Eesti Loto korraline üldkoosolek

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2023 aruandeaasta lõpp: 31.12.2023 ärinimi: AKTSIASELTS EESTI LOTO registrikood: 10281170 tänava/talu nimi, Hallivanamehe tn 4 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11317 telefon: +372 6502030 faks: +372 6502031 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.eestiloto.ee AKTSIASELTS EESTI LOTO 2023. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 12 Bilanss 12 Kasumiaruanne 13 Rahavoogude aruanne 14 Omakapitali muutuste aruanne 15 Raamatupidamise aastaaruande lisad 16 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 16 Lisa 2 Raha 19 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 19 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 20 Lisa 5 Varud 20 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 21 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 22 Lisa 8 Kasutusrent 22 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 23 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 23 Lisa 11 Eraldised 24 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 24 Lisa 13 Aktsiakapital 24 Lisa 14 Müügitulu 25 Lisa 15 Muud äritulud 25 Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused 25 Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud 26 Lisa 18 Tööjõukulud 26 Lisa 19 Muud finantstulud ja -kulud 26 Lisa 20 Tulumaks 27 Lisa 21 Seotud osapooled 27 Lisa 22 Panused ja väljamakstud võidud 28 Aruande allkirjad 29 Vandeaudiitori aruanne 30 2 Tegevusaruanne AKTSIASELTS EESTI LOTO (edaspidi nimetatud AS Eesti Loto) tegevusalaks on loteriide korraldamine. AS Eesti Loto on järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide täisliige: • EL – Euroopa Loteriiassotsiatsioon, • WLA – Ülemaailmne Loteriiassotsiatsioon. Hea Ühingujuhtimise Tava AS Eesti Loto käitub ettevõtte juhtimisega seotud küsimuste lahendamisel enamasti Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi: HÜT) soovituslikest juhistest lähtuvalt. Samas lähtutakse ettevõtte juhtimises lisaks HÜT’is toodud soovituslikele juhistele muuhulgas ka riigivaraseadusest, kuna AS Eesti Loto kuulub 100% Eesti Vabariigile. Seega, tulenevalt AS Eesti Loto omanike struktuurist ja sellest tingitud spetsiifilistest iseärasustest ettevõtte juhtimises üldkoosoleku ja nõukogu tasandil, ei järgi AS Eesti Loto mõningaid HÜT’i soovituslikke juhiseid. Alljärgnevalt on esitatud viited nendele HÜT’i sätetele (HÜT’i punkt ja selle lühikirjeldus), mida ei järgita ja lisatud põhjendused mittejärgimise kohta. Mittejärgitavad HÜT’i juhised puudutavad peamiselt üldkoosoleku läbiviimist ja nõukogu liikmete määramist, mille eesmärgiks on tagada eelkõige aktsionäride huvide kaitse. Kuna ASi Eesti Loto aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, on aktsionäri huvid kaitstud vastavalt riigivaraseaduses sätestatud põhimõtetele. Investorite huvide kaitse ning nende võrdne kohtlemine on ASi Eesti Loto poolt tagatud, kuna ettevõtja järgib oma tegevuses põhimõtteid ja reegleid, mis on sätestatud teabe avaldamist ning finantsaruandlust ja auditeerimist käsitlevates HÜT’i peatükkides. Üldkoosolek – AS Eesti Loto ei järgi HÜT’i punktis I sätestatud reegleid: HÜT’i punktis I (Üldkoosolek) juhiste mittejärgimine on tingitud asjaolust, et AS Eesti Loto ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning aktsionäri õiguste teostajaks on Rahandusministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul rahandusminister. Aktsionäri õiguste teostamine ja esindaja volitused on sätestatud riigivaraseaduses ning üldkoosolekute toimumine ja sellel osalejad määratakse vastavalt vajadusele kooskõlastatult ainuaktsionäriga. Lisaks tuleb arvestada, et vastavalt hasartmänguseaduse § 9 lg 5 saab AS Eesti Loto aktsionäriks olla ainult Eesti Vabariik, mistõttu ei saagi AS-l Eesti Loto olla üle ühe aktsionäri. Samuti tuleb arvestada, et vastavalt Äriseadustiku §-le 305 võib ainuaktsionär teha otsuseid ilma koosolekuid kokku kutsumata ning muuta koosoleku päevakorda ilma igasuguste formaalsusteta. Seega puudub ainuaktsionäri puhul vajadus kehtestada erireegleid või luua mehhanisme väikeaktsionäride kaitseks. Juhatus – AS Eesti Loto ei järgi HÜT punkti 2.2.5, kuivõrd AS Eesti Loto hasartmänguseadusest ning ka riigivaraseadusest tulenev spetsiifika ei võimalda rakendada aktsiatega seotud preemiasüsteeme. 1 2023. aastal AS Eesti Loto juhatuse liikmetele makstud tasude suuruse kohta on teave alapunktis “Personal”, HÜT’i punktile 2.2.7 vastavad andmed tasu kohta esitatakse AS Eesti Loto veebilehel nõukogu aruande koosseisus. Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on sätestatud riigivaraseaduse §-s 86, millest tulenevalt ei või AS Eesti Loto juhatuse liikmele makstava täiendava tasu suurus kokku ületada juhatuse liikmele makstud nelja kuu tasu. Täiendava tasu määramine peab olema põhjendatud ning põhinema AS Eesti Loto juhatuse töö tulemuslikkusel. Lahkumishüvitist võib maksta üksnes juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ning selle suurus ei või ületada juhatuse liikmele makstud kolme kuu tasu. Seisuga 31.12.2023. a. on AS Eesti Loto juhatus üheliikmeline. Nõukogu – AS Eesti Loto ei järgi HÜT’i punkti 3.2.2. – “vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud”. Vastavalt riigivaraseaduse §-le 81 määrab AS Eesti Loto nõukogu liikmed rahandusminister oma otsusega. Tulenevalt eeltoodust võib ettevõtte nõukogu liikmeid käsitleda sõltuvatena kontrollivast aktsionärist. Vastavalt riigivaraseaduse §-le 81 lg 11 peab rahandusminister nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks ning nõukogu koosseisu suuruse ja liikmete volituste kestuse määramisel lähtuma nimetamiskomitee ettepanekust. Vastavalt HÜT’i punktile 3.2.5 esitatakse alljärgnevalt andmed 2023. aastal makstud AS Eesti Loto nõukogu liikmete tasustamise korra kohta. Väljamakstud tasu suurus on ära toodud alapunktis “Personal”. Nõukogu tasustamise kord on sätestatud riigivaraseaduse §-s 85. Vastavalt riigivaraseaduse §-le 85 otsustab nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja maksmise korra