Luunja Keskkool Meie 10.11.2023 nr 7-5/231386/2305771
[email protected]
Õpihuvilaagris osalemise eest tasu küsimine
Austatud direktor
Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas Luunja Keskkool käitus õigesti, kui küsis õpihuvilaagrist
osa võtnud laste vanemalt osalustasu.
On igati tervitatav, et koolid korraldavad õppeaasta jooksul mitmesuguseid üritusi õpilaste õpihuvi
suurendamiseks ja silmaringi avardamiseks. Tunnustan kõigiti ka Luunja Keskkooli algatust
õppetööd mitmekesistada ja anda lastele võimalus arendada oma suhtlemis- ja koostööoskusi
väljaspool kooli. Seejuures tuleb siiski silmas pidada, et tasu tohib küsida vaid õppekavavälise
tegevuse eest. See, kas tegemist on õppekavasse kuuluva ettevõtmisega, peab olema selge nii
lastele kui vanematele. Oluline on arvestada ka nende lastega, kelle vanematel ei ole võimalik
õppekavavälise tegevuse eest maksta.
Luunja Keskkool korraldas 4.−6. septembrini Põlvamaal Valgemetsas 5.−12. klassi õpilastele
õpihuvilaagri. Lapsevanematel tuli maksta laagris osalemise tasu 30 eurot Luunja Vallavalitsuse
arvelduskontole. Kooli veebilehel avaldatud teates on öeldud: „Õpihuvi laager on kooliaasta
alguse juurde kuuluv õppetöö osa, kus osaletakse koos klassikaaslastega, kus on huvitav ning kus
laagri tegevuste käigus ka õpitakse, äratatakse huvi õppimise, teadasaamise ja isetegemise vastu.
Õpihuvi laager aitab siduda teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, aitab lihvida suhtlemis- ja
koostööoskusi ning tunda rõõmu kaaslastega koos tegutsemisest, et seeläbi turgutada põhi- ja
keskhariduse tasemel õppijate õpimotivatsiooni, vaimset tervist, üldpädevusi ning huvi
ainevaldkondade vastu.“ Lisaks andis kool teada, et „käesoleval aastal tuleb lapsevanemal tasuda
õpihuvi laagris osalemise eest omaosalus 30 eurot“.
Luunja Keskkooli veebilehel avaldatud teatest võib aru saada, et kolmepäevane õpihuvilaager
korraldati õppetöö osana. Niiviisi sai teatest aru ka õiguskantsleri poole pöördunud lapsevanem.
Laager toimuski esmaspäevast kolmapäevani ehk tavalistel koolipäevadel. Nii Luunja Keskkooli
põhikooli õppekavas (vt õppekava p 5.4) kui ka gümnaasiumi õppekavas (vt õppekava p 5.3) on
kirjas, et kool korraldab õpilaste üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna
mitmekesistamiseks muu hulgas õppelaagreid. Seega on mõistetav, et õpilased ja lapsevanemad
pidasid laagrit kohustusliku õppetöö osaks.
Samal ajal on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 82 lõikes 11 öeldud, et kool ei tohi
õpilastelt ega vanematelt nõuda munitsipaal- või riigikoolis õppekava alusel toimuva põhi- või
keskharidusõppe kaasrahastamist. Koolipidaja peab muu hulgas toetama oma koolide eripära
väljaarendamist ning tagama, et kooli õppekavasse kuuluva tegevuse kulud kaetaks eelarvest. Nii
kooli õppekava kui ka kooli eelarve arutatakse läbi hoolekogus, mille töös osaleb teiste hulgas ka
koolipidaja esindaja.
2
Selgitasite õiguskantsleri nõunikule, et laager oli kavandatud õppekavavälise ettevõtmisena.
Märkisite, et avaldatud teatega sooviti meelitada rohkem õpilasi laagrist osa võtma. Kokkuvõttes
osales Teie sõnul laagris ca 58% sihtgruppi kuuluvatest lastest ja nendele, kes laagris ei osalenud,
anti Stuudiumi kaudu 09.08.2023 teada koolitöö korraldusest laagripäevade ajal. Ühtlasi anti
peredele Stuudiumi kaudu teada, et laagri rahastamiseks on võimalik taotleda vallalt toetust. Kõik
pered, kes toetust taotlesid, selle ka said.
Seadus lubab vanematelt raha küsida õppekavavälise tegevuse eest (vt PGS § 82 lg 11 teine lause).
Kooli õppekavavälise tegevuse korraldamise üle otsustab põhimääruse kohaselt kooli direktor.
Praegu on Luunja Keskkooli põhimääruses õppekavavälise tegevusena nimetatud vaid
pikapäevarühma tööd ja huvitegevust (vt põhimääruse § 24). Luunja Keskkooli põhimääruse
§ 24 lõike 2 kohaselt otsustab kooli direktor lähtuvalt kooli eelarvest, kas õppekavavälist tegevust
korraldatakse tasu eest või tasuta. Kui seda korraldatakse tasu eest, siis kinnitatakse
õppekavavälise tegevuse hind vallavalitsuse korraldusega. Teie sõnul vallavalitsus õppelaagri
hinda kirjalikult ei kehtestanud.
Igal juhul peab kool õppekavavälise tegevuse kulud, mida ei kaeta kooli eelarvest või näiteks mõne
projekti jaoks ettenähtud rahast, vanematega eelnevalt läbi arutama ning võtma arvesse vanemate
võimalusi ja vajadusi. Selleks peabki vanematele varem teada andma, milliseid õppekavaväliseid
ettevõtmisi lähiajal plaanitakse. Tegevus, mida tuleb vanematel rahastada, ei saa olla
õppekavajärgne õppetöö osa. Õppekavavälise tegevuse kaasrahastamine saab toimuda vaid
vanemate nõusolekul. Sestap peab kool eelnevalt selgeks tegema ja ka oma sõnumites tagama
selguse, milline tegevus on õppekavaväline ja milline õppekavakohane. Koolil on sobimatu
meelitada õppekavavälisest tegevusest osa võtma teatega, millega on jäetud mulje nagu tegu oleks
õppetöö osaga.
Koolil tuleks mõelda kindlasti ka nende laste kaasamisele, kelle vanematel ei ole võimalik (nt
majanduslikel põhjustel) õppekavavälist tegevust lühema või pikema aja jooksul rahastada. Ükski
laps ei tohiks end tunda kõrvalejäetuna selle pärast, et tema pere ei saa endale selliseid kulutusi
lubada. Kool saab kaaluda, kas katta nende laste üritustes osalemise kulud kooli või valla eelarvest.
Kui tegu on õppekavavälise tegevusega, ei pea laps õppetöös osalema sel ajal, kui teised on
õppekavavälisel üritusel. Kui kool üksnes pakub õpilastele võimalust koolis olla, siis peab sellest
võimalusest selgelt teavitama ka vanemaid (vt õiguskantsleri 17.04.2020 seisukoht).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Luunja Vallavalitsus, Luunja Vallavolikogu
Marje Kask 6 93 8427
[email protected]