Tee ehitusloa andmine riigitee 14143 Õuna–Mutso km 3,062 Suursilla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

ja pa Lisad igaldada 834a ol olevauus post. (I) LM 2 21 all a Asendiplaan, teed ja liikluskorraldus 221* Katastri Oleva teekatte taastamine 1 S Jalgtee asfaltbetoonkate 2 Munakivid geotekstiilil 0 PK31+0 +25 L=4 .00 Kindlustatud peenar m min L=4 Proj.-v reservtoru 1xD75mm >450N, ca 77m ultuses, asfaltkatte serv 232 +(I9)9 4 3 al H1W silla servaprussi sees ja tee muldes PK30 ee telg 8m Te r 2.00 Ol.olev sidekaabel kaitsta lahtisel meetodil +75 2, poolit.torudega 1xD75mm , ca 66m ultuses, 06 silla konstruktsioonil -0 TF +50 PK29+73 1.2 PK30+00 vastavalt projekteeritud teekatte servale Siirdeelement 0 Ik(1)=139A dU=1% +25 67.4 +75 Paigaldada liikluspeegel 186 (I) Horisontaal 8 0 3 1.6 Siirdeelement 68.30 923b 67. 8 nr.5 Likvideeritav valgusti Deformatsioonivuuk 8/2,5m L 4.00 W2 L=7 0.50 27W-L2 0.50 4.00 H2 PK 30+05 K2 K2 K2 8341+(I35) 923b T K2 PK3 nr.4 K2 FPA-1 8/2,5m K2 K2 K2 PA-2 L K2 68,20 27W-L1 K2 TPA-3 68,05 2 7.20 K2 6.20 Terminal L=12m 186 (I) 67,95 31+11 0.50 TF-0062, 8m Likvideeritav objekt H1W4 L=24.00 piir PK 1 nr.3FPA-2 8/2,5m Termina l L=4m TPA-1 Geoloogilise uuringupunkti asukoht 2W1.1 27W-L368,15 3 TF-006 2, 8m +50 RK-1 plast 560/500 kuppelrestiga, 67.65 0.20 2W1.1 1.50 0.50 Rest 67,75 =84.00 1 2W1.1 nr.1 FPA-3 P 65,48 Kinnistu positsiooni number 8/2,5m nr.2 8/2,5m H2W2 L 1)65,48 plast d160;i=1,0%; 6.00 Teekatte taastamine 50 27W-L1 TPA-1 68,10 L=27,7m, Hvv=65,20 27W-L2 2W1.1 67,65 Sademeveerenn 923b munakivid 2. profiili 2W1.1 geotekstiilil, h=10cm PA-1 Elektrivarustus 2 2.50 0.15 0.30 67,45 R3 2.50 2310+(I16) 1 PK3 5.00 .50 Teevalgustuse kaabelliin, (1 kaabel) 8m 2 L= Term 2W1.1 Teevalgustuse kaabelliin, (2 kaablit) H2W 684 (I) inal Ol.olev liitumiskilp Teevalgustuse kaablikaitsetorud 684 (I) da konso +75 Paigald S=112m2 9 TS-7- L= 221 (I) 2 Kaablikaitsetorud 4m 1+8 27W/L1 PK3 8/2,5m a Olemasolevalt postilt 22 ) nr.1 likvideerida valgusti Proj.-d m/p kaablid kaitsta lahtisel meetodil 7 Maandusseade olselt plast.torudega 2xD75mm >750N, ca 9m ultuses, Ol.olev liitumiskilp Olev amortiseerunud trass Proj.-v m/p kaadel ARLC 4x25+2,5, pl.torus D75, ca 235m ultuses, K2 K2 K2 K2 Veskipaisu hoone K2 K2 Demonteeritav teevalgusti K2 Proj.-v m/p kaabel kaitsta lahtisel meetodil Veevarustus ja kanalisatsioon plast.torudega 1xD75mm >750N, ca 12m ultuses, 6 K2 Sajuvee kanalisatsioonitoru De 160 Proj.-v reservtoru 1xD75mm >450N, ca 91m ultuses, Pinnase kuppelrestkaev silla servaprussi sees ja tee muldes Geodeetiline alusplaan: Aamos Atlas 192-G-17, 09.2017 Balti BK77 4 5 TELLIJA MAANTEEAMET Mutso SUURSILLA EHITUSPROJEKTI MUUDATUS reg kood 12503887 MTR reg. nr : EEP003348 TEL002841 ---- OBJEKT Tel 56 565 000, [email protected] PROJEKTEERIJA ALLKIRI JOONISE NIMETUS E. Reinsalu 03.06.2020 PROJEKTEERIJA ALLKIRI Suursilla asendiplaan E. Potisepp 03.06.2020 PROJ NR JOONISE NR PROJ ETAPP REV VASTUTAV PROJEKTEERIJA ALLKIRI 03.06.2020 P20008 TL-4-01 1:500 0  Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED SISUKORD 1. ÜLDOSA ......................................................................................................................................... 5 1.1. Lähteülesanne ja eesmärk ........................................................................................................ 5 1.2. Töö koostamisel aluseks olnud planeeringud, projektid jne.................................................... 6 1.3. Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid .......................................................................... 6 1.4. Teostatud uuringute loetelu ..................................................................................................... 7 2. OLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .............................................................................................. 8 2.1. Andmed maa omandi kohta ..................................................................................................... 8 2.2. Riigitee seisukorra ja tehniliste näitajate kirjeldus .................................................................. 8 2.3. Silla tehniline kirjeldus ............................................................................................................ 8 2.4. Uuringute tulemuste kokkuvõte ............................................................................................ 10 2.4.1. Geodeesia ...................................................................................................................... 10 2.4.2. Geoloogia ...................................................................................................................... 10 2.4.3. Hüdroloogia ................................................................................................................... 11 2.4.4. Liiklusuuring ................................................................................................................. 12 2.5. Piirangud ............................................................................................................................... 12 2.5.1. Muinsuskaitse eritingimused ......................................................................................... 12 3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................................ 15 3.1. Üld- ja tehnilised andmed...................................................................................................... 15 3.2. Asendiplaaniline lahendus ..................................................................................................... 15 3.3. Vertikaallahendus .................................................................................................................. 17 3.4. Koormused ja rajatise eluiga ................................................................................................. 17 3.5. Konstruktsioonide üldine kirjeldus........................................................................................ 17 3.6. Ehituskaevik ja mullatööd ..................................................................................................... 18 3.7. Kaldasambad ......................................................................................................................... 19 3.8. Vahesambad .......................................................................................................................... 19 3.9. Jõe põhja kindlustus .............................................................................................................. 20 3.10. Nõlvakindlustus ja kaldasamba tagune tagasitäide ........................................................... 20 3.11. Pealesõiduplaat .................................................................................................................. 20 3.12. Pealisehitis ja servaprussid ................................................................................................ 21 3.13. Tugiseinad ......................................................................................................................... 21 3.14. Tugiosad ............................................................................................................................ 22 L e h t 1 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED 3.15. Deformatsioonivuugisüsteem ............................................................................................ 22 3.16. Hüdroisolatsiooni süsteem................................................................................................. 23 3.17. Joa- ja tilktorud .................................................................................................................. 24 3.18. Dreen/salaoja ..................................................................................................................... 24 3.19. Kaldakindlustus ................................................................................................................. 24 3.20. Katend ............................................................................................................................... 25 3.21. Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ................................................................................. 26 3.22. Piirded ............................................................................................................................... 27 3.23. Tehnovõrgud ..................................................................................................................... 28 3.23.1. Teevalgustuse tehniline lahendus .................................................................................. 28 3.23.2. Sademeveekanalisatsioon .............................................................................................. 29 3.24. Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd ....................................................................... 29 3.25. Muinsuskaitse nõuete täitmiseks valitud meetmed ........................................................... 30 4. TÖÖDE TEOSTAMINE ............................................................................................................... 32 4.1. Üldosa.................................................................................................................................... 32 4.2. Ettevalmistus- ja ehitustööd .................................................................................................. 32 4.3. Ehitusaegne liikluskorraldus ................................................................................................. 34 5. HOOLDUS- JA KASUTUSJUHEND .......................................................................................... 35 L e h t 2 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED PROJEKTI KÖIDETE LOETELU 1. RAJATISE EHITUSPROJEKT – köide I 2. UURINGUD (Töö P17014) – köide II 3. TEHNOVÕRGUD – köide III KÄESOLEVA KÖITE SISUKORD 1. Seletuskiri 2. Lisad 3. Joonised LISAD (Muud ehitusprojekti dokumendid, Töö P17014) 1. Tehniline kirjeldus 2. LOA otsused 3. Silla ekspertiisi otsused 4. Kooskõlastused ja koondtabel 5. Töömahud L e h t 3 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED JOONISED Joonise number Joonise nimetus TL-4-01 Suursilla asendiplaan TL-6-01 Lõige 1-1 TL-6-02 Lõige 2-2 TL-6-03 Lõige 3-3 TL-6-04 Tee pikiprofiil TS-5-01 Oleva silla plaan TS-5-02 Remonditud silla plaan TS-6-01 Oleva silla vaade TS-6-02 Lõige 1-1 enne remonti TS-6-03 Lõige 2-2 enne remonti TS-6-04 Lõige 3-3 enne remonti TS-6-05 Remonditud silla pikilõige TS-7-01 Kaldasammas teljel 1 TS-7-02 Sammas teljel 2 TS-7-03 Sammas teljel 3 TS-7-04 Sammas teljel 4 TS-7-05 Tugiosad TS-7-06 Spets.tugiosa TS-7-07 Kaldasamba armeering TS-7-08 Tugiseina armeering TS-7-09 Põhjaplaadi armeering TS-7-10 Kaldakindlustuse armeering TS-7-11 Jõesamba armeering TS-7-12 Pealisehitise armeering TS-7-13 Terasvõrk TS-7-14 Deformatsioonivuuk TS-7-15 Tilktoru TS-7-16 Pealesõiduplaat TS-7-17 Valgustikinnitus TS-7-18 Katendite üleminek TS-7-19 Redeli konksud TS-7-20 Sadeveelahendus TS-7-21 Sarruse painutustüübid TS-7-22 Märgikinnitus Tüüpjoonised 1. T-0108A Piirde H2W2 lõige silla servaprussil 2. T-0013C Piirde vaade 3. T-0062F Piirde üleminek 4. Joatoru restkaevuga sillal WM_150C_DU_LV 5. BR2 Siirdelement 6. Reston-force-f L e h t 4 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED 1. ÜLDOSA Objekti nimetus ja asukoht Käesolev töö P20008 on koostatud Selektor Projekt OÜ poolt ehitustöövõtja Nordpont OÜ tellimusel. Projekti lõpptellija (hanke korraldaja) on Maanteeamet. Varasem töö nr P17014 oli koostatud Maanteeameti Ida regiooni tellimusel. Objekti nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 0,892 - Jõgeva alevikus asuva Suursilla (nr 502) põhiprojekti koostamine. Rajatise ehitusprojekti muudatused. Objekti asukoht: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07, Jõgeva alevikus asuv rekonstrueeritav Suursild (nr 502). Sild on ehitatud veski paisu konstruktsiooni taha, üle veski lüüsi ning ületab Pedja jõge. Sild on mitmeavaline. Objekti seotus teedevõrguga Käesolev Jõgeva Suursild paikneb riigiteel nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07. Silla koordinaadid X=6516224,1 ja Y=638848,7. 1.1. Lähteülesanne ja eesmärk Lähteülesanne koosneb järgmistest Töö koostamise aluseks olevatest dokumentidest: ✓ Maanteeameti poolt koostatud tehniline kirjeldus; ✓ LOA otsused; ✓ Silla ekspertiisi otsused. Muudatusprojekti koostamise eesmärk ✓ Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla projekti eesmärk on rekonstrueerida olev sild. Leida konstruktiivne lahendus, kus paisu ja silla konstruktsioonid teineteist vastastikku ei mõjuta, ega ole teineteisest sõltuvad. ✓ Töö nr P20008 eesmärk on viia töösse P17014 sisse vajalikud muudatused, mis tulenevad Lähteülesandest. ✓ Töömaapiirid on muudetud (vähenenud võrreldes Töö P17014) PK 29+73..31+05. Tehniline kirjeldus eesmärgid ✓ Uuendada projekti kooskõlastused s.h Telia Eesti AS ja Elektrilevi OÜ; ✓ Täpsustada nähtavate betoonkonstruktsioonide pinna viimistlus. Betoonipindade kvaliteeti hinnatakse vastavalt juhisele „BÜ4:2010, betoon ja raudbetoon“. Servaprussi nähtav pind peab vastama A klassile, kõik teised nähtavad pinnad B klassile, kõik nähtamatud pinnad C klassile; ✓ Projektne hüdroisolatsiooni kaitsekiht, tihe asfaltbetoon AC 8 surf, asendada AC 12 surfiga; ✓ Jalgteed ei ole kavandatud rajada lõigus pk 31+05..31+82. Tuleb korrigeerida äärekivide, restkavude, kanalisatsiooni jne lahendused. L e h t 5 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED LOA eesmärgid ✓ Viia sisse Liiklusohutusauditi otsused; Sillaprojekti ekspertiisi eesmärgid ✓ Viia sisse sillaprojekti ekspertiisi otsused. 1.2. Töö koostamisel aluseks olnud planeeringud, projektid jne Planeeringud ✓ Teadaolevalt asjassepuutuvad detailplaneeringud puuduvad. ✓ Arvestatud on kehtiva Jõgeva valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga "Jõgeva valla tiheasustusega alad". Projektid ✓ Eelprojekt. „Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla ehitusprojekt“, koostajaks Selektor Projekt OÜ. Töö number: P17014; ✓ „Jõgeva Veskijärve paisu kalapääsu“ eelprojekt, koostajaks SWECO PROJEKT AS, 31.05.2015. Töö nr 2014-11/Jõgeva/EP, mille kohaselt on kalapääs kavandatud Pedja jõe kõrvalharule; ✓ Põhiprojekt. „Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla ehitusprojekt“, koostajaks Selektor Projekt OÜ. Töö number: P17014. ✓ Jõgeva Suursild. Ehitusprojekt 1971a. Muinsuskaitse eritingimused ✓ „Jõgeva Suursilla rekonstrueerimisprojekti koostamiseks,“ koostajaks: P.P. Ehitusjärelevalve OÜ ,2017. Töö nr 240817. 1.3. Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid Tehnilise lahenduse väljatöötamisel on arvestatud kõigi tehnilises kirjelduses nimetatud ja muude asjassepuutuvate kehtivate nõuete ja normidega, milledest olulisemad on: Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. EVS-EN 1990:2002/A1:2006 Muudatus A1. Lisa A2: Rakendamine sildade puhul Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: EVS-EN 1991-1-5/NA:2007 Üldkoormused. Temperatuurikoormus. Eesti standardi rahvuslik lisa Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6: EVS-EN 1991-1-6:2005+NA:2006 Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: EVS-EN 1991-1-7/NA:2009 Üldkoormused. Erakorralised koormused. Eesti standardi rahvuslik lisa Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 2: EVS-EN 1991-2/NA:2007 Sildade liikluskoormused. Eesti standardi rahvuslik lisa L e h t 6 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- EVS-EN 1992-1-1/NA:2007 1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele. Eesti standardi rahvuslik lisa Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja EVS 814:2003 katsemeetodid EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine. Osa 1: Üldsätted EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad EVS-EN 206:2014+A1:2016 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. EVS-EN 10080:2006 Betooni sarrusteras. Keevitatav sarrusteras. Üldsätted EVS-EN 10088-1:2014 Stainless steels. Part 1: List of stainless steels Roostevabad terased. Osa 4: Ehituses kasutavate EVS-EN 10088-4:2009 korrosioonikindlast terasest pleki/lehtede tehnilised tarnetingimused. Teepiirdesüsteemid. Osa 2: Põrkepiirete, sealhulgas EVS-EN 1317-2:2010 sõidukirinnatiste toimivusklassid, kokkupõrkekatse läbimistingimused ja katsemeetodid EVS-EN 1337-3:2005 Elastomeersed laagrid. Betoonkonstruktsioonide kaitsmiseks ja parandamiseks EVS-EN 1504-2:2007 kasutatavad tooted. Määratlused, nõuded, kvaliteedi-kontroll ja vastavuse hindamine. Osa 2: Betooni pinnakaitsesüsteemid EVS 843:2016 Linnatänavad Tee-ehitus. Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli EVS-EN 901-20:2013 määramine Ehitusseadustik Riigi Teataja, 01.07.2015 BÜ40 Betoon ja raudbetoon. Betooni pindade klassifitseerimise juhend. Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitame, Tallinn 2010 Majandus- ja taristuministri 5.august 2015. a määrus nr 106 „Tee Maanteede projekteerimisnormid projekteerimise normid“ Lisa Teetööde tehniline kirjeldus [www] www.mnt.ee, 06.12.2016 Teetööde tehniline kirjeldus Muinsuskaitseseadus, redaktsiooni [www] www.mnt.ee, 06.12.2016 jõustumise kp 01.07.15 Ehitusseadustik, redaktsiooni jõustumise kp 01.07.17 1.4. Teostatud uuringute loetelu Projektlahenduse koostamiseks teostati järgmised uuringud: ✓ Geodeetilised uurimustööd, teostaja Aamos Atlas OÜ, 09.2017,.a, töö nr 192-G-17, töö nimi; ✓ Geoloogilised uuringud, teostaja Rakendusgeoloogia OÜ, 10.2017.a, töö nr 17-092; ✓ Suursilla visuaalne ülevaatus ja katsetused, teostaja Selektor Projekt OÜ, 10.2017.a, töö nr P17014; ✓ Suursilla keskkonnamõjude eelhinnang, teostaja Selektor Projekt OÜ, 10.2017.a, töö nr P17014. L e h t 7 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED 2. OLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1. Andmed maa omandi kohta Olev sild paikneb teemaal, kat nr 24802:005:0058, tunnusega 14143 Õuna-Mutso tee. Puudutatud kinnistu on kõige kitsam silla asukohas, laius ca 7,2 m. Pealesõitude osas on teemaa kinnistu laiem. Projektala ja objekt sild piirneb eraomandis olevate kinnistutega ja erinevate muude rajatistega nagu veski, lüüs, pais ja paisjärv. 2.2. Riigitee seisukorra ja tehniliste näitajate kirjeldus Teelõigu keskmine kattelaius on 6,0 m. Katte ehitusaasta on 1979, viimati on teostatud 2011.a pindamine. Kiiruspiirang lõigul on 30..50 km/h. Liikluskoormus 2011 aasta loenduse andmetel on 218 a/ööp. Olemasolevat silda kasutuavad aktiivselt ka Jõgeva taimekasvatuse instituudi tehnika laiusgabariidiga 5,5 m. Liiklusõnnetusi lõigul registri andmetel ei ole registreeritud. Teelõik on osaliselt valgustatud. Jalgtee lõigul puudub kuid sillal toimub aktiivne jalakäijate liiklemine kuna sild asub asula keskel. 