Väljaminev kiriAvalik
Kliimaministeerium_kiri
Õiguskantsleri Kantselei · 14. detsember 2023
- Viit
- 14-1/231648/2306384
- Registreeritud
- 14. detsember 2023
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Kliimaministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- e-post, DVK
- Funktsioon
- 14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
- Sari
- 14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
- Toimik
- 14-1/231648
- Vastutaja
- Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)
Sisu (failidest)
Hr Kristen Michal Teie 11.12.2023 nr 8-2/23/5467-2
Kliimaministeerium
[email protected] Meie 14.12.2023 nr 14-1/231648/2306384
Austatud minister
Edastasin Teile 20.11.2023 vastamiseks selgitustaotluse, milles selgitustaotluse esitajad soovisid
saada vastuseid mitmele küsimusele seoses looduskaitsega ning Natura 2000 võrgustiku aladel
metsaelupaikade täiendava range kaitse alla võtmisega.
Teie 11.12.2023 saadetud kirjas nr 8-2/23/5467-2 antakse üldine ülevaade Natura 2000 võrgustiku
aladel metsaelupaikade täiendava range kaitse alla võtmisest, kuid inimeste esitatud küsimustele
konkreetseid vastuseid paraku ei anta.
Palun Teil lähtudes märgukirjale ja selgitustaotlusele ning kollektiivse pöördumise esitamise
seaduse §-st 3 vastata selgitustaotluses esitatud küsimustele ja anda oma kommentaar inimeste
esitatud ettepanekutele.
Inimeste küsimused ja ettepanekud olid järgmised.
1. Inimesed on võtnud laenu metsa soetamiseks, et seda majandada. Pank nõuab
laenumakseid tagasi, kuid kui soetatud kinnistu määratakse sihtkaitsevööndisse ja
majandamine on keelatud, kuidas siis laen tagasi maksta?
2. Elamusse on sisse löönud vamm. On vaja uus maja ehitada. Selleks on hoitud palgimetsa
juba mitukümmend aastat. Mets määratakse sihtkaitsevööndisse ja inimesel ongi keelatud
oma hooldatud metsast maja ehituseks palke võtta. See on ebaõiglane. Vastavalt Eesti
Vabariigi põhiseaduse § 32-le peab siis ka see maaomanik saama kohese ja õiglase
hüvitise.
3. Iga maaomanik tuleks personaalselt kaasata uute sihtkaitsevööndite/metselupaikade
loomise plaani.
4. Selgitustaotluse esitanud inimesed osundasid, et Natura 2000 aladel peaks säilima
praegune olukord – suures ulatuses piiranguvöönd, sellega oleks tagatud
elurikkuse/metsaelupaikade kestma jäämine. Siiani on elupaigad ju püsinud. Omanik saab
piiratud tingimustel puitu varuda, lageraied ilmselt peaks olema keelatud ja metsa
väljavedu lubatud ainult jäätunud pinnasega.
5. Lingi (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse) kaudu leitavat kaarti vaadates
tekkis avalduse esitanud inimestel küsimus, kas ei peaks looduskaitse rohkem arvestama
rohkem Eestimaal elavate inimestega ehk siis kõige tähtsam on tasakaalu leidmine
looduskaitse ja inimese huvide vahel. Ei tohi jätta inimest kui üht looduse osa üha uusi
piiranguid kehtestades arvestamata.
2
Palun Teil vastata inimestele selgelt ja sisuliselt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: avaldaja (isikuandmeteta)
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]