rahandusminister. Nõukogu liikmetele makstava tasu suurus on määratud rahandusministri poolt 26. mail 2017 välja antud ainuaktsionäri otsusega. Vastavalt ainuaktsionäri otsusele on AS Eesti Loto nõukogu liikme tasu suuruseks 500 eurot kuus ja nõukogu esimehe tasu suuruseks 1000 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmele üks kord kuus. Nõukogu liikmele ei maksta tasu selle koosoleku toimumise kuu eest, kui ta nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud. Lahkumishüvitist ja teisi täiendavaid tasusid AS Eesti Loto nõukogu liikmetele ei maksta. Teabe avaldamine – AS Eesti Loto ei rakenda HÜT punkti 5. Mitterakendamise põhjuseks on AS Eesti Loto aktsionäride struktuurist tulenev, mille kohaselt on AS-l Eesti Loto üks aktsionär, mistõttu ei ole teabe avaldamine veebilehel efektiivne ning otstarbekas aktsionäride teavitamise viis. HÜT punkt 5 nõuete täpsest mitterakendamisest hoolimata saadab AS Eesti Loto vajalikud aruanded aktsionärile otse ning avaldab veebilehel teavet, mis pakub või võib huvi pakkuda avalikkusele. Samuti rakendab AS Eesti Loto HÜT 2 punktis 5.6 sätestatud hoolsuse ja läbimõelduse põhimõtet suhtlemisel ajakirjanduse ning teiste huvigruppidega. Finantsaruandlus ja auditeerimine – AS Eesti Loto ei järgi HÜT’i punktides 6.2.1 ja 6.2.2 sätestatut, kuna audiitor leitakse hankemenetluse käigus ning leping sõlmitakse hanketulemustele vastavalt. Majandustulemused Tegevuskeskkond Üldine tegevuskeskkond oli 2023. aastal AS Eesti Loto jaoks pigem negatiivne. Eesti majandus oli jätkuvas languses. Keskmise brutopalga kasv küll ületas hinnatõusu, kuid samas kasvas töötuse määr ning tarbimisvõimet pärssis ka euribori jätkuvalt kõrge tase. Madala kindlustunde tõttu hakkasid eratarbijad tarbimiskulutusi piirama. Strateegilised otsused ja muudatused firma tegevuses 2023. aasta olulisimad tegevuseesmärgid olid: 1. Mängijate arvu kasvatamine läbi mängukogemuse parendamise Mängijate arvu ja rahulolu mõjutas 2023. aasta esimeses pooles eelneva aasta detsembris toimunud üleminek uuele mängijaportaalile, mis nõudis mängijatelt konto uuesti registreerimist ja mille käivitamisega kaasnes ka tehnilisi probleeme. Aasta teiseks pooleks said mängijate ligipääsuga seotud probleemid leevendatud. Täiendavat mänguvõimalust pakkus jaanuarist tooteportfelli lisandunud uus igapäevane klassikaline loterii Jokker, mis 2023. aastal oli mängijatele kättesaadav vaid veebis. Juulis toodi turule täiesti uus tootekategooria – e-kiirloterii, mille vastu oli mängijate huvi oodatust oluliselt suurem ning mida mängis ca 1/3 kõigist aasta jooksul veebi vahendusel pileti ostnud mängijatest. Aasta algusest võeti vastutustundliku mängimise tööriistadena kasutusele kalendrikuu põhine ostulimiit ning 8-tunnise ajutise mängupiirangu seadmise võimalus. Seoses e- kiirloterii lisandumisega võeti täiendavalt kasutusele kalendrikuu põhine kaotuslimiit ning täiendati ka veebilehel jagatavat mõistliku mängimise informatsiooni. Ostu- ja kaotuslimiite on mängijatel võimalik muuta – suurendada või vähendada. 2023. aasta jooksul viidi mängijate seas läbi kvartaalsed rahulolu-uuringud, kus mängijad andsid nii veebi- kui füüsilise kanali kohta väga positiivseid hinnanguid – aasta keskmine hinne 10-palli süsteemis ostulihtsusele ja -kiirusele oli 8,9. 2. Loto tervikliku infosüsteemi kaasaegsuse ja kuluefektiivsuse tagamiseks vajalike järgmiste sammude ellu viimine Alates 2023. aasta märtsist võeti kasutusele kiirloto halduse aruandluse- ja 3 logistikamoodul, mis oli esimeseks sammuks kiirloto haldussüsteemi väljaarendamisel. Algatati mobiilirakenduse arendusprojekt ning töötati välja rakenduse prototüüp, mis sai kasutajatestides hindeks 8,2. Lepiti kokku edasine arendusstrateegia ja teekaart. Viidi läbi loosimismootori uuendamise võimaluste turu-uuring ja valikute võrdlus, et järgmises etapis hankida majanduslikult kõige otstarbekam lahendus. 3. Ettevõtte üldstrateegia uuendamine, sh. jätkusuutlikkuse strateegia loomine Viidi läbi ettevõte üldstrateegia terviklik uuendamine eesmärgiga seada järgmiseks kolmeks aastaks eesmärgid ja fookused, võttes arvesse muutunud majanduskeskkonda, mängijate ootusi ja ettevõtet mõjutavaid globaalseid trende. Eraldi keskenduti kestlikkuse teemadele, et tuvastada ettevõttele kohalduvad nõuded, ettevõtte tänane keskkondlik, sotsiaalne ja juhtimisest tulenev mõju ning kokku leppida nendest tulenevad strateegilised kestlikkuse eesmärgid. Sisekontrollisüsteem ja auditeerimine Juhatus hindab AS Eesti Loto sisekontrollisüsteemi toimivaks ning ettevõtte vajadustele vastavaks. Ettevõtte sisekontrollisüsteemi piisavuse, asjakohasuse ja mõjususe sõltumatut hindamist teostab AS Eesti Loto siseaudiitor, kes tegutseb vastavalt AS Eesti Loto nõukogu poolt kinnitatud siseauditi põhimäärusele ja tööplaanile. Siseaudiitor koostab auditite tulemustest ja nende alusel tehtud ettepanekute rakendamisest koondaruanded, mida esitleb kord kvartalis AS Eesti Loto nõukogule. 2023. aastal läbi viidud siseauditite käigus olulisi puudusi ettevõtte sisekontrollisüsteemis ei tuvastatud. Siseauditi tähelepanekute alusel algatatud tegevused sisekontrollisüsteemi täiustamiseks on rakendatud vastavalt kokkulepitud tähtaegadele. 