja DG EMPL esindajad). 2023. a sügisel korraldas EL nõukogu eesistuja Hispaania Salamancas ÜKP direktorite arutelu, mis keskendus samuti regionaalsetele väljakutsetele ning kohapõhisele lähenemisele ÜKP tulevikus. Käesoleval aastal jätkasid ministrid arutelusid Belgia eestvedamisel Monsis, kus koguneti veebruaris ja keskenduti ÜKP tuleviku strateegilistele prioriteetidele, põhimõtetele ja lihtsustamise võimalustele. Senistel aruteludel ning Balti riikide ühisavalduses on toetutud Vabariigi Valitsuse 18.11.2018. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika raamistiku ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Varjupaiga ja Rändefondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade 2 rahastamisvahendi ühissätete kohta perioodil 2021-2027 ning 9.04.2020. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisist väljumise tegevuskava ja majanduse taaskäivitamise kava kohta Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide videokonverentsil. Lisaks EL pikaajalise eelarve raamseisukohtade taustamaterjalis väljatoodud selgitustele ning kontekstile on oluline veel ära märkida komisjoni poolt kokku kutsutud kõrgetasemelise ÜKP tuleviku ekspertgrupi 20. veebruaril 2024. a avalikustatud raport ning 27. märtsil 2024. a komisjoni avaldatud 9. ühtekuuluvusaruanne, mis seavad põhilised arengusuunad ÜKP tulevikule. Ekspertgrupi raportis rõhutati ÜKP olulisust ning jätkuvat vajadust. Kuigi Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on üldiselt arengutase järjest tõusnud, siis kümneid miljoneid inimesi elab regioonides, mille arengutase on madalam kui aastal 2000 või regioonides, mille majanduskasv on olnud pikalt nullilähedane. Väljakutsetest on välja toodud mh konkurentsivõime ebaühtlus, ebaühtlane areng, osad piirkonnad on nn arengulõksus, jõukuse kasv on kontsentreerunud ning riskirühmade haavatavus kasvanud ning turbulentne globaalne maastik. Raportis leitakse, et ÜKP peaks jääma oma algupäraste põhimõtete juurde ja adresseerima peamisi struktuurseid väljakutseid ELis (vähene areng, pikaajaline majanduslik seisak, vähesed võimalused üle regioonide). ÜKP investeeringud peaksid tuginema regioonide vajadustele, väljakutsetele ja tugevustele. Tähtsustatakse valitsemise kvaliteedi tõstmist ning vajadust ÜKPd lihtsustada ja muuta tulemustele orienteeritumaks. Põgusalt käsitleb raport ka laienemise aspekte. Raportis on välja toodud, et ÜKP on olnud edukas uute liikmesriikide integreerimisel. Seega on ÜKP ka edasise laienemise kontekstis tulevaste liikmesriikide integreerimiseks väga tähtis. Samas ei tohiks see õõnestada investeeringuid praegustesse EL regioonidesse, eriti regioonides, mis võivad laienemisega kaasnevate negatiivsete mõjudega pihta saada. Komisjon koostab keskmiselt iga kolme aasta järel ühtekuuluvusaruande, et anda ülevaade ja hinnang ühtekuuluvuse olukorrale Euroopa Liidus. 9. ühtekuuluvusaruandes rõhutatakse samuti ÜKP võtmerolli ning olulisust, et aidata vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi kogu ELis. Aruanne sisaldab esimest täielikku ülevaadet Euroopa piirkondade konvergentsist alates COVID-19 järgsest taastumisest, Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu ja energiakriisi puhkemisest. Lisaks tuuakse välja peamised saavutused ning tulemused, sh:  Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikide keskmine SKP elaniku kohta on kasvanud 45%-lt (1995. aastal) peaaegu 80%-le ELi keskmisest (2023. aastal);  ÜKP rahastuse abil toetati 2014–2020 perioodil enam kui 4,4 miljonit ettevõtet ning nendes ettevõtetes loodi 370 000 uut töökohta;  viimase 20 aasta jooksul on töötuse määr alates 2004. aastast liitunud liikmesriikides langenud keskmiselt 13%-lt 4%-le;  2027. aastaks luuakse hinnanguliselt 1,3 miljonit töökohta, neist suur osa rohe- ja digipöördega seotud sektoritesse;  ÜKP investeeringud moodustasid ligikaudu 13% kõigist avaliku sektori investeeringutest ELis 2014-2020 perioodil, ulatudes vähem arenenud liikmesriikide (RKT alla 90% EL keskmisest) puhul 51%-ni;  2014-2020 perioodil investeeriti 69 miljardit eurot hoonete energiatõhusamaks muutmiseks, 14 miljardit digitaalse lõhe vähendamiseks, 7,8 miljonit majapidamist sai kasu paremast lairibaühendusest; 3   2021-2027 perioodil on ette nähtud üle 100 miljardi euro keskkonna meetmeteks (sh taastuvenergia infrastruktuurile, säästvatele transpordivõrkudele ja looduskaitsealgatustele), 40 miljardit digipöörde toetamiseks. Aruandes tõdetakse, et ÜKP on osutunud piisavalt paindlikuks liikmesriikide ja piirkondade toetamisel kriisi ajal. COVID-19 tervisekriisi alguses käivitati kaks toetuspaketti, millega eraldati ÜKP raames pandeemia vastu võitlemiseks 23 miljardit eurot. ÜKP raames nähti ette ka paindlikkus, et toetada Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmist. Aruandes rõhutatakse, et vaatamata edusammudele on endiselt terve rida väljakutseid, mille lahendamisega tuleb tegeleda. Väljakutseteks on kasvavad piirkondlikud erinevused suurlinnapiirkondade ja muude piirkondade vahel, samuti nn arengulõksus olevad ja mahajäänud piirkonnad. Kliimamuutused süvendavad piirkondlikku ebavõrdsust veelgi, eriti rannikualadel, Vahemere-äärsetes ja ELi kaguosa piirkondades, kus on oht kaotada seetõttu 1% SKP-st aastas. Kliimaneutraalsele majandusele tuleb üle minna õiglaselt, arvestades erinevate piirkondade vajadusi, nii tekkivaid uusi võimalusi kui ka kaasnevaid väljakutseid. Lisaks digiülemineku ja rohepöörde elluviimise toetamisele panustab ÜKP ka haridusele ja koolitustele, et aidata inimestel omandada vajalikke oskusi, mida on vaja rohe- ja digipöördest tulenevate muutustega kohanemiseks. Aruandes tuuakse ka välja, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu mõjutab tõsiselt teatud regioone, kus järsult vähenesid investeeringud, kaubavood, majandustegevus (sh turism), põhjustades ka töökohtade kadumist. Samal ajal tuli tegeleda ka enneolematult suure hulga sõja eest põgenevate inimestega, kes vajasid ELis varjupaika. Venemaaga ja Valgevenega külgnevad regioonid seisavad jätkuvalt silmitsi julgeolekuprobleemide ja -ohuga ning migratsiooni ärakasutamisega. Kõike eelnevat arvesse võttes, järeldatakse aruandes, et on vajalik tugevdada ÜKP tõhusust asutamislepingu eesmärkide saavutamisel ning leida viise, kuidas poliitikat veelgi paremaks kujundada. Oluline õppetund tulevikuks on arvestada rohkem regioonide erinevaid vajadusi ja võimekusi, poliitika tuleb kujundada senisest enam regioonide eripäradele vastavaks. Partnerlus, jagatud juhtimismudel, partnerite võimestamine on olulised alustalad, kohapealsed inimesed teavad oma regiooni vajadusi kõige paremini ja neid tuleb nii poliitika kujundamisse kui otsustusprotsessidesse kaasata. Osapoolte haldussuutlikkuse suurendamine peaks olema üks tuleviku arutelude teemadest. Hea valitsemistava, tugevad institutsioonid, õigusriigi põhimõtete austamine ja tugev haldussuutlikkus on ükskõik millise strateegia tulemusliku kavandamise ja rakendamise eelduseks. On vaja ambitsioonikamat ning terviklikumat lähenemist, kuidas riiklike ja kohalike institutsioonide, partnerite ja toetuse saajate võimekust tõsta. Et maksimeerida tulevikus ÜKP mõju, tuleks uurida, kuidas saaks tugevdada seost investeeringute ja reformide vahel. Siinkohal soovitakse arvesse võtta ka taaste- ja vastupidavusrahastu kogemust ning mõelda nii reformide ulatuse, Euroopa poolaasta rolli kui ka Euroopa ning riikliku ja piirkondliku poliitika kombineerimisele. Samuti peetakse vajalikuks tulevikus panustada rakendamise kiirendamisse ja lihtsustamise viisidesse ning suurendada tulemustele orienteeritust (siinkohal jällegi õppides taaste- ja vastupidavusrahastu kogemusest), hinnates seejuures, kas see tooks kaasa halduskoormuse vähenemise administratsioonile ja toetuse saajatele. Aruandes rõhutatakse, et liikudes pikaajaliste eesmärkide suunas, on ÜKPs vaja piisavalt paindlikkust ettenägematutele sündmustele reageerimiseks. 4 Raamseisukohtade alusel jätkub töö Eesti positsioonide tutvustamisel ja liitlaste leidmisel. Tšehhi eestvedamisel on koostamisel kümne Kesk- ja Ida-Euroopa riigi ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavate ministrite ühisavaldus ÜKP tuleviku kohta. Ühisavaldus on kooskõlas Eesti seisukohtadega ning on võimalus neile suuremat vastukaja leida. Koostamisel olevas ühisavalduses on plaanis rõhutada ÜKP olulisust konvergentsi ja konkurentsivõime tugevdamisel, haldusvõimekuse olulisust ÜKP tulemuslikkusel, vahendite planeerimisel piirkondlike vajadustest lähtumist ning järskude muutuste vältimist liikmesriikide toetustes. 5 Ettepanekud Eesti raamseisukohtadeks ühtekuuluvuspoliitika tulevikuks (2028. aastal algav periood) koos selgitustega 1. Ühtekuuluvuspoliitika peab jätkuvalt keskenduma pikaajalistele eesmärkidele – tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kogu Euroopa Liidus. Samal ajal peab ühtekuuluvuspoliitika suutma kiiresti kohaneda ettenägematute ja ootamatute asjaolude ja kriisidega ning riigil peab olema paindlikult võimalik plaane ümber teha. Tuleb olla tähelepanelik, et ühtekuuluvuspoliitika ei kaotaks oma põhifookust ning ei muutuks peamiseks ELi kriisiinstrumendiks ja ainsaks lahenduseks igale uuele Euroopa kriisile. Kuigi ühtekuuluvuspoliitika on pikaajaline arengupoliitika ja mitte kriisiinstrument, on see siiski oluliselt panustanud kriiside mõjude leevendamisse ning peaks ka edaspidi suutma kohanduda muutuvate olude ja ootamatute sündmustega, sealjuures tagades toimepidevuse ja mitte kaotades oma struktuursete muudatuste toetamisele suunatud olemust. Uute ja muutuvate väljakutsetega tegelemiseks eelistame võimalusel olemasolevate ELi eelarve fondide kohandamist ja suurendamist, mitte uute fondide loomist, mis muuhulgas suurendaks halduskoormust taotlejatele. Liikudes pikaajaliste eesmärkide suunas, peame samal ajal reageerima ka akuutsetele väljakutsetele meie ümber ning seda tuleks teha läbi toimivate ning töökindlate raamistike võimestamise. Muutuvas maailmas uute probleemide ilmnemisel peaks nendele lahenduste leidmisel kõigepealt kaaluma, kas on olemas piisavalt lähedaste eesmärkidega ja sobiva ajaraamiga fonde, mida saaks tugevdada ja kohandada, kuid mille alustalad ja reeglistik on paigas ning taotlejatele tuttav. See tagab võimaluse reageerida kiiremini ning vähendada finantsriske, mis võivad uute fondide ja reeglitega kaasneda. Uus kriis ei peaks tingimata tähendama uut fondi ning mingi valdkonna rahalise tugevdamise eeldus ELi eelarvest ei peaks olema eraldiseisva fondi loomine (sh EL pikaajalise eelarve raamseisukohtades). 2. Lisaks ühtekuuluvuspoliitika põhialustele ja eesmärkidele, peab ka jagatud juhtimismudel jääma samaks. On oluline, et ühtekuuluvuspoliitika võtaks paremini arvesse liikmesriikide ja nende piirkondade eripära ning toetaks nende pikaajalisi strateegilisi arenguvajadusi. Vahendite kohustusliku valdkondliku jaotamise reeglid peavad olema piisavalt paindlikud ja sätestatud liikmesriigi või regiooni olusid arvestaval moel. Ühtekuuluvuspoliitika on olnud mõjus, seepärast peaksid põhialused ja eesmärgid ning ka juhtimismudel jääma samaks. Samas on väga oluline, et ühtekuuluvuspoliitika arvestaks senisest enam riikide ja regioonide spetsiifilisi vajadusi, toetaks riikide pikaajaliste arengustrateegiate elluviimist ning pakuks piisavalt paindlikkust, et tegeleda ELi ees seisvate suurte väljakutsetega ka regionaalsel tasandil, nt rohe- ja digipööre ning demograafilised muudatused. Näiteks Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi vahenditele kehtib märkimisväärne hulk kohustusliku valdkondliku jaotamise reegleid mitmes kihis, sealhulgas:  ESF+ vahenditest vähemalt 25% sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks;  ESF+ vahenditest vähemalt 3% enim puudust kannatavate isikute toetamiseks;  ERF vahenditest vähemalt 8% kestliku linnaarengu toetamiseks;  ERF vahenditest vähemalt 30% ja ÜF vahenditest vähemalt 37% kliimaeesmärkide saavutamiseks; 6   ERF ja ÜF vahenditest vähemalt 40% poliitikaeesmärki 1 Nutikam Eesti ja 30% poliitikaeesmärki 2 Rohelisem Eesti;  ERF ja ÜF raames eraldiseisvad prioriteedid digitaalse ühenduvuse suurendamiseks ning säästva linnalise liikumise edendamiseks. Piirangute paljusus ja mitu kihti jaotusreegleid muudab planeerimisvõimalused väga ahtaks ja ei võimalda piisava paindlikkusega ELi üleste ja siseriiklike prioriteetide kombineerimist ja valdkondade vaheliste ja üleste väljakutsete adresseerimist. Samuti vähendavad arvukad reeglid valdkondlikuks rahajaotuseks võimalusi reageerida muutuvatele oludele meie ümber, mida on viimaste aastate kriisid ilmekalt tõestanud. Seetõttu leiame, et tulevikus tuleks liikuda lihtsama ja paindlikuma lähenemise suunas, kus kohustusliku valdkondliku jaotamise reegleid on vähem, need on paindlikumad ning võimaldavad senisest enam arvestada liikmesriikide ja piirkondade eripäradega ning strateegiliste arenguvajadustega erinevates valdkondades. Siinkohal on heaks näiteks taaste- ja vastupidavusrahastu loogika, kus on vaid kaks üldist reeglit valdkondlikuks jaotuseks (kliima- ja digieesmärgid), mille täpsem sisustamine saab lähtuda liikmesriikide vajadustest. 3. Toetame ühtekuuluvuspoliitika rahaliste vahendite kasutamist struktuursete reformide elluviimiseks ning seoseid Euroopa poolaastaga. Euroopa poolaasta on ELi iga-aastane majandus-, eelarve-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükkel, mis on osa ELi majanduse juhtimise raamistikust. Selle raames teeb komisjon iga-aastaselt ettepanekud, mille kinnitab nõukogu, liikmesriikidele individuaalseteks riigipõhisteks soovitusteks nende riikliku eelarve- ja reformipoliitika jaoks. Peame oluliseks, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamine liikmesriikides toetaks struktuurseid reforme, mis lähtuvad riigi pikaajalisest arengustrateegiast ning on vajalikud pikaajalise, struktuurse, kestliku majanduskasvu ning sotsiaalse arengu ja tööhõive edendamiseks kõikides liikmesriikides ja muuhulgas aitaks kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele. See aitab kaasa konvergentsi saavutamisele ja stabiilsuse tagamisele nii ELis tervikuna kui ka liikmesriikides (sh EL pikaajalise eelarve raamseisukohtades). Ühtekuuluvuspoliitika tuleviku Eesti siseriiklike prioriteetide seadmisel lähtutakse strateegias „Eesti 2035“ väljatoodud aluspõhimõtetest, arenguvajadustest ning sihtidest ja valdkonna arengukavades määratletud eesmärkidest. 4. Toetame ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel tulemuspõhisuse tugevdamist. Seejuures tuleb vähendada liikmesriikide ja toetuse saajate halduskoormust ja tagada liikmesriikidele vajalik paindlikkus ettenägematute ja ootamatute muutustega kohanemiseks. Liikumine tulemuspõhisemale lähenemisele peab võimaldama vajadusel kombineerimist kulupõhise lähenemisega sõltuvalt reformide ja investeeringute iseloomust. Ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel on mõistlik senisest enam lähtuda tulemuspõhisusest, keskendudes kulude tegemise asemel tulemuste saavutamisele, mis on ka fondide väljamaksete tegemise peamiseks aluseks. Samas peaks säilima võimalus teatud valdkondades või juhtudel ka kulupõhiseks rakendamiseks, kus tulemuste täpne ette defineerimine on keeruline. Vältima peab halduskoormuse kasvu ja eriti toetuse saajate ülekoormamist. Samuti tuleb võimaldada rakendamise käigus tulemuste kohandamist ja ümberajastamist, kui leiavad aset ettenägematud ja ootamatud muutused väliskeskkonnas või riigisiseselt, mistõttu pole võimalik esialgselt 7 plaanitud tulemusi samal viisil või ajakavas täies ulatuses saavutada, kuid vahendid kokkulepitud eesmärke ikkagi täidavad (sh EL pikaajalise eelarve raamseisukohtades). 5. Tuleb jätkata võimaluste otsimist asjakohaseks lihtsustamiseks, et eesmärgipärasust ja tulemust säilitades, muuta poliitika atraktiivsemaks ja vähendada vigade tekkimist. Tuleb vältida killustatust ja administreerimise ning toetuse saajate põhjendamatult suurt halduskoormust. Finantshuvide kaitse ja halduskoormus peab olema tasakaalus. Ühtekuuluvuspoliitika on muutunud keerukamaks, tekitades järjest suuremat halduskoormust ning põhjustades protsesside aeglustumist ja sellega seoses ka fondide atraktiivsuse vähenemist. Kuigi järkjärgulisi samme tehakse, on endiselt suur vajadus reegleid ja protseduure toetuste planeerimise ja rakendamise kõigis aspektides veelgi jõulisemalt lihtsustada. Nende lihtsustuste kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et koormus ei liiguks lihtsalt ühest kohast teise (näiteks toetuse saajalt administratsioonile). Tuleb leida võimalusi (sh tehnoloogilisi), et vähendada nii toetuse saajate kui ka administratsiooni halduskoormust. 6. Tõhusate reformide ja investeeringute üks peamisi eeldusi on hea valitsemistava ja haldussuutlikkuse kvaliteet ning tuleviku ühtekuuluvuspoliitika peab seda toetama. ELi toetus on ülioluline suutlikkuse suurendamise järjepidevaks arendamiseks kõigil juhtimistasanditel ja partnerite jaoks. Ühtekuuluvuspoliitika käesoleval rahastamisperioodil (2021-2027) kaotati eraldi haldusvõimekust toetav eesmärk, mis varasemalt ühtekuuluvuspoliitika koosseisu kuulus ning võimaldas tsentraliseeritult, süsteemselt ja järjepidevalt arendada rakendamisega seotud osapoolte võimekust reformide ja investeeringute elluviimiseks. Leiame, et kõikide juhtimistasandite ja partnerite võimekuse suurendamise toetamise võimalus tuleks tagasi tuua, sest haldusvõimekuse tase ja kvaliteet mõjutab väga otseselt rakenduskava elluviimise edukust ja mõjusust. Lahendus, kus haldusvõimekuse arendamine on killustatud erinevate valdkondade ja osapoolte vahel eraldi alategevusena, ei ole tõhus, süsteemne ega järjepidev ning ei taga ühtlast arengut. 7. Ühtekuuluvuspoliitika mõju maksimeerimise eesmärgil on oluline vastavalt vajadustele ja võimalustele kasutada lisaks tagastamatule toetusele ka rahastamisvahendeid (näiteks käendused, laenud). Toetame rahastamisvahendite suuremat kasutamist valdkondades ja tegevuste puhul, kus need on turutõrgetest tulenevalt vajalikud ning jätkusuutlikud. Vajalik on pöörata senisest rohkem tähelepanu rahastamisvahendite rakendamise võimalustele (sh rahastamisvahendite ja toetuste kombineerimisele) ning rakendamise lihtsustamisele. 8. Selleks, et 2028+ perioodi rahaliste vahendite jõudmine majandusse oleks võimalik vähemalt 2028. aastast, tuleb tuleviku ühtekuuluvuspoliitika seadusandlikus paketis kokku leppida võimalikult kiiresti ja läbirääkimised programmidokumentide üle lõpetada viivitusteta. Sellega väldime ohtu, et osa ühtekuuluvuspoliitika vahenditest jääb kasutamata ja tulemused saavutamata. Järgnevate rahastamisperioodide ettevalmistamine ja läbirääkimised peaksid algama piisavalt vara, et oleks võimalik prioriteetides ja rahastamiskavades kokku leppida ning tegevused käivitada kohe rahastamisperioodi alguses. See annab liikmesriikides toetuse saajatele laiemad 8 võimalused ka pikemaajaliste tegevuste tulemuslikuks elluviimiseks, samuti tegevuste paremaks ajastamiseks sõltuvalt majandustsüklist. Jõudes fondide rakendamiseni rahastusperioodi keskel, kaotame väärtuslikku aega ning peame pikema ajaraamiga, kuid mõjusad projektid kõrvale lükkama, eelistades neid, mis on kiiremini elluviidavad, kuid ei pruugi olla nii mõjusad. Et toetada ühtekuuluvuspoliitika pikaajaliste eesmärkide saavutamist maksimaalselt, tuleks kokkulepete tegemine ja läbirääkimiste lõpetamine ajastada rahastusperioodi alguseks. 9. Ühtekuuluvuspoliitika toetuste jaotamisel liikmesriikide vahel peab endiselt olema aluskriteeriumiks sisemajanduse koguprodukti tase inimese kohta ostujõudu arvestades. Seejuures peab ühtekuuluvuspoliitika toetuste vähenemine olema jõukuse kasvades jätkuvalt sujuv. Liikmesriikide võrdseks kohtlemiseks on oluline, et kehtima jääks 2021-2027 perioodil kehtiv reegel, et iga riigi ühtekuuluvuspoliitika toetused peavad moodustama vähemalt 76% eelmise perioodi vahenditest püsihindades. Ühtekuuluvuspoliitika esmane eesmärk on vähendada piirkondade- ja riikidevahelisi erinevusi jõukuses, st toetada vähemarenenud piirkondade järele jõudmist. Piirkondade jaotamisel eri kategooriatesse ja vahendite jaotamisel piirkondade vahel on ühtekuuluvuspoliitika loomise ajast olnud aluskriteeriumiks SKP tase inimese kohta ostujõudu arvestades. Sellele on lisandunud erinevaid näitajaid, mis puudutavad tööhõivet, tööpuudust, noorte tööpuudust, haridustaset, netorännet, CO2 heite vähendamise eesmärkide täitmist. Me ei pea mõistlikuks ühtekuuluvuspoliitika fondide jaotamise alustele veel paljude täiendavate kriteeriumide lisamist, kuna see muudab süsteemi keerukamaks ja võib viia põhilisest eesmärgist eemale. Ühtekuuluvuspoliitika vahendid on oluliselt toetanud mitmete liikmesriikide, sh Eesti majanduslikku konvergentsi. On loomulik, et riigi jõukuse kasvades toetused järele aitamiseks vähenevad, kuna tuge on aina vähem tarvis, nii nagu see on ka Eesti puhul toimunud. Samas peab toetuste vähenemine olema sujuv, et mitte ohustada juba saavutatud eesmärkide püsimist. Selle tagamiseks kehtestati 2021-2027 perioodil minimaalne piirmäär, 76% püsihindades, kui palju riigi toetused eelneva perioodi toetustest peavad moodustama, kuna ilma selleta oleks mitmete kiirelt kasvanud riikide toetused hüppeliselt vähenenud. Leiame, et selline süsteem on põhjendatud ja mõistlik ning peab jätkuma ka järgmisel EL eelarveperioodil, et tagada liikmesriikide võrdne kohtlemine perioodide üleselt ning tagada ühtekuuluvuspoliitika toetuste vähenemise sujuvus (sh EL pikaajalise eelarve raamseisukohtades). 10. Tuleviku ühtekuuluvuspoliitika ja seda reguleeriva raamistiku arutamisel on oluline võtta asjakohaselt arvesse Euroopa Liidu laienemise mõju. Arvestades võimalusega, et Euroopa Liidu laienemine toimub järgmise eelarveperioodi kestel, tuleb järgmise perioodi ELi eelarve kokkuleppes näha ette eelarve suurendamise võimalus, et tagada vahendid uutele liikmesriikidele. ELi kandidaatriikide liitumisel ELiga tuleb tagada neile toetused ühtekuuluvuspoliitika, ühisest põllumajanduspoliitika, sisejulgeolekupoliitika jne vahenditest. Momendil on teadmata, mil võiks laienemine toimuda ja kui palju liikmesriike korraga liituksid. Igal juhul on oluline, et EL pikaajalise eelarve kokkuleppega loodaks mehhanism, kuidas eelarvet vajadusel perioodi keskel kohandada (sh EL pikaajalise eelarve raamseisukohtades). 11. Rõhutame piiriülese, riikidevahelise ja piirkondade vahelise koostöö tähtsust ning võimalusi liikmesriikide ja nende piirkondade jaoks. Toetame Euroopa 9  territoriaalse koostöö eesmärgi jätkuvat olulisust ja käsitlemist ühtekuuluvuspoliitika osana. Ühtekuuluvuspoliitika pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks on oluline toetada ja tugevdada territoriaalset koostööd, et lahendada üle riigipiiride ulatuvaid ja ühiseid lahendusi vajavaid probleeme ning arendada ühiselt eri territooriumide potentsiaali. 12. Ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kujundamisel on oluline arvesse võtta Venemaa agressioonisõjast tulenevaid geopoliitilisi riske ja nendest lähtuvaid spetsiifilisi väljakutseid, mille tõttu idapiiri regioonide sotsiaalmajanduslik areng pidurdub või jääb maha teiste võrreldavate regioonide arengust. Sõda Ukrainas ja kehtestatud sanktsioonid Venemaale on mõjutanud Venemaaga ja Valgevenega külgnevate regioonide sotsiaalmajanduslikku olukorda. Sõda on kahjustanud regioonide investeerimiskeskkonda, põhjustanud kaubandussuhete halvenemist, tarneahelate katkemist, tarne- ja müügiturgude ning töökohtade kadumist. Geopoliitilistel riskidel on negatiivne mõju liidu idapiiril paiknevate regioonide majandusele ja üldisele arengule, mistõttu tuleks ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kujundamisel luua antud regioonidele suuremad võimalused (nii paindlikkuses kui ka rahalises toes) negatiivsete geopoliitiliste mõjude leevendamiseks. Arvamuste saamine ja kooskõlastamine Arvamusi seisukohtade koostamiseks küsiti Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiitsministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Välisministeeriumilt, Riigikantseleilt, Riigi Tugiteenuste Keskuselt ning valdkondade partner- ja katusorganisatsioonidelt, kes kuuluvad ÜKP seirekomisjoni koosseisu (vt allpool). Raamseisukohtade 1. versioonile oli ministeeriumidel, Riigikantseleil ning Riigi Tugiteenuste Keskusel võimalik tagasisidet anda 02.-23. jaanuaril 2024; vastavalt tagasisidele täiendatud 2. versioonile oli võimalik tagasisidet anda ÜKP seirekomisjoni liikmetel (ministeeriumid, Riigikantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus, valdkondade partner- ja katusorganisatsioonid) 02.- 28. veebruaril 2024; vastavalt tagasisidele ning 11. märtsi arutelude sisendile täiendatud 3. versioonile oli võimalik tagasisidet anda (ministeeriumid, Riigikantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus, valdkondade partner- ja katusorganisatsioonid) kuni 29. märtsini 2024. Ettepanekutega on üldiselt arvestatud. Ettepanekud, mis antud protsessi etapi jaoks olid liialt detailsed, jäävad tulevikus koostatavate seisukohtade sisendiks (sh 2025. aasta sügisel koostatavad Eesti seisukohad komisjoni 2025. aasta juuni ettepanekule 2028. aastal algavaks uueks EL pikaajaliseks eelarveks ja ÜKP uueks perioodiks) ning sisendiks ja taustamaterjaliks ÜKP tulevikuga seotud ELi ja siseriiklikel ametkondlikel aruteludel. ÜKP seirekomisjoni koosseisu kuuluvad valdkondade partner- ja katusorganisatsioonid:  Eesti Ametiühingute Keskliit;  Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit;  Eesti Inimõiguste Keskus;  Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda;  Eesti Keskkonnaühenduste Koda;  Eesti Linnade ja Valdade Liit; 10  Eesti Noorteühenduste Liit;  Eesti Puuetega Inimeste Koda;  Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon;  Eesti Teaduste Akadeemia;  Eesti Tööandjate Keskliit;  Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon;  Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit;  Lastekaitse Liit;  Rektorite Nõukogu;  Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik;  Vabaühenduste Liit. 11  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 SELETUSKIRI Eesti raamseisukohad 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks Euroopa Komisjon esitab hiljemalt 2025. aasta juunis ettepaneku järgmiseks EL pikaajaliseks eelarveks. Oluline on kinnitada Eesti raamseisukohad selle kohta juba enne komisjoni ettepanekut, et leida liitlasi ja mõjutada ettepanekut, et see oleks Eestile võimalikult sobiv. EL eelarve toetused on Eesti arengut tugevalt toetanud. ELiga liitumise järgselt oli EL eelarve toetuste osakaal üle 5%, viimastel aastatel üle 2% Eesti majanduse suurusest. Eesti jõukuse kasvades on vähenenud eelkõige ühtekuuluvuspoliitika toetused (nn struktuuritoetused), mis on otseselt jõukuse tasemega seotud ning seda on oodata ka edaspidi. Samas on järk-järgult suurenenud toetused kesksetest fondidest ehk neist fondide, kus pole ettemääratud riiklike jaotusi, vaid toetusi jaotatakse konkurentsipõhiselt parimatele projektidele. Eesti raamseisukohad järgmise EL pikaajalise eelarve kohta põhinevad Eesti EL poliitika prioriteetidel 2023-2025, Eesti senisel kogemusel EL eelarve läbirääkimistel ja eri fondide vahendite kasutamisel ning Eesti majanduslikul seisul võrreldes teiste liikmesriikidega. Eesmärk pole katta kõiki EL eelarve valdkondi, vaid keskenduda neile prioriteetidele, kus Eesti aktiivne tegutsemine on kriitiline Eestile sobivaima komisjoni ettepaneku saavutamisel ja kus teiste liikmesriikide huvi on väiksem. Sellest tulenevalt peab Eesti eelkõige oluliseks, et EL eelarve panustaks tulevikus senisest oluliselt enam kaitsevalmiduse tõstmisesse, toetaks enam piiriüleste ühenduste rajamist ja jätkaks igakülgse Ukraina toetamisega sh valmistudes laienemiseks. Selleks ei soovi me tänaste teiste poliitikate (ühtekuuluvus-, põllumajandus-, teaduspoliitika jne) olulist vähendamist vaid oleme valmis EL eelarve suuremaks mahuks ja seetõttu ka suuremaks sissemakseks. Samuti on Eesti huvides, et ühtekuuluvuspoliitikas jätkuks tänased reeglid, mis väldivad riigi toetuste järsu vähenemise riigi jõukuse kasvades. 1  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitab hiljemalt 2025. aasta juuni lõpuks ettepaneku 2028. aastal algavaks uueks EL pikaajaliseks eelarveks. Komisjon teeb ettepaneku EL pikaajalise eelarve kogumahu ning selle raames erinevate fondide ja programmide suuruse kohta. Oluline on juba komisjoni ettepaneku esitamise eel kinnitada Eesti esialgsed raamseisukohad EL pikaajalise eelarve tuleviku kohta, et leida liitlasi ja ettepanekut veel enne selle esitamist mõjutada. Eesti raamseisukohad põhinevad Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidel 2023-2025 ning lisaks on analüüsitud Eesti senist kogemust EL eelarve eri fondide kasutamisel ning vaadeldud Eesti majanduslikku olukorda võrreldes teiste liikmesriikidega, mis vahendite jaotust mõjutavad. Lähtutud on sellest, mis valdkondade prioritiseerimisel Eesti raamseisukohtades ja läbirääkimistel oleks tõenäoliselt suurim mõju Eestile sobiva lõpliku ettepaneku saavutamisel, st kus on teiste liikmesriikide huvi väiksem. EL eelarvest on Eesti liitumisest alates tugevalt toetatud Eesti arengut. Lisaks riigi planeeritavatele vahenditele (suurimad neist on ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika vahendid, aga ka siseturvalisuse ja kalanduspoliitika fondid) on toetusi otse komisjonilt kesksetest fondidest saanud nii avaliku sektori asutused kui ka Eesti ettevõtted, teadlased ja mittetulundusühingud. Riigi jõukuse kasvades on Eesti sissemaksed EL eelarvesse suurenenud (jäädes osakaaluna majanduse suurusest stabiilseks) ning toetused osakaaluna majanduse suurusest tasapisi vähenemas. Kuna ühtekuuluvuspoliitika toetused on otseselt seotud riigi jõukuse tasemega, siis on oodata nende toetuste vähenemist ka tulevikus. Küll on järk-järgult suurenenud Eesti taotlejate edukus kesksetes fondides, mida jaotatakse konkurentsipõhiselt, st kus pole ette määratud riiklikke ümbrikke. Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna EL poliitika talituse analüütik Karin Kondor-Tabun ([email protected]), sama talituse nõunik Mari Lahtmets ([email protected]) ja sama talituse juhataja Meelis Meigas ([email protected]). Seletuskirja on kooskõlastanud eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ([email protected]). 2. EL pikaajalise eelarve struktuur EL eelarve on 2000. aastate algusest moodustanud ca 1% ELi majanduse suurusest (RKTst – rahvamajanduse kogutulu, ing k Gross National Income). See suurusjärk on kompromiss, mida EL liikmesriigid ühiselt on olnud valmis panustama. EL eelarve on vahend ühiste poliitikaeesmärkide saavutamise toetamiseks. ELi eelarvest rahastatakse ühiselt tegevusi, mille kohta on otsustatud, et koostegemisel on suurem lisaväärtus kui eraldi. Seetõttu toetatakse üleeuroopaliste poliitikaeesmärkide saavutamist, nt välispiiri kaitse, kaitsevõime tugevdamine, kliima- ja elurikkuse eesmärkidesse panustamine, majandusliku heaolu suurendamine, milleks suunatud tegevused ühes riigis toetavad samu eesmärke ka teistes riikides ja kokkuvõttes EL tasandil. Samuti on vajalik konkreetsete piiriüleste projektide ja tegevuste toetamine, kas nt taristu ühenduste rajamiseks, teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, õpirändeks või kultuuriprojektideks, kus riikide koos tegutsemine võimaldab saavutada mastaabisäästu ja luua uusi võimalusi, mis eraldi rahastades ja tegutsedes saavutamata jääks (nt piiriülesed transpordi- või energiaühendused, mida iga riigi puhul eraldi pole tingimata mõttekas rahastada, kuid mille väärtus avaldub siis, kui mitu riiki seda koordineeritult ja üheaegselt teevad). 2  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Suurim osa EL eelarvest, ka 2021-2027 perioodil, on suunatud ühisele põllumajanduspoliitikale ja ühtekuuluvuspoliitikale (nn struktuurivahendid), mõlemale ca 31% kogu eelarvest. Ühtekuuluvuspoliitika (edaspidi ÜKP) põhiline eesmärk on vaesemate piirkondade ja liikmesriikide majandusliku ja sotsiaalse arengu toetamine. Ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP), mis jaguneb otsetoetusteks, turukorraldusmeetmeteks ja maaelu arengu toetusteks, eesmärk on tagada stabiilne toiduga varustatus, kindlustada põllumajandustootjate sissetulek, kaitsta keskkonda ja hoida maapiirkondi elujõulisena. Ühine põllumajanduspoliitika Ühtekuuluvuspoliitika Teadus- ja arendus, innovatsioon, ühendused, digi Naabruspiirkond, välistegevus Euroopa Komisjoni, Parlamendi jt halduskulud Õpiränne, kultuurikoostöö Ränne ja piirid Keskkond, õiglane üleminek, kalandus Julgeolek ja kaitse 0 50 100 150 200 250 300 350 400 Joonis 1. EL pikaajalise eelarve 2021-2027 jagunemine valdkondade vahel (miljardites eurodes) Jättes kõrvale Euroopa institutsioonide halduskulud (ca 7% eelarvest) moodustavad kõik teised rahastatavad valdkonnad kokku samuti 31% EL eelarvest. Sinna alla kuulub paljude erinevate valdkondade vahendeid, nt teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, piiriülesed ühendused, õpiränne, piiri- ja rändehaldus, keskkond, julgeolek ja kaitse ning ELi tegevus kolmandates riikides. Järgmises EL pikaajalises eelarves valdkondade osakaalud EL eelarves tõenäoliselt muutuvad, kuid suuremad muutused eri eelarveperioodide vahel on seni toimunud järk-järgult. Joonisel 2 on toodud ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika ning muude valdkondade osakaalud erinevate EL pikaajalise eelarve perioodidel. Ühtekuuluvuspoliitika kogueelarve osakaal on langenud minimaalselt, olles kõrgeim 2007-2013, kui 2004. ja 2007. a liitunud liikmesriigid said suuri toetusi. Samas ühise põllumajanduspoliitika vahendite osakaal on järjest vähenenud ning muude kulude – eelkõige piiriülesed ühendused, teadus- ja arendustegevus, julgeolek ja kaitse – on oluliselt kasvanud. 3  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 2000-2006 2007-2013 2014-2020 2021-2027 Muu Ühine põllumajanduspoliitika Ühtekuuluvuspoliitika Joonis 2. Eri valdkondade osakaal erinevate EL pikaajalise eelarve perioodidel. Erandlikuna lepiti koos 2021-2027 EL pikaajalise eelarvega 2020. aastal kokku ka koroonapandeemia mõjude leevendamiseks ELi nimel ühiselt laenu võtmine, millega rahastatakse 2021-2026 eelkõige pandeemia mõjudest taastumist ja vastupanuvõime tugevdamist. Maksimaalselt võib EL laenu võtta 807 miljardit eurot, millest 421 mld antakse edasi toetustena ja kuni 386 miljardit laenudena liikmesriikidele, kes seda soovivad1. Laenud makstakse tagasi 2058. aasta lõpuks. Toetustest enamuse (338 miljardit) moodustab Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF – Recovery and Resilience Facility), samas antakse toetustena lisaraha Õiglase ülemineku fondile, maaelu arengu fondile, ühtekuuluvuspoliitika fondidele, tsiviilkaitsemehhanismile RescEU, ettevõtete investeerimisprogrammile InvestEU ja Horisondi teadus- ja arendusprogrammile. Kokkuleppe kohaselt on selline ELi poolt ühine laenuvõtmine ühekordne ja erandlik ettevõtmine pandeemia mõjude leevendamiseks, mis ei ole pretsedent tulevikuks. 3. Eesti ja Euroopa Liidu eelarve Eesti saadav toetus EL eelarvest on liitumisest alates ületanud märkimisväärselt Eesti poolt EL eelarvesse makstavaid summasid. Joonisel 3 on toodud komisjoni poolt EL eelarvest Eesti kasusaajatele välja makstud toetused (miljonites eurodes) alates 2000. aastast, samuti Eesti sissemaksed EL eelarvesse ning Eesti netopositsioon (saadud toetuse ja makstud summade vahe osakaaluna RKTst), koos prognoosiga aastate 2023-2027 kohta, põhinedes rahandusministeeriumi 2023. aasta sügisprognoosil. 1 Võetud laene saab kasutada vaid Taaste- ja vastupidavusrahastu raames, st riigi taastekava jaoks. 