dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Riigikogu õiguskomisjon_kiri

Õiguskantsleri Kantselei · 27. november 2023
Viit
7-4/231621/2306036
Registreeritud
27. november 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu õiguskomisjon, Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/231621
Vastutaja
Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎7-42316212306036 27.11.2023 Väljaminev kiri.asice384 KB

Sisu (failidest)

Eduard Odinets Teie nr esimees Riigikogu õiguskomisjon Meie 27.11.2023 nr 7-4/231621/2306036 [email protected] Eriteenistuja lisapuhkus Lugupeetud Eduard Odinets Õiguskantsleri poole pöördus Politsei- ja Piirvalveameti ametnik, kelle hinnangul koheldakse politseiametnikke lisapuhkuse kasutamisel põhjendamatult erinevalt. Avaldust lahendades selgus, et politseiametniku lisapuhkust võimaldatakse kõigile ametnikele, kellel on teenistusstaaži vähemalt kolm aastat (Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 27.02.2017 käskkirja nr 1.1-1/36 punkt 7). Siseministeeriumi selgituste kohaselt antakse lisapuhkust samasuguse põhimõtte järgi ka teistes Siseministeeriumi haldusala asutustes. Politsei ja piirivalve seaduse § 81 lõike 3 esimene lause sätestab, et politseiametnikule võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Mõte on olnud selles, et lisapuhkust antakse põhjendatud juhul stressist taastumiseks või ergutusena pärast pingutust nõudva tööülesande täitmist (vt politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 810 SE algataja seletuskirja). Samamoodi on lisapuhkuse andmist reguleeritud ka päästeteenistuse seaduse § 202 lõikes 3 ning julgeolekuasutuste seaduse § 201 lõikes 1. Siseministeeriumist selgitati õiguskantsleri nõunikule, et lisapuhkust tuleks käsitada kui hüvitust selle eest, et eriteenistujad peavad töötama olukorras, mis võib tekitada traumat või stressi. Kuna läbipõlemine ja kutsehaigused ei ole tihtipeale seotud konkreetse sündmusega, vaid probleem süveneb ajaga, on ministeeriumi hinnangul põhjendatud anda pikema staažiga teenistujatele pikem lisapuhkus. Siseministeerium leidis veel, et kui tuleks hinnata, kas ja kui palju on mingi konkreetne sündmus mõjutanud eriteenistuja terviseseisundit, suurendaks see ebamõistlikult halduskoormust. Seega ei käsitata lisapuhkust kui põhjendatud juhul erilise sündmuse või olukorra tõttu antavat lisapuhkust, vaid kui üldist staažipuhkust ehk sisuliselt põhipuhkuse lisa. Ka võib öelda, et Siseministeeriumi haldusala asutustes võibki olla töö eripära tõttu põhjendatud anda lisapuhkust kõigile ametnikele staažipuhkusena. Kui nii on mõeldud, siis peaks see selgelt tulenema seadusest. Neid selgitusi arvestades palun Teil kaaluda, kas eriteenistujate lisapuhkust käsitlevaid norme eriseadustes tuleks muuta või täpsustada, selleks et anda kõigile eriteenistujatele staažipuhkust. Kui Riigikogu ei pea seda põhjendatuks, siis palun selgitage, mis eesmärgil ja mis tingimustel on 2 lisapuhkuse andmine eriteenistujatele kehtivate seaduste järgi lubatud. Palun Teilt vastust hiljemalt 22. detsembriks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Teadmiseks: Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet Aigi Kivioja 6938428 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →