Kooskõlastus

Versioon 02.06.2020/// TÖÖ NR 20003673 Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osala detailplaneering Kavandatava autokütuste tankla riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Töö nr 20003673 Tartu 2020 Juhan Ruut Juhtivekspert, litsents KMH 0155  Pa ide linnas M äekü las Kaup lu se kinnis tu ja Ram muli kin n istu osaala le DPga kavandatava tankla riskianalü üs 3 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 4 2. KAVANDATAVA TANKLA JA ÜMBRUSE KIRJELDUS ......................................... 6 2.1 Detailplaneeringu ala ja kavandatav tankla ..................................................... 6 2.2 Ümbruse kirjeldus ............................................................................................ 8 3. OHTUDE MÄÄRATLEMINE ................................................................................ 11 4. ÕNNETUSTE STSENAARIUMID JA TAGAJÄRJED ............................................ 12 4.1 Naftasaaduste väljavoolamine (bensiin, diislikütus) ..................................... 12 4.2 Aurupilve moodustumine ja plahvatus (bensiin, diislikütus) ........................ 13 4.3 Tulekahju (bensiin, diislikütus)...................................................................... 14 4.4. LPG käitlemisega seotud sündmused ........................................................... 16 4.5. Kütuseveokite BLEVE ................................................................................... 18 5. KOKKUVÕTE ..................................................................................................... 18 LISA 1. RISKIANALÜÜS METOODIKA ...................................................................... 19 LISA 2. OHUALADE ULATUSE KRITEERIUMID ........................................................ 22 LISA 3. TANKLATES RAKENDATAVAD OHUTUSMEETMED .................................... 24 Maa-alused mahutid ja täitmissõlm ..................................................................... 24 Tankimisplats ....................................................................................................... 25  Paide linnas Mäekü las Kaup luse kinnistu ja Ramm uli kinn istu osaalale DPga kavan datava tankla riskianalüüs 4 1. SISSEJUHATUS Käesolev riskianalüüs on koostatud Paide linna Mäekülas asuva Kaupluse (KÜ 56504:001:0037, ärimaa 100 %, 0,61 ha) ja Rammuli (KÜ 56501:001:0356, elamumaa 100 %, 0,39 ha) kinnistutele kavandatava tankla kohta. Riskide hinnang on koostatud detailplaneeringu koostamise etapis. Töö aluseks on Päästeameti 06.03.2020 kiri nr 7.2-3.4/1773-2 Paide Linnavalitsusele, milles viidatakse, et bensiini, diiselkütuse ja vedelgaasi hoiustamise summaarne kogus ületab ohtliku ehk C-kategooria ettevõtte ohtlikkuse alammäära (vastavalt majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016 määruses nr 10 toodud arvutuslikule meetodile). Riske tuleb hinnata keskkonnamõju hindamise käigus või tuleb teha iseseisev riskianalüüs. Tuleb arvestada tanklate kumulatiivset mõju. Riskianalüüsi lähteülesannet täpsustati Paide Linnavalituse 23.03.2020 korralduses nr 147 detailplaneeringu koostamise algatamiseks, lähteseisukohtade kinnitamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks. Lähteülesande järgi jääb kinnistute maakasutuse sihtotstarve samaks, kuid muudetakse kruntide piire. Planeeringuala algne suurus oli 1,1 ha, kuid 20.04.2020 vähendati Paide Linnavalitsuse korraldusega nr 191 planeeringuala suurust 0,8 hektarini, kuna Rammuli kinnistu kaasatakse detailplaneeringuga kavandatavatesse tegevustesse osaliselt. Detailplaneeringuga kavandatakse laiendada olemasolevat kauplusehoonet ja kavandatud maa-alused bensiini- ja diiselkütusemahutid kokku maksimaalse kogusega 100 tonni, sellest bensiinikütus maksimaalselt 45 tonni, klaasipesuvedeliku mahuti 10 kuupmeetrit ja vedelgaasi mahuti maksimaalse mahutavusega 10 000 liitrit. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtade (lisa 2 korraldusele nr 147) punktis 2 on antud täpsustus: „Kuna kavandatav tegevus on C-kategooria ettevõte, tuleb detailplaneeringu koostamise käigus arvestada erinevate riskidega ning lisada asjakohane riskianalüüs. Vastavalt kemikaaliseaduse § 32 peab ohtlik ettevõte võtma kasutusele kõik vajalikud meetmed suurõnnetuse vältimiseks ja selle tagajärgede piiramiseks inimese tervisele ja keskkonnale. Riskianalüüsist selgub ka Kaupluse ja Rammuli kinnistutele ning Nurga kinnistule kavandatavate tanklate kumulatiivse mõju hinnang. Riskianalüüs tuleb koostada mahus, mis võimaldab vastata kemikaaliseadusest § 32 lõikest 1 tulenevatele küsimustele seoses uue käitise rajamisega ning kirjeldab meetmeid, mida on vajalik kasutusele võtta või täiendavaid nõudeid riskide arvestamiseks.“ Riskianalüüsi on koostanud Hendrikson & Ko OÜ keskkonnaosakonna juhtivekspert Juhan Ruut (kontakt: [email protected]; tel. 5516 423). Koostamisel on aluseks võetud Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ § 2 toodud nõuded riskianalüüsi koosseisule. Seejuures on arvestatud, et detailplaneeringu koostamise etapis ei ole võimalk koostada riskianalüüsi sellise detailsusega, mis on aluseks ettevõtte tegevuses riskide ohjamisel kasutusloa saamise järgselt (näiteks ei ole teada andmeid ehitusprojekti detailsuses, riskide maandamiseks konkreetselt rakendatavaid leevendusmeetmeid, sh käitise juhtimissüsteem ja töökorraldus). Arvestatud on Päästeameti juhendis planeerijatele ja projekteerijatele „Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine. Tartu 2018“ 1 ptk 2 „Riskianalüüs planeerimises“ ja selle lisas 1 toodud detailsusega. Määruse nr 18 § 2 p. 1 viidatud riskianalüüsi metoodika kirjeldus on esitatud käesoleva töö lisas 1. § 2 p. 6 viidatud õnnetuse ennetamise abinõude kirjeldus ja rakendatavad 1 https://www.rescue.ee/files/2018-11/18-10-01-kems-32-juhend-paleenrijatele-ja- projekteerijatele.pdf  Paide linnas M äekü las Kaup luse kinnis tu ja Ram muli kinn istu osaalale DPga kavandatava tankla riskianalüüs 5 ohutusmeetmed on standardsed, peamiste meetmete ülevaade on toodud lisas 3. § 2 p. 7 viidatud ülevaade varasematest õnnetustest ja vahejuhtumitest samade kemikaalide ja protsessidega on viidatud õnnetuste stsenaariumite peatükis (ptk 4). Ohualad on arvutatud mudeliga ALOHA. Seejuures on eeldatud, et besniin vastab heptaanile (C7), diislikütus tridekaanile (C13) ja LPG koosneb propaanist.  6 Pa ide linnas M äekü las Kaup lu se kinnis tu ja Rammuli kin n istu osaala le DPga kavandatava tankla riskianalü üs 2. KAVANDATAVA TANKLA JA ÜMBRUSE KIRJELDUS 2.1 Detailplaneeringu ala ja kavandatav tankla Tankla kavandatakse Paide linna Mäekülas asuva Kaupluse (KÜ 56504:001:0037, ärimaa 100 %, 0,61 ha) ja Rammuli (KÜ 56501:001:0356, elamumaa 100 %, 0,39 ha) kinnistutele. Rammuli kinnistu on kaasatud osaliselt (vt joonis 2.1). Praegu asuvad Kaupluse kinnistul ärihoone (Mäeküla kõrts), abihoone (mis on kavas lammutada) ja autoparkla koos elektriauto laadimispunktiga. Kinnistul on ka puurkaev (PRK0018741) sanitaarkaitsealaga 50 m. Rammuli kinnistu on hoonestamata. Joonis 2.1 Detailplaneeringu ala Kaupluse ja Rammuli kinnistutel (väljavõte Paide Linnavalitsuse 20.04.2020 korralduse nr 191 lisas olevalt jooniselt). Rammuli kinnistule kavandatakse mahutipark, tankurid jm tankla juurde kuuluv paikneb Kaupluse kinnistul. Tankla eskiisplaan on toodud joonisel 2.2. Tankla vedelkütuse mahutid on maa-alused. Huvitatud isikult saadud täpsustatud andmete alusel on mahutipargis 20 m 3 mahuti bensiinile 95, 20 m 3 mahuti bensiinile 98, 70 m 3 mahuti diislikütusele ja 10 m 3 mahuti erimärgistatud diislikütusele. Nende mahutite täitmine toimub arvestuslikult 1 kord nädalas.  Paide linnas M äekü las Kaup luse kinnis tu ja Ram muli kinn istu osaalale DPga kavandatava tankla riskianalüüs 7 Joonis 2.2 Tankla eskiislahendus (väljavõte detailplaneeringu eskiislahendusest). Eraldi 10 m 3 mahuti on ka klaasipesuvedelikule (põhineb etanoolil). Lisaks on tanklas maapealne veeldatud naftagaasi (LPG) mahuti 9,15 m 3 mahutiga. Nende mahutite täitmine toimub eeldatavalt 2 korda kuus. Maa-aluste mahutite täitmine toimub mahutite juures olevalt täitmisplatsilt. Korraga saab kütust maha laadida üks tsisternauto. Tsisternautost ühendatakse vastava kütuseliigi voolikud täitmiskappi. Mahutite täitmine toimub vabavooluga (ca 60 m 3 /h). Kütuse mahalaadimisplats on mahutite täitekaevudest eraldatud terastorudest kaitsepiirdega. Tanklas on varikatuse alused tankimissaared (korraga tangib kuni 4 autot, ühe laadimiskoha tootlikkus paagi täitmisel 35 l/min) ja eraldiasetsev diislikütuse tankur veoautodele (korraga võimalik teenindada kahte veoautot, tankimiskoha tootlikkus 100 l/min). LPG mahuti täitmine toimub spetsiaalsest gaasitankurautost. Vedelgaasi tankimise kiirus sõiduki balloonidesse on arvutuslikult kuni 50 l/min. Territoorium planeeritakse katta asfaltkattega, mille välisperimeeter piiratakse äärekividega.  8 Pa ide linnas M äekü las Kaup lu se kinnis tu ja Rammuli kin n istu osaala le DPga kavandatava tankla riskianalü üs 2.2 Ümbruse kirjeldus Joonisel 2.3 on esitatud detailplaneeringu ala lähiümbrus. Ala piirneb ida poolt Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa riigimaanteega, põhja poolt ärimaaga (Plekimehe kinnistu, millel asub kauplus, KÜ 56504:001:0038), läänest kahe maatulundusmaa kinnistuga (Maanteääre kinnistu, KÜ 56504:001:0024 ja Rammuli põld, KÜ 56501:001:0357; mõlemad hoonestamata) ja lõunast elamumaaga (Kõrre kinnistu, KÜ 56504:001:0144, sellel paikneb üksikelamu abihoonega). Kõrre kinnistu elamu jääb kavandatavast LPG mahutist ligikaudu 95 m kaugusele. Joonis 2.3 Detailplaneeringu lähiümbrus. Maa-ameti Maainfo kaardirakendus, mai 2020 Üle maantee asuvad valdavalt maatulundusmaa kinnistud. Mäe põld maaüksuse (KÜ 56701:001:0392) taga asub elamumaa (Aasa kinnistu, KÜ 56504:001:0209), millel asub üksikelamu abihoonega). Elamu jääb LPG mahutist ligikaudu 130 m kaugusele. Ida-kagu suunda jääb ärimaa (Arengu kinnistu, KÜ 56504:001:0166), millel paikneb Konekesko põllumajandus- ja ehitustehnika kauplus. Arengu kinnistu piirneb lõuna poolt Mäeküla- Koeru-Kapu riigimaanteega nr 25, mis ristub TalIinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega. Kõrre kinnistust lõunasse jääb Nurga elamumaa kinnistu (KÜ 56504:001:0520), millel asub üksikelamu kõrvalhoonetega. Kinnistu asub Paide-Mündi-Mäeküla tee nr 15175 ääres. Kuna Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2(E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ järgi jääb Nurga kinnistu põhimaantee nr 2 uue trassikoridori alale. Paide-Mündi-Mäeküla tee on planeeritud kogujateeks ja kinnistule on teemaplaneeringuga kavandatud kogujateega  Paide linnas M äekü las Kaup luse kinnis tu ja Ram muli kinn istu osaalale DPga kavandatava tankla riskianalüüs 9 külgnev jalgratta- ja jalgtee ning eeldatavalt ulatub kinnistule I klassi maantee ületava kogujatee viadukti muldkeha 2 . 2018. aastal algatati Nurga kinnistul 2,5 ha ala detailplaneering, mille eesmärgiks on kinnistule ruumilise terviklahenduse loomine. Rajatakse toitlustus- ja teenindushoone, vedelkütuse tankla, autode selvepesula ning neid teenindavad rajatised. Detailplaneeringuga on kavas muuta kehtiva üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvet kaubandus-, toitlustus ja teenindushoone maaks ning tankla maaks. Kinnistu jagatakse kaheks eraldi krundiks, tankla paikneb kinnistuosal nr 2 (vt Joonis 2.4). Tankla kütusemahutid paigutatakse kinnistuosa 2 põhjaserva, mahutid on maa-alused. Varikatuse alla paigaldatakse 4 tankurit. LPG käitlemist ei ole ette nähtud. Joonis 2.4 Nurga kinnistu detailplaneeringu lahendus. DP eskiislahenduse joonis Mäeküla külas on Statistikaameti andmetele elanikke 22. Detailplaneeringu alast lääne poole ja Nurga kinnistust lõuna poole jääb Valgma küla territoorium (külas elanikke 98) ja üle maantee ida poole Nurmsi küla territoorium (külas elanikke 91). Piirkonnas viibib Statistikaameti ruumipäringu kaardirakenduse andmetel päevasel ajal 200 m raadiuses 19 inimest, 500 m raadiuses 62 inimest (vt Joonis 2.5), 1000 m raadiuses 74 inimest (kaugused Kaupluse kinnistule kavandatava bensiinijaama mahutite täitmisplatsist). Joonis 2.5 Kaupluse kinnistu tankla ümbrus 500 m raadiuses (keskpunktiks kavandatav laadimisala). Statistikaameti ruumipäringu kaardirakendus, mai 2020 2 Aarens Projekt OÜ. Nurga kinnistu detailplaneering (eskiis) Töö nr DP-4/2018. https://paide.kovtp.ee/documents/2302793/22538508/Nurga+kinnistu+eskiisi+seletuskiri.pdf/c87 4e107-3a90-4a6b-9db6-92225b307f2c  10 Pa ide linnas M äekü las Kaup lu se kinnis tu ja Rammuli kin n istu osaala le DPga kavandatava tankla riskianalü üs Looduslikult on piirkond tasase reljeefiga. Pinnakatte moodustavad Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted e moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Aluspõhja moodustavad Ülem-Raikküla alamkihistu lubjakivid, lubjakivikompleksi paksus Paide piirkonnas on üle 200 m. Ülalt esimese, moreenis ja lubjakivikompleksi ülaosa lõhedes esinev põhjaveekihind (pinnasevesi) toitub põhiliselt sademetest. Piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.  Paide linnas M äekü las Kaup luse kinnis tu ja Ram muli kinn istu osaalale DPga kavandatava tankla riskianalüüs 11 3. OHTUDE MÄÄRATLEMINE Kavandatava tegevusega seotud võimalikest õnnetustest on potentsiaalselt kõige tõsisemate tagajärgedega need, mis on seotud kütuse transportimise, käitlemise ja ladustamisega. Samas on tankla puhul nende tekkimise tõenäosus väike (tankla seadmete projekteerimisel ja käitamisel rakendatakse erinevaid meetmeid, ülevaade toodud Lisas 3) ja olemuselt tegemist standardsituatsioonidega. Riskiobjektidena käsitletakse käesolevas töös rajatava tankla territooriumi koos sinna kavandatud varikatusega tankimisplatsi, maa-aluste mahutite, maapealse LPG mahuti, mahutite täitmissõlme ning tankla teenindushoonega. Tanklas võivad erineva tõenäosusega ilmneda järgmised inimtegevusest või tehnogeensetest protsessidest tulenevad ohud: 1) Naftasaaduste väljavoolamine, mis võib aset leida kolmel peamisel juhul: a. kütuseveoki juhi hooletus mahutite kütusega täitmisel; b. kütuseveoki mahuti, torustike või voolikute mehhaanilisel vigastusel; c. kliendi auto hooletul tankimisel; d. Tankuri või maapealse LPG mahuti mehhaanilisel vigastamisel, sh otsasõitmisel. 2) Tulekahju – kütused ja nende aurud on tuleohtlikud ained, mis võivad kuumutamisel või teiste ainetega kokkupuutumisel süttida. Süttimist põhjustavaks soojusallikaks võib olla säde, leek või piisava soojusmahtuvusega ning küllalt kõrge temperatuuriga ese või keskkond. Kütuste süttimise ja põlemise korral vabanev rohke soojusenergia võib süüdata kinnistu territooriumil olevat tehnikat ja tekitada ohtu seal viibivatele inimestele. Kütuste tulekahju võib aset leida järgmistel juhtudel: a. bensiiniaurude süttimisel hingamisklappide ümbruses; b. autode tankimisel; c. mahutite täitmisel kütusega. Tulekahju teket võivad põhjustada või soodustada järgmised asjaolud: - tankla territooriumil asuva auto süttimine; - lahtise tule kasutamine (tuleohutusnõuete rikkumine); - mehhaanilise või elektrilise sädeme teke; - tahtlik süütamine. 3) Plahvatus – tanklas ei käidelda plahvatusohtlikuks klassifitseeritud aineid, kuid kütuseaurud võivad plahvatuslikult süttida, st olemuslikult on plahvatus tulekahju erijuhtum, mida iseloomustavad leegi leviku suur kiirus ning rõhu ja temperatuuri hüppeline tõus. Kütuste aurude plahvatus tekib juhul, kui need segunevad õhuga sobivas vahekorras ning samaaegselt on olemas süüteallikas (lahtine tuli, elektri- vm. säde jne.). Segu energiasisaldus on suurim siis, kui õhus on hapnikku täpselt nii palju, kui on tarvilik põlevaine täielikuks põlemiseks. Plahvatusohtlikud kontsentratsioonid tekivad kütuste lekke korral, kuid need võivad esineda ka ebasoodsatel hajumistingimustel bensiinimahutite täitmisel, kui hingamisklappidest välja tõrjutud bensiiniauru-õhu segu koguneb maapinnale. Teoreetiliselt võimalike ebasoodaste sündmuste hulk on oluliselt suurem (nt vandalism, elektrivarustuse jm kommunaalvõrkude avariid), kuid nende tõenäosuse ja tagajärgede suhe ei ole märkimisväärsed, mistõttu neid eraldi välja ei tooda. Lisaks võivad õnnetusjuhtumite algsündmuseks olla ekstreemsed ilmastikuolud (peamiselt pikselöök), samuti kuritahtlik tegevus (nt süütamine või paigaldatud lõhkeseadeldise plahvatus), kuid nende iseloom ja tagajärgede raskusaste on võrreldavad eelnevalt analüüsitud sündmustega; seetõttu neid eraldi ei analüüsita.  12 Pa ide linnas M äekü las Kaup lu se kinnis tu ja Rammuli kin n istu osaala le DPga kavandatava tankla riskianalü üs 4. ÕNNETUSTE STSENAARIUMID JA TAGAJÄRJED Sellesse peatükki on koondatud määruse nr 18 § 2 punktide 3, 4 ja 5 teemad. Esitatakse lühidalt võimaliku õnnetuse stsenaariumi kirjeldus ja tingimused, mille korral on õnnetuse toimumine võimalik, õnnetuse toimumise tõenäosuse hinnang ning õnnetuse tagajärgede kirjeldus, raskuse ja ulatuse hinnang. Arvestatakse võimalike ettevõtteväliste teguritega, sh koosmõju teiste ohtlike objektidega – doominoefekt. Ühtlasi viidatakse Eestis tanklatega toimunud varasematele õnnetustele ja vahejuhtumitele (määruse nr 1 § 2 punkt 7). 4.1 Naftasaaduste väljavoolamine (bensiin, diislikütus) Kuna tanklasse on projekteeritud maa-alused mahutid, siis nendest kütuse väljavoolamine tankla platsidele ei ole võimalik. Arvestades lisas 3 kirjeldatud ohutusmeetmeid, ei teki kliendi auto hooletul tankimisel või ka tankuri mehhaanilisel vigastamisel olulises mahus kütuseleket (kaitseklapid sulgevad kütuse väljavoolamise avariiolukorras). Tankimisplatsile väljavoolava kütuse koguseks võib maksimaalselt prognoosida mõni liiter ja tekkinud lekke saab kokku koguda tanklas olemasoleva absorbentmaterjaliga. Kõige olulisemaks sündmuseks selles kategoorias on kütuseleke mahutite täitmisel. Võimalikeks ohtudeks on kütuseveoki seadmete rikkest tulenev leke (nt tihendite väsimine, kinnitusühenduste metalli väsimine, vooliku leke) Kui arvestada maksimaalseks laadimiskiiruseks 2 m 3 /min, siis bensiinimahutite täitmine toimub 347 tundi aastas, diislikütuse mahutite täitmine 694 tundi aastas. Laadimisprotsessi käigus toimuda võivatest riketest on kõige suurema tõenäosusega laadimisvooliku leke: tõenäosus 4 x 10 -5 sündmust tunnis; 1041 tunni korral on tõenäosus 0,0416, et sündmus leiab aset aasta jooksul (vastab lisas 1 toodud kriteeriumite järgi keskmisele tõenäosusele ehk aste 3). Sel juhul voolab välja väike kogus kütust, mille saab kokku koguda autos / tanklas olemasoleva absorbentmaterjaliga. Sündmuse kood V1, riskitase 3A. Laadimisvooliku purunemise tõenäosus on 4*10 -6 tunnis ehk aastas 0,0042 (tõenäosuse aste 2, väike). Selle sündmuse (kood V2) tagajärjel lekkivaks koguseks võib hinnata 2 m 3 (vastab 2 min jooksul väljavoolavale kogusele). See kogus valgub tankimisplatsi õlipüüdurisse (väljavool püüdurist sulgub automaatselt). Selle sündmuse tagajärgede likvideerimine eeldab välise ressurssi kaasamist. Tankale tuleb kehtestada juurdepääsupiirang kuni leke on likvideeritud ja trasside puhastatud. Keskkonnareostust ei teki, kuna tankla platsid ja kommunikatsioonid on lekkekindlad. Riskiaste 2B. Kui vooliku purunemisega kaasneb laadimisprotseduuride reeglite eiramine (kütuseveoki juht ei viibi laadimise ajal auto juures, mistõttu lekke tuvastamine viibib), siis võib tekkida olukord, kus välja voolab kogu tankurautos olev kütus, maksimaalselt 36 m 3 (sündmuse kood V3). See täidab õlipüüduri ja sellele eelnevad trassid ning moodustab mahutite täitmisplatsi piirkonnas ca 200 m 3 pindalaga lombi. Sellise sündmuse tõenäosus on väiksem kui laadimisvooliku purunemine (olemuselt on tegemist liitsündmusega), kuid jääb tõenäosusastmesse 2. Arvestades võimalust, et järgneva sündmusena võib tekkida tulekahju, tuleb suuremahulise lekke korral tankla, Mäeküla kõrtsi ja Plekimehe territooriumile kehtestada juurdepääsupiirangud. Sündmuse tagajärgede likvideerimine eeldab päästeteenistuse kaasamist. Olulist keskkonnareostust ei teki, kuna tankla platsid ja kommunikatsioonid on lekkekindlad. Sündmuse riskiaste 2C. Sündmus vajab kajastamist tankla hädaolukorra lahendamise plaanis.  Paide linnas M äekü las Kaup luse kinnis tu ja Ram muli kinn istu osaalale DPga kavandatava tankla riskianalüüs 13 4.2 Aurupilve moodustumine ja plahvatus (bensiin, diislikütus) Väiksemate lekete korral (kuni 2 m 3 ) näitab ALOHA arvutus lombi mooduliga, et nii diislikütuse kui bensiini lekke korral jääb nii inimese tervisele ohtliku toksilise pilve kui ka süttimisohtliku pilve levik alla 10 m kütuselombi keskpunktist. Aurupilve plahvatuse üle- rõhu leidmise moodul näitab, et plahvatust ei toimu, kuna alumist plahvatuspiiri ei ületata. Suure lekke korral (lombi pindala 200 m 2 ) näitab bensiini kohta tehtud arvutus, et inimesele tervisele ohtlik tsoon Re jääb alla 10 m kütuselombi keskpunktist, Rv=Ro on kaugusel 22 m (kontsentratsioon 750 ppm). Plahvatusohtlikku tsooni ei teki. Ohualad on näidatud joonisel 4.1. Aurupilve moodustumist ei käsitleta iseseisva ohusündmusena (sh ei kajastata riskimaatriksis). Samas ei ole välistatud tuleohtliku aurupilve süttimine süttimisallika mõjul. Kui auru kontsentratsioon jääb alla alumist plahvatuspiiri, toimub aurupilve kiire põlemine plahvatuseta. Seda nimetatakse sähvaktuleks ja selle peamine mõju on soojuskiirgus. Hooneid ja rajatisi ohustatavateks sähvaktule väljunditeks on vahetu kokkupuude leegiga ja põleva pilve soojuskiirgus. Mõju on lühiajaline, kuid võib tekitada edasise põlengu. Sähvaktule soojuskiirguse arvutamise moodul ALOHAs puudub, mõjutatud alana saab tinglikult käsitleda aurupilve ohualasid joonisel 4.1 Olemuselt on tegemist tulekahju erijuhtumiga. Joonis 4.1 Vedelkütuse lekkel tekkiva aurupilve leviku ohualad. Tankimisplatsidele ja mahutite täitmise alale sattunud kütuselekke aurumisel jääb nii tervisele ohtliku toksilise pilve kui ka süttimisohtliku pilve levik alla 10 m kütuselombi keskpunktist (Re,Rv,Ro ˂ 10 m). Mahutite täitmise alale sattunud suure kütuselekke tervisele ohtlik ala Ro = 22 m. (Aluskaart: Maa-ameti Maainfo kaardirakendus)  14 Pa ide linnas M äekü las Kaup lu se kinnis tu ja Rammuli kin n istu osaala le DPga kavandatava tankla riskianalü üs 4.3 Tulekahju (bensiin, diislikütus) Tulekahju tekkeks on vajalik lekkinud kütuse või selle aurude olemasolu ning soojusallikas. Süttimist põhjustavaks soojusallikaks võib olla säde, leek või piisava soojusmahtuvusega ning küllalt kõrge temperatuuriga ese või keskkond. Põhjusteks võivad olla tankla elektrisüsteemi rikked (säde, mis muuhulgas võib olla põhjustatud mehhaanilisest vigastusest või isolatsiooni väsimisest tekkivast lühisest, seadmete ülekoormusest või takistuse suurenemisest tulenev ülekuumenemine), staatiline elekter (maanduskaablite ja –lattide deformeerumine mehaaniliste vigastuste või metalli väsimuse tõttu, hooletus laadimisprotsessides), mehaaniliselt tekkiv säde (sh vandalismi käigus), autod (mootori käivitamine, kuumad pinnad mootoris, tanklas asuva auto süttimine), pikselöök jm sündmused. Tanklas on tankimisplatsile lekkinud kütuste väiksemate põlengute (sündmuse kood P1) kustutamiseks 6 kg portatiivsed pulberkustutid ja võib eeldada, et tuli suudetakse enne kustutada, kui see levib edasi hoonetele. Välise ressursi kaasamine ei ole vajalik. Inimelule ja tervisele olulist ohtu antud õnnetus otseselt ei kujuta, kuna tanklas viibivad inimesed saavad eemalduda, kuid süttimise ajal või likvideerimistööde käigus võib tekkida pahvakleek, mille tõttu võib kannatada vahetus läheduses viibiv inimene (raskusaste B). Varaline kahju avaldub kahjustada saanud seadmete osade väljavahetamise ja konstruktsioonide remondis (eeldatava kulu alla 50 000 €, raskusaste B). Sündmuse tõenäosus on astme võrra madalam, kui lekke toimumise tõenäosus, st 2. Riskitase 2B. Mahutite täitmisplatsil toimuvate põlengute ohualade arvutused mudeliga ALOHA on tehtud põleva lombi mooduliga tuule kiirusel 5 m/s, õhutemperatuuril 20 o C ning pilvitu ja madala õhuniiskusega tingimustes. Laadimisvooliku purunemisel lekkinud 2 m 3 (1,5 tonni) ja 30 m 2 pindalaga bensiinilombi süttimisel on põlengu kestus 8 minutit. Lühiajalise soojuskiirguse ehitistele ohtlik ala on 13 m, Re = 16 m, Rv = 22 m, Ro = 25 m (vt Joonis 4.2). Diislikütuse süttimiseks läheb vaja oluliselt pikemaajalist kokkupuudet soojusallikaga kui bensiinil. 