4  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 7% 90% 6% 80% 5% 70% 4% 60% 3% 50% 2% 40% 1% 30% 0% 20% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027* -1% 10% -2% 0% Muud fondid Ühine põllumajanduspoliitika Ühtekuuluvuspoliitika EL taastekava Eesti sissemakse EL eelarvesse Netopositsioon SKP per capita EL keskmisest (parem skaala) Joonis 3. Eestile välja makstud toetused 2007-2022 ja EL eelarvesse tehtud sissemaksed miljonites eurodes ning toetuste ja sissemaksete vahe (netopositsioon) suhtena RKTsse. Jooniselt 3 on näha, kuidas Eesti saadud toetused EL eelarvest on üldjoontes järjest kasvanud, aastateks 2021-2026 lisandusid veel koroonaviiruse kriisimõjude leevendamiseks võetud EL laenust rahastatud lisavahendid (Next Generation EU – NGEU), millest rahastatakse nii taaste- ja vastupidavusrahastut, aga eraldati lisaraha ka ühtekuuluvuspoliitika, õiglase ülemineku ja maaelu arengu fondidele. Muudest EL fondidest saadavad toetused on järk-järgult kasvanud. Jaotis "muu“ hõlmab ka siseturvalisuspoliitika fonde ja kalandusfondi, mille maht on riigile ette määratud ja mis on ajas järjest veidi kasvanud (osa siseturvalisuspoliitika fondide vahenditest jaotatakse ka keskselt, vastavalt komisjoni seatud kriteeriumidele). Samas näitab muude toetuste kasv ka seda, et Eesti on aina edukam kesksete fondide, nagu teaduse ja innovatsiooni raamprogramm Horisont, taristuprogramm Euroopa ühenduse rahastu, Euroopa Kaitsefond, keskkonnaprogramm LIFE, kultuuriprogramm Loov Euroopa jne, vahendite taotlemisel. Näiteks kuuluvad muude fondide alla suurematest projektidest toetused Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimiseks Kesk-Euroopa sagedusalaga ning Rail Balticu ehituseks. Edukus kesksetest fondidest raha taotlemisel sõltub valdkonnast. Aasta-aastalt on kasvanud ka Eesti sissemakse EL eelarvesse, kooskõlas majanduse suurusega, kuna sissemakse on stabiilselt ligi 1% Eesti RKT-st. Netopositsiooni kajastavast joonest on näha, et EL toetused suhtena Eesti majanduse suurusesse on järjest väiksemaks jäänud. Eesti jõukuse tase on sellel perioodil ka suurenenud, olles liitumise ajal 56% EL keskmisest inimese kohta ostujõudu arvestades ning jõudes prognoosi järgi 2027. aastaks 88%-ni ELi keskmisest. Peamiselt on netopositsiooni vähenemine tingitud ÜKP toetuste vähenemisest, mis jõukuse kasvuga kaasneb. 4. Ühtekuuluvuspoliitika Järgmisel, 2028. aastal algaval eelarveperioodil on Eestil oodata ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) toetuste vähenemise jätkumist, nii nominaalselt kui osakaaluna RKTst. Euroopa 5  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi (kokku u 2/3 ÜKP toetustest) toetuste suurus sõltub enim liikmesriikide piirkondade SKP suurusest inimese kohta ostujõudu arvestades võrreldes EL keskmisega. Ühtekuuluvusfondi toetust saavad need liikmesriigid, kelle RKT2 inimese kohta ostujõudu arvestades on alla 90% EL keskmisest. Arvesse võetakse kokkuleppe saavutamise ajal kõige uuemaid kättesaadavaid statistilisi andmeid (kasutatakse 3 viimase aasta keskmist), mis praktikas tähendab, et 2028+ perioodi ÜKP toetuste määramise aluseks on 2022- 2024 aastate andmed. Eesti SKP inimese kohta ostujõudu arvestades on 2022-2024 perioodil tõenäoliselt keskmiselt 84%-85% juures EL keskmisest. Seega jääb Eesti ÜKP üleminekupiirkonna kategooriasse (SKP 75-100% EL keskmisest). Eesti RKT inimese kohta olnud mitmeid aastaid paar protsendipunkti madalam kui SKP inimese kohta, st et see jääb kindlalt alla 90% ning Eesti saab ka järgmisel perioodi toetust Ühtekuuluvusfondist. ÜKP toetuste jaotusvalem tugineb peamiselt SKP tasemele inimese kohta võrreldes EL keskmisega. Aga jaotusvalem on üles ehitatud viisil, et üleminekupiirkondade toetuse tase on oluliselt madalam kui vähem arenenud piirkondades (SKP inimese kohta ostujõudu arvestades alla 75% EL keskmise). Samas sõltub lõplik toetus ka riigi jõukusest ning alates 2021-2027 perioodist ka eelmise perioodi toetuse mahust. Eesti ÜKP toetus 2021-2027 perioodil üleminekupiirkonnana oligi vaatamata jaotusvalemile niivõrd suur, kuna kehtestati nö turvavõrk, mis tagas toetuste vähenemise sujuvuse jõukuse kasvades. See tähendas, et ühegi liikmesriigi ÜKP toetuste tase ei olnud väiksem kui 76% eelmise perioodi toetuste tasemest püsihindades. Nominaalselt sai toetuse tase väheneda maksimaalselt 13% võrra. 2028. algava perioodi ÜKP toetuste puhul on Eesti jaoks oluline, et sarnane turvavõrk jätkuks. Esialgsete prognooside alusel, mis põhinevad 2021-2022 Eesti ja teiste EL piirkondade ja riikide SKP ja tööhõive näitajatel, väheneksid Eesti ÜKP toetused (eeldades, et ÜKP kogumaht ja jaotusreeglid jäävad samaks) ilma turvavõrguta üle 40%. See tähendab, et Eesti kui 2021-2027 perioodil oli Eesti ÜKP toetuste maht ca 3 miljardit (ilma Õiglase ülemineku fondita), siis koos samasuguse turvavõrguga nagu 2021-2027 perioodil, saaks Eesti ÜKP toetusi ca 2,6 miljardit, kuid ilma sellise turvavõrguta vaid 1,6 miljardit eurot. Nagu igal perioodil, tõenäoliselt muutuvad ÜKP toetuste jaotusvalemi detailid, mis võivad seda tulemust muuta. Igal juhul on kõige efektiivsem Eesti ÜKP toetuse maksimeerimiseks kaitsta turvavõrgu jätkumist ka järgmisel eelarveperioodil. Joonisel 4 on toodud Eestile eri EL eelarveperioodidel (2007-2013, 2014-2020, 2021-2027 ning prognoositavalt 2028-2034) eraldatud toetus jagatuna võrdselt perioodi seitsme aasta vahel ning osakaaluna RKT-st. See annab üldisema pildi toetuste tasemest, kuna ei arvesta väljamaksete aega, mis on iga-aastaselt kõikuvad, sõltudes rakenduskavade heakskiitmise, taotlusvoorude avamise, projektide valmimise ajast. Jooniselt on selgelt näha, et mida jõukamaks on Eesti saanud, seda väiksemaks on jäänud toetused ühtekuuluvuspoliitikast. Isegi kuigi toetus absoluutsummades on vähenenud aeglaselt, siis RKT kasvu tõttu on toetuste osakaal riigi majanduse suurusest (RKTst) vähenenud kiiremini. 2 RKT – rahvamajanduse kogutulu e kogurahvatulu, inglise keeles GNI – gross national income. EL eelarvet arvestatakse osakaaluna RKT-st, suurim tuluallikas on RKT suuruse järgi arvutatav tuluallikas (nn omavahend). RKT on ligilähedane SKPle, RKT on SKP miinus residendist institutsionaalsete üksuste poolt mitteresidendist institutsionaalsetele üksustele makstav esmane tulu pluss residendist institutsionaalsete üksuste poolt välismaailmast saadav esmane tulu. 6  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 4,0% 100% 90% 3,5% 80% 3,0% 70% 2,5% 60% 2,0% 50% 40% 1,5% 30% 1,0% 20% 0,5% 10% 0,0% 0% 2028 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2029 2030 2031 2032 2033 2034 Ühtekuuluvuspoliitika toetus osakaaluna RKTst SKP inimese kohta EL keskmisest (parem skaala) Joonis 4. Eestile eri eelarveperioodidel eraldatud ÜKP toetused osakaaluna RKT-st (mitte tegelikud väljamaksed) ja Eesti jõukuse tase inimese kohta EL keskmisest ostujõudu arvestades. ÜKP fondidega koos rakendatakse 2021-2027 perioodil ka Õiglase ülemineku fondi (ÕÜF), millest toetus Eestile on kokku 340 miljonit eurot. Sellest veidi alla poole rahastatakse EL pikaajalisest eelarvest ning üle poole NGEU laenurahast. ÕÜFist toetatakse majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes fossiilkütustest sõltuvates piirkondades (Ida-Virumaa), mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud katsumused seoses EL 2030 energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050 kliimaneutraalsuse saavutamise sihiga. ÕÜF toetus neile piirkondadele on jätkuvalt oluline ka järgmisel eelarveperioodil, kuna üleminekuga kaasnevaid negatiivsed sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ühe eelarveperioodiga ei ole võimalik leevendada. 5. Ühine põllumajanduspoliitika Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarvest põhiosa (EL üleselt ca 80%) moodustavad põllumajanduse otsetoetused. Balti riikidel oli ELiga liitumisest alates kõige madalamad põllumajanduse otsetoetuste tasemed hektari kohta, mida on stabiilselt aasta-aastalt suurendatud. 2027. aastaks suureneb ÜPP otsetoetuste tase Eestis 80%-ni EL keskmisest hektari kohta. Igal eelarveperioodil on vähendatud nende liikmesriikide, kelle otsetoetused on alla 90% EL keskmisest, otsetoetuste vahet 90% taseme vahel EL keskmisest kas kolmandiku või poole võrra. 2021-2027 perioodil tõsteti Balti riikide otsetoetusi sellest veel kiireminigi (muidu oleksime jõudnud 76%-ni EL keskmisest). 7  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 220% 200% 180% 160% 140% 120% 100% 80% 60% 40% 20% 0% Rumeenia Taani Portugal Austria Saksamaa Itaalia Belgia Kreeka Leedu Holland Malta Slovakkia Poola Hispaania Ungari Prantsusmaa Eesti Bulgaaria Soome Iirimaa Luksemburg Rootsi Sloveenia Küpros Horvaatia Läti Tšehhi Joonis 5. Põllumajanduse otsetoetuste tase hektari kohta EL keskmisest 2027. aastaks Samas on arutluse all ka ÜPP rahastamine laiemalt. Selle osakaal EL eelarves on pidevalt langenud. Eesti on varasematel läbirääkimistel rõhutanud, et meie jaoks pole oluline niivõrd otsetoetuste suurus, vaid võrdsed konkurentsitingimused teiste EL riikide tootjatega, mida otsetoetuste taseme erinevus moonutab. Lisaks on Eesti EL poliitika prioriteetides 2023-2025 rõhutatud, et ELi ühine põllumajanduspoliitika peab senisest enam pöörama tähelepanu ohutule, tervislikule ning senisest väiksema keskkonnamõjuga toidutootmisele, mis aitab kaasa kliima- ja elurikkuse eesmärkide saavutamisele. Põllumajandustootjatele mõeldud stiimulid ja toetused tuleks kujundada nii, et nad saaksid rakendada keskkonnahoidlikumaid põllumajandustavasid ning saavutada keskkonna-, kliima- ja rahvatervise eesmärke. Lisaks on kestliku toidutootmise arendamise puhul oluline tagada ka toidujulgeolek: suurendada tootmist ja väärindamist võimalikult lähedal tarbimiskohale, vähendades samal ajal toidu raiskamist ja transpordikulu. Lisaks põllumajanduse otsetoetustele moodustab ÜPP kogueelarvest veidi üle 20% maaelu arengu fondi toetus. Maaelu arengu fondi jagunemisele liikmesriikide vahel pole kindlat jaotusvalemit, komisjon võtab ettepaneku tegemisel arvesse põllumajandussektoris esinevaid struktuurseid probleeme, otsetoetuste tasemete suurust jm. Eesti osakaal 2021-2027 maaelu arengu fondi vahendites on 0,73%, mis on ligi kolm korda suurem kui Eesti osakaal ELi majanduses, samas väiksem kui Eesti toetuse osakaal ühtekuuluvuspoliitikast (0,85%). Samas ongi maaelu arengu vahendid liikmesriikide vahel ühtlasemalt jaotunud kui ühtekuuluvuspoliitika toetused, kuna need ei ole otseses seoses jõukuse tasemega, kuigi komisjon arvestab ka seda ühe näitajana. Lisaks on suhteliselt suuremaid maaelu toetusi määratud just neile liikmesriikidele, kelle otsetoetuste tase on madalam, et ebavõrdsust leevendada. 2028+ perspektiivis võib eeldada, et otsetoetuste ühtlustamise tempo võib aeglustuda, kuna vahed enamike liikmesriikide vahel pole enam nii suured. Küsimus on ka selles, kui suureks kujuneb ÜPP kogueelarve, kuidas seda mõjutab tulevane laienemine, millised saavad olema stiimulid ja nõuded põllumajandussektorile rakendamaks keskkonnahoidlikumaid 8  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 põllumajandustavasid ning saavutamaks keskkonna-, kliima- ja rahvatervise eesmärke3. Lisaks on maapiirkondades, mis sõltuvad majanduslikult põllumajandusest, metsa- ja puidutööstusest, tarvis kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja elurikkust toetavamate meetodite poole liikumiseks viia samuti läbi majandustegevuse ümberstruktureerimise. 