2.3. Silla tehniline kirjeldus Sild paikneb allavoolu olevast veski paisu konstruktsioonist. Veski ja pais kuulub eraomandisse. Sild kuulub Maanteeametile. Kaks rajatist paiknevad teineteise kõrval, eraldiseisvate konstruktsioonidena. Veski paikneb teekattest ca 1,5 m madalamal ja on eraldatud sõiduteest betoontugiseinaga. Olemasolev sild on rahuldavas seisukorras (SI 61). Silla kandetalad on tugevasti amortiseerunud ja vajavad väljavahetamist. Samuti on täheldatud paisu konstruktsioonide tugisammastest ja nende aluspindadest läbijooksu, mis ohustab nii paisu konstruktsioone kui ka olemasoleva silla konstruktsioone. Vetejuhtimise lahendus on puudulik, veed on juhitud põikkaldega üle serva. Sillal on käsipuud. Põrkepiire puudub, mille asemel on kõrgem äärekivi. Silla kandetalad ja sammastik on rahuldavas seisukorras, kuid arvestades tänapäevaseid koormusi ning paisukonstruktsioonide halvenevat seisukorda, on väga tõenäoline, et lagunev paisu konstruktsioon (sein ja jäämurdjad) kujutab sillale suurt ohtu. Paisu konstruktsioonide purunemisel on väga tõenäoline silla konstruktsioonide vigastamine määral, et selline juhtum lõppeb avarii olukorraga. Käesoleva töö ülesanne ei ole lahendada paisu konstruktsioone, kuid projekteerija juhib tähelepanu, et ilma paisu rekonstrueerimata, ei saa tagada rekonstrueeritud sillale eluiga 50 aastat. Paisu konstruktsioonide seisukorra mõju on sedavõrd suur. Paisu jäämurdjad on halvas seisukorras ja lasevad vett läbi, veealune seisukord ei ole teada. Paisu sein on samuti amortiseerunud. Muret tekitav on ka asjaolu, et objekti korduvate külastuste ajal tuvastati veetasemete suur erinevus ning lubatud abs maksimumi ületamine (probleem paisu veetaseme reguleerimatus). L e h t 8 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED Oleva rajatise tehnilised näitajad on järgmised: Tehnilised näitajad projekteerimiseks Olev ühik Ehitusaasta 1972 Renoveerimise aasta (ainult katend) 2011 Rajatise peal olev liiklus Sõidutee Sõiduradade arv 1 Lubatud liikluskiirus rajatisel, km/h 30 Rajatise alune liiklus Jõgi Teki pindala, m2 509,0 Rajatise pikkus, m 67,0 Rajatise laius, m 7,6 Sõidutee gabariit, m 5,8 Avade arv, tk 4 Ehitusmaterjal Raudbetoon Ava ehituse tüüp Monteeritav lihttala Avade pikkused, m 14.4; 16.0; 15.6; 12.7 Koormusmudelid N-30/NK-80 Liiklussagedus, autot/ööpäevas, 2016.a. 218 Seisunditase hea Tabel 1. Tehnilised näitajad oleva rajatise kohta Pedja jõgi Pedja jõgi ei kuulu „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“ (RTL 2004, 87, 1362). Pedja jõgi kuulub Karpkalalaste elupaikadena kaitstavatesse veekogude nimekirja (keskkonnaministri määruse „lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riiklikku keskkonnaseire jaamas (RTL 2002, 118, 1714) alusel), millele on kehtestatud veekvaliteedi nõuded. Jõgi kuulub osalise lõiguna või tervikuna riigi poolt korrashoitavatesse ühisveevoolude loetellu 8,1 km pikkuses (RTL 2007, 63, 1134), Jõgeva Veskijärve paisu lõik ei asu korrashoitavas ühisveevoolu piirkonnas. Jõgi kuulub avalikult kasutatavate veekogude nimistusse. Jõel kehtib kallasraja ulatus 4m, veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100m kummalgi kaldal tavalisest veepiirist. Veski ja paisjärv Jõgeva veskijärv, registrikoodiga VEE2024820, jääb Jõgeva mõisakompleksi kuuluvate mälestiste ühisesse kaitsevööndisse. Alal on kokku 12 eraldiseisvat hoonet, kuid nendele mälestistele on moodustatud terviklik kaitsevöönd. Veski lüüs läbib silla ühte ava. Lüüs kujutab endast ohtu kõigile liiklejatele. Teadaolevalt on silla ja veski vahelisest avast kukkunud lüüsi inimene ning seejärel hukkunud. Veski hoone variaktus ulatub sõidutee gabariiti. L e h t 9 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED Paisu veetaseme reguleerimine toimub ebaregulaarselt, olenevalt veskiomaniku huvidest. Projekteerimise aja käigus fikseeritu objekti külastusel 21.09.17 maksimaalne veetase paisjärves abs 66,40, mis on üle märgitud maksimumi (märgitud maksimum 66,10) rajatisel oleva skaala järgi. Ehk siis paisu konstruktsioon töötab suurema surve all, kui lubatud. Samas on näha, et paisu konstruktsioonid on halvas seisukorras, jäämurdjad lasevad vett läbi jmt. 2.4. Uuringute tulemuste kokkuvõte 2.4.1. Geodeesia Geodeetilised uuringud teostas Aamos Atlas OÜ, töö nr 192-G-17, teostatud september 2017.a. Kõrgused on Balti süsteemis BK77 ja koordinaadid L-EST `97 süsteemis. Uuringu käigus mõõdeti välja projektala situatsioon projekteerimiseks vajalikus mahus. Täpsustati olevate rajatiste paiknemised ja kooskõlastati nende valdajatega. Täiendavalt arvestati Kalapääsu rekonstrueerimise projekti mahus 2014.a koostatud geodeetilise uuringuga. 2.4.2. Geoloogia Geoloogilised uuringud koostas OÜ Rakendusgeoloogia“, töö nr 17-092. Tee katendisse teostati kuni 2 m sügavused südamikpuurimised. Silla sammaste asukohtades jäeti südamikpuurimised teostamata, kuna varasemad ehitusprojekti andmed olid olemas. Sambaaukude asemel teostati silla pealisehitusel konstruktsiooni tegeliku paksuse määramiseks täiendavalt puurimised teemantfreesiga. Puurkava kooskõlastati tellijaga. Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Jõgeva alevikus teostati Suursilla piirkonnas, sillal ja silla pealesõiduteede ning planeeritava kergliiklustee alal geoloogilised väliuuringud 11. oktoobril 2017. Väliuuringute käigus rajati pealesõiduteedele ja nende kõrvale planeeritava kergliiklustee alale puuragregaadiga A- Sondi viis puurauku (vastavalt TPA-1...3 ja PA-1...2) sügavusega 1,70...2,70 meetrit. Lisaks puuriti 127 mm diameetrise teemantpuuriga silla konstruktsiooni kirjeldamiseks kolm puurauku (FPA-1...3).Tee- /maapinna absoluutsed kõrgused olid puuraukude suudmetel 67,45...68,05 meetrit. Puuraukude asukohad märgiti maha mõõterattaga ning seoti olemasolevate rajatistega. Uuringupunktide kõrguslikul sidumisel lähtuti geodeetilisel alusplaanil olevatest maapinna kõrgusmärkidest. Kõrgused on Balti süsteemis. Koordinaadid, mis võeti alusplaanilt on L-EST 97` süsteemis. Puuraukude TPA-1...3 alal oli teekatendiks asfalt, PA-1...2 pindmiseks kihiks oli täitepinnas. Tehnogeensete pinnaste kogupaksus jäi vahemikku 1,00...1,75 meetrit. Enamasti on tehnogeensete pinnaste all säilinud ka loodusliku mulla kiht. Loodusliku pinnakatte moodustavad alluviaalsed (orgaanikaga kerge saviliiv) või liustikusetted (kerge saviliiv-moreen). Uuringusügavuses kuni 2,70 meetrit eraldati välja seitse kihti – geoloogilist elementi. Uuritud teelõik kulgeb põhiliselt Siluri ladestu lubjakivi aluspinnasel. Käesoleva töö käigus aluspinnase massiive ei uuritud. L e h t 10 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED Suursilla silla konstruktsiooni teekatendiks on asfalt (kiht A). Kihi paksus oli 0,07...0,13 meetrit, kõnnitee poolses ääres vähenes asfaldikihi paksus 0,04 meetrini. Asfalt on valdavalt monoliitne, kuid laguneb kohati pindamiskihi all tükkideks. Ehitusgeoloogilised tingimused Niiskuspaikkonna järgi on uuringuala looduslikult TPA-1...2 alal liigniiske, TPA-2 ja PA-1...2 alal niiske. Piirkonna külmumissügavus on ca 1,45 meetrit, lumest lahti hoitavatel teedel ja platsidel võib talvel pinnas külmuda kuni 2,0 m sügavuseni. Kruusliiv (kiht 1), täitepinnas (kiht 3), looduslik muld (kiht 4), alluviaalne kerge saviliiv (kiht 5) ja liustikutekkeline kerge saviliiv-moreen (kiht 6) on külmaohtlikud. Täite-jämeliiv (kiht 2) ei ole külmaohtlik. Muld on lisaks külmaohtlikkusele ka tugevalt kokkusurutav pinnas. Alluviaalne kerge saviliiv (kiht 5) ja liustikutekkeline kerge saviliiv-moreen (kiht 6) on tundlikud leondumise suhtes. Leondumise vältimiseks ei tohi märgadel savipinnastel - ka vihmaga - sõtkuda (sõita) ehitusmasinatega ega lasta lahtisel kaevikul seista vee all. Antud uuringust lähtuvalt need looduslikud mineraalpinnased ei ole SN 449-72 järgi dreenivad – filtratsioonimoodulid jäävad alla 0,5 meetri/ööpäevas. Pealesõiduteede mulde kihtide hulgas ei ole ühtegi dreenivat pinnast – filtratsioonimoodulid jäävad maksimaalse tiheduse ja optimaalse veesisalduse juures alla 0,5 meetri/ööpäevas ning ei täida dreenimistingimusi. Pinnasevesi Uuringuajal (11.10.2017) esines pinnasevesi uuringulõigus kõikide geoloogiliste puuraukude alal. Pinnasevee tase oli tee-/maapinnast 1,60...2,60 meetri sügavusel, abs. kõrgustel 65,30...65,95 meetrit. Tõenäoliselt oli tegemist pikaajalise keskmise veetasemega. Suuremate sadude ja lume sulamise järgselt võib pinnasevee tase kohati tõusta meetri võrra. Kuivadel perioodidel võib pinnasevee tase olla meetri võrra madalamal tasemel. Pinnasevee tase sõltub otseselt ka Jõgeva Veskijärve üles paisutatud veetasemest ja paisust allavoolu Pedja jõe veetasemetest. Teostatud uuringutega saab täpsemalt tutvuda projektdokumentatsiooni köites II. 2.4.3. Hüdroloogia Hüdroloogilised andmed on väljastatud tellija poolt tehnilise kirjelduse mahus. Viidatud kõrgveetase esineb enne regulaatorseina, peale mida veetase (silla all) alla kukub. Jõe hüdroloogiliseks eripäraks on see, et valgla suure veevaru korral võib vooluhulk suurvee ajal suureneda mitukümmend korda. Suhteliselt kiire on ka suurvee langus. Pedja jõe valgala Jõgeva veskijärve profiilis on ligikaudu 681 km2. Pedja Jõel on Hüdromeetrilisi mõõtmisi tehtud Tõrve peeli lävendil, mis asub Pedja jõel 45,6 km kaugel suudmest (valgala on 776,47 km2) aastast 1924. Veskijärve lävendis hüdromeetrilisi mõõtmisi tehtud ei ole. Ligikaudsete vooluhulkade määramiseks Pedja jõe Jõgeva Veskijärve juures kasutati Tõrve peeli andmeid korrigeerides neid proportsionaalselt vastavate lävendite valgalade pindalade suhtele. Valjastatud andmed on järgmised: L e h t 11 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED ✓ Keskmine vooluhulk 5,341 m3/s ✓ 1%-line aasta ööpäevane maksimum vooluhulk 133,7 m3/s ✓ 2%-line aasta ööpäevane maksimum vooluhulk 112,9 m3/s ✓ 5%-line aasta ööpäevane maksimum vooluhulk 80,84 m3/s ✓ 10%-line suvine seitsme päeva maksimum vooluhulk 24,96 m3/s ✓ 50%-line suvine kolmekümne päevane keskmine vooluhulk 2,000 m3/s ✓ 95%-line aasta kolmekümne päevane minimaalne vooluhulk 0,377 m3/s ✓ 95%-line aasta ühe päevane minimaalne vooluhulk 0,105 m3/s Töö koostamisel arvestati samal ajal KOV tellimusel koostatud töö nr 2014-11/Jõgeva/EP. Jõgeva Veskijärve paisu kalapääs. Eelprojekt. Koostaja Sweco Projekt“. Kalapääsu projekti realiseerimisega on arvestatud, kuna sellel on positiivne mõju teistele rajatistele. Kalapääsu projekti Ptk 6 Kavandatud tegevuste mõju riigimaantee rajatistele ütleb mh ,,Seoses Jõgeva Veskijärve paisule kalapääsu rajamisega tehakse paisu rekonstrueerimisel ja kalapääsu rajamisel tööd, mis mõjutavad riigimaanteed järgmises osas: 1) Jõgeva Veskijärve paisregulaatorile paigaldatakse elektrooniline nivookontrollisüsteem koos infoedastusrakendusega ning automaatselt toimivad varjad.“ Paisjärve arvutusveepinnad on järgmised (Jõgeva Veskijärve paisu kalapääs. Eelprojekt. Sweco Projekt AS 2015a): ✓ Madalveetase MVT = 65.20 m abs ✓ Normaalveetase NVT = 65.70 m abs ✓ Kõrgveetase NVT = 66.10 m abs 2.4.4. Liiklusuuring Liiklussagedus 2016.a andmetel oli lõigul 218 autot/ööpäevas. Kuna liiklussagedus on sedavõrd väike, siis puudub vajadus sügavamaks analüüsiks ja prognoosiks. Jämedalt võib eeldada, et järgmise 10 aasta kasv on koef 1,5 ehk kuni 330 aköl. Maanteede projekteerimise normi kohaselt on liiklussageduse 50- 500 aköl korral tegemist V klassi teega. 2.5. Piirangud 2.5.1. Muinsuskaitse eritingimused Muinsuskaitse on väljastanud eritingimused, millega on arvestatud projekteerimisel ja tuleb arvestada ehitustööde teostamisel. Projekteeritav ala külgneb ning selle lähistel esinevad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad, mis moodustavad ühise tervikliku kaitsevööndi. Töövõtjal tuleb tutuvuda piirangutega enne ehitustöödega alustamist. Muinsuskaitse eritingimused on koostatud P.P. Ehitusjärelevalve OÜ poolt, töö nr 240817 „Jõgeva Suursilla rekonstrueerimisprojekti koostamiseks,“ aastal 2017. Muinsuskaitse eritingimused 1) Rekonstrueerimisprojekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga 2) Mitte muuta silla ja läbivoolukanali asukohta. L e h t 12 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED 3) Seoses vesiveski kaitsmise vajadusega sõidukite mõju eest, projekteerida jalakäijate käigutee vesiveski poolsele silla küljele. 4) Tagada sadevee äravool vesiveski hoonest eemale, jalakäijate käiguteelt vesiveski kehandit kahjustamata. 5) Projekteerimisel ja ehitamisel kasutada materjale ja meetodeid, mis väldivad vee sattumise veskihoone konstruktsioonidesse või vundamendi alla ning mis takistaksid vee läbivoolu muldest. 6) Tööde teostamisel lähtuda veskihoone säilimise eesmärgist. 7) Silla piirete, liikluskorraldusvahendite ja valgustuse planeerimisel arvestada sobivusega ajaloolisse hoonete kompleksi ja keskkonda. 8) Silla projekteerimisega mitte ületada pealmistes konstruktsioonides olemasoleva konstruktsiooni gabariite. 9) Silla piirete jms projekteerimisega arvestada konstruktsiooniliste/ arhitektuursete lahendustega, mis võimalikult vähe varjaks vaateid mõisakompleksi kuuluvatele hoonetele. 10) Silla piirete ja kandekonstruktsioonide projekteerimisel arvestada veetaseme regulaatorite ja tammi kandekonstruktsioonide säilitamise vajadusega. 11) Silla kasutus- ja hooldusjuhendis tuleb ära märkida, et talvise teehoolde käigus ei tohi lund lükata vastu veskihoone seina. 12) Lammutus-ja kaevetööd vesiveskiga piirneval töölõigul teostada ehituslikku pädevust ja luba omava spetsialisti järelevalve all. Muinsuskaitse hinnang tegevustele. 1972. aastal rajatud sillal ei ole oma olemuselt muinsuskaitselist väärtust. Oluline eesmärk on kogu kompleksi ( pais, jäämurdjad, vesiveski ja sild) säilitamine ühtse tervikuna. Seega peab projekteerimisel ja ka ehitamisel arvestama kõikide kompleksi osade koosmõjuga. Arvestama peab eelkõige vesiveski säilitamise ja kaitsmise ja uute sillakonstruktsioonide ja elementide sobivusega ajaloolisse olustikku. Konstruktiivses mõttes peab säilima olemasolev vesiveskit läbiv läbivoolukanal. Inimeste käigutee rajamine vesiveskipoolsele küljele peab pigem parandama kui halvendama vesiveski seisundit, tagades sadevete hoonest eemale juhtimise. Jõgeva mõisa ansambli moodustavad Jõgeva Veskijärv, Jõgeva Mõisa Park ning 12 hoonet: ✓ Jõgeva mõisa peahoone, ehitismälestise registri number on 23886. ✓ Jõgeva mõisa vesiveski. Ehitismälestise registri number on 23888. ✓ Jõgeva mõisa härjatall, ehitismälestise registri number 23891. ✓ Jõgeva mõisa viinakelder, ehitismälestise registri number 23892. ✓ Jõgeva mõisa rehi, ehitismälestise registri number 23893. ✓ Jõgeva mõisa riistakuur, ehitismälestise registri number 23894. ✓ Jõgeva mõisa sepikoda, ehitismälestise registri number 23895. ✓ Jõgeva mõisa elamu 1, ehitismälestise registri number on 23896. ✓ Jõgeva mõisa elamu 2, ehitismälestise registri number on 23897. ✓ Jõgeva mõisa elamu 3, ehitismälestise registri number on 23898. ✓ Jõgeva mõisa kelder, ehitismälestise registri number on 23899. L e h t 13 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED ✓ Jõgeva mõisa katsejaam, ehitismälestise registri number on 23900. ✓ Jõgeva mõisa tall, ehitismälestise registri number on 23901. ✓ Jõgeva mõisa park, mille ehitismälestise registri number on 23887. Maa-ameti kitsenduste kaart Projektalal paikneb Telia Eesti AS kuuluva side rajatise kaitsevöönd. Ehitustöödeks jões, tuleb töövõtjal hankida vee-erikasutusluba. L e h t 14 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED 3. PROJEKTLAHENDUS 3.1. Üld- ja tehnilised andmed Projektlahenduse muudatuse koostamisel on lähtutud lähteülesandest (vt lisad 1-3) ja ehitusprojekti koostamise nõuetes toodud põhimõtetest ning projekt vastab määruses nr 82 Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded ja Eesti standardis EVS 932 Ehitusprojekt esitatud nõuetele. Põhiprojekti dokumentatsioon koosneb seletuskirjast, joonistest ja lisadest. Vasturääkivuste korral on projekti dokumentatsiooni pädevusjärjekord seletuskiri, joonised, lisad. Vastavalt lähteülesandele on koostatud põhiprojekti muudatus. Käesolev muudatusprojekt käsitleb projektlahendust töömaapiiride vahemikus PK 29+73..31+11. Põhiprojekti muudatusega on täpsustatud projektlahendust ja nõudeid kvaliteedile ulatuses, mis on aluseks ehitamise kavandamisel. Töövõtjal tuleb täiendavalt arvestada tööprojekti koostamisega, mis on ehitustegevuse aluseks. Tööprojekt koostataks tellija poolt kinnitatud põhiprojekti alusel. Tööprojekti detailiseeritud lähteandmeteks on ehituse töövõtja poolt põhiprojektis esitatud kriteeriumite alusel valitud ehitustooted ja seadmed. Tööprojekti eesmärgiks on põhiprojekti lahenduste täiendamine, mitte põhiprojekti lahenduse muutmine. Tööprojektis täpsustatakse põhiprojektis toodud lahendusi ja tootejooniseid ning tehakse lõplik ehitustoode valik, esitades kõik tehnilised nõuded tee ehitustoodetele, ehitisele ja selle osadele. Esitatud lahendused peavad olema kontrollitud ja kooskõlas põhiprojekti lahendusega. Tööprojekti koostamata jätmine ei ole lubatud. Kasutusloa taotlemisel tuleb esitada tööprojekt. 3.2. Asendiplaaniline lahendus Järgnevalt on kirjeldatud asendiplaanilist lahendust ja valitud rajatiste tehnilised parameetreid. Projekteeritud rajatiste tehnilised näitajad on toodud tabelis 2. Projektlahendus käsitleb silla remonti sh jalgtee ja teevalgustuse ehitus. Sõiduteed on ette nähtud remontida silla ehitusest puudutatud ulatuses. Jalgteed on kavandatud ehitada trassi alguses veidi pikemalt, et tagada ühendus oleva teega. Silla asukoht jääb olev, sambad kasutatakse ära, vahetatakse välja olev tekiplaat. Lisaks sõiduteele on ette nähtud jalgtee gabariit. Kuna olev veski varikatus ulatub tee gabariiti, on ette nähtud jalgtee projekteerimine lõuna poolsesse tee serva. Projektala ja töö mahtude piiride kirjeldus Trass algab riigitee ja Poe tn ristmiku piirkonnast PK 29+73 ja lõppeb riigiteel PK 31+11. Sõidutee telje paiknemist on korrigeeritud ja see on kokku viidud oleva sõidutee teljega. Trassi alguses on alustatud jalgteega olevast ristmikust, et jalakäijatel oleks võimalik kõrvaltänavalt ohutult uuele jalgteele pääseda ning peale silda on jalgtee gabariidi katend kokku viidud oleva katendiga. Perspektiivis tuleb jalgteed pikendada, et tagada ohutus ristmiku ala piirkonnas jne. Jalgtee on kavandatud eraldada sõiduteest äärekiviga, markeeringuga või kummipostidega, olenevalt asukohast. L e h t 15 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED Sild on ette nähtud rekonstrueerida olevas asukohas, arvestades teemaa laiusega. Olevaid piirnevaid rajatisi (veski lüüs, pais jmt) ei ole kavandatud remontida. Olevad tugiseinad on ette nähtud asendada uutega. Olev vetejuhtimine üle silla servade on ette nähtud asendada vetejuhtimisega rajatisest eemale. Projektilahendusega on ette nähtud osaliselt muuta olevat liikluskorraldust. Projektlahenduse järgi säilib sillal ühesuunaline eesõigusega liiklusskeem. Lisandub jalakäijatele mõeldud ala sillal, mis on ette nähtud eraldada sõiduliiklusest teekattemärgistuse ja asfaltkatte pinnale paigaldatava äärekiviga. Trassi alguses on jalgtee eraldatud sõiduteest 10 cm kõrguse äärekiviga. Edasi on pealesõidu osas kuni sillani ette nähtud eraldada jalgtee sõiduteest madala 4 cm äärekivi astmega (tellija erisoov). Esialgselt oli analoogne eraldamine kavandatud ka peale silda, kuid sellest otsustati loobuda seoses töömaapiiride vähenemisega. Silla peal on jalgtee sõidutees eraldatud asfaltkatte pinnale paigaldatavate äärekividega (15hx21x100cm), vahesamm 1,0/1,0m (kivi/vahe). Silla mõlemas otsas on äärekivide alguse markeerimiseks projekteeritud kolm püsttähist. Peale silda vasakul, on eraldatud jalgtee gabariit sõiduteest püsttähistega. Jalgtee katend sillal otsustati värvida punaseks. Projektlahendusega on ette nähtud eraldi sõidutee ja jalgtee gabariit. Kuna sild on kitsas ja seda laiendada ei ole võimalik, on ette nähtud sillal 4,7 m laiune sõidutee osa ja 1,5 m laiune jalgtee osa. Kokku on põrkepiirete vaheline gabariit 6,2 m. Enne ja pärast silda on sõidutee gabariit 6,0 m, mis on kokku viidud oleva tee gabariitidega. Arvestatud on oleva pinnatud teekatte paiknemisega. Projekteeritud silla mahasõitude asfaltkatend on ette nähtud viia kokku oleva katendiga kõrguslikult ja laiusega. Teekatte asendamist suuremas mahus asfaltiga ei ole ette nähtud, kuna silla remondi eelarve on piiratud ja oleva teekatte asendamine asfaltkattega oleks vajalik pikemas lõigus, mis tuleb vajadusel lahendada eraldi teeprojektiga. Eesmärk on remontida teekate silla ehitustöödest tulenevalt vajalikus mahus. Sõidueesõigusega liikluskorraldus Sõidueesõigus on reguleeritud liikluskorraldusvahenditega. Tee andmiseks on ette nähtud laiendused. Sõidutee pikinähtavus on tagatud ja tee kaherealine, mis võimaldab vajadusel sõidusuundade möödasõidu teineteisest. Silla projekteerimisel on lähtutud tehnilises kirjelduses toodud nõuetest. Projekteeritud tehnilised näitajad Projekteeritud rajatise tehnilised näitajad Ühik Projekteerimise tase Hea Eluiga, a 100 Rajatise peal olev liiklus Sõidutee Koormusmudel KM-1 ja KM-3 (1200 kN) Teki pindala, m2 427 Rajatise pikkus, m 68,27 Rajatise laus, m 7,2 Sõidutee gabariit sillal, m 5,2 Avade arv,tk 4 Ehitusmaterjal Monoliitne raudbetoon Ava ehituse tüüp Pingestatud jätkuplaat Avade pikkused, m 16,57 + 2x16,74 + 16,60 Tabel 2. Projekteeritud tehnilised näitajad L e h t 16 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED 3.3. Vertikaallahendus Oleva vertikaali järgi on juhitud sademeveed sillal põikkladega kahele poole, üle rajatise serva. Lahendust on kavandatud muuta ja veed kokku juhtida ning võimalusel kanaliseerida. Projektlahendusega on ette nähtud sillale kahepoolne pikikalle ning põikkalle. Vertikaaliga juhitakse sademeveed projekteeritud joatorudeni või haljasaladele. Sillalt liigub sademevesi mööda servaprussi või tugimüüri serva kuni joatorudeni või edasi haljasaladele. Pealesõitudel liigub vesi mööda äärekivi serva kuni haljasaladeni. Silla pealisehituse kõrguslik paiknemine on paika pandud olemasolevast situatsioonist lähtuvalt: ✓ Tee tasapind sillal on ette antud ega võimaldanud kõrguslikult muutmist ✓ Veetaset silla lähistel kontrollib regulaatorsein, mistõttu tugiosade ja kõrgveetaseme vahelise 1m nõue ei kehti. ✓ Projektis jäetakse remondijärgselt sild samale kõrgusele. 3.4. Koormused ja rajatise eluiga Esialgselt koostati silla remondiks variandid koos ehitusmaksumustega sh kaaluti uue silla ehitust ja oleva remonti. Tellija otsustas soodsama lahenduse kasuks, mis on oleva silla remont. Visuaalse ülevaatuse tulemus näitas, et pealisehitis tuleb asendada uuega ja sambad vajavad uuendamist. Remondikulude piiramise eesmärgil otsustati, et projektlahendusega ei tehta silla arvutusmudelis kolm lepperada, ega muudeta oluliselt rajatise gabariite. Eesmärk on remontida olevad sammaste konstruktsioonid, et pikendada oleva silla eluiga ja kaitsta võimalike kahjustuste eest ning asendada tekiplaat sh muud asjassepuutuvad konstruktsioonid uutega. Suursilla projektsed koormused on KM-1, KM-2 ja KM3 (1200kN). Täiendavalt on arvestatud jääpanga liikumisel avarii olukorras vastu pealisehitise ja sillasammaste konstruktsioone. Jääkoormustena on käsitletud jäämineku ajal liikuva jääpangaga silla laiuses ning rüsijää kogunemisega sammastel. Kuna silla sambaid kaitsevad paisjärve veeregulaatori massiivsed jäämurdjad, siis rüsijää koormusolukorda arvutuslikult ei käsitleta. Avarii olukorras jäämineku arvutuslik koormus ühele sambale 636kN, mis võetakse vastu spetsiaalse tugiosaga, kirjeldus seletuskirja pt 3.14. 3.5. Konstruktsioonide üldine kirjeldus Valitud konstruktsioonide üldiseloomustus ja valiku põhjendus Oleva silla rekonstruktsiooni projektiga on ette nähtud järgmised ehitustööd: Kõige pealt tuleb teostada vajalikud lammutustööd. Muinsuskaitsealused alaga piirnevad rajatised tuleb tööde teostamise ajaks kaitsta kaitsetahvlitega vmt. Tekiplaat L e h t 17 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED Välja tuleb vahetada oleva rajatise pealisehitis. Olevad konstruktsioonid tuleb demonteerida. Lubatud ei ole ehitusjäätmete uputamine jõkke. Ehitada välja uus pealisehitis. Servaprussid ja riiglid Servaprussid ja riiglid tuleb lammutada ja asendada uutega. Sambad Sambad vajavad kindlustamist sh veealune osa. Sammaste ümber tuleb valada kaitsesärk ning monolitiseerida postide vahelised avad. Arvestada tuleb ka veealuse samba osa tugevdamisega ja ehitustöödega veetasemest allpool. Piirded Sillale tuleb paigaldada nõuetekohased põrkepiirded ja jalgtee osas käsipuu. Kaldakindlustused Olevad kaldakindlustused on osaliselt uhutud ja halvas seisukorras. Veski poolsel kaldal on näha uhtumist ja paljandunud vundamendi osa. Veski omanik peab esimesel võimalusel ette avariitööd, et hoida ära kõige hullem. Veski vundamendi ohtu seadmine ei ole seotud sillaga, vaid paisu tööga. Sõidutee ja kate Sõidutee kate tuleb rekonstrueerida. Sõidu- ja kergliiklustee tuleb eraldada. Nõuded ehituskvaliteedile betoonitöödel Materjalid peavad vastama projektis, materjalide spetsifikatsioonis ja kehtivates Euroopa ja Eesti standardites esitatud nõuetele: EVS-EN 1992 „Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine.“ jt. Betoonkonstruktsioonide ehitada vastavalt „Teetööde tehnilisele kirjeldus“. Betoonkonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt ENV 206 ja EVS 814:2003. Betooni impregneerimisel ja kaitsmisel peab töövõtja jälgima töökirjelduste ja kehtivate Euroopa-Eesti standardite EVS-EN 1504, EVS-EN 1542, EVS-EN 1543, EVS-EN 1766, EVS-EN 1799 ja projekti nõudeid. Pinnakaitsesüsteemid eesmärgiks EVS-EN 1504-3 standardi järgi on kaitsta pindu ainete sisse tungimise vastu, reguleerida niiskusesisaldust, parandada vastupanu füüsikalistele mõjuritele ja vastupanu keemilistele mõjuritele. 3.6. Ehituskaevik ja mullatööd Kaeviku sügavuse ja kaevejoone üldine kirjeldus Sammaste vee- ja maaaluse osa rekonstrueerimiseks tuleb pinnas eemaldada ja vesi konstruktsioonidest eemale juhtida, kasutades selleks vastavat tehnoloogiat (pontoonid, ajutine sein vmt), et hoida töötsoon veevaba ja tagada tööohutus ehitustsoonis. Soovitatav on teostada töid poole silla osas korraga, et tagada ka vee läbipääs. Teostada töid madalveetaseme juures. Sammaste alumisele osale juurdepääsuks tuleb teostada vajalik väljakaeve. L e h t 18 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED Peale sammaste kindlustamist tuleb teostada pinnase tagasitäide. Nõuded tagasitäite ja mulde ehituse materjalidele Mullete ehitamisel tuleb lähtuda „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“, „Muldkeha projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“ ning Maanteeameti peadirektori 14.02.2013 käskkiri nr 0069. Nõuded muldkehas kasutatavale pinnasele jmt Dreenkihid ehitada vastavalt Teetööde tehnilised kirjeldused. Dreenkihi ehitustöödel kasutatavate materjalide filtratsioonimoodulite määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20. Mullete s.h dreenide ehitamisel tuleb lähtuda järgmistest juhendmaterjalidest „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“, „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“ ning „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ määrusele. Tagada aluse min deformatsioonimoodul sõiduteel 170 Mpa ja jalgteel 140 MPa. Muldkeha ehitamine, täitepinnase laotamine ja tihendamine tuleb teostada kihtide kaupa vastavalt "Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhisele", mis on kinnitatud Maanteeameti peadirektori 29.12.2006 käskkirjaga nr 264 2006-41. 3.7. Kaldasambad Kaldasambad on ette nähtud rekonstrueerida ja olevad tuleb lammutada. Kaldasammaste toetamiseks kandvale aluspinnasele on ette nähtud rajada puurvaiad. Puurvaiadele rajatakse uued kaldasambad. Vaiad rajada õigelt töökõrguselt, et tagada lõikepea pikkus ja vajalik sarruse ülejätku pikkus. Betoneerimistöödeks kasutada laudisest raketist, mis tuleb toestada ajutiselt. Laudise muster vertikaalne. Peale betoneerimistöid eemaldada raketis. Sammaste lammutamiseks ja ehitamiseks tuleb tekiplaat eemaldada. Betoonkonstruktsioon on ette nähtud ehitada betoonist tugevusklassiga C35/45, ning keskkonnaklassiga XC4, XD3, XF4, KK4. 3.8. Vahesambad Vahesambad on ette nähtud rekonstrueerida ja tugevdada. Olevad sambad koos riiglitega ja posti „särkidega“ demonteerida vajaliku kõrguseni. Paljandunud sarrus puhastada, kruntida. Paigaldada täiendavalt projekteeritud sarrus. Betoneerimistöödeks kasutada raketist, mis tuleb toestada ajutiselt. Laudise muster vertikaalne. Peale betoneerimistöid eemaldada raketis. Sammaste kindlustamisel parema ligipääsu tagamiseks on soovitatav kogu tekiplaati korraga mitte eemaldada ja teostada vajalikud tööd jõesammastega enne kui lammutatakse kaldasammaste osas tekiplaat. Selliselt on võimalik näiteks betoonimasinaga parem ligipääs jmt. Betoonkonstruktsioon on ette nähtud ehitada betoonist tugevusklassiga C35/45, ning keskkonnaklassidega XC4, XD3, XF4, KK4. L e h t 19 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED 3.9. Jõe põhja kindlustus Sammaste rekonstrueerimiseks avatakse sammaste piirkonnas jõe põhi. Uhtumise vältimiseks tuleb lahti kaevatud põhja osa kindlustada. Jõesängi põhi on ette nähtud kindlustada uhtumise vastu betoonist põhjakindlustusega C35/45, XC4, XD3, XF4, KK4, 250 mm paksuse plaadina, 8,0 m laiuselt alates paisu konstruktsioonist. Plaadi alune ebatasasust likvideerida betooniga. Peale ehitustööde algust selgub vajalik betooni kogus. Põhjaplaadi otsa tuleb teha nn „hammas“ mida tuleb valada piigatud lubjakivisse. Hamba min sügavus 250 mm. Põhjaplaadi ja rekonstrueeritud jõesammaste vahele tuleb jätta min 10 mm vuuk. 3.10. Nõlvakindlustus ja kaldasamba tagune tagasitäide Projektlahenduse kirjeldus Kaldasamba taga teostada tagasitäide, mis tihendada horisontaalsete kihtidena (kihi paksus sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast), iga kiht tihendatud 95% -ni maksimaalsest kontrollkatsega määratud tihedusest. Tagasitäite materjali filtratsioonimoodul peab olema määratud vastavalt standardile EVS 901-20. Tagasitäite materjalina kaldasamba ees kasutada kohaliku täitepinnast. Kaldasamba taga tuleb paigaldada kruusliivast ja lubjakivi killustikust konstruktsioon. Nõuded ehituskvaliteedile Materjalid peavad vastama projektis esitatud nõuetele ja kehtivatele normidele. Nõlvade kindlustamiseks ja tagasitäiteks kasutatavad konstruktiivsed võtted peavad vastama „Teetööde tehniline kirjeldus“. 3.11. Pealesõiduplaat Projektlahenduse kirjeldus Projekteeritud on kaks pealesõiduplaati. Pealesõiduplaadid toetuvad rajatise mõlemas otsas kaldasamba tagaseinale. Pealesõiduplaadid on projekteeritud paksusega 0,22 m ja kaldega 1:10. Plaat tuleb ehitata külgtiibade ehk tugimüüride vahele. Pealesõiduplaatide alla tuleb rajada alus fraktsioneeritud lubjakivi killustikust 16/32. Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema vähemalt 170 MPa, mõõdetud LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega. Piisavalt tihendatud alusele asetada enne betoneerimist ehituskile. Ehituskile paigaldada ka tagaseina ja pealesõidu plaadi vahele. Tuleb tagada monoliitse sideme mitte tekkimine tagaseina ja pealesõiduplaadi vahel, et tagasitäite vajumisel saaksid pealesõiduplaati tagaseinaga siduvad ankurdusvardad vabalt deformeeruda. Kaldasammaste tagaosale toetuvad pealesõiduplaadid teostada monoliitsest raudbetoonist. Betoonkonstruktsioon on ette nähtud ehitada betoonist tugevusklassiga C30/37, ning keskkonnaklassidega XC4, XD2, XF2, KK2. L e h t 20 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED Pealesõiduplaadi peal kasutada täiteks ühtlase ettenähtud terastikulise koostisega tardkivikillustikku fr 0/63 mm. Tihendamiseks kasutada sobivaid pinnasetihendajaid, mis tagaksid aluse piisava tiheduse, kuid samas ei lõhuks pealesõiduplaadi hüdroisolatsiooni. Nõuded ehituskvaliteedile Materjalid peavad vastama projektis, materjalide spetsifikatsioonis ja kehtivates Euroopa ja Eesti standardites esitatud nõuetele: EVS-EN 1992 „Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine.“ jt. Betoonkonstruktsioonide materjalid, ehitamine ja töö peavad vastama „Teetööde tehniline kirjeldus“. 3.12. Pealisehitis ja servaprussid Pealisehitise kirjeldus Rajatise pealisehitis (tekiplaat) on ette nähtud teostada järelpingestatuna. Projektlahendusega on näidatud pingetrosside paiknemine, mis tuleb lõplikult lahendada tööprojektiga. Pealisehituse konstruktsioonil on 2,5% põikkalle. Rajatisel on ühtlane pikikalle 1%. Servaprusside pealmise pinna põikkalle on sissepoole 4%. Nähtavale jäävad betoonpinnad tuleb viimistleda piki silda suunaliselt laudise mustriga, kasutades laudist raketises. Servaprussid Tekiplaadi servadesse on projekteeritud raudbetoonist servaprussid. Prusside paiknemist on korrigeeritud selliselt, et uued prussid jääksid teemaa kinnistu piiridesse. Prusside valamisel tuleb arvestada taskutega, mis on vajalikud hüdroisolatsiooni kihi ülesse pööreteks ja veepidavuse tagamiseks. Samuti tuleb arvestada salaoja profiiliga sh tilk- ja joatorude läbiviigud. Avad torudele on soovitatav lõigata sisse hiljem. Prussidel on 4% kalle sissepoole, et vältida vete seismist konstruktsioonil. Arvestatud on põrkepiirde kinnitamisega prussi külge. Betoonkonstruktsioon on ette nähtud ehitada betoonist tugevusklassiga C35/45, ning keskkonnaklassiga XC4, XD3, XF4, KK4. 3.13. Tugiseinad Projektlahendusega on ette nähtud olevad tugiseinas asendada uutega, kuna olevad on amortiseerunud. Tugiseinad on projekteeritud L-kujuliste elementidena. Veski piirkonnas tuleb vältida olevate veski konstruktsioonide vigastamist. Teostada väljakaeve vajalikus mahus. Ehitada tugisein oleva pinnase peale, et vältida uhtumist. Tugiseinte alla tuleb ette näha fraktsioneeritud killustikust alus paksusega 200 mm. Betoonkonstruktsioon on ette nähtud ehitada betoonist tugevusklassiga C35/45, XC4, XD3, XF4, KK4. L e h t 21 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED 3.14. Tugiosad Nõuded tugiosade paigutusele ja liikuvusele ning mõjuvad jõud tugiosadele Vertikaalkoormuste vastu võtmiseks on projektlahendusega ette nähtud elastomeersed tugiosad. Igal sambal paigaldatakse kaks tugiosa. Arvestatud on pealisehitise liikumisega igas suunas. Tugiosade paigaldamiseks tuleb Töövõtjal koostada tööjoonised, arvestades valitud tootja ja toote erinõuetega. Tugiosadele mõjuvad koormused ja liikuvus Teljed 1 2 3 4 5 min Nd, kN 433 1268 1038 1272 463 max Nd, kN 842 2513 2777 2403 918 max.liikuvus 50 38 25 38 50 +/-, mm Nõuded elastomeersetele tugiosadele ✓ Elastomeersed tugiosad peavad vastama standardile EVS-EN 1337-3:2005 „Elastomeersed laagrid“. ✓ Elastomeersele tugiosale mõjub maksimaalne horisontaalsuunaline koormus 80,85 kN. ✓ Tugiosade kõrguseks on arvestatud 100mm. ✓ Liikuvuse arvutused teostatud paigaldustemperatuurist +15°C lähtuvalt. Samuti rajatisel tuleb paigaldada 5 spetsiaalset tugiosa, mis kaitseksid silla nihkumist jääkoormusest ning tagaks rajatise liikuvust piki silda ning võimaldaksid rajatise pealisehitist tõsta tugiosade vahetamine ajaks. Nõuded eritugiosadele: ✓ Spets. Tugiosad on mõeldud silla ristlõikes ristsuunas mõjuva horisontaalse koormuse vastuvõtmiseks ✓ Igale sambale paigaldada 1 spets. Tugiosa vastavalt Silla joonistele ✓ Tugiosale mõjuv maksimaalne horisontaalsuunaline koormus 636 kN Tugiosade lahendamine Tööprojektis ✓ Töövõtjal on õigus muuta tugiosade tüüpi Tööprojekti raames. ✓ Töövõtjal on õigus korrigeerida põhiprojektis toodud tugiosade kandevõime parameetreid, kui Töövõtja poolt esitatud kontrollarvutused seda võimaldavad. Teostatud kontrollarvutused peavad olema kajastatud Tööprojekti dokumentatsioonis. ✓ Töövõtjal lasub kohustus tagada alternatiivse tugiosa tüübi kandevõime vastavus projektkoormustele. ✓ Töövõtjal lasub kohustus Tööprojektis kajastada plaanitavaid muudatusi ning viia silla pealis- ja alusehituse konstruktsioonid kooskõlla valitud tugiosa tüübiga. 3.15. Deformatsioonivuugisüsteem Deformatsioonivuugisüsteemi valiku kirjeldus L e h t 22 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED Paigaldada vuugisüsteem projekteeritud kaldasamba ja pealisehitise ühenduskohta. Vuugisüsteemi liikuvuse määramisel on tagavara kasuks arvestatud silla ankurdatus silla ühes otsas, st. kogu silla deformatsioon on vastuvõetav ühe vuugisüsteemi poolt. Vuugisüsteemina kasutada deformatsioonivuuki Pp olyflex PA75. Vuugi liikuvus on 75mm. Temperatuuri erinevus on arvestatud 88°. Silla liikuvus sellest on +-71,46 mm. Paigaldustööd peavad vastama tootja lahendustele või „Teetööde tehniline kirjeldus“. Vuugisüsteemi lahendamine Tööprojektis ✓ Töövõtjal on õigus korrigeerida vuugisüsteemi nõutud parameetreid, kui Töövõtja poolt esitatud kontrollarvutused seda võimaldavad. ✓ Töövõtjal on kohustus tagada vuugisüsteemi vastavus Tööprojekti raames teostatud konstruktiivsetele muudatustele, nt: Tugiosade tüübi ja ankurduse muudatus, mis mõjutab silla liikuvust piki ja põiksuunaliselt. 3.16. Hüdroisolatsiooni süsteem Pealisehituse hüdroisolatsioon Hüdroisolatsioonina kasutada vedelal kujul peale pritsitavad hüdroisolatsioonimaterjali, näiteks Elmico Polyurea või analoog, et tagada parim võimalik veepidavus. Rullmaterjalide kasutamine ei ole lubatud, kuna nende paigaldamisel esineb tihti halb ehituskvaliteet ja lühike eluiga. Kasutatav hüdroisolatsiooni materjal kooskõlastada eelnevalt tellija ja järelevalvega. Hüdroisolatsioon paigaldada puhtale ettevalmistatud aluspinnale. Hüdroisolatsiooni paigaldamise lähtuda projektlahendusest ja tootja juhendist. Pealesõiduplaadi hüdroisolatsioon Pealesõiduplaatidele on ettenähtud paigaldada 2 kihti võõphüdroisolatsiooni. Tugiseinte hüdroisolatsioon Tugiseinte maa-alusele osadele on ettenähtud paigaldada 2 kihti võõphüdroisolatsiooni. Nõuded ehituskvaliteedile Materjalid peavad vastama projektis või juhendites esitatud nõuetele. Kasutatav hüdroisolatsioon peab tootja poolt olema ette nähtud kasutamiseks sildadel. Hüdroisolatsiooni kõik paigaldustööd peavad vastama tootja lahendustele või „Teetööde tehniline kirjeldus“. L e h t 23 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED 3.17. Joa- ja tilktorud Joa- ja tilktorud paigaldada vastavalt projektlahenduses näidatule. Kasutada plastist või roostevabast terasest materjale. Joatorud paigaldada nelinurkse äravoolu resti avaga 350*350 mm. Resti ribid peavad paiknema servaprussi suhtes risti, et oleks välistatud näiteks jalgratturi ohtu seadmine. Vastavalt valitud tootele tuleb vajadusel korrigeerida tööjoonisega tilk- ja joatorude teljele paiknemist selliselt, et äravoolurest paigutuks vastu servaprussi. 3.18. Dreen/salaoja Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega. Sõidutee kattelt juhitakse pinnapealsed sademeveed põik- ja pikikalletega vetejuhtimise süsteemi kaudu läbi rajatise konstruktsioonis asuvate joatorude. Sadevete ärajuhtimiseks rajatise konstruktsiooni pinnalt, katendi alt, on projekteeritud salaojad kahele poole serva. Dreenid on paigutatud servaprusside äärde, sõiduliikluse koormuse alt kõrvale, et tagada nende töökindlus. Jalgtee katendi alla sattuv vesi on samuti mõeldud juhtida dreeni. Dreeniga viiakse kogunev vesi kaldasammaste ees asuvate joatorudesse. Dreen Projekteeritud on pikidreen, mis on ümbritsetud epoksiidiga segatud tardkivikillustiku täitega. Salaoja viia kuni joatorudeni, et oleks tagatud vetejuhtimine rajatiselt. Analoogina võib kasutada spetsiaalset dreeni toodet. Tööprojekti lahendus kooskõlastada Tellijaga. Nõuded ehituskvaliteedile Paigaldada vetejuhtimise süsteemid vastavalt projektjoonisele. Pinnasevete väljajuhtimiseks kaldasammaste ees, on ettenähtud PE Ø160 toru, mille kaudu juhitakse veed seina kõrvalt alla haljasalale. 3.19. Kaldakindlustus Projekteeritud rajatisel tuleb ette näha monoliitsest betoonist kaldasamba kindlustus. Koonusekindlustus Oleva betoonkindlustuse asemel tuleb ette näha uus kaldasamba kindlustus. Kaldasamba kindlustust on vaja ehitada telg 5 juures. Kindlustus on 7,2 m; 4,7 m kõrge ja paksus varieerub 1,0..3,0 m. Betoonkonstruktsioon on ette nähtud ehitada betoonist tugevusklassiga C35/45, XC4, XD3, XF4, KK4. Nõuded ehituskvaliteedile Materjalid peavad vastama projektis, materjalide spetsifikatsioonis ja kehtivates Euroopa ja Eesti standardites esitatud nõuetele: EVS-EN 1992 „Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine.“ jt. Betoonkonstruktsioonide materjalid, ehitamine ja töö peavad vastama „Teetööde tehniline kirjeldus“. L e h t 24 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED 3.20. Katend Kuna liiklussagedus on väike ja tegemist on silla rekonstrueerimise projektiga, mitte tee rekonstrueerimise projektiga, siis otsustati koos tellijaga kasutada katendi tüüplahendusi (toodud www.mnt.ee). Piiratud eelarve ei võimaldanud kavandada sõidutee katendi rekonstrueerimist suuremas mahus sh konstruktsiooni välja ehitamist dreenkihiga jne. Projekteeritud katend rajatisel: ✓ Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 5 cm ✓ Poorne asfaltbetoon AC 20 base 6 cm ✓ Hüdroisolatsiooni kaitsekiht, tihe asfaltbetoon AC 12 surf 3 cm ✓ Hüdroisolatsioon Projekteeritud katend sõiduteel: ✓ Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 4 cm ✓ Poorne asfaltbetoon AC 20 base 6 cm ✓ Killustik fr 32/64, kiilutud fr 16/32 25 cm ✓ Olev aluspinnas Projekteeritud katend sõiduteel äärekivi ääres: ✓ Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 5 cm ✓ Killustik fr 16/32 25 cm ✓ Olev aluspinnas Projekteeritud katend jalgteel: ✓ Tihe asfaltbetoon AC 8 surf 5 cm ✓ Killustik fr 4/32 20 cm ✓ Dreenkiht, Kf>1,0m/ööp 20 cm ✓ Olev aluspinnas Sõidutee peenrad kindlustada asfaltbetooni paksuselt killustikuga. Jalgtee katend on tõstetud pealesõitudel sõiduteest kõrgemale, kuid sillal on katendid samas tasapinnas ning jalgtee katend sillal on sama mis sõidutee oma kuna jalgtee sillal on osa sõiduteest. Pealesõitudel tuleb projekteeritud äärekivist tingitud aste tagada aluse paksuse muutusega, arvestades projektsete katte pealsete kõrgustega. Katendi ja servaprussi vuuk täita vuugitäite ja vuugilindiga. Materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded: ✓ Killustikaluse materjalinõuded vastavalt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhisele" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.16 nr. 0215) Sõiduteel : tabelis 1, veerus nr 6 „ AKÖL 20 500-3000 autot/ööp, ühekihilised alused“ toodud nõuetele. Jalgteel: tabelis 1, veerus nr 7 „ AKÖL 20 <500 autot/ööp, ühekihilised alused, sh jalg- ja jalgrattateede ning sõiduautodele mõeldud parklate alused“ toodud nõuetele. L e h t 25 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED ✓ Asfaltsegude täitematerjalide nõuded ja asfaldist katendikihid rajada vastavalt "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314). Sõiduteel: tabelis 1, veerus 2 „900<AKÖL 20<1500“ toodud nõuetele. Jalgteel: tabelis 1, veerus 2 „AKÖL 20<900“ toodud nõuetele. ✓ Peenrakindlustuse killustik opt segu 0/31,5 segu sõelkõver vastab „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, RT I 08.04.2016” Lisa 10 segu positsiooni number 6-le. ✓ Dreenkihi ja täitepinnase Kf min 1,0m/ööp. Nõuded äärekividele, sillutiskivile jne ning nende paigaldusele Teedeehituses kasutatavad tardkivist äärekivid peavad vastama standardile EVS 1342. Äärekivide ja sillutiskivide paigaldus peab vastama kehtivale töökirjeldusele „Teetööde tehniline kirjeldus“. Nõuded ehituskvaliteedile Tardkivist sillutuskivid ja äärekivid peavad vastama EVS-EN 1342 ja sillutusplaadid standardile EVS- EN 1341 ning nende külmakindlusklass peab olema vähemalt F1. Tardkivi veeimavus 24 h jooksul peab olema all 0,5%. 3.21. Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid Lõigule on projekteeritud liiklusmärgid vastavalt standardile EVS 613:2001/A1:2008 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja normdokumendile “Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord”. Liiklusmärgid Liiklusmärkide postid ja tarvikud peavad olema valmistatud lähtuvalt standardist EVS-EN 1993. Paigaldatavad märgikomplektid peavad omama CE-märgistust EN 12899-1 vastavalt. Liiklusmärgid valmistada II klassi valguspeegeldavast kilest. Liiklusmärgi postidena kasutada tsingitud poste. Postide läbimõõdud ja seina paksused valida lähtuvalt Maanteeameti kirjas 04.04.2013 nr 21-5/13-00253/015 kehtestatud koormustele. Liiklusmärgid paigaldada vastavalt asendiplaanil näidatud liikluskorraldusele. Projekteeritud uute liiklusmärkide suurusgrupp sõiduteel on I. Täpsemalt on tehniline info toodud liikluskorralduse joonistel. Liiklusmärgid tuleb paigaldada projekteeritud asukohta, nõuete kohasele kaugusele ja kõrgusele: liiklusmärgi serv ei tohi olla tee katendile lähemale kui 0,5 m. Liiklusmärgi min kõrgus on 1,8 m. Liiklusmärkide postide paigaldamisel tuleb arvestada tehnovõrkude asukohtadega ja kaitsevööndiga. Paigaldades poste tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb ohutuse tagamiseks teostada kaevetöid käsitsi. Olevad liiklusmärgid tuleb likvideerida ja utiliseerida. Teekattemärgistus Projekteeritud on uued teekattemärgistus. Teekate märgistatakse vastavalt standardile EVS 614 “Teemärgised ja nende kasutamine”. L e h t 26 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED Värviga (punane toon) märgistada silla pealne jalgtee osa. Ülejäänud kattemärgistus on projekteeritud kuumast valuplastikust (klaaskuulide sisaldus vähemalt 20%). Märgistusmaterjal peab olema võimeline taluma liiklust 10-15 minuti pärast pealekandmist. Juhul, kui märgised ei jää sõidujälge, peab valuplastikust teekattemärgistus vastu pidama vähemalt 2 aastat ja värv kuni 1 aasta. Tähispostid ja püsttähised Liiklusohutuse tagamiseks on ette nähtud paigaldada maantee serva uued tähispostid vastavalt “Nõuded tee ääre tähistamiseks tähispostidega”. Uute tähispostide helkurid tuleb valmistada II klassi kilest. Tähispostid peavad olema plastmassist (või muust kergesti deformeeruvast materjalist), postid peavad olema valgete, kollaste või siniste valgust peegeldavate ja projektile vastavate tähistega. Tähispostid peavad vastama standardile EVS-EN 12899- 3. Tähispostide paiknemine on näidatud plaanilahendusel. Postide mõõtmed ja tehnilised omadused peavad vastama normdokumentidele. Silla peal on äärekivide otsad tähistatud kolme püsttähisega ning silla kõrval olev jalgtee on sõiduteest eraldamiseks projekteeritud oranži värvi püsttähised, kõrgusega 75cm ning sammuga 2,0m. Liikluspeegel PK 30+12 paigaldada mahasõidu vastu liikluspeegel, d=60cm reflekteeruva äärisega. 3.22. Piirded Projekteeritud on sõidutee serva põrkepiirde. Piirded on ette nähtud varustada lumetõkkevõrguga. Paigaldatavate piirete pikkused on toodud plaanil. Paigaldada tuleb silla igasse otsa siirdeelemendid deformatsioonivuukide kohal. Paigaldatavad piirded peavad vastama „EVS-EN 1317-2 Teepiirdesüsteemid. Osa 2: Põrkepiirete ekspluatatsiooniomaduste klassid, põrkekatse läbimistingimused ja katsemeetodid“ toodud nõetele. Paigaldatav kõrge põrkepiire on valitud ohjeldamise tasemega H2 ja töölaiusega W2 (Orsta või analoog), mille postid ühendatakse servaprussiga tootja poolt ette nähtud kinnitusviisil. Ankrute paigaldamisel arvestada servaprussi armatuuri paiknemisega. Sõidutee muldes, peale- ja mahasõitudel, jätkub põrkepiire, piirde klass ja üleminekud vastavalt teeprojektile. Piirete külge tuleb paigaldada silla H2W2 piirde kogu pikkuses lumetõkkevõrk. Põrkepiirde elementide paiknemine on projektlahendusega läbi töötatud ja näidatud asendiplaanil. Analoogi kasutamine kooskõlastada tellija ja järelevalvega. Analoog toote kasutamisel tuleb töövõtjal tööjoonistega lahendada erineva klassiga piirete üleminekud jne. Analoogtoodete kasutamisel koostada tööjoonised ja tagada piirete paiknemine nõuete kohasel kõrgusel. Vajadusel arvestada prusside kõrguste muutmisega töövõtja kulul. Nõuded piiretele ja paigaldusele Põrkepiirete paigaldamise väljamärkimist tuleb arvestada välja postide samm, et need ei satuks vuugile lähemale kui 300 mm ning välistada ülemäärane detailide lõikamine. Vältida piirde sattumist L e h t 27 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED vuugikohtadesse. Piirde mõõtu lõikamine ja piirde tsingist kaitsekihi taastamine teostada vastavalt Tootja poolsetele nõuetele. Kõik väliskeskkonnas paiknevad teraselemendid peavad olema kuumtsingitud vastavalt keskkonnaklassile C4 (EVS-EN ISO 12944-2:2000) ja neid peab paigaldama vastavalt tootja nõuetele. Piirded paigaldada vastavalt plaanilahenduse põhimõtetele ja täpsustada tööjoonistega, mis tuleb tellijaga kooskõlastada. Iga kasutatava piirdesüsteemi kohta tuleb töövõtjal esitada vastavussertifikaat, kus on ära toodud piirdesüsteemi ohjeldamise tase ja töölaius (W) vastavalt EVS-EN 1317. Piirded tuleb paigaldada vastavalt projektlahendusele ja täpsustada vastavalt tootja poolsele juhendile, maantee suhtes normide kohasele kaugusele ja posti vahega. Põrkepiire (koos terminaliga) tuleb paigaldada vastavalt tootja juhendile. 3.23. Tehnovõrgud Tehnovõrkude kaitsmise või ümbertõstmise vajaduse selgitamiseks oli töö ülesanne koostada eelprojekt. Eelprojekt esitati võrguvaldajatele kooskõlastamiseks ja tööprojekti koostamiseks tehniliste tingimuste väljastamiseks. Olevate tehnovõrkude paiknemine ja nende valdajad Projektalal paiknevad Telia Eesti AS siderajatised, AS Kuremaa Enveko tänavavalgustuse, vee ja kanalisatsioonitrassid ning projekteeritud teevalgustuse kaablid. Olevate rajatiste paiknemisega on arvestatud. Täiendavalt on projektlahendusega ette nähtud paigaldada silla konstruktsioonidesse reservtorud hilisemaks kaablite paigaldamise võimaldamiseks. NB! Kaldasamba konstruktsioonis kaablikaitse torud paigaldada nn „toru torus“ tehnoloogiaga tagades torude liikuvust silla otstes. Projektlahendusega ei ole ette nähtud olevaid tehnovõrke ümber ehitada. Vajalik on osade rajatiste ehitusaegne ümbertõstmine või kaitsmine, olenevalt valitud ehitustehnoloogiast. Tehniline lahendus tuleb Töövõtjal välja töötada tööprojektiga, kuna valitud ehitustehnoloogia ei ole projekteerijale teada. Soovitatav on paigutada olevad side rajatised sillal ehituse ajaks ajutistele tugedele, tagades selle säilimine ja töökindlus. Maa-aluste rajatiste lõhkumist tuleb kaevetöödel vältida. Tehnovõrkude eelprojekti alusel ei ole ette nähtud rajatiste paiknemist muuta. Eelprojektiga selgitatakse välja tehnovõrguvaldaja tingimused ajutiselt rajatise ümberehituse või kaitsmise tööprojekti koostamiseks. Eelprojekti järgset täpsustavat kirjeldust vt köide-III. 3.23.1. Teevalgustuse tehniline lahendus Projektlahendusega on ette nähtud rajada projektala ulatuses uus teevalgustus. Projekteeritud on 5 tk teevalgustit ja mastide vaheline kaabeldus kuni oleva valgusti postini. Paigaldada tuleb LED valgustid Detas Stratos või analoog. Toide uuele LED valgustusele on mõeldud võtta olevast valgustuse võrgust, kuna täiendav tarbimine on sedavõrd väike. Liitumispunkti kilp on ette nähtud paigutada olevale elektripostile. Perspektiivis, kui olev valgustus asulas rekonstrueeritakse, saab liitumiskilbi vajadusel säilitada või ümber paigutada. L e h t 28 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED Muldes tuleb paigaldada 10 m valgustimastid betoonkannudega. Sillal tuleb paigaldada 6 m postid, mis kinnitada tsingitud terasdetailidega servaprussi külge. Tootele tuleb koostada tööjoonised. Valgustuse väljaehitamiseks koostada tööprojekt. 3.23.2. Sademeveekanalisatsioon PK 31+33 on projekteeritud haljasalale plastist (PE) sademeveekaev kuppelrestiga 560/500. Resti ümbrus kaetakse kivisillutisega, et vältida kinnikasvamist. Kanalisatsionitoru PP D160 mm, rõngasjäikusega SN8, paigaldada liivapatja. Väljavoolu kõrgus täpsustada kohapeal objektil. 3.24. Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd Keskkonnamõju hindamise tulemuste kokkuvõtte ja sellest tulenevad keskkonnakaitse abinõud Projektiga kavandatud tegevusest tulenev keskkonnamõju on ajutist laadi e. ehitusaegne. Projektlahenduse teostamiseks tuleb Töövõtjal taotleda vee erikasutusluba. Töövõtja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil ja peab täitma keskkonnakaitse alaseid nõudeid. Ehituse käigus tuleb Töövõtjal juhinduda kehtivatest keskkonnanõuetest ja jäätmekäitluseeskirjadest. Ehitustöid jões saab teostada ainult selleks lubatud ajal ja tingimustel. Töövõtjal tuleb ladustada materjale ja tehnikat jõest eemal laoplatsil, selliselt, et vältida võimaliku reostuse jõudmist jõkke. Näiteks eraldades plats jõest pinnasvalliga. Võimalike setete püüdmiseks tuleb ca 100 allavoolu paigaldada setteekraanid mõlemale kaldale, selliselt, et kokku oleks kaetud min 30% jõe ristlõike laiusest. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. Ehituse lõpuks peab Töövõtja likvideerima kõik ajutised ehitused ja juurdepääsuteed ning tegema projektis ette nähtud planeerimis-, heakorrastus- ja haljastustööd. Looduskeskkonna kaitse abinõusid peab Töövõtja rakendama omal kulul. Veekogusse tahkete ainete uputamisel, süvendamisel, põhja pinnase paigaldamisel ja tööde käigus vee füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste muutmisel on veeseaduse § 8 lg 2 punktide 5, 7 ja 9 kohaselt vajalik vee erikasutusluba. Luba taotletakse töövõtja poolt Keskkonnaametist ehitusprojekti alusel. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 punktide 17 ja 17¹ alusel on veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 m3 või vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus ning vajalik on koostada keskkonnamõju hinnang. Kavandatud ehitustegevus on nimetatud mahtudest väiksem. Veeseaduse § 29 lg 4 punkti 2 alusel on puu- ja põõsarinde likvideerimiseks veekogude veekaitsevööndist, mille ulatuseks on 10 meetrit veekogu põhikaardile kantud veepiirist, vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Vee erikasutusloa vajadus ja hinnang kalakaitse meetmetele Projekteeritud teelõigu ulatuses ei ole kokkupuudet Natura 2000 raames määratud kaitstavate loodusobjektidega. Kuid jõe alamjooks voolab Alam-Pedja looduskaitsealal, mille kaitse-eesmärgiks on L e h t 29 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED muuhulgas jõgede ja ojade (3260) elupaigatüüpide kaitse. Kaladest kaitstakse tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio) ja vingerja (Misgurnus fossilis) elupaiku. Looduskaitseala kuulub Alam-Pedja loodusalana (EE0080374) ja Alam-Pedja linnualana (EE0080374) Natura 2000 alade koosseisu (RTL 2004, 111, 1758), samuti kuulub Alam-Pedja looduskaitseala Ramsar alade võrgustikku ning IBA alade hulka.. Veekogusse tahkete ainete uputamisel, kaevamisel, põhja pinnase paigaldamisel ja tööde käigus vee füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste muutmisel on veeseaduse § 8 lg 2 punktide 5, 7 ja 9 kohaselt vajalik vee erikasutusluba. Luba taotletakse Töövõtja poolt Keskkonnaametist ehitusprojekti alusel. 3.25. Muinsuskaitse nõuete täitmiseks valitud meetmed Projekteerimisel arvestati Muinsuskaitse poolt väljastatud eritingimustega. Järgnevalt on toodud eritingimused ja meetmed mõjude vähendamiseks: 1. Rekonstrueerimisprojekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga - Projektlahendus esitati ametile kooskõlastamiseks. 2. Mitte muuta silla ja läbivoolukanali asukohta. - Silla ja veski lüüsi avade asukohti ei muudetud. 3. Seoses vesiveski kaitsmise vajadusega sõidukite mõju eest, projekteerida jalakäijate käigutee vesiveski poolsele silla küljele. - Projektlahendusega on ette nähtud jalgtee veski poolsesse silla serva ehk sõidutee gabariit on viidud veski hoonest kaugemale. Silla servadesse on ette nähtud piirded. 4. Tagada sadevee äravool vesiveski hoonest eemale, jalakäijate käiguteelt vesiveski kehandit kahjustamata. - Varasemalt jooksis sademevesi üle silla tekiplaadi serva alla. Projektlahenduse kohaselt on ette nähtud kanaliseerida sademeveed ja juhtida eemale. 5. Projekteerimisel ja ehitamisel kasutada materjale ja meetodeid, mis väldivad vee sattumise veskihoone konstruktsioonidesse või vundamendi alla ning mis takistaksid vee läbivoolu muldest. - Silla sambad jäävad olevad ja kaevetöid ei ole vundamentidest allpool ette nähtud. Ehituse ajal tuleb töövõtjal vajadusel teostada veetõrjet kaevikust, kuid geoloogilise puuraugu kohaselt ei tuvastatud kaeviku põhjas vett. Ehk siis kaevetööd peaksid jääma pinnasevee tasemest kõrgemale. Sellegi poolest tuleb töövõtjal vee olemasolu riskiga arvestada. 6. Tööde teostamisel lähtuda veskihoone säilimise eesmärgist. - Projektlahendusega ei ole puudutatud kõrvalolevaid ehitisi. Silla tekiplaadi ehitus toimub veski lüüsi kohal, lüüsi puutumata. 7. Silla piirete, liikluskorraldusvahendite ja valgustuse planeerimisel arvestada sobivusega ajaloolisse hoonete kompleksi ja keskkonda. - Kasutatud on tsingitud terasest tavapäraseid konstruktsioone (valgusti postid, piirded), et mitte tekitada konflikti uute ja vanade elementide vahel. Ei ole kasutatud disaintooteid. 8. Silla projekteerimisega mitte ületada pealmistes konstruktsioonides olemasoleva konstruktsiooni gabariite. - Olevatest kõrgustest on kini peetud ja ei ole ette nähtud neid kõrguslikult tõsta. 9. Silla piirete jms projekteerimisega arvestada konstruktsiooniliste/ arhitektuursete lahendustega, mis võimalikult vähe varjaks vaateid mõisakompleksi kuuluvatele hoonetele. L e h t 30 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED - Olev rajatis rekonstrueeritakse ehk lagunenud konstruktsioonid asendatakse uutega, mis avaldab positiivset mõju piirkonna väljanägemisele. 10. Silla piirete ja kandekonstruktsioonide projekteerimisel arvestada veetaseme regulaatorite ja tammi kandekonstruktsioonide säilitamise vajadusega. - Paisjärve paisu ja lüüsi konstruktsioonid säilitatakse olevad. Sild paikneb nende läheduses, kuid mitte vastas. Piirnevaid rajatisi ei puudutata. 11. Silla kasutus- ja hooldusjuhendis tuleb ära märkida, et talvise teehoolde käigus ei tohi lund lükata vastu veskihoone seina. - Nõue lisatud. 12. Lammutus-ja kaevetööd vesiveskiga piirneval töölõigul teostada ehituslikku pädevust ja luba omava spetsialisti järelevalve all. - Nõue lisatud. L e h t 31 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED 4. TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1. Üldosa Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks Ehitustöövõtjal tuleb koostada ehitustööde organiseerimise kava enne töödega alustamist ning kooskõlastada ehitustehnoloogilised põhimõtted tellijaga. Ehitistööde organiseerimise kava ei ole ehitusprojekti osa. Ehitustööde organiseerimise kavas antakse juhised ehitusobjekti maa-ala ohutuks, majanduslikult efektiivseks ja säästlikuks kasutamiseks ning ehitustoodete ning seadmete ohutuks ja efektiivseks montaažiks lähtuvalt tegelikest võimalustest ja piirangutest ehitustööde läbiviimisel. Ehitustööde organiseerimise kava koostamise lähtealuseks on koostatud ehitusprojekt, tootejoonised, tööohutuse alased nõuded, kasutatavate ehitusmasinate ja seadmete tehnilised andmed ja paiknemisest tulenevad eritingimused ning ehitustööde kavandatav ajaline kestus ja ehitusplatsi logistika. Ehitustööde organiseerimise kavas kirjeldatakse tööohutust, liikluskorraldust, parkimist, ladustamist, hügieeni, toitlustamist, suitsetamist, horisontaal- ja vertikaaltransporti, turvalisust, ajutisi piirdeid, tellinguid, pinnase kuhjamist, tuleohutust, heakorda ja jäätmekäitlust, hüdrantide asukohti ja muud sellist. Ehitustööde organiseerimise kavas antakse vastavalt vajadusele juhised ehitustoodete ja seadmete monteerimiseks nende ehitusplatsile jõudmisest kuni lõpliku ehitises fikseerimiseni. Tellija nõudmisel esitatakse ehitustööde organiseerimise kavas montaažiskeemid, valukorrad ja raketise projekt, kraanade paiknemine ja tõsted, ajutine toestus, ehitusaegne nõlvade toestamine, ajutised tehnosüsteemid ja tehnovõrgud, tehnoloogilised võtted, juhised ehitustööde ohutuks teostamiseks ning kava koostaja hinnangul muud vajalikud juhised ehitustööde läbiviimiseks. Kui «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» alusel koostatud tööohutuse kavas on käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatu kajastatud, ei ole vajalik nende nõuete kirjeldamine ehitustööde organiseerimise kavas. Ehitustöövõtjal tuleb arvestada kõigi ehitusorganiseerimise kavaga seotud tööde ja kuludega, mis kuuluvad lahutamatult projektlahenduse välja ehitamise juurde ja mida ei saa tõlgendada täiendavate töödena. 4.2. Ettevalmistus- ja ehitustööd Ehitustehnoloogia valib Töövõtja oma parimate teadmiste ja võimaluste alusel. Töövõtjal tuleb kõiki töid teostada vastavalt kehtivatele seadustele, määrustele, standarditele ja muudele nõuetele. Töövõtjal on kohustus tagada, et ehitustööde läbiviimine on läbimõeldud ja teostatud selliselt, et oleks tagatud keskkonna- ja töötajate ning piirkonna elanike ohutus ning efektiivne ja läbimõeldud tööprotsess. Valmima peab defektide ja puuduste vaba rajatis. Töövõtjal tuleb arvestada veepiirist allpool olevate töödega, mis toob kaasa vajaduse teostada ajutiselt veetõrjet. L e h t 32 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED Ettevalmistustööd Töövõtja ei tohi alustada kaevamistöid enne kui on välja märgitud tee- ja rajatise telgede (vajadusel ka kommunikatsioonide ja kaitsetsoonide asukohad) ning vastavate põiklõigete vajalikud kõrgused. Tagasitäide Kaeviku tagasitäitmine on rajatise ehitamisega kaasnev ja vajalik töö. Tagasitäite materjal ei tohi olla kõrge savisisaldusega materjal, savimaterjal ega tohi sisaldada suuremaid kui 2/3 läbimõõduga osi paigaldatava kihi paksusest, külmunud kamakaid, puitu või muud huumuserikast materjali kui projektis ei ole toodud teistsuguseid kvaliteedinõudeid tagasitäite materjalidele. Koostöö Enne mullatöödega alustamist peab Töövõtja kindlaks tegema maa-aluste kommunikatsioonide olemasolu ja asetuse ehitusplatsil, kooskõlastama tööd trasside valdajatega ja täitma nende nõudeid. Töövõtja vastutab täiel määral kõikide kommunikatsioonide kindlakstegemise ja korrashoiu eest oma tööpiirkonnas. Mullatöödel ja pinnase transportimisel peab töövõtja kasutama ainult selliseid masinaid ja töömeetodeid, mis sobivad antud pinnase käitlemiseks. Ehitustööde tegemise kestel vastutab töövõtja sobiva pinnase esialgsete omaduste säilitamise eest ja tagab, et pinnase paigaldamisel ning tihendamisel jääksid need vastavaks tingimustele, mis on määratud lepinguga. Lammutustööd Oleva silla lammutustööd viia läbi eelnevalt tellijaga kooskõlastatud tööplaani alusel. Kõrval olevad rajatised tuleb eelnevalt min 3m ulatuses kaitsta vineertahvlitega vmt. Lammutustööd tuleb viia läbi etapiti, arvestades sealjuures piiratud ligipääsu võimalustega, sild ja kitsas teemaa. Lammutatavad konstruktsioonid tuleb eemaldada ja utiliseerida jäätmejaama tagada tuleb ohutus. Betoonitööd Nähtavale jäävad vastu raketist valatud betoonpinnad peavad jääma puitraketise viimistlusega, mitte vineeri pinnaga. Raketiseks valitud materjalid ja toestamised peavad vältima võimalikke ehitusaegseid siirdeid. Sarrusterase normitud parameetrid ning katsetamise ja atesteerimise meetodid on antud standardis EVS- EN 10080. Rajatise konstruktsioonides on lubatud kasutada ainult kõrgvenivat sarrusterast - venivusklass B või C (näiteks B500B). Pingesarrus peab vastama standardile EN 10138-3. Vardad peavad olema puhtad, sirged, veatud ja roostest puhtad. Töövõtja peab esitama Insenerile sertifikaadid sarruse materjali kohta. Sarrusvarraste lõikamisel, painutamisel ja keevitamisel juhinduda EVS-EN 1992-1-1:2007, RIL 131 ja 149 RYL 2000 nõuetest. Kõik monoliitsed R/B konstruktsioonid tuleb valmistada vastavalt tööprojekti joonistele, Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja Töövõtja poolt koostatud Tööde Teostamise Projektile (TTP). TTP-s peavad sisalduma ohutustehnika nõuded betoonitöödel. Betooni tugevusklass peab vastama standardile EVS-EN 1992-1-1:2007, külmakindlus standardile EVS 814:2003. L e h t 33 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED Betoonisegu lähtematerjalid, koostis, valmistamine ja omadused peavad vastama standardi EVS-EN 206-1:2007 nõuetele. Betooni konsistents ja tihendamise meetod tuleb valida selliselt, et konstruktsiooni kvaliteet oleks tagatud ühtlaselt kogu ulatuses ja mahukahanemine viidud miinimumini. Betooni keskkonna- ja tugevusklassid on määratud konstruktsiooni joonistel. Kloriidisisalduse klass Cl 0,20. Betooni ei tohi paigaldada enne kui Insener on raketise ja sarruse üle vaadanud ja heaks kiitnud. Selle kohta peab olema koostatud kaetud tööde akt. Betooni paigaldamisel ja tihendamisel arvestada EVS-EN 13670:2010, RIL-149, BY 45/BLY 7 ja RYL- 2000 nõudeid. Betoonisegu ei tohi raketisse valada kõrgemalt kui 1 m. Betoon paigaldada horisontaalsete kihtide kaupa ilma vaheaegadeta, tihendades iga kihi vibraatoriga. Betoonisegu tihendada nii, et see täidaks kõik kohad raketises ja ümbritseks armatuuri. Töövuuke betoonivalus tuleks võimalikult vältida ning teha võib neid ainult Inseneri poolt heakskiidetud kohtades. Töövuukide pinda on vaja valmistata pesubetooni tehnoloogiaga, et saavutada parem nake aluspinnaga. Materjalid ja betoonitööd peavad vastama Teetööde tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. Betoonkonstruktsioonide lahti rakestamist võib teha pärast betooni EVS-EN 13670:2010 nõuete kohase tugevuse saavutamist Inseneri nõusolekul. Vastutus raketise ohutu eemaldamise eest lasub Töövõtjal. Pärast lahti rakestamist peab Insener tegema betoonkonstruktsioonide visuaalse üldkontrolli. Lisaks sellele peab Insener kontrollima kõiki Töövõtja poolt esitatavaid andmeid ning mõõdistuste ja testide tulemusi. Betooni tugevusnäitajad määratakse vastavalt proovikuubikute laboratoorsete testimiste tulemusele. Kui katsekuubikute tugevus jääb alla projektis nõutule, peab Töövõtja sellest kohe informeerima Inseneri, kes võib määrata lisakatsetused. Ebarahuldavate tulemuste saamisel peab Töövõtja esitama ettepanekud ja Tööde Teostamise Projekti olukorra lahendamiseks. Praaktöö parandamine, tugevdamine või asendamine peab toimuma Töövõtja kulul. Töövõtja peab Insenerile esitama geodeetilise kontrolli andmed. Betoonkonstruktsioonide järelevalve klass 2, rakendatakse 1 tolerantsiklassi nõuded vastavalt EVS-EN 13670:2010 - Betoonkonstruktsioonide ehitamine, Osa 1: Üldsätted. Nähtavad betoonkonstruktsioonide pinna viimistlus peab olema „puit laudise“ mustriga, mis vastab pinna viimistluse klassile AA BY 40 järgi. 4.3. Ehitusaegne liikluskorraldus Töövõtjal tuleb juhinduda liikluskorralduse nõuetest teetöödel. Tagada tuleb ehituse aegne juurde- ja läbipääs. Selle, kas ja kui kaua on tee sulgemine on lubatud, otsustab tee omanik maanteeamet. L e h t 34 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED 5. HOOLDUS- JA KASUTUSJUHEND Nõuded tee ja tee ehituses kasutatavate toodete ja materjalide hooldusele erinevatel aastaaegadel Talvel sahkamisel võrk-, jää või tappteradega tuleb kasutada teepinda maksimaalselt kopeerivaid, lisaterasüsteemidega, liugtalla või ratastega saha tüüpe, et mitte vigastada teekatet ja markeeringut. Samuti võib kasutada sahkasid, mille alla on kinnitatud kummiribad. Kummiriba on vajalik, kuna termoplastik märgistus on teepinnast vähemalt 3 mm kõrgemal, seega on oht, et terassahaga lükates lõigatakse ära plastikmaterjalist märgised. Terassahaga lumelükkamisel on ka oht, et rikutakse ära märgiste peal olevad klaaskuulid, mis on vajalikud märgiste kulumiskindluse ja valguspeegelduvuse püsimiseks. Joonte valguspeegelduvus on sõltuvuses teekatte puhtusest. Mida mustem ja tolmusem tee, seda kehvemad on märgiste valguspeegelduvus. Kuna klaaskuulid on märgiste peal ja kõrgemal märgise tasapinnast, siis sinna kogunev tolm ja mustus ei lase auto tulede valgusvihul klaaskuulide pealt tagasi peegelduda. Et tagada märgiste valguspeegelduvus tuleb vajadusel nende pinda puhastada. Sõidutee talihoolduse käigus ei tohi lund kuhjata hange sõidutee kindlustamata peenrale (võib põhjustada kindlustamata peenarde kahjutusi sulavee ajal ning takistab asfaltkattelt tuleva vee suundumist üle peenra kraavi, mille tulemusel jääb vesi peenra ja asfaltkatte alale seisma põhjustades peenra materjali liigset märgumist, mille tagajärjel väheneb peenra kandevõime olulisel määral). Lumevallide lükkamisel teedelt peab jälgima, et lükatav lumi ja tehnika ei vigastaks liikluskorraldusvahendeid (piire, märgid, tähispostid jt). Lume kuhjamine nende ümber ei ole lubatud. Teehooldustoimingute käigus tuleb vältida piirdesüsteemi detailide mehaanilist deformeerimist. Talveperioodil liiklusmärkide kattumisel lumega tuleb neid puhastada, et tagada loetavus. Puhastustööd teostada vastavalt märgi tootja juhendile. Kevadel peale lumesulamist puhastada teekate sinna puistatud graniitkillustikust ning survepesuga puhastada teekate ja konstruktsioonid ning märgised tolmust ja mustusest. Sügisel liiklusmärkide ja tee märgiste määrdumisel poriga tuleb neid puhastada, et tagada loetavus. Puhastustööd teostada vastavalt märgi tootja juhendile. Hooldusjuhendi erinõuded minimaalsete lubatud nõuete järgi projekteeritud lahendusetele Katte- ja betoonkonstruktsioonid tuleb hoida puhtana porist ja liiklust takistavatest esemetest. Talvel tuleb rajatis puhastada lumest ja jääst tagamaks sõidukite, inimeste ja kergliiklusvahendite normaalne liikuvus. Servaprusse tuleb uuesti üle impregneerida min 5 aasta järel. Tööde teostamise käigus lähtutakse vastavate tööoperatsioonide juures kehtestatud ohutustehnika juhistest vastavale tööle ja ametkondade juhenditest, kelle vastutusalas töötatakse. Ülevaatused Rajatise seisukorra jälgimiseks, ohutuse tagamiseks ja ekspluatatsiooni käigus tekkivate defektide õigeaegseks avastamiseks tuleb teostada perioodiliselt ülevaatust. Ülevaatuste teostamisel juhinduda majandus- ja taristuministri poolt 14. juuli 2015. a määrusega nr 92 kinnitatud Tee seisundinõuetest. L e h t 35 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a. Töö nimetus: Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine PÕHIPROJEKT Töö number: P20008. Köide-I RAJATISE EHITUSPROJEKTI MUUDATUSED Pidev jälgimine toimub igapäevase teede kontrollimise käigus. Jälgimise eesmärgiks on ennetavalt avastada liiklusohutust mõjutavad või liikluse sujuvust takistavad tegurid. Kui jälgimise käigus ei leita erilisi defekte, siis ei ole vaja koostada ülevaatuse akti. Tõsisemate kahjustuste leidmisel tuleb koheselt informeerida ekspluatatsiooni eest vastutavat isikut või ametkonda. Pidev jälgimine toimub visuaalselt ja selle käigus pööratakse tähelepanu järgmistele kohtadele: ✓ sõidutee katte puhtus ja võimalikud kahjustused; ✓ kandekonstruktsioonide korrasolek; ✓ sadevee ärajuhtimissüsteemi korrasolek; ✓ liiklusmärkide korrasolek; ✓ mulde nõlvade kahjustused. Esimene üldülevaatus tehakse ehitajapoolse garantiiaja lõpus, edaspidi kolme aastase intervalliga. Ülevaatus toimub visuaalselt, vajadusel tehakse kontrollmõõtmised ja pindade testimised. Ülevaatuse käigus koostatakse ülevaatuse akt, milles fikseeritakse kõikide rajatise konstruktsioonielementide tehniline seisukord. Üldülevaatuse juurde kaasatakse antud eriala spetsialistid. Ülevaatuse korra ja aja määrab objekti omanik. Ehitusaegne hooldusjuhendi koostamine/täiendamine Töövõtjal lasub kohustus hooldusjuhendit täiendada vastavalt kasutatavatele materjalidele ning nendest tingitud nõuetele hoolde tegemisel. L e h t 36 | 36 Selektor Projekt OÜ 05.2020.a.  KORRALDUS 27.07.2020 nr 1-3/20/139 Tee ehitusloa andmine riigitee 14143 Õuna–Mutso km 3,062 Suursilla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet algatas 29.06.2020. a ehitusloa andmise menetluse riigitee 14143 Õuna–Mutso km 3,062 Suursilla rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 14143 Õuna–Mutso km 3,062 Suursild paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 24802:005:0058) Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Jõgeva alevikus. Maanteeameti 18.03.2020. a korraldusega nr 1-3/20/039 on antud projekteerimistingimused riigitee 14143 Õuna–Mutso km 3,062 Suursilla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks ning Maanteeameti 29.05.2020. a vaideotsusega nr 2-3/20/21171-4 on tehtud otsus täiendada projekteerimistingimusi Poe tn 1 katastriüksuse (katastritunnus 24802:005:0191) ulatuses. Projekt vastab vaideotsusele ja projekteerimistingimustele, välja arvatud projekteerimistingimuste punkti 5.4.1. osas. Liiklusohutuse auditeerimise tulemustest lähtuvalt on Maanteeamet otsustanud projekteerida sillale jalgtee ja sõidutee vahele eraldava elemendi ja värvida jalgtee punast värvi, et eraldada jalakäijate ala sõiduteest ning tõsta seeläbi jalakäijate ohutust. Silla ehitustööd toimuvad 2020. aastal vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P20008 „Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine“. Projekti asendiplaani joonis ja seletuskiri on lisatud korraldusele (lisad 4-5). Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. 2. MENETLUSE KÄIK Maanteeamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse  2 eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga rekonstrueeritakse olemasolevat silda. Projekti ala paikneb osaliselt II kategooria kaitsealuse liigi elupaigas, mistõttu rakendub lisaks nimetatud määruse § 15 punkt 8. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja 1 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaametilt, Maa-ametilt, Muinsuskaitseametilt ja Põllumajandusametilt. Maa-amet, Muinsuskaitseamet ja Põllumajandusamet ei esitanud täiendavaid märkuseid keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. Keskkonnaamet on oma 24.07.2020 kirjas nr 6-2/20/4253-6 andnud seisukoha, et kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne ning keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus puudub. Maanteeamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lõike 1 punkti 3 ning Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ja § 15 punkt 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Maanteeamet:  3 4. OTSUS 1) Anda tee ehitusluba riigitee 14143 Õuna–Mutso km 3,062 Suursilla rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2) Jätta algatamata „Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse otsusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3) Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisaks 1 oleva tee ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 4) Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti ida teehoiu osakond. 5) Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6) Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Urm juhataja taristu arendamise osakond Lisa 1. Tee ehitusluba Suursilla rekonstrueerimiseks Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel Lisa 3. Suursilla põhiprojekti KMH eelhinnang Lisa 4. Asendiplaan Lisa 5. Seletuskiri  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 14143 Õuna–Mutso km 3,062 Suursilla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas nr kooskõlastaja 1 Keskkonnaamet Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse kohta seisukoha Põhjendus: Alus: Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. Vooluhulkade ja avariiriskidega seotud küsimused tuleb lahendada töökorralduslike 24.07.2020 kiri nr Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS andmetel on tööde alal registreeritud II võtetega, mille määrab ehitaja töö käigus. Vastav nõue lisatakse tee ehitusloa 6-2/20/4253-6 kaitsekategooria nahkhiireliigi veelendlane (Myotis daubentonii) leiukoht (KLO9104461). kõrvaltingimustesse. Kuna registri kohaselt on tegu lennuala ja suvise varjepaigaga, siis eeldatavalt ei kaasne liigi elutegevusele olulist negatiivset mõju, kui tööde tegemisel järgitakse eelhinnangus antud Otsus: soovitusi. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Mustaallika loodusala (EE0080109)) jääb tööde 1. Lugeda tee ehitusloa eelnõu Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks. alast ca 5 km lõunasse ning eelhinnangus nimetatud Alam-Pedja looduskaitseala veelgi 2. Arvestada, et Keskkonnaamet ei esitanud täiendavaid märkuseid keskkonnamõju kaugemale (eelhinnangus nimetatud üle 10 km kuid tegelikkuses oluliselt kaugemale hindamise algatamata jätmise osas. allavoolu), mille tõttu ei ole eeldada negatiivset mõju nendele. 3. Lisada tee ehitusloa kõrvaltingimustesse järgnev punkt: Lisaks eelhinnangule seisukoha küsimisele olete soovinud Keskkonnaametit kaasata ka 1) Ehitajal esitada keskkonnaloa menetluses Keskkonnaametile täiendavate ehitusloa menetlusse. Keskkonnaametis on menetluses keskkonnaloa taotlus vee erikasutuseks andmetena võimalike suuremate vooluhulkade korral veetase jões, paisuavade (edaspidi veeluba), mille esitas Nordpont OÜ. Täiendatud eelhinnangus on lähtudes vee läbilaskevõime ja tekkida võiva avariiolukorra vältimise meetmed. Sama süvendatava ja veekogusse paigutatava materjalide kogusest esitatud muudatus, et taotleda info edastada teadmiseks ka hr Pehmele. tuleb veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Keskkonnaamet on algatanud vastavalt Nordpont OÜ taotlusele veeloa menetluse ja sellest teavitanud ka avalikkust ning kuna veeseaduse § 175 lg 2 kohaselt määratakse veetaseme alandamise tingimused veeloaga, siis Keskkonnaamet jätkab veeloa menetlust ning ei muuda seda osaliselt registreeringu menetluseks lähtudes menetlusökonoomist, sest siis peaks paralleelselt läbi viima nii registreeringu kui veeloa menetluse. Märgime, et veeloaga ei reguleerita ehituslikke küsimusi. Loa menetluses on Keskkonnaametile esitanud ettepanekuid ja vastuväiteid Jõgeva veskipaisu omanik hr Pehme. Kuna märkused puudutavad mitmeid ehituslikke küsimusi, siis tuleks kaasata ehitusloa menetlusse hr Pehme, et välistada hilisemad nõuded tema kinnisvara kahjustamisest. Oma kirjades on hr Pehme tundnud muret vooluhulkade läbilaskmisest ning ajutiste tõkketammide rajamisest. Eelhinnang aga seda teemat ei sisalda, kuigi eelhinnangu koostamisse on kaasatud vastav konsultatsioonifirma. Palume eelhinnangut täiendada, et oleks hinnatud võimalikud riskid avariideks ning kuidas välditakse naaberkinnistute kahjustamist. Kuna lubade menetlused on seoses muudatustega aegavõtvad, on reaalne oht, et töid ei õnnestu teha madalveeperioodil ning eelhinnangus tuleks ette näha meetmed suuremate vooluhulkadega toimetulekuks. Lähtudes esitatud materjalidest on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne ning keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus puudub. Seega Keskkonnaamet nõustub eelhinnanguga ja otsuse eelnõus toodud lõppjäreldustega, kui järgitakse eelhinnangu kokkuvõttes toodud leevendavaid meetmeid. Samas vajaks eelhinnang täiendamist eeltoodud riskide osas, et otsustajatel (ehitusloa andjal ja veeloa andjal) oleks piisav kindlus olulise negatiivse mõju puudumises ja riskide maandamise osas. 2 Põllumajandusamet PMA Ida regiooni Jõgeva esindus on tutvunud Maanteeameti poolt esitatud kooskõlastuse Otsus: Alus: taotluse ning sellega seotud dokumentidega, sealhulgas ehitusprojektiga „Riigitee nr 14143 1. Lugeda tee ehitusloa eelnõu Põllumajandusameti poolt kooskõlastatuks. 17.07.2020 kiri nr Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine. 2. Arvestada, et Põllumajandusamet ei esitanud täiendavaid märkuseid 14.5-1/1222-1 Rajatise ehitusprojekti muudatused.“ (töö number: P20008). Eelmainitud ehitise maa-ala ei keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. kattu ega piirne maaparandussüsteemi maa-alaga, süsteemi eesvooluga või riigi poolt korras 1  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 14143 Õuna–Mutso km 3,062 Suursilla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 hoitava ühiseesvooluga. Lisaks puudub Suursilla silla rekonstrueerimisel nii otsene kui ka kaudne mõju lähipiirkonda jäävatele maaparandusehitistele. Arvestades eeltoodut ei ole PMA-l ettepanekuid ega vastuväiteid riigitee 14143 Õuna-Mutso km 3,062 Suursilla rekonstrueerimiseks ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise suhtes. 3 Muinsuskaitseamet Objekt asub osaliselt Jõgeva mõisa vesiveski (ehitsimälestise reg-nr 23888) ehitismälestise Põhjendus: Alus: osadel (vesiveski läbivoolukanal – veskipaisu ava, vesiveski tugimüür – veskipaisu hoone Maanteeamet nõustub Muinsuskaitseameti poolt esitatud tingimustega, millega tuleb 21.07.2020 kiri nr poolne tugimüür) ja Jõgeva mõisa ehitismälestiste (reg-nr-d 23886-23888, 23891-23901) ehitustööde teostamisel arvestada. Vastavad punktid lisatakse tee ehitusloa 5.1-17.6/723-4 ühises kaitsevööndis. kõrvaltingimustesse. Muinsuskaitseamet on riigitee nr 14143 Õuna- Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva suursilla nr 502 põhiprojekti (Selektor Projekt OÜ 11.2017-20.12.2017 töö nr P17014) kooskõlastanud Otsus: 03.01.2018 (kooskõlastus nr 31736 kultuurimälestiste registris) ning kooskõlastab ka esitatud 1. Lugeda tee ehitusloa eelnõu Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatuks. ehitusloa eelnõu. 2. Arvestada, et Muinsuskaitseamet ei esitanud täiendavaid märkuseid Kinnismälestisel tööde tegemiseks esitada Muinsuskaitseametile tööde tegemise loa taotlus keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa vorm (MuKS §-d 52 ja 53). 3. Lisada tee ehitusloa kõrvaltingimustesse järgnev punkt: Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi 1) Ehitustööde teostamisel arvestada järgnevate muinsuskaitseliste tingimustega: ilmsikstuleku võimalusega, seda nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise - Ehitajal esitada kinnismälestisel (Jõgeva mõisa vesiveski ja Jõgeva mõisa ja selle kaitsevööndi ala. Kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja ehitismälestised) tööde tegemiseks Muinsuskaitseametile tööde tegemise loa trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või taotlus https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa vorm maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on (MuKS §-d 52 ja 53). leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama - Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise sellest Muinsuskaitseametit (MuKS § 31 lõige 1, § 60). kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega, seda nii mälestisel, selle kaitsevööndis Igaüks peab hoiduma tegevusest, mis võib kultuurimälestist ohustada, rikkuda või selle kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Kui mistahes paigas hävitada. Kultuurimälestist ei tohi hävitada ega rikkuda (MuKS § 33 lg 1). avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit (MuKS § 31 lõige 1, § 60). Igaüks peab hoiduma tegevusest, mis võib kultuurimälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada. Kultuurimälestist ei tohi hävitada ega rikkuda (MuKS § 33 lg 1). 4 Maa-amet Projekti ala piirneb lõunast Pedja maaüksusega (tunnus 24701:001:0 611 ), mis on kantud Otsus: Alus: katastrisse 24.04.2020, kuid mille osas ei ole maareformi toimingud lõpule viidud. Maaüksusel 1. Lugeda tee ehitusloa eelnõu Maa-ameti poolt kooskõlastatuks. 10.07.2020 kiri nr asub Pedja jõgi. Projekti ala piirneb põhjast M. Pilli tn 3 maaüksusega (tunnus 2. Arvestada, et Maa-amet ei esitanud täiendavaid märkuseid keskkonnamõju 6-3/20/10122-2 ja 24701:001:1129 ), mis on kantud katastrisse 02.06.2020, kuid mille osas on samuti hindamise algatamata jätmise osas. 17.07.2020 kiri nr maareformi toimingud lõpule viimata. Maaüksuse serva ulatub kindlustatud peenar. 6-3/20/10122-4 Maa-amet edastas 10.07.2020 kirjaga nr 6-3/20/10122-2 seisukoha eeldusel, et kirjeldatud maa-alade puhul on tegemist maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maadega. Kirjas märkisime, et Maa-ametil puuduvad vastuväited põhiprojekti (nr P20008) „Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine“ lahenduse, ehitusloa eelnõu ning KMH algatamata jätmise eelnõu osas. 16.07.2020 kirjaga nr 15 1/19 0939/31848 4 selgitasite, et korralduse lisaks olevat keskkonnamõjude eelhinnangut ja tee ehitusloa eelnõud on täpsustatud. Palute Maa-ametil tutvuda täpsustatud dokumentidega ning vajadusel esitada täiendav seisukoht tee ehitusloa ja KMH algatamata jätmise eelnõu osas Keskkonnamõjude eelhinnangus on vastavalt ehitusprojektile parandatud infot Pedja jõe süvendamise ja veekokku tahke te ainete paigutamise mahtude osas ning lähtudes eelhinnangus toodud informatsioonist on täpsustatud tee ehitusloas esitatud kõrvaltingimusi. 2  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 14143 Õuna–Mutso km 3,062 Suursilla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 Oleme tutvunud kirjeldatud täiendustega. Maa-ametil puuduvad märkused täiendatud ehitusloa eelnõu ning keskkonnamõjude eelhinnangu osas. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Jõgeva Vallavalitsus Esitasite teadmiseks ja arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu riigitee 14143 Õuna–Mutso Otsus: km 3,062 Suursilla rekonstrueerimiseks. Oleme nimetatud ehitusega nõus ja ettepanekud Puudub vajadus ehitusloa eelnõu täiendamiseks, kuna arvamuse andjal puuduvad puuduvad. ettepanekud ehitusloa eelnõu osas. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr tunnus 1 Sauna tn 4 24802:005:0209 Vt. Jõgeva Vallavalitsuse arvamus Otsus: 2 Mihkel Pilli tänav 24701:001:0220 Puudub vajadus ehitusloa eelnõu täiendamiseks, kuna arvamuse andjal puuduvad 3 Seemne tn 2 24801:001:0701 ettepanekud ehitusloa eelnõu osas. 4 Veskipaisu 24802:005:0192 Arvamus riigitee 14143 Õuna–Mutso km 3,062 Suursilla rekonstrueerimise Põhjendus: 5 Poe tn 1 24802:005:0191 ehitusloa andmise kohta Maanteeameti selgitused esitatud märkustele: Praegu ei ole võimalik väljastada Suursilla rekonstrueerimise ehitusluba 1. Tõkketammid rajatakse Pedja katastriüksusele (katastritunnus 24701:001:0611) järgmistel põhjustel: ning puudub vajadus Veskipaisu katastriüksuse maa-ala kasutamiseks. 1. Põhiprojektis puudub tööde organiseerimise osa. Selgusetu on Suursilla Tõkketammide rajamine ei mõjuta paisurajatist, kuna need rajatakse sillast rekonstrueerimisega seotud tõkketammide paiknemine. Esitatud ei ole allavoolu. plaanimaterjali, kus tõkketammid paiknevad, kas nende rajamisel ja 2. Ehitustöid teostatakse võimalikult madala veetasemega perioodil. Enne jõe likvideerimisel kavatsetakse kasutada ka minu omandis oleva kinnistu ristlõike sulgemist lastakse veetase ca 1 meeter alla, seega surve paisu (Veskipaisu kinnistu (katastritunnus 24802:005:0192)) maa-ala või mitte ja konstruktsioonidele märkimisväärselt langeb. Suuremate vihmasadude puhul võib kuidas see mõjutab minu omandis olevat paisrajatist – paisu sambaid, varjasid, veetase ajutiselt tõusta, kuid see ei tõuse üle piiri, mis on praegusel hetkel veski pealevoolukanalit, voolurahustit jt elemente. paisutuse kõrgus. 2. Kuna Suursilla rekonstrueerimisega on kavandatud vaadeldavas kohas 3. Veeluba antakse peale tee ehitusloa andmist. Ehitustööde teostamist, mis eeldavad Pedja jõe voolusängi osaline sulgemine, siis on teadmata, kuidas see võib seadusest tulenevaid lube, alustatakse pärast vastavate lubade andmist. mõjutada minu omandis olevat veskihoonet ja paisu rajatisi. Olulised on just Põhjalikumad selgitused on kinnisasja omanikule esitatud Maanteeameti 22.07.2020 tulva- või suve-sügise suurveega seotud hüdroloogiliste näitajate järgi olukorra kirjaga nr 15-1/19-0939/30534-5. hindamine. Seega ei ole teada, kuidas keskkonnaloa taotleja tagab, et paisu, Maanteeameti hinnangul on silla ehitustöid võimalik korraldada piirneva kinnisasja samuti allpool olevat voolurahustit ja veski äravoolukanalit ning minu omandis omaniku huve märkimisväärselt kahjustamata. Kinnisasja omaniku vaides esitatud olevat veskihoonet jõe ristlõike sulgemine ei kahjusta suure vooluhulga märkustega on projekteerimisel arvestatud ning vastavalt ehitusloa menetluses esinemise korral. esitatud märkustele lisatakse tee ehitusloa kõrvaltingimustesse täiendavad nõuded 3. Seniajani ei ole Suursilla rekonstrueerimiseks keskkonnaameti poolt ehitustööde läbiviimiseks. antud sellekohast veeluba, mis võimaldaks paisutatud veetaseme alandamist ehitustööde ajaks. Otsus: Lisada tee ehitusloa kõrvaltingimustesse järgnev punkt: Juhin tähelepanu sellele, et esitatud probleemid oleks saanud õigeaegselt 1) Ehitajal arvestada ehitustööde korraldamisel järgnevaga: lahendatud, kui mind ehitusala naaberkinnistu omanikuna oleks õigeaegselt - Tõkketammide rajamisel mitte kasutada Veskipaisu katastriüksuse kaasatud projekteerimistingimuste andmisse või oleks arvestatud minu poolt (katastritunnus 24802:005:0192) maa-ala. esitatud vaiet. Vaide esitasin maanteeametile 29.04.2020. - Ehitajal on kohustus fikseerida Poe tn 1 katastriüksusel (katastritunnus 24802:005:0191) asuva veskihoone ja Veskipaisu katastriüksusel (katastritunnus 24802:005:0192) asuvate paisurajatiste ehituse eelne 3  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 14143 Õuna–Mutso km 3,062 Suursilla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 seisukord. Vajadusel tuleb ehitajal koostöös Maanteeametiga korraldada veskihoone ja paisurajatiste endise olukorra taastamise tööd, kui defektid on tingitud ehitustöödest. 6 Poe tn 3a 24802:005:0007 - Põhjendus: Kinnisasja omanik on kinnitanud ehitusloa eelnõu kätte saamist 01.07.2020 e-kirjaga, kuid ei ole esitatud tähtajaks arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:* Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 7 Poe tn 3 24802:005:1630 - Põhjendus: Kinnisasja omanik on kinnitanud ehitusloa eelnõu kätte saamist 01.07.2020 e-kirjaga, kuid ei ole esitatud tähtajaks arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:* Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 4  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 14143 Õuna–Mutso km 3,062 Suursilla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1-3/20/139 Tee ehitusloa andmise kuupäev 27.07.2020 Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn Ametniku nimi Andres Urm Ametniku ametinimetus Taristu arendamise osakonna juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Ehitajal esitada keskkonnaloa menetluses Keskkonnaametile täiendavate andmetena võimalike suuremate vooluhulkade korral veetase jões, paisuavade vee läbilaskevõime ja tekkida võiva avariiolukorra vältimise meetmed. Sama info edastada teadmiseks ka hr Pehmele. 2. Ehitustööde teostamisel arvestada järgnevate muinsuskaitseliste tingimustega: - Ehitajal esitada kinnismälestisel (Jõgeva mõisa vesiveski ja Jõgeva mõisa ehitismälestised) tööde tegemiseks Muinsuskaitseametile tööde tegemise loa taotlus https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa vorm (MuKS §-d 52 ja 53). - Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega, seda nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit (MuKS § 31 lõige 1, § 60). Igaüks peab hoiduma tegevusest, mis võib kultuurimälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada. Kultuurimälestist ei tohi hävitada ega rikkuda (MuKS § 33 lg 1).  2 3. Ehitajal arvestada ehitustööde korraldamisel järgnevaga: - Tõkketammide rajamisel mitte kasutada Veskipaisu katastriüksuse (katastritunnus 24802:005:0192) maa-ala. - Ehitajal on kohustus fikseerida Poe tn 1 katastriüksusel (katastritunnus 24802:005:0191) asuva veskihoone ja Veskipaisu katastriüksusel (katastritunnus 24802:005:0192) asuvate paisurajatiste ehituse eelne seisukord. Vajadusel tuleb ehitajal koostöös Maanteeametiga korraldada veskihoone ja paisurajatiste endise olukorra taastamise tööd, kui defektid on tingitud ehitustöödest. 4. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb täita järgnevaid keskkonnanõudeid: a) Töövõtja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil ja peab täitma keskkonnakaitse alaseid nõudeid. Ehituse käigus tuleb Töövõtjal juhinduda kehtivatest keskkonnanõuetest ja jäätmekäitluseeskirjadest. Ehitustöid jões saab teostada ainult selleks lubatud ajal ja tingimustel. b) Veeseaduse § 187 nimetatud tegevusteks peab töövõtja taotlema keskkonnaluba vee erikasutuseks või esitama veeseaduse § 196 nimetatud juhtudel taotluse veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimiseks. c) Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja (põhja)vette. d) Soovitatav on teostada töid poole silla osas korraga, et tagada ka vee läbipääs ning teostada töid madalveetaseme juures. e) Töövõtjal tuleb ladustada materjale ja tehnikat jõest eemal laoplatsil, selliselt, et vältida võimaliku reostuse jõudmist jõkke. Näiteks eraldades plats jõest pinnasvalliga. f) Võimalike ehitusjäätmete ja heljumi vooluga edasikandumise vältimiseks tuleb ehitustööd teostada selliselt, et ehitusjäätmete sattumise võimalus jõkke oleks viidud miinimumini. g) Võimalike setete püüdmiseks tuleb ca 100 m allavoolu paigaldada setteekraanid mõlemale kaldale, selliselt, et kokku oleks kaetud min 30% jõe ristlõike laiusest. h) Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. i) Välisvalgustuseks tuleb kasutada üldjuhul valgusreostust mitte tekitavaid valgusteid, mis on paigaldatud selliselt ja mida kasutatakse viisil, et on tagatud energia minimaalne tarbimine ja valguse mitte levimine sihtkohtadest eemale. j) Valgustustite valikul tuleks lähtuda normide miinimumnõuetest ja mitte neid ületada. k) Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) on 0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb need varjestada. l) Soovitatav on kasutada mittesümmeetrilise valgusnurgaga valgusteid. m) Öisel ajal on soovitatav vähendada välisvalgustuse taset vähemalt 50% või kasutada liikumissensoritega valgusteid. n) Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. o) Silla kasutus- ja hooldusjuhendis tuleb ära märkida, et talvise teehoolde käigus ei tohi lund lükata vastu veskihoone seina. p) Lammutus-ja kaevetööd vesiveskiga piirneval töölõigul teostada ehituslikku pädevust ja luba omava spetsialisti järelevalve all. q) Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda lähimate elu- ja ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.  3 r) Ehitusaegse vibratsiooni puhul tuleb ettevaatuspõhimõttest lähtudes enne ehitustööde algust fikseerida vesiveski hoone seisukord ning ehitustööde ajal jälgida, et see ei halveneks. Juhul, kui ilmneb vibratsiooni mõju ehitisele, tuleb ehitustööd katkestada ning töötada välja meetmed, millega välistatakse ehitise edasist kahjustamist. Kui ehitustööde ajal tekib hoonele kahjustusi, tuleb need töövõtja poolt parandada. s) Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Vältida ehitusaegse tolmu ulatuslikku levikut, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). t) Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. u) Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. v) Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. w) Ehituse lõpuks peab Töövõtja likvideerima kõik ajutised ehitused ja juurdepääsuteed ning tegema projektis ette nähtud planeerimis-, heakorrastus- ja haljastustööd. x) Looduskeskkonna kaitse abinõusid peab Töövõtja rakendama omal kulul. 1. Andmed tee kohta Riigitee 14143 Õuna–Mutso km 3,062 Suursild 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 139e/11, Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 6613925 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti koostamine 2.7 Tee ehitusprojekti number P20008 (allkirjastatud digitaalselt)  Versioon 16.07.2020 /// TÖÖ NR 20003714 Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekt Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 20003714 Tartu 2020 Martin Ruul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 2 keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID....................................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ........................................... 10 4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, Asustus ja Maakasutus ................................................. 10 4.2. põhja- ja Pinnavesi ...................................................................................................... 11 4.3. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 alad ......................................................... 13 4.4. Kultuuriväärtused ........................................................................................................ 15 4.5. Valgus.......................................................................................................................... 18 4.6. Müra ja vibratsioon ...................................................................................................... 18 4.7. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 19 4.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE ...... 19 4.9. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 20 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED.............................................................................. 21 LISA 1 ASENDIPLAAN .............................................................................................................. 23  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 3 keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojektile (Selektor Projekt OÜ töö nr P20008). Projekteeritav sild asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Jõgeva alevikus ning projekti töömaa piirideks on PK 29+73..31+05 (vt joonis 1.1). Vastavalt projekti seletuskirjale on projekti eesmärk rekonstrueerida olemasolev sild ning leida konstruktiivne lahendus, kus paisu ja silla konstruktsioonid teineteist vastastikku ei mõjuta, ega ole teineteisest sõltuvad. Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse hindamisel. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud Selektor Projekt OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ja joonised seisuga juuli 2020. Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht - riigitee nr 14143 PK 29+73..31+05. Aluskaart: Maa-amet 2020  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 4 keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; 17) mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit või muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit; 17 1 ) merepõhja ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine ; 18) vee erikasutus; 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 5 keskkonnamõjude eelhinnang Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2. Vastavalt VV määrusele: § 11. Vee erikasutus Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 17 nimetatud 1 juhtudel; § 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste m uude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus teadaolevalt KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ja „vee erikasutusega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 18). VV määruse nr 224 kohaselt ei ole käesolevas aruandes kirjeldatud mahtude korral tegemist § 11 p 7 kohase tegevusega (jõepõhjast välja kaevatavad ja veekogusse täidetavad mahud jäävad alla 100m 3 ), samas on tegemist § 15 p 8 kohase tegevusega (võib esineda mõju II kaitsekategooria kaitsealusele liigile veelendlane). Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 6 keskkonnamõjude eelhinnang 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal (Maanteeamet) võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 7 keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt Selektor Projekt OÜ poolt koostatud projekti seletuskirjale (seisuga mai 2020) on projekti eesmärgiks rekonstrueerida olemasolev sild ning leida konstruktiivne lahendus, kus paisu ja silla konstruktsioonid teineteist vastastikku ei mõjuta, ega ole teineteisest sõltuvad. Projektlahendus käsitleb silla remonti sh jalgtee ja teevalgustuse ehitus. Sõiduteed on ette nähtud remontida silla ehitusest puudutatud ulatuses. Jalgteed on kavandatud ehitada trassi alguses veidi pikemalt, et tagada ühendus oleva teega. Silla asukoht jääb olev, sambad kasutatakse ära, vahetatakse välja olev tekiplaat. Lisaks sõiduteele on ette nähtud jalgtee gabariit. Kuna olev veski varikatus ulatub tee gabariiti, on ette nähtud jalgtee projekteerimine lõunapoolsesse tee serva. Sild on ette nähtud rekonstrueerida olevas asukohas, arvestades teema a laiusega. Olevaid piirnevaid rajatisi (veski lüüs, pais jmt) ei ole kavandatud remontida. Olevad tugiseinad on ette nähtud asendada uutega. Olev vete juhtimine üle silla servade on ette nähtud asendada vete juhtimisega kaldasammaste kõrval asuvasse pinnasesse. Projektlahendusega on ette nähtud eraldi sõidutee ja jalgtee gabariit. Kuna sild on kitsas ja seda laiendada ei ole võimalik, on ette nähtud sillal 4,7 m laiune sõidutee osa ja 1,5 m laiune jalgtee osa. Kokku on põrkepiirete vaheline gabariit 6,2 m. Kavandatava tegevuse asendiskeem asub lisas 1. Silla projekteerimisel on lähtutud järgmistest parameetritest: Projekteeritud rajatise tehnilised näitajad Ühik Projekteerimise tase Hea Eluiga, a 100 Rajatise peal olev liiklus Sõidutee Koormusmudel KM-1 ja KM-3 (1200 kN) Teki pindala, m2 427 Rajatise pikkus, m 68,27 Rajatise laus, m 7,2 Sõidutee gabariit sillal, m 5,2 Avade arv, tk 4 Ehitusmaterjal Monoliitne raudbetoon Ava ehituse tüüp Pingestatud jätkuplaat Avade pikkused, m 16,57 + 2x16,74 + 16,60 Üldistatult kavandatakse projektiga järgmised tegevused:  silla pealiskonstruktsioonide ja piirete lammutamine;  sammaste ja talastiku remont/ tugevdamine/ väljavahetamine;  uue tekiplaadi ja katendi ehitamine;  uue käsipuu ja piirete ehitamine;  uue valgustuse ehitamine;  uute liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja teemärgistuse ehitamine Sillasammaste rekonstrueerimine Sammaste vee- ja maa-aluse osa rekonstrueerimiseks tuleb pinnas eemaldada ja vesi konstruktsioonidest eemale juhtida, kasutades selleks vastavat tehnoloogiat (pontoonid, ajutine sein vmt), et hoida töötsoon veevaba ja tagada tööohutus ehitustsoonis. Soovitatav on teostada töid poole silla osas korraga, et tagada ka vee läbipääs. Teostada  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 8 keskkonnamõjude eelhinnang töid madalveetaseme juures. Sammaste alumisele osale juurdepääsuks tuleb teostada vajalik väljakaeve. Peale sammaste kindlustamist tuleb teostada pinnase tagasitäide. Kaldasambad on ette nähtud rekonstrueerida ja olevad tuleb lammutada. Kaldasammaste toetamiseks kandvale aluspinnasele on ette nähtud rajada puurvaiad. Puurvaiadele rajatakse uued kaldasambad. Silla vahesambad vajavad kindlustamist, sh veealune osa. Sammaste üm ber tuleb valada kaitsesärk ning monolitiseerida postide vahelised avad. Kaldakindlustused rajatakse jõepõhja süvistatuna. Arvestada tuleb ka veealuse samba osa tugevdamisega ja ehitustöödega veetasemest allpool. Kaldakindlustuse betoonmassiivi maht on 62 m 3 , millest jõesängi rajatakse 10 m 3 . Ülejäänud veepiirist allpool asetsevad konstruktsioonid on olemasolevad ning neid ei suurendata. Jõe põhja kindlustus Sammaste rekonstrueerimiseks avatakse sammaste piirkonnas jõe põhi. Uhtumise vältimiseks tuleb lahti kaevatud põhja osa kindlustada. Jõesängi põhi on ette nähtud kindlustada uhtumise vastu betoonist põhjakindlustusega C35/45, XC4, XD3, XF4, KK4, 250 mm paksuse plaadina, 8,0 m laiuselt alates paisu konstruktsioonist. Plaadi alune ebatasasust likvideerida betooniga. Põhjakindlustuse plaadi maht on 85 m 3 . Sademevee lahendus Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik - ja pikikalletega. Sõidutee kattelt juhitakse pinnapealsed sademeveed põik- ja pikikalletega vete juhtimise süsteemi kaudu läbi rajatise konstruktsioonis asuvate joatorude. Sadevete ärajuhtimiseks rajatise konstruktsiooni pinnalt, katendi alt, on projekteeritud salaojad kahele poole serva. Dreenid on paigutatud servaprusside äärde, sõiduliikluse koormuse alt kõrvale, et tagada nende töökindlus. Jalgtee katendi alla sattuv vesi on samuti mõeldud juhtida dreeni. Dreeniga viiakse kogunev vesi kaldasammaste ees asuvate joatorudesse. Pinnasevete väljajuhtimiseks kaldasammaste ees, on ettenähtud PE Ø160 toru, mille kaudu juhitakse veed seina kõrvalt alla haljasalale. Valgustus Projektlahendusega on ette nähtud rajada projektala ulatuses uus teevalgustus. Projekteeritud on 5 tk teevalgustit ja mastide vaheline kaabeldus kuni oleva valgusti postini. Paigaldada tuleb LED valgustid Detas Stratos või analoog. Projekti kohaselt tuleb valgustuse väljaehitamiseks koostada tööprojekt. Projektiga ette nähtud keskkonnakaitse abinõud Projektlahenduse teostamiseks tuleb Töövõtjal taotleda vee erikasutusluba. Töövõtja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil ja peab täitma keskkonnakaitse alaseid nõudeid. Ehituse käigus tuleb Töövõtjal juhinduda kehtivatest keskkonnanõuetest ja jäätmekäitluseeskirjadest. Ehitustöid jões saab teostada ainult selleks lubatud ajal ja tingimustel. Töövõtjal tuleb ladustada materjale ja tehnikat jõest eemal laoplatsil, selliselt, et vältida võimaliku reostuse jõudmist jõkke. Näiteks eraldades plats jõest pinnasvalliga. Võimalike setete püüdmiseks tuleb ca 100 m allavoolu paigaldada setteekraanid mõlemale kaldale,  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 9 keskkonnamõjude eelhinnang selliselt, et kokku oleks kaetud min 30% jõe ristlõike laiusest. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. Ehituse lõpuks peab Töövõtja likvideerima kõik ajutised ehitused ja juurdepääsuteed ning tegema projektis ette nähtud planeerimis-, heakorrastus- ja haljastustööd. Looduskeskkonna kaitse abinõusid peab Töövõtja rakendama omal kulul.  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 10 keskkonnamõjude eelhinnang 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sillal ja sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist osaliselt olemasoleva silla ja teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil läbi õnnetuste ohu vähendamise inimese tervisele ka soodne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda s oovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõ ju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, ASUSTUS JA MAAKASUTUS OLEMASOLEV OLUKORD Projekteeritav sild on Jõgeva aleviku sisene ühendustee. Statistikaameti 2019. aasta andmetel oli Jõgeva alevikus 492 elanikku. Teelõik on osaliselt valgustatud. Jalgtee lõigul puudub, kuid sillal toimub aktiivne jalakäijate liiklemine, kuna sild asub asula keskel. Olemasolev sild on ehitatud veski paisu konstruktsiooni taha, üle veski lüüsi ning ületab Pedja jõge. Sild on mitmeavaline. Sild paikneb teemaal, kat nr 24802:005:0058, tunnusega 14143 Õuna-Mutso tee. Projektala ja sild piirneb eraomandis olevate kinnistutega ja erinevate muude rajatistega nagu veski, lüüs, pais ja paisjärv. Kiiruspiirang lõigul on 30..50 km/h. Vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmetele oli T14143 Õuna-Mutso lõigu km 2,68 kuni 4,33 liikluskoormus 223 sõidukit ööpäevas (sh 1 % raskeliiklust). Maa-ameti geoportaali Maainfo kaardirakenduse andmetel jää b tegevusele lähim elu- või ühiskondlik hoone - Poe tn 3 (ETAK ID 399879) - projektiga ette nähtud tegevustest ligikaudu 25 m kaugusele lõuna suunas.  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 11 keskkonnamõjude eelhinnang Projektiala asub Jõgeva vallas, kus käesoleva eelhinnangu koostamise ajal on koostamisel uus (haldusreformi järgne) üldplaneering. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt projektialal piiranguid (va detailplaneeringu kohustusega ala) kehtestatud ei ole. Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ kohaselt asub projektiala linnapiirkonnas, linnalise asustusega alal, kultuurimälestise objekti/ala kaitsevööndis ja maakondliku tähtsusega puhkealal. EELDATAV MÕJU Kuna tegemist on olemasolevas asukohas silla rekonstrueerimisega, siis olulist ebasoodsat mõju maakasutusele ei kaasne. Projekti raames tehtavad liiklusohutust suurendavad ning sõidumugavust parandavad tegevused toovad piirkonna inimestele kaasa pigem soodsa mõju. Võimalike ehitusaegsete häiringute vähendamiseks on vajalik järgida järgmistes alapeatükkides täpsustatud meetmeid. Olemasoleva silla rekonstrueerimisega ei muudeta piirkonna kultuuri - ega puhkeväärtust, mistõttu projekt ei ole vastuolus Jõgeva valla üldplaneeringu ega Jõgeva maakonnaplaneeringuga 2030+. 4.2. PÕHJA- JA PINNAVESI OLEMASOLEV OLUKORD Projektiala asub nõrgalt kaitstud põhjaveeva alal. Projektialale lähim puurkaevu (PRK0018733) sanitaarkaitseala piir asub ca 250 m kagu suunas. Rekonstrueeritav sild ületab Pedja jõge (VEE1023700). Jõgi kuulub osalise lõiguna või tervikuna riigi poolt korrashoitavatesse ühisveevoolude loetellu 8,1 km pikkuses (RTL 2007, 63, 1134), Jõgeva Veskijärve paisu lõik ei asu korrashoitavas ühisveevoolu piirkonnas. Jõgi kuulub avalikult kasutatavate veekogu de nimistusse. Jõel kehtib kallasraja ulatus 4 m, veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m kummalgi kaldal tavalisest veepiirist. Jõgeva veskijärv, registrikoodiga VEE2024820, asub sillast põhja pool. EELDATAV MÕJU Kavandatava tegevusele lähima puurkaevu sanitaarkaitseala jääb kavandatavast tegevusest ca 250 m kaugusele, mistõttu võib eeldada, et puurkaevudele ei kaasne olulist ebasoodat mõju. Kavandatav tegevus paikneb terves ulatuses nõrgalt kaitstud põhjaveega ala l. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Projekti seletuskirja kohaselt ei ole lubatud kasutada töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid.  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 12 keskkonnamõjude eelhinnang Lisaks selle peab ehitustegevuse ajal ehitusmasinate parkimine, ta nkimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, as falditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal o lla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette. Eeltoodud nõuete järgimisel olulist mõju põhjaveele ette näha ei ole. Vastavalt projekti seletuskirjale juhitakse konstruktsiooni pinn alt sademeveed dreenidega kaldasammaste ees asuvatesse PE Ø160 torudesse, mille kaudu juhitakse veed seinte kõrvalt alla haljasaladele. Teedelt ja tä navatelt ä rajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 4. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on väike (vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmete põhjal oli T14143 Õuna-Mutso lõigu km 2,68 kuni 4,33 liikluskoormus 223 sõidukit ööpäevas, sh 1 % raskeliiklust), pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena. Kavandatav tegevus ristub Pedja jõega (VEE1023700), millele on kehtestatud 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd. Ehituskeeld ei laiene vastavalt looduskaitseseaduse §38 (5) üldplaneeringuga kavandatud 9) sillale ja 10) avalikult kasutatavale teele, antud juhul on tegemist olemasoleva tee ja sillaga (mis kajastuvad ka üldplaneeringus), seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki. Projekti kohaselt avatakse sammaste piirkonnas jõe põhi sammaste rekonstrueerimiseks. Uhtumise vältimiseks tuleb lahti kaevatud põhja osa kindlustada. Jõesän gi põhi on ette nähtud kindlustada uhtumise vastu betoonist põhjakindlustusega C35/45, XC4, XD3, XF4, KK4, 250 mm paksuse plaadina, 8,0 m laiuselt alates paisu konstruktsioonist. Plaadi alune ebatasasust likvideerida betooniga. Peale ehitustööde algust sel gub vajalik betooni kogus. Lisaks sellele rajatakse kaldakindlustusi. Kokkuvõttes kaevatakse jõepõhjast hinnanguliselt välja kuni 100 m 3 pinnast ning jõkke rajatakse ca 95 m 3 mahus betoonist põhja- ja kaldakindlustused. Vastavalt KeHJS § 6 lg (1) p 17) ja 17 1 ) on vaja algatata keskkonnamõju hindamine, kui toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit. Antud juhul jääb süvendamise maht (kuni 100 m 3 ) alla nimetatud piirmäära (500 m 3 ) ning veekogusse tahkete ainete uputamise maht (ca 95 m 3 ) samuti alla piirmäära (2000 m 3 ). Seega ei ole kirjeldatud töömahtude korral vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine. 4 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 13 keskkonnamõjude eelhinnang Veeseaduse § 196 alusel tuleb veekeskkonnariskiga tegevus registreerida järgmiste tegevuste korral:  muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5 –100- kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine;  tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul;  veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine. Seega tuleb antud juhul taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. Vastavalt Veeseaduse § 198. (5) saab Keskkonnaamet veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisel vajadusel kehtestada täiendavad ehitusaegsed meetmed veekeskkonna kaitseks, Projekti seletuskirja kohaselt on soovitatav teostada töid poole silla osas korraga, et tagada ka vee läbipääs ning teostada töid madalveetaseme juures. Projekti seletuskirja kohaselt tuleb töövõtjal veel ladustada materjale ja tehnikat jõest eemal laoplatsil, selliselt, et vältida võimaliku reostuse jõudmist jõkke. Näiteks eraldades plats jõest pinnasvalliga. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masina id ei ole lubatud kasutada. Silla lammutustööde käigus võib jõkke sattuda ehitusjäätmeid, kuid projekti kohaselt toimuvad lammutustööd esimeses järjekorras, mille järgselt toimub jõe põhja kindlustamine. Lammutustööde ajal vette sattunud ehitusjäätmed eem aldatakse koos pinnasega betoonist põhjakindlustuse rajamise eelselt, mistõttu ehitusjäätmeid (nt betoonitükke) jõkke ei jää ning oluline ebasoodne mõju puudub. Võimalike ehitusjäätmete ja heljumi vooluga edasikandumise vältimiseks tuleb ehitustööd siiski teostada selliselt, et ehitusjäätmete sattumise võimalus jõkke oleks viidud miinimumini. Lisaks on projektis ette nähtud, et võimalike setete püüdmiseks tuleb ca 100 m allavoolu paigaldada setteekraanid mõlemale kaldale, selliselt, et kokku oleks kaetud mi n 30% jõe ristlõike laiusest. Vette sattuvad setted kogunevad kaldapiirkondadesse, mille arvestuslikuks ulatuseks on hinnatud 30% jõe ristlõikest, mistõttu võib eeldada, et suurem osa jõkke sattunud setetest on võimalik nende abil kinni püüda. Betoonist põhjakindlustuse rajamisega eemaldatakse jõepõhjast looduslikud setted ning selle tagajärjel kaob seal olev elupaik. Tegemist on siiski väga väikese osaga Pedja jõepõhja kogupindalast ning see ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju jões elavatele liikidele. Ülal kirjeldatud põhjustel ja toodud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinnaveele. 4.3. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 ALAD OLEMASOLEV OLUKORD Avalikus versioonis varjatud. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1): „I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.“  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 14 keskkonnamõjude eelhinnang Avalikus versioonis varjatud. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1): „I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.“ Joonis 4.1 Projektiala (sinise katkendjoonega) paiknemine II kaitsekategooria kaitsealuse liigi veelendlane leiukoha (punane viirutus) suhtes. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 02.07.2020 Rohkem kui 10 km allavoolu asub Alam-Pedja looduskaitseala, mille kaitse-eesmärgiks on muuhulgas jõgede ja ojade (3260) elupaigatüüpide kaitse. Kaladest kaitstakse tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio) ja vingerja (Misgurnus fossilis) elupaiku. Looduskaitseala kuulub Alam -Pedja loodusalana (EE0080374) ja Alam - Pedja linnualana (EE0080374) Natura 2000 alade koosseisu. EELDATAV MÕJU Projektlahendusega on ette nähtud rajada projektala ulatuses uus teevalgustus. Projekteeritud on 5 tk teevalgustit ja mastide vaheline kaabeldus kuni oleva valgusti postini. Paigaldada tuleb LED valgustid Detas Stratos või analoog. Projekti kohaselt tuleb valgustuse väljaehitamiseks koostada tööprojekt. Avalikus versioonis varjatud. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1): „I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.“  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 15 keskkonnamõjude eelhinnang Nii ehitus- kui ka kasutusaegsete võimalike oluliste ebas oodsate mõjude avaldumise vältimiseks kaitsealustele nahkhiire liikidele tuleks tööprojekti koostamisel ja ehitustööde läbiviimisel rakendada järgmisi meetmeid 5; 6: Välisvalgustuseks tuleb kasutada üldjuhul valgusreostust mitte tekitavaid valgusteid, mis on paigaldatud selliselt ja mida kasutatakse viisil, et on tagatud energia minimaalne tarbimine ja valguse mitte levimine sihtkohtadest eemale. Valgustustite valikul tuleks lähtuda normide miinimumnõuetest ja mitte neid ületada. Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) on 0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb need varjestada. Soovitatav on kasutada mittesümmeetrilise valgusnurgaga valgusteid. Öisel ajal on soovitatav vähendada välisvalgustuse taset vähemalt 50% või kasutada liikumissensoritega valgusteid. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. Eeltoodud meetmete järgmisel on võimalik minimeerida valgusreostusega seo tud võimalikke häiringuid ning seeläbi välistada olulise ebasoodsa mõju avaldumist nahkhiirtele. Ehitustegevusest tulenevad ajutised mõjud, millest kõige olulisem on võimalik heljumi sattumine jõkke, on ajutise iseloomuga ning , arvestades ptk 4.2 toodu hinnanguid ja leevendavaid meetmeid, ei mõjuta rohkem kui 10 km kaugusel allavoolu asuva Alam - Pedja looduskaitseala, loodusala ja linnuala elupaiku ega liike. 4.4. KULTUURIVÄÄRTUSED OLEMASOLEV OLUKORD Projekteeritav ala asub Jõgeva mõisa hoonete ühises kaitsevööndis – joonis 4.2. Ühine kaitsevöönd on moodustatud mälestistele reg.nr.23886 -23888 ja 23891-23901: Jõgeva mõisa peahoone, ehitismälestise registri number 23886. Jõgeva mõisa park, ehitismälestise registri number 23887. Jõgeva mõisa vesiveski, ehitismälestise registri number 23888. Jõgeva mõisa härjatall, ehitismälestise registri number 23891. Jõgeva mõisa viinakelder, ehitismälestise registri number 23892. Jõgeva mõisa rehi, ehitismälestise registri number 23893. Jõgeva mõisa riistakuur, ehitismälestise registri number 23894. Jõgeva mõisa sepikoda, ehitismälestise registri number 23895. Jõgeva mõisa elamu 1, ehitismälestise registri number 23896. Jõgeva mõisa elamu 2, ehitismälestise registri number 23897. Jõgeva mõisa elamu 3, ehitismälestise registri number 23898. Jõgeva mõisa kelder, ehitismälestise registri number 23899. Jõgeva mõisa katsejaam, ehitismälestise registri number 23900. Jõgeva mõisa tall, ehitismälestise registri number 23901. 5 Valgusreostuse pikaajaliste muutuste uurimine Tallinnas ja valgusreostuse hetkeseisu määramine Eestis. Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut, Tallinn 2012 6 https://www.eurobats.org/sites/default/files/documents/publications/publication_series/WEB_DIN_A4_EUROBATS_08_ENGL_NVK_28022019.pdf  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 16 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.2 Silla paiknemine ehitismälestiste suhetes ning Jõgeva mõisakompleksi ühises kaitsevööndis. Väljavõte Maa-ameti „Kultuurimälestiste“ kaardirakendusest. Projektile on aastal 2017 P.P. Ehitusjärelevalve OÜ poolt koostatud muinsuskaitse eritingimused, töö nr 240817 „Jõgeva Suursilla rekonst rueerimisprojekti koostamiseks“. EELDATAV MÕJU Ehitusjärelevalve OÜ poolt koostatud muinsuskaitse eritingimuste töös jõuti järeldusele, et 1972. aastal rajatud sillal ei ole oma olemuselt muinsuskaitselist väärtust. Oluline eesmärk on kogu kompleksi (pais, jäämurdjad, vesiveski ja sild) säilitamine ühtse tervikuna. Seega peab projekteerimisel ja ka ehitamisel arvestama kõikide kompleksi osade koosmõjuga. Arvestama peab eelkõige vesiveski säilitamise ja kaitsmise ja uute sillakonstruktsioonide ja elementide sobivusega ajaloolisse olustikku. Konstruktiivses mõttes peab säilima olemasolev vesiveskit läbiv läbivoolukanal. Inimeste käigutee rajamine vesiveskipoolsele küljele peab pigem parandama kui halvendama vesiveski seisundit, tagades sadevete hoonest eemale juhtimise.  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 17 keskkonnamõjude eelhinnang Projekteerimisel on arvestatud projektile koostatud muinsuskaitse eritingimustega alljärgnevalt: 1. Rekonstrueerimisprojekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga - Projekt on Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud (03.01.2018 kiri nr 1.1- 7/16). 2. Mitte muuta silla ja läbivoolukanali asukohta. - Silla ja veski lüüsi avade asukohti ei muudetud. 3. Seoses vesiveski kaitsmise vajadusega sõidukite mõju eest, projekteerida jalakäijate käigutee vesiveski poolsele silla küljele. - Projektlahendusega on ette nähtud jalgtee veski poolsesse silla serva ehk sõidutee gabariit on viidud veski hoonest kaugemale. Silla servadesse on ette nähtud piirded. 4. Tagada sadevee äravool vesiveski hoonest eemale, jalakäijate käiguteelt vesiveski kehandit kahjustamata. - Varasemalt jooksis sademevesi üle silla tekiplaadi serva alla. Projektlahenduse kohaselt on ette nähtud kanaliseerida sademeveed ja juhtida eemale. 5. Projekteerimisel ja ehitamisel kasutada materjale ja meetodeid, mis väldivad vee sattumise veskihoone konstruktsioonidesse või vundamendi alla ning mis takistaksid vee läbivoolu muldest. - Silla sambad jäävad olevad ja kaevetöid ei ole vundamentidest allpool ette nähtud. Ehituse ajal tuleb töövõtjal vajadusel teostada veetõrjet kaevikust, kuid geoloogilise puuraugu kohaselt ei tuvastatud kaeviku põhjas vett. Ehk siis kaevetööd peaksid jääma pinnasevee tasemest kõrgemale. Sellegi poolest tuleb töövõtjal vee olemasolu riskiga arvestada. 6. Tööde teostamisel lähtuda veskihoone säilimise eesmärgist. - Projektlahendusega ei ole puudutatud kõr valolevaid ehitisi. Silla tekiplaadi ehitus toimub veski lüüsi kohal, lüüsi puutumata. 7. Silla piirete, liikluskorraldusvahendite ja valgustuse planeerimisel arvestada sobivusega ajaloolisse hoonete kompleksi ja keskkonda. - Kasutatud on tsingitud terasest tavapäraseid konstruktsioone (valgusti postid, piirded), et mitte tekitada konflikti uute ja vanade elementide vahel. Ei ole kasutatud disaintooteid. 8. Silla projekteerimisega mitte ületada pealmistes konstruktsioonides olemasoleva konstruktsiooni gabariite. - Olevatest kõrgustest on kinni peetud ja ei ole ette nähtud neid kõrguslikult tõsta. 9. Silla piirete jms projekteerimisega arvestada konstruktsiooniliste/ arhitektuursete lahendustega, mis võimalikult vähe varjaks vaateid mõisakompleksi kuuluvatele hoonetele. - Olev rajatis rekonstrueeritakse ehk lagunenud konstruktsioonid asendatakse uutega, mis avaldab positiivset mõju piirkonna väljanägemisele. 10. Silla piirete ja kandekonstruktsioonide projekteerimisel arvestada veetaseme regulaatorite ja tammi kandekonstruktsioonide säilitamise vajadusega.  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 18 keskkonnamõjude eelhinnang - Paisjärve paisu ja lüüsi konstruktsioonid säilitatakse olevad. Sild paikneb nende läheduses, kuid mitte vastas. Piirnevaid rajatisi ei puudutata. 11. Silla kasutus- ja hooldusjuhendis tuleb ära märkida, et talvise teehoolde käig us ei tohi lund lükata vastu veskihoone seina. - Nõue lisatud. 12. Lammutus-ja kaevetööd vesiveskiga piirneval töölõigul teostada ehituslikku pädevust ja luba omava spetsialisti järelevalve all. - Nõue lisatud. Ülaltoodut arvesse võttes saab järeldada, et kuna projektile seatud muinsuskaitse eritingimusi on järgitud ning Muinsuskaitseamet on projekti kooskõlastanud, siis oluline ebasoodne mõju kultuuriväärtustele puudub. 4.5. VALGUS OLEMASOLEV OLUKORD Projektialasse jääv teelõik on osaliselt valgustatud, kuid käesol eval hetkel sillal valgusteid ei ole. EELDATAV MÕJU Projektlahendusega on ette nähtud rajada projektala ulatuses uus teevalgustus. Projekteeritud on 5 tk teevalgustit ja mastide vaheline kaabeldus kuni oleva valgusti postini. Paigaldada tuleb LED valgustid Detas Stratos või analoog. Projekti kohaselt tuleb valgustuse väljaehitamiseks koostada tööprojekt. Üleliigset valgustamist võib käsitleda valgusreostusena, mis võib tuua kaasa häiringud nii inimestele kui ka looduskeskkonnale. LED lampide odavamaks ja tõ husamaks muutumine on endaga kaasa toonud valgusreostuse avaldumise riski suurenemise, mis on põhjustatud näiteks valest paigaldamisest ning ebaotstarbekatest (sh liigsetest) ja ebasobivate tehniliste parameetritega lampidest. Võimalike ehitus- ja kasutusaegsete valgusreostusest tulenevate ebasoodsate mõjude leevendamiseks on vajalik järgida ptk 4.2 toodu d meetmeid. Nende rakendamisel olulise ebasoodsa mõju avaldumist ette näha ei ole . 4.6. MÜRA JA VIBRATSIOON OLEMASOLEV OLUKORD Vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmete põhjal oli T14143 Õuna-Mutso lõigu km 2,68 kuni 4,33 liikluskoormus 223 sõidukit ööpäevas, sh 1 % raskeliiklust. Selline liikluskoormus ei põhjusta ülenormatiivset mürataset.  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 19 keskkonnamõjude eelhinnang EELDATAV MÕJU Käesoleva projektiga ei nihku rekonstrueeritav sõidut eelõik elu- ja muudele müratundlikele hoonetele lähemale. Sillal asuv sõidutee kabariit nihkub vesiveski hoonest hoopis kaugemale, mille tagajärjel võimalik vibratsiooni mõju hoonele väheneb. Samuti vähendab teelõigu ja silla parem seisukord üldist liiklus est tulenevat müra- ja vibratsioonitaset. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda lähimate elu- ja ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Silla vundamendina kasutatakse puurvaiu, mille töömõttest tulenevalt on tegemist vähest pinnase vibratsiooni tekitava tehnoloogiaga. Sellegipoolest võib e hitustegevuse käigus lühiajaliselt suureneda mehhanismide töötamisest ning ehitustöödest tingitud vibratsioon, mis võib mõjutada silla vahetus läheduses asuvat Jõgeva mõisa vesiveski hoonet. Ettevaatuspõhimõttest lähtudes tuleb enne ehitustööde algust fikseerida vesiveski hoone seisukord ning ehitustööde ajal jälgida, et see ei halveneks. Juhul, kui ilmneb vibratsiooni mõju ehitisele, tuleb ehitustööd katkestada ning töötada välja meetmed, millega välistatakse ehitise edasist kahjustamist. Kui ehitustööde ajal tekib hoonele kahjustusi, tuleb need töövõtja poolt parandada. Eeltoodud põhimõtete järgimisel olulis e ebasoodsa mõju avaldumist ette näha ei ole. 4.7. ÕHUKVALITEET Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks lii klusest tingitud õhusaastet. Ehituse järgselt oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Vältida ehitusaegse tolmu ulatuslikku levikut lähim, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 4.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 20 keskkonnamõjude eelhinnang Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase ehitustegevusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Teedeehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab loodusvarade kasutamist. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud. Oluline ebasoodne mõju seoses loodusvarade kasutamisega puudub. 4.9. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.  Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 21 keskkonnamõjude eelhinnang 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti puhul pole hetkel teadaoleva info valguses ning vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid (osad sisalduvas juba projekti seletuskirjas, osad on väljatöötatud käesoleva eelhinnangu käigus) :  Töövõtja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil ja peab täitma keskkonnakaitse alaseid nõudeid. Ehituse käigus tuleb Töövõtjal juhinduda kehtivatest keskkonnanõuetest ja jäätmekäitluseeskirjadest. Ehitustöid jões saab teostada ainult selleks lubatud ajal ja tingimustel.  Kuna veekogu süvendatakse ja veekogusse paigutatakse tahkeid aineid (mõlemad mahuga alla 100 m 3 ), tuleb vastavalt veeseaduse § 196 taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. Vastavalt Veeseaduse § 198. (5) saab Keskkonnaamet veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisel vajadusel kehtestada täiendavad ehitusaegsed meetmed veekeskkonna kaitseks.  Ehitustegevuse peab ajal ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus p eab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee - ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette.  Soovitatav on teostada töid poole silla osas korraga, et tagada ka vee läbipääs ning teostada töid madalveetaseme juures.  Töövõtjal tuleb ladustada materjale ja tehnikat jõest eemal laoplatsil, selliselt, et vältida võimaliku reostuse jõudmist jõkke. Näiteks eraldades plats jõest pinnasvalliga.  Võimalike ehitusjäätmete ja heljumi vooluga edasikandumise vältimiseks tuleb ehitustööd teostada selliselt, et ehitusjäätmete sattumise võimalus jõkke oleks viidud miinimumini.  Võimalike setete püüdmiseks tuleb ca 100 m allavoolu paigaldada setteekraanid mõlemale kaldale, selliselt, et kokku oleks kaetud min 30% jõe ristlõike laiusest.  Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.  Välisvalgustuseks tuleb kasutada üldjuhul valgusreostust mitte tekitavaid valgusteid, mis on paigaldatud selliselt ja mida kasutatakse viisil, et on tagatud energia minimaalne tarbimine ja valguse mitte levimine sihtkohtadest eemale.  Valgustustite valikul tuleks lähtuda normide miinimumnõuetest ja mitte neid ületada.  Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) on 0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb need varjestada. Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti 22 keskkonnamõjude eelhinnang  Soovitatav on kasutada mittesümmeetrilise valgusnurgaga valgusteid.  Öisel ajal on soovitatav vähendada välisvalgustuse taset vähemalt 50% või kasutada liikumissensoritega valgusteid.  Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.  Silla kasutus- ja hooldusjuhendis tuleb ära märkida, et talvise teehoolde käigus ei tohi lund lükata vastu veskihoone seina.  Lammutus-ja kaevetööd vesiveskiga piirneval töölõigul teostada ehituslikku pädevust ja luba omava spetsialisti järelevalve all.  Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda lähimate elu- ja ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.  Ehitusaegse vibratsiooni puhul tuleb ettevaatuspõhimõttest lähtudes enne ehitustööde algust fikseerida vesiveski hoone seisukord ning ehitustööde ajal jälgida, et see ei halveneks. Juhul, kui ilmneb vibratsiooni mõju ehitisele, tuleb ehitustööd katkestada ning töötada välja meetmed, millega välistatakse ehitise edasist kahjustamist. Kui ehitustööde ajal tekib hoonele kahjustusi, tuleb need töövõtja poolt parandada.  Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Vältida ehitusaegse tolmu ulatuslikku levikut lähim, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).  Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.  Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.  Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välist ada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.  Ehituse lõpuks peab Töövõtja likvideerima kõik ajutised ehitused ja juurdepääsuteed ning tegema projektis ette nähtud planeerimis -, heakorrastus- ja haljastustööd.  Looduskeskkonna kaitse abinõusid peab Töövõtja rakendama omal kulul. LISA 1 ASENDIPLAAN