dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Politsei- ja Piirivalveamet_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 2. november 2023
Viit
7-4/231621/2305596
Registreeritud
2. november 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Politsei- ja Piirivalveamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/231621
Vastutaja
Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎Politsei- ja Piirivalveamet_vastus.asice1086 KB

Sisu (failidest)

Peadirektori KÄSKKIRI Tallinn 27.02.2017 nr 1.1-1/36 Muudetud järgmiste käskkirjadega: 17.09.2021 nr 95 Puhkuse andmise korra kinnitamine Siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 "Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus" § 10 lõike 1 punktide 1 ja 10 ning lõike 2 alusel: 1. Kinnitan puhkuse andmise korra (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks peadirektori 10.01.2014 käskkirja nr 8 „Puhkuse andmise korra kinnitamine". 3. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2017. 4. Dokumendihaldustalitusel teha käskkiri teatavaks personalibüroole dokumendihaldussüsteemi „Delta" kaudu. (allkirjastatud digitaalselt) Elmar Vaher peadirektor Sandra Litvinenko, 6123422, [email protected] Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja „Puhkuse andmise korra kinnitamine“ lisa PUHKUSE ANDMISE KORD 1. Politseiametnike, ametnike ja töötajate (edaspidi ühiselt teenistuja) iga-aastase põhipuhkuse kestuseks on 35 kalendripäeva. 2. Teenistujatele antakse lapsepuhkust, isapuhkust, lapsendaja puhkust, lapsehoolduspuhkust, lisapuhkust, tasustamata puhkust ja õppepuhkust seaduses ja kollektiivlepingus ettenähtud ulatuses ja korras. 3. Peadirektoril, struktuuriüksuse juhil, struktuuriüksuse koosseisus oleval allstruktuuriüksuse juhil ning teenistusliku üksuse juhil on õigus otsustada temale vahetult alluva teenistuja puhkuse andmine ning talle puhkusel oleku ajaks asendaja määramine. 4. Puhkuse andmisel arvestatakse võimaluse korral teenistujate soovidega ning lähtutakse seaduses sätestatud teenistujate õigustest. Puhkuse andmisel, s.h ajakava koostamisel lähtutakse põhimõttest, et üldreeglina ei või korraga puhata üle 30% üksuse teenistujatest. 5. Puhkusetaotlus esitatakse ja seda menetletakse üldjuhul riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP). 6. Puhkuse ajal on asendajal üldjuhul kõik asendatava teenistuskohast tulenevad õigused. Ametniku poolt politseiametniku asendamisel ning töötaja poolt politseiametniku või ametniku asendamisel asendatakse politseiametnikku või ametnikku õigusaktidega lubatud ulatuses. 7. Politseiametnikule antakse vähemalt kolmeaastase teenistusstaaži korral kolmanda ja iga sellele järgneva teenistusaasta eest üks päev täiendavat tasulist lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. 8. Politseiametniku täiendava lisapuhkuse päevade arvestamise aluseks oleva teenistusstaaži hulka loetakse: 8.1. 01.04.2013 teenistuses olnud politseiametnikel seni teenistusstaaži eest lisapuhkuse andmise aluseks olnud teenistusstaaž; 8.1. alates 01.04.2013 teenistusse asunud politseiametnike puhul politseiteenistuse staaž. 9. Politseiametniku täiendava lisapuhkuse kasutamiseks peab politseiametnik olema ära kasutanud eelmiste aastate põhipuhkuse ja selle kalendriaasta põhipuhkuse, millal lõppes politseiametniku täiendava lisapuhkuse väljateenimise teenistusaasta ning tekkis politseiametniku täiendava lisapuhkuse kasutamise õigus. 10. Politseiametniku täiendava lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest politseiametniku täiendavat lisapuhkust antakse. 11. Kasutamata ja aegumata politseiametniku täiendava lisapuhkuse päevi teenistusest vabastamisel rahas ei hüvitata. 12. Põhipuhkuse, politseiametniku täiendava lisapuhkuse ja kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusstaaži eest antud lisapuhkusepäevade kasutamisel osade kaupa ei või nimetatud puhkuse erinevaid osi paigutada nii, et nende vahele jääb ainult nädalavahetus, ning põhipuhkuse ühe osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. 121. Isapuhkuse ühe osa kestus peab olema vähemalt 7 kalendripäeva. (muudetud 17.09.2021 käskkirjaga nr 95) 13. Kui teenistuja soovib puhata ajakava välisel ajal, siis tuleb puhkusetaotlus esitada vähemalt 14 päeva enne puhkuse algust. 