2023. aasta jooksul läbis AS Eesti Loto vaheauditi ISO/IEC 27001:2013 ja WLA SCS (2020) standardite alusel ning tunnistati auditite läbiviija Det Norske Veritas poolt jätkuvalt nimetatud standarditele vastavaks. Käive, kasum ja investeeringud 2023. aasta loteriide müügikäive oli 88 076 783 eurot, kasvades 2022. aasta käibega võrreldes 1,74% võrra. Turustati kokku 31 eri nimetusega toodet, sealhulgas 19 erinevat kiirloteriid, 7 erinevat e-kiirloteriid ja 5 erinevat klassikalist loteriid. Klassikaliste loteriide osakaal käibest oli 76,76%, kiirloterii osakaal 15,02% ning e-kiirloterii osakaal 8,22%. Kasum 2023. majandusaastal oli 12 430 665 eurot, kahanedes 2022. aasta kasumiga võrreldes 13,1% võrra. Põhivara soetati 2023. aastal 692 413 euro eest. 4  Võrreldav näitaja 2023 2022 Käive loteriide müügist (eurot) 88 076 783 86 570 070 Klassikalise loterii osakaal käibes 76,76% 85,83% Kiirloterii osakaal käibes 15,02% 14,17% E-kiirloterii osakaal käibes 8,22% 0% Turustatud klassikaliste loteriide arv 5 4 Turustatud kiirloteriide arv 19 17 Turustatud e-kiirloteriide arv 7 0 E-kanali osakaal käibes 64,5% 63, 0% Füüsilise kanali osakaal käibes 35,5% 37,0% Kasum (eurot) 12 430 665 14 311 446 Põhivara soetamine (eurot) 692 413 1 089 291 2023. aasta kokkuvõte 2023. aasta müügitulemusi mõjutasid enim: • uuele veebile üleminek 2022. aasta detsembris, mis eeldas mängijatelt uue mängukonto registreerimist ja uue keskkonnaga harjumist; • uue klassikalise loterii Jokker turule toomine 2023. aasta jaanuaris; • uue tootegrupi, e-kiirloterii, turule toomine 2023. aasta juulis. Klassikaliste loteriide müük vähenes 2023. aastal 2022. aastaga võrreldes 6,7 miljoni euro ehk 9,0% võrra ning seda vaatamata uue klassikalise loterii Jokker turule toomisele. Mängijatele juba eelnevalt tuttavate klassikaliste loteriide (Keno, Bingo loto, Vikinglotto, Eurojackpot) hinnas, mängumaatriksis ega loosimissageduses 2023. aastal muudatusi ei toimunud. Müügikanalite võrdluses kahanes müük e-kanalis 5,0 miljoni euro ehk 9,2% võrra ning füüsilises kanalis 1,7 miljoni euro ehk 8,5% võrra. E-kanali müük moodustas 2023. aastal klassikalise loterii müügist 73,3% (2022. aasta vastav näitaja oli 73,4%). Kokku mängis 2023. aastal klassikalist loteriid 393 236 inimest, 2022. aastaga võrreldes vähenes mängijate arv 27 786 inimese võrra, so - 6,6%. Mängijate arv kahanes nii e-kanalis kui ka füüsilises kanalis ning seda vastavalt 25 991 inimese (-9,4%) ja 16 902 inimese võrra (-7,4%). Nii 2022. aastal kui ka 2023. aastal oli kogu aasta jooksul paralleelselt müügil üheksa erinevat kiirloterii piletit. 2023. aasta IV kvartalis lisandus tootevalikusse hooajaline 15- 5 eurone kiirloterii pilet. Valiku uuendamine ning täiendamine võimaldas kiirloterii müüki 2022. aastaga võrreldes kasvatada 7,9% võrra. Müügikasvu vedas müüdud piletite keskmise hinna tõus 2,66 eurolt 2,88 eurole (+8,2%). Müüdud piletite arv samal ajal mõnevõrra kahanes (-0,4%). Müüdud piletite keskmine hind kasvas mängijate ostueelistustest tulenevalt – kasvas 5 ning enam eurot maksvate piletite müük (+31,0%) ning vähenes madalama hinnapunktiga piletite müük (-5,3%). E-kiirloterii jõudis mängijateni 2023. aasta juulis. III kvartalis oli võimalik mängida viit mängu – kahte 1-eurose, kahte 2-eurose ja ühte 3-eurose panusega mängu. IV kvartalis lisandusid valikusse üks 2-eurose ja üks 3-eurose panusega mäng. E-kiirloteriid mängis 2023. aasta jooksul kokku 82 861 inimest. 2023. aastal tasus AS Eesti Loto riigieelarvesse dividendidena 14 311 446 eurot, lisaks tasus AS Eesti Loto 2023. aastal makse kokku summas 19 497 894 eurot. AS Eesti Loto maksis 2023. aastal võitjatele võitudena välja 40 436 815 eurot. Võrreldav näitaja 2023 2022 Väljamakstud dividendid (eurot) 14 311 446 13 870 945 Tasutud maksud (eurot) 19 497 894 19 739 653 Väljamakstud võidud (eurot) 40 436 815 35 625 438 2024. aasta plaanidest 2024. aasta peamisteks eesmärkideks on: 1.Müügikäibe ja riigitulu stabiilise pikajalise kasvu tagamine. 2.Mängijate kõrge rahulolu hoidmine ja kliendibaasi kasv. 3.Kestlikkuse strateegia elluviimiseks tegevuskava loomine, sh. vastutustundliku mängimise täiendavate meetmete rakendamine. Tootearenduses on suurimaks planeeritud muudatuseks arvloterii Jokker müügi alustamine lisaks veebile ka jaekanalis. Korraga müügis olevate piletite arvu osas muudatusi ei ole plaanis teha, küll aga on võimalikud muudatused piletite hinnastamises. E-kiirloteriis on eesmärk regulaarselt täiendada mängude valikut ning uuendada turulolevate mängude visuaale. Arendustegevuse eesmärgiks on kõigis müügikanalites mängijatele, edasimüüjatele ja sisemistele kasutajatele täiendavate võimaluste ja mugavuste loomine. Veebikanalis jätkub kasutajamugavuse ja -lihtsuse parendamine. Aasta lõpuks on plaanis mängijateni tuua mobiilirakenduse esmane versioon. Kiirloterii haldussüsteemi arendusprojekti tulemusena on plaanis kasutusele võtta edasimüüjatele suunatud piletite müüki ja võitude kontrolli võimaldav moodul. 2024. aasta jooksul on plaanis luua kestlikkuse strateegia elluviimiskava ja täpsema mõjuanalüüsi läbiviimise kaudu seada konkreetsemad eesmärgid. Ettevalmistamisel on 6 kestlikkuse direktiivist lähtuva aruandluse jaoks vajaliku andmete kogumissüsteemi loomine. IT valdkonnas on töös mitmed tööprotsesside ja ressursside kasutuse efektiivsust tagavad initsiatiivid ning IT-poliitika ajakohastamine ja vajadusel asjakohaste regulatsioonide, standarditega kooskõlla viimine. 2024. aastal algatatakse mobiilirakenduse ja kesksüsteemi järgmise etapi arendamise hanked ja/või sisemised arendustööd. Hindamisel on andmekeskuste ressursi ning kontoripinna vajadus järgnevaks perioodiks. AS Eesti Loto plaanib 2024. aasta jooksul investeerida 2,41 miljonit eurot, millest 0,33 miljont eurot on seotud materiaalse ning 2,08 miljonit eurot immateriaalse põhivara soetamisega. Investeeringud võib tinglikult jagada nelja rühma: loterii kesksüsteemi uute komponentide arendus-, kohandamis-, integreerimis- ja soetamiskulud; Eesti Loto mobiilirakenduse arendus- ja integreerimiskulud, edasimüüjate haldussüsteemi arenduskulud ning füüsilise kiirloterii haldussüsteemi arenduskulud. 