6. Muud fondid Lisaks ühtekuuluvus- ja ühise põllumajanduspoliitika vahenditele on riigi poolt planeeritavad EL vahendid, millel on riigile kindlaksmääratud summa, veel siseturvalisuspoliitika fondid (Sisejulgeolekufond, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ning Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu) ja ühise kalanduspoliitika fond (Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond). Siseturvalisuspoliitika fondide toetuse maht Eestile 2021-2027 on ca 82 miljonit eurot, kalandusfondil 96 miljonit eurot. Riigi poolt planeeritavatele fondidele lisaks on EL eelarves keskselt komisjoni poolt juhitud fondid, millest toetuse saamine sõltub eelkõige projektide kvaliteedist ja edukusest konkurssidel (taotlusvoorudes), mitte riikide jõukuse tasemest. Suurim neist on teaduse ja innovatsiooni raamprogramm Horisont, kus ka Eesti teadus- ja arendusasutused ja ettevõtted on olnud taotlemisel väga edukad4. Eesti osakaal Horisondi toetustes on viimastel aastatel olnud ligi kaks korda suurem kui Eesti osakaal EL majanduses (ja EL eelarve rahastamises). Väga suur osakaal võrreldes Eesti majanduse suurusega on Eestil olnud ka Euroopa ühendamise rahastus, seda eelkõige tulenevalt piiriülestest taristuprojektidest nagu Balti riikide elektrisüsteemide ühendamine Kesk-Euroopa sünkroonalaga ja Rail Balticu raudteeühenduse rajamine. Samuti on Eesti olnud edukas 2021-2027 eelarves suurenenud kaitsevaldkonna toetuse saamisel, seda nii sõjalise liikuvuse eelarvest kui ka Kaitsefondist. Oluline on ka kesksete ja riigi planeeritavate fondide omavaheline sünergia, millega saab parandada ressursside kasutuse tõhusust ning eri valdkondade poliitiliste eesmärkide kooskõla. Näiteks võib tuua teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont meetmete kombineerimise ühtekuuluvuspoliitika vahenditest rahastatud riigisiseselt planeeritud meetmetega või Euroopa ühendamise rahastust toetatud Rail Balticu trassile kohalike peatuste rajamine ühtekuuluvuspoliitika fondidest. EL eelarves on kokku 37 suuremat fondi, erinevate eesmärkide, sihtgruppide, reeglite ja tegevustega. Uute fondide loomise asemel peaks uute lahendust vajavate probleemide ilmnemisel kõigepealt kaaluma, kas saaks mõnda olemasolevat fondi tugevdada ja eesmärke vajadusel uuendada. Eriti on see oluline toetuste saajate halduskoormuse vaatest, kuna olemasolevate fondide reeglite järgimine on taotlejatele tõenäoliselt lihtsam kui õppida tundma uute fondide reegleid. See aitab kaasa ka uute probleemide korral toetuse kiirema jõudmise lõpp-kasusaajateni. 7. Ühenduste rahastamine EL eelarvest EL eelarves on transpordi-, energia- ja digiühenduste toetuseks loodud Euroopa ühendamise rahastu (CEF), mille eelarve 2021-2027 perioodil on 33,6 miljardit eurot (sellest 25,8 miljardit transpordi-, 5,8 miljardit energia- ja 2 miljardit digiprojektidele). See on kokku vaid 2,6% kogu EL pikaajalisest eelarvest 2021-2027. CEFi fookuses on toetada üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhivõrgu nõuetekohast rajamist, sh esmajoones puuduolevate piiriüleste ühenduste 3 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi järgi kujundab valitsus seisukohad ÜPP tuleviku kohta 2024. a juunis. 4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi järgi kujundab valitsus seisukohad Horisondi raamprogrammi tuleviku kohta 2024. a novembris. 9  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 väljaehitamist, energiavõrgustiku (TEN-E) prioriteetsete projektide elluviimist ning digitaalse ühendamise taristuprojekte. Samuti panustatakse CEFist EL ja riikide kliima- ja energiaeesmärkidesse, toetades transpordivaldkonnas alternatiivkütuste taristu väljaehitamist ja energiavaldkonnas taastuvenergia piiriülese tootmise edendamist ning digivaldkonnas arendustegevusi, mis looksid eeldused digiteenuste laiemaks kasutamiseks ja seeläbi füüsilise liikumise vajaduse vähendamiseks. Kahel eelarveperioodil, 2014-2020 ning 2021-2027, on CEFist Balti riikide piiriülese raudteeprojektina saanud enim toetust Rail Balticu raudtee rajamine. CEFist on Rail Balticu rajamise toetustena Balti riikidele eraldatud (2023. aasta lõpu seisuga) 2,25 miljardit eurot, millele lisandub omapanus 0,44 miljardit eurot. Eestile on Rail Balticu ehitamiseks aastatel 2016-2027 kasutada EL eelarve toetustest koos omapanusega prognoositult ca 1,2 miljardit eurot, millest valdav osa tuleb CEFist ning ca 100 mln EL taastekava (RRF) ja ühtekuuluvuspoliitika vahenditest. 2023. aasta novembri seisuga uuendatud maksumuse prognoos, mis tagaks 2030. aastaks toimiva piiriülese ühenduse, on Eestis kokku ca 3,1 miljardit eurot, seega on ühenduse valmimiseks vaja investeerida prognoositule lisaks veel ca 1,9 miljardit eurot. Rail Balticu Eesti osa täpsustatud kogumaksumuse prognoosi täpsustatakse 2024. aastal, kui on avatud, läbi vaadatud ja vajadusel täpsustatud järjekordse kolme Rail Balticu põhitrassi lõigu ehitushangetele laekunud pakkumused. Ligi pool CEFi transpordiprojektide eelarvest, 2021-2027 perioodil 11,3 miljardit, on CEFi üle kantud riikidele eraldatud Ühtekuuluvusfondi toetusest. Täpsemalt pidid riigid kandma 30% enda 2021-2027 Ühtekuuluvusfondi toetustest CEFi, et sedakaudu tagada piiriüleste projektide rahastamine. Ülekantud summast on 70% kuni 2023. a taotlusvooruni broneeritud selle liikmesriigi projektidele, kes ülekande tegi. Ülejäänud 30% on avatud konkurentsile kõikide Ühtekuuluvusfondi toetust saavate riikide vahel. See võimaldab konkurentsivõimeliste projektide olemasolul saada riikidel rohkem toetust, kui on nende osa Ühtekuuluvusfondi ülekandes CEFi. Oluline vahe üldise CEF transpordiprojektide eelarve ja Ühtekuuluvusfondist CEFi kantud eelarve kasutamisel on EL kaasfinantseerimise määr – nö CEFi tavaosa puhul on see kuni 50%, Ühtekuuluvusfondist CEFi kantud osal kuni 85%. Erandina on 2021-2027 perioodil Balti riikide eestvedamisel nö CEFi tavaosa sees loodud eraldi eelarveosa (1,59 mld) prioriteetsete piiriüleste puuduvate ühenduste rajamiseks Ühtekuuluvusfondi riikidel vahel, millele rakendub samuti kuni 85%-line EL kaasfinantseerimise määr. Rail Balticu rajamise tarvis toetuse maksimeerimiseks EL eelarvest on Eesti ja teiste Balti riikide huvides, et CEFi eelarve oleks võimalikult suur, ülekanne Ühtekuuluvusfondist CEFi kindlasti jätkuks ning säiliks selle ülekande senisest suurema osa jaotamine konkurentsipõhiselt. CEFi energia osast on Eesti suuremad toetust saanud projektid Eesti-Soome elektriühendus Estlink 2, Eesti-Läti kolmas elektriühendus, Eesti-Soome gaasiühendus Balticconnector, suurim neist on olnud investeeringtoetus Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks Kesk-Euroopa sagedusalaga. Toetust ettevalmistustöödeks on saanud ka Eesti-Läti ühine meretuulepargi projekt ELWIND ning Paldiski hüdropumpelektrijaama projekt. CEF energia osast rahastatakse peamiselt energiavaldkonna taristu ühishuviprojekte (projects of common interest), mille nimekirja uuendamisel on nende hulgas 2023. aastast ka Estlink 3 ja Eesti-Läti neljas elektriühendus, millele saab CEFist rahastust taotleda. Pikemas vaates on piiriüleste taastuvenergiaga seotud arenduste loomise kõrval ning nende tulemusel toodetava energia 10  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 kasutuselevõtuks vaja rajada uusi ja täiendavaid riikidevahelisi elektriühendusi, sh Läänemerel meretuuleparkide mandri-elektrivõrkudega ühendamiseks nn Läänemere energiavõrk (ehk Baltic Sea Offshore Grid Initiative). Sedalaadi ühenduste rajamine on väga kulukas tegevus, mille tulemusi on samas tarvis nii varustuskindluse kui ka Eesti ja kogu regiooni julgeoleku parandamiseks ning pikemas perspektiivis elektri keskmise hinnataseme allapoole toomiseks (kuna täiendavad ühendused võimaldaks toodetava elektri viimist ka seni kõrgemate elektrihinnaga piirkondadeni). Sellisteks arendusteks vajalikus suurusjärgus investeeringuid elektritarbijad üksnes võrgutasude tariifimäära suurendamise arvel kinni maksta ei jõuaks ega ka ükski liikmesriik üksi piisavalt toetada ei suudaks. Seega on Eestil planeerimisel mitmeid energiavaldkonna projekte, mis võiksid CEFist toetust saada. Konkurents projektide vahel on suur ning mida suurem on CEFi eelarve, seda suurem on tõenäosus rohkematele Eesti projektidele rahastust saada ning nende elluviimisel ELi ja Eesti olulistesse kliima- ja energia-, samuti ka julgeoleku eesmärkidesse panustada. 8. Kaitsevõime tugevdamine EL eelarve toel Venemaa poolt Ukraina vastu alustatud agressioonisõja foonil on esile kerkinud Euroopa kaitse olulised strateegilised puudujäägid. Liikmesriikide laskemoonavarude tase on kaitsevalmiduse tagamiseks ebapiisav ning Euroopa kaitsetööstus ei ole suutnud kohaneda halvenenud julgeolekukeskkonna vajadustega. Need kitsaskohad õõnestavad ka Euroopa võimekust pakkuda Ukrainale sõjalist toetust, end sõjaliselt kaitsta ja kaitsevõimet juurde toota. Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetide 2023-2025 kohaselt peavad Euroopa kaitsevõime märkimisväärseks tugevdamiseks liikmesriigid keskenduma sõjalise võime suurendamisele, sh kriitiliste võimepuudujääkide parandamisele, varude taastamisele, võimearendusele ja kaitsealasele innovatsioonile, samuti sõjalise mobiilsuse suurendamisele. ELi kaitsetööstuse tootmisvõimsust tuleb kiires tempos tõsta ning toetada Eesti ettevõtete osalemist kaitsevaldkonna projektides, et tugevdada iseseisvat kaitsevõimet. EL eelarvel on kaitsevaldkonna rahastamisel eelkõige katalüsaatori, tööstuse toetamise ja erinevate osapoolte kokku toomise roll. EL pikaajalisest eelarves 2021-2027 on kaitsevaldkonnale kokku ca 10 miljardit eurot, mis on 0,86% kogu EL eelarve mahust. Seda on muude valdkondadega võrreldes napilt. Olemasolevad instrumendid EL eelarves keskenduvad kaitsealase teadus- ja arendustegevusele (Euroopa Kaitsefond) ning transpordi taristu kitsaskohtadele (sõjalise liikuvuse programm). Euroopa Kaitsefondist on Eesti saanud märkimisväärset rahastust innovatsiooniprojektidele. Sõjaline liikuvuse programmist on toetatud kaheseks kasutuseks (nii tsiviil kui ka sõjaline) mõeldud taristuprojekte ning selle olulisus on tõusnud eriti peale Venemaa agressioonisõda Ukrainas. 2021-2027 perioodiks ette nähtud 1,69 miljardit eurot on juba kõik projektidega kaetud (Eesti on saanud toetust 73 miljonit eurot). Järgmises EL pikaajalises eelarves on vajalik sõjalise liikuvuse eelarvet senisega võrreldes suurendada, et tagada ELi valmisolek sõjalise liikuvuse operatsioonideks, mis on kriisiolukorras kriitilise tähtsusega. Järk-järgult on EL liikunud otsesema võimearenduse elavdamise suunas luues 2023. aastal laskemoona ühishankimise (EDIRPA5 – 300 miljonit) ja ühistootmise (ASAP6 – 500 miljonit) 5 EDIRPA - European defence industry reinforcement through common procurement act 6 ASAP – Act in Support of Ammunition Production 11  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 pilootinstrumendid. Need on Eestile sobivad ja kasulikud algatused, kuid arvestades liiduüleseid vajadusi olnud algusest peale alarahastatud. 2024. aasta märtsis esitas komisjoni Euroopa Kaitsetööstuse Strateegia, mille üks osa oli Euroopa Kaitsetööstuse Programmi ettepanek, mida Euroopa Ülemkogu on oma järeldustes mitmel korral palunud komisjonil esitada. Ettepaneku kohaselt on instrumendi rahastuse maht 1,5 miljardit eurot. See on sama maht, mille võrra suurendati 2021-2027 EL pikaajalise ülevaatuse raames kaitsevaldkonna rahastamist. Selle programmiga jätkatakse ühishankimise ja ühistootmise algatusi. Oluline on, et 2028. aastal algaval EL eelarveperioodil eraldatakse senisest märkimisväärselt rohkem vahendeid kaitseinvesteeringute elavdamiseks, mis toetaks nii Eesti kui ELi julgeolekut. 9. EL eelarve tulud, sealhulgas Eesti sissemakse EL eelarvesse ELi pikaajalise eelarve kulusid rahastatakse järgmistest tuluallikatest ehk omavahenditest: tollimaksud (13% omavahenditest), käibemaksubaasil põhinev omavahend (12%), kogurahvatulul põhinev omavahend (70%), ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinev omavahend (4%). EL aluslepingu järgi peavad EL eelarve tulud võrduma kuludega. Põhiosa tuludest moodustavad omavahendid, millele lisanduvad korrapäratud muud tulud nagu trahvid konkurentsikaasustest, tulud mõningate teenuste pakkumisest vms. Lisaks omavahenditele maksavad 2021-2027 perioodil liikmesriigid EL eelarvesse ka kindlasummalisi makseid (nö rebatid) viiele suurimale netomaksjale – Hollandile, Austriale, Rootsile, Saksamaale ja Taanile, et leevendada nende sissemaksete ja EL eelarvest saadava toetuse märkimisväärset erinevust. Liikmesriikidelt kogutakse tulusid EL eelarvesse nii palju kui on vaja ühiselt kokku lepitud kulude katteks vastavalt eelarve mahule. 