14. Puhkusetaotlus tuleb kooskõlastada teenistuja vahetu juhiga ja vajadusel asendajaga. 15. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, v.a juhul kui teenistuja on avaldanud soovi puhkusetasu saamiseks palgapäeval (puhkuse alguse kuu palgapäeval). Kui puhkusetaotlus esitatakse hiljem kui 14 kalendripäeva enne puhkuse algust, makstakse puhkusetasu hiljemalt järgmisel palgapäeval. Õiguskantsleri Kantselei Teie 31.10.2023 [email protected] Meie 01.11.2023 nr 1.1-21/1024-2 Vastus eriteenistuja lisapuhkuse kohta Austatud õiguskantsler Seoses politseiametniku märgukirjaga olete pöördunud Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) poole küsimusega politseiametnike lisapuhkuse kasutamise kohta. Õiguskantsler ile saadetud pöördumises leiab politseiametnik, et PPA lisapuhkuse regulatsiooni kohaselt koheldakse politseiametnikke erinevalt, sõltuvalt sellest, millal täitub teenistusaasta, mille eest lisapuhust antakse. Pöördumises on näitena toodud võrdlus kahe teenistuja vahel. Ühel täitub 10-päevase lisapuhkuse teenistusaasta 14.02.2023, teisel 01.12.2023. Puhkuse korra järgi peab politseiametnik täiendava lisapuhkuse kasutamiseks olema ära kasutanud eelmiste aastate põhipuhkuse ja selle kalendriaasta põhipuhkuse, millal lõppes politseiametniku täiendava lisapuhkuse väljateenimise teenistusaasta ning tekkis politseiametniku täiendava lisapuhk use kasutamise õigus. Sama korra järgi aegub politseiametniku täiendava lisapuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest politseiametniku täiendavat lisapuhkust antakse. Õiguskantsleri poole pöörduja leiab, et arvestades eelnevat ja eeldades, et mõlemad võrreldavad politseiametnikud soovivad oma 10 lisapuhkuse päeva ära kasutada, tekib erinev kohtlemine selles osas, kui kaua saab teenistuja kasutada oma 2023. aasta põhipuhkust, ilma et õigus 2023. aastal tekkinud 10 lisapuhkusepäevale aeguks. Teenistuja, kelle lisapuhk use teenistusaasta täitub 14.02.2023, saab 2023. aasta põhipuhkust kasutada ligikaudu 13 kuud. Teenistuja, kelle lisapuhkuse teenistusaasta täitub 01.12.2023, saab 2023. aasta põhipuhkust kasutada ligikaudu 23 kuud. Seega võib erinevus põhipuhkuse kasutamise osas olla ligika ud u 10 kuud. Politseiametniku pöördumisest lähtuvalt soovite vastust järgmistele küsimustele. Kas PPA on nõus, et selline erinevus põhipuhkuse kasutamise ajas võib tekkida? Kui tekib, siis kas on olemas mõni mõistlik ja asjakohane põhjus, mis õigustab teenistujate erinevat kohtlemist? Politsei ja piirivalve seaduse § 81 lõike 3 kohaselt võib politseiametnikule anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Sellise lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkus t arvestatakse. Kui politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub teisele ametikoha le nimetamise tõttu, tööle võtmise tõttu vastuvõtvas asutuses või teenistusest vabastamise tõttu, siis kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi rahas ei hüvitata. Lõige 6 sätestab, et PPA Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee Registrikood 70008747 politseiametniku lisapuhkuse andmise tingimused ja korra kehtestab PPA peadirektor või tema volitatud isik. PPA peadirektori 27.02.2017 käskkirjaga nr 1.1-1/36 kinnitatud „Puhkuste andmise kord“ kohaselt on politseiametniku lisapuhkuse kasutamise tingimused muu hulgas järgmised: - Lisapuhkust antakse politseiametnikule vähemalt kolmeaastase teenistusstaaži korral kolmanda ja iga sellele järgneva teenistusaasta eest üks päev, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. - Politseiametniku täiendava lisapuhkuse kasutamiseks peab politseiametnik olema ära kasutanud eelmiste aastate põhipuhkuse ja selle kalendriaasta põhipuhkuse, millal lõppes politseiametniku täiendava lisapuhkuse väljateenimise teenistusaasta ning tekkis politseiametniku täiendava lisapuhkuse kasutamise õigus. - Politseiametniku täiendava lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest politseiametniku täiendavat lisapuhkust antakse. Kõigil PPA politseiametnikel on võimalik kasutada lisapuhkust ühe aasta jooksul, arvates sellest päevast, kui täitus lisapuhkusele õigust andev staažiaasta. Näide 1. Politseiametniku lisapuhkuse teenistusaasta täitub 14.02.2023, lisapuhkust saab ta kasutada ühe aasta vältel, s.o kuni 13.02.2024. Põhipuhkuse arvestus on kalendriaasta põhine, mis tähendab, et seda saab kasutada ajavahemikul 1. jaanuarist 31. detsembrini. Antud näite puhul aegub politseiametniku põhipuhkus 31.12.2024. Näide 2. Politseiametniku lisapuhkuse teenistusaasta täitub 01.12.2023, lisapuhkust saab ta kasutada ühe aasta vältel, s.o kuni 30.11.2024. Põhipuhkuse arvestus on kalendriaasta põhine, mis tähendab, et seda saab kasutada ajavahemikul 1. jaanuarist 31. detsembrini. Antud näite puhul aegub politseiametniku põhipuhkus 31.12.2024. Kuna enne lisapuhkuse kasutamist peavad kõik politseiametnikud ära kasutama nii eelmiste aastate põhipuhkuse kui ka selle kalendriaasta põhipuhkuse, millal lõppes politseiametnik u täiendava lisapuhkuse väljateenimise teenistusaasta ning tekkis politseiametniku täiendava lisapuhkuse kasutamise õigus, on kõigil politseiametnikel lisa- ja põhipuhkuse kasutamiseks samad tingimused. Avaliku teenistuse seaduse § 43 lõike 1 kohaselt kohaldatakse ametnikule töölepingu seaduse §-des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni. Töölepingu seaduse § 68 lõike 6 kohaselt aegub ametniku (sh politseiametniku) põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. See tähendab, et 2023. aasta põhipuhkus aegub järgmise, s.o 2024. aasta lõpus. 2023. aasta põhipuhkust saab kahe kalendriaasta jooksul kasutada nii see politseiametnik, kes tuli teenistusse 14. veebruaril kui ka see politseiametnik, kes tuli teenistusse 1. detsembril. Kuna lisapuhkuse saamise õigus on seotud staažiga, siis on põhipuhkuse aegumise tingimused pikemaajalise staažiga teenistujatel samad. Töölepingu seaduse § 68 lõikes 4 on sätestatud erisus tööle asumise kalendriaastal põhipuhkuse arvutamise kohta. Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Oleme politseiametnike lisapuhkuse kasutamise tingimuste kehtestamisel juhind unud põhimõttest, et ametniku ja töötaja põhipuhkus on peamine puhkus, mis tuleb ära puhata esmajärjekorras. Põhipuhkuse eesmärk on anda ametnikule ja töötajale töövaba aega töövõime 2 (3) taastamiseks ja välja puhkamiseks. Politseiametniku lisapuhkus on täiendav puhkus, mille kasutamine on võimalus, mitte kohustus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii põhi- kui lisapuhkuse kasutamiseks on kõigil PPA politseiametnikel samad tingimused. See tähendab, et ühe aasta jooksul tuleb ära kasutada nii põhi- kui ka lisapuhkus. Kui politseiametnik ei soovi lisapuhkust kasutada, saab ta põhipuhkust kasutada kuni järgmise aasta 31. detsembrini, s.o kirjas olevate näidete puhul kuni 31.12.2024. See kehtib kõigi politseiametnike kohta. Teisena tõstatus küsimus riigitöötaja iseteenindusportaali RTIP kohta. Õiguskantsler ile saadetud pöördumise selgituste kohaselt kuvataks teenistujale puhkuse kohta kaks lahtrit: saadaoleva puhkuse arvestusperiood ja puhkuse kasutamise periood. Politseiametnik u saadetud väljavõttest nähtub, et tema puhul on need kaks perioodi lisapuhkuse osas ühesugused (12.02.2023–12.02.2024). Küsimus on, et kui lisapuhkust antakse möödunud teenistusaasta eest, siis kas peaks saadaoleva puhkuse arvestusperiood olema 12.02.2022–12.02.2023, mitte aga 12.02.2023–12.02.2024? Kas ja miks on kuvatav info õige või vale. Selgitame, et eriteenistuja lisapuhkust antakse politseiteenistuse staaži eest. RTIP- is kajastatakse perioodina seda staažiaastat, mille eest isikul on õigus puhata. Näide: Isiku staažiarvestus algas 05.01.2020, seega 05.01.2023 täitus temal kolmas staažiaasta ning tal on õigus ühele päevale lisapuhkusele. Lisapuhkust saab ta kasutada perioodil 05.01.2023–04.01.2024, s.o alates staažist 3 aastat 0 kuud 0 päeva ja seda saab ta kasutada kuni staaži on 3 aastat 11 kuud 29 päeva. RTIP-is kajastatakse tööperioodina 05.01.2023–04.01.2024, sest see on periood, kui tema staaž on 3 aastat kuni 3 aastat 11 kuud 29 päeva. Eriteenistuja lisapuhkuse kasutamise õigus tekib 05.01.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janne Alavere peadirektori asetäitja varade alal peadirektori ülesannetes Lisa: PPA peadirektori käskkirjaga kinnitatud puhkuste andmise kord 3 lehel Svetlana Meister, 5193 6670, [email protected] 3 (3)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel