dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Metsküla Kultuuriühing_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 8. detsember 2023
Viit
14-5/231749/2306280
Registreeritud
8. detsember 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Metsküla Kultuuriühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-5 Menetlusse võtmata avaldus (isikul on võimalik esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid)
Toimik
14-5/231749
Vastutaja
Marje Kask (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎14-52317492306280 08.12.2023 Väljaminev kiri.asice313 KB

Sisu (failidest)

Metsküla Kultuuriühing Teie 10.11.2023 nr [email protected] Meie 08.12.2023 nr 14-5/231749/2306280 Austatud Metsküla Kultuuriühingu liikmed Mõistan teie kogukonna muret Metsküla Algkooli tegevuse lõpetamise pärast. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 37 lõikes 1 on sätestatud, et igaühel on õigus haridusele ning õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik. Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi (PS § 37 lg 2). See tähendab, et riik ja kohalikud omavalitsused peavad tagama igale koolikohustuslikule lapsele juurdepääsu haridusele nii, nagu Riigikogu loodud haridussüsteem võimaldab. Riigikogu peab nende kohustuste täitmiseks looma õigusraamistiku, põhiseadus ei sätesta haridussüsteemi (sh koolide asukoha ja struktuuri või selle muutmise) kohta täpsemaid nõudeid. Põhiseaduse §-ga 37 on ette nähtud põhiõigus saada tasuta ja kvaliteetset haridust avaliku võimu kulul. Riigikogu on loonud hariduspõhiõiguse teostamiseks vajaliku õigusraamistiku põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (PGS). PGS § 10 lõike 1 järgi tagab kohalik omavalitsus kõigile koolikohustuslikele lastele õppimiskoha elukohajärgses koolis. Seega tuleb koolikohti luua nii palju, et oleks tagatud põhihariduse kättesaadavus (vt PGS §-d 6 ja 7). Seadusega ei ole määratud, kuidas kohalik omavalitsus peab selle kohustuse täitma (kus koolid asuvad ning kas lapsed õpivad ühes või mitmes koolimajas) – seda otsustab kooli pidaja. Kui kooli pidaja korraldab kooli tegevuse ümber või lõpetab kooli tegevuse, tuleb muudatused teha kooskõlas PGS §-ga 80. Muu hulgas tuleb teatada kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest Haridus- ja Teadusministeeriumile, koolile, vanematele, õpilastele ja õpilaste elukohajärgsetele valla- või linnavalitsustele kirjalikult vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust (PGS § 80 lg 3). Need on korralduslikud nõuded, mida tuleb sisulise otsuse tegemisel arvesse võtta. Kooli pidajal on koolivõrgu (ümber)kujundamisel avar kaalumisruum. Samas eeldab kooli tegevuse lõpetamine siiski mitmete asjaolude kaalumist ja mõjude hindamist. Muu hulgas tuleb hoolitseda, et lastel oleks võimalik edasi õppida. Seadus võimaldab asutada ka riigikoole, Eestis tegutseb näiteks üle 50 riigi asutatud põhikooli ja gümnaasiumi, need kõik on loodud PGS-i alusel ja poliitiliste kokkulepete tulemusel. 2 Põhiseaduse § 37 lõike 2 kohaselt võib lisaks riigi ja kohalike omavalitsuste peetavatele koolidele avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole. Erakoolide loomist reguleerib erakooliseadus. Kui vanem leiab, et tema lapsele ei ole kvaliteetne haridus enam kättesaadav, on tal võimalik pöörduda lapse õiguste kaitseks kohtusse. Kohaliku omavalitsuse haldusakti, millega Metsküla Algkooli tegevus lõpetati, hindab praegu halduskohus (kohtuasi nr 3-23-888). Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Seadus keelab õiguskantsleril kohtuvaidlustesse sekkuda. Loodan, et neist selgitustest on abi. Austusega /allkirjastatud digitaalselt/ Kärt Muller sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Marje Kask 6 93 8427 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel