Justiitsministeerium_vastus

Ülle Madise Teie 10.08.2023 nr 7-7/221689/2304078 Õiguskantsleri Kantselei Meie 30.11.2023 nr 11-3/5436-2 [email protected] Vastus soovitusele Lugupeetud pr Madise Esitasite Justiitsministeeriumile ja vanglatele soovitused vanglas kinni peetavate isikute surmajuhtumite ning parandamatult haigele inimesele elu lõpus väärika lahkumise tagamise kohta. Inimesega seotud riskid tuleb tema vanglasse saabumisel võimalikult vara välja selgitada ning valida nende maandamiseks sobivad meetmed. Vanglas on kohapeal meditsiinipersonal, samuti on vanglaametnikud saanud väljaõppe käigus teadmised, kuidas ära tunda märke, mis viitavad enesevigastamise või suitsiidiohule. Parandamatult haigete kinnipeetavate osas esitatakse vabastamise menetluse taotlus viivitamatult, kuid haiguse kulgu on tihti raske ette prognoosida. Seetõttu tagatakse raske haigusega kinnipeetavale väärikas kohtlemine ja elust lahkumine ka vangla tingimustes. Surmajuhtumite korral võimaldatakse psühholoogilist abi ja nõustamist sündmusest puudutatud isikutele, sh lähedastele, teistele kinnipeetavatele kui ka teenistujatele. Tänan Teid soovituste eest ja vastan neile järgmiselt. 1. Enesetapud Vanglateenistuse jaoks on meie hoole all olevate kinni peetavate tervis ja heaolu äärmiselt oluline ja suhtume suitsiidikatsesse või -juhtumisse väga tõsiselt. Iga suitsiidikatse või -juhtum vanglas on Justiitsministeeriumi tähelepanu all nii sekkumisjuhiste koordineerimise kui ka järelevalve vaatest. Sellest lähtuvalt on üle vaadatud vanglate praktika ja antud juhiseid edasise ennetustöö parendamiseks. Enesetapu ennetamiseks on vanglas kaks juhendit „Tegevused enesetapu ennetamiseks kinnipeetava vastuvõtmisel“ ja „Tegevused enesetapu ennetamiseks vangistuse kestel“. Vanglasse vastuvõtmisel viiakse esmane tervisekontroll läbi hiljemalt kinnipeetava saabumise päeval. Seega on tagatud meetmena vestluse läbiviimine saabumise järgselt 24 tunni jooksul. Vestluse pikkuseks on 45-60 minutit, mille käigus tuvastab meditsiinitöötaja erinevate terviseprobleemide olemasolu, muuhulgas ka vaimse tervise häirete, psühhiaatriliste probleemide, suitsiidi ja enesevigastamise riski olemasolu. Vestluse ja varasema terviseinfo põhjal selgitatakse välja ka näiteks võimalikud sõltuvusprobleemid, kroonilised haigused ja varasemad psüühika- või käitumishäired, mis on olulised asjaolud, millega tuleb arvestada suitsiidi või enesevigastamise riski tuvastamisel. Varasem suitsiidikatse on kõige olulisem suitsiidi riskitegur ning seetõttu selgitatakse esmase tervisekontrolli käigus välja ka varasemad suitsiidikatsed. Lisaks kinnipeetavaga läbi viidud intervjuule, saab meditsiinitöötaja täiendavat informatsiooni nii patsiendiportaalist kui ka varem kiirabi poolt koostatud epikriisidest. Erinevaid allikaid kasutades ja isikuga vesteldes saab meditsiiniosakond ülevaatliku info isiku varasemast terviseloost. Vastuvõtu tulemusel suunab vastuvõtu õde kinnipeetava vastavalt vajadusele kliinilise psühholoogi, vaimse tervise õe või psühhiaatri vastuvõtule. Süüdimõistetuga viiakse läbi lisaks ka täiendav vestlus riskihinnanguks vajaliku informatsiooni väljaselgitamiseks. Justiitsministri 14. mai 2008. a määruse „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lõike 4 punktide 6 ja 7 kohaselt tuleb riskihinnangus analüüsida ka kinnipeetava sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist ning tervist ja emotsionaalset seisundit. Seega hindab meditsiiniosakond täiendavalt kinnipeetava tervislikku ja emotsionaalset seisundit ja annab sisendi kinnipeetava tervisliku ja emotsionaalse seisundi ning sõltuvuste kohta. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Kui kinnipeetav paneb toime suitsiidikatse, siis saab õde ka otse psühhiaatriga konsulteerida ja olenevalt isikust ning tema seisundist otsustatakse vajalikud edasised tegevused. Seoses rebimiskindla materjaliga kaetud madratsi ja voodivarustuse väljastamise soovitusega selgitan, et oleme katsetamas rebimiskindlast materjalist riietust. Leian, et antud riietus ning voodivarustus võib olla põhjendatud, kuid olulisem on isikupõhine lähenemine ja ennetustegevused, mida vangla on võimeline tagama. Vanglaametnike arvu kohta märgin, et vanglateenistuse jaoks on töö kvaliteedi seisukohast tähtis nõuetele vastavate, usaldusväärsete ja teotahteliste töötajate leidmine ning hoidmine. Vanglateenistuja töö eeldab füüsilist ja vaimset valmisolekut ning väljaõpet ohtudele reageerimiseks. Lisaks on neil palju teenistuseeldusi: laitmatu taust, kõrge moraalitunnetus (eetika), kodakondsusnõuded, riigikeeleoskus, erivahendite- ja relvakäsitlusoskus, iga-aastane kehaliste katsete sooritamise kohustus, tervisenõuded. Valvuril peab olema oskus olla igapäevase käitumisega õigusrikkujatele eeskujuks, tulla toime manipulatsiooniriskidega, ning suuta lahendada olukordi, mis nõuavad jõu ja erivahendite kasutamist.1 See seab piirid sellele, keda saab vanglasse tööle võtta. Kuigi valvuri kohtadele on piisavalt kandidaate, ei vasta suur osa neist eeltoodud nõudmistele ega sobi seetõttu vanglas töötama. Vanglateenistus võtab tööle vaid inimese, kelle puhul on alust eeldada, et ta sobib seda tööd tegema. Arusaadavalt on suurema arvu teenistujatega võimalik teha kinnipeetavatega rohkem ka taasühiskonnastavaid tegevusi ja tagada mitmekülgsem järelevalve. Suund on dünaamilisele turvalisusele, kus valvurid reageerivad tulenevalt olukorrast ja isikust lähtuvalt. Seegi maandab pingeid ja loob usalduslikumat keskkonda ning personaalsemat lähenemist. Vanglateenistusel on koostöös Peaasjad MTÜ-ga (Peaasi.ee) väljatöötamisel vaimse tervise esmaabi koolitus vanglateenistujatele. Koolituse läbimisel on osalejal pädevus pakkuda vaimse tervise murega abivajajale esmast tuge ja infot ning rakendada enda vaimse tervise toetamiseks põhilisi eneseabivõtteid. Lisaks on vanglateenistujatele tutvustatud ning kättesaadavaks tehtud võimalusi osaleda teistel vaimse tervise alastel koolitustel, näiteks Sotsiaalkindlustusameti e-kursus traumateadlikust lähenemisest2. Samuti pakuvad vanglad tasuta psühholoogilist nõustamist kõigile valvuritele, vanemvalvuritele ja inspektor-kontaktisikutele, vajadusel ka teistele teenistujatele. Vangla eesmärgiks on tagada, et kinnipeetavatega vahetult töötavad ametnikud hoolitseksid enda emotsionaalse tervise eest parimal võimalikul viisil ning ennetaksid koguneda võivaid pingeid. 2. Elu lõpp Nõustun, et vanglas viibivale raskesti haigele inimesele peab tema elu lõpus tagama võimalikult valuvaba, hingeliselt ja vaimselt toetatud, väärika ning rahuliku elust lahkumise. Vangla esitab vajaduse tekkimisel taotluse parandamatult raske haigusega kinnipeetava vabastamiseks, et isik saaks elu lõpu veeta väljaspool vanglat – kas siis kodus või palliatiivravi pakkuvate erialaspetsialistide hoole all. Asutused, mille eesmärk on pakkuda palliatiivravi, on kohandatud paremini tagama vajalikku hoolt, ravi ning isiku lähedaste kaasamist. Seetõttu ei pruugi olla vajalik või mõistlik samal tasemel palliatiivravi osakondade loomine vanglatesse. Lisaks märgin, et eraldi osakonna puudumine ei ole takistuseks, et tagada haigestunud kinnipeetava terviklik toetamine. 