2024. aastal ulatub AS Eest Loto planeeritav kasum enne tulumaksustamist 11,34 miljoni euroni. Eelnevate perioodidega võrreldes tulumaksueelne kasum väheneb ning selle põhjuseks on 2024. aasta 1. jaanuarist jõustunud maksumuudatused – hasartmängumaksu tõus 18%-lt 22%-ni ning käibemaksu tõus 20%-lt 22%-ni. Sotsiaalne vastutus AS Eesti Loto jaoks on jätkuvalt oluline vastutustundliku mängimise põhimõtete juurutamine. Oluliseks koostööpartneriks lotomängude vastutustundlikul korraldamisel on olnud MTÜ Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, kellega jätkub koostöö Eesti ühiskonna teadlikkuse tõstmisel lotomängude vastutustundlikust korraldamisest, hasartmängusõltuvuse ennetamise ja võimalike sõltlaste abistamise osas. Turvalise loteriikorralduse ja -müügi tagamiseks keskendutakse jätkuvalt edasimüüjate võrgustiku töötajate teadlikkuse tõstmisele. Jätkatakse vastutustundliku mängimise põhimõtete veebikoolituse ja enesekontrolli küsimustiku levitamist edasimüüjatele. Vastutustundliku lotomängimise alase koolituse efektiivsuse kontrollimiseks teostab AS Eesti Loto teatud perioodilisusega nn. pimeoste, mille käigus kontrollitakse volitatud isikute poolt vastutustundliku mängude korraldamisega seotud informatsiooni kättesaadavust ja selliste nõuete täitmist lepingupartnerite poolt. Kõik loteriipileteid müüvad AS Eesti Loto koostööpartnerid on võtnud endale lepingulise kohustuse järgida lotopileteid müües AS Eesti Loto juhiseid vastutustundliku mängude korraldamisel ning seal hulgas: • mitte pakkuda hasartmängude mängimiseks kiirlaene ega krediiti; • tagada, et tema töötajad on teadlikud mänguriliini telefoninumbrist 15410 ning 7  veebilehe aadressist www.15410.ee; • tagada, et müügikohas on kättesaadav informatsioon mänguriliini veebilehe aadressi kohta; • mitte pakkuda hasartmängude mängimise võimalust alla 16-aastastele isikutele. Kõikidel AS Eesti Loto loteriipiletitel on eraldi välja toodud hoiatustekst rõhutamaks loterii sõltuvust tekitavat iseloomu ja kutsumaks üles vastutustundlikult mängima. Nii kiirloterii kui ka klassikalise loterii piletitel on märgitud Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse kontaktandmed, kust saab abi probleemide ilmnemisel. AS Eesti Loto mängijaportaalis on mängijal võimalik erinevate limiitide, meeldetuletuste jms meetmete rakendamise abil kaitsta end ise võimalike hasartmängust tulenevate ohtude eest. 2024. aasta jooksul on plaanis täiendavalt kasutusele võtta mängijate käitumismustreid monitooriv süsteem, et ennetada võimalikku hasartmängusõltuvuse riski. Peamised finantssuhtarvud Lähteandmed 2023 2022 2021 Käibevara 19 887 268 21 790 504 20 857 977 Lühiajalised kohustised 9 420 323 9 563 798 8 349 948 Raha 8 975 654 6 713 212 13 811 746 Kohustised 9 420 323 9 563 798 8 349 948 Varad 23 316 790 25 341 046 23 686 695 Varud 336 466 276 564 284 736 Müügitulu 88 076 783 86 570 070 86 297 288 Ärikasum 14 570 971 16 782 441 16 539 176 Aruandeaasta kasum 12 430 665 14 311 446 13 870 945 Omakapital 13 896 467 15 777 248 15 336 747 Finantssuhtarv Arvutamise metoodika 2023 2022 Kasumi kasv/kahanemine (kasum 2023 – kasum 2022) / kasum 2022 -13,1% 3,2% Maksevõime kordaja Käibevara / Lühiajalised kohustised 2,11 2,28 Varade käibekordaja Vara / Lühiajalised kohustised 2,48 2,65 Võlakordaja Kohustised / Varade maksumus 0,40 0,38 Ärirentaablus Ärikasum / Müügitulu 0,17 0,19 Puhasrentaablus Puhaskasum / Müügitulu 0,14 0,17 Omakapitali tootlus (ROE) Aruandeaasta kasum/Keskmine omakapital 83,8% 92,0% Koguvarade tootlus (ROA) Aruandeaasta kasum/Keskmised varad 51,1% 58,4% 8 Personal AS Eesti Loto töötajate keskmine arv 2023. aastal oli 52 (ilma juhatuse, nõukogu ja loosimiskomisjoni liikmeteta). Tööjõukulud, mis sisaldavad nii nõukogu, juhatuse kui ka sõltumatute vaatlejate tasusid, olid 2023. aastal 2 807 043 eurot (sh töötasud 2 252 755 eurot). Nõukogule arvestati 2023. aastal töötasu 29 500 eurot, juhatusele 107 014 eurot ning sõltumatutele vaatlejatele 38 882 eurot. Võrreldav näitaja 2023 2022 Töötajate keskmine arv 64 59 Tööjõukulud (eurot) 2 807 043 2 808 996 Töötasud (eurot) 2 252 755 2 162 403 Aktsiakapital Kõik AS Eesti Loto aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsiate valitsemist teostab Eesti Vabariigi nimel Rahandusministeerium. AS Eesti Loto aktsiakapitali suuruseks on 1 022 600 eurot, mis jaguneb 10 226 aktsiaks, mille igaühe nimiväärtus on 100 eurot. 9 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 8 975 654 6 713 212 2 Nõuded ja ettemaksed 10 575 148 14 800 728 3,4 Varud 336 466 276 564 5 Kokku käibevarad 19 887 268 21 790 504 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 135 624 248 150 6 Immateriaalsed põhivarad 3 293 898 3 302 392 7 Kokku põhivarad 3 429 522 3 550 542 Kokku varad 23 316 790 25 341 046 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 4 953 333 4 079 660 9,4 Eraldised 4 466 990 5 484 138 11 Kokku lühiajalised kohustised 9 420 323 9 563 798 Kokku kohustised 9 420 323 9 563 798 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 1 022 600 1 022 600 13 Kohustuslik reservkapital 102 260 102 260 Muud reservid 340 942 340 942 Aruandeaasta kasum (kahjum) 12 430 665 14 311 446 Kokku omakapital 13 896 467 15 777 248 Kokku kohustised ja omakapital 23 316 790 25 341 046 12 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2023. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Müügitulu 88 076 783 86 570 070 14 Muud äritulud 966 2 508 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused -64 882 606 -62 636 583 16 Mitmesugused tegevuskulud -5 003 696 -3 977 091 17 Tööjõukulud -2 807 043 -2 808 996 18 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -813 433 -367 467 6,7 Ärikasum (kahjum) 14 570 971 16 782 441 Muud finantstulud ja -kulud 348 678 48 066 19 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 14 919 649 16 830 507 Tulumaks -2 488 984 -2 519 061 20 Aruandeaasta kasum (kahjum) 12 430 665 14 311 446 13 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2023. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 14 570 971 16 782 441 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 813 433 367 467 6,7 Kokku korrigeerimised 813 433 367 467 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 4 418 770 -8 013 422 Varude muutus -59 902 8 172 5 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -154 677 917 401 Kokku rahavood äritegevusest 19 588 595 10 062 059 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -681 211 -792 842 6,7 soetamisel Laekunud intressid 155 488 22 255 Kokku rahavood investeerimistegevusest -525 723 -770 587 Rahavood finantseerimistegevusest Makstud dividendid -14 311 446 -13 870 945 20 Makstud ettevõtte tulumaks -2 488 984 -2 519 061 20 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -16 800 430 -16 390 006 Kokku rahavood 2 262 442 -7 098 534 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 6 713 212 13 811 746 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 2 262 442 -7 098 534 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 8 975 654 6 713 212 2 14 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2023. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Kohustuslik Muud reservid Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2021 1 022 600 102 260 340 942 13 870 945 15 336 747 Aruandeaasta kasum 0 0 0 14 311 446 14 311 446 (kahjum) Väljakuulutatud 0 0 0 -13 870 945 -13 870 945 dividendid 31.12.2022 1 022 600 102 260 340 942 14 311 446 15 777 248 Aruandeaasta kasum 0 0 0 12 430 665 12 430 665 (kahjum) Väljakuulutatud 0 0 0 -14 311 446 -14 311 446 dividendid 31.12.2023 1 022 600 102 260 340 942 12 430 665 13 896 467 15 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruaandluse standarditega, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega. Lisaks raamatupidamise seadusele juhindub AKTSIASELTS EESTI LOTO avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest. AKTSIASELTS EESTI LOTO kasutab kasumiaruande esitamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varad ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ning lühiajalise kõrge likviidsusega investeeringuid pankades (nt. lühiajalised deposiidid). Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustised ning mitte-monetaarsed finantsvarad ja -kohustised, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on aruandekuupäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Ärituludes ja - kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu on kajastatud ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud nõudeid. Kõiki nõudeid (nt nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühiajalised nõuded) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajalisete nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil). Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust. Muude nõuete all kajastatakse lühiajalisi hoiusi tähatajaga kuni 12 kuud. Varud Varudena kajastatakse kiirloteriiloteriipileteid ja loteriitarvikuid. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses. Varudena kajastatakse lotopiletite nimiväärtus loterii korraldusloa kehtivusaja lõpuni. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku eluaega üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro kantakse kulusse vara kasutuselevõtmise hetkel. Kuludesse kantud väheväärtusliku vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Jooksvad hooldus- ja remondikulud on kajastatud kasumiaruandes. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. 16 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2023. a. majandusaasta aruanne Immateriaalset põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Uute varade soetamisel lähtutakse järgmistest amortisatsioonimääradest: Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Masinad ja seadmed 5-10 Muu materiaalne põhivara 2-10 Immateriaalne põhivara 2-20 Kulumi arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal aruandekuupäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Rendid Rendilepingud loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks. Kasutusrendi puhul kajastub renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele ja muud lühiajalised võlakohustised) on võetud algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi on bilansis kajastatud maksmisele kuuluvas summas. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse üldjuhul loteriide võidufonde. Bilansis kajastatakse eraldisena enne aruandekuupäeva tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Eraldised võetakse arvele lühiajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustistena. Eraldised võidufondi Võidufondi eraldiste moodustamise aluseks on AKTSIASELTS EESTI LOTO poolt korraldatavate loteriide mängureeglid. Võidufondi arvestust peetakse tekkepõhiselt loteriide lõikes ning võidufondi kuluks arvestatakse loterii mängureeglites kehtestatud protsentuaalne osa realiseeritud loteriide müügitulust (47%-65%). Klassikalise loterii Keno võidufondi perioodikuluna kajastatakse tõenäosusliku võidufondi kulu asemel tegelikult väljaloositud võitude kulu. Bilansis kajastatakse eraldist vastavalt tekkepõhiselt arvestatud, kuid veel väljamaksmata võitude osas (mis võib sisaldada ka juba väljaloositud võite). Eraldiste alla peetakse eraldi arvestsust ka klassikaliste loteriide reservfondi kohta (Eesti Loto reserfond), mis koosneb mängureeglites kindlaks määratud eraldistest, võidutasandite ja võidusummase ümardamiste jääkidest ning tähtaegselt väljavõtamata võitudest. Reserfondi kasutatakse mängureeglites sätestatud juhtudel võitude väljamaksmiseks, minimalsete võidusummade tagamiseks ning lisaloosimiste võitude väljamaksmiseks. Samuti on reserfondi võimalik kasutada klassikaliste loteriide arendamiseks, edendamiseks ja turundamiseks. 17 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2023. a. majandusaasta aruanne Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu loteriipiletite müügist kajastatakse piletite müügi hetkel. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis,kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksimaalne tulumaksukohistus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisasdes. Tulumaksu määr 2022. aastal on 20/80. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Hasartmängumaks AKTSIASELTS EESTI LOTO on hasartmängu korraldaja ning tasub riigieelarvesse hasartmängumaksu. Hasartmängumaksuga maksustatakse loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa. Hasartmängumaksu määr oli aruandeperioodil ning võrdlusperioodil 18% loteriipiletite müügist saadud summalt. Hasartmängukorraldaja esitab Maksu- ja Tolliametile hasartmängumaksu deklaratsiooni ja tasub hasartmängumaksu maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks. Arvestatud hasartmängumaks kajastatakse kasumiaruandes kirjel Kaubad, toore, materjal ja teenused. Seotud osapooled Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud: - ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; - sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse alates 01.01.2023 algavate aruandeperioodide kohta koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon nendega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Sündmused pärast aruandekuupäeva Raamatupidamise aastaaruandes kajastatuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeval ja juhatuse poolt aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeprioodil toimunud tehingutega. 18 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Sularaha kassa 1 925 1 925 Arvelduskontod 1 356 055 6 711 287 Deposiidid 7 617 674 0 Kokku raha 8 975 654 6 713 212 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 507 722 1 507 722 Ostjatelt laekumata 1 507 722 1 507 722 arved Maksude ettemaksed ja 15 091 15 091 4 tagasinõuded Muud nõuded 225 249 225 249 Intressinõuded 225 249 225 249 Ettemaksed 327 086 327 086 Tulevaste perioodide 125 738 125 738 kulud Muud makstud 201 348 201 348 ettemaksed Muu nõue 8 500 000 8 500 000 Kokku nõuded ja 10 575 148 10 575 148 ettemaksed 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 377 938 1 377 938 Ostjatelt laekumata 1 377 938 1 377 938 arved Maksude ettemaksed ja 5 759 5 759 4 tagasinõuded Muud nõuded 32 060 32 060 Intressinõuded 32 060 32 060 Ettemaksed 384 971 384 971 Tulevaste perioodide 155 115 155 115 kulud Muud makstud 229 856 229 856 ettemaksed Muu nõue 13 000 000 13 000 000 Kokku nõuded ja 14 800 728 14 800 728 ettemaksed 19 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2023. a. majandusaasta aruanne Muude makstud ettemaksete all on kajastatud Eurojackpoti garantiid, muu nõudena kajastatakse mittekatkestatavat tähtajalist hoiust. Seisuga 31.12.2023.a Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 25.05.2024 , intress 4,10% Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 25.05.2024 , intress 4,10% Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 21.06.2024 , intress 5,00% Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 24.05.2024 , intress 4,05% Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 24.05.2024 , intress 4,05% Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 10.06.2024 , intress 3,95% Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 10.06.2024 , intress 3,95% Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 22.05.2024 , intress 4,00% Hoius 500 000 eurot, tähtajaga kuni 24.05.2024 , intress 3,90% Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 0 15 659 0 70 853 Üksikisiku tulumaks 0 35 109 0 31 862 Erisoodustuse tulumaks 0 2 931 0 3 294 Sotsiaalmaks 0 64 097 0 59 394 Kohustuslik kogumispension 0 2 707 0 2 639 Töötuskindlustusmaksed 0 4 103 0 3 725 Intress 0 168 0 0 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 1 648 723 0 1 248 646 Ettemaksukonto jääk 15 091 5 759 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 15 091 1 773 497 5 759 1 420 413 Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Tooraine ja materjal 46 606 19 415 Piletirullid 46 606 19 415 Müügiks ostetud kaubad 289 860 257 149 Loteriipiletid 289 860 257 149 Kokku varud 336 466 276 564 20 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Masinad ja Muud Transpordivahendid seadmed materiaalsed Muud masinad põhivarad ja seadmed 31.12.2021 Soetusmaksumus 91 667 1 431 222 1 522 889 708 109 2 230 998 Akumuleeritud kulum -29 334 -1 108 490 -1 137 824 -684 707 -1 822 531 Jääkmaksumus 62 333 322 732 385 065 23 402 408 467 Ostud ja parendused 0 39 343 39 343 40 339 79 682 Amortisatsioonikulu -18 334 -199 798 -218 132 -21 867 -239 999 31.12.2022 Soetusmaksumus 91 667 1 463 685 1 555 352 748 448 2 303 800 Akumuleeritud kulum -47 668 -1 301 408 -1 349 076 -706 574 -2 055 650 Jääkmaksumus 43 999 162 277 206 276 41 874 248 150 Ostud ja parendused 0 26 628 26 628 0 26 628 Amortisatsioonikulu -18 333 -91 107 -109 440 -29 714 -139 154 31.12.2023 Soetusmaksumus 91 667 1 302 297 1 393 964 477 872 1 871 836 Akumuleeritud kulum -66 001 -1 204 499 -1 270 500 -465 712 -1 736 212 Jääkmaksumus 25 666 97 798 123 464 12 160 135 624 Alates 01.01.2023 hakkas kehtima avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatus põhivara arvele võtmise piirmäära osas. Arvelevõtmise piirmäär muutus 5 000 eurolt 10 000 eurole. 31.01.2023 kanti bilansist välja materiaalset põhivara soetusväärtuses 456 791,00 eurot, millest 316 816,24 oli seotud piirmäära muutusega. 21 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara Lõpetamata projektid ja ettemaksed 31.12.2021 Soetusmaksumus 1 593 403 2 298 834 3 892 237 Akumuleeritud kulum -1 471 986 0 -1 471 986 Jääkmaksumus 121 417 2 298 834 2 420 251 Ostud ja parendused 2 955 562 1 038 889 3 994 451 Amortisatsioonikulu -127 468 0 -127 468 Muud muutused 0 -2 984 842 -2 984 842 31.12.2022 Soetusmaksumus 4 317 086 352 881 4 669 967 Akumuleeritud kulum -1 367 575 0 -1 367 575 Jääkmaksumus 2 949 511 352 881 3 302 392 Ostud ja parendused 401 622 645 785 1 047 407 Amortisatsioonikulu -674 279 0 -674 279 Muud muutused 0 -381 622 -381 622 31.12.2023 Soetusmaksumus 4 610 577 617 044 5 227 621 Akumuleeritud kulum -1 933 723 0 -1 933 723 Jääkmaksumus 2 676 854 617 044 3 293 898 Alates 01.01.2023 hakkas kehtima avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatus põhivara arvele võtmise piirmäära osas. Arvelevõtmise piirmäär muutus 5 000 eurolt 10 000 eurole. 31.01.2023 kanti bilansist välja immateriaalset põhivara soetusväärtuses 108 131,00 eurot. Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2023 2022 Kasutusrendikulu 222 196 213 383 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2023 31.12.2022 22 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2023. a. majandusaasta aruanne 12 kuu jooksul 244 315 227 872 1-5 aasta jooksul 162 823 558 607 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 1 000 920 1 000 920 Võlad töövõtjatele 507 654 507 654 10 Maksuvõlad 1 773 497 1 773 497 4 Muud võlad 1 671 262 1 671 262 Kokku võlad ja ettemaksed 4 953 333 4 953 333 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 956 293 956 293 Võlad töövõtjatele 586 884 586 884 10 Maksuvõlad 1 420 413 1 420 413 4 Muud võlad 1 116 070 1 116 070 Kokku võlad ja ettemaksed 4 079 660 4 079 660 Muud võlad sisaldavad klientide e-rahakotis olevat raha, pangalingi tasusid, nõudmiseni laekumisi, krediitkaartide maksete kohtustust ning eelneva perioodi loterii kulude kohustust. Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Töötasu võlg 312 148 377 467 Puhkusekohustus 89 705 81 334 Deklareerimata sotsiaalmaks 103 170 124 717 Deklareerimata töötuskundlustusmakse 2 427 2 744 Muud võlad töövõtjatele 204 622 Kokku võlad töövõtjatele 507 654 586 884 23 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Eraldised (eurodes) Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2021 Kasutamine 31.12.2022 Klassikalise loterii võidufondi 4 440 793 37 045 492 -36 822 023 4 664 262 eraldised Kiirloterii võidufondi eraldised 841 605 7 003 882 -7 025 611 819 876 Kokku eraldised 5 282 398 44 049 374 -43 847 634 5 484 138 Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2022 Kasutamine 31.12.2023 Klassikalise loterii võidufondi 4 664 262 33 772 448 -34 752 581 3 684 129 eraldised Kiirloterii võidufondi eraldised 819 876 7 663 400 -7 768 023 715 253 E- kiirloterii võidufondi eraldised 0 4 300 147 -4 232 539 67 608 Kokku eraldised 5 484 138 45 735 995 -46 753 143 4 466 990 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 10 690 372 12 198 304 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 1 740 293 2 113 142 Saadud garantiid 931 820 931 820 Kokku tingimuslikud kohustised 13 362 485 15 243 266 Võimalike dividendide ja tulumaksukohustise arvestamisel on aluseks võetud kogu vaba omakapital. 2024 aastal on võimalik jaotada dividende madalama maksumääraga so. 14/86 summas 10 691 242,00 eurot. Saadud garantiide all kajastatakse võimalike kohustiste tekkimist Eurojackpoti partnerite ees. Selle kohustise realiseerimist hinnatakse vähetõenäoliseks. Lisa 13 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Aktsiakapital 1 022 600 1 022 600 Aktsiate arv (tk) 10 226 10 226 Aktsiate nimiväärtus 100 100 24 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Müügitulu (eurodes) 2023 2022 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 88 076 783 86 570 070 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 88 076 783 86 570 070 Kokku müügitulu 88 076 783 86 570 070 Müügitulu tegevusalade lõikes Klassikaliste loteriide müük 67 610 346 74 306 522 Kiirloteriide müük 13 227 574 12 263 548 E- kiirloterii 7 238 863 0 Kokku müügitulu 88 076 783 86 570 070 Lisa 15 Muud äritulud (eurodes) 2023 2022 Muud 966 2 508 Kokku muud äritulud 966 2 508 Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2023 2022 Võidufondi kulud 45 735 995 44 049 374 Aegunud võidud -401 480 -488 250 Hasartmängumaksu kulu 15 853 821 15 582 612 Loteriide korraldamiskulud 2 785 597 2 596 456 Loteriide otsekulud 908 673 896 391 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 64 882 606 62 636 583 25 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2023 2022 Üür ja rent 222 196 213 383 Mitmesugused bürookulud 10 320 18 972 Lähetuskulud 26 414 48 313 Koolituskulud 73 551 66 960 Reklaamikulud 2 310 413 1 776 935 Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 1 735 893 1 171 884 Transpordikulud 43 789 46 410 Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiskulud 135 139 122 778 Liikmemaksud 19 154 18 850 Juriidilised- ja konsultatsiooni teenused 9 686 27 412 Investeeringute käibemaks 67 394 124 062 Muud 349 747 341 132 Kokku mitmesugused tegevuskulud 5 003 696 3 977 091 Lisa 18 Tööjõukulud (eurodes) 2023 2022 Palgakulu 2 252 755 2 162 403 Sotsiaalmaksud 759 403 728 313 Muud töötajatega seotud kulud 89 002 83 468 Muud töötajatega seotud kulude maksud 58 964 54 534 Tööjõukulude kapitaliseerimine -263 887 -164 217 Tööjõukulude kapitaliseerimisega seotud sotsiaalmaksud -89 194 -55 505 Kokku tööjõukulud 2 807 043 2 808 996 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 64 59 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 52 48 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 7 6 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 5 5 Lisa 19 Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) 2023 2022 Finantstulud 352 457 48 066 Finantskulud -3 779 0 Kokku muud finantstulud ja -kulud 348 678 48 066 26 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 20 Tulumaks (eurodes) Tulumaksukulu komponendid 2023 2022 Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks Väljakuulutatud dividendid 14 311 446 2 488 984 13 870 945 2 519 061 Kokku 14 311 446 2 488 984 13 870 945 2 519 061 Lisa 21 Seotud osapooled (eurodes) OSTETUD 2023 2022 Teenused Teenused Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende 6 911 2 630 valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku ostetud 6 911 2 630 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2023 2022 Arvestatud tasu 136 514 133 535 27 Lisa 22 Panused ja väljamakstud võidud (eurodes) Loteriide panused ja väljamakstud võidud Panuste ja väljamaksete summa Korraldusloa Panuste summa (vt. Väljamaksete summa (arvestatud Loterii alaliik vahe (arvestatud võidufondi number müük Lisa 14) võidufond vt. Lisa 16) vahe vt. Lisa14,16) HKL000123 Klassikaline loterii-Keno 6 709 404 3 289 592 3 419 812 HKL000122 Klassikaline loterii-Bingo Loto 17 825 734 8 912 975 8 912 759 HKL000121 Klassikaline loterii-Eurojackpot 24 172 346 12 086 280 12 086 066 HKL000101 Klassikaline loterii-Vikinglotto 14 150 664 7 075 399 7 075 265 HKL000364 Klassikaline loterii-Jokker 4 752 198 2 408 202 2 343 996 HKL000346 Kiirloterii- Megaloos 2 271 960 176 774 95 186 HKL000405 Kiirloterii- SuperSumm 10 1 027 160 513 580 513 580 HKL000406 Kiirloterii- Sidrun 383 700 180 339 203 361 HKL000429 Kiirloterii- 20 x Raha 3 220 740 139 066 81 674 HKL000365 Kiirloterii- Alt Üles 42 915 24 462 18 453 HKL000366 Kiirloterii- 1000 € kolmeks aastaks 58 545 33 371 25 174 HKL000369 Kiirloterii- Õnnetriinu 296 389 139 303 157 086 HKL000342 Kiirloterii- Kullapada 11 735 510 404 531 330 980 HKL000372 Kiirloterii- Kingiloos 8 160 860 104 559 56 301 HKL000380 Kiirloterii- Kolmekordne 161 920 100 390 61 530 HKL000383 Kiirloterii- SuperSumm 9 959 406 479 703 479 703 HKL000389 Kiirloterii- Puhkuseloos 787 143 448 672 338 471 HKL000392 Kiirloterii- Viiekordne 1 623 580 1 006 620 616 960 HKL000397 Kiirloterii- Kullapada 12 2 059 374 1 132 656 926 718 HKL000396 Kiirloterii- Kingiloos 9 1 201 250 780 452 420 798 HKL000398 Kiirloterii- Megaloos 3 756 750 491 888 264 863 HKL000430 Kiirloterii- Talverõõm 396 060 257 439 138 621 HKL000391 Kiirloterii- Kuum paar 1 058 652 603 432 455 220 HKL000388 Kiirloterii- 20 x Raha 2 1 025 660 646 166 379 494 HKL000415 e-kiirloterii Kullapada 1 818 456 1 004 600 813 856 HKL000420 e-kiirloterii Tinko 612 804 355 426 257 378 HKL000416 e-kiirloterii Astro 807 228 484 337 322 891 HKL000417 e-kiirloterii Kaevur Mati 1 678 539 1 066 866 611 673 HKL000419 e-kiirloterii Sürpriis 1 358 741 795 067 563 674 HKL000431 e-kiirloterii Maximillian 734 013 456 402 277 611 HKL000434 e-kiirloterii Crosingo 229 082 137 449 91 633 KOKKU 88 076 783 45 735 995 42 340 788  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AKTSIASELTS EESTI LOTO aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud AKTSIASELTS EESTI LOTO (aktsiaselts) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2023 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt aktsiaseltsi finantsseisundit seisuga 31.12.2023 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme aktsiaseltsist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama aktsiaseltsi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas aktsiaseltsi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad aktsiaseltsi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks aktsiaseltsi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust aktsiaseltsi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada aktsiaseltsi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Mai Palmipuu Vandeaudiitori number 384 Assertum Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 62 Lõõtsa tn 2a, Tallinn, Harju maakond, 11415 12.04.2024  EESTI LOTO AKTSIASELTS Registrikood 10281170 Asukoht ja aadress Hallivanamehe tn 4, Tallinn 11317 KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL ÜLDKOOSOLEKU TOIMUMISE AEG JA KOHT 30. mai 2024.a, algus kell 9:00, lõpp kell 10:00. Koosolek toimus Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 AINUAKTSIONÄR Eesti Loto Aktsiaseltsi („Selts“) ainuaktsionär (häälte arv: 10 226, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest) on Eesti Vabariik („Ainuaktsionär“), kelle nimel teostab Seltsi aktsiate valitsemist Rahandusministeerium ning keda riigivaraseaduse (RVS) § 5 lg 5 ja peaministri 19. aprilli 2023. a korralduse nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ p 7 alusel esindab rahandusminister Mart Võrklaev. Aktsiate/häälte arv: 10 226 KOOSOLEKUST OSAVÕTJAD Ainuaktsionäri esindaja: Mart Võrklaev, rahandusminister Kutsutud: Linnar Viik, nõukogu esimees Riina Roosipuu, juhataja Üllar Udras, finantsjuht Evelin Oras, rahandusministri nõunik Kaur Kajak, Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Tarmo Porgand, riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhataja PÄEVAKORD P 1. Eesti Loto AS 2023. majandusaasta kokkuvõte P 2. Omaniku ootust täitmise ja tulemuste hindamine P 3. 2023.a majandusaasta aruande kinnitamine P 4. 2023.a kasumi jaotamine P 5. Eesti Loto AS tulevikuplaanidest P 6. Omaniku ootused äriühingule Koosolekut juhatas Mart Võrklaev ja protokollis Tarmo Porgand. Päevakorrapunkt 1. Eesti Loto AS 2023. majandusaasta kokkuvõte AS Eesti Loto juhataja Riina Roosipuu esitas juhataja ülevaate Seltsi 2023. a. majandusaasta kohta ning nõukogu esimees Linnar Viik andis ülevaate nõukogu tegevusest ja tutvustas välisaudiitori aruannet Seltsi raamatupidamise 2023. a aruande kohta. Otsus: Ainuaktsionär võttis teadmiseks esitatud ülevaated Seltsi 2023. aasta majandusaasta kohta. Päevakorrapunkt 2. Omaniku ootust täitmise ja tulemuste hindamine Käsitleti omaniku ootuste täitmist 2023.aastal ja tõdeti, et 2023.a nii strateegilised eesmärgid kui ka finantseesmärgid on täidetud. Otsus: Ainuaktsionär võttis teadmiseks esitatud ülevaate. Ainuaktsionäri hinnangul on Selts täitnud väga hästi omaniku ootusi. Päevakorrapunkt 3. 2023.a majandusaasta aruande kinnitamine Juhataja ja nõukogu esitasid ainuaktsionärile kinnitamiseks Seltsi 2023. a. majandusaasta aruande koos audiitori aruandega. Otsus: Ainuaktsionär kinnitas Seltsi 2023. aasta majandusaasta aruande (Lisa 1). Päevakorrapunkt 4. 2023.a kasumi jaotamine Riina Roosipuu esitas ainuaktsionärile kasumi jaotamise ettepaneku maksta dividendidena välja kogu 2023. a puhaskasum 12 430 665 euro ulatuses. Otsus: AS Eesti Loto 2023. aasta puhaskasum oli 12 430 665 eurot. Seisuga 31.12.2023. a moodustas AS Eesti Loto jaotamata kasum 12 430 665 eurot - maksta ainuaktsionärile dividendidena 12 430 665 (kaksteist miljonit nelisada kolmkümmend tuhat kuussada kuuskümmend viis) eurot. Dividendid maksta Rahandusministeeriumi kontole hiljemalt 27. mail 2024. a kahes osas, makstes viie tööpäeva jooksul 3 750 000 eurot ja 27. maiks 2024. a 8 680 665 eurot. Päevakorrapunkt 5. Eesti Loto AS tulevikuplaanidest Riina Roosipuu esitas ülevaate Seltsi väljavaadete kohta 2024. aastaks ning plaanidest aastani 2028. Otsus: Ainuaktsionär võttis teadmiseks Seltsi juhataja esitatud ülevaated tuleviku väljavaadete kohta. Päevakorrapunkt 6. Omaniku ootused äriühingule Ainuaktsionär andis juhatajale ja nõukogu esimehele ülevaate Seltsi tulevikuga seonduvatest teemadest. Päevakorrapunkti raames otsuseid vastu ei võetud. Kõik otsused on vastu võetud 10 226 poolthäälega (100% koosolekul esindatud häältest), juhindudes äriseadustiku § 305 lg-st 1 ja riigivaraseaduse § 5 lg-st 5. Koosoleku juhataja lõpetas koosoleku kell 10:00 Protokolli lisad: Lisa 1. Seltsi 2023.a majandusaruanne koos audiitori aruandega Käesolev protokoll kajastab õigesti selles sisalduvaid asjaolusid ning on allkirjastatud koosoleku juhataja ja protokollija poolt. Koosoleku juhataja Protokollija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Mart Võrklaev Tarmo Porgand