2021-2027 eelarve maht on ca 1% EL RKTst ehk 1 216 miljardit eurot. Eesti osakaal selle rahastamisel on ca 0,24% ehk keskmiselt seitsme aasta peale keskmiselt ca 415 miljonit eurot aastas. Eesti makse EL eelarvesse on aasta-aastalt kasvanud, enam-vähem sünkroonis Eesti majanduse suurusega (vt joonis 6), kuna põhiosa EL eelarve maksest põhinebki majanduse – siinkohal RKT – suurusel. 600 60000 500 50000 400 40000 300 30000 200 20000 100 10000 0 0 2026* 2004 2024* 2025* 2027* 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Eesti makse EL eelarvesse Eesti RKT (parem telg) Joonis 6. Eesti sissemakse EL eelarvesse ning Eesti RKT 2004-2027 12  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Kuna Eesti RKT osakaal EL RKTs jõukuse kasvades aina suureneb, siis pikaajalise prognoosi alusel võib Eesti osakaal 2028-2034 EL eelarve rahastamisel kasvada ca 0,28%-ni. See tähendab, et kui EL eelarve maht järgmisel eelarveperioodil oleks endiselt 1 216 miljardit eurot (mis RKT kasvamise tõttu oleks tulevikus vähem kui 1% EL RKTst), siis Eesti osa selle rahastamises oleks keskmiselt ca 486 miljonit eurot aastas (kuid mis sel perioodil oleks samuti oluliselt vähem kui 1% Eesti RKT-st, kuna Eesti nominaalne RKT samuti kasvab). Kui järgmise eelarveperioodi eelarve on suurem kui praegusel eelarveperioodil, siis iga täiendava 100 miljardi võrra suurema eelarve (mille rahastamises me osaleme 0,28% osakaaluga) korral kasvab Eesti sissemakse 280 miljoni euro võrra 7 aasta jooksul ehk ca 40 miljoni võrra aastas. EL 2021-2027 pikaajalise eelarve kokkuleppega kaasnenud institutsioonidevahelises kokkuleppes võttis komisjon kohustuse esitada uute omavahendite kohta ettepanekud. 2021. aasta lõpus esitaski komisjon ettepanekud võtta omavahenditena kasutusele 25% heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi (HKS) tulust, osa OECD eestvedamisel kokkulepitavast hargmaiste suurkontsernide maksubaasi ümberjagamisest saadavast tulust (see protsess on küll OECDs takerdunud) ning 75% piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tulust. Eesti on olnud kriitiline HKSi tulude kasutamise suhtes omavahendina, eelkõige kuna see vähendab riigi võimekust teha investeeringuid kliima- ja energiaeesmärkidesse ning paljud vähem jõukad liikmesriigid (sh Eesti) maksaksid seda omavahendit proportsionaalselt rohkem kui jõukamad riigid. Uute omavahendite teise ettepanekute paketi esitas komisjon 2023. aasta juunis. Selles tehti ettepanek suurendada HKSi tulu kasutamist omavahendina 30%-le ning luua uus omavahend kaudselt ettevõtete kasumite statistika alusel, st liikmesriigid maksaksid summa, mis on 0,5% statistilisest ettevõtete tegevuse ülejäägist. Viimase ettepaneku suhtes on valdav osa liikmesriike skeptilised, sh Eesti. Enamik liikmesriike soovib omavahendeid arutada koos järgmise pikaajalise eelarve ettepanekuga, mistõttu läbirääkimised ei ole seni edenenud. Kõige suurem üksmeel on ettepaneku suhtes suunata EL eelarvesse piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tulusid, kuid need kataksid vaid ca 1% EL eelarve tuludest. HKSi tulude kasutamist omavahendina toetavad umbes pooled liikmesriigid ning sama paljud on ka sellele vastu. 2028. aastast hakkab EL läbi EL eelarve tagasi maksma koroonaviiruse pandeemia mõjude leevendamiseks võetud ühist laenu. Paljud riigid sooviksid koguda uutest omavahenditest nii palju vahendeid, et laenu tagasimakseteks ei peaks liikmesriikidelt senisest rohkem RKT-põhist omavahendit koguma ega olemasolevate EL eelarve fondide ja programmide mahte vähendama. Samas ka uued omavahendid tuleksid ikkagi liikmesriikidelt (välja arvatud piiril kogutava süsinikdioksiidi kohandusmeede, mida tasuvad kolmandate riikide ettevõtted). Laenu tagasimakseks ei pea tingimata uusi omavahendeid kasutusele võtma, sest EL saab võetud kohustused ka praeguse peamiselt RKTl põhineva omavahendite süsteemiga täita. EL ühist laenu (421 miljardit eurot, millele lisandub u 385 miljardit edasiantud laene, mida tasuvad neid võtnud liikmesriigid) makstakse tagasi 31 aasta jooksul (kuni 2058). Komisjoni 2023. aasta septembris esitatud hinnangu alusel on laenu põhimakse kulu keskmiselt 15 miljardit aastas, millele lisanduvad intressid keskmiselt 10-15 miljardit eurot aastas, mis aasta-aastalt vähenevad. Seega on NGEU laenu tagasimakse suurusjärgus 25-30 miljardit eurot aastas ehk ca 0,15% EL SKPst, st ca 15% praeguse EL eelarve mahust. Osakaaluna RKTst laenu tagasimakse maht nominaalse RKT kasvades järjest väheneb. 13  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 10. ELi laienemise mõju ELi pikaajalisele eelarvele ELi laienemisel on otsene mõju EL pikaajalisele eelarvele, sest liitunud liikmesriigid hakkavad saama toetusi EL eelarvest ning omakorda panustama EL eelarvesse. Kuna kandidaatriikide jõukuse tase inimese kohta ostujõudu arvestades on praegu ca 30-50% EL keskmisest, siis saaksid nad esialgu toetusi (eelkõige ühtekuuluvuspoliitikast) oluliselt rohkem kui oleks nende panus EL eelarvesse. EL pikaajalise 2021-2027 eelarve tingimuste alusel võib eeldada, et kui EL oleks 8 või 9 liikmesriigid võrra suurem, siis netokulu (liitujate toetused ELi eelarvest miinus nende sissemaksed ELi eelarvesse) oleks suurusjärgus 20 kuni 25 miljardit eurot aastas ehk ligikaudu 0,1-0,15% ELi SKPst. Kui praegu on ELi eelarve ligikaudu 1% ELi SKPst, siis see tähendaks kuni 15%-list eelarve kasvu. Konkreetsed summad sõltuvad väga palju eeldustest, mida arvutuste koostamisel aluseks võtta, ning tegelik tulemus võib seetõttu olla märgatavalt erinev, eriti arvestades, et just ühise põllumajanduspoliitika toetustes on varasemate liitumiste puhul olnud kümne aastane üleminekuperiood, enne kui toetused kokkulepitud täismahu saavutavad. Lisaks saavad praegu kandidaatriigid liitumiseelset toetust ning Ukraina toetust Ukraina rahastust, mis asenduksid liitumise järel teiste EL eelarve toetustega uutele liikmesriikidele. 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve läbirääkimistel peab arvestama võimalusega, et eelarveperioodil liitub uusi liikmesriike. Seega tuleb ette näha eelarve suurendamise võimalused, et uutele liikmesriikidele oleksid tagatud eelkõige ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika vahendid. 11. EL toetuste ja sissemakse mõju riigieelarvele Toetused EL eelarvest ja laiemalt välistoetused (mille alla kuuluvad ka Norra, Euroopa majanduspiirkonna ja Šveitsi toetused, mida need riigid maksavad vähem jõukatele liikmesriikidele EL siseturule ligipääsuks) on võimaldanud Eestil investeerida ja kasutada riigi eesmärkide poole liikumiseks rohkem kui oleks muidu olnud võimalik sama maksu- ja laenukoormuse korral. Lisaks otsesele kasule suurenenud kulutustest, oleme välisvahenditega toetanud ka struktuurseid muutusi nt hariduses (lisaks hoonete renoveerimisele ka õpetajate koolitused, õppekavade arendamine, kutse- ja kõrghariduses tööturu vajadustele suunatud oskuste arendamine jne), keskkonnas (veepuhastusjaamad, jäätmemajandus, keskkonnahoid jne), teaduses (teadustaristu, koostöö tugevdamine ettevõtlussektoriga, sellest tulenev teadmussiire ja ettevõtete konkurentsivõime kasvatamine jne), ettevõtluse toetamises jne, mis on kaudselt toetanud majanduse arengut. Riigieelarve vaatest on välistoetused tähendanud, et neid investeeringuid on saanud teha ilma maksukoormust samavõrra tõstmata või laenu võtmata ehk tänu välisvahenditele on riik pidanud investeeringuteks ja kuludeks vähem maksutulu kasutama. Eesti sissemakse EL eelarvesse on olnud 1% lähedal Eesti RKT-st. Absoluutnumbrites kasvab sissemakse kooskõlas majanduse nominaalse suuruse kasvuga. Ka 2028-2034 perioodil jäävad EL eelarve toetused Eestile ületama Eesti sissemakset, kuna isegi toetuste vähenedes on ÜKP ja ÜPP toetuste kogumaht suure tõenäosusega üle 1% Eesti RKTst ja neile lisandub veel nö toetus kesksetest fondidest, mille maht on olnud mitmeid aastaid üle 0,5% Eesti RKT-st ning mis on kasvutrendis. EL eelarvesse netomaksjaks saame tõenäoliselt siis, kui Eesti jõukus on ligilähedane ELi keskmisega – madalaima jõukuse tasemega netomaksja on Itaalia, kelle RKT on ca 98% EL keskmisest inimese kohta. 14  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 12. Kokkuvõte Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetides 2023-2025 on rõhutatud, et ELi ühises eelarves väärtustab Eesti riikide ühishuvisid toetavaid suurima lisaväärtusega poliitikaid. See võimaldab ELi tasandil ühiselt tegutsedes saada suuremat kasu kogu ELile. EL pikaajaline eelarve peab pakkuma võimalikult häid lahendusi ELi jaoks tervikuna ja selle kaudu ka liikmesriikidele, sh Eestile. Kriitiline pole mitte vaid otsene ja lühiajaline (rahaline) tulemus, vaid pikema perspektiiviga vaade kogu ELile, sh Läänemere piirkonnale, mis oleks soodne kogu Eestile. Komisjoni ettepaneku esitamise eel on Eesti raamseisukohad järgmise EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks keskendunud nendele prioriteetidele, eelkõige kaitse ja ühendused ning Ukraina jätkuv toetus, kus Eesti tegutsemine komisjoni ettepaneku esitamise eel on kriitiline saavutamaks neile valdkondadele piisavalt tähelepanu ning ühtekuuluvuspoliitikale ja ühisele põllumajanduspoliitikale, mis moodustavad suure osa EL eelarve toetustest Eestile. 15  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Ettepanekud Eesti raamseisukohtadeks 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks: 1. ELi ühises eelarves väärtustab Eesti riikide ühishuvisid toetavaid suurima lisaväärtusega poliitikavaldkondi. EL on seadnud ühised eesmärgid saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks, taastada elurikkust, parandada digioskusi ja -taristut, toetada ettevõtete ja avalike teenuste digiarengut jne. Nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik ühine teadus- ja innovatsioonialane tegevus, ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine, sh uute ettevõtete tekkimine ja laiendamine, puhaste ja innovaatiliste tehnoloogiate arendamine ja kasutamine, taastuvenergia ja salvestusvõimsuste vähese heitega transpordi taristu arendamine, hariduse toetamine jmt. Samuti on EL seadnud ühised nõuded rände- ja välispiirihalduseks, kusjuures muutunud julgeolekuolukorras on ELi välispiiri kaitsmine ja rände väljakutsetega toimetulek ning kõrge vastupanuvõimega ühiskond EL ülesed väärtused, mida peab tugevdama. EL liikmesriigid panustavad neisse eesmärkidesse enda eelarvetest, kuid lisaks selle on vajalik ka ühiselt EL eelarve kaudu nendesse panustada, et saavutada sünergia ja jõuda kiiremini tulemusteni. ELi ühine tegutsemine toob lisaväärtust kui koos saavutatakse rohkem kui iga liikmesriik üksinda tegutsedes. 2. EL eelarvest tuleb senisest enam rahastada kaitsevalmidust ja ühenduste arendamist ning tagada Ukraina toetamine. Me ei pea võimalikuks teha seda olemasolevate valdkondade rahastuse olulise vähendamise arvelt. Selle asemel oleme valmis koos teiste liikmesriikidega panustama EL eelarvesse senisest rohkem. Euroopa julgeolekuolukord on kardinaalselt muutunud pärast Venemaa agressioonisõja alustamist Ukrainas. Kaitsevõime tugevdamine EL tasandil suurendab julgeolekut kõigis liikmesriikides. Transpordi-, energia- ja digiühendused loovad uusi võimalusi inimeste, kaupade ja teenuste liikumiseks ELis ning sedakaudu ettevõtluse arenguks. Ukraina jätkuv toetamine on hädavajalik, et tagada Euroopa julgeolek ja aidata saavutada Ukraina valmisolek liitumiseks ELiga. Seetõttu on oluline rahastamist neis valdkondades suurendada. Endiselt on EL eelarvest vajalik ka ühtekuuluvuspoliitika, ühise põllumajanduspoliitika ja ka teiste valdkondade, nagu teadus, ränne, kliima jne, rahastamine, mistõttu toetame ELi pikaajalise eelarve suurendamist senisega võrreldes. Eesti ja ka EL laiemalt saab suuremast ELi eelarvest rohkem kasu, kuna uute prioriteetide jaoks nt ühtekuuluvuspoliitika vahendite vähendamine tähendaks tõenäoliselt just jõukuse tasemelt veidi alla EL keskmist olevate riikide, nagu Eesti, toetuste ebaproportsionaalset vähendamist, kuna vähemarenenud piirkondade toetusi ollakse valmis vähem kärpima. Lisaks saaksime tõenäoliselt kaitsevõime ja ühenduste täiendavast rahastamisest kasu investeeringuteks Eestis. Kui kaitsevõime ja ühenduste suurema rahastamisega kaasneb suurem ELi eelarve, siis on suur tõenäosus, et Eesti ELi eelarvest saadavat toetused kasvavad rohkem kui suuremast EL eelarvest tingitud sissemaksed. 3. ELi eelarvest peab senisest oluliselt enam toetama ELi kaitsevalmiduse tõstmist, kuna iga liikmesriigi julgeoleku ja kaitsevalmiduse suurendamine toetab ka teiste liikmesriikide julgeolekut. Selleks on vaja arendada eri võimeid ja toetada kaitsealast innovatsiooni, parandada võimelünki, taastada varusid ning selle kaudu tõsta ELi kaitsetööstuse tootmisvõimekust. Samuti tuleb suurendada 16  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 sõjalise liikuvuse investeeringuid transporditaristusse, et tagada liitlaste kiire ligipääs erinevatesse ELi piirkondadesse, sh Eestisse. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on esile toonud Euroopa kaitse olulised strateegilised puudujäägid. Liikmesriikide laskemoonavarude tase on kaitsevalmiduse tagamiseks ebapiisav ning Euroopa kaitsetööstus on alles aeglaselt kohanemas halvenenud julgeolekukeskkonna vajadustega. Järk-järgult on EL liikunud otsesema võimearenduse elavdamise suunas, luues varem kehtestatud Euroopa Kaitsefondi kõrvale 2023. aastal laskemoona ühishankimise ja – tootmise pilootinstrumendid, ning selleks ELi eelarve sees vahendeid ümber paigutades Järgmisel eelarveperioodil on vaja neid instrumente oluliselt tugevdada ning suunata senisega võrreldes oluliselt enam rahastust ELi kaitsetööstuse arendamiseks. Ühine tegutsemine kaitsevaldkonnas tugevdab Euroopa kaitsesektori tööstuslikku ja tehnoloogilist baasi, toob kaasa mastaabisäästu, aitab kaasa killustatuse vähenemisele, mis pärsib investeeringute tõhusust. Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse rahastamisel on olnud edukas Euroopa Kaitsefond, millest Eesti on osalusega innovatsiooniprojektidele on saadud märkimisväärset rahastust. Euroopa Kaitsefondist rahastatavate tegevuste jätkuv rahastamine on vajalik ka järgmises EL pikaajalises eelarves. ELi kaitsevõime kriitiline osa on ka investeeringud sõjalist liikuvust võimaldavasse transporditaristusse, et võimaldada relvajõudude kiiret ja tõhusat liikumist kriisipiirkonda. Arvestades edaspidiseid vajadusi üle kogu ELi ja Eesti edukust sõjalise liikuvuse toetuste taotlemisel, on vajalik programmi eelarve suurendamine senisega võrreldes. 4. Siseturu tõhusamaks toimimiseks, ELi konkurentsivõime parandamiseks, varustuskindluse toetamiseks, julgeoleku suurendamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleb senisest enam panustada piiriüleste transpordi-, energia- ja digiühenduste arendamisse. Transpordi-, energia- ja digiühendused hoiavad siseturu toimivana, pakkudes kiireid ja turvalisi ühendusi ELi eri piirkondade vahel, mis on vajalikud nii kaubaveoks, teenuste pakkumiseks kui inimeste liikumiseks. See on siseturu toimimise alus, mis omakorda toetab ELi konkurentsivõimet ning panustab ka julgeolekusse (sh energiajulgeolekusse) ning kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse läbi vähem saastavate ühenduste toetamise ja taastuvenergiale ülemineku hoogustamise. Investeeringud piiriülestesse ühendustesse aitavad rajada puuduvaid ühendusi või eemaldada kitsaskohti, sh vähendada sõltuvust ka agressorriigist, ning tugevdada ühenduste toimimist ka kriisiolukorras. See on kasulik mitte vaid konkreetsetele riikidele, kus need investeeringud aset leiavad, vaid ka laiemale piirkonnale, kuna tagavad üleeuroopalise transpordi- ja energiavõrgustiku prioriteetsete ühenduste läbilaskvuse. Ühine rahastamine EL eelarve kaudu on riikidele vajalik motivaator toetamaks laiema piirkonna huviga projekte. 5. Suurem ühine rahastamine piiriülestele transporditaristu projektidele, eriti raudteele, on vajalik edendamaks kliimasõbralikku kaupade ja inimeste vaba liikumist ELis. Läänemere piirkonna ühendamiseks ja ELi põhja-lõuna suunalise ühenduvuse parandamiseks on vajalik tagada vahendid Rail Balticu valmisehitamiseks. Transport on Euroopa tõhusa majanduse põhitingimus. 2050. aastaks peaks kaubavedu kasvama 80% võrra ja reisijatevedu rohkem kui 50% võrra. Majanduskasvuks on vaja kaubavahetust ning kaubavahetuseks omakorda transporti. Ilma heade ühendusteedeta ei saavutata Euroopa heaolu tagavat majanduskasvu. Samuti peaksid transporditaristusse tehtavad investeeringud aitama vähendada transpordisektoris kasvuhoonegaaside heiteid. 17  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Balti riikides rajamisel olev Rail Balticu põhja-lõunasuunaline raudteeühenduse loob eelduse nii Balti riikide omavaheliseks kui ka Soome ja Kesk-Euroopa riikidega ühendamiseks (ning laiemalt Põhjamere, Aadria mere ja Musta mere piirkondadega ühendamiseks, sh oluline on ka Läänemere piirkonna ühendamine Ukrainaga), et aidata kaasa nende riikide ettevõtete kaubaveo muutumisele sujuvamaks ja vähem saastavaks ning ka reisijate liikumisvõimaluste märkimisväärsele parandamisele. Lisaks panustab see sõjalise liikuvuse suurendamisse. ELi ühenduste parandamiseks loodi 2014. aastal EL eelarves Euroopa ühendamise rahastu. Suuri transpordiprojekte toetatakse ka Ühtekuuluvusfondist (mille toetust saavad riigid, kelle RKT inimese kohta on alla 90% EL keskmisest), kuid sellest toetatakse pigem riigisisese taristu rajamist ning enne Euroopa ühendamise rahastu loomist pöörati vähem tähelepanu piiriüleste ühenduste arendamisele. Euroopa ühendamise rahastu transpordiosa fookuses on toetada üleeuroopalise transpordivõrgustiku põhivõrgu rajamist, samuti alternatiivkütuste taristu väljaehitamist. Alates Euroopa ühenduse rahastu loomisest on 30% riikide Ühtekuuluvusfondi toetusest kantud üle Euroopa ühendamise rahastusse, mida riigid saavad kasutada piiriülesteks transpordiprojektideks. 2021-2027 perioodil see süsteem jätkub, aga omakorda 30% Ühtekuuluvusfondist Euroopa ühenduse rahastusse kantud vahenditest jaotatakse taotlusvoorudes riikideüleselt tugevaimate projektide vahel – st tugevate projektide olemasolul võivad riigid saada toetust rohkem kui nad on Ühtekuuluvusfondist ise Euroopa ühenduse rahastusse kandnud. See võimaldab Balti riikidel taotleda ja kasutada Rail Balticu kui EL üleselt prioriteetse üleeuroopalise puuduva ühenduse rajamiseks suuremas mahus toetust kui Balti riigid on Ühtekuuluvusfondist Euroopa ühendamise rahastusse üle kandnud. Rail Balticu Eesti osa rajamiseks on lisaks 2014-2020 perioodil juba eraldatud toetustele ning 2021-2027 perioodi juba eraldatud ja veel prognoositavatele toetustele ja nendega seotud omapanusele (kokku ca 1,2 miljardit eurot) vaja investeerida veel ca 1,9 miljardit eurot, arvestades 2023. a novembri seisuga uuendatud maksumuse prognoosi, mis on ca 3,1 miljardit eurot. Seda silmas pidades on Rail Balticu valmisehitamiseks tarvis jätkata ja suurendada ülekannet Ühtekuuluvusfondist Euroopa ühenduse rahastusse ja selle osalist kasutamist konkurentsipõhiselt. 6. Kliimaeesmärkide saavutamiseks ja energiajulgeoleku parandamiseks on vajalik ELi eelarvest toetada senisest enam piiriüleste energiavõrgu ühenduste rajamist eri ELi piirkondades, sh Läänemerel, et võimaldada energiaturgude ühendamist ja meretuuleenergia suuremas mahus kasutuselevõttu. Energiajulgeoleku parandamiseks on tarvis energiaallikate mitmekesistamist, sh taastuvenergia suuremat kasutuselevõttu, selleks vajaliku taristu rajamist, mis kokkuvõttes aitaks kaasa ka energia mõistliku hinnaga kättesaadavusele. Piiriüleste taastuvenergiaga seotud arenduste tulemusel tulevikus toodetava energia kasutuselevõtuks on vaja rajada uusi ja täiendavaid riikidevahelisi elektriühendusi, sh Läänemerel meretuuleparkide mandri elektrivõrkudega ühendamiseks nn Läänemere energiavõrk (Baltic Sea Offshore Grid Initiative). Seejuures on viimaste aastate intsidendid riikidevaheliste merealuse energiaühendustega (nt Nordstream gaasitoru plahvatus 2022, Balticconnectori gaasitoru vigastamine ankruga 2023) näidanud kui haavatavad on sellised ühendused välistele mõjutajatele ning et nende seire ja kaitse pakub jätkuvalt väljakutseid kõikidele liikmesriikidele. Kokkuvõttes nõuab sedalaadi ühenduste rajamine suuremahulisi investeeringuid, mille tulemusi on tarvis nii varustuskindluse parandamiseks kui ka Eesti ja kogu regiooni julgeoleku parandamiseks ning pikemas 18  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 perspektiivis elektri keskmist hinnataseme allapoole toomiseks (kuna täiendavad ühendused võimaldaks toodetava elektri viimist ka seni kõrgemate elektrihindadega piirkondadeni). Sellisteks arendusteks vajalikus suurusjärgus investeeringuid elektritarbijad üksnes võrgutasude tariifimäära suurendamise arvel kinni maksta ei jõuaks ega ka ükski liikmesriik üksi piisavalt toetada ei suudaks. Seepärast on põhjendatud ja vajalik suurendada Euroopa ühenduse rahastu energiaosa mahtu, et lisaks taastuvenergia tootmise edendamisele võimaldada toetada just piiriüleste (sh merealuste) energiaühenduste rajamist ja käiku andmist. 7. Arvestades võimalusega, et Euroopa Liidu laienemine toimub järgmise eelarveperioodi kestel, tuleb järgmise perioodi ELi eelarve kokkuleppes näha ette eelarve suurendamise võimalus, et tagada vahendid uutele liikmesriikidele. ELi kandidaatriikide liitumisel ELiga tuleb tagada neile toetused ühtekuuluvuspoliitika, ühisest põllumajanduspoliitika, siseturvalisuspoliitika jne vahenditest. Momendil on teadmata, millal võiks laienemine toimuda ja kui palju liikmesriike korraga liituksid. Igal juhul on oluline, et EL pikaajalise eelarve kokkuleppega loodaks mehhanism, kuidas eelarvet vajadusel perioodi keskel kohandada. 8. Ühtekuuluvuspoliitika peab toetama struktuursete reformide elluviimist ning omama muuhulgas seost Euroopa poolaasta tulemuste ja riigipõhiste soovituste täitmisega. Toetame ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel tulemuspõhisuse tugevdamist, seejuures tuleb vähendada liikmesriikide ja toetuste saajate halduskoormust ja tagada liikmesriikidele vajalik paindlikkus ettenägematute ja ootamatute muutustega kohanemiseks. Euroopa poolaasta on ELi iga-aastane majandus-, eelarve-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükkel, mis on osa ELi majanduse juhtimise raamistikust. Selle raames teeb komisjon iga-aastaselt ettepanekud, mille kinnitab nõukogu, liikmesriikidele individuaalseteks riigipõhisteks soovitusteks nende riikliku eelarve- ja reformipoliitika jaoks. Peame oluliseks, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamine liikmesriikides toetaks struktuurseid reforme, mis lähtuvad riigi pikaajalisest arengustrateegiast ning on vajalikud pikaajalise, struktuurse, kestliku majanduskasvu ning sotsiaalse arengu ja tööhõive edendamiseks kõikides liikmesriikides ja muuhulgas aitaks kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele. See aitab kaasa konvergentsi saavutamisele ja stabiilsuse tagamisele nii ELis tervikuna kui ka liikmesriikides. Ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel on mõistlik senisest enam lähtuda tulemuspõhisusest, keskendudes kulude tegemise asemel tulemuste saavutamisele, mis on ka fondide väljamaksete tegemise peamiseks aluseks. Samas peaks säilima võimalus teatud valdkondades ka kulupõhiseks rakendamiseks, kus tulemuste täpne ette defineerimine ei ole võimalik. Tulemuspõhisuse sissetoomisel ühtekuuluvuspoliitikasse tuleks aga hoolikalt analüüsida taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise kogemusi ning selle käigus tuvastatud kitsaskohti, et neid ühtekuuluvuspoliitikass vältida. Vältima peab halduskoormuse kasvu ja eriti toetuse saajate ülekoormamist. Samuti tuleb võimaldada rakendamise käigus tulemuste kohandamist ja ümberajastamist, kui leiavad aset ettenägematud ja ootamatud muutused väliskeskkonnas või riigisiseselt, mistõttu pole võimalik esialgselt plaanitud tulemusi samal viisil või ajakavas täies ulatuses saavutada, kuid vahendid kokkulepitud eesmärke ikkagi täidavad. 9. Ühtekuuluvuspoliitika toetuste jaotamisel liikmesriikide vahel peab endiselt olema aluskriteeriumiks sisemajanduse koguprodukti tase inimese kohta ostujõudu 19  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 arvestades. Seejuures peab ühtekuuluvuspoliitika toetuste vähenemine olema jõukuse kasvades jätkuvalt sujuv. Liikmesriikide võrdseks kohtlemiseks on oluline, et kehtima jääks 2021-2027 perioodi reegel, et iga riigi ühtekuuluvuspoliitika toetused peavad moodustama vähemalt 76% eelmise perioodi vahenditest püsihindades. Ühtekuuluvuspoliitika esmane eesmärk on vähendada piirkondade- ja riikidevahelisi erinevusi jõukuses, st toetada vähemarenenud piirkondade järelejõudmist. Piirkondade jaotamisel eri kategooriatesse ja vahendite jaotamisel piirkondade vahel on ühtekuuluvuspoliitika loomise ajast olnud aluskriteeriumiks SKP tase inimese kohta ostujõudu arvestades. Sellele on lisandunud erinevaid näitajaid, mis puudutavad tööhõivet, tööpuudust, noorte tööpuudust, haridustaset, netorännet, CO2 heite vähendamise eesmärkide täitmist. Me ei pea mõistlikuks ühtekuuluvuspoliitika fondide jaotamise alustele veel paljude täiendavate kriteeriumide lisamist, kuna see muudab süsteemi keerukamaks ja võib viia põhilisest eesmärgist eemale. Ühtekuuluvuspoliitika vahendid on oluliselt toetanud mitmete liikmesriikide, sh Eesti majanduslikku konvergents. On loomulik, et riigi jõukuse kasvades toetused järele aitamiseks vähenevad, kuna tuge on aina vähem tarvis, nii nagu see on ka Eesti puhul toimunud. Samas peab toetuste vähenemine olema sujuv, et mitte ohustada juba saavutatud eesmärkide püsimist. Selleks tagamiseks kehtestati 2021-2027 perioodil minimaalne piirmäär, 76% püsihindades, kui palju riigi toetused eelneva perioodi toetustest peavad moodustama, kuna ilma selleta oleks mitmete kiirelt kasvanud riikide toetused hüppeliselt vähenenud. Leiame, et selline süsteem on põhjendatud ja mõistlik ning peab jätkuma ka järgmisel EL eelarveperioodil, et tagada liikmesriikide võrdne kohtlemine perioodide üleselt ja ühtekuuluvuspoliitika toetuste sujuv vähenemine. 10. Rohepöörde elluviimisel ja kliimaeesmärkide saavutamisel on õiglase ülemineku toetamine jätkuvalt oluline, et leevendada kliimaneutraalsusele ülemineku negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vajalikud ümberkorraldused mitmetes valdkondades. Need muudatused mõjutavad enim piirkondi, mille areng on pikalt olnud sõltuvuses fossiilmaavaradest (süsi, turvas, põlevkivi) ning suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusprotsessidest nagu Eestis Ida-Virumaa. Õiglase Ülemineku Fondi toetus Ida-Virumaale aitab mitmekesistada piirkonna ettevõtlust, suurendada teadmusmahukust ning välja töötada kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, mis omakorda toetab uute kõrge lisandväärtusega töökohtade loomist. Lisaks toetatakse ümber- ja täiendõpet, keskkonnaprobleemide lahendamist, kohalike omavalitsuse investeeringuid energiatõhususse ning piirkondlikke kogukonnapõhiseid algatusi. Muudatuste elluviimine on pika-ajaline protsess, selleks on vaja jätkuvat tuge. Lisaks on ka teisi tööstussektoreid, mis kliimaneutraalsuse poole liikumisel ja rohepöörde elluviimisel seisavad muudatuste ees ning piirkonnad, kus domineerib üks tööstussektor, võivad vajada lisatuge majanduse mitmekesistamiseks. EL eelarve ühtekuuluvuspoliitika fondidest ja ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu fondist toetatakse ettevõtlust ja majanduse mitmekesistamist kõigis Eesti piirkondades ja sektorites, vaid Õiglase Ülemineku Fondi toetuse kasutamine on piiratud Ida-Virumaa, kui kõige haavatavama piirkonnaga. Ka järgmisel EL pikaajalise eelarve perioodil on oluline jätkata kliimaneutraalsusele ülemineku negatiivsete mõjude leevendamist erinevatest ELi eelarve fondidest, et toetada kõikides piirkondades ja eri 20  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 tööstussektorites üleminekuga toimetulekut. Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023- 2025 rõhutavad, et Eestis on maapiirkondi, mis sõltuvad majanduslikult põllumajandusest, turba-, metsa- ja puidutööstusest. Need piirkonnad vajavad kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja elurikkust toetavamate meetodite poole liikumiseks õiglast üleminekut. 11. Põllumajandus- ja kalandussektoril ning maapiirkondadel on suur roll kliima- ja elurikkuse eesmärkide poole liikumisel. Seetõttu peab ELi ühine põllumajanduspoliitika olema senisest rohkem suunatud nende eesmärkide saavutamisele, pidades samas oluliseks toidu varustuskindlust, toidujulgeoleku tagamist ja maapiirkondade arengut. Võrdsete konkurentsitingimuste saavutamiseks on vajalik otsetoetuste taseme ühtlustamise jätkamine riikide vahel. Kliimamuutusi käsitlevas Euroopa teadusnõukogu 2024. aasta jaanuaris ilmunud raportis7 on leitud, et põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused ei ole vähenemas, peamiselt kuna puuduvad adekvaatsed rahalised stiimulid põllumajandustootjatele. Samas moodustavad põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused üle 10% kogu ELi koguheitest. Seega on ELi ühises põllumajanduspoliitikas vaja senisest enam pöörata tähelepanu ohutule, tervislikule ning senisest väiksema negatiivse keskkonnamõjuga toidutootmisele, mis tagaks piisava toidujulgeoleku läbi ohutu toidu tootmise ning aitaks kaasa kliima- ja elurikkuse eesmärkide saavutamisele. Põllumajandustootjatele mõeldud stiimulid ja toetused tuleks kujundada nii, et need aitaksid senisest enam kaasa keskkonnahoidlikumate põllumajandustavade rakendamisele ning keskkonna-, kliima- ja rahvatervise eesmärkide saavutamisele ning säilitaks põllumajandusettevõtete majandusliku jätkusuutlikkuse. Oluline on ka, et liikmesriikidest saadakse toidutoore kätte ja varustuskindlus toiduga oleks tagatud. Tugev põllumajandussektor on maapiirkonna ja toidutootmise juures äärmiselt oluline julgeoleku garantii ning seetõttu on oluline põllumajandussektori elujõulisus eriti kliimamuutuste tingimustes. Kliimamuutused mõjutavad toidu tootmispiirkondi, seega on jätkuvalt vaja teha toidutootmisesse investeeringuid, mis tagaksid toidutootmise varustuskindluse. Toidu varustuskindluse ja toidu julgeoleku tagamisse panustab ka kalandussektor. Põllumajandustoetused peavad tagama võrdsed konkurentsitingimused liikmesriikide põllumajandustootjatele, mida endiselt märkimisväärne erinevus toetuste tasemetes ei taga (Eesti ja teiste Balti riikide otsetoetuste tase hektari kohta jõuab 2027. aastaks 80%-ni ELi keskmisest). Maaelu arengu toetused aitavad samuti kliimaeesmärkide poole liikumisel, eelkõige pakkudes võimalusi majanduse mitmekesistamiseks ning uute töökohtade loomiseks uutes kliimasõbralikes valdkondades, seeläbi leevendades üleminekuga kaasnevat negatiivset mõju. 12. Taotlejate halduskoormuse vähendamiseks ning selguse suurendamiseks toetame fondide senise suure arvu vähendamist ning nende vahel rahastatavate valdkondade kattuvuse vältimist. Uute ja muutuvate väljakutsetega tegelemiseks eelistame võimalusel olemasolevate ELi eelarve fondide kohandamist ja eelarve suurendamist, mitte uute fondide loomist. EL eelarves on kõikide valdkondade peale kokku 37 suuremat fondi, erinevate eesmärkide, sihtide ja reeglitega. Need on väga erinevatest valdkondadest, kattes erinevaid eesmärke, 7 https://climate-advisory-board.europa.eu/news/eu-climate-advisory-board-focus-on-immediate- implementation-and-continued-action-to-achieve-eu-climate-goals 21  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Rahandusministeeriumis 02.05.2024 Kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni VV istungil Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 sihtrühmi, tegevusi. Samas on ka fonde, mille tegevusvaldkonnad on omavahel osaliselt kattuvad või tihedalt seotud ning mille erinevad reeglid tekitavad segadust ja halduskoormust vahendite taotlejatele ja kasutajatele. Liikudes pikaajaliste eesmärkide suunas, peame samal ajal reageerima ka akuutsetele väljakutsetele meie ümber ning seda tuleks teha läbi toimivate ning töökindlate raamistike võimestamise. Muutuvas maailmas uute probleemide ilmnemisel peaks nendele lahenduste leidmisel kõigepealt kaaluma, kas on olemas piisavalt lähedaste eesmärkidega ja sobiva ajaraamiga fonde, mida saaks tugevdada ja kohandada, kuid mille alustalad ja reeglistik on paigas ning taotlejatele tuttav. See tagab võimaluse reageerida kiiremini ning vähendada finantsriske, mis võivad uute fondide ja reeglitega kaasneda. Uus kriis ei peaks tingimata tähendama uut fondi ning mingi valdkonna rahalise tugevdamise eeldus EL eelarvest ei peaks olema eraldiseisva fondi loomine. 13. Oleme avatud arutama uusi ELi eelarve tuluallikaid, kui need omavad lisaväärtust võrreldes kehtiva, põhiliselt rahvamajanduse kogutulul põhineva sissemaksete süsteemiga ega suurenda tervikuna vähem jõukate riikide koormust ebaproportsionaalselt võrreldes jõukamate riikidega. EL eelarve tuluallikad on tollimaksud, käibemaksubaasi põhine makse, ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusel põhinev makse ja riigi RKT-l ehk jõukusel põhinev makse. Suurim tuluallikas on RKT-põhine, mis moodustab ca 70% riigi sissemaksest EL eelarvesse. See tagab, et liikmesriikide panus ELi ühistesse kuludesse on ligilähedaselt proportsionaalne riikide majanduse suurusega. Komisjon on 2021. ja 2023. aastal teinud ettepanekuid võtta kasutusele uusi EL omavahendeid, mis põhineksid heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi (HKS) tuludel; OECD eestvedamisel kokkulepitava hargmaiste suurkontsernide maksubaasi ümberjagamisest saadaval tulul; piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tulul ning statistilisel ettevõtete tegevuse ülejäägi näitaja põhjal arvutatud sissemaksel. Arutelud on nende eelnõude üle käimas, kuid üksmeelt (mida kokkulepe nõuab), 2024. a alguses paistmas ei ole. Eesti jaoks on oluline, et uued omavahendid koosmõjus ei suurendaks vähem jõukate liikmesriikide osalemist EL eelarve rahastamisel rohkem kui jõukamate riikide osa. Iga eraldiseisva omavahendi ettepaneku puhul on seda raske tagada, kuid mitme uue omavahendi kombinatsioon peab olema selline, et vähem jõukad riigid ei peaks panustama oma majanduse suurusega võrreldes proportsionaalselt rohkem kui jõukamad riigid. Seni komisjoni esitatud ettepanekud just seda kaasa toovad, eriti HKSi tulude kasutamine. Teised komisjoni esitatud uute omavahendite ettepanekud HKSi ebaproportsionaalset mõju ei leevenda. Arvamuste saamine ja kooskõlastamine Esialgne versioon Eesti raamseisukohtadest järgmise EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks edastati kõigile ministeeriumidele 7. veebruaril 2024.a. Tagasiside andsid Haridus- ja Teadusministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja põllumajandusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Välisministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Siseministeerium. 5. märtsil esitati esialgsed Eesti lähtekohad ka partnerorganisatsioonidele. Ühine seminar ühtekuuluvuspoliitika tuleviku seisukohtade ja EL pikaajalise eelarve lähtekohtade tutvustamiseks partneritele toimus 11. märtsil 2024. a, kus selgitati põhjalikult tulevaste läbirääkimiste tausta ja Eesti raamseisukohtade koostamise aluseid. 22