Ott Maaten Teie 06.10.2023 nr
Rahvusooper Estonia
[email protected] Meie 07.11.2023 nr 14-5/231517/2305695
Austatud Ott Maaten
Palusite kontrollida, kas riigiametid on Rahvusooperit Estonia puudutavate küsimuste lahendamisel
järginud hea halduse tava.
Soovisite selgust Estonia teatri hoone juurdeehituse suhtes. Riigikogu võttis 13.09.2021 vastu
otsuse „Riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine“
(edaspidi: Riigikogu otsus), milles on muu hulgas nimetatud rahvusooperi praeguse hoone
juurdeehitust. Leiate, et Muinsuskaitseamet ei ole aidanud kaasa Riigikogu otsuse elluviimisele,
kuna on ette valmistanud Tallinna vanalinna kaitsekorra eelnõu, mille kohaselt ei oleks hoone
juurdeehitus võimalik.
Mõistame Teie muret Estonia juurdeehituse pärast ja oleme jälginud selle ümber käivaid arutelusid.
Paraku on kujunenud mulje, justkui muudaks Riigikogu otsus seadust või selle rakenduspraktikat.
Nii see ei ole.
Riigikogu otsust tuleb mõista selle õiges tähenduses. Sellega ei ole Riigikogu otsustanud ega
andnud käsku teha Estonia praegusele hoonele juurdeehitis. Otsus ei tähenda ka seda, et tuleb
kõrvale jätta kõik, mis takistaks otsuse elluviimist, näiteks loobuda kultuuripärandi kaitsest.
Riigikogu otsus on sisuliselt SA Eesti Kultuurkapital nõukogule antud volitus otsustada sihtasutuse
raha kasutamise üle. Nii järeldub selle otsuse õiguslikust alusest: Eesti Kultuurkapitali seaduse § 11
lõike 2 punkti 4 kohaselt võib Eesti Kultuurkapitali nõukogu otsustada, et sihtasutusele laekunud
rahast finantseeritakse nende ehitiste rajamist, mida Riigikogu on nimetanud oma otsuses.
Eesti Kultuurkapital peab oma otsustes juhinduma ka kõigist muudest õigusaktidest (Eesti
Kultuurkapitali seaduse § 1 lg 3). See tähendab, et ta ei saa rahastada rahvusooperi juurdeehitist, kui
selle ehitamine on vastuolus mõne õigusaktiga. Rahastamisotsuse tegemiseks peab rahastatav
projekt olema elluviidav kooskõlas kõigi õigusaktide nõuetega.
Otsus, millega Riigikogu andis volituse otsustada Eesti Kultuurkapitali raha kasutamise üle, ei ole
ülimuslik seaduste suhtes. Selle otsusega ei anta volitust ega panda kohustust jätta muud avalikust
huvist lähtuvad piirangud kõrvale. Paraku tuleb arvesse võtta sedagi, et Riigikogu võib oma otsust
alati muuta. Eesti Kultuurkapitali seaduse § 11 lõige 22 võimaldab juba praegugi teatud tingimustel
loobuda Riigikogu otsuses loetletud ehitiste rajamise järjekorrast ja finantseerida nimekirjas
tagapool oleva objekti ehitamist (näiteks siis, kui objekti ehitamine ei ole võimalik).
Te ei ole rahul Tööinspektsiooni tegevusega. Selgitasite, et inspektsioonil on kavas (vt selgitust
Tööelu portaalis) alates 2024. aasta 1. jaanuarist muuta töölepingu seaduse (TLS) §-de 51 ja 52
2
tõlgendust. Teie hinnangul teeb uus tõlgendus rahvusooperi töötajate töö- ja puhkeaja planeerimise
keeruliseks.
Etendusasutuste tööajakorralduse eripärad on arusaadavad. Samas tuleb Tööinspektsioonil lähtuda
Euroopa Liidu Kohtu antud tõlgendustest. Eesti tööõigus tugineb paljuski Euroopa Liidu õigusele.
Seepärast tuleb neis tööõiguse küsimustes, mis on Euroopa Liidus kokku lepitud, arvestada Euroopa
Liidu Kohtu otsuseid (vt eelotsustusmenetluse kohta lähemalt Euroopa Liidu Kohtu soovitustest).
Euroopa Kohus on selgitanud (kohtuasjas nr C-477/21), kuidas tõlgendada tööaja korraldust
käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ. Selle
direktiivi artikkel 3 sätestab igapäevase puhkeaja ja artikkel 5 iganädalase puhkeaja reeglid. Eesti
õiguses vastavad nendele artiklitele TLS §-d 51 ja 52.
Euroopa Kohtu hinnangul on õigus igapäevasele puhkeajale ja õigus iganädalasele puhkeajale ette
nähtud kahes eraldi sättes, mistõttu on tegemist kahe iseseisva õigusega. Niisiis tuleb hoolitseda, et
töötajad saaksid neid õigusi tegelikult ka eraldiseisvalt kasutada (punktid 38 ja 39).
Vastupidine tõlgendus, mille kohaselt igapäevane puhkeaeg loetakse iganädalase puhkeaja hulka,
muudaks sisutühjaks direktiivi artiklis 3 sätestatud igapäevase puhkeaja, jättes töötaja ilma
võimalusest tegelikult kasutada selles sättes ette nähtud igapäevast puhkeaega, kui ta kasutab oma
õigust iganädalasele puhkeajale (punktis 40).
Neid asjaolusid arvestades tegi kohus järgmise otsuse:
- igapäevane puhkeaeg ei ole osa iganädalasest puhkeajast, vaid lisandub sellele;
- kui riigisisesed õigusnormid näevad ette iganädalase puhkeaja, mis ületab 35 järjestikust tundi,
siis tuleb töötajale lisaks sellele ajavahemikule võimaldada ka selle direktiivi artikliga 3 tagatud
igapäevane puhkeaeg,
- kui töötajale antakse iganädalane puhkeaeg, on tal õigus ka sellele iganädalasele puhkeajale
eelnevale igapäevasele puhkeajale.
TLS-i rakendamisel tuleb arvestada Euroopa Kohtu tõlgendust ning seda on Tööinspektsioon ka
selgitanud.
Kui töötaja pole nõus Sotsiaalkindlustusameti pensionistaaži arvestusega, saab ta esitada selle kohta
kaebuse halduskohtule. Kohtusse pöördumise kohta leiab teavet kohtute kodulehelt. Erinevalt
kohtust ei ole õiguskantsleril võimalik ameti otsuseid tühistada, kuid kui amet on eksinud, võib
otsuse tühistamine osutuda vajalikuks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja, õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Ago Pelisaar 693 8407,
[email protected]
Aigi Kivioja 693 8428,
[email protected]