2 m 3 (1,7 tonni) ja 30 m 2 diislilombi süttimisel on põlengu kestus 14 minutit. Lühiajalise soojuskiirguse ehitistele ohtlik ala. 11 m, Re = 13 m, Rv = 18 m, Ro = 19 m. Joonis 4.2 Mahutite täitmisplatsil 30 m 2 bensiinilekke põlengu ohualad. Joonisel on näidatud ehitistele ohtliku soojuskiirguse ala raadiusega 13 m (mis ligikaudu võrdub ka Re tsooniga raadiusega 16 m), inimestele väga ohtlik ala Rv = 22 m, ohtlik ala Ro 25 m. (Aluskaart: Maa-ameti Maainfo kaardirakendus)  Paide linnas M äekü las Kaup luse kinnis tu ja Ram muli kinn istu osaalale DPga kavandatava tankla riskianalüüs 15 Arvestades, et Eestis on esinenud maa-aluse mahuti täitmisel väikese lekkinud koguse süttimine (19.01.2019 Karlova sadama tankla maa-aluse mahuti täitmisel, põhjuseks eeldatavalt staatiline elekter), on sündmuse (kood P2) tõenäosus võetud samaks, mis lekkel, st tõenäosusaste on 2. Kuna lombipõlengu pindala võib olla suhteliselt suur, eeldab see välise päästeressursi kaasamist. Kannatada võivad saada tulekahju tekkimisel hetkel vahetus läheduses viibivad inimesed, eelkõige kütuseveoki juht, aga välistatud ei ole ka juhuslikult ohualas viibivate tanklakülastajate vigastused määral, mis võivad vajada haiglaravi (raskusaste C). Kuna ehitistele ohtliku soojuskiirguse alasse ei jää ehitisi ega muid tankla seadmeid peale täitekapi, avaldub varaline kahju kahjustada saanud seadmete osade väljavahetamise ja konstruktsioonide remondis (eeldatava kulu alla 50 000 €, raskusaste B). Riskitase 2C. Sündmus vajab kajastamist tankla hädaolukorra lahendamise plaanis. Edasised arvutused on tehtud ainult bensiinile, kuna bensiini põlengul tekkivad ohualad on suuremad. Mahutite täitmisel tekkinud suure kütuselekke põlengu korral (kood P3) kulub bensiini põlemiseks 24 minutit. Pikaajalise põlengu soojuskiirguse Re = 43 m (ühtlasi arvestatud ehitisele ohtliku alana), Rv = 56 m, Ro = 73 m (vt Joonis 4.3). Sündmus eeldab välise päästeressursi ulatuslikumat kaasamist. Ehitistele ohtlikkuse alasse jääb tankla hoone ja Mäeküla kõrtsi hoone, nende põlema süttimisel ja hävimisel on varaline kahju astmel C. Kannatada võivad saada tulekahju tekkimisel hetkel vahetus läheduses viibivad inimesed, raskusaste C. Sündmuse riskitase 2C. Sündmus vajab kajastamist tankla hädaolukorra lahendamise plaanis. Joonis 4.3 Mahutite täitmisplatsil 200 m 2 bensiinilekke põlengu ohualad. Joonisel on näidatud ka Nurga tankla samasuguse sündmuse toimumise ohualad. Re = 43 m, mis ligikaudu on ka ehitistele ohtliku soojuskiirguse ala raadiusega 13 m; Rv = 56 m ja Ro = 73 m. (Aluskaart: Maa-ameti Maainfo kaardirakendus)  16 Pa ide linnas M äekü las Kaup lu se kinnis tu ja Rammuli kin n istu osaala le DPga kavandatava tankla riskianalü üs Suure põlengu ehitisele ohtlikkuse alasse jääb ka tanklasse paigaldatav LPG mahuti. Sellega toimuvat sündmust käsitletakse eraldi (ptk 4.4). Samuti on eraldi sündmuseks kütuseveoki kaasamine põlengusse (ptk 4.5). Samalaadne põleng võib toimuda ka kavandatavas Nurga tanklas. Samas ei ulatu pikaajalise soojuskiirguse ehitistele ohtlikud alad kummagi tankla hooneteni ega rajatisteni. Samuti puudub vastastikune mõju inimestele. Seega ei kaasa ühes tanklas toimuv kütuselombi põleng õnnetusse teist tanklat. 4.4. LPG käitlemisega seotud sündmused Lisaks bensiini- ning diislikütusele plaanitakse Kaupluse kinnistule rajatavas tanklas müüa veeldatud naftagaasi ehk LPG-d, mille hoiustamiseks rajatakse 9,15 m 3 mahuti. Arvestades LPG tiheduseks 542 kg/m 3 3 ja mahuti täitmist 90 % ulatuses, tähendab see, et korraga ladustatakse tanklas kuni 4,46 tonni LPG-d. Kui LPG koostises oleks ainult propaan (tihedus 510 kg/m 3 ), on LPG kogus 4,20 tonni, kui ainult butaan (tihedus 575 kg/m 3 ), 4,735 tonn. Tankla aastane käive on kuni 200 m 3 LPG (mahuti täitmine 2 kord kuus). Vedelgaasi tankimisseade asub eraldi platsil ning koosneb ühisele terasraamile paigaldatud mahutist ja tankurist. Sarnaselt vedelkütuste laadimisega võivad esineda õnnetusjuhtumid LPG mahuti täitmisel, tankuri või mahuti vigastuse tõttu, samuti torude ja ühenduste väsimuse tõttu. Veeldatud gaasi leke võib kujutada suurt ohtu, kuna see aurustub kiiresti ning on väga kergesti süttiv ning süüteallika ja sobiva õhu vahekorra olemasolul toimub gaasiplahvatus. Mahuti lekke korral võib tekkida ka jugatuli. Lekkinud gaasi lombipõleng on vähetõenäoline, kuna vedelgaas on kiiresti aurustuv. Avarii korral välja valgunud vedelgaas aurustub jäägitult, st pinnase ja põhjavee reostusoht puudub. LPG laadmisprotsessi vea tõenäosused (aastas kohta leitud arvestusega, et mahutite täitmise kestus aastas on 22 tundi ja tankimine sõidukitesse 67 tundi, summaarsel 89 tundi): - laadimisühenduse kinnituse purunemine: 3*10 -8 tunnis (2,67 *10 -6 aastas); - laadimisühenduse kinnitusest leke: 3*10 -7 tunnis (2,678*10 -5 aastas); - laadimisühenduse vooliku/toru purunemine: 4*10 -6 tunnis (3,56*10 -4 aastas); - Laadimisühenduse voolikust/torust leke: 4*10 -5 tunnis (3,56*10 -3 aastas, tõenäosusaste 2 ehk väike). Vedelgaasi pumbatakse mahutisse ja torustiku purunemisel pump peatub. Siinkohal on hinnatud olukorda, kui mahuti täitmisel esineb leke kogu laadimisaja vältel. ALOHA mudeli erinevad moodulid (nii ’Direct’ kui ’Tank’ näitavad, et suvistes tingimustes (temperatuur 20 o C) kui lekiks praktiliselt kogu laaditav kogus, siis plahvatusohtlik tsoon on 11 m ja plahvatuse korral on ülerõhul ainutl Ro tsoon, mis samuti tekib 11 m kaugusel. Külmemates tingimustes on aurumine aeglasem ja suured kogused moodustavad plahvatusohu (hinnatud mahuti lekkena, sest laadimisel ei ole selliste koguste vabanemine reaalne). Samas lekked suurusjärgus 10…15 % laaditavast kogusest (sündmus G1) tekitavad 11 m ohutsooni nii 5 o C kui -5 o C korral. Võib eeldada, et plahvatuse korral saavad väiksemaid vigastusi juhuslikult piirkonnas väljapool hoonet viibivad inimesed (1-3), sündmuse riskitase on 2B. Kui peaks toimuma mahuti leke (kuni 50 mm ava kaudu tõenäosus 5*10 -7 aastas st väga väike; 50 mm ava kaudu voolab mahuti tühjaks 4 minutiga, vabaneb 4,536 tonni propaani, kood G2), siis tuule kiiruse 2 m/s ja õhutemperatuuril 5 o C korral tekib plahvatusohtlik tsoon 165 m raadiuses, leegitaskud (60 % LEL) võivad moodustuda 209 m raadiuses. 3 Kui LPG koosneb 50 % propaanist ja 50 % butaanist, http://www.egl.ee/index.php?page=76  Paide linnas M äekü las Kaup luse kinnis tu ja Ram muli kinn istu osaalale DPga kavandatava tankla riskianalüüs 17 Plahvatuse korral tekkiv ülerõhk ei ületa Re ja Rv kriteeriume, Ro ulatus on 164 m. Sündmuse riskitase on 1C. Juhul kui selle lekke korral tekib jugatuli (kood G3, põleng kestab 3 minutit), siis lühiajalise soojuskiirguse ehitisi ohustav tase tekib 15 m kaugusel, inimeste ohutsoonid on Re = 23 m, Rv = 44 m, Ro = 49 m. Sündmuse riskitase on 1C. Kui tanklas peaks toimuma ulatuslikum põleng ja gaasimahuti ümbrusesse tekib püsiv soojuskiirguse allikas, siis võib tekkida gaasimahuti keeva kütuse paisuva aurupilve plahvatus (BLEVE, kood G4). Kuna pikemal kuumutamisel osa LPG keeb mahutist välja, siis on eeldatud, et BLEVE toimub olukorras, kus mahutisse on jäänud ligikaudu pool LPG kogusest (44 % ehk 2,37 tonni propaani). Plahvatuse tulemusena tekib 74 m läbimõõduga tulekera, mis põleb 6 sekundit ning 27 sekundit kestev lombipõleng. Lühiajalise soojuskiirguse ehitisi ohustav tase tekib 91 m kaugusel, inimeste ohutsoonid on Re = 114 m, Rv = 184 m, Ro = 286 m.. Plahvatuse ülerõhku ALOHA ei arvesta, kuid selle võib ligikaudu võrdsustada soojuskiirguse ohutsoonidega. Ohualad on toodud joonisel 4.4. Ehitistele ohtlikku alasse jääb lisaks Mäeküla kõrtsile ka Plekimehe kinnistul asuvad 2 hoonet, elumaja sellesse tsooni ei jää. Võib eeldada, et kuni 10 inimest saavad erineva raskusastmega kahjustusi, sh võivad lähiümbruses kaasneda hukkunud. Sündmuse riskitase on 1D. Joonis 4.4 LPG mahuti BLEVE ohualad. ehitistele ohtlik ala 91 m, väljas viibivate inimeste Re = 114 m, Rv = 184 m ja Ro = 286 m. (Aluskaart: Maa-ameti Maainfo kaardirakendus).  18 Pa ide linnas M äekü las Kaup lu se kinnis tu ja Rammuli kin n istu osaala le DPga kavandatava tankla riskianalü üs Meedias on avaldatud üks gaasi käitlemisega seotud juhtum, 02.02.2020 tuvastati leke surugaasi andva tankuri vooliku ventiilis, kuna klient oli unustanud püstoli lahti ühendamata ja lahkus sündmuskohalt Leket aitas tuvastada gaasilõhn. LPG lekete ja põlengu teemad vajavad kajastamist tankla hädaolukorra lahendamise plaanis. 4.5. Kütuseveokite BLEVE Kütuseveokitega kaasnevaid juhtumeid tavaliselt tanklate riskianalüüsis ei käsitleta, kuna nende kaasamine sündmusesse ei ole tõenäoline. Siinkohal on informatiivselt toodud 36 m 3 kõtuseveoki ohualad, kui veok peaks jääma tanklas toimuvasse põlengusse ja tekib BLEVE, auto mahutis on BLEVE hetkel 75 % kütust. LPG veoki korral tekib lühiajalise soojuskiirguse ehitisi ohustav tase 164 m kaugusel, inimeste ohutsoonid on Re = 205 m, Rv = 333 m, Ro = 372 m. Bensiiniveoki korral tekib lühiajalise soojuskiirguse ehitisi ohustav tase 185 m kaugusel, inimeste ohutsoonid on Re = 233 m, Rv = 379 m, Ro = 424 m. Sündmuse riskitase on 1D. 5. KOKKUVÕTE Detailplaneeringuga kavandatav tankla ei ole doominoefekti allikaks. Suurõnnetusi tankla tegevusega ei kaasne, kui rakendatakse tanklatele tavapäraseid meetmeid juhtumite vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks inimese tervisele ja keskkonnale. Suuremate tõenäosustega toimuvate algsündmuste põhjal võib väita, et õnnetusjuhtumid on väikse ulatusega ning nende kujunemine hädaolukorraks on väga väikese tõenäosusega, mis eeldab mitmete halbade asjade kokkusattumist (nt lekke toimumine, lekke peatamise tehniliste süsteemide mittetoimivus, leket ei avastata ja seda ei õnnestu peatada, lahtise tuleallika olemasolu vahetus, läheduses ning süttimiseks vajalike tingimuste koosesinemine). Suurima riskitasemega sündmus on tankla ulatuslikum põleng, millesse jääb ka LPG mahuti. Kaasneda võiva keeva kütuse paisuva aurupilve plahvatuse (BLEVE) lühiajalise soojuskiirguse ehitisi ohustav tase tekib 91 m kaugusel, inimeste ohutsoonid on Re = 114 m, Rv = 184 m, Ro = 286 m. Ehitistele ohtlikku alasse jääb lisaks Mäeküla kõrtsile ka Plekimehe kinnistul asuvad 2 hoonet, elumaja sellesse tsooni ei jää. Võib eeldada, et kuni 10 inimest saavad erineva raskusastmega kahjustusi, sh võivad lähiümbruses kaasneda hukkunud. Sündmuse riskitase on 1D. Kuid sellise sündmuse asetleidmine on ebatõenäoline. Siiski tuleb see tankla rajamise järgselt kajastada tankla riskianalüüsis ja hädaolukorra lahendamise plaanis.  Paide linnas M äekü las Kaup luse kinnis tu ja Ram muli kinn istu osaalale DPga kavandatava tankla riskianalüüs 19 LISA 1. RISKIANALÜÜS METOODIKA Riskianalüüsi metoodika on kombineeritud lähtuvalt analüüsi tulemi sobivust, konkreetsust ja asjakohasust silmas pidades. Riskianalüüsi väljundiks on lisaks võimalike õnnetusjuhtumite loetelule ja nende ennetamiseks vajalike meetmete loetelule ka kaardimaterjal, milles kajastuvad ohtude mõjualad ümbritsevale keskkonnale, ehitistele ja inimelule. Riskide analüüsimine ja kaalumine teostati poolkvantitatiivselt, kasutades 5×5 riskimaatriksit. Riski põhikomponente - tõenäosust ja tagajärgi, hinnati kumbagi 5 palli süsteemis, seejuures tõenäosuse hinnangut tähistati vastavalt numbritega (1-5) ja tagajärgede koondhinnangut tähtedega (A-E). Tähe ja numbri kombinatsioon moodustab riskiklassi. Tõenäosuse määramisel/hindamisel kasutati ka Hollandi “Rahvusliku elanikkonna tervise ja keskkonna instituudi” poolt koostatud “Kvantiatiivse riskide hindamise juhendit” (“National Institute of Public Health and the Environment” (RIVM) “Reference Manual Bevi Risk Assesments, Module C Modeling the specific Bevi categories, Version 3.2. 2009”, ehk “Purple Book”). Tanklas toimuvate õnnetuste hindamisel võeti aluseks järgnevates tabelites esitatud kriteeriumid. Tabelis 1.1 on toodud õnnetuse toimumise tõenäosuse kriteeriumid ning Tabelis 1.2 on toodud õnnetuste tagajärgedest tingitud kahjude kriteeriumid. Tagajärgede raskusastmete hindamisel tuuakse välja tõenäoline kannatanute ja evakueeritavate arv, mõjud elutähtsatele teenustele, keskkonnakahjustused, materiaalne kahju ja tagajärgede likvideerimiseks vajalikud ressursid. Tabel 1.1. Tõenäosuste kriteeriumid. Tõe- Tõe- Toimumis- Tõenäosus Selgitus näosus- näosus sagedus 1 a. jooksul aste 1 Väga Harvemini kui <0,05% 1 võimalus 100 000 kuni 1 võimalus väike kord 50 aasta 10 000, et hädaolukord leiab aset 1 jooksul aasta jooksul; <0,0005 2 Väike Kord 25 - 50 0,05% kuni 1 võimalus 10000-st kuni 1 võimalus aasta jooksul 0,5% 1000-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul; 0,0005- 0,005 3 Kesk- Kord 10 - 25 0,5% kuni 1 võimalus 1000-st kuni 1 võimalus mine aasta jooksul 5% 100-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul; 0,005- 0,05 4 Suur Kord 1 kuni 10 5% kuni 1 võimalus 100-st kuni 1 võimalus 10- aasta jooksul 50% st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul; 0,05- 0,5 5 Väga Sagedamini >50% suurem kui 1 võimalus 10-st, et suur kui kord aastas hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul >0,5  20 Pa ide linnas M äekü las Kaup lu se kinnis tu ja Rammuli kin n istu osaala le DPga kavandatava tankla riskianalü üs Tabel 1.2. Õnnetuste tagajärgedest tingitud kahjude kriteeriumid. Raskus- Taga- Tagajärje Kriteerium aste Järg valdkond A Vähetähtis Inimeste elu ja Töötajatel tervisekahjustusi ei esine. tervis Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel < 5 000 €. Looduskeskkond Keskkonnasaastet ei esine. B Kerge Inimeste elu ja 1-3 töötajal kerged tervisehäired ja vigastused, tervis mis ei vaja haiglaravi ning millega ei kaasne jäädavaid kahjustusi. Võib vaja minna esmaabi. Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 5000-50 000 €. Looduskeskkond Vähene keskkonnasaaste produkti vallandumisest (alla 200 kg) tankla territooriumil, mis hajub ilma tagajärgi põhjustamata või on likvideeritavad kohalike päästetööde käigus; C Raske Inimeste elu ja 1-3 töötajal haiglaravi vajavad või jäädavad tervis tervisekahjustused. Kahjulik mõju nii kinnistul kui võimalik levik väljaspoole territooriumi. Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 50 000-500 000 €. Looduskeskkond Oluline keskkonnasaaste (leke või kütuse vabanemine üle 200 kg) tankla territooriumil, millest tulenevalt on vajalik ajutiste piirangute kehtestamine. D Väga Inimeste elu ja Oluline õnnetus, mille tagajärjel vajavad enam raske tervis kui kolm inimest haiglaravi kestusega üle 5 päeva või olukord, mis lõpeb töötaja surmaga või kus kannatanute arv ületab piirkonda teenindava tervishoiuasutuse võimalused. Vajalik ettevõtte (sh kõrvalasuvate) töötajate evakueerimine päästeasutuse kaasamisel. Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 500 000-2 mln. €. Looduskeskkond Keskkonna pikaajaline või tõsine kahjustus, mis levib väljapoole tankla territooriumi, kuid on taastuv või taastatav. E Katas- Inimeste elu ja Mitme töötaja surm ja/või ettevõttega mitte troofiline tervis seotud inimeste surm. Vajalik asustatud piirkonna evakueerimine. Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel > 2 mln. €. Looduskeskkond Taastumatu või elukeskkonna hävingut põhjustav kahju piirkonnas. Sündmuste tõenäosusest ja raskusastmest kujuneb riskimaatriks, vt Tabel 1.3. Riskimaatriks võimaldab järjestada riske ja liigitada neid riskiklassidesse, sõltuvalt sündmuse toimumise tõenäosusest ja tagajärgedest. Riskimaatriks lubab ka tinglikult võrrelda nende sündmuste riske, mille tõenäosus on väike aga tagajärjed rasked, teistega, millede puhul on vastupidi. Eelnevalt kirjeldatud õnnetuste tõenäosuse ja  Paide linnas M äekü las Kaup luse kinnis tu ja Ram muli kinn istu osaalale DPga kavandatava tankla riskianalüüs 21 tagajärje tähe ning numbri kombinatsiooni alusel määratakse konkreetse õnnetuse riskiklass. Tabel 1.3. Riskimaatriks. 5 4 TÕENÄOSUS 3 V1 V2 P1 V3 P2 2 G1 P3 1 G2, G3 G4 A B C D E TAGAJÄRG Riskimaatriks on jagatud kolme tsooni, mis on eristatavad värvide järgi – roheline, kollane ja punane. Rohelisse tsooni jäävad õnnetused, mis ei kuulu prioriteetsete õnnetuste nimekirja ning mis on kas tõhusate ennetusmeetmetega välditavad või nende tagajärgede likvideerimiseks piisab ettevõtte enda ressurssidest. Rohelise tsooni õnnetustel on väga väike tõenäosus väga raske tagajärjega õnnetuse tekkimiseks. Tagajärjed pigem puuduvad või on tähtsusetud. Kollasesse tsooni kuuluvad õnnetused, mis on valdavalt kergete või raskete tagajärgedega, kuid millel võivad väga väikese tõenäosuse korral olla katastroofilised tagajärjed, mille likvideerimiseks on vaja lisaks täiendavat abijõudu. Kollase tsooni õnnetuste tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis. Punane tsoon on valdavalt väga raskete või katastroofiliste tagajärgedega suurõnnetused, mille toimumissagedus on kas väike, keskmine, suur või väga suur. Tagajärgede likvideerimiseks on vaja lisaks kohalikele ressurssidele kaasata operatiivjõudude ressursse. Tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis.  22 Pa ide linnas M äekü las Kaup lu se kinnis tu ja Rammuli kin n istu osaala le DPga kavandatava tankla riskianalü üs LISA 2. OHUALADE ULATUSE KRITEERIUMID Ohualade arvutamisel kasutati Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri vabavara ALOHA. Saadud tulemusi ei saa tõlgendada lõpliku tõena. Tulemused on illustatiivse tähendusega andes üldise ülevaade võimaliku õnnetuse toimumisel tekkiva ohuala ulatusest. Õnnetuse tagajärgede ulatuse hindamisel lähtuti Kemikaaliseaduse § 23 lg 8 alusel vastu võetud Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusest nr 18 “Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele1“ lisas toodud ohuala parameetritest. Arvestades mahutites produktide kogust ja kemikaalide iseärasusi tehakse arvutused kasutades keskpikka ja pikaajalise säritusaja näitajate järgi. Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrus nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele” Lisa: Keskpikk (kuni 100 Pikaajaline sek) soojus- (üle 15 min) Ülerõhk, Lühiajaline (kuni 20 sek) kiirgus, soojuskiirgus Ohuala 1 Kemikaalide bar/kPa ja soojuskiirgus kW/m 2 kW/m 2 kW/m 2 liigitus ja kontsent- taandatud Inimesi Ehitisi Inimesi Ehitisi ohustav definitsioon ratsioon 5 kaugus k 6 ohustav tase ohustav tase ohustav tase tase Eriti ohtlik 0,24 / 24 LC50 (30 min) 25 17 ala 2 k = 7,2 Väga ohtlik AEGL-3 (30 0,16 / 16 37 15 10 8 ala 3 min) k = 9,6 0,05 / 5 IDLH 8 4 Ohtlik ala 4 k = 22,2 1 Ohuala on ala, mille piires tekib käitises toimunud õnnetuse korral oht inimeste elule ja tervisele või varale. 2 Eriti ohtlik ala – ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul inimese hukkumise tõenäosus 50% ning ehitiste kahjustused nende mahust suuremad kui 50%. Eriti ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Re. 3 Väga ohtlik ala – ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul võimalik inimese hukkumise ning ehitiste kahjustused nende mahust vahemikus 1–49%. Väga ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Rv. 4 Ohtlik ala – ohuala osa, milles võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimestele tervisekahjustusi ning hoonetele kergeid kahjustusi. Ohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks. Ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Ro. 5 Kemikaali kontsentratsiooni väärtused määratakse kirjanduse ja andmebaaside andmete põhjal eraldi iga konkreetse kemikaali puhul. Enamlevinud kemikaalide vastavad kontsentratsioonide väärtused tuuakse välja Päästeameti juhendmaterjalis. Määratakse kolm kontsentratsiooni taset: – LC50 (30 min) – (Lethal concentration 50%) kemikaali kontsentratsioon, mis põhjustab 30minutise kokkupuute jooksul hinnanguliselt 50% kaitsmata isikute hukkumise; – AEGL-3 (30 min) – (Acute Exposure Guideline Level) kemikaali minimaalne kontsentratsioon, mis võib põhjustada kaitsmata isiku eluohtlikke tervisekahjustusi või hukkumist; – IDLH – (Immediately Dangerous to Life or Health) suurim kemikaali kontsentratsioon, mis 30 minuti jooksul ei tekita tervele inimesele pöördumatuid tervisekahjustusi ega takista inimese evakueerumist. 6 k – taandatud kauguse väärtus. Ohualade piirid määratakse sõltuvalt taandatud kauguse väärtusest, st mida lähemal on inimene plahvatuskohale (sama plahvatava aine koguse juures) või mida suurem kogus plahvatab (samal kaugusel), seda suurem on tema hukkumise tõenäosus. Tabelis toodud k väärtusi kasutatakse kauguse määramise valemis m = k x 3√Q, kus Q on plahvatava aine mass taandatud TNT-le..  Paide linnas M äekü las Kaup luse kinnis tu ja Ram muli kinn istu osaalale DPga kavandatava tankla riskianalüüs 23 Doominoefekti põhjustavate sündmuste käsitlus on toodud Päästeameti juhendis „Doominoefektide hindamine“, kokkuvõte, sh doominoefekti ohualade ulatus, on esitatud Päästeameti juhendis planeerijatele ja projekteerijatele „Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine“ Lisas 4. Doominoefekte võivad esile kutsuda mitmed põhjused: looduslikud, inimtekkelised, tehnoloogilised, toksiliste ühendite levimine. Kõik need tegurid võivad omavahel kombineeruda ning tekitada ka doominoefekti. Läbi riskianalüüsi ja ohualade arvutamise on võimalik kindlaks teha doominoefekti võimalikkus. Doominoefekt on seotud ennekõike stsenaariumitega ning sellest tuleb ka lähtuda doominoefektide mõjuraadiuste hindamisel. Juhime tähelepanu, et ohuala ehk siis ohtliku ala välispiirile tõmmatud raadiust ei saa automaatselt lugeda kauguseks, mis käivitaks mõjufaktori tõttu doominoefekti. Lähtuvalt koostatud metoodikast on paika pandud doominoefekti raadiused, mis on leitavad järgmisest tabelist. Inimosalus doominoefektis on võimaliku stsenaariumi ja selle tõenäosuse hindamise küsimus. Soovitus on pigem lähtuda asjaolust, et inimeste vigastused võivad kumuleeruda ja sellest lähtudes hinnata, kas on doominoefekti avaldumise võimalust. Juhul, kui on võimalik tööprotsesse ohutult peatada või objekt võib jääda tööle ilma inimesteta, siis doominoefektiga võimalikkusega ei arvestata.  24 Pa ide linnas M äekü las Kaup lu se kinnis tu ja Rammuli kin n istu osaala le DPga kavandatava tankla riskianalü üs LISA 3. TANKLATES RAKENDATAVAD OHUTUSMEETMED Maa-alused mahutid ja täitmissõlm Tanklates kasutatakse tavaliselt mitmesektsioonilisi maa-aluseid mahuteid, st mahuti on vaheseintega jagatud sektsioonideks, kus saab hoiustada eri liiki või marki kütuseid. Kavandatakse 2 mahuti paigaldamist. Maa-alused mahutid on topeltseintega. Mahuti välispind on kaetud klaasplastikuga ja sisepind on värvitud täies ulatuses spetsiaalse värviga. Mahuti topeltseinte vaheline ruum on täidetud inertse kontrollvedelikuga (glükool). Lekkekontrolli alarmsüsteem on elektriline. Vastavas paisupaagis asuva kontrollvedeliku taseme muutusel üle lubatud piiri rakendub lekkekontrolli alarmsüsteem. Lisaks on mahuti sektsioonid varustatud kütusenivoode elektroonilise mõõte- ja kontrollsüsteemiga, mis on võimeline registreerima kõiki kütusenivoo muudatusi. Need kontroll- ja alarmsüsteemid paiknevad tankla hooldehoones. Mahutite hoolduskambrite luugid projekteeritakse nõuetekohase tuleohutusklassiga. Mahutid on varustatud ka ületäiteanduritega, mis välistavad mahuti ületäitmise kütuse mahalaadimisel. Ületäiteandurite pistikupesad on toodud täitekappidesse. Enne kütuse mahalaadimist ühendatakse kütuseauto mahalaadimise juhtsüsteem juhtme abil ületäiteanduri pistikupesaga. Mahuti ületäitumise ohu korral saadab ületäiteandur signaali kütuseveoki mahalaadimise juhtsüsteemi, kütuseauto mahalaadimisklapp sulgub ning kütuse mahalaadimine peatub. Bensiinimahuti ühendatakse gaasitagastussüsteemiga ja seda kasutamata on keelatud kütuse mahalaadimine. Mahutitel on tuulutuspüstikud. Mahutite tuulutamine toimub galvaniseeritud terasest torude abil, milliste suudmed (otsad) viiakse 6 m kõrgusele maapinnast. Bensiinimahuti tuulutustoru ots on varustatud üle-alarõhuklapiga, diislimahuti tuulutustoru otsa kork on lisaks varustatud kolmekordse tulekaitsevõrguga. Tuulutustorud on varustatud leegisummutusklappidega. Kütuse mahalaadimiseks on täitekapid, kuhu on toodud täitetorud, gaaside tagastussüsteemi torustiku suue (tagastussüsteem toimib põhimõttel mahutist kütuseveokisse) ja ületäiteandurite pistikud. Iga kütuseliigi vastuvõtmiseks on oma täitetoru. Torude suudmed on varustatud spetsiaalsete tihedalt suletavate ja lukustatavate korkidega. Otsasõidu vältimiseks on täitekapid kaitstud terasest piirdega. Tankla territoorium on varustatud piksekaitsega ja kogu seadmestik on ühendatud maanduskontuurile. Ka tankurauto tuleb enne tühjendamist ühendada maanduskontuurile Tankurauto kütusepump ei käivitu enne, kui mahutite ja auto maandussüsteem on ühendatud. Mahutite täitmisplatsid projekteeritakse kütusekindla kattega, et lekke korral vältida kütuste imbumist pinnasesse. Platsi vertikaalplaneering koondab lekkinud vedeliku platsi keskossa, mis on varustatud drenaažisüsteemiga väljavooluga liiva-õlipüüdurisse. Kütuse lekke korral liiva-õlipüüduri väljavool suletakse siibriga. Tankla platside vertikaalplaneeringuga tagatakse, et sademevesi ei valguks mahutite täitmisplatsile.  Paide linnas M äekü las Kaup luse kinnis tu ja Ram muli kinn istu osaalale DPga kavandatava tankla riskianalüüs 25 Tankimisplats Sõiduautode tankurid asuvad varikatuse alusel tankimisplatsil. Tankimisplats on tõstetud territooriumi üldpinnast veidi kõrgemale ja seda ümbritsevad rennid, mis suubuvad restkaevudesse. Kõrgendatud osal asuvad ka süvised torustike, kontrollaparatuuri jms jaoks ning teenindusluugid. Kaasaegsed tankurid on varustatud bensiiniaurude tagastussüsteemiga (tankimisel suunatakse autode paakidest väljuvad aurud püstoli tagastusvooliku kaudu mahutisse). Tankimispüstolid on varustatud auto kütusepaagi ületäitmist välistava blokeerimisseadeldisega ja kaitseklappidega, mis sulgevad kütuse voolamise avariiolukorras, sh vooliku vigastuse korral. Tankur on tundlik imutorustikes tekkiva hõrenduse suhtes ning väiksemagi imutorustiku või selle liidendi lekke korral lakkab töötamast. Tankureid ja mahuteid ühendav torustik (imutorustik) on maa-alune. Kasutatakse plasttorusid, mis on paigaldatud maa alla tihendatud liivaalusele, mille alla on laotatud HDPE kile. Torustike liitekohad asuvad mahuti ja tankuri juures spetsiaalsetes ’kappides’, vahepeal liitekohti ei ole. Tankuri pumba konstruktsioon on selline et, küttetorustiku lekke korral sattub pumpa õhk ning kütusevool mahutist tankurisse katkeb. Veoautode tankeritel varikatust ei ole, muus osas on rakendatud eelkirjeldatud põhimõtteid.   Versioon 30.06.2020 /// Töö nr 19003448 Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering Seletuskiri ja joonised Töö nr 19003448 Tartu 2020 Jaana Veskimeister Projektijuht-planeerija Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 105737) R&R Real Estate OÜ Töö koostamisest huvitatud isik Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering SISUKORD A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5 2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 5 2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs ..........................................5 2.2 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele..........................................................................8 3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ........................................... 9 3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .................................................................................................9 3.2 Krundi hoonestusala...........................................................................................................................9 3.3 Krundi ehitusõigus ..............................................................................................................................9 3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 10 3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused .......................................................................... 11 3.6 Haljastus ja heakord ........................................................................................................................ 11 3.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................... 12 3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ..................................................................... 12 3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus ..................................................................................................... 13 3.7.3 Soojavarustus ............................................................................................................................... 13 3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................... 14 3.8 Tuleohutus ....................................................................................................................................... 15 3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused.................................................................................... 16 3.10 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 17 3.11 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 19 3.12 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............................................. 19 3.13 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 20 B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 23 C - JOONISED .......................................................................................................... 25 Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering 5 A - SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK Planeeringu koostamise eesmärk on kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, vedelkütuse tankla ning neid teenindavate rajatiste ehitamine. Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Paide Linnavalitsuse 23.03.2020 korraldus nr 147 Mäeküla Kaupluse ja Rammuli kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja korralduse lisana 1 määratud planeeringuala piir, lisana 2 kinnitatud lähteseisukohad ning lisana 3 koostatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Paide Linnavalitsuse 20.04.2020 korraldusega nr 191 muudeti 23.03.2020 korraldust nr 147, millega vähendati planeeringuala ja lisana 1 määrati uus planeeringuala piir. Planeeringu nimetuseks määrati Mäeküla Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering. Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Georam OÜ poolt detsembris 2018 koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr 205/19-18). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisel. Lahenduse väljatöötamisel on arvestatud Tuulekaru OÜ tööga nr 007-18-1 Riigitee 2 Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5–94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise projekt. Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, kooskõlastused ja teised dokumendid asuvad lisade kaustas. 2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS 2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs Planeeringualaks on Mäekülas kinnistu Kaupluse ja osaliselt kinnistu Rammuli. Planeeringualal asuvate kinnistute andmeid vaata tabelis 1. Vaated planeeringualale on näha fotodel 1 ja 2. Planeeringuala pindala on kokku ca 0,8 ha. 6 Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering Tabel 1. Planeeringualal asuvate katastriüksuste andmed Aadress Katastritunnus Pindala Maakasutuse sihtotstarve Kaupluse 56504:001:0037 6 109 m² Ärimaa 100% Kogupindala 3 899 m², Rammuli 56501:001:0356 planeeringualas Elamumaa 100% 1 560 m² Kaupluse kinnistul asub kauplushoone (ehr kood nr 107013263, n-ö Mäeküla kõrts), elamu- ladu (ehr kood nr 120823910) ja elektriautode laadimispunktid ning parkla (ehr koodid nr 220658523 ja 220705749). Kaupluse kinnistu loodenurka jääb Plekimehe alajaam; kinnistu idaossa, kauplushoone ja maantee vahele jääb puurkaev (PRK0018741) 50 m sanitaarkaitsealaga. Rammuli kinnistu on hoonestamata heinamaa. Juurdepääs planeeringualale (mahasõit ja väljapääs põhimaanteelt nr 2) on kauplushoone põhjaküljelt, väljapääs ka hoone lõunaküljelt. Laial kanaliseeritud ristmikul puudub jalakäijatel konkreetne koht ohutuks maantee ületamiseks ja seda tehakse, kus juhtub. Samas asuvad intensiivse kasutusega bussipeatused (kummaski suunas peatub Mäekülas ca 35 bussiliini) ja mitu söögikohta. Puudub jalakäijate ohutu ligipääs bussipeatustele. Söögikohtadest üle tee asub ka põllumajandusmasinate müügi ja hooldusega tegelev ettevõte (Konekesko Eesti AS Mäeküla esindus Arengu kinnistul), mille kliendid on samuti igapäevased toitlustuskohtade külastajad. Mäekülast ca 2 km kaugusel Koeru suunas paikneb Sargvere küla, mis on oma 228 elanikuga üks ümbruskonna suurimaid. Sealt käiakse samuti Mäeküla söögikohtades ning liinibussidele 1. Kaupluse kinnistu on tehnovõrkudest varustatud elektriühendusega, vesi saadakse oma puurkaevust (PRK0018741) ja reovesi suunatakse kauplushoone taha (hoovipoole) jäävatasse kogumismahutitesse (mõlemad 10 m³). Foto 1. Vaade planeeringualale edela suunalt. Foto: Maa-ameti fotoladu (02.09.2019). 1 Liikumisviiside hinnang pärineb Tuulekaru OÜ tööst nr 007-18-1 Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5–94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise projekt Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering 7 Foto 2. Vaade planeeringualale kagu suunalt. Foto: Maa-ameti fotoladu (05.04.2019). Planeeringuala maapinna reljeef on tasane. Keskmine kõrguste vahemik on ca 67,30 m/abs Rammuli kinnistul kuni 68,00 m/abs kauplushoone maanteepoolsel küljel. Planeeringualal asuvad ja sellele ulatuvad järgmised kitsendused: Elektri keskpinge õhuliin kaitsevööndiga 10 m mõlemale poole liini; Elektri madalpinge maakaabelliin kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole liini; Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kaitsevöönd 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast; Geodeetiline märk kauplushoone põhjapoolsel küljel, kaitsevöönd ehitisel 0,5 m; Puurkaev (PRK0018741) kauplushoone esisel (maanteepoolsel) alal, sanitaarkaitsevöönd 50 m. Planeeringualale avaldab enim mõju paiknemine põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa ääres selle kaitsevööndis. Arvestades üldplaneeringu arengusuunda (vt ptk 2.3.), mille kohaselt maantee ääres Kaupluse kinnistul on planeeritud ärimaa funktsioon, on kaubandus-, toitlus- ja teenindushoone ning tankla kavandamine üks väheseid sobivaid otstarbeid kõnesoleval alal. Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad peamiselt äri-, elamu- ja maatulundusmaad. Äri- ja maatulundusmaad on kavandatava tegevuse suhtes vähem tundlikud kui nt eluhooned. Rammuli kinnistul näeb üldplaneering ette elamumaa ja valdavas osas väljaspool planeeringuala see ka säilitatakse, kuid on vähetõenäoline, et elamu antud asukohta kunagi ehitatakse. Lähim olemasolev elamu asub Kõrre katastriüksusel planeeringualast ca 100 m kaugusel kagusuunas põhimaantee ääres. Maanteest tulenev mõju nii liikluse kui olemasolevate teenindusobjektide näol (Mäeküla kõrts, Kaupluse naaberkinnistul Plekimehe kinnistul kauplus-kohvik, üle põhimaantee Arengu kinnistul asub Konekesko Eesti AS Mäeküla esindus) avaldab ilmselgelt elufunktsioonile negatiivset mõju, kuid muudatus olemasoleva olukorra ja kavandatava lisafunktsiooni (tankla) näol ei suurenda eeldatavalt mõju oluliselt. Tanklat külastavad tavapäraselt antud teel liiklejad. Täiendava liikluse tekkimise tõenäosus on väike. Planeeringuala paiknemist vaata jooniselt nr 1. Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 2. 8 Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering 2.2 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised planeerimisdokumendi on Paide valla üldplaneering (2011) ja teemaplaneering Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0 (2012). Paide valla üldplaneeringu kohaselt, vt skeem 1, asub planeeritav ala olemasoleval äri- (Kaupluse kinnistu) ja elamumaal (Rammuli kinnistu osa). Rammuli kinnistust on planeeringualasse haaratud 40% kinnistu kogupindalast ja ülejäänud 60% osas säilib olemasolev elamumaa sihtotstarve. Planeeringu koostamise eesmärk on seega üldplaneeringuga kooskõlas. Skeem 1. Väljavõte Paide valla üldplaneeringu maakasutusplaanist (Mäeküla väljavõte). Planeeringuala on tähistatud sinise joonega. Planeeringuala jääb teemaplaneeringuga Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0 määratud põhimaantee nr 2 uue trassikoridori alale (vt skeem 2 ja joonis 1 Situatsiooniskeem). Paide-Mündi-Mäeküla tee on planeeritud kogujateeks. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Järvamaa maakonnaplaneeringuga, kuna trassikoridori alale on võimalik planeerida ka trassi teenindavaid ettevõtteid. Skeem 2. Väljavõte teemaplaneeringust Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0. Planeeringuala on tähistatud punase joonega. Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering 9 3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Rammuli kinnistust krunt nr 2 eesmärgiga liita see Kaupluse kinnistuga (joonisel nr 3 tähistatud krunt nr 1). Kaupluse kinnistu (krunt nr 1) ja krundi nr 2 liitmisel moodustub krunt suurusega 7 669 m². Planeeritud krundi ja hilisemal liitmisel moodustuva krundi pindalad täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus. 3.2 Krundi hoonestusala Hoonestusala on määratud Kaupluse kinnistule (krundile nr 1). Hoonestusala (krundi osa, kuhu jääb olemasolev kauplushoone (Mäeküla kõrts) ja kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse) määramisel on lähtutud olemasoleva hoone asukohast ja sellele juurdeehituse tegemise vajadusest; tankla ja varjualusega koos tekkivatest terviklahenduste võimalustest, mis tagaksid mugava tankimise ja sujuva liikluse. Hoonestusala on antud suurem kui suurim lubatud ehitisealune pind, et projekteerimisel oleks tagatud sobiva lahenduse kavandamine. Põhijoonisel on näidatud illustreerivalt võimalik hoonestuse, rajatiste ja parkimise lahendus. Planeeritud hoonestusala (sh olemasolev hoone) jääb riigimaantee kaitsevöönditesse. Planeeringuga taotletakse ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel Maanteeameti nõusolekut tankla, pood-toitlustusasutuse ja tankla tööks vajalike rajatiste ehitamiseks. Planeeritud hoonestus on oma iseloomult otseselt seotud maanteeliikluse teenindamisega ja tegevuse toimivuse tagab vahetult maantee ääres paiknemine. Hoonestusala ja selle sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3. 3.3 Krundi ehitusõigus Planeeringulahendusega on krundile nr 1 määratud ehitusõigus tankla ja pood- toitlustusasutuse rajamiseks. Krundi nr 1 ja planeeritud krundi nr 2 kasutamise sihtotstarbed 2 on tankla- ja teenindushoone maa (ÄH) ning kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK). Nimetatud sihtotstarvetele vastav katastriüksuse sihtotsarve on ärimaa 3. Planeeritud krunt nr 2 ei ole iseseisvalt hoonestatav. Krunt on moodustatud eesmärgiga liita krundiga nr 1 (Kaupluse kinnistuga). Lisaks on lubatud krundile rajada ka erinevaid (tehno)rajatisi, mis toetavad või sobivad planeeritud tegevusega (elektriautode toide, tolmuimeja ja vee kasutus, gaasimahuti jmt) ning võimalik jäätmemaja, mis ei kuulu ehitusõiguse näitajate alla. 2 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 3 Maakatastriseaduse § 181 lg 2 10 Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering Ehitusõigusega lubatud hoonestus ja tankla varjualune tuleb rajada hoonestusala piirides. Erinevad (tehno)rajatised võivad paikneda väljaspool hoonestusala, sh ka hinnateabe tulp. Gaasimahuti rajamisel tuleb arvestada, et selle asukoht peab vastama kehtivale õigusaktile 4. Kaupluse kinnistul asuvad olemasolev Plekimehe alajaam ja olemasolev kauplushoone (ehr kood nr 107013263, n-ö Mäeküla kõrts) säilivad, olemasolev elamu-ladu (ehr kood nr 120823910) lammutatakse. Kruntide ehitusõigus on toodud põhijoonisel tabelis. 3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus Planeeringuala paikneb põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 50 m kaitsevööndis ning 70 km/h kiiruspiirangu alas. Planeeringualale riigimaanteelt juurdepääsude kavandamisel on lähtutud Tuulekaru OÜ tööst nr 007-18-1, millega on ette nähtud uus ristmiku lahendus. Ristmikualale on kavandatud ohutussaarega teeületuskoht jalakäijatele, mis on ühendatud olemasolevate bussipeatustega ja tugimaantee nr 25 Mäeküla - Koeru - Kapu äärde kavandatud kergliiklusteega. Planeeritud juurdepääsud on riigitee suhtes kõrvalteed ning kõrvalteelt peateele väljasõit tuleb tähistada „anna teed (221)“ märgiga. Planeeringu koostamise eesmärgist tulenevalt põhimaanteel liiklusvood ei kasva, sest kavandatakse tanklat (koos toitlustusasutusega), mille eesmärk on teenindada maanteel liikujaid ja lähipiirkonna elanikke- ning ettevõtete töötajaid. Prognoositav tankla ja toitlustusasutuse külastajate arv on 150-300 ööpäevas. Liiklus- ja parkimiskorralduse võimalik lahendus on graafiliselt nähtav põhijoonisel. Lahendust on lubatud projekteerimise käigus täpsustada/muuta, kuid kinni peab pidama detailplaneeringus ja Tuulekaru OÜ töös nr 007-18-1 määratud põhimõtetest. Hoone(te)sse sissepääsud tuleb siduda parkimis- ja jalakäijate aladega, st tagada ohutu jalakäijate liikumine krundi siseselt. Parkimine tuleb lahendada krundil nr 1 (Kaupluse kinnistul). Projekteerimisel tuleb ette näha ka jalgrataste parkimine. Sõidukite parkimisvajaduse arvestamisel tuleb aluseks võtta EVS 843:2016 Linnatänavad, jalgrataste parkimiskohtade arv määrata projekteerimisel arvestusliku rattaga külastajate arvu järgi. Sõidukite parkimiskohtade kontrollarvutus maksimaalse ehitusõiguse korral on toodud tabelis 2. Tabel 2. Parkimisvajaduse kontrollarvutus Parkimisnorm (keskuse klass II-IV). Planeeritud kohtade arv Aadress Teenindusjaam, tankla 1/20 illustratiivse lahenduse alusel Kaupluse/ Hoone (ei ole arvestatud tankla varjualust) ehitisealune pind 32 krunt n 1 635 m² (635/20=32) Joonistel nr 3 on näidatud ristumiskohtade nähtavuskolmnurgad ja riigiteele vajalik külgnähtavus vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 Tee projekteerimise normid lisa Maanteede projekteerimisnormid punktile 5.2.7, tabelitele 2.14 ja 4 Majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määruse nr 87 Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded § 16 Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering 11 2.17 lähtetasemel rahuldav. Olemasoleva hoone (Mäeküla kõrts) piires on külgnähtavus piiratud hoone olemasoluga. 3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused Ehitusõiguse kohaselt rajatakse kruntidele nr 1 ja 2 tankla ning seda teenindavad funktsioonid (pood-toitlustusasutus, kaetud varjualusega tankurid) ja rajatised (gaasimahuti, kütusemahuti, klaasipesu, tolmuimeja, elektriautode laadimispunkt(id) jm). Hoonestus jääb krundile nr 1. Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded: Teenindushoone koos varjualuse ja tankimisautomaatidega peavad stiililt sobima omavahel ja sobituma ümbritsevasse keskkonda; Hoone ja varjualuse paigutus ja arhitektuurne ning konstruktiivne lahendus peavad vajadusel võimaldama katusepindade optimaalseimat ärakasutamist päikeseenergia tootmiseks; Katusetüüp ja kalded: vaba, v.a olemasolev kauplushoone (ehr kood nr 107013263, n-ö Mäeküla kõrts), millel säilib olemasolev tüüp ja kalle; Katusekattematerjalid: vaba (katusetüübile sobiv); Välisviimistlusmaterjalid: kvaliteetsed esinduslikud materjalid (puit, kivi, krohv, tellis, komposiitplaat (ka kombineeritult)), keelatud on imiteerivad materjalid; +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus. Hoone projekteerimisel arvestada, et hoone välispiirded oleks projekteeritud selliselt, et oleks tagatud kehtivad heliisolatsiooninõuded vastavalt ruumide kasutusotstarbele. Helireklaamide ja vilkuvate valgusreklaamide paigaldamine on keelatud. Arvestades ptk-s 3.10 tooduga, on projekteerimisel lubatud ette näha päikeseenergia kasutamise võimalusi sulandades päikesepaneelid arhitektuursesse terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad on osa arhitektuursetest elementidest või fassaadist või paigutada paneelid hoone külge ilma lisakonstruktsioonideta (otse fassaadile või katusele ilma kaldtoeta) nii, et need ei mõjuks silmatorkavate võõrelementidena). Kui elektri keskpinge õhuliini kaitsevööndisse projekteeritakse rajatised (nt gaasimahuti, tuletõrjeveetiik vm nagu on näidatud joonisel nr 3 illustreerivalt), tuleb projekteerimiseks võtta Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused. 3.6 Haljastus ja heakord Planeeritud lahenduse elluviimiseks tuleb likvideerida krundil nr 1 olemasoleva kauplushoone edelaküljele ja krundile nr 2 jäävad üksikud puud (likvideeritavaks märgitud põhijoonisel). Planeeringualal tuleb rajada uushaljastus hoonestusest, juurdepääsu- ja kõnniteedest ning parkimisaladest vabadele aladele. Parkimiskohtade alal näha võimalusel ette murukivi. Parkimisalad liigendada haljassaarega, mille vähim laius on 4 m. Soovitav on kasutada mitmerindelist haljastust (eelkõige hoone ümbruses ja krundil nr 2). Krundi piiridele istutada puid ja põõsaid, sh arvestada, et taimede kõrgus liini all ei tohi ületada 4 m. Haljastus ja kujunduslahendus antakse ehitusprojekti mahus. Haljastuse kavandamisel arvestada tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega. 12 Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering Projekteerimisel tuleb ette näha prügikonteinerite ja prügikastide asukohad. Konteinerid peavad hoonest asuma vähemalt 2 m kaugusel. Konteinereid on lubatud paigutada ka jäätmemajja. Jäätmemaja rajamisel peab see jääma hoonest vähemalt 8 m kaugusele. 3.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 3. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus tulenevalt hoonestuse asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel arvestada juurdepääsude asukohtade ja kavandatava haljastusega. Planeeringualale kavandatud tankla ning teenindus-, toitlustus- ja kaubandushoone vajab elektri- ja sideühendust, soojavarustust; tagatud peab olema piisav veehulk ning heit- ja reovee kogumine. 3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi Veevarustus tagatakse jätkuvalt puurkaevust (PRK0018741), mille olemasolev sanitaarkaitsevöönd on 50 m. Sarnaste tanklate ööpäevane keskmine veevajadus on tankla operaatori info kohaselt alla 10 m³/ööp. Reovee kogused on sama suured kui veetarve, st kuni 10 m³/ööp. Kuna puurkaevu sanitaarkaitsealas asub põhimaantee, olemasolev hoonestus ja soovitakse teostada juurdeehitust ning planeeritud veevõtt on alla 10 m³/ööp, tehakse arvestades veeseaduse § 148 lg 2 ja § 154 lg 3 planeeringulahendusega ettepanek olemasoleva puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala muutmiseks 10 m hooldusalaks. Kuna piirkonnas puudub tsentraalne reoveekanalisatsioon, on reoveekäitluseks planeeritud omapuhasti (kas kinnine/kinnised mahutid (olemasolevate mahutite asendamine suurematega, mille maht tuleb välja selgitada projekteerimisel) või biopuhasti). Kuna ala jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda, võib kehtiva õigusakti kohaselt 5 heitvett loodusesse juhtida kuni 10 m³/ööp pärast reovee bioloogilist puhastamist. Biopuhasti kasutamise korral suunatakse vesi peale puhastamist planeeritud krundi nr 2 haljasalale või tuletõrjeveetiiki. Reovee immutamisel haljasalale tuleb arvestada, et heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist 6. Kuna piirkonnas puudub sademeveekanalisatsioon, tuleb planeeringuala sademeveekäitlus lahendada lokaalselt. Sademeveest vabanemiseks tuleb kasutada eelkõige looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda maastikukujundamise kaudu (kõvakattega aladelt kokku kogutud ja puhastatud vesi suunata rohealadele, kujundatud vihmaaeda, viibetiiki, imbkraavi vm). Immutamiseks on võimalik kasutada nt imbkärgede süsteemi. Krundisiseste torustike abil kokku kogutud vesi on võimalik suunata planeeritud tuletõrjeveetiiki. Teedelt ja platsidelt ära juhitav sademevesi tuleb puhastada I klassi liiva-õlipüüdjas. Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis on soovitav planeeringualalt torustikku juhitava sajuvee vooluhulka (l/s) piirata. Torustikku juhitava sademevee vooluhulga (l/s) vähendamiseks ja ühtlustamiseks kasutada võimalikul määral 5 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused § 8 lg 1 p 4 6 Veeseaduse § 127 lg 1 Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering 13 väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning projekteerida krundile reguleeriv maht (mahutid, torud vmt). Sademevett on soovitav korduvkasutada kogudes seda katuse pindadelt. Sademe- ja drenaaživee juhtimine naabermaaüksustele on keelatud. 3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus Elektriühenduse lahendus on antud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 348396 (väljastatud 05.05.2020, kehtivad kuni 05.05.2022) ja koostöö käigus kokkulepitule. Kaupluse kinnistul on olemasolevalt liitumine olemas (Plekimehe alajaamast) ja see eeldatavalt säilitatakse. Kui projekteerimise käigus selgub vajadus olemasolevat liitumist muuta, tuleb uus liitumine kavandada samuti Plekimehe alajaamast. Olemasoleva liitumise muutmiseks tuleb esitada peakaitsme suurendamise liitumistaotlus. Uue liitumise korral tuleb objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbid. Kilbid näha ette tarbijate kinnistute piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad Kui projekteerimise käigus kavandatakse parkla ja sõidukite liikumisteed Elektrilevi OÜle kuuluva olemasoleva maakaabelliini peale, tuleb kaabel panna kaitsetorusse ja paigaldada sügavusele vähemalt 1 m. Soovitav on nimetatud kaitsemehhanismi kasutada ka Kaupluse ja Plekimehe ühenduskaablite puhul. Elektrilevi OÜle kuuluva kaabli madalamale laskmiseks ja toruga kaitsmiseks tuleb projekteerimiseks teha taotlus võrgu ümberehituseks (võtta tingimused). Kui elektri keskpinge õhuliini kaitsevööndisse projekteeritakse rajatised (nt gaasimahuti, tuletõrjeveetiik vm nagu on näidatud joonisel 3 illustreerivalt), tuleb projekteerimiseks võtta Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused. Elektritoide liitumispunktist objekti peajaotuskilpi tuleb kavandada maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab iga tarbija oma vajadustele vastava liini. Projektis näha ette parkla ja tankla väliala valgustus. Välisvalgustuse paigutusel vältida ülemäärast valgustamist (valgustus ei tohi tekitada valgusreostust). Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid (naaberkinnistute ja maantee suhtes). Helireklaamide ja vilkuvate valgusreklaamide paigaldamine on keelatud. 3.7.3 Soojavarustus Piirkonnas ei ole kaugküte välja arendatud ja puudub võimalus sellega liitumiseks. Sellest tulenevalt peab soojavarustuse lahendama lokaalselt. Võimalikud on soojuspumbad, elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid) või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid anda projekteerimise käigus. 14 Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering 3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus Telekommunikatsioonivarustuse lahendamisel on aluseks Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 33662334 (koostatud 17.04.2020, kehtivad kuni 16.04.2021) ja AS Connecto Eesti tehnilised tingimused TT1018JV (koostatud 27.04.2020, kehtivad kuni 27.04.2021). Liitumispunktiks on Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) sidekapp 007J07 (vt joonis nr 1) ja selles olev jätkumuhv 007M03. Ühenduse loomiseks tuleb rajada sidetrass ELA SA sidekapini 007J07. ELA SA sidekappi 007J07 jätta kaablivaru 15 m. Kaabli ühendamiseks jätkumuhvi 007M03 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELA SA’lt klienditellimus KLT. Kiudude keevitamine teostada vastavalt kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). ELA SA sidevõrguga seonduva sidetrassi kulgemise skeem edastada ELA SA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel. ELA SA elektroonilise sidevõrgu säilimiseks tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada järgnevaga: Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (elektroonilise side seadus, peatükk 11). Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna. Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt [email protected] või paberkandjal ühes eksemplaris kooskõlastajale aadressil Tuisu 19 Tallinn „ELA SA haldus“. Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded vastav tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks: - mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 m ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 m; - mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd; - puude istutamine ja langetamine; - vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine; - pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine; - muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases on vähemalt 0,7 m, teekatte all vähemalt 1 m. Sidekaevud ei tohi jääda sõidutee alale. Sidetrassi ehitus riigitee alusel maaüksusel tuleb kavandada kinnisel meetodil. EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga. Multitoru ja kaabli toomine ELA SA sidekappi 007J07 on lubatud vaid ELA SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, järelevalve töötaja juuresolekul. Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering 15 3.8 Tuleohutus Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele ja standardiga EVS 812-5:2014 Ehitiste tuleohutus Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus. Eelnimetatud määruse lisa 1 alusel jäävad tankla ja autopesula VI kasutusviisi ning pood- toitlustusasutus IV kasutusviisi alla. EVS 812-5:2014 punkti 7.2.1 kohaselt tuleb tankla ehitada TP-1- või TP-2-klassi ehitisena. Minimaalseks tuleohutusklassiks on planeeritud TP-2, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone rajamist. EVS 812-5:2014 punkti 7.7.6 kohaselt on tankla arvestuslik tulekahju kestvus 3 tundi. Tulekustutusvee arvestuslik veevooluhulk on vähemalt 5 l/s. Välikustutuseks vajalik vesi saadakse krundile nr 2 planeeritud tuletõrjeveetiigist. Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Planeeritud hoonestusala jääb naabermaaüksustest normikohasele kaugusele. EVS 812-5:2014 punkti 7.1 kohaselt peab tuleohutuskujade määramisel olema tagatud, et tule levik tankla hoonelt või seadmelt naaberkinnistule või vastupidi on takistatud aja jooksul, mis on vajalik päästemeeskonnale saabumiseks ja kustutustööde alustamiseks. Standardi kohased minimaalsed tankla seadmestiku (tankur, mahutite tuulutuspüstak) tuleohutuskujad naaberkinnistu hoonetele I, II, IV ja V kasutusviisi puhul on 30 m ning tänavatele 10 m. Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh arvestada nõuetega EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Tankla tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812- 5:2014 Ehitiste tuleohutus Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus. Projekteerimisel arvestada kehtivate normide ja nõuetega ning lähtuda ehitiste tegelike tuletõkkesektsioonide ja põlemiskoormustega. Ehitistesisene tuletõrjeveevärk lahendada projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele ja nõuetele. Planeeringu koostamise käigus koostati riskianalüüs 7. Riskianalüüsi koostamisel on arvestatud eeldatavate järgmiste andmetega: mahutipargis on 20 m 3 mahuti bensiinile 95, 20 m 3 mahuti bensiinile 98, 70 m 3 mahuti diislikütusele ja 10 m 3 mahuti erimärgistatud diislikütusele. Nende mahutite täitmine toimub arvestuslikult 1 kord nädalas. Eraldi 10 m 3 mahuti on ka klaasipesuvedelikule (põhineb etanoolil). Lisaks on tanklas maapealne veeldatud naftagaasi (LPG) mahuti 9,15 m 3 mahutiga. Nende mahutite täitmine toimub eeldatavalt 2 korda kuus. Maa-aluste mahutite täitmine toimub mahutite juures olevalt täitmisplatsilt. Korraga saab kütust maha laadida üks tsisternauto. Tsisternautost ühendatakse vastava kütuseliigi voolikud täitmiskappi. Mahutite täitmine toimub vabavooluga (ca 60 m 3 /h). Kütuse mahalaadimisplats on mahutite täitekaevudest eraldatud terastorudest kaitsepiirdega. 7 Juhan Ruut, Hendrikson & Ko OÜ keskkonnaosakonna juhtivekspert, töö nr 20003673, planeeringu lisades 16 Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering Tanklas on varikatuse alused tankimissaared (korraga tangib kuni 4 autot, ühe laadimiskoha tootlikkus paagi täitmisel 35 l/min) ja eraldiasetsev diislikütuse tankur veoautodele (korraga võimalik teenindada kahte veoautot, tankimiskoha tootlikkus 100 l/min). LPG mahuti täitmine toimub spetsiaalsest gaasitankurautost. Vedelgaasi tankimise kiirus sõiduki balloonidesse on arvutuslikult kuni 50 l/min. Territoorium planeeritakse katta asfaltkattega, mille välisperimeeter piiratakse äärekividega. Riskianalüüsi koostamisel on arvestatud ka koosmõju 2018. aastal algatatud Nurga kinnistu detailplaneeringu planeeringulahenduse realiseerumisel. Nurga kinnistu jääb planeeringualast ca 150 m kaugusele lõunasuunda, mille 2,5 ha suurusel alal on koostamisel detailplaneering 8, mille eesmärgiks on kinnistule ruumilise terviklahenduse loomine. Rajada soovitakse toitlustus- ja teenindushoone, vedelkütuse tankla, autode selvepesula ning neid teenindavad rajatised. Nurga kinnistu detailplaneeringuga on kavas muuta kehtiva üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvet kaubandus-, toitlustus ja teenindushoone maaks ning tankla maaks. Käesoleva Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneeringu lahenduse juurde koostatud riskianalüüsi kokkuvõte annab hinnangu, et detailplaneeringuga kavandatav tankla ei ole doominoefekti allikaks. Suurõnnetusi tankla tegevusega ei kaasne, kui rakendatakse tanklatele tavapäraseid meetmeid juhtumite vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks inimese tervisele ja keskkonnale. Suuremate tõenäosustega toimuvate algsündmuste põhjal võib väita, et õnnetusjuhtumid on väikse ulatusega ning nende kujunemine hädaolukorraks on väga väikese tõenäosusega, mis eeldab mitmete halbade asjade kokkusattumist (nt lekke toimumine, lekke peatamise tehniliste süsteemide mittetoimivus, leket ei avastata ja seda ei õnnestu peatada, lahtise tuleallika olemasolu vahetus, läheduses ning süttimiseks vajalike tingimuste koosesinemine). Suurima riskitasemega sündmus on tankla ulatuslikum põleng, millesse jääb ka LPG mahuti. Kaasneda võiva keeva kütuse paisuva aurupilve plahvatuse (BLEVE) lühiajalise soojuskiirguse ehitisi ohustav tase tekib 91 m kaugusel, inimeste ohutsoonid on Re = 114 m, Rv = 184 m, Ro = 286 m. Ehitistele ohtlikku alasse jääb lisaks Mäeküla kõrtsile ka Plekimehe kinnistul asuvad kaks hoonet, elumaja sellesse tsooni ei jää. Võib eeldada, et kuni 10 inimest saavad erineva raskusastmega kahjustusi, sh võivad lähiümbruses kaasneda hukkunud. Sündmuse riskitase on 1D. Sellise sündmuse asetleidmine on aga ebatõenäoline. Siiski tuleb see tankla rajamise järgselt kajastada tankla riskianalüüsis ja hädaolukorra lahendamise plaanis. 3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002. Projekteerimisel tuleb ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus; hoone lahenduses mitte kavandada n-ö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoonestuse kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. Kuritegevuse riske vähendab kaupluse/teenindushoone ööpäevaringne kasutus. Projekteerimisel näha ette videovalve. Oluline on nõuetekohase valgustuse kasutamine kogu territooriumil. 8 Aarens Projekt OÜ, töö nr DP-4/2018 Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering 17 3.10 Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatav tankla ei kuulu suurõnnetuse ohuga ehitiste hulka, kuid on eeldatavate käitlemiskoguste alusel (vt ptk 3.8 ja riskianalüüs lisade kaustas) C-kategooria ohtlik ettevõte. Tankla projekteerimise etapis tuleb koostada uus riskianalüüs ja tankla rajamise järgselt koostada tankla riskianalüüs. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid, sh kõiki vajalikke nõudeid kütusemahutite ohutuks käitlemiseks (sh edaspidistes etappides koostatavad riskianalüüsid). Detailplaneeringuga kavandatava tankla mõjupiirkonda ei jää kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Põhjavesi on piirkonnas nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus). Reoveekäitluseks on vastavalt kehtivatele nõuetele 9 planeeritud omapuhasti (kas kinnine mahuti või biopuhasti). Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Paide linna jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks on kavandatud suletavad kogumiskonteinerid, mis võib paigutada ka jäätmemajja/varjualuse alla või rajada süvamahutid. Sademevesi planeeringualal tuleb kokku koguda restkaevudega ja juhtida läbi liiva-õlipüüdja alasisese torustiku kaudu haljasaladele ja/või tuletõrjetiiki (vt ptk 3.7.1). Sademevesi peab vastama kehtestatud nõuetele 10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1 . Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele. Projekteerimisel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks, samuti on soovitav kavandada alternatiivsete energiaallikate (nt päikesepaneelid) kasutamist. Rajatavate hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi kohaselt jääb planeeringuala normaalse radooniriskiga alale. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid. Projekti mahus tuleb esitada radooniuurig ja vajadusel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule. Rajatavate hoonete siseruumide müratasemed peavad vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid kehtestatud normtasemetele. 9 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused § 8 lg 1 p 4 10 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused 18 Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering Tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed vm masinad ja vibratsiooniallikaid) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse keskkonnaministri määruses nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (vastu võetud 16.12.2016) toodud normatiividele II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele. Seadmeid, masinaid jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil (sh ehitusest tulenevalt), et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 miiiiruses nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid kehtestatud piirväärtustele. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Vajadusel näha ette müraleevendavate meetmete rakendamine lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest kaasneva müra vähendamiseks. Ehitusmüra puhul tuleb tähelepanu pöörata, et välisõhus levivad müratasemed elamualadel ei ületaks ajavahemikul 21.00-07.00 keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid lisas I toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavaid töid, nt lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00. Maanteest tuleneva müra hinnang Planeeringuala piirneb riigi põhimaanteega nr 2 (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa), seega võib alal esineda liiklusest põhjustatud häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste). Vt ka ptk 3.12. Planeeringuga kavandatava hoonestusala (tankla, kohvik-toitlustusasutus) puhul ei ole sisuliselt tegemist müra (samuti vibratsiooni) suhtes suure tundlikkusega objektiga 11. Kavandatud ärimaa sihtotstarve (samuti olemasolev ala kasutusotstarve) on suure liikluskoormusega teede ääres ka üks vähestest sobivatest sihtotstarvetest. Planeeringuala müraolukorda mõjutab peamiselt ainult alaga piirnev Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maantee. Maanteeameti 2019. a liiklusloenduse kohaselt on teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 9382 a/ööp, sh 15% raskeliiklust ning piirkiirus 70 km/h. Vaadeldava teelõigu puhul võib perspektiivis aset leida ka märkimisväärne liikluskoormuste vähenemine, seda juhul, kui ehitatakse välja 2+2 sõiduradadega maanteelõik, mis planeeringualaga ei piirneks. Neljarealise maantee väljaehitamise korral (uues asukohas) jääb vaadeldav teelõik suhteliselt tagasihoidliku liikluskoormusega kogujateeks. Olemasolev säilitatav hoone jääb äärmise sõiduraja servast ca 5 m kaugusele. Uus hoonestus kavandatakse tee suhtes hoovipoolsele küljele, teepoolsele alale uusi objekte (sh müratundlikke) ei kavandata. Lähtudes eespool toodud liiklusandmetest (2019. a) esineb hoonestusala (olemasolev kõrtsihoone) teepoolsel küljel (ca 5 m kaugusel äärmise sõiduraja servast) arvutuslikult 12 müra hinnatud tase, mis jääb päeval (L d ) vahemikku 72…73 dB ja öösel (L n ) vahemikku 63…64 dB. Uue hooneosa puhul (ca 16…17 m teest) jääb müra hinnatud tase väiksemaks kui 70 dB päeval (L d ) ja 60 dB öösel (L n ). Lähtudes asjaolust, et planeeringuga ei kavandata suure müratundlikkuse objekte, ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus vajalikud. Siseruumides heade tingimuste 11 Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest. 12 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades Euroopa Liidus ja Eestis laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB- Routes-96“. Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering 19 tagamiseks on soovitatav uute hoonete rajamisel järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest, mille kohaselt: Uute äripindade (bürooruumid ja nendega võrdsustatud tööruumid sh kauplused, teenindusasutused jms) rajamisel on antud juhul soovitatav välispiirde ühisisolatsiooni (R ’tr,s,w ) väärtus 35…40 dB. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ning seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Toodud liikluskoormustega (sh liikluskoormuste suurenemisega) kaasnev müra ning õhusaaste ei kujune ala sihtotstarvet silmas pidades probleemseks ning leevendusmeetmed ei ole vajalikud. Tankla rajamisel tuleb projekteerimisel arvestada asjakohaste õigusaktide ja normidega. 3.11 Servituudi seadmise vajadus Servituudi seadmise vajadus on elektri maakaabelliinile Plekimehe alajaamast läbi Kaupluse kinnistu Plekimehe kinnistu kasuks. Servituudiala kaitsevööndi ulatuses on näidatud joonisel nr 3. Tehnovõrkudele tuleb seada isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses: Elektripaigaldiste kaitsevööndid Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Sideehitise kaitsevööndid Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist on 1 m. 3.12 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatav hoone ja rajatised ei kahjustaks naaberkinnistute objekte ja kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on hinnatud ptk-s 3.10 (maanteest tuleneva müra hinnang). Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostamise käigus teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringute võimalikkusest. Maanteeamet ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projekti käsitletaval alal. Müra- ja õhusaastet leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab krundi ja sinna kavandatava hoonete igakordsel omanikul. 20 Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering 3.13 Planeeringu elluviimine Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemisel ja ehitusprojektide koostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse krundi igakordse omaniku või hoonestaja poolt tema tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Paide linnale ja Maanteeametile kohustust detailplaneeringukohaste teede ja mahasõitude ning seonduvate rajatiste ja tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Arendusetegevusega seotud uute mahasõitude ning jalg- ja rattatee rajamise kohustus mahasõitude ümberehitamisega seotud töömahu piires lasub huvitatud isikul (kinnistu igakordsel omanikul või arendajal või hoonestajal). Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused: 1. Planeeringukohase krundi nr 2 alusel katastriüksuse moodustamine. Katastriüksus peab olema moodustatud enne esimese hoone või rajatise püstitamiseks ehitusloa taotlemist. Kruntide nr 1 ja 2 liitmine (uue katastriüksuse moodustamine) ei ole tingimuse täitmise eelduseks. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu või selle osa, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Tehnovõrkude lahenduse täpsustamisel projekteerimise staadiumis tuleb riigitee alusel maal arvestada Maanteeameti juhendis Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel (MA 2016-010) toodud nõuetega. Maanteeamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või kohaliku omavalitsusega (vastavalt planeerimisseaduse § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik või kohaliku omavalitsus kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne planeeringu järgsete ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist. Projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala asub põhimaantee kaitsevööndis. Projekti koostamisel ja realiseerimisel tuleb tagada hoone(te) puhul atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 ja § 61 lõike 1 alusel 16.12.2016 kehtestatud keskkonnaministri määruses nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid esitatud norm-müratasemed. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba § 3 lõikele 4 on õhusaasteluba nõutav, kui terminali või tankla summaarne naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering 21 toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaselt) laadimiskäive on aastas 10 000 m³ või suurem. Määruse § 3 lg 6 järgi lõikes 4 nimetatud tegevuste korral ei kohaldata määruse lisas esitatud saasteainete künniskoguseid, olenemata tegevuse künnisvõimsusest. Juhul, kui rajatav käitis on atmosfääriõhu kaitse seaduse mõistes õhusaasteloa kohuslane, peab vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 paikse heiteallika käitaja enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. Biopuhasti kasutamisel, kui juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette, üle viie kuupmeetri ööpäevas, peab olema veeluba 13. Veeluba ei ole vaja kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 14. Tankla projekteerimise etapis tuleb koostada uus riskianalüüs ja tankla rajamise järgselt koostada tankla riskianalüüs. 13 Veeseaduse § 187 p 4 14 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering 23 B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED Võru Vesi AS, arendusjuht Marko Tolga. Kooskõlastatud digitaalselt 05.03.2019 seletuskiri, põhijoonis ja tehnovõrkude joonis ning kooskõlastuskiri (05.03.2019 nr 2- 15/19/13). Kooskõlastus asub digitaalsete materjalide hulgas. Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Margo Lempu. Kooskõlastatud (nr K-ML/15) digitaalselt 28.03.2019 seletuskiri, põhijoonis ja tehnovõrkude lahenduse joonis. Kooskõlastus asub digitaalsete materjalide hulgas. Paide linnas Mäekülas Kaupluse kinnistu ja Rammuli kinnistu osaala detailplaneering 25 C - JOONISED 1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000 2. Olemasolev olukord M 1 : 500 3. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500  Paide Linnavalitsus Teie 01.07.2020 nr 7-1/20/34-1 [email protected] Keskväljak 14 Meie 23.07.2020 nr 15-2/20/9081-5 72711, Paide, Järva maakond Mäekülas Kaupluse ja Rammuli kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Paide linnas Mäeküla külas Kaupluse ja Rammuli kinnistute (katastritunnused 56504:001:0037 ja 56501:001:0356) detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, vedelkütuse tankla ning neid teenindavate rajatiste ehitamiseks. Planeering on koostatud vastavalt Maanteeameti 03.03.2020 kirjaga nr 15-2/20/9081-2 väljastatud nõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse. 3. Maanteeamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik või kohaliku omavalitsus kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee, uue ristumiskoha ning sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond, Tartu teenindusbüroo Lisad: 1. Mäeküla_Kaupluse_Rammuli_DP_seletuskiri_300620 2. 3_Mäeküla_Kaupluse_Rammuli_DP_p6hijoonis_300620 3. Mäeküla_tankla_DP_riskide hindamine Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 2 (2)