Mihhail Kõlvart
Tallinna Linnavalitsus Meie 30.11.2023 nr 7-5/231694/2306121
[email protected]
Ehitisregistri andmete korrastamine
Austatud linnapea
Õiguskantsleri poole pöörduti ehitisregistrisse kantud andmete täpsustamisel tekkinud
probleemiga. Korteriühistu esitas ehitisregistris oleva kortermaja andmete korrigeerimise teatise1,
milles käsitleti muu hulgas õhksoojuspumpasid, mis olid paigaldatud enne hoonele kasutusloa
andmist (2007. aastal). Tallinna linna esindaja leidis, et õhksoojuspumbad on hoonele paigaldatud
õigusliku aluseta, ja eemaldas ehitisregistrist õhksoojuspumpade kohta tehtud kande.2
Leian, et linn ei käitunud õigesti, kui eemaldas ehitisregistrist õhksoojuspumpade andmed pelgalt
seetõttu, et nende paigaldamise õiguspärasus ei olnud teada.
Ehitisregister peab kajastama võimalikult täpselt tegelikku olukorda. Kui hoonele on
õhksoojuspumbad paigaldatud, siis ei tohiks nende kohta esitatud andmeid ehitisregistrist
eemaldada isegi siis, kui need on hoonele paigaldatud ebaseaduslikult. Kui andmed siiski
kustutatakse, siis jäävad ehitisregistrisse linna tegevuse tulemusel ebatäpsed andmed. Ebatäpsete
andmete tekitamine ei ole kooskõlas ehitisregistri pidamise eesmärgiga, nii on kahandatud
ehitisregistri kasutusväärtust ning usaldusväärsust.
Linn selgitas korteriühistule3, et ta järgib ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise
seaduse (EhSRS) §-s 28 sätestatud menetluskorda. Paraku on linn ka siin eksinud. EhSRS § 28
rakendatakse ehitiste suhtes, mis on ehitatud enne 2003. aasta 1. jaanuari ebaseaduslikult.
Kõnealune kortermaja ehitati pärast 2003. aastat.
Vaieldav on, kas selle kortermaja suhtes on ka EhSRS §-s 29 ettenähtud menetluse kohaldamine
üldse asjakohane. Hoone on ehitatud ehitusloa (2005) alusel ja sellele on antud kasutusluba (2007)
ning hoone on kantud ehitistregistrisse. Seega ei ole tegemist ebaseadusliku ehitisega, mida tuleks
nüüd nii-öelda seadustama asuda. Probleem on üksnes selles, et ehitisregistri andmed on
puudulikud. Pole välistatud, et linn eksis juba 2007. aastal hoone kasutusloa menetluses, jättes
kasutusloas ja ehitisregistris õhksoojuspumbad märkimata. Kasutusloa taotlusega esitatud
ehitustööde päevikus on õhksoojuspumpade paigaldamist mainitud. Peale selle oleks linn pidanud
toona kehtinud ehitusseadust järgides korraldama ka ehitise ülevaatuse ning selle käigus hoonele
paigaldatud õhksoojuspumpasid tähele panema.
1
Andmete esitamise teatis nr 2311525/19559.
2
Andmete esitamise teatis nr 2311525/26079.
3
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10.11.2023 kiri nr 4-4/2652–3.
2
Olenemata sellest, kas kõnealused õhksoojuspumbad on paigaldatud ilma loata, ei ole õige nende
kohta esitatud andmeid ehitisregistrist eemaldada pelgalt seetõttu, et õhksoojuspumpade
paigaldamise õiguslik alus on teadmata. Seda ei näe ette ei EhSRS § 28 ega ka § 29. Andmete
eemaldamine oleks siis olnud asjakohane, kui linn oleks näiteks paikvaatlusel tuvastanud
õhksoojuspumpade puudumise. Andmete eemaldamisega on linn põhimõtteliselt asunud
seisukohale, et ehitisregister kajastab ainult õiguspäraselt rajatud ehitisi, sealhulgas õiguspäraselt
tehtud ümberehitusi. See on ekslik järeldus.
Ehitisregistri eesmärk on hoida ja avalikustada teavet kõigi olemasolevate ehitiste kohta
(ehitusseadustiku (EhS) § 58 lg 1). Peale selle on üheselt sätestatud, et ehitisregistri andmetel on
informatiivne ja statistiline tähendus (EhS § 61 lg 1). Üksnes seaduses nimetatud
menetlusdokumentidel, nagu näiteks taotlustel ning ehitus- ja kasutuslubadel, on õiguslik tähendus
(EhS § 61 lg 2).
Ka Riigikohus on selgitanud, et „ehitisregistri eesmärk on kajastada võimalikult täpselt
olemasolevate ehitiste faktilist olukorda […]. Ehitise tehnilised andmed ehitisregistris ei reguleeri
ega seadusta ehitamist ega ehitise kasutamist. Õigusvastaste ehitustööde tagajärjel kujunenud
ehitise osade saatuse üle tuleb otsustada lubade ja ettekirjutustega (RKHKo 26.03.2019, 3-14-
52261, p 14)“.
Ehitiste ja ehitamise üle järelevalve tegemine on linna ülesanne. Oma ülesandeid täites peab linn
silmas pidama sedagi, et kõik linna tegevused, sealhulgas viis, kuidas inimestega suheldakse, ei
hakkaks vastu töötama avalikust huvist kantud eesmärkide saavutamisele. Nii näiteks on avalikes
huvides, et ehitisregister kajastaks võimalikult täpselt tegelikku olukorda. Selle saavutamiseks
peaks olema igati soositud, kui hoonete omanikud ehitistregistri andmeid täpsustavad. Paraku
võivad hoone omanikud senise kogemuse põhjal pigem eeldada, et ehitisregistri andmete
korrigeerimine on ebameeldiv ning võibolla ka asjatult keerukas ja kulukas, mistõttu andmete
täpsustamist pigem välditakse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Kliimaministeerium
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]