1 Vanglaametnik peab vastama teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud hariduse, töökogemuse ja kehalise ettevalmistuse nõuetele ning isiku teadmistele, oskustele ja isiksuseomadustele kehtestatud nõuetele. Vt nõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/107062023007, justiitsministri 23.07.2013. a määrus nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“. 2 Psühholoogilist traumat arvestav praktika. Iseseisvalt läbitav e-kursus on osa traumateadlikku lähenemist tutvustavatest materjalidest, mis on abiks isikliku ja organisatsioonilise praktika kohandamiseks psühholoogilisest traumast tingitud vajadustele. Veebis: https://www.palunabi.ee/et/psuhholoogilist-traumat- arvestav-praktika. Isiklikule abistajale tehakse enne tööle asumist meditsiiniosakonna teenistuja poolt põhjalik koolitus, mille käigus selgitatakse ka asjakohaseid töövõtteid. Isikliku abistaja ülesanded on sisult sarnased tegevustega, mis ei eelda erialast väljaõpet ja mis on abistajale tavapärased ka kodustes tingimustes, st vangla määrab isikliku abistaja, kelle ülesanne on toetada hooldaja tööd: isiku abistamine söömisel, pesemisel, riietumisel jms. Tegevusi ja protseduure, mis eeldavad meditsiinilist või muud erialast ettevalmistust teostab tervishoiutöötaja, mitte abistaja. Praktikas toimub selline abistamine vabatahtlikkuse alusel ning hästi. Selgitan, et seda, kas haigus on raske ja parandamatu ning kinnipeetav ei ole võimeline karistust kandma, on keeruline prognoosida. Lisaks võib kinnipeetava tervislik seisund muutuda raskeks väga kiiresti, mistõttu on oluline reageerida esimesel võimalusel kinnipeetavat karistuse kandmisest vabastamise menetluse alustamiseks. Kuigi parandamatult haigete vabastamisel ei ole võimalik ette näha kindlaid tähtaegu, tuleb pidada inimväärikaks, kui parandamatult haige saaks elu lõpu veeta väljaspool vanglat. Kui vanglasse vastu võetud kinnipeetaval esineb parandamatu haiguse tõttu karistuse kandmisest vabastamise alus, siis esitatakse taotlus viivitamatult peale asjaolude tuvastamist. Kui vanglas on aset leidnud kinnipeetava surmajuhtum, toimub erinevate struktuuriüksuste vaheline koordineeritud tegevus ja infovahetus. Seal hulgas on korraldatud, et kinnipeetava lähedastele teavitab asetleidnud surmajuhtumist kaplan (erandjuhtudel psühholoog), kes osutab ka vajadusel hingehoidlikku tuge. Pärast esialgset teavitamist on inspektor-kontaktisik või muu vastav vanglateenistuja lahkunu lähedastega pidevas suhtluses, mille käigus korraldatakse ka vajalike toimingute tegemine. Vangla proovib leida sobivaimad lahendused, võttes arvesse lahkunu lähedaste soove ja vajadusi. Näiteks leitakse isikule sobiv alternatiivne lahendus olukorras, kus lähedane on vestluste jooksul väljendanud soovi hoiduda vanglasse sisenemisest ning eelistab lahkunu surmatõend ja isiklikud asjad kätte saada väljaspool vanglaruume. Vangla on igati avatud lahkunu lähedastel tekkida võivatele küsimustele vastamisel. Tuge ning nõustamist sündmusega kokku puutunud kinnipeetavatele pakuvad nii kaplanid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad kui ka inspektor-kontaktisikud. Samuti on nõustamise võimalus olemas teenistujatele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse Asekantsler Keili Kondike-Neiland